Kalapüügieeskiri1
Vastu võetud 09.05.2003 nr 144
RT I 2003, 41, 282
jõustumine 18.05.2003
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine
Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
15.07.2003 nr 199 (
RT I 2003, 54, 370) 19.07.2003
Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43) § 17 lõike 1 ja «Majandusvööndi seaduse» (RT I 1993, 7, 105; 2002, 61, 375; 63, 387) § 6 lõike 1 punkti 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib kalapüüki siseveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis ja agarikupüüki meres.
(2) Kaitsealadel toimub kala- ja agarikupüük vastavalt käesolevale määrusele ja konkreetsel kaitsealal kehtivale korrale.
2. peatükk
NÕUDED KALAPÜÜGIVAHENDITELE
1. jagu
Lubatud kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldus
§2. Lubatud kalapüügivahendid
Lubatud kalapüügivahendid on õngpüünised, allveepüügivahendid, vähipüügivahendid, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised.
§3. Õngpüünised
(1) Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.
(2) Lubatud õngpüünised on:
1) lihtkäsiõng,
mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist,
üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta
ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;
2) spinning,
mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist
või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja
nn peibutustirguga;
3) käsiõng, mis koosneb ridvast,
õngenöörist ja selle lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest
konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse,
ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
4) vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud
vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;
5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist,
õngenöörist ja tirgust või kirptirgust ja võib olla varustatud
vahetrossiga;
6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, õngenöörist
ja konksust, millega püügil kasutatakse veepinnal ujuvat looduslikku
sööta või kunstpeibutist;
7) haakeõng, mis koosneb
õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest nöörile kinnitatud
üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei
ületa 15 mm;
8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb
õngenöörist, raskusest, kuni kolmest lipsudega kinnitatud
üheharulisest konksust, võib olla varustatud ridva või ujukiga;
9) ankurdamata und – koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust
ja ujukist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud
vahetrossi ja lisaraskusega. Püügivahend ei või olla kinnitatud põhja,
kalda, paadi külge või mujale;
10) õngejada, mis koosneb
õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest;
11) põhjaõngejada – veekogu põhja asetatud õngejada;
12) triivõngejada – ujuv ankurdamata õngejada, mis triivib hoovuse või tuule
toimel;
13) mail – ankurdatud õngejada, mille konksud on ujukitega
või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud.
(3) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu.
(4) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks.
(5) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis.
(6) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks.
(7) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks.
(8) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm.
§4. Allveepüügivahendid
(1) Allveepüügivahend on vahend, millega püütakse vee all viibides.
(2) Lubatud allveepüügivahendid on:
1) harpuunpüss
– mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks;
2) harpuun – kidadega või ilma nendeta kuni kolmeharuline torkevahend, mida
lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse. Harpuunpüssita võib
harpuuni kasutada ainult lesta- ja kammeljapüügiks.
§5. Vähipüügivahendid
Lubatud vähipüügivahendid on:
1) vähinatt –
söödastatav kuni 50 cm läbimõõduga tõstevõrk;
2) vähimõrd – söödastatav lõkspüünis läbimõõduga alla ühe meetri, millel
puuduvad juhtaed ja tiivad ning mille avade arv ei ole üle kolme.
§6. Nakkepüünised
(1) Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma.
(2) Lubatud nakkepüünised on:
1) nakkevõrk ehk
võrk – selistele (nööridele) rakendatud tasapinnaline võrksein.
Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse
arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70
m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m;
2) abar –
nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud
suuresilmne võrgulina;
3) seisevvõrk – ankurdatud nakkevõrk;
4) triivvõrk – ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub hoovuse või tuule toimel
ja võib olla kinnitatud püügialusele;
5) raamvõrk –
silmadest läbiaetud horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega
nakkevõrk;
6) võrgujada – omavahel järjestikku ühendatud kaks
või enam nakkevõrku.
§7. Lõkspüünised
(1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud.
(2) Lubatud lõkspüünised on:
1) mõrd – ühe
või mitme juhtaia, tiibade, mis moodustavad karjaaia või karjaaiad ja
ühe või mitme pujusega varustatud pealt kinnise mõrrakere või
mõrrakeredega lõkspüünis;
2) rivimõrd ehk
angerjarüsa – tiibadeta üldjuhul jadasse asetatav mõrd suu kõrgusega
kuni 0,5 m, mille kaks ühe või mitme pujusega varustatud keret on
paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa;
3) ääremõrd – mõrd,
mille suu kõrgus ei ületa 3 m;
4) avaveemõrd – mõrd,
mille suu kõrgus on üle 3 m;
5) kastmõrd ehk seisevnoot
ehk kakuam – juhtaia, karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe
pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis;
6)
juhtaiata mõrd – ühe või mitme pujusega, võrgulinast, vitstest või
muust materjalist mõrrakere ja tiibadega või ilma nendeta lõkspüünis,
millel puudub juhtaed;
7) silmutorbik – kooniline kuni 30 cm
suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis;
8) silmumõrd – kuni 0,5 m suukõrgusega vitstest, traadist või muust
materjalist lõkspüünis, millel puudub juhtaed.
§8. Kurnpüünised
(1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega.
(2) Lubatud kurnpüünised on:
1) põhjanoot, mis
koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille
veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina;
2) veonoot, mis
koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis
kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal;
3) kaldanoot – veonoot, millega loomus veetakse kaldale;
4) pöördnoot
ehk pöörinoot – veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või
jääle;
5) liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele
kinnitatud võrkkotist;
6) kuurits, mis koosneb jäigast
liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast;
7) tõstevõrk
– horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist
ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami
läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter;
8) püüvõrk – ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm
silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein.
§9. Traalpüünised
(1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti.
(2) Lubatud traalpüünised on:
1) traalnoot –
traalpüünis, mis on rakendatud mittejäigale karkassile ja mille
horisontaalne avatus saadakse traallaudade või muude tarindite abil
või vedamisega kahe laevaga (kaksiktraalnoot);
2)
põhjatraalnoot – traalnoot, mis on varustatud grunttropiga;
3) pelaagiline traalnoot – traalnoot, millel grunttropp puudub;
4)
tragi – jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks.
(3) Grunttropp – käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus.
§10. Kirjeldamata püügivahendite ja -viiside kasutamine
Käesolevas määruses kirjeldamata või põhimõttelt uute kalapüügivahendite või püügiviiside kasutamine on lubatud keskkonnaministri loal.
2. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ja -viisidele kõikides veekogudes
§11. Piirangud püügivahendite kasutamisele
Kõikides veekogudes on keelatud:
1) püüda kala
müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega,
torkeriistadega (v.a harrastuslikul allveekalapüügil),
haakeriistadega, tulirelvadega, lõhkelaengutega; kasutada
siseveekogudel jääalusel püügil söödana eluskala;
2) sulgeda püünistega üle 1/3 vooluveekogu või väina laiusest, välja arvatud
määruse §-s 35 toodud juhtudel. Vabaks tuleb jätta väina või
vooluveekogu ristlõike sügavaim osa;
3) kasutada
nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid.
