Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri¹

Vastu võetud 11.07.2003 nr 115

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32 õiend) § 36 lõike 2 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrus kehtestab:
1) nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile;
2) riikliku õppekava;
3) mootorsõidukijuhi õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ning kehtetuks tunnistamise korra.

§ 2. Mootorsõidukijuhi õpetaja

(1) Mootorsõidukijuhi õpetaja (edaspidi õpetaja) on käesoleva määruse mõistes:
1) liiklusteooria- ja sõiduõpetaja;
2) sõiduõpetaja.

(2) Liiklusteooria- ja sõiduõpetaja, kelle tervislik seisund ei võimalda enam juhtida õpetatava kategooria mootorsõidukit, kuid kellel on nimetatud mootorsõiduki juhtimise õigus ja kogemus olnud vähemalt kolm aastat, võib jätkata selle kategooria mootorsõidukijuhtide õpetamist liiklusteooria õpetajana. Nimetatud õpetajale ei kehti § 3 lõike 1 punktides 3 ja 4, § 5 punktis 22 ning § 14 punktides 6 ja 7 kehtestatud nõuded.

§ 3. Kvalifikatsiooninõuded õpetajale

(1) Õpetaja peab:
1) olema läbinud käesolevas määruses toodud kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajaliku koolituse ja omama kehtivat Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) poolt väljastatud õpetaja tunnistust;
2) täiendama oma teadmisi, et tagada ametialane areng;
3) omama kehtivat õpetatava kategooria mootorsõiduki juhiluba;
4) olema läbinud liiklusmeditsiini komisjoni ja omama nimetatud komisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendit, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat;
5) valdama kõrgtasemel keelt, milles õppetöö toimub.

(2) Sõiduõpetaja peab omama vähemalt keskharidust. Liiklusteooria- ja sõiduõpetaja peab omama vähemalt kõrgharidust.

(3) Spetsiaalsel õppeväljakul libedasõidu õpetaja peab omama kehtivat liiklusteooria- ja sõiduõpetaja tunnistust § 23 lõike 5 kohase märkega ning peab olema läbinud peatüki 6 kohase koolituse vastava mootorsõiduki kategooria osas.

(4) Õpetaja teadmised ja oskused mootorsõidukijuhi õpetamisel peavad vastama õpetajale esitatavatele pädevusnõuetele.

§ 4. Riiklik õppekava

(1) Riiklik õppekava (edaspidi õppekava) määrab õpetajate ettevalmistamiseks vajaliku õpetajakoolituse, sõiduõpetaja koolituse, täiendkoolituse ja libedasõidu erikoolituse korralduse, õppeained ja nende mahud, nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks ning pädevusnõuded õpetajate teadmistele ja oskustele.

(2) Üldkursuse, erikursuse ja libedasõidu erikoolituse riikliku õppekava õppeainete ainekava on toodud lisas 1.

2. peatükk
NÕUDED ÕPETAJA PÄDEVUSELE

§ 5. Õpetaja teadmistele ja oskustele esitatavad üldpädevusnõuded

(1) Nõuded õpetaja üld- ja eripädevusele on aluseks õpetaja koolitamisel ning tema teadmiste ja oskuste hindamisel.

(2) Õpetaja peab:
1) tundma kaasaegseid mootorsõidukijuhi õpetamise meetodeid ja oskama neid õpetajatöös rakendada;
2) oskama koostada koolituse läbiviimiseks tööplaani lähtuvalt riiklikust õppekavast, valmistada ette tunnimaterjale, näitmaterjale, kavandada õppetundi, arvestades õpilase võimeid, isikuomadusi ja õppeedukust;
3) oskama õpetada õpilast sõidukijuhina oma tegevust ette kavandama ja sõiduks ette valmistama;
4) olema õpetamise protsessis rahulik ja tasakaalukas;
5) oskama selgelt ja veenvalt õpilastele edasi anda vajalikke teadmisi ja oskusi;
6) oskama veenda õpilasi iseseisva õppimise vajalikkuses ja nõuda kodutööde õigeaegset ning jätkuvat tegemist;
7) oskama sõiduõpetamise ajal anda õpilasele aegsasti, lühidalt ja selgelt korraldusi sõidukiiruse valikul, -suuna muutmisel, tähelepanu ja vaate suunamisel, sõiduki pidurdamisel ja peatamisel;
8) oskama õpilases kujundada enesehinnangut;
9) oskama õpetada liiklejate vastastikuse mõju tunnetamist;
10) tundma liiklusreegleid, oskama selgitada õpilastele liiklusreeglite olemust ja tingimusteta järgimise vajadust ning kujundada kaitsliku sõiduviisi harjumust;
11) oskama analüüsida liiklusolukordi ja selgitada õpilastele liiklejate võimalikust väärast käitumisest tekkida võivaid ohte ning õpetada neid ohte ette nägema ja praktikas ennetama;
12) teadma liiklusohutusalast olukorda ja tüüpilisemate liiklusõnnetuste toimumise põhjuseid;
13) oskama tagada teooria ja praktika seost, arvestada õpilaste individuaalsust sõiduõpetamisel;
14) oskama kujundada õpilaste tähelepanelikkust vähekaitstud liiklejate (jalakäija, jalgratturi ja eriti lapse, vanuri ning puudega inimese) suhtes;
15) teadma ja oskama selgitada juhi psühhofüsioloogiliste omaduste ja tervisliku seisundi mõju liiklusohutusele;
16) oskama õpetada tegutsemist liiklusõnnetuse korral;
17) oskama õpetada tegutsemist ohuolukorras;
18) tundma liiklusalaseid õigusakte ja oskama neid ja nende järgimise vajadust õpilastele selgitada;
19) oskama õpetada õpilasi kasutama teedekaarte;
20) oskama selgitada keskkonnasäästliku käitumise vajalikkust;
21) oskama selgitada ja õpetada säästlikku sõidustiili;
22) oskama läbida ja ise läbi viia vastava kategooria sõidukjuhi õppesõidu harjutusi;
23) tundma sõiduki ehitust ja tööpõhimõtteid.

§ 6. Õpetaja teadmistele ja oskustele esitatavad eripädevusnõuded sõltuvalt õpetatava mootorsõiduki kategooriast

(1) A-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja oskama õpetada:
1) mootorrataste sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms);
2) nõudeid mootorratta tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli;
3) mootorrattajuhi riietusele esitatavaid nõudeid;
4) ohutu kukkumise võtteid;
5) juhtimisvõtteid libedal kui ka pehmel pinnasel sõitmisel;
6) nõudeid kaassõitja käitumisele;
7) mootorratturi poolt teistele liiklejatele käega antavaid märguandeid.

(2) B- ja BE-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja oskama õpetada:
1) B-kategooria autode ja nende haagiste sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, veose paigutuse ja kinnitamise ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms);
2) nõudeid auto ja haagise tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli;
3) haagiste külge ja lahti haakimist ning kaalu jaotumise jälgimist.

(3) C- ja CE-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja oskama õpetada:
1) C-kategooria autode ja nende haagiste sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms);
2) nõudeid auto massi, teljekoormuse ja mõõtmete kohta;
3) nõudeid mitmesuguste veoste veole, veose paigutamisele ja kinnitamisele ning veose paigutuse mõju auto või autorongi sõiduomadustele;
4) auto ja haagise ehituse eripärast tingitud juhi nägemisvälja piiratusest, samuti teiste liiklejate vaatevälja vähenemisest tingitud ohte;
5) auto teelpüsivust arvestades tuule mõju;
6) nõudeid auto tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli;
7) täis- ja poolhaagise veduki külge- ja lahtihaakimist;
8) pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning tava- ja eriolukordades kasutamist;
9) manööverdamisel auto ning veose iseärasusest tekkida võivaid ohte;
10) autorongiga ekstreemsetes olukordades tekkida võivaid ohte;
11) nõudeid sõidu- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kasutamise kohta;
12) nõudeid veoste saatedokumentide vormistamisel.

(4) D- ja DE-kategooria puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja oskama õpetada:
1) busside ja nende haagiste sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtted ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine ja sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, pagasi paigutuse ja kinnitamise ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms);
2) bussi ja haagise ehituse eripärast tingitud juhi nägemisvälja piiratusest ja teiste liiklejate vaatevälja vähenemisest tingitud ohte;
3) bussi teelpüsivust seoses tuule mõjuga;
4) nõudeid bussi tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli;
5) pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning õiget kasutamist;
6) sõitjate veol sobivaid juhtimisvõtteid;
7) nõudeid sõidu- ja puhkeaja ning sõidumeeriku kasutamise kohta;
8) sõitjate veoga seonduvate õigusaktide nõudeid;
9) sõitjate peale- ja mahamineku korda;
10) turvameetmete rakendamist sõitjate veol;
11) nõudeid juhile sõitjatega suhtlemisel.

