HALDUSÕIGUSMajandustegevus eri valdkondades

KESKKONNAÕIGUSKeskkonnakaitse

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Kemikaaliseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:12.12.2003
Avaldamismärge:

Kemikaaliseadus1

Vastu võetud 06.05.1998
RT I 1998, 47, 697
jõustumine 07.06.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
28.04.1999RT I 1999, 45, 51228.05.1999
05.06.2002RT I 2002, 53, 33601.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
12.02.2003RT I 2003, 23, 14401.04.2003
11.06.2003RT I 2003, 51, 35201.09.2003

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra.

 (2) Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka muu seadusega reguleeritud kemikaali käitlemise valdkondades niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud muu seadusega.

 (21) Nõuded kemikaali käitlemise seadme valmistamisele, kasutamisele ja tehnilisele kontrollile tulenevad surveseadme ohutuse seadusest (RT I 2002, 49, 309), arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

§ 2. Kemikaali mõiste

 (1) Käesolevas seaduses käsitatakse kemikaalina ainet või valmistist, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel.

 (2) Aine koosneb ühest keemilisest elemendist või on keemiliste elementide ühend.

 (3) Valmistis on vähemalt kahe aine segu.

§ 3. Kemikaali identifitseerimine

 (1) Kemikaal identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud koodide alusel.

 (2) Aine nimetus peab iseloomustama selle koostist ja struktuuri.

 (3) Valmistisele annab nimetuse selle valmistaja või importija.

 (4) Eestis käideldava kemikaali nimetus peab olema ladinatähestikulises kirjapildis.

 (5) Rahvusvaheliselt tunnustatud koodid võetakse kasutusele sotsiaalministri määrusega.

§ 4. Kemikaali käitlemine

  Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus.

§ 5. Ohtlik kemikaal

 (1) Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.

 (2) Ohtlikud kemikaalid klassifitseeritakse vastavalt ohtlikkuse iseloomule ja käitlemisviisile.

 (3) Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.

 (4) Ohtliku kemikaali künniskogus on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal ruumiliselt piiritletud alal võib käitlemisel põhjustada inimese tervisekahjustuse, surma või muu raske tagajärjega suurõnnetuse.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

§ 6. Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte

 (1) Ohtlik on ettevõte, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses.

 (2) [Kehtetu - RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

 (3) Suurõnnetuse ohuga on ettevõte, kus ohtlikke kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses.

 (4) Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria ettevõteteks, lähtudes ettevõttes käideldavale kemikaalile kehtestatud künniskogusest.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

§ 7. Pädev riigiasutus

 (1) Vabariigi Valitsus asutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Kemikaalide Teabekeskuse.

 (2) Kemikaalide Teabekeskus on pädev riigiasutus, kelle ülesanded on:
 1) koguda teavet Eestisse sissetoodud või Eestis toodetavate suure või keskmise tootmismahuga, keelustatud või rangelt piiratud käitlemisega või uut ainet sisaldavate kemikaalide kohta;
 2) hinnata teavitatavast kemikaalist johtuvat riski ning teabe vastavust rahvusvahelistele ja Eesti õigusaktidele, vajaduse korral nõuda täiendavat teavet, teha ettepanekuid riski vähendamiseks;
 3) teavitada nõusolekust keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaali sisseveoks, kui see toimub vastavuses rahvusvaheliste ja Eesti õigusaktidega;
 4) vahetada teavet teiste riikide pädevate riigiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
 5) täita Pariisi 1993. aasta 13. jaanuari keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni artikli VII lõikes 4 ettenähtudriikliku asutuse kohustusi;
 6) koguda teavet turul olevate kemikaalide ja valmististe füüsikalis-keemiliste omaduste, terviseohtlikkuse ning mürgistuste esmaabi ja ravimeetodite kohta;
 7) tagada mürgistusalase teabe edastamine elanikkonnale ja meditsiinipersonalile.

 (3) Teabe kogumist suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusele kehtestatud nõuete täitmise kohta ning teabe vahetamist teiste riikide pädevate riigiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega korraldab Päästeamet.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

§ 8. Kemikaaliohutuse Komisjon

 (1) Vabariigi Valitsus moodustab valitsusasutuste esindajatest ja teistest asjatundjatest Kemikaaliohutuse Komisjoni.