Seisevpüünis on veekogu põhja suhtes liikumatu, triivpüünis liigub
tuule või hoovuse toimel;
4) seisevpüüniste, välja arvatud
silmutorbik, juhtaiata mõrd, vähinatt ja õngpüünis, asetamine püügile
lähemale kui 50 m juba püügil olevatele seisevpüünistele, välja
arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti;
5) kinnitada võrkpüünistele tarindeid, mis võivad vähendada püünise koguva osa
silmasuurust alla lubatu, välja arvatud määruse §-s 12 toodud juhtudel;
6) kasutada harrastuslikul kalapüügil samaaegselt rohkem kui 3 sama või eri
liiki püügivahendit, välja arvatud vähipüügil;
7) kasutada allveekalapüügil autonoomset hingamisvahendit ja kunstlikku
valgustust.
§12. Lubatud tarindid
(1) Erandina § 11 punktis 5 sätestatust on lubatud kasutada:
1) igasuguse traalnooda ja põhjanooda pära alumise osa kulumise kaitseks
jämedamast niidist (nöörist) katet, mis on valmistatud samast kiust
kui pära noodalina ning mille pikkus ei ületa 3/4 pära silindrilise
osa pikkusest. Kattekoti võib kinnitada pärale ainult piki eesmist ja
külgmist äärt;
2) igasuguse traalnooda ja põhjanooda
pära tugevuse tõstmiseks pära silindrilise osa välisküljele kinnitatud
silindrilist tugevduskotti, mille silmasuurus peab olema vähemalt kaks
korda suurem kui päras, kuid mitte alla 80 mm;
3) traalnootade
ja põhjanootade päras kinnitatud mittepöörduvat pujust või
horisontaaltasapinnaga viltust, pära lõpu poole tõusvat noodalinast
paneeli (edaspidi tõusutee), mille silmasuurus on väiksem
kui päras. Pujus või tõusutee võib olla kinnitatud kas pära sees või
selle ees ja selle kinnitamise kaugus traalipära lõpust peab olema
vähemalt 3 korda suurem kui pujuse või tõusutee enda pikkus.
(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tugevduskott võib olla
kinnitatud traalipärale:
1) piki eesmist äärt ja tagumist äärt
ning
2) jamatud või kootud poole silma lisamisega ühte ja sama pära
põikisilmarida pidi või piki seda.
§13. Püügivahendite kontrollimise sagedus
Kalapüügil peab püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi riknemise
püünises.
§14. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes
(1) Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, Narva jões ja veehoidlas, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, Suures Emajões ja Võrtsjärves peavad seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga.
(2) Kui seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.
(3) Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30×30 cm ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m.
(4) Lõikes 1 nimetamata siseveekogudes määrab tähistusviisi loa väljaandja, arvestades püügipiirkonna eripära.
§15. Nõuded püügivahendite tähistamisele territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili
(1) Meres territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili peavad seisev- ja triivpüünised olema tähistatud läänesektoris 180º – 360º (kaasa arvatud) lääne (edaspidi W) toodriga, millel on 2 ülestikku asetatud lippu, 2 helenduvat triipu ja vajadusel 2 topituld ning idasektoris 00º – 180º (kaasa arvatud) ida (edaspidi E) toodriga, millel on 1 lipp, 1 helenduv triip ja vajadusel 1 topituli.
(2) Püüniste jada pikkusega üle 1 meremiili peab lisaks lõikes 1 toodud nõuetele olema varustatud ka jada keskkohal asuva E toodriga, millel on valge lipp.
(3) Triivivad püünised ja nende jadad tuleb kummaski otsas tähistada E toodriga. Tähistama ei pea püünist laevaga ühendavat otsa.
(4) Merepinna lähedal asuvad uputatud püünised ja nende jadad peavad olema tähistatud toodriga, mille tipus on kerakujuline signaalmärk läbimõõduga vähemalt 25 cm ja millel on helenduv triip ning topituli.
(5) Toodrid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) toodrite püünistele kinnitamise nöörid ehk otsad peavad olema põhja
vajuvast materjalist või olema uputatud raskustega;
2) tooder
peab ulatuma merepinnast vähemalt 1,5 m kõrgusele;
3)
toodrite lipud peavad olema neljakandilised külje pikkusega vähemalt
40 cm ja kahe ülestikuse lipu vahekaugus peab olema vähemalt 20 cm
ning alumise lipu kõrgus veepinnast ei tohi olla alla 80 cm. Ühte ja
sama püünist või püünistejada tähistavate toodrite lipud peavad olema
ühte värvi ja ühesuurused;
4) toodrite tuled peavad
olema kollased ja andma ühe plingi iga 5 sekundi tagant ning olema
nähtavad vähemalt 2 meremiili kaugusele;
5) toodrite
helenduvad triibud peavad olema vähemalt 6 cm laiused;
6)
toodrid ja nende signaalmärgid ei tohi olla punast või rohelist värvi;
7) juhul kui tooder on varustatud radaripeegeldiga, peab viimane olema
radariga nähtav vähemalt 2 meremiili kaugusele.
§16. Nõuded püügivahendite märgistusele
Püügivahendite märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kalapüügiloa omaniku kindlaks teha.
§17. Silmasuuruse mõõtmine
(1) Püügivahendite silmasuurust mõõdetakse kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 cm kaldega 8 cm pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala.
(2) Mõõtekiil surutakse märja võrgu- või noodalina silma. Mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele (pinele, selisele) ja silmasuuruseks loetakse mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine.
3. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning -viisidele
sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis
1. jaotis
Traalpüük
§18. Aastaringsed püügikeelud ja nõuded püügivahendile
(1) Aastaringselt on keelatud:
1) püüda traalpüünistega 20 m
sügavusjoonest madalamal, välja arvatud agarikupüük tragiga
keskkonnaministri poolt määratud alal;
2) püüda
traalpüünistega Irbe väinas alal, mis on piiritletud läänest Ovi�i
majaka (57 º 34,10 N; 21º42,90 E) ja Loode majaka (57º58,34 N;
21º58,03 E) vahelise sirgega ning idast Kolka neeme (57º45,60 N;
22º36,40 E) ja Kaavinina majaka (57º58,95 N; 22º11,77 E) vahelise
sirgega;
3) püüda Liivi lahes põhjatraalnoodaga ja kasutada
traalpüügil pelaagilise traalnoodaga ühe püünise veoks laeva või laevu
peamasinate koguvõimsusega üle 300 hj.
(2) Traalpüügil Liivi lahes ei tohi traalnooda vertikaalne ava stabiilsel püügire˛iimil olla üle 12 m, mõõdetuna ülemise selise keskpunktist alumise selise keskpunktini.
§19. Tähtajalised püügikeelud
Tähtajaliselt on keelatud:
1) püüda põhjatraalnoodaga
Soome lahes lääne pool 26º00 N idapikkust – 1. veebruarist 30. juunini;
2) püüda pelaagilise traalnoodaga Liivi lahes – 30 päeva vältel
kevadperioodil. Keeluaja alguse määrab igal aastal keskkonnaminister
«Kalapüügiseaduse» § 19 lõike 3 alusel.