(5) R- ja T-kategooria traktori ja liikurmasina (edaspidi masin) puhul peab õpetaja täiendavalt § 5 toodule tundma ja oskama õpetada:
1) õpetatava kategooria masina, masinrongi ja nende agregaatide sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, sõit haagisega, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, rikete põhjuste avastamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste, veose paigutuse ja kinnitamise ning sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms);
2) nõudeid masina tehnoseisundi ja varustuse kohta ning nõuetele vastavuse kontrolli;
3) agregaatide külge ja lahti haakimist ning kaalu jaotumise jälgimist;
4) agregaatidega sõidu- ja tööohutust;
5) aeglasest sõidust tingitud ohtusid;
6) aeglase sõiduki tähistamist;
7) nõudeid masina massi, teljekoormuse ja mõõtmete kohta;
8) nõudeid mitmesuguste veoste veole, veose paigutamisele ja kinnitamisele ning veose paigutuse mõju liiklusohutusele;
9) masina ehituse eripärast tingitud juhi nägemisvälja piiratusest, samuti teiste liiklejate vaatevälja vähenemisest tingitud ohte;
10) täishaagise nõuetekohast veduki külge ja lahti haakimist;
11) pidurite ja aeglustite tööpõhimõtteid ning tava- ja eriolukordades kasutamist;
12) manööverdamisel masina ning veose iseärasusest tekkida võivaid ohte;
13) ekstreemsetes olukordades tekkida võivaid ohte.

3. peatükk
ÕPETAJAKOOLITUS

§ 7. Õpetajakoolituse läbiviimine

(1) Õpetajakoolitus käesoleva määruse mõistes toimub kõrgharidustaseme esimesel ja teisel astmel.

(2) Õpetajakoolituse eesmärk on tagada kutse-, eri- ja ametialaselt pädevate liiklusteooria- ja sõiduõpetajate ettevalmistamise järjepidevus.

(3) Õpetajakoolituse peavad läbima isikud, ja kes soovivad omandada liiklusteooria- ja sõiduõpetaja kvalifikatsiooni.

§ 8. Nõuded õpetajakoolituse alustamiseks

(1) Õpetajakoolitusel osalejal peab olema:
1) keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus alustades õpinguid kõrghariduse esimesel astmel;
2) kõrgharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus alustades õpinguid kõrghariduse teisel astmel;
3) vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav kehtiv juhiluba, mille väljaandmisest on möödunud vähemalt 3 aastat.

(2) Õpetajakoolitusel õpinguid alustav isik peab õpetajat ettevalmistavale koolitusasutusele (edaspidi koolitaja) esitama:
1) kirjaliku avalduse;
2) passi või muu isikut tõendava dokumendi;
3) haridust tõendava dokumendi;
4) selle mootorsõiduki kategooria juhiloa, mille juhtide õpetamiseks kvalifikatsiooni taotletakse;
5) liiklusmeditsiini komisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendi, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat.

§ 9. Õpetajakoolituse korraldus

(1) Õpetajakoolitust teostab Haridus- ja Teadusministeeriumi sellekohast koolitusluba omav kõrgkool.

(2) Õpetajakoolitus koosneb:
1) üldkursusest;
2) taotletava kategooria mootorsõidukijuhi (A-, B- ja BE-, C- ja CE-, D- ja DE-, R- ja T-kategooria) õpetamise erikursusest;
3) iseseisvast tööst;
4) teooriaõppe ja sõiduõppe praktikast autokooli juures.

(3) Üldkursus koosneb teooriaõppest.

(4) Erikursus koosneb teooriaõppest ja sõiduõppest.

(5) Üldkursuse ja erikursuse teooriaõppe õppetunni kestus on 45 minutit.

(6) Erikursuse sõiduõppe õppesõidukorra kestus on 25 minutit.

(7) Üld- ja erikursuse vähimad õppemahud auditoorse õppena ja sõiduõppena on toodud lisa 2 tabelites 1 ja 2.

(8) Üldkursuse ja erikursuse teooriaõppe iga õppeaine (teema) käsitlusel peab õppija iseseisva töö maht olema 50% vastava õppeaine mahust.

(9) Teooriaõppe ja sõiduõppe praktika on 8 ainepunkti lisaks üld- ja erikursusele. Praktika viiakse läbi autokoolis õpetaja juhendamisel. Praktika lõppedes koostab õppija praktika aruande, mille kinnitab juhendaja praktika eduka läbimise korral.

(10) Õppija, kes taotleb mitme kategooria mootorsõidukijuhi õpetamise õigust, peab läbima üldkursuse ja kõigi taotletavate kategooriate mootorsõidukite juhtide õpetamise erikursused. Üheaegsel koolitusel võib koolitaja põhjendatult vähendada erikursusel kattuvate õppeainete vähimaid mahte.

(11) Tulenevalt õppija individuaalsete teadmiste ja oskuste tasemest võib koolitaja määrata temale õppeainete lõikes täiendavad mahud.

(12) Koolitajal on õigus akadeemilise õiendi alusel tunnustada üksikutes õppeainetes õppija eelnevate õpingute käigus saadud teadmisi ja oskusi.

(13) Sõiduõppe kohta vormistatakse õpingukaart, milles peavad sisalduma andmed õppija, õppeteemade ja sõidukordade arvu kohta ning hinnang õppetundide läbiviimise kohta.

4. peatükk
SÕIDUÕPETAJA KOOLITUS

§ 10. Sõiduõpetaja koolituse läbiviimine

(1) Sõiduõpetaja väljaõpe toimub tööalase koolituse korras õpetajakoolituse õppekava alusel.

(2) Sõiduõpetaja koolituse eesmärk on tagada kutse-, eri- ja ametialaselt pädevate sõiduõpetajate ettevalmistamise järjepidevus.

(3) Sõiduõpetaja koolituse peavad läbima isikud, kes soovivad omandada sõiduõpetaja kvalifikatsiooni.

§ 11. Nõuded sõiduõpetaja koolituse alustamiseks

(1) Sõiduõpetaja koolitusel osalejal peab olema:
1) keskharidus või sellele tasemelt vastav välisriigi haridus;
2) vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav kehtiv juhiluba, mille väljaandmisest on möödunud vähemalt 3 aastat.

(2) Sõiduõpetaja koolitusel õpinguid alustav isik peab koolitajale esitama § 8 lõikes 2 nimetatud dokumendid.

§ 12. Sõiduõpetaja koolituse korraldus

(1) Sõiduõpetaja koolitust teostab Haridus- ja Teadusministeeriumi sellekohast koolitusluba omav kõrgkool.

(2) Sõiduõpetaja koolituse õppekavale, -mahtudele ja õppetöö korraldusele laienevad õpetajakoolitust reguleerivad sätted.

5. PEATÜKK

TÄIENDUSKOOLITUS

§ 13. Täienduskoolituse läbiviimine

(1) Täienduskoolituse eesmärgiks on kindlustada kvalifikatsiooninõuetega kehtestatud õpetaja ametialane areng.

(2) Täienduskoolitus tuleb läbida enne ARK büroo poolt välja antud õpetajatunnistuse kehtivusaja lõppemist.

(3) Täienduskoolitus tuleb läbida ka õpetajal, kes lisaks olemasolevale mootorsõiduki kategooria õpetaja kvalifikatsioonile taotleb õigust muu kategooria mootorsõidukijuhi õpetamiseks. Sõiduõpetaja ümberkvalifitseerumine liiklusteooria- ja sõiduõpetajaks toimub peatükis 3 kehtestatud tingimustel.

§ 14. Nõuded täienduskoolitusel osalejale

Täienduskoolitusel osaleja peab koolitajale esitama:
1) kirjaliku avalduse;
2) passi või muu isikut tõendava dokumendi;
3) õpetaja töö staaži tõendava dokumendi;
4) haridust tõendava dokumendi;
5) ARK büroo poolt väljastatud õpetaja tunnistuse;
6) vastava mootorsõiduki kategooria juhiloa;
7) liiklusmeditsiini komisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendi, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat.

§ 15. Täienduskoolituse õppetöö korraldus

(1) Täienduskoolitust teostab Haridus- ja Teadusministeeriumi sellekohast koolitusluba omav kõrgkool.