 (2) Kemikaaliohutuse Komisjoni ülesanded on:
 1) analüüsida kemikaaliohutuse aktuaalseid probleeme ja teha valitsusasutustele ettepanekuid kemikaalidest johtuva ohu vältimiseks või vähendamiseks, kemikaalikäitlust reguleerivate õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks või täiendamiseks;
 2) anda valitsusasutustele eksperdiabi ja konsultatsioone kemikaaliohutuse alal;
 3) teha ettepanekuid kemikaaliohutusalaste uuringute läbiviimiseks, trükiste väljaandmiseks, koolituse korraldamiseks ning terminoloogia ühtlustamiseks;
 4) välja töötada ja täiendada kemikaaliohutuse arengukava.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

2. peatükk KEMIKAALIKÄITLUSE KORRALDUS 

§ 9. Keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaalide sisse- ja väljaveo ning käitlemise kord

 (1) Keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega on kemikaalid, mille käitlemine on kas keelatud või on kindlaksmääratud otstarbel, tegevusalal või tähtaja jooksul lubatud.

 (2) Keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaalide käitlemise lubatud otstarve, tähtajad ja tegevusalad, nende kemikaalide sisse- ja väljaveo ning käitlemise kord ja käitlemise keeld kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

 (3) Keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaalide nimekirjad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 10. Ohtlike kemikaalide identifitseerimine, klassifitseerimine, pakendamine, märgistamine ja arvestamine

  Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise, märgistamise ja arvestamise kord ohtlikus ettevõttes kehtestatakse sotsiaalministri määrusega.

§ 11. Ohtlike kemikaalide käitlemise korraldus

 (1) Sotsiaalministri määrusega kehtestatakse:
 1) ohtlike ainete loetelu;
 2) [kehtetu - RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]
 3) elanikkonnale ja loodusele ohtlike kemikaalide käitlemise piirangud.

 (2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatakse:
 1) nõuded kemikaali käitlemise seadmele, lähtudes kemikaali ohtlikkusest ja käitlemisviisist;
 2) lähtudes kemikaali ohtlikkusest, nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas;
 3) lähtudes kemikaali ohtlikkusest, nõuded veovahendile;
 4) kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord;
 5) ohutusnõuniku koolituse õppekava, kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vorm.

 (3) [Kehtetu - RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

 (4) Siseministri määrusega kehtestatakse ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise ja esitamise kord ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu pidamine.

  [Lõige 5 jõustub 1. 09. 2003]

 (5) Tule- ja plahvatusohtliku kemikaali ning väetise käitlemise nõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
[RT I 2003, 51, 352 - jõust. 01.09.2003]

§ 12. Ohtlike ainete piirnormid keskkonnas

  Keskkonnaministri määrusega kehtestatakse ohtlike ainete piirnormid meres ja pinnavees.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

§ 13. Ohtlike kemikaalide käitlemise kitsendused ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes

 (1) Ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes käideldavate ohtlike kemikaalide kogus ei tohi ületada:
 1) ohtlikus ettevõttes B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele kehtestatud künniskogust;
 2) B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttes A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele kehtestatud künniskogust.

 (2) Vabariigi Valitsus võib keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust järgmistel asjaoludel:
 1) ettevõtte tegevus tekitab võimaliku suurõnnetuse ohu;
 2) järelevalvevolitusi omavad valitsusasutused on esitanud põhjendatud taotluse;
 3) valla- või linnavolikogu, mille haldusterritooriumil ettevõte asub, on esitanud Siseministeeriumi kaudu põhjendatud taotluse;
 4) ettevõttes on toimunud ohtliku kemikaaliga seotud suurõnnetus;
 5) ettevõtja on esitanud järelevalveasutusele valeandmeid;
 6) ettevõtja on esitanud Kemikaalide Teabekeskusele valeandmeid käideldavate kemikaalide omaduste või koguse kohta;
 7) ettevõtja ei ole esitanud siseministri kehtestatud korra alusel teabelehte, ohutusaruannet või hädaolukorra lahendamise plaani;
 8) ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks.