§20. Lubatud silmasuurused
(1) Traalpüügil ei tohi üheski traalnooda osas (v.a pujus, kui
selle kinnituskoht on traali kalakoti lõpust vähemalt kolme pujuse
pikkuse kaugusel) silmasuurus olla:
1) räimepüügil Rahvusvahelise
Mereuuringute Nõukogu (International Council for the
Exploration of the Sea) poolt määratud alapiirkondades (edaspidi
alapiirkond) 28 (v.a Liivi laht) ja 29 lõuna pool 59º30 N põhjalaiust –
väiksem kui 28 mm;
2) räimepüügil alapiirkonnas 29 põhja pool
59º30 N põhjalaiust ning Liivi ja Soome lahes – väiksem kui 16 mm;
3) kilupüügil – väiksem kui 16 mm;
4) tursapüügil
traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi
selektiivsustarind – väiksem kui 105 mm;
5) tursapüügil
traalnoodal ilma «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindita ja mis on
valmistatud ühekordsest nöörist noodalinast nööri jämedusega
(läbimõõduga) mitte üle 6 mm või kahekordsest nöörist valmistatud
noodalinast nööri jämedusega mitte üle 4 mm – väiksem kui 130 mm ja
traalipäras vähemalt 8 m pikkuselt (mõõdetuna lappes) jagavtropist
ettepoole – väiksem kui 140 mm;
6) lesta-, merilesta- ja
kammeljapüügil traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi
selektiivsustarind – väiksem kui 105 mm;
7) lesta-,
merilesta- ja kammeljapüügil alapiirkonnas 28 ja alapiirkondades 32 ja
29 lõuna pool 59º30 N põhjalaiust tavalise päraga traalnoodal –
väiksem kui
110 mm.
(2) Lõikes 1 nimetatud spetsiaalse «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindi silmasuurus peab olema 120 mm.
[RT I 2003, 54, 370 – jõust. 19.07.2003]
§21. Püügivahendi püügivalmidus
Merel ei loeta traalnoota püügivalmis olevaks, kui:
1) traallauad on jäigalt kinnitatud laeva poordi või traallooga külge;
2) vaierid ei ole ühendatud traallaudadega ja kaablid grunttropiga;
3)
traalnooda rull on kaetud ja kinni soritud.
2. jaotis
Mõrra- ja kastmõrrapüük
§22. Püügikeelud
(1) Räime- ja meritindipüügil peab mõrra ja kastmõrra lina silmasuurus olema vähemalt 24 mm.
(2) Juhtaiaga mõrra mõrrapäras peab lina silmasuurus olema vähemalt 24 mm.
(3) Ogalikupüügil peab mõrra lina silmasuurus olema vähemalt 12 mm.
(4) Pärnu lahes Liu–Pikknina ühendussirgest põhja pool peab avaveemõrra lina silmasuurus olema mõrrapäras vähemalt 24 mm ja teistes mõrra osades vähemalt 80 mm.
(5) Pärnu lahes Liu–Pikknina ühendussirgest põhja pool on keelatud kasutada kahe ja enama päraga avaveemõrdu.
§23. Nõuded mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisele
Mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisel tuleb asetustiheduse
osas täita järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade kaugus
üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
2) ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m
muus suunas. Üle 100 m pikkuse juhtaiaga ääremõrra püügile asetamisel
kohaldatakse punktis 3 toodud nõudeid;
3) jadasse asetatud
avavee- ja ääremõrdadel piiratakse jada üldpikkust 400 meetriga,
kusjuures jadade või jada ja lähima üksiku mõrra kaugus üksteisest
peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
4) kastmõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 600 m külgsuunas
ja 300 m muus suunas. Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m.
3. jaotis
Noodapüük
§24. Nõuded silmasuurusele
(1) Meres on keelatud kasutada nootasid, välja arvatud traal-
ja seisevnoodad, mille lina silmasuurus:
1) räime- ja
meritindipüügil on väiksem kui 24 mm;
2) tursapüügil
põhjanoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi
selektiivsustarind, on väiksem kui 105 mm;
3) tursapüügil
tavalise päraga põhjanoodal on väiksem kui 120 mm;
4) lestapüügil alapiirkonnas 28 põhjanoodal on väiksem kui 110 mm;
5) lestapüügil alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59º30 N põhjalaiust
tavalise päraga põhjanoodal on väiksem kui 110 mm;
6) lestapüügil alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59º30 N põhjalaiust
põhjanoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi
selektiivsustarind, on väiksem kui 105 mm;
7) punktides 1–6
nimetamata kalaliikide püügil on väiksem kui 48 mm.
(2) Lõikes 1 nimetatud spetsiaalse «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindi silmasuurus peab olema 120 mm.
4. jaotis
Võrgu- ja õngepüük
§25. Püügikeelud
(1) Pärnu lahes põhja pool Liu–Pikknina ühendussirget on
keelatud kasutada:
1) nakkevõrku kõrgusega üle 2 meetri –
aastaringselt;
2) nakkevõrku silmasuurusega alla 96 mm, välja
arvatud meritindi püügil, ja õngejada – aastaringselt;
3) nakkevõrku – 1. maist 30. juunini.
(2) Lõhepüügil kaugemal kui 4 meremiili territoriaalmere
lähtejoonest avamere suunas on keelatud kasutada:
1) lõhe
triiv- ja seisevõngejada Soome lahes – 1. juulist 15. septembrini;
2) lõhe triiv- ja seisevõngejada punktis 1 nimetamata veealal – 1. aprillist
15. novembrini;
3) lõhe triiv- ja seisevvõrgujada Soome lahes – 15.
juunist 30. septembrini;
4) lõhe triiv- ja seisevvõrgujada punktis
3 nimetamata veealal – 1. juunist 15. septembrini.
(3) Lõhepüügil on keelatud kasutada õngekonksu, mille teraviku kaugus konksuäärest on alla 19 mm.
§26. Nõuded silmasuurusele
(1) Nakkevõrgu silmasuurus peab olema:
1) lõhepüügil
vähemalt 157 mm;
2) lestapüügil alapiirkonnas 28 vähemalt 110
mm;
3) lestapüügil alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59º30 N
põhjalaiust vähemalt 100 mm;
4) tursapüügil vähemalt 110
mm;
5) räimepüügil vähemalt 28 mm.
(2) Nakkevõrgu silmasuurus peab olema:
1) kilupüügil
20–40 mm;
2) meritindipüügil 24–40 mm.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm.
(4) Keelatud on kasutada ankurdatud ujuvvõrke või triivvõrke, mille silmasuurus on väiksem kui 157 mm.
§27. Üldnõuded seisevvõrkude ja nende jadade püügile asetamisele
(1) Seisevvõrkude ning nende jadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m.
(2) Seisevvõrgujada suurim pikkus alla 20 m sügavusel merealal ei tohi ületada 700 m.
§28. Nõuded püügivahenditele lõhe-, meriforelli- ja tursapüügil
(1) Lõhe- ja meriforellipüügil on lubatud:
1)
ühel laeval asetada püügile kuni 600 triivvõrku, kusjuures ühe
triivvõrgu ülemise selise pikkus tohib olla kuni 35 m;
2)
ühel laeval asetada püügile kuni 2000 triivõnge;
3) hoida lõhet ja meriforelli püüdval laeval tagavaraks kuni 100 triivvõrku ja
kuni 200 õngekonksu üle nende üheaegselt püügile asetamiseks lubatud
hulga.
(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud varupüünised tuleb hoida kasutusel olevaist püünistest eraldi.
(3) Tursapüügil ei tohi:
1) võrkude püügiloleku
aeg võrkude vettelaskmise algusest kuni võrkude väljavõtmise lõpuni
ületada 48 tundi;
2) võrgujada kogupikkus ületada laevadel
üldpikkusega 12 m ja alla selle – 12 km;
3) võrgujada
kogupikkus ületada laevadel üldpikkusega üle 12 m – 24 km.
