Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus
Vastu võetud 23.10.2002 nr 323
RT I 2002, 88, 508
jõustumine 01.11.2002
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
12.03.2003 nr 82 (RT I 2003, 29, 181) 22.03.2003
22.07.2003 nr 201 (RT I 2003, 55, 372) 1.08.2003
Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361; 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 71, 1201; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271; 274; 27, 391; 29, 398; 401; 58, 608; 95, 843; 845; 2000, 49, 302; 51, 319; 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 24, 133; 52, 303; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354) § 42 lõike 1 alusel.
1.
peatükk
ÜLDSÄTTED
§1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadustest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 63 lõikes 1 sätestatud valitsemisala valdkondades.
§2. Esindamine
Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.
§3. Ministeeriumi nimi eri keeltes
Ministeeriumi
nimi on eri keeltes:
1) inglise keeles – Ministry of Economic
Affairs and Communications;
2) prantsuse keeles – Ministère de
l’Economie et des Transports;
3) saksa keeles – Ministerium
für Wirtschaft und Verkehr;
4) soome keeles – Talous- ja
viestintäministeriö;
5) vene keeles – Министерство
экономики и коммуникаций.
§4. Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Ministeeriumi juhib majandus- ja kommunikatsiooniminister (edaspidi minister).
§5. Aruandekohustuslikkus
Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras.
§6. Ministeeriumi pitsat
Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on sõnaühend « Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium».
§7. Ministeeriumi eelarve ja pangaarve
Ministeeriumil on oma eelarve ja pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.
§8. Ministeeriumi dokumentide vormistamine
(1) Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja plangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist.
(2) Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seadusega ja asjaajamiskorda reguleerivate õigusaktidega ettenähtud korras.
(3) Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister, kantsler ja asekantslerid.
(4) Ministeeriumi osakonnal, vajadusel talitusel, võib olla oma kirjaplank ja pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses.
(5) Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile alla § 35 lõike 1 alapunktis 11 ettenähtud korras.
§9. Asukoht
Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Harju 11, 15072 Tallinn. Nende ministeeriumi struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes.
2.
peatükk
MINISTEERIUMI EESMÄRK, VALITSEMISALA JA PÕHIÜLESANDED
§10. Ministeeriumi eesmärk
Ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu.
§11. Valitsemisala
Ministeeriumi valitsemisalas on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine tööstuse, kaubanduse, energeetika, elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport), liikluskorralduse (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise, informaatika, telekommunikatsiooni, postside ja turismi valdkonnas; riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon; metroloogia, standardimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tööstusomandi kaitse, konkurentsijärelevalve, tarbijakaitse, ekspordiarengu ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine; ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused, vedelkütuse miinimumvaru haldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
§12. Ministeeriumi põhiülesanded
Ministeeriumi
põhiülesanded on:
1) valitsemisala valdkondades riigi
arengukavade väljatöötamine ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste
arengukavadega, nende finantseerimise, elluviimise ja tulemuste
hindamise korraldamine;
2) osalemine üleriigiliste majanduse
arengut puudutavate arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste
asjaomaste ministeeriumidega;
3) valitsemisala valdkondade
korraldamiseks õigusaktide eelnõude koostamise, nende põhiseadusele ja
seadustele vastavuse tagamine ning õigusaktidega määratud ülesannete
täitmine;
4) valitsemisalas rahvusvahelise koostöö
korraldamine, sh Euroopa Liidu alane tegevus;
5) riigi
infosüsteemide arendamise koordineerimine;
6) valitsemisala
valdkondades võimalike hädaolukordade väljaselgitamiseks riskianalüüsi
tegemine ja valitsemisala kriisireguleerimisplaani koostamine ning
selle rakendamine hädaolukorras.
[RT
I 2003, 29, 181 – jõust. 22.03.2003]
§13. Ministeeriumi poolt aktsionäri või osaniku õiguste teostamine
Ministeerium teostab aktsionäri või osaniku õigusi äriühingutes, mille aktsiaid või osa ta valitseb.
§14. Ministeeriumi muud ülesanded
Ministeerium täidab muid talle õigusaktidega ja Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid.
§15. Ministeeriumi tegevus eesmärgi saavutamiseks ja põhiülesannete täitmiseks
(1) Ministeeriumi tegevuse eesmärgi saavutamiseks ja põhiülesannete täitmiseks teostab ministeerium valitsemisala terviklikku strateegilist juhtimist, mille aluseks on ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate riigiasutuste strateegia ja sellest tulenevad tööplaanid.
(2) Ministeerium realiseerib oma ülesandeid ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumis moodustatavate komisjonide, ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate ametite, inspektsioonide, hallatavate riigiasutuste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute kaudu ning koostöös teiste valitsusasutuste ja juriidiliste isikutega.
3.
peatükk
MINISTEERIUMI STRUKTUUR
1.
jagu
Osakond
§16. Ministeeriumi osakond
(1) Ministeeriumi osakond on ministeeriumi põhiline struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused. Osakonna struktuur ja pädevus määratakse ministri poolt kinnitatud osakonna põhimääruses.
(3) Osakonna koosseisu võivad kuuluda ametnikud, kes ei ole ühegi talituse koosseisus, vaid alluvad vahetult osakonnajuhatajale, ja kelle ülesanded määratakse osakonna põhimääruse ja ametijuhendiga.
(4) Ministeeriumi osakonnad on põhitegevuse osakonnad, põhitegevusi integreerivad osakonnad, tugiosakonnad ning spetsiifilisi ülesandeid täitvad osakonnad. Ministeeriumi osakonna täpsemad ülesanded määratakse kindlaks osakonna põhimääruses.
§17. Põhitegevuse osakonnad
(1) Põhitegevuse osakondades toimub ministeeriumi ülesannete täitmine valitsemisalaga määratud valdkondades.
(2)
Põhitegevuse osakondadeks on:
1) ehitus- ja elamuosakond,
kelle põhiülesanneteks on ehitus- ja elamumajanduse valdkonnas riigi
arengukavade väljatöötamine ja nende elluviimise tagamine;
ehitusvaldkonna standardimise, vastavushindamise ja turujärelevalve
ning ehitus- ja elamumajandusalase riikliku järelevalve
koordineerimine; riikliku ehitusregistri ja riikliku hooneregistri
ning riikliku ehitisregistri tegevuse suunamine ning valdkonda
reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
2)
energeetikaosakond, kelle põhiülesanneteks on kütuse- ja
energiamajanduse efektiivsusele, konkurentsivõimelisusele ja
keskkonnasäästlikkusele suunatud riigi arengukavade väljatöötamine ja
nende elluviimise tagamine