(2) Enne õppetöö alustamist viib koolitaja läbi täienduskoolitusel osalejale teadmiste ja oskuste testi, mille alusel koostab koolitaja täienduskoolitusel osalejale õppekava mahuga vähemalt 4 ainepunkti.

(3) Täienduskoolitus koosneb:
1) üldkursusest;
2) vastava kategooria mootorsõidukijuhi (A-, B- ja BE-, C- ja CE-, D- ja DE-, R- ja T-kategooria) õpetamise erikursusest;
3) iseseisvast tööst.

(4) Üldkursuse ja erikursuse teooriaõppe õppetunni kestus on 45 minutit.

(5) Erikursuse sõiduõppe õppesõidukorra kestus on 25 minutit.

(6) Erikursuse sõiduõpe tuleb koolitusel osalejal läbida nii õpilase kui õpetaja rollis.

(7) Üldkursuse ja erikursuse õppeainete loetelu on toodud lisa 2 tabelites 1 ja 2.

(8) Üldkursuse ja erikursuse teooriaõppe iga õppeaine (teema) käsitlusel peab õppija iseseisva töö maht olema 50% vastava õppeaine mahust.

(9) Sõiduõppe kohta vormistatakse õpingukaart, milles peavad sisalduma andmed õppetöös osaleja, õppeteemade ja sõidukordade arvu kohta ning hinnang õppetundide läbiviimise kohta.

(10) Erikursuse sõiduõppe nõue ei kehti § 2 lõikes 2 nimetatud õpetaja kohta.

(11) Kui õppija taotleb olemasolevale lisaks muu kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õigust, peab ta läbima vaid taotletava kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise erikursuse vastavalt lisa 2 tabelis 2 kehtestatud mahtudes.

(12) Mitme mootorsõiduki kategooria üheaegsel koolitusel võib koolitaja põhjendatult vähendada erikursusel kattuvate õppeainete vähimaid mahte.

6. peatükk
LIBEDASÕIDU ERIKOOLITUS

§ 16. Libedasõidu erikoolituse läbiviimine

(1) Libedasõidu erikoolitusega antakse õpetajale teadmised, mis võimaldavad läbi viia libedasõidu koolitust spetsiaalsetel õppeväljakutel.

(2) Õpetaja, kes soovib läbi viia mootorsõidukijuhtide libedasõidu koolitust spetsiaalsel õppeväljakul, peab läbima käesoleva peatüki kohase koolituse ja perioodiliselt täienduskoolituse.

§ 17. Nõuded libedasõidu erikoolitusel osalejale

(1) Libedasõidu koolitusel võib osaleda isik, kes omab ARK büroo poolt väljastatud kehtivat liiklusteooria- ja sõiduõpetaja tunnistust.

(2) Libedasõidu erikoolitusel osaleja peab koolitajale esitama:
1) kirjaliku avalduse;
2) passi või muu isikut tõendava dokumendi;
3) ARK büroo poolt väljastatud kehtiva liiklusteooria- ja sõiduõpetaja tunnistuse;
4) vastava mootorsõiduki kategooria juhiloa;
5) liiklusmeditsiini komisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendi, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat.

§ 18. Libedasõidu erikoolituse õppetöö korraldus

(1) Libedasõidu eri- ja täienduskoolitust teostab Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitusluba omav koolitusasutus.

(2) Libedasõidu koolitus koosneb:
1) teooriaõppest;
2) vastava kategooria mootorsõiduki sõiduõppest;
3) iseseisvast tööst.

(3) Teooriaõppe maht peab olema vähemalt 30 õppetundi, õppetunni kestusega 45 minutit.

(4) Sõiduõppe maht peab olema vähemalt 20 õppesõidukorda, õppesõidukorra kestusega 25 minutit.

(5) Teooria- ja sõiduõppe peab õppija läbima õpilase ja õpetaja rollis vastavalt kehtestatud mahtudele.

(6) Vähimad õppemahud teooriaõppena ja sõiduõppena on toodud lisa 2 tabelis 3.

(7) Õppetöös osaleja, kes taotleb mitme kategooria mootorsõiduki juhi õpetamise õigust, peab läbima kõigi nende kategooriate mootorsõidukite juhtide õpetamise sõiduõppe. Üheaegsel koolitusel võib koolitaja põhjendatult vähendada teooriaõppes kattuvate õpeainete vähimaid mahte.

(8) Tulenevalt õppetöös osaleja individuaalsete teadmiste ja oskuste tasemest võib koolitaja määrata temale õppeainete lõikes täiendavad mahud.

(9) Koolitajal on õigus akadeemilise õiendi alusel tunnustada üksikutes õppeainetes õppetöös osaleja eelnevate õpingute käigus saadud teadmisi ja oskusi.

(10) Sõiduõppe kohta vormistatakse õpingukaart, milles peavad sisalduma andmed õppetöös osaleja, õppeteemade ja sõidukordade arvu kohta ning hinnang õppetundide läbiviimise kohta.

§ 19. Libedasõidu täienduskoolitus

(1) Libedasõidu õpetajal tuleb läbida täienduskoolitus enne ARK büroo poolt väljaantud õpetajatunnistuse kehtivusaja lõppemist.

(2) Enne õppetöö alustamist viib koolitaja läbi täienduskoolitusel osalejale teadmiste ja oskuste testi, mille alusel koostab koolitaja täienduskoolitusel osalejale õppekava mahuga vähemalt 20 õppetundi.

(3) Täienduskoolitus koosneb:
1) teooriaõppest;
2) vastava kategooria mootorsõiduki sõiduõppest;
3) iseseisvast tööst.

(4) Üldkursuse ja erikursuse teooriaõppe õppetunni kestus on 45 minutit.

(5) Erikursuse sõiduõppe õppesõidukorra kestus on 25 minutit.

(6) Erikursuse sõiduõpe tuleb koolitusel osalejal läbida nii õpilase kui õpetaja rollis.

(7) Teooriaõppe ja sõiduõppe õppeainete loetelu on toodud lisa 2 tabelis 3.

(8) Üldkursuse ja erikursuse teooriaõppe iga õppeaine (teema) käsitlusel peab õppija iseseisva töö maht olema 50% vastava õppeaine mahust.

7. peatükk
ÕPETAJA KVALIFIKATSIOONI OMANDAMINE

§ 20. Nõuded hindamisele

(1) Kõikides õppeainetes tuleb õppijal sooritada arvestus, mis peab andma ülevaate õppija poolt aine omandamise tasemest ja valmisolekust oma teadmiste edastamiseks.

(2) Sõiduõppes hinnatakse eraldi õppesõidukorra didaktilist ja organisatsioonilist külge.

§ 21. Üldnõuded õpetajakoolituse, sõiduõpetaja koolituse, täienduskoolituse ja libedasõidu erikoolituse lõpetamiseks

(1) Õppija lubatakse lõputööle pärast arvestuse sooritamist kõikides õppeainetes ja teooriaõppe praktika ning sõiduõppe praktika edukat läbimist. Koolitus lõpeb lõputöö kaitsmisega koolitust läbi viiva õppeasutuse komisjoni ees.

(2) Komisjoni koosseisu määrab õppeasutuse juhataja.

(3) Komisjonis peab olema lisaks koolile esindatud vähemalt 3 kompetentset esindajat allnimetatud asutustest ja institutsioonidest:
1) Haridus- ja Teadusministeerium;
2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
3) ARK;
4) Maanteeamet;
5) Eesti Autokoolide Liit;
6) Eesti Liiklusõpetajate Liit.

(4) Lõputöö edukalt kaitsnud ja määrusega kehtestatud tingimustele vastavale isikule antakse õppeasutuse tunnistus, mis tõendab, et ta on määruses toodud nõuete kohaselt edukalt läbinud vastava mootorsõiduki kategooria õpetaja koolituse ja on omandanud õpetajale kehtestatud pädevuse.

§ 22. Välisriigi koolituse tunnustamine

Kui liiklusteooria- ja sõiduõpetaja on välisriigis läbinud peatüki 6 kohase analoogse ja koolitaja asukohamaa tunnustatud koolituse, võidakse talle omistada libedasõidu õpetaja kvalifikatsioon. Libedasõidu õpetaja kvalifikatsiooni taotleja peab omama ARK büroo poolt väljastatud kehtivat õpetaja tunnistust, esitama § 21 lõikes 3 nimetatud komisjonile vastava koolituse läbimist tõendava tunnistuse ja sooritama edukalt teadmiste ja oskuste testi.