§29. Püügivahendi püügivalmidus
Merel ei loeta võrke ja õngejadasid püügivalmis olevaiks, kui:
1) võrgud on kaetud ja kinni soritud;
2) õngeliinid ja -konksud on
soritud kastidesse.
4. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning -viisidele siseveekogudes
1. jaotis
Piirangud ja nõuded Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves
§30. Püügikeelud
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:
1)
traalpüük – aastaringselt;
2) püük põhjanoodaga
lõuna pool Praaga küla ja Ostrovtsõ küla ühendavat sirget –
aastaringselt;
3) püük seisevpüünistega Lämmijärves ning
Piirissaare ja Kolpino saare ümbruses 300 m laiusel alal kogu
tähistatud faarvaatri ulatuses – aastaringselt;
4) püük
põhjanoodaga Peipsi järves – 1. jaanuarist 1. aprillini, välja arvatud
jääalune püük, ja 1. maist 1. septembrini;
5)
püük nakkevõrguga kaldast arvates kaugemal kui 1 km – 15. maist 15.
juunini;
6) püük nakkevõrguga kaldast arvates 1 km laiusel veealal
Peipsi järves ja 500 m laiusel veealal Lämmi- ja Pihkva järves – 6.
maist 15. augustini ja 20. oktoobrist 20. novembrini;
7) püük
nakkevõrguga Pihkva järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja
Sigovitsi neeme ühendavat sirget – 15. maist 15. juunini;
8) püük mõrraga Pihkva järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja
Sigovitsi neeme ühendavat sirget – 15. maist 15. juunini;
9) püük kurnpüünistega Pihkva järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme
ja Sigovitsi neeme ühendavat sirget – 15. maist 15. augustini.
§31. Nõuded silmasuurusele
(1) Silmasuurus peab olema:
1) mõrra päras vähemalt 20 mm,
kariaias ja juhtaias vähemalt 24 mm, välja arvatud tindipüügil;
2) mõrras tindipüügil vähemalt 10 mm;
3) nooda, välja
arvatud põhjanooda, päras vähemalt 40 mm ja tiibades vähemalt 48 mm;
4) põhjanooda päras vähemalt 48 mm ja tiibades vähemalt 40 mm.
(2) Keelatud on kasutada püügil nakkevõrguga:
1) kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ning 500 m
laiusel veealal Lämmijärves ja Pihkva järves muid silmasuurusi kui
56–76 mm;
2) kaldast kaugemal kui 1 km väiksemat silmasuurust
kui 110 mm, välja arvatud siiapüügil;
3) siiapüügil
kaldast kaugemal kui 1 km väiksemat silmasuurust kui 96 mm.
§32. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves tuleb seisevpüüniste
asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid:
1)
avaveemõrdade ja 1–3 m suu kõrgusega ääremõrdade kaugus üksteisest
peab olema vähemalt 500 m;
2) tindipüügile asetatud mõrra
kaugus teistest mõrdadest peab olema vähemalt 50 m;
3)
Peipsi järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 700 m, jadade
kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 1 km laiusel veealal
vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 1 km vähemalt 500 m;
4) Lämmi- ja Pihkva järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 500 m,
jadade vaheline kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 1 km
laiusel veealal vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 1 km vähemalt
500 m;
5) Lämmi- ja Pihkva järves peab kaldast kaugemal kui 1 km
nakkevõrkude ja mõrdade vaheline kaugus üksteisest olema vähemalt 500
m.
2. jaotis
Piirangud ja nõuded teistes siseveekogudes
§33. Püügikeelud
(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järv, on keelatud:
1) traalpüük – aastaringselt;
2) püük nakkevõrgu, liivi ja kuuritsaga lõheliste kudejõgedes, mis on määratud
«Ranna ja kalda kaitse seaduse» (RT I 1995, 31, 382; 1999, 95, 843;
2001, 50, 290; 2002, 61, 375; 63, 387; 99, 597, 2003, 15, 84) § 9
lõike 5 alusel – aastaringselt;
3) püük merre suubuvates
jõgedes tiibadega mõrraga, välja arvatud püük silmumõrra ja tiibadeta
juhtaiata mõrraga;
4) püük nakkevõrguga Pärnu jões Sindi
tammist mereni – aastaringselt;
5) püük lihtkäsiõngega,
käsiõngega, põhjaõngega ja ankurdamata unnaga lisas 1 nimetatud
jõgedes või nende osades – aastaringselt;
6) püük
nakkevõrguga Narva jões allpool hüdroelektrijaama tammi – 1. juunist
1. detsembrini;
7) püük Emajões ja Koosa jões mõrdadega, kui nende
vahekaugus on alla 250 m;
8) püük Võrtsjärves nakkevõrkudega
jääkatte lagunemisest kuni 15. juunini, jääkatte puudumisel 1.
aprillist 15. juunini;
9) püük seisevpüünistega Võrtsjärves
Tondisaare – Pähksaare joonest mõlemale poole 250 m ulatuses –
jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 1. aprillist) kuni 15.
juunini;
10) püük Võrtsjärves mõrraga, mille juhtaia või juhtaedade
pikkus kokku ületab 150 m;
11) püük Võrtsjärves jadasse
asetatud mõrdadega, kui jada üldpikkus ületab 1000 m või jadade
pikivahe on alla 50 m.
(2) Jägala jões Linnamäe tammist Peetri-Jaani saareni on vees viibides püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge ja spinninguga keelatud 1. aprillist 20. juunini. Kalapüük Peetri-Jaani saarelt on keelatud aastaringselt.
§34. Nõuded silmasuurusele
(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi järves, Lämmijärves ja
Pihkva järves ning Võrtsjärves, peab silmasuurus olema:
1) mõrras vähemalt 24 mm;
2) nooda päras vähemalt 40 mm;
3) nakkevõrgul vähemalt 60 mm.
(2) Võrtsjärves peab silmasuurus olema:
1) mõrra
päras vähemalt 36 mm, mõrra kariaias ja juhtaias vähemalt 48 mm;
2) nooda päras vähemalt 40 mm;
3) nakkevõrgul vähemalt 130 mm.
§35. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele
Erandina § 11 punktis 2 sätestatust on väljarändava sissetoodud
angerja püügil lubatud püügivahenditega tõkestada kala liikumist kogu
jõesängi laiuses:
1) Amme jões väljavoolul Kuremaa
järvest;
2) Amme jões väljavoolul Kaiavere järvest;
3) Muda ojas väljavoolul Saadjärvest.
3. peatükk
NÕUDED KALAPÜÜGIL
1. jagu
Kalapüügi keeluajad ja keelualad
§36. Püügikeelud kõikides veekogudes
Kõikides veekogudes on keelatud püüda järgmisi kalaliike:
1) tuur;
2) harjus;
3) tõugjas;
4) säga.