 (3) Kui suurõnnetuse ärahoidmine nõuab kiiret tegutsemist, on päästeasutusel õigus ajutiselt peatada ettevõtte tegevus või kehtestada keelde või piiranguid.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

§ 14. Suurõnnetuse ohuga ettevõtte asukoht

  Valla- või linnavolikogu kinnitab rajatava suurõnnetuse ohuga ettevõtte lubatava asukoha oma haldusterritooriumil ettevõtja esitatud ohutusaruandest lähtudes. Seejuures tuleb:
 1) kindlaks teha ettevõtted, kus suurõnnetuste tõenäosus v��i nende tagajärgede raskus võib suureneda nende ettevõtete asukoha läheduse tõttu teistele ohtlikele või suurõnnetuse ohuga ettevõtetele;
 2) arvestada olemasolevate ettevõtete läheduses paiknevaid hooneid ja rajatisi, nagu liiklusmagistraalid, rahvarohked paigad ja elamurajoonid, kui nende paigutus võib suurendada suurõnnetuse riski või nende tagajärgede raskust.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

§ 15. Tingimused kemikaali käitlemiseks

 (1) Kemikaali käitleja on kohustatud:
 1) kemikaali käitlemisel rakendama vajalikke abinõusid kemikaalidest tuleneda võiva kahju vältimiseks, arvestades kemikaali kogust ja ohtlikkust;
 2) pidama käideldavate ohtlike kemikaalide arvestust, säilitama arvestusdokumente 10 aastat;
 3) teavitama Kemikaalide Teabekeskust teavitamisele kuuluvatest kemikaalidest;
 4) teavitama oma tegevusest Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja asukohajärgset päästeasutust juhul, kui ettevõte kuulub ohtlike või suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka;
 5) viivitamatult teavitama asukohajärgset päästeasutust, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja valla või linna omavalitsust reostusest või õnnetusest;
 6) tagama ohtlikule ja suurõnnetuse ohuga ettevõttele ja selle tegevusele kehtestatud nõuete või piirangute täitmise.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kemikaalide arvestus peab näitama iga kemikaali koguse liikumist ettevõttes selle soetamisest kuni töötlemiseni, väljastamiseni või kahjutustamiseni.

 (3) Teavitamisele kuuluva kemikaali sisseveo- või käitlemisõigus tekib, kui Kemikaalide Teabekeskus on:
 1) andnud importijale üle teabe sisseveo lubatavuse kohta;
 2) kinnitanud esitatud teabe nõuetekohasust.

 (31) Kui kemikaali käitleja tegevuse hulka kuulub ohtliku kemikaali autovedu, raudteevedu, siseveeteede vedu või sellega seotud ohtlike kemikaalide pakkimine, laadimine, täitmine või mahalaadimine, peab käitleja määrama ohutusnõuniku, kes vastutab sellise tegevusega inimestele, varale või keskkonnale kaasnevate ohtude ärahoidmise eest ja tunneb ohutust tagavaid tegevusi ja protseduure. Ohutusnõunik peab läbima ohutusnõuniku koolituskursuse ja sooritama vastava eksami.

 (4) Ettevõtja koostab teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaani, lähtudes käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud õigusaktist, ning esitab need kohalikule omavalitsusele ja päästeasutusele.

 (5) [Kehtetu - RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

 (6) Võimaliku kahju hüvitamiseks peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest.

 (7) Tegevuse lõpetamise korral vastutab ettevõtja tema valduses oleva kemikaali ohutuse eest kuni selle üleandmiseni uuele valdajale, kellele laienevad käesoleva seaduse nõuded kemikaali vastuvõtmise hetkest.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

§ 16. Kemikaali hoidmise ja omandamise piirang

 (1) Kui füüsiline isik ei ole registreeritud äriregistrisse ettevõtjana, tohib ta omandada ja hoida vaid jaemüügis olevaid kemikaale.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kemikaalide hoidmine ja käitlemine ei tohi põhjustada ohtu hoidjale ja käitlejale, kaasinimestele, varale või keskkonnale.

 (3) Ohtlike kemikaalide jaemüügi kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

3. peatükk OHUTUSNÕUDED 

§ 17. Põhilised ohutusnõuded

 (1) Kemikaali käitlejal peab olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta.

 (2) Kemikaali käitleja peab järgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid. Ettevõtja on kohustatud looma ettevõttes tingimused ohutusnõuete järgimiseks.