8. peatükk
ÕPETAJALE KOOLITAMISE ÕIGUST TÕENDAVA TUNNISTUSE ANDMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE

§ 23. Tunnistuse andmine

(1) Õpetaja koolitamise õigust tõendava tunnistuse taotlejal tuleb esitada ARK büroole:
1) kirjalik avaldus;
2) pass või muu isikut ja elamisluba tõendav dokument;
3) juhiluba;
4) pädeva õppeasutuse tunnistus määrusele vastava õpetaja koolituskursuse lõpetamise kohta;
5) liiklusmeditsiini komisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõend, mille väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat;
6) kaks identset värvifotot suurusega 35´45 mm;
7) peatüki 6 kohase koolituse läbimist tõendava tunnistuse, kui õpetaja soovib õpetada libedasõitu spetsiaalsel õppeväljakul.

(2) ARK büroo annab tunnistuse taotlejale lisas 3 toodud tunnistuse, kui isik vastab määruses kehtestatud nõuetele. Tunnistus antakse kehtivusajaga 5 aastat koolituskursuse lõpetamisest arvates.

(3) Kui tunnistuse taotleja taotleb ainult sõiduõpetamise õigust, siis teeb ARK büroo õpetaja tunnistusele märke: «Sõiduõpetaja».

(4) Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud liiklusteooria- ja sõiduõpetaja tunnistusele teeb ARK büroo märke: «Liiklusteooria õpetaja, sõiduõpetaja kvalifikatsioon peatatud».

(5) Peatüki 6 kohase libedasõidu erikoolituse edukalt läbinud õpetaja tunnistusele teeb ARK büroo märke: «… kategooria sõiduki libedasõidu erikoolituse läbiviimine lubatud».

(6) ARK büroo annab kaotatud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud tunnistuse asemele tunnistuse duplikaadi, kui tunnistuse taotleja vastab käesolevas paragrahvis toodud nõuetele.

(7) ARK büroo annab kehtivusaja ületanud või § 24 lõike 1 punkti 2 alusel kehtetuks tunnistatud tunnistuse asemele uue tunnistuse, kui tunnistuse taotleja vastab õpetajale kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

(8) ARK büroo annab tunnistuse või teatab tunnistuse taotleja mittevastavusest nõuetele 20 tööpäeva jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud materjalide esitamise päevast.

§ 24. Tunnistuse kehtetuks tunnistamine
1) ARK büroo tunnistab tunnistuse kehtetuks, kui:
1) tunnistus on alusetult välja antud;
2) õpetajat on karistatud «Liiklusseaduse» § 36 lõikes 4 toodud rikkumiste eest;
3) tunnistus või selles sisalduv kanne või andmed on võltsitud;
4) tunnistus on kadunud, hävinud või muutunud kasutuskõlbmatuks;
5) tunnistuse omanik on surnud;
6) väljastatakse uus tunnistus.

(2) ARK büroo teatab haldusaktina vormistatud tunnistuse kehtetuks tunnistamisest asjaomasele isikule tähitud kirjaga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 kuni 3 toodud juhtudel.

(3) Kui ARK büroo tunnistab tunnistuse kehtetuks, peatub õpetaja koolitamise õigus ARK büroo otsuse õpetajale teatavaks tegemise päevast või kui see on kohale toimetatud ARK büroole esitatud õpetaja elu- või asukoha aadressil või kui see on õpetajale postiasutuses allkirja vastu üle antud.

§ 25. Tunnistuste arvestus ja kontroll

ARK peab tunnistustega seotud toimingute arvestust ja jooksvat kontrolli tunnistust omavate isikute poolt «Liiklusseaduse» § 36 lõikes 4 toodud rikkumiste esinemise kohta.

§ 26. Vaide lahendamine

Vaide lahendamiseks on isikul õigus pöörduda ARK büroo juhataja, Autoregistrikeskuse või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui koordineeriva asutuse poole või halduskohtusse vastavalt seadusele.

9. peatükk
TROLLIJUHI ÕPETAJA

§ 27. Trollijuhi õpetaja koolitus ning koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Trollijuhi õpetaja koolitus ning koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmine ja kehtetuks tunnistamine toimub käesoleva määrusega sätestatud tingimustel.

(2) Trollijuhi õpetaja koolitajal on õigus muuta erikursuse õppemahte vastavalt trolliliikluse spetsiifikale.

10. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 28. Üleminekusätted

(1) Õpetajad, kes ei ole läbinud teede- ja sideministri 9. mai 2001. a määruse nr 47 «Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale mootorsõidukijuhi koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri» (RTL 2001, 60, 829; 2002, 70, 1117; 85, 1338) kohast ja nimetatud määruse §-is 8 toodud mahus õpetaja koolituskursust ja kes enne käesoleva määruse jõustumist on töötanud liiklusteooria või sõiduõpetajana olenemata temale omistatud kvalifikatsioonist, peavad läbima käesoleva määruse 5. peatükis sätestatud täienduskoolituse enne õpetaja koolitamise õigust tõendava tunnistuse taotlemist ARK büroost.

(2) Õpetajad, kes on läbinud teede- ja sideministri 9. mai 2001. a määruse nr 47 kohase ja nimetatud määruse §-is 8 toodud mahus õpetaja koolituskursuse, peavad läbima käesoleva määruse 5. peatükis sätestatud täienduskoolituse enne 5 aasta möödumist nimetatud koolituse lõpetamisest.

(3) Koolitaja, kes määruse jõustumise hetkel omab Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud koolitusluba ja viib läbi õpetaja koolitust ning ei ole kõrgkool, võib jätkata täienduskoolituse läbiviimist käesolevas määruses toodud tingimustel ja õppemahtudes kuni koolitusloa kehtivusaja lõpuni.

(4) Õpetaja, kes enne määruse jõustumist on töötanud liiklusteooria- ja sõiduõpetajana, peab omama vähemalt keskharidust.

(5) Täienduskoolitusel osaleja, kes omab teooria- või sõiduõpetaja/instruktori kursuse läbimist tõendavat tunnistust, võib koolitajale esitada § 14 punktis 5 nimetatud õpetaja tunnistuse asemel teooria- või sõiduõpetaja/instruktori kursuse läbimist tõendava tunnistuse.

§ 29. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks teede- ja sideministri 9. mai 2001. a määrus nr 47 «Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ning õpetajale mootorsõidukijuhi koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamise eeskiri».
¹Euroopa Nõukogu Direktiiv 91/439/EMÜ (EÜT L 237, 24.08.1991, lk 0001–0024).

RIIKLIKU ÕPPEKAVA ÕPPEAINETE AINEKAVAD

I. Üldkursuse ainekava peab sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid:

1. Sissejuhatus kasvatusteadusesse

2. Didaktika:

Didaktika andragoogilises protsessis:
Didaktilised põhimõtted, erinevad õpetamisvõtted
Erinevad lähenemised täiskasvanute koolitusele ja õpetamisele
Koolituse ettevalmistamine:
Koolitusplaani ja -kava koostamise põhimõtted
Õppekava koostamine, formaalsed ja sisulised eesmärgid
Erinevate õppematerjalide ja -vahendite valik ja nende kasutamise põhimõtted

Koolituse hindamine:
Õppimistulemuste hindamine ja enesehindamine
Õppeprotsessi analüüs ja hindamine
Koolituse tulemuslikkuse hindamine

Sõiduõpetuse didaktika:
Platsisõidu didaktika
Maanteesõidu didaktika
Linnassõidu didaktika

3. Andragoogika:

Täiskasvanu kui õppija:
Täiskasvanu arengu iseärasused
Täiskasvanud õppija eripärad ja nende arvestamine andragoogilises protsessis
Täiskasvanu õpivajadused, motivatsioon ja huvi ning nende kujunemine

Õppimine täiskasvanu eas:
Erinevad õppimisteooriad, õppimise iseärasused
Õpikeskkond: füüsiline, sotsiaalne ja psüühiline keskkond, õppimist soodustava keskkonna loomine
Õpioskuste kujundamine ja rakendamine, õpisituatsioonide loomine, õpetaja ja õppija suhted

Täiskasvanu koolitaja (andragoogi) rollis:
Õpetaja kui andragoogi isiksuslikud eeldused ja rollid
Meetodid täiskasvanute koolituses: loeng, rühmatöö, situatsiooni analüüs, diskussioon jne
Koolitus kui meeskondlik tegevus. Meeskondliku tegevuse põhimõtted

4. Ainedidaktika:
Ainetsükli ja õppetunni ülesehitus
Huvi äratamine
Teema esitlus, loogilisus
Hindamine

5. Autoõpetus:
Klassifikatsioon ja kasutusalad
Ehitus ja koostud
Mootorsõiduki juhtimine kui ühiskonnaohtlik tegevusvaldkond
Tehnokontrolli süsteem
Mootorsõidukite dünaamika ja ehituse eripära arvestav juhtimise õpetamine