§37. Kalapüügi keeluajad ja -alad meres
Meres on keelatud:
1) kalapüük Kunda, Selja, Loobu,
Valgejõe, Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Vasalemma, Punapea jõe ning
Õngu ja Pidula oja suudmele lähemal kui 1000 m – aastaringselt;
2) kalapüük määruse lisas 2 loetletud jõgede ja ojade suudmetele lähemal kui
500 m – 15. augustist 31. detsembrini;
3) kalapüük määruse
lisas 3 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m, välja
arvatud püük lihtkäsiõngega ja käsiõngega – 1. märtsist kuni 31. maini;
4) kalapüük määruse lisas 4 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui
500 m – 1. septembrist 30. novembrini;
5) aastaringselt
kalapüük Pärnu lahes Pärnu jõe parempoolsest muulist (vaadatuna
allavoolu) läände jääval 500 m laiusel alal, mida piirab põhjast
kaldajoon, idast muul, lõunast mõtteline joon, mis kulgeb muuli otsast
kuni punktini koordinaatidega 58º22,1 ' N, 24º27,3' E ja läänest
mõtteline joon, mis läbib punkte koordinaatidega 58º22,1' N, 24º27,3'
E; 58º22,4' N, 24º27,7' E ja 58º22,7' N, 24º28,1' E;
6) aastaringselt kalapüük Pärnu lahes alal, mis on piiratud Pärnu jõe
vasakpoolse muuliga (vaadatuna allavoolu), rannajoonega ja Side tänava
mõtteliseks pikenduseks oleva liiniga, mis läbib punkte
koordinaatidega 58º22,3' N, 24º30,3' E ja 58º21,6' N, 24º29,7' E ning
viimasega punktis koordinaatidega 58º21,6' N, 24º29,7' E ristuva ja
muuli otsa läbiva liiniga;
7) kalapüük Pärnu lahes Madalmurru
piirkonnas Uulu madalikul tähistatud alal, mis on piiratud kirdest
kaldajoonega, kagust mõttelise joonega, mis läbib punkte
koordinaatidega 58º20,7' N, 24º34,2' E; 58º20,0' N, 24º32,5' E ja
58º18,9' N, 24º29,9' E ja loodest mõttelise joonega, mis läbib punkte
koordinaatidega 58º18,9' N, 24º29,9' E; 58º20,2' N, 24º32,0' E ja
58º21,1' N, 24º33,6' E – 15. aprillist 15. juulini;
8) kalapüük Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mis jääb
kaldajoone ning Elda panka, Vilsandi majakat ja Jaagarahu sadamat
läbivate sirgete vahele – 1. oktoobrist 30. novembrini;
9) kalapüük Hullo lahes põhja pool sirget, mis läbib punkte
koordinaatidega 58º57,3' N põhjalaiust, 23º13,06' O idapikkust ning
58º57,3' N põhjalaiust, 23º17,06' O idapikkust – 25. oktoobrist kuni
jääkatte tekkeni, jääkatte puudumisel 31. detsembrini;
10) kalapüük Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb Upholmi neeme Hobulaiu
põhjatipuga ja edasi Hobulaiu lõunamajakat Sviby sadamaga ühendavate
sirgete vahel – 25. oktoobrist kuni jääkatte tekkeni, jääkatte
puudumisel 31. detsembrini;
11) kalapüük Haapsalu Tagalahes
Uuemõisa–Tahuküla joonest ida poole täies ulatuses – jääminekust
(jääkatte puudumisel 15. märtsist) kuni 15. maini;
12) kalapüük kutselise kalapüügi vahenditega Suur-Pakri ja Väike-Pakri saare
vahelisel alal, mis lõunast on piiratud Selgrundi poolsaare tippu ja
Kappelskotteni neeme tippu ühendava sirgega ning põhjast Väike-Pakri
Vatnesi neeme põhjakaldaga paralleelselt Suur-Pakrini tõmmatud sirgega;
13) kalapüük Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele lähemale kui
500 m – jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel 15. märtsist) kuni
15. maini;
14) aastaringselt kalapüük Vaemla lahes punktide
58º49,3' N, 22º54,6' E ja 58º49,2' N, 22º53,4' E ühendusjooneni ning
Sigala lahes punktide 59º01,4' N, 22º30,9' E ja 59º01,5' N, 22º31,3' E
ühendusjooneni;
15) kalapüük Soonlepa lahes Talilaidu,
Saarnaki laiu põhjatippu ja Salinõmme kalavastuvõtupunkti ühendavate
sirgete ja rannajoone vahelisel alal – 10. oktoobrist 20. novembrini;
16) kalapüük Kirikulahes – aastaringselt;
17) püüda lesta
ja kammeljat alapiirkondades 28 ja 29 – 15. veebruarist 15. juunini;
18) püüda lesta ja kammeljat alapiirkonnas 32 sisemeres – 15. veebruarist 15.
juunini;
19) püüda lesta ja kammeljat alapiirkonnas 32 punktis 18
nimetamata veealal – 1. veebruarist 30. juunini;
20) püüda
merilesta alapiirkondades 28 ja 29 lõuna pool 59º30' N põhjalaiust –
15. veebruarist 15. maini;
21) püüda haugi 1. märtsist 30.
aprillini;
22) püüda siiga Ruhnu saare ümbruses 20 m
samasügavusjoonest madalamal 25. oktoobrist 1. detsembrini.
23) püüda turska 1. juunist 31. augustini.
§38. Kalapüügi keeluajad ja -alad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:
1)
kalapüük kutselise kalapüügi ja allveepüügivahenditega Värska lahes
lõuna pool Berezje küla ja Kolpino saare põhjatippu ühendavat sirget –
15. maist 15. juunini;
2) kalapüük, välja arvatud püük
lihtkäsiõngega, käsiõngega, spinninguga ja sikutiga, Peipsi järves
alal, mida põhjast piirab Ostrovtsõ küla lõunatippu ja Ojapera kanali
põhjapoolset otsa (58º24,18' N, 27º19,18' E) ühendav sirge, lõunast
Uhtinina neeme Sigovitsi neemega ühendav sirge – 15. maist 15. juunini;
3) kalapüük Peipsi järves Koosa jõe suuet (58º27,2' N, 24º14,6' E) ja Ojapera
kanali põhjapoolset otsa (58º24,18' N, 27º19,18' E) ühendavast sirgest
lääne pool – 1. maist 15. juunini;
4)
aastaringselt kalapüük Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele
kontrolljoonele Peipsi järves lähemal kui 200 m, Lämmi- ja Pihkva
järves lähemal kui 50 m;
5) püüda rääbist jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel 1. maist) kuni 20.
juunini ja 1. novembrist 30. detsembrini;
6) püüda peipsi siiga 20.
oktoobrist 20. novembrini;
7) püüda haugi 1. aprillist 15. maini;
8) püüda latikat, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 15. maist 15. juunini;
9) püüda linaskit, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 20. juunist 20. juulini;
10) püüda koha 15. maist 15. juunini;
11) püüda lutsu 15.
jaanuarist 5. veebruarini.
[RT I 2003, 54, 370 – jõust. 19.07.2003]
§39. Aastaringsed kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Aastaringselt on keelatud kalapüük Vainupea, Riguldi,
Punapea, Tirtsi, Vanajõe, Lemmejõe, Rannametsa (k.a Timmkanal) jões
ning Mägara, Kongla, Rihula, Karepa, Koolimäe, Kurdla, Kuusalu,
Kaberla, Treppoja, Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode, Poama, Õngu,
Pidula ja Jämaja ojas ning Kiruma peakraavis, välja arvatud:
1) silmupüük torbikuga ja juhtaiata mõrraga;
2) vähipüük
vähimõrra ja vähinataga;
3) püük lihtkäsiõngega
Lemmejões, Rannametsa jões ning Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode ojas
15. aprillist 15. maini.
(2) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest,
tammidest (paisudest) allavoolu järgmises ulatuses:
1) Pärnu
jões – Sindi paisust 500 m;
2) Narva jões –
hüdroelektrijaama paisust esimese maanteesillani;
3) Kunda
jões – elektrijaama paisust suudmeni, välja arvatud silmupüük
silmutorbiku ja silmumõrraga Lontova sillast allavoolu;
4)
Vasalemma jões – Vanaveski tammist 500 m;
5) punktides
1–4 nimetamata jõgedes – 100 m.