 (3) Ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsioon peab eeldama:
 1) käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile;
 2) oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust selle ohutuskaardi, pakendil oleva märgistuse ja muu teabe alusel;
 3) kemikaali käitlemisega seotud ohtude tundmist;
 4) õnnetuse korral esmaste pääste- ja abivahendite praktilise kasutamise ja esmaabi andmise oskust;
 5) ohutustehniliste, tervise- ja keskkonnakaitseliste võtete tundmist.

 (4) Ettevõtja teenistuses olevate ohtliku kemikaali käitlemisega tegelevate isikute kvalifikatsiooni eest vastutab ettevõtja.

 (5) Kemikaalist johtuva reostuse korral peab käitleja kõrvaldama reostuse, likvideerima reostuse põhjuse, teavitama keskkonnajärelevalve asutust ja hüvitama tekitatud kahju.

§ 18. Kemikaali pakendile ja märgistusele esitatavad nõuded

 (1) Kemikaali pakend peab olema vastupidav ja kindlustama kemikaali ohutu käitlemise.

 (2) Ohtliku kemikaali pakendi märgistusel peavad olema selgelt loetavad järgmised andmed:
 1) kemikaali kaubanduslik nimetus, koostisosade nimetused;
 2) valmistaja- või importijaettevõtte nimi, aadress;
 3) ohutunnus;
 4) riski kirjeldus;
 5) ohutusnõuete kirjeldus;
 6) kemikaali kogus.

 (3) Kui kemikaali pakend või teave kemikaali kohta ei võimalda seda ohutult käidelda, kõrvaldatakse kemikaal omaniku algatusel ja kulul käitlusest vastavalt jäätmeseadusele (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387).

 (4) Kemikaali jaemüük võib toimuda ainult suletud ja nõuetekohaselt märgistatud originaalpakendis või selleks ettenähtud seadmetega.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

§ 19. Kemikaali ohutuskaart

 (1) Ohtliku kemikaali valmistaja või importija peab koostama ning enne kemikaali üleandmist käitlejale üle andma ohutuskaardi, mis sisaldab kemikaali kohta järgmist teavet:
 1) identifitseerimine;
 2) koostis;
 3) ohtlikkus;
 4) esmaabi andmise viis;
 5) tegutsemine tulekahju korral;
 6) õnnetuse vältimise abinõud;
 7) käitlemine ja hoiustamine;
 8) mõju inimesele, isikukaitsevahendid;
 9) füüsikalised ja keemilised omadused;
 10) püsivus ja reaktsioonivõime;
 11) terviserisk;
 12) keskkonnarisk;
 13) jäätmekäitluse viis;
 14) veonõuded;
 15) reguleerivad õigusaktid;
 16) muu teave.

 (2) Eestis käideldava kemikaali ohutuskaart peab olema eestikeelne.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

4. peatükk KEMIKAALIST TEAVITAMINE 

§ 20. Kemikaalist teavitamine

 (1) Kemikaalist teavitamine on teabe esitamine Kemikaalide Teabekeskusele Eestisse sissetoodud või Eestis valmistatud keskmise või suure tootmismahuga, keelustatud või rangelt piiratud käitlemisega või uut ainet sisaldavate kemikaalide nimetuse, omaduste, koguse ja käitlemisotstarbe kohta.

 (2) Esitatav teave peab võimaldama hinnata kemikaalidega seonduvaid ohte ja rakendada abinõusid kemikaali ohutuks käitlemiseks.

 (3) Kemikaalist teavitamise kord kehtestatakse sotsiaalministri määrusega, mis sätestab:
 1) nõuded teavitajale ja esitatavale teabele sõltuvaltkäitlemise mahust ja otstarbest;
 2) teavitajale vastamise ja käitlemise alguse tähtajad;
 3) rahvusvaheliste organisatsioonidega teabe vahetamise korra;
 4) kemikaalist teavitamise erisused, kui kemikaali kasutatakse ainult teadus- või rakendusuuringus;
 5) keskmise ja suure tootmismahu.

 (4) [Kehtetu - RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

 (5) Kemikaali käitlemise otstarbe muutmisel või kemikaali ohtlikkuse kohta lisaandmete teatavakssaamisel peab kemikaali käitleja sellest viivitamata teavitama Kemikaalide Teabekeskust.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

§ 21. Uuest ainest teavitamine

 (1) Uus on aine, mis ei ole registreeritud Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelus (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances, EINECS).