6. Ohutu sõidu alused:
Ohuolukorra tunnetamine
Olukorra hindamine
Riskid liikluses, nende hindamine ja nendega arvestamine
Liiklusõnnetuste põhjused, iseloom ja kahjustused
Liiklusohutusalane olukorda ja tüüpilisemate liiklusõnnetuste toimumise põhjuseid
Eetilised nõuded

7. Säästliku sõidustiili alused:

Eesmärk, säästliku sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted

Säästlikku sõitu mõjutavad tegurid:
Mootori pöörded
Heitgaasid ja müratase
Käiguvahetus
Kiirendamine ja aeglustamine
Ettekavatsemata peatumised
Pikivahe
Liikluse jälgimine
Liikumisenergia
Veere- ja õhutakistus
Sõidutrajektoori valik

Teekonna planeerimine

8. Kaitsliku sõidu juhised:
Mõisted
Liikluse korraldamine
Vähekaitstud liiklejad ja erilist tähelepanu nõudvad olukorrad
Juhi märguanded
Peatumis- ja pidurdusteekonnad
Pidurite ehituse eripära ja pidurdusmaad erinevatel sõidukitel
Sõiduki paiknemine teel, sõiduteel, sõiduraja vahetamisel, pöörded
Pikivahe eessõitjaga
Teeandmise kohustus, tee andmise reeglid ja kohad
Kaasliiklejatega arvestamine
Ristmike ületamine
Tegevus ja käitumine möödasõidul või möödumisel
Sõidukiirus, nõuded sõidukiiruse valikule
Sõidukiirusest tingitud nägemisvälja muutumine
Sõidukile mõjuvad jõud, kaalujaotus, kursikindlus
Peatumine ja parkimine
Raudteeülesõidukoha ja trammitee ületamine
Tulede kasutamine valge ja pimeda ajal, nägemisvõime
Pukseerimine
Liiklus kiirteel, õuealal ja tunnelis
Tegutsemine liiklusõnnetuse korral
Eritalituse sõiduki eriõigused
Erinevate liiklejate kohta käivad lisanõuded

9. Isiksuse psühholoogia:
Isiksus, isiksuse tüübid
Isiksuse põhijooned
Temperament
Sekundaarsed isiksuse jooned
Ego kaitsemehhanismid
Kontrollkese
A- ja B- tüüpi inimesed
Mina-kontseptsioon
Enesehinnang, eneseteadvus
Sotsiaalne võrdlus
Moraalne areng
Intelligentsus – kultuuriline, emotsionaalne jne

10. Suhtlemispsühholoogia ja -treening:
Verbaalsed ja mitteverbaalsed suhtlemisvahendid
Sotsiaalsed vajadused (sh eriti vajadus tunnustuse järele)
Kahe inimese vahelise kontakti loomine
Empaatia
Emotsioonid
Frustratsioon
Motivatsioon
Hoiak
Formaalsed ja informaalsed suhted
Formaalsed ja informaalsed grupid ja nende mõju
Psühholoogiline kliima
Psühholoogiline barjäär
Ülesannete andmine ja delegeerimine
Ergutamine ja karistamine
Kommunikatsioon
Isiklik ja massikommunikatsioon, kommunikatsiooni hälbed
Vastastikune mõjutamine
Vestlus, vestluse juhtimine
Motiveeriv vestlus
Veenmine
Sisendamine-mõjutamine
Olla hea kuulaja
Konfliktide ennetamise ja lahendamise võimalused
Kritiseeriv suhtumine
Positiivne mõtlemine
Teadvuse ja alateadvus mõju
Tahtejõu ja kujutluse vastuolu
Stressi olemus, tüpoloogia, alaliigid, liigse stressi vähendamise võimalused
Kliendi teenindamine, rolli jaotused

11. Mõjutamispsühholoogia:
Mõjutamine
Mõjutamise strateegia
Mõjutamisvõtted
Mõjutamistüübid
Enesekehastamise tehnikad
Agressiivne, ennastkehtestav, allaheitlik käitumine
Grupp
Grupimõtlemine
Grupidünaamika
Otsuse vastuvõtmine
Moraalne areng
Kultuur ja käitumise seos otsuste vastuvõtu protsessis
Sotsiaalne taju

12. Liikluspsühholoogia:
Arengupsühholoogia ja sellest tulenevad käitumised, reaktsioonid ja reguleeringud
Liikluspsühholoogia üldmõisted ja juhi tegutsemise skeem
Jalakäija reageerimise skeemid
Inimese psühhofüsioloogilised omadused ja eripärad
Liiklusohutust mõjutavad tegurid
Isiksuse omadused ning sellest tulenev käitumine
Valmisolek liikluses osalemiseks – psüühiline stabiilsus
Sotsiaalsed tegurid, riskifaktorid
Tegutsemisvõimet väljendavad tegurid

13. Liiklusalased õigusaktid:
Liiklusseadus, liikluseeskiri, mootorsõidukijuhi ettevalmistamist reguleerivad õigusaktid
Vastutus liiklusnõuete eiramise korral
Liikluskindlustus
Sõidukite tehnojärelevalvet reguleerivad õigusaktid
Rahvusvahelised kokkulepped ja Euroopa Liidu õigusaktid
Tegutsemine liiklusõnnetuse korral

14. Liiklusohutusalane olukord, tüüpilised liiklusõnnetused ja nende põhjused:

Liiklusohutuse üldine areng Eestis. Selle võrdlus Euroopa liiklusohutuse arenguga (eraldi nn lääneriigid ja postsotsialistlikud – arengu erinevuse põhjused)

Liiklusohutuse areng taasiseseisvunud Eestis:
Õnnetuste liigid, nende jagunemine linna- ja maanteeõnnetusteks, pimeda ja valge aja vahel
Õnnetuste peamised põhjused
Õnnetuste põhjustajad
Õnnetused sõiduautojuhtide süül, nende jagunemine vanuse ja staaži lõikes
Hukkunute jagunemine vanuse lõikes (eraldi juhtide, sõitjate ja jalakäijate lõikes)

Avastatud liiklusrikkumiste iseloom

Liiklusohutusprogrammi eesmärk ja sisu:
Programmi etapid
Valitsuse tegevuskavad
Mootorsõidukijuhtide õpetajate osa liiklusdistsipliini, -sujuvuse ja -ohutuse tõstmisel

15. Vältimatu esmaabi alused:
Õnnetusolukorra hindamine
Kuidas tegutseda õnnetusolukorras ja kutsuda abi
Elustamine
Verejooksu peatamine
Sidemed ja nende liigid, sidumine
Šokis kannatanu abistamine
Esmaabi haavade, luumurdude, liigesevigastuste, põletuste, mürgituste, kuuma- ja külmakahjustuste korral
Esmaabi äkkhaigestumiste korral
Teadvuse kaotanud inimese abistamine

II. A- ja A1-kategooria mootorratta juhi õpetaja koolituse erikursuse ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid

16. Teooriaõpe:

Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika

Sõiduki liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted:
Mootorrattale mõjuvad jõud kiirendamisel, pidurdamisel ja kurvis sõidul, mootorratta tüüpide sõidutehnilised erinevused
Õiged juhtimisvõtted vastavalt mootorratta tüübile, ohtlikud vead, millele tuleb õppesõidul eriti juhtida õpilase tähelepanu
Sõitjate ja veose paigutus mootorrattal ja sõidu ohutust mõjutavad tegurid
Äkkpidurdus ja ohutu kukkumine
Juhtimisvõtete õpetamine sõitmiseks libedal või pehmel pinnasel
Mootorratturi poolt teistele liiklejatele antavad märguanded

Sõiduki eripära arvestav sõiduki tundmine ja kasutamine:
Liiklusohutuse seisukohalt mootorrataste erinevate tüüpide võrdlus teiste mootorsõidukitega
Teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva kaitsliku sõiduviisi kujundamise eripära mootorrattaga sõitmisel

Nõuded mootorratta tehnoseisundile ja tehnoseisundi määramine:
Mootorratta ehituse tutvustamine
Õpilase ettevalmistamine mootorratta tehnokontrolliks (rehvid, rattad, rool, pidurid, tuled ja sõiduvarustus)

Liiklusalased õigusaktid:
Õigusaktid, mis käsitlevad mootorratta tehnoseisundit ja selle kontrolli
Nõuded mootorrattajuhi riietusele