(3) Narva jões hüdroelektrijaama tammist esimese maanteesillani võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi lisalehe alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinningu või lendõngega.
(4) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest,
tammidest (paisudest) ja sildadest allavoolu järgmises ulatuses:
1) Pada jões – Bökmani tammist suudmeni;
2) Toolse jões –
Selja–Kunda maantee sillast suudmeni;
3) Selja jões – Varangu
sillast suudmeni;
4) Mustoja jões – Vihula tammist suudmeni;
5) Altja jões – Oandu tammist suudmeni;
6) Võsu jões – Laviku
tammist suudmeni;
7) Loobu jões – Joaveski tammist suudmeni;
8) Valgejões – Kotka tammist suudmeni;
9) Pudisoo jões –
Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
10) Loo jões – Loo
tammist suudmeni;
11) Keila jões – joast suudmeni;
12) Vääna jões – Hüüru sillast suudmeni.
(5) Lõikes 4 toodud püügikeeld ei kehti kaugemal kui 100 m tammist või paisust silmupüügil silmutorbiku ja silmumõrraga ning vähipüügil.
(6) Keskkonnaminister võib lõikes 4 nimetatud aladel, välja arvatud 100 m tammist allavoolu ning Loobu ja Keila jões, lubada kalastuskaardi lisalehe alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega.
(7) Aastaringselt on keelatud kalapüük järgmistes jõgedes:
1) Piusa jõgi – Kivioja suubumiskohast kuni Eesti Vabariigi ja Vene
Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni;
2) Vaidava jõgi –
Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni;
3) Peetri jõgi – Eesti-Läti
piirist kuni Tiitse sillani.
(8) Aastaringselt on keelatud kalapüük:
1)
kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m;
2)
kutselise ja piiratud kalapüügi vahenditega Suures Emajões lähtest
kuni Jõesuu maanteesillani;
3) kutselise ja piiratud kalapüügi
vahenditega Võrtsjärves Suure Emajõe muulide vahel ja muulidele
lähemal kui 100 m ning Pühaste (Küünra) oja suuet ja Ainsaare
põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool.
§40. Tähtajalised kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Keelatud on kalapüük:
1) Suures Emajões
suudmest kuni Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini;
2) kutselise ja piiratud kalapüügi vahenditega Väikeses Emajões
suudmest ülesvoolu kuni Jõgeveste sillani – 1. aprillist 15. juunini;
3) Suure Emajõe vanajõgedes ja sootides vahemikus Pedja jõe suudmest Kärevere
maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini;
4) Narva jões
Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva jõkke
suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides, välja arvatud püük
lihtkäsiõngega – jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15.
märtsist) 15. maini;
5) Lahepera järve Peipsi järvega
ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jõgi), Koosa, Kargaja,
Agali, Kalli ja Kaevandu jões, Leegu järve ja Kalli jõge ühendavas
kanalis ning Ahijärves, Võngjärves, Lahepera, Koosa, Kalli, Keeri ja
Leegu järves – 1. maist 25. maini;
6) kalapüük
Mullutu-Suurlahes – 1. aprillist 20. maini;
(2) Keelatud on kalapüük 15. septembrist 31. detsembrini
järgmistes jõgedes:
1) Pärlijõgi – kogu ulatuses;
2) Võhandu jõgi – Kurvitse sillast kuni Sõmerpaluni;
3) Peeli jõgi – Kolga oja suubumiskohast kuni suudmeni.
[RT I 2003, 54, 370 – jõust. 19.07.2003]
§41. Püügikeelud kalaliikide kaupa teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Keelatud on püüda:
1) jõgedes jõesilmu 1.
märtsist 30. juunini;
2) lõhet ja meriforelli Narva, Kunda,
Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ja
Pärnu jões – 1. septembrist 30. novembrini;
3)
lõhet ja meriforelli punktis 2 nimetamata jõgedes ja ojades – 1.
septembrist 31. oktoobrini;
4) jõeforelli 15. septembrist 31.
detsembrini;
5) merisiiga Pärnu jões 15. oktoobrist 15. novembrini;
6) peipsi siiga 20. oktoobrist 20. novembrini;
7) rääbist jääkatte
lagunemisest (jääkatte puudumisel – 1. maist) 1. juulini ja 10.
novembrist 30. detsembrini;
8) haugi jääkatte lagunemisest
(jääkatte puudumisel – 15. märtsist) 10. maini, välja arvatud
Võrtsjärves;
9) haugi Võrtsjärves jääkatte lagunemisest
(jääkatte puudumisel – 15. märtsist) 30. aprillini;
10) latikat 1. maist 20. juunini, välja arvatud Võrtsjärves ning välja arvatud
püük lihtkäsiõngega;
11) linaskit 20. juunist
20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõngega;
12) turba 15. maist 15. juunini;
13) vimba Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe,
Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos
lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões – 10. maist
20. juunini;
14) koha jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel –
15. aprillist) 15. juunini;
15) jõevähki 25. septembrist 25.
juulini.
(2) Lõike 1 punktis 2 sätestatud tähtajal võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi lisalehe alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinninguga või lendõngega Narva ja Selja jões, Valgejões, Jägala, Pirita ja Vääna jões.
§42. Keeluaegade muutmine
Keskkonnaminister võib kalavarude ohustatuse korral ajutiselt muuta kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul määruse § 37 punktis 22, § 38 punktides 5–11 ja § 41 lõikes 1 toodud püügikitsenduste algus- ja lõpptähtaegu.
2. jagu
Kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused
§43. Kalade alammõõdud
(1) Kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded on toodud määruse lisas 5. Kui alammõõdu kehtivusala ei ole täpsustatud, kehtib alammõõt igal pool.
(2) Alammõõdud ei kehti räime, kilu, meritindi, tursa, kammelja, lesta ja merilesta püügil lihtkäsiõngega.
§44. Kaaspüügi tingimused
(1) Alamõõdulise kala kaaspüük on lubatud järgmiselt:
1) räime ja kilu – kummalgi liigil kuni 15% arvuliselt selle liigi saagist.
Kui kilu või räime osa nende kogusaagis on 10% või vähem, siis antud
piirang kehtib ainult selle liigi suhtes, mille osa saagis on 90% või
enam;
2) turska – kuni 5% kaaluliselt tursasaagist;
3)
rääbist – kuni 10% arvuliselt rääbisesaagist;
4) angerjat püügil õngpüünistega – kuni 10% ja mõrrapüügil – kuni 5%
arvuliselt angerjasaagist;
5) lesta, merilesta ja kammeljat – kuni
5% arvuliselt nende liikide kogusaagist;
6) ahvenat meres, siiga,
vimba, latikat, haugi, säinast, lutsu, linaskit – kuni 5%, võrgupüügil
– kuni 8% arvuliselt selle kalaliigi saagist;
7) koha – kuni
5%, võrgupüügil – kuni 8%, Peipsi järvel põhjanoodapüügil – kuni 15%
arvuliselt kohasaagist.