 (2) Importija või valmistaja peab esitama nõuetekohase teabe uue aine kohta Kemikaalide Teabekeskusele.

 (21) Uut ainet tohib turustada ainult siis, kui on täidetud teavitamise nõuded ja teavitamise registreerimisest on möödunud 60 päeva või kui käesoleva seaduse § 20 lõike 3 punkti 2 kohaselt on sätestatud lühem tähtaeg.

 (3) Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu jõustatakse Eestis sotsiaalministri määrusega.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

§ 22. Teabe kättesaadavus ja ärisaladuse kaitse

 (1) Teave Kemikaalide Teabekeskuses registreeritud kemikaali ohtlikkuse ja selle ohutu käitlemise kohta on avalik.

 (2) Kemikaalide Teabekeskus on kohustatud hoidma ja kaitsma ärisaladust seadusega sätestatud korras.

 (3) Ärisaladuse hulka ei kuulu:
 1) aine või valmistise kaubanduslik nimetus;
 2) teavitaja, valmistaja ja importija nimi;
 3) füüsikalised ja keemilised omadused;
 4) andmed ohutuskaardil ja lisateave kemikaali ohtlikkuse kohta;
 5) toksikoloogiliste ja ökotoksikoloogiliste testide koondtulemused;
 6) ohtliku aine kindlakstegemise analüütilised meetodid;
 7) ohtlikud lisandid;
 8) ohutusabinõud;
 9) kahjutustamise viisid.

5. peatükk JÄRELEVALVE 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 23. [Kehtetu - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 24. Järelevalve

 (1) Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad:
 1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon – kemikaali käitlemise seadme ohutuse, kemikaali arvestamise ja teavitamise nõuete täitmise ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria arvutamise osas;
 2) päästeasutused – teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaanide osas;
 3) Tööinspektsioon – töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete täitmise osas;
 4) Keskkonnainspektsioon – keskkonnajärelevalve seadusega (RT I 2001, 56, 337; 2002, 61, 375; 99, 579; 110, 653) sätestatud korras;
 5) Tarbijakaitseamet – ohtliku kemikaali jaemüüginõuete täitmise osas;
 6) Tolliamet – ohtliku kemikaali sisse- ja väljaveole ning transiidile kehtestatud nõuete täitmise osas;
 7) Tervisekaitseinspektsioon – hulgimüügis oleva kemikaali ohutusnõuete täitmise ja kemikaaliga teenuse osutamise osas.

 (2) Järelevalvet teostav isik on kohustatud:
 1) esitama kontrollitavale oma ametitõendi ning selgitama järelevalve teostamise eesmärki ja selle toiminguid;
 2) selgitama kontrollitavale nõuete rikkumise korral rikkumise olemust ja nõudma rikkumise lõpetamist;
 3) hoidma temale järelevalvetoimingute tegemisel teatavaks saanud avalikustamisele mittekuuluvat teavet.

 (3) Järelevalvet teostaval isikul on õigus:
 1) saada järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja tutvuda kemikaali käitlemisega seotud dokumentidega;
 2) pääseda takistamatult kontrollitavale objektile, teha mõõtmisi ja võtta analüüside tegemiseks proove;
 3) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks koos täitmise tähtaja määramisega ja kontrollida ettekirjutuse täitmist.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral on lõikes 1 nimetatud inspektsioonil, ametil või asutusel õigus rakendada sunniraha või asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
[RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003]

51. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 241. Ohtlike kemikaalide arvestamise nõuete rikkumine

 (1) Ohtlike kemikaalide arvestamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.

§ 242. Ohtlike kemikaalide käitlemis-, ohutus- või teavitamisnõuete rikkumine

 (1) Ohtlike kemikaalide käitlemis-, ohutus- või teavitamisnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 243. Menetlus

 (1) Käesoleva seaduse §-des 241 ja 242 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

 (2) Käesoleva seaduse §-des 241 ja 242 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
 1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon;
 2) Päästeamet;
 3) Tööinspektsioon;
 4) Keskkonnainspektsioon;
 5) Tarbijakaitseamet;
 6) Tervisekaitseinspektsioon.

 (3) Käesoleva seaduse §-s 242 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Tolliamet.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 25. Seaduse jõustumine

  Käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punkt 3, §-d 18, 20 ja 21 rakenduvad kahe aasta möödudes käesoleva seaduse jõustumisest.