Sõiduki juhtimine pimeda ajal:
Tulede õige kasutamine
Optimaalne tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud
Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest möödumisel
Tulede kasutamine mootorratta parkimisel, hädapeatumisel jne
Pimedad tsoonid sõiduki kõrval
Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled
Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega)
Reflekteeruvad ja fluoresseeruvad materjalid, tööpõhimõtted

Säästlik ja kaitslik sõidustiil:
Eesmärk, säästliku ja kaitsliku sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted
Teekonna planeerimine

17. Sõiduõpe:

Platsisõidu õppus:
Tüüpilised vead mootorratta juhtimisseadmete käsitsemisel
Mootorratta kallutamise vajadus sõidul kurvis, esinevad vead
Platsil sõidu harjutuste vajalikkus mootorrattajuhtimise õpetamisel, motoorika

Maanteesõidu õppus:
Lülitumine liiklusesse, tüüpilised vead
Paiknemine teel
Kiiruse valik
Möödumine ja möödasõit, vastutulijad, olukorra analüüs, millele juhtida õpilase tähelepanu
Sõidurea vahetus
Ristmik
Manööverdamine, tagasipööre
Peatumine ja parkimine
Maantee ja kiirtee
Raudtee
Erilised olukorrad

Linnasõidu õppus:
Lülitumine liiklusesse
Ristmik
Trammitee, ühissõidukite peatus
Ülekäigurada ja jalgrattatee
Sõidujoone valik
Manööverdamine, tagasipööre
Peatumine ja parkimine

Erijuhtimisvõtted ja sõit pimeda ajal:
Äkkpidurdus ja ümberpõige
Juhtimisvõtted libedal teel
Kukkumise ohtlikkuse vähendamine
Tulede õige kasutamine
Optimaalne tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud
Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest möödumisel
Tulede kasutamine auto parkimisel, hädapeatumisel jne
Pimedad tsoonid sõiduki kõrval
Musta nuku katse läbiviimine
Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled
Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega)

Säästlik ja kaitslik sõit:
Mootorratta tehniline seisukord
Sõidustiil
Käiguvahetus
Mootori pöörlemissagedused
Kiirendamine ja aeglustamine (mootoriga pidurdamine)
Pikivahe
Sõidutrajektoor

Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamine:
Eksamisõidu kaardi kasutamine
Õpilasele tema sõiduvigade ja väärate juhtimisvõtete selgitamine ja tema tugevate külgede esiletõstmine

III. B- ja BE-kategooria auto juhi õpetaja erikursuse ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid

18. Teooriaõpe:

Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika
Auto liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted:
Elastse rehviga ratta liikumisseadused, veojõu ja pidurdusjõu kontrollsüsteemid – ABS ja DSA
Autole kiirendamisel, pidurdamisel ja kurvis mõjuvad jõud ning nende eripära
Esi-, taga- ja nelivedu autode juures, eripära automaat- ja käsikäiguvahetuse puhul
Auto juhitavus, teelpüsivus ja kursikindlus, tegurid, mis neid mõjutavad, kursikindluse kontrollsüsteemid – VSC
Autorongi liikumise eripära
Ilma- ja teeoludele vastavad juhtimisvõtted, mis kindlustavad auto ja autorongi teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumis- ja pidurdustee, liiklusohutust arvestav sõidukiiruse ja sõidujoone valik

Auto mudeli eripära arvestav juhtimine ja auto kasutamine:
Maasturite, kaubikute, matkaautode ja sõiduautode kasutamise eripära
Juhi asend roolis, juhtimis- ja abiseadmete kasutamine
Auto aktiivsete ja passiivsete turvaseadmete õige kasutamine
Auto varustuse kasutamine
Nõuded haagiste kohta
Kerghaagise külge- ja lahtihaakimine
Nõuded sõitjate ja/või veoste paigutuse kohta

Nõuded auto tehnoseisundi kohta ja tehnoseisundi määramine:
Auto liiklusohutust määravad seadmed, agregaadid ja süsteemid (pidurid, rool, klaasipuhastid, tuled, haakeseade, peeglid, ventilatsioonisüsteem, heitgaaside väljutussüsteem, mootori toiteseadmed, turvasüsteemid), nõuded tehnoseisundi kohta, rikked ja nende avastamine
Sõiduki rehvid, nende ehitus ja iseärasused (rehvi tüübid, rõhk, kulumine jne)
Nõuded auto varustuse kohta (auto apteek, ohukolmnurk, tõkiskingad, tulekustuti, tehasejuhise kohane varustus)

Liiklusalased õigusaktid, mis käsitlevad B- ja BE-kategooria sõidukeid

Sõiduki juhtimine pimeda ajal:
Tulede õige kasutamine
Optimaalne tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud
Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest möödumisel
Tulede kasutamine sõiduki parkimisel, hädapeatumisel jne
Pimedad tsoonid sõiduki kõrval
Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled
Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega)
Reflekteeruvad ja fluorestseeruvad materjalid, tööpõhimõtted

Säästlik ja kaitslik sõidustiil:
Eesmärk, säästliku ja kaitsliku sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted
Teekonna planeerimine

19. Sõiduõpe

Platsisõidu õppus:
B- ja BE-kategooria auto juhi õppekavades ettenähtud harjutuste veatuks täitmiseks vajalike juhtimisvõtete didaktika
Platsisõidu harjutuste abil juhtimisliigutuste dünaamiliste stereotüüpide kujundamine, tähelepanujaotus
Tagurdamine
Platsisõit haagisega
Platsisõidu tüüpilised vead

Maanteesõidu õppus:
Liiklusesse lülitumine, õpilase tähelepanu juhtimine liiklusolukorra mitmesugustele eripäradele
Sõiduõpe vastavalt B- ja BE- kategooria auto juhi õppekavadele, sõidujoone valiku didaktika
Pöörded, peatumine ja parkimine, vead tähelepanu jaotamisel ja manöövri sooritamisel
Möödumine ja möödasõit, kohtumine vastutulijaga
Teiste liiklejate käitumise etteaimamine ja oma kavatsustest õigeaegne märku andmine
Rasketes teeoludes esi-, tagasillaveoga ja neljarattaveoga autoga sõidu didaktika

Linnasõidu õppus:
Säästliku sõidustiili õpetamise oskus
Säästliku sõidustiili demonstreerimine
Sõit ristmikel vastavalt B- ja BE- kategooria auto juhi õppekavale, sõidu eesõigus ja teeandmise kohustus, paiknemine ristmikul ja peale selle ületamist, teiste liiklejate kavatsuste mõistmise ja oma tegevuse õigeaegse väljendamise kujundamine õpilasel
Õige piki- ja külgvahe, liiklusvoolus sõitmine, tagurdamine
Ühissõidukite peatused, ülekäigurajad, vähekaitstud liiklejad, õpilase suhtumise kujundamine nendesse
Sõidu planeerimine riski vältimiseks
Parkimine

Erijuhtimisvõtted ja sõit pimeda ajal:
«Pulseeriva pidurduse» ja «sujuva kiirendamise» juhtimisliigutuste harjutamine, tüüpilised vead
Treeningharjutused libedal teel
Libedal teel auto käitumise demonstreerimine
Libedal teel auto juhtimisvõtete edastamine, ebaõigetele juhtimisvõtetele tähelepanu pööramine
Blokkpidurite ja ABS pidurite tõhususe erinevused libeda tingimustes
Tulede õige kasutamine
Optimaalne tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud
Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest möödumisel
Tulede kasutamine auto parkimisel, hädapeatumisel jne
Pimedad tsoonid sõiduki kõrval
Musta nuku katse läbiviimine
Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled
Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega)

Säästlik ja kaitslik sõit:
Auto tehniline seisukord
Sõidustiil
Käiguvahetus
Mootori pöörlemissagedused
Kiirendamine ja aeglustamine (mootoriga pidurdamine)
Pikivahe
Sõidutrajektoor
Paigaltvõtt
Rooli käsitlemine

Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika:
Õpilase vigade põhjal vajakajäämiste selgitamine tema õpingutes
Õpilasele tema vigade selgitamise meetodid ja temas õppesõitu positiivse suhtumise kujundamine
Eksamisõidukaardi kasutamine

IV. C- ja C1-kategooria auto juhi koolituse erikursuse ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid

20. Teooriaõpe:

Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika

Auto liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted:
Mitmeteljelise auto ja autorongi liikumise dünaamika, mitmesuguste veoste mõju auto sõiduomadustele
Ökonoomne ja keskkonda säästev sõiduviis
Pidurite ja aeglustite kasutamine, sõit mägedes järskudel tõusudel-langustel ja õigeaegne käiguvahetus, serpentiinidel sõidu eripära
Ilma- ja teeoludele vastavad juhtimisvõtted, mis kindlustavad auto ja autorongi teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumistee ja pidurdustee, liiklusohutust arvestav kiiruse ja sõidujoone valik