(2) Mõõdulise kala, mille püük antud ajal, kohas või püünisega
on keelatud või mille püük pole püügiloaga ette nähtud, kaaspüüki,
välja arvatud räime ja kilu püük, lubatakse järgmiselt:
1) lesta ja merilesta tursa traalpüügil – 10% kaaluliselt tursasaagist;
2) turska lesta ja merilesta püügil traal- ja põhjanoodaga § 20 lõike 1
punktis 5 nimetatust väiksema silmasuurusega ja ilma «BACOMA» tüüpi
selektiivsustarindita – 10% kaaluliselt kogusaagist;
3)
turska räime- ja kilupüügil – 3% kaaluliselt kogusaagist;
4) meritinti kilu ja räime traalpüügil – piiramatult;
5) lesta püügil seisevnooda, võrgu ja mõrraga – 10% kaaluliselt
kogusaagist;
6) lõhet ja meriforelli meres ning siiga, vimba,
latikat, haugi, säinast, koha, lutsu, linaskit – kuni 8% võrguga
püügil, kuni 5% muude püünistega püügil – arvuliselt kõigi nende
liikide kogusaagist.
(3) Mõõdulise räime ja kilu kaaspüüki lubatakse järgmiselt:
1) räime kaaspüüki kilupüügil, kui räime püük antud ajal, kohas või püünisega
on keelatud – 50% kaaluliselt kogusaagist;
2) räime kaaspüüki
kilupüügil, kui ettevõtjale eraldatud räimepüügivõimalus on ära
kasutatud – 15% arvuliselt kogusaagist;
3) kilu kaaspüüki
räimepüügil, kui ettevõtjale eraldatud kilupüügivõimalus on ära
kasutatud – 25% arvuliselt kogusaagist.
(4) Jõgedes on lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük keelatud.
(5) Tindipüügil Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ei tohi alamõõdulise kala kaaspüük ületada 2% kaaluliselt kogusaagist.
(6) Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük antud liigi püügikvoodi katteks, välja arvatud lõikes 7 toodud juhul.
(7) Räime- ja kilupüügil, juhul kui ettevõtjale eraldatud kaaspüügina püütava räime või kilu püügivõimalus on ära kasutatud, ei arvestata kaaspüüki räime või kilu püügikvoodi katteks.
§45. Nõuded lubatud kaaspüügiprotsendi ületamisel
(1) Juhul kui kaaspüük ületab §-s 44 lubatud määra, tuleb püük antud kohas või püünisega katkestada.
(2) Kalapüük lõks- ja kurnpüünistega loetakse katkestatuks, kui:
1) püügil mõrdade, seisevnooda ja teiste lõkspüünistega on nende kala koguv
osa kas avatud või on sinna sissepääs kalale suletud;
2) püügil meres traalnootade ja kurnpüünistega on enne uut püünise
vettelaskmist vahetatud püügikohta vähemalt 5 meremiili.
(3) Kui alamõõdulist kala või kala, mille püük antud ajal ja
kohas on keelatud, on traalpüügi saagis üle §-s 44 toodud määrade, ei
loeta püüdjat käesoleva määruse rikkujaks, kui ta täidab järgmisi
tingimusi:
1) teeb kohe vastava sissekande kalapüügipäevikusse ja
informeerib raadio teel või selle puudumisel sadamasse või kaldale
tulekul Keskkonnainspektsiooni;
2) katkestab kalapüügi antud kohas
või antud püünisega ning ei alusta seda uuesti enne, kui
Keskkonnainspektsioon on selleks loa andnud.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§46. [käesolevast tekstist välja jäetud]
§47. Määruse jõustumine
(1) Kuni 1. septembrini 2003. a ei kohaldata § 18 lõike 1 punktis 3 toodud peamasina koguvõimsuse 300 hj piirangut ühe pelaagilise traalnooda veol samaaegselt kahe laevaga (paaristraalimine).
(2) Paragrahvi 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 1. septembril 2003. a.
(3) Lõikes 2 nimetatud punktide jõustumiseni kehtivad määruse § 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
«4) tursapüügil traalnoodal, mille päras on spetsiaalne
«BACOMA» tüüpi selektiivsustarind – 105 mm;
5) tursapüügil traalnoodal ilma «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindita ja mis on
valmistatud ühekordsest nöörist noodalinast nööri jämedusega
(läbimõõduga) mitte üle 6 mm või kahekordsest nöörist valmistatud
noodalinast nööri jämedusega mitte üle 4 mm – 130 mm.»
1
88/98/EÜ (EÜT L 009, 15.01.1998, lk 1–16), 1520/98/EÜ (EÜT L 201, 17.07.1998,
lk 1–3) ja 2341/2002/EÜ (EÜT L 356, 31.12.2002, lk 12–120)
|
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144
«Kalapüügieeskiri» |
VEEKOGUD VÕI NENDE OSAD, KUS PÜÜK LIHTKÄSIÕNGEGA, KÄSIÕNGEGA, PÕHJAÕNGEGA JA ANKURDAMATA UNNAGA ON AASTARINGSELT KEELATUD
|
Jrk nr |
Veekogu nimi |
Veekogu osa, kus püük on keelatud |
|
1. |
Preedi (Vardja) jõgi |
kogu ulatuses |
|
2. |
Võllingu jõgi |
kogu ulatuses |
|
3. |
Oostriku jõgi |
kogu ulatuses |
|
4. |
Prandi jõgi |
lähtest Tori sillani |
|
5. |
Esna jõgi |
kogu ulatuses |
|
6. |
Palu peakraav |
kogu ulatuses |
|
7. |
Vodja jõgi |
kogu ulatuses |
|
8. |
Kunda jõgi |
lähtest Sämi sillani |
|
9. |
Selja jõgi |
lähtest Arkna sillani |
|
10. |
Sõmeru jõgi |
kogu ulatuses |
|
11. |
Jänijõgi |
kogu ulatuses |
|
12. |
Pärnu jõgi |
lähtest Reopalu jõe suudmeni |
|
13. |
Ahja jõgi |
lähtest Koorvere paisuni |
|
14. |
Hilba oja |
kogu ulatuses |
|
15. |
Peeda jõgi |
Suure-Kambja paisjärvest kuni suubumiseni Porijõkke |
|
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144
«Kalapüügieeskiri» |
JÕED JA OJAD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 15. AUGUSTIST 31. DETSEMBRINI
|
Jrk nr |
Jõgi |
Nr 1986. a «Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametliku nimestiku» (edaspidi EJKN) järgi |
|
1. |
Pada jõgi |
719 |
|
2. |
Toolse jõgi |
741 |
|
3. |
Vainupea jõgi |
758 |
|
4. |
Mustoja jõgi |
760 |
|
5. |
Altja oja |
766 |
|
6. |
Võsu jõgi |
771 |
|
7. |
Pudisoo jõgi |
806 |
|
8. |
Loo jõgi |
821 |
|
9. |
Vihterpalu jõgi |
1017 |
|
10. |
Nõva jõgi |
1037 |
|
11. |
Riguldi jõgi |
1039 |
|
12. |
Kolga oja |
1209 |
|
13. |
Rannametsa jõgi |
1508 |
|
14. |
Vanajõgi |
1626 |
|
15. |
Jämaja oja |
1671 |
|
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144
«Kalapüügieeskiri» |
VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. MÄRTSIST 31. MAINI
|
Jrk nr |
Vooluveekogu |
Nr EJKN järgi |
|
1. |
Lohja oja |
804 |
|
2. |
Tiskre oja |
940 |
|
3. |
Karilepa oja |
1006 |
|
4. |
Kloostri oja |
1008 |
|
5. |
Lepaoja |
1035 |
|
6. |
Veskijõgi |
1036 |
|
7. |
Salajõgi |
1044 |
|
8. |
Taebla jõgi |
1047 |
|
9. |
Võnnu oja |
1050 |
|
10. |
Asuküla peakraav |
1054 |
|
11. |
Saardu peakraav |
1058 |
|
12. |
Sinilepa peakraav |
1059 |
|
13. |
Haeska peakraav |
1060 |
|
14. |
Rannamõisa jõgi |
1061 |
|
15. |
Rõude jõgi |
1069 |
|
16. |
Kasari jõgi |
1070 |
|
17. |
Kasevälja kraav |
1187 |
|
18. |
Männiku kraav |
1188 |
|
19. |
Hanila oja |
1191 |
|
20. |
Uustalu kraav |
1192 |
|
21. |
Hõbesuu kraav |
1195 |
|
22. |
Paadrema jõgi |
1196 |
|
23. |
Küti oja |
1206 |
|
24. |
Tõstamaa jõgi |
1211 |
|
25. |
Tõrvanõmme peakraav |
1212 |
|
26. |
Künnimaa oja |
1215 |
|
27. |
Tuuraste oja |
1218 |
|
28. |
Audru jõgi |
1220 |
|
29. |
Uulu kanal |
1486 |
|
30. |
Häädemeeste jõgi |
1515 |
|
31. |
Priivitsa oja |
1518 |
|
32. |
Kabli oja |
1520 |
|
33. |
Lemmejõgi |
1521 |
|
34. |
Loode oja |
1523 |
|
35. |
Treimani oja |
1525 |
|
36. |
Sula peakraav |
1526 |
|
37. |
Prestviigi oja |
1604 |
|
38. |
Vaemla jõgi |
1605 |
|
39. |
Luguse jõgi |
1608 |
|
40. |
Jausa oja |
1613 |
|
41. |
Prassi kraav |
1618 |
|
42. |
Ollima kraav |
1619 |
|
43. |
Väljasoo kraav |
1621 |
|
44. |
Vanamõisa kraav |
1622 |
|
45. |
Leetselja peakraav |
1623 |
|
46. |
Luidja oja |
1628 |
|
47. |
Paope oja |
1629 |
|
48. |
Jõeranna oja |
1630 |
|
49. |
Armioja |
1631 |
|
50. |
Pihla oja |
1633 |
|
51. |
Kidatse oja |
1636 |
|
52. |
Tareste oja |
1638 |
|
53. |
Kärdla oja |
1639 |
|
54. |
Nuutri oja |
1640 |
|
55. |
Partsi oja |
1642 |
|
56. |
Suuremõisa jõgi |
1643 |
|
57. |
Põduste jõgi |
1645 |
|
58. |
Nasva jõgi |
1653 |
|
59. |
Möldri oja |
1674 |
|
60. |
Riksu oja |
1675 |
|
61. |
Kotlandi peakraav |
1677 |
|
62. |
Vesiku oja |
1683 |
|
63. |
Oju peakraav |
1686 |
|
64. |
Leisi jõgi |
1709 |
|
65. |
Oitme oja |
1712 |
|
66. |
Võlupe jõgi |
1713 |
|
67. |
Taaliku peakraav |
1720 |
|
68. |
Nenu peakraav |
1724 |
|
69. |
Neemi peakraav |
1727 |
|
70. |
Kingli peakraav |
1729 |
|
71. |
Kuke peakraav |
1730 |
|
72. |
Maadevahe jõgi |
1733 |
|
73. |
Lõve jõgi |
1735 |
|
74. |
Ristoja |
1746 |
|
75. |
Kuusiku peakraav |
1747 |
|
76. |
Soonda oja |
1749 |
|
77. |
Lõetsa peakraav |
1753 |
|
78. |
Puulaiu kraav (Hiiumaa) |
|
|
79. |
Laisma kraav (Hiiumaa) |
|
|
80. |
Raudsilm (avamerepoolne osa, Hiiumaa) |
|
|
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144
«Kalapüügieeskiri» |
VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. SEPTEMBRIST 30. NOVEMBRINI
|
Jrk nr |
Vooluveekogu |
Nr EJKN järgi |
|
1. |
Sõtke jõgi |
655 |
|
2. |
Udria oja |
661 |
|
3. |
Pimestiku oja |
663 |
|
4. |
Perjatsi oja |
664 |
|
5. |
Künnapõhja oja |
668 |
|
6. |
Pühajõgi |
670 |
|
7. |
Rihula oja |
728 |
|
8. |
Karepa oja |
745 |
|
9. |
Kuusalu oja |
825 |
|
10. |
Valkla oja |
828 |
|
11. |
Kaberla oja |
831 |
|
12. |
Treppoja |
989 |
|
13. |
Männiku oja |
1214 |
|
14. |
Kadaka oja |
1517 |
|
15. |
Priivitsa oja |
1518 |
|
16. |
Lemmejõgi |
1521 |
|
17. |
Treimani oja |
1525 |
|
18. |
Poama oja |
1627 |
|
19. |
Ligeoja |
1691 |
|
20. |
Tirtsi jõgi |
1694 |
|
21. |
Kiruma peakraav |
1699 |
|
22. |
Keibu peakraav |
1034 |
|
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144
«Kalapüügieeskiri» |
KALADE ALAMMÕÕDUD JA MÕÕTMISE NÕUDED
|
Kalaliik |
Veeala, kus alammõõt kehtib1 |
l2, cm |
L3, cm |
|
Räim |
|
10 |
12 |
|
Kilu |
|
8 |
9 |
|
Lõhe |
|
55 |
60 |
|
Meriforell (iherus) |
|
45 |
50 |
|
Jõeforell |
|
28 |
32 |
|
Rääbis |
|
10 |
12 |
|
Siig |
|
30 |
35 |
|
Meritint |
|
10 |
12 |
|
Haug |
|
40 |
45 |
|
Angerjas |
meres ja sinna suubuvates jõgedes |
|
45 |
|
Võrtsjärves, Peipsi ja Pihkva järves |
|
55 |
|
|
teistes siseveekogudes |
|
50 |
|
|
Säinas |
meres ja sinna suubuvates jõgedes |
32 |
38 |
|
teistes siseveekogudes |
27 |
32 |
|
|
Linask |
|
25 |
30 |
|
Latikas |
Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões |
30 |
35 |
|
Vimb |
|
26 |
30 |
|
Tursk |
|
|
38 |
|
Luts |
Peipsi, Pihkva ja Võrtsjärves |
|
40 |
|
Koha |
meres ja sinna suubuvates jõgedes |
38 |
44 |
|
Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves |
|
30 |
|
|
Võrtsjärves |
45 |
51 |
|
|
teistes siseveekogudes |
40 |
46 |
|
|
Kammeljas |
|
25 |
30 |
|
Lest ja merilest |
alapiirkonnas 28 |
|
21 |
|
alapiirkondades 29 ja 32 |
|
20 |
|
|
Jõevähk4 |
|
10 |
|
|
Ahven |
meres |
16 |
19 |
1
Veeala on määratud juhul, kui alammõõt on veealade lõikes erinev või kehtib
ainult teatud veealal.
2 l – kala pikkus ninamiku tipust
(suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni.
3
L – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni. Kala
loetakse mõõduliseks, kui vähemalt üks antud mõõtudest (l või L) on
võrdne alammõõduga või ületab seda.
4
Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi
arvestamata).
Facebook
X.com