Auto mudeli eripära arvestav juhtimine ja auto kasutamine:
Vastavalt auto otstarbele tema konstruktsiooni, juhtimis- ja abiseadmete kasutamine, valmistaja juhised sõiduki ehituse- ja käsitsemise eripäraga tutvumisel
Auto ja autorongi manööverdamise õiged võtted ning ohutuse tagamine
Nõuded veose paigutuse ja kinnituse kohta, auto lisaseadmete kasutamine (luuktõstuk, pumbad jt)
Täis- ja poolhaagise auto külge- ja lahtihaakimine
Ohutusabinõud koorma peale- ja mahalaadimisel

Nõuded auto tehnoseisundi kohta ja tehnoseisundi määramine:
Auto tehnoseisundi määramine vastavalt valmistaja juhendile
Veose iseärasustest auto tehnoseisundile ja sõiduomadustele tekkida võivad ohud
Mitme veotelje korral esineva parasiitvõimsuse mõju rehvide kulumisele
Sõiduki rehvid, nende ehitus ja iseärasused (rehvi tüübid, rõhk, kulumine jne)
Ohutusabinõud auto tehnohooldel
Sõidumeerikute kasutamine

Liiklusalased õigusaktid:
Õigusaktid, mis käitlevad C- ja CE-kategooria sõidukeid
Üldnõuded veoste saatedokumentide vormistamise kohta
Nõuded sõidu- ja puhkeaja kohta

Säästlik ja kaitslik sõidustiil:
Eesmärk, säästliku ja kaitsliku sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted
Teekonna planeerimine

21. Sõiduõpe:

Platsisõidu õppus:
C- ja CE-kategooria auto juhi õppekavades ettenähtud harjutuste veatuks täitmiseks vajalike juhtimisvõtete didaktika
Mitmeteljelise auto ja autorongi manööverdamise eripära, õiged juhtimisvõtted, tagurdamine
Platsisõidu tüüpilised vead

Maanteesõidu õppus:
Suuregabariidilise sõiduki juhtimise eripära, arvestades juhi vaatevälja piiratust ja teistele liiklejatele nähtavuse vähenemist
Autorongiga pöörde sooritamise eripära kitsastel teedel, teiste liiklejate õigeaegne hoiatamine
Õige piki- ja külgvahe, liiklusvoolus sõitmine
Sõidu marsruudi valik

Linnasõidu õppus:
Säästliku sõidustiili õpetamise oskus
Säästliku sõidustiili demonstreerimine
Vastavalt C- ja CE- kategooria auto juhi õppekavadele sõit asulateedel
Õige piki- ja külgvahe, liiklusvoolus sõitmine
Sõidu planeerimine vastavalt liiklusoludele

Erijuhtimisvõtted ja sõit pimeda ajal:
Libedal teel auto käitumise demonstreerimine
Libedal teel auto juhtimisvõtete edastamine, ebaõigetele juhtimisvõtetele tähelepanu pööramine
Autorongi äkkpidurdus, täis- või poolhaagise «kääri» minek
Täishaagise esirataste vibamise vältimine
Sõit rasketes ilma- ja teeoludes
Tulede õige kasutamine
Optimaalne tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud
Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest möödumisel
Tulede kasutamine auto parkimisel, hädapeatumisel jne
Pimedad tsoonid sõiduki kõrval
Musta nuku katse läbiviimine
Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled
Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega)

Säästlik ja kaitslik sõit:
Auto tehniline seisukord
Sõidustiil
Käiguvahetus
Mootori pöörlemissagedused
Kiirendamine ja aeglustamine (mootoriga pidurdamine)
Pikivahe
Sõidutrajektoor
Paigaltvõtt
Rooli käsitsemine

Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika:
Õpilase vigade põhjal vajakajäämiste selgitamine tema õpingutes
C- ja CE- kategooria auto juhi koolitamisel tuleb arvestada, et tegemist on juba auto juhtimise õigust omava isikuga. Täiendusõppel tuleb süvendada õpilase hoiakut katislikule sõiduviisile ja pöörata tähelepanu uue kategooria auto juhtimisvõtetele
Eksamisõidukaardi kasutamine

V. D- ja DE-kategooria auto juhi õpetaja erikursuse ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid

22. Teooriaõpe:

Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika

Bussi liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted:
Sõitjate veol sobivad juhtimisvõtted
Sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele
Bussi mudeli eripära arvestav juhtimine
Linnaliinide ja kaugsõidu bussid, liigendbussid ja bussirongid, juhi erinevatest kohustustest tulenevad tähelepanu objektid ja tegevuskavad
Bussi juhtimis- ja abiseadmed, sõitjate ohutuse ja mugavuse tagamine
Ilma- ja teeoludele vastavad juhtimisvõtted, mis kindlustavad bussi ja bussirongi teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumistee ja pidurdustee, liiklusohutust arvestav kiiruse ja sõidujoone valik

Bussi eripära arvestav sõiduki tundmine ja kasutamine:
Bussi ja bussirongi manööverdamise õiged võtted ning ohutuse tagamine
Ohutusabinõud sõitjate veol

Nõuded bussi tehnoseisundi kohta ja tehnoseisundi määramine:
Bussi tehnoseisundi määramine vastavalt valmistaja juhendile
Juhi erilise kontrolli all olevate bussi juhtimis- ja abiseadmete töö jälgimine
Tuleohutusnõuded
Sõiduki rehvid, nende ehitus ja iseärasused (rehvi tüübid, rõhk, kulumine jne)
Juhi käitumine liiklusõnnetuse korral ja muudes ohu- ning äkkolukordades
Sõidumeeriku kasutamine

Liiklusalased õigusaktid:
Õigusaktid, mis käsitlevad D- ja DE-kategooria autosid
Sõitjate ja pagasiveoga seonduvad õigusaktid
Nõuded juhile sõitjate teenindamisel ja nendega suhtlemisel
Nõuded sõidu- ja puhkeaja kohta
Nõuded sõidudokumentide vormistamisel

Säästlik ja kaitslik sõidustiil:
Eesmärk, säästliku ja kaitsliku sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted
Teekonna planeerimine

23. Sõiduõpe:

Platsisõidu õppus:
D- ja DE-kategooria autojuhi õppekavades ettenähtud harjutuste veatuks täitmiseks vajalike juhtimisvõtete didaktika
Sõitjate peale- ja mahamineku nõuded, uste avamine ja sulgemine, keskkonda säästev sõiduviis
Tagurdamine.

Maanteesõidu õppus:
Vastavalt D- ja DE-kategooria autojuhi õppekavades ettenähtud maanteesõidu didaktika
Õige piki- ja külgvahe, liiklusvoolus sõitmine
Bussijuhi käitumise eripära tehnorikke ilmnemisel, liiklusõnnetuse korral ja muudes ohuolukordades

Linnasõidu õppus:
D- ja DE-kategooria autojuhi õppekavades ettenähtud linnasõidu didaktika
Ühissõidukite liikluse eripära
Säästliku sõidustiili õpetamise oskus
Säästliku sõidustiili demonstreerimine
Sõitjaid arvestav bussijuhi tähelepanu jaotus ja liiklusohutuse eritingimused

Erijuhtimisvõtted ja sõit pimeda ajal:
Libedal teel auto käitumise demonstreerimine
Libedal teel auto juhtimisvõtete edastamine, ebaõigetele juhtimisvõtetele tähelepanu pööramine
Autorongi äkkpidurdus, täis- või poolhaagise «kääri» minek
Täishaagise esirataste vibamise vältimine
Sõit rasketes ilma- ja teeoludes
Tulede õige kasutamine
Optimaalne tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud
Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest möödumisel
Tulede kasutamine auto parkimisel, hädapeatumisel jne
Pimedad tsoonid sõiduki kõrval
Musta nuku katse läbiviimine
Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled
Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega)

Säästlik ja kaitslik sõit:
Auto tehniline seisukord
Sõidustiil
Käiguvahetus
Mootori pöörlemissagedused
Kiirendamine ja aeglustamine (mootoriga pidurdamine)
Pikivahe
Sõidutrajektoor
Paigaltvõtt
Rooli käsitlemine

Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika:
Õpilase vigade põhjal vajakajäämiste selgitamine tema õpingutes
D- ja DE-kategooria autojuhi koolitamisel tuleb arvestada, et tegemist on inimeste veoga, kuna sõitjate käitumine võib olla suures osas etteaimamatu, tuleb juhti sõitjate turvalisust ja liiklusohutust silmas pidades õpetada argumenteeritult suhtlema
Eksamisõidu kaardi kasutamine

VI. R- ja T- kategooria ratastraktori ja liikurmasina (edaspidi masina) erikursuse ainekava peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid

24. Teooriaõpe:

Koolitamise õppekavade sisu ja didaktika

Masina liikumisdünaamika ja õiged juhtimisvõtted:
Mitmeteljelise masina ja masinrongi liikumise dünaamika, mitmesuguste veoste mõju masina sõiduomadustele
Ökonoomne ja keskkonda säästev sõiduviis
Pidurite kasutamine, sõit mägedes ja õigeaegne käiguvahetus, serpentiinidel sõidu eripära
Ilma- ja teeoludele vastavad juhtimisvõtted, mis kindlustavad masina ja masinrongi teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumistee ja pidurdustee, liiklusohutust arvestav kiiruse ja sõidujoone valik

Masina mudeli eripära arvestav juhtimine ja masina kasutamine:
Vastavalt sõiduki otstarbele tema konstruktsiooni, juhtimis- ja abiseadmete kasutamine, tehase juhised sõiduki ehituse- ja ekspluatatsiooni eripäraga tutvumisel
Masina ja masinrongi manööverdamise õiged võtted ning ohutuse tagamine
Nõuded veose paigutuse ja kinnituse kohta, masina lisaseadmete kasutamine (luuktõstuk, pumbad jt)
Täishaagise masina külge- ja lahtihaakimine
Ohutuse abinõud koorma peale- ja mahalaadimisel

Nõuded masina tehnoseisundi kohta ja tehnoseisundi määramine:
Vastavalt sõiduki otstarbele tema konstruktsiooni, juhtimis- ja abiseadmete kasutamine, tehase juhised sõiduki ehituse- ja ekspluatatsiooni eripäraga tutvumisel
Masina ja masinrongi manööverdamise õiged võtted ning ohutuse tagamine
Nõuded veose paigutuse ja kinnituse kohta, masina lisaseadmete kasutamine (luuktõstuk, pumbad jt.)
Täishaagise masina külge- ja lahtihaakimine

Liiklusalased õigusaktid, mis puudutavad masinate liiklust ja tehnoseisundit ning veoste saatedokumente

Masina juhtimine pimeda ajal:
Tulede õige kasutamine
Optimaalne tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud
Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest möödumisel
Tulede kasutamine sõiduki parkimisel, hädapeatumisel jne
Pimedad tsoonid sõiduki kõrval
Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled
Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega)
Rereflekteeruvad ja fluorestseeruvad materjalid, tööpõhimõtted

Säästlik ja kaitslik sõidustiil:
Eesmärk, säästliku ja kaitsliku sõidustiili olemus, vajadus, juhised ja põhimõtted

25. Sõiduõpe:

Platsisõidu õppus:
Masinajuhi õppekavades ettenähtud harjutuste veatuks täitmiseks vajalike juhtimisvõtete didaktika
Mitmeteljelise masina ja masinrongi manööverdamise eripära, õiged juhtimisvõtted
Tagurdamine
Platsisõidu tüüpilised vead

Maanteesõidu õppus:
Suuregabariidilise sõiduki juhtimise eripära, arvestades juhi vaatevälja piiratust ja teistele liiklejatele nähtavuse vähenemist
Masinrongiga pöörde sooritamise eripära kitsastel teedel, teiste liiklejate õigeaegne hoiatamine
Sõidu marsruudi valik

Linnasõidu õppus:
Masinajuhi õppekavades ettenähtud sõit asulasisestel teedel
Sõidu planeerimine vastavalt liiklusoludele

Erijuhtimisvõtted ja sõit pimeda ajal:
Masinarongi äkkpidurdus, täishaagise «kääri» minek
Täishaagise šimmi vältimine
Sõit rasketes ilma- ja teeoludes
Tulede õige kasutamine
Optimaalne tulede kasutamine kohtumisolukorras, juhi pimestamisega kaasnevad ohud
Optimaalne tulede kasutamine eessõitvale sõidukile tagant lähenedes ja sellest möödumisel
Tulede kasutamine auto parkimisel, hädapeatumisel jne
Pimedad tsoonid sõiduki kõrval
Musta nuku katse läbiviimine
Lähi- ja kaugtulede nähtavusulatus ja sellest tulenev reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond, udutuled
Teel asuva objekti või jalakäija märgatavus (kaug- ja lähituledega)

Säästlik ja kaitslik sõit:
Masina tehniline seisukord
Sõidustiil
Käiguvahetus
Mootori pöörlemissagedused
Kiirendamine ja aeglustamine (mootoriga pidurdamine)
Pikivahe
Sõidutrajektoor
Paigaltvõtt
Rooli käsitsemine

Õppesõidu tulemuste analüüs ja õpilase hindamise didaktika:
Õpilase vigade põhjal selgitatakse lüngad tema õpingutes
Eksamisõidukaardi kasutamine

VII. Libedasõidu erikursuse ainekava õppe läbiviimiseks spetsiaalsetel õppeväljakutel peab hõlmama teooriaõppe ja sõiduõppe valdkonda ning sisaldama järgmisi teemasid ja alateemasid

26. Teooriaõpe:

Kursuse eesmärk, pedagoogiline sisu, eeldused

Kaitslik liikumine:
Ilma- ja teeoludele vastavad juhtimisvõtted, mis kindlustavad auto ja autorongi teelpüsivuse ja kursikindluse, peatumis- ja pidurdustee, liiklusohutust arvestav sõidukiiruse ja sõidujoone valik
Juht, sõiduk, keskkond, juhi omadused, riskide tunnetamine
Tähelepanuvõime, ohtude aimamise ja ennetamise oskus olenevalt liiklusolukorrast
Pikivahe, õnnetuste vältimise võimalused
Kiiruse tähendus, reageerimis-, pidurdus- ja peatumismaa, kokkupõrke kiirused, kiirusest tulenev aja sääst
Pidurite ehituse eripära ja pidurdusmaad erinevatel sõidukitel
Autole kiirendamisel, pidurdamisel ja kurvis mõjuvad jõud ning nende eripära
esi-, taga- ja nelivedu autode juures, eripära automaat- ja käsikäiguvahetuse puhul
Autorongi liikumise eripära
Tegevus ja käitumine möödasõidul või möödumisel
Tüüpilised vead libedasõidul
Vähekaitstud liiklejad ja erilist tähelepanu nõudvad olukorrad, kaasliiklejatega arvestamine

Sõiduki turvalisus:
Aktiivne ja passiivne turvavarustus
Turvavarustuse tööpõhimõte ja õige kasutamine
Turvavarustuse kontroll

Juhtimist mõjutavad tegurid:
Energia
Hõõrdejõud
Kaalujaotuse muutumine
Teeolud

Juhtimine hädaolukorras:
Libisemised ja nende kompenseerimine
Hädapidurdus
Ümberpõige

Sõiduki tehniline seisukord, mõju sõiduki juhitavusele:
Rehvid ja nende seisukord, rõhk rehvides
Roolihoovastik
Pidurisüsteem
Vedrustus ja amortisaatorid

27. Sõiduõpe:
Istumisasend
Rooli käsitsemine
Tagurdamine
Pidavus ja selle vaheldumine
Reageerimis-, pidurdus- ja peatumisteekond (ABS ja blokkpidur), kokkupõrke kiirus
Külglibisemine, esi- ja tagaosa libisemine, kurvis pidurdamine (DSP)
Õige sõidujoone säilitamine (DSP)
Pidurdus, hädapidurdus (ABS, blokkpidur, pumpava jalaga pidurdamine)
Ümberpõige takistusest pidurdusega (ABS ja blokkpidur)
Ümberpõige takistusest pidurduseta
Kurvis pidurdamine (ABS ja blokkpidur)
Kiirus ja selle hindamine
Pikivahe
Libedal teel auto käitumise demonstreerimine
Õpitava kategooria autorongi äkkpidurdus, haagise «kääri» minek
Õpitava kategooria sõidukijuhi libedasõidu õppe harjutuste läbimine ja läbiviimine

ÜLDKURSUSE VÄHIMAD ÕPPEMAHUD

Tabel 1

ERIKURSUSE VÄHIMAD ÕPPEMAHUD

Tabel 2

LIBEDASÕIDU ERIKOOLITUSE VÄHIMAD ÕPPEMAHUD

Tabel 3

Esikülg

Tagakülg

Tunnistuse mõõtmed 105×74 mm

Tunnistuse värvus: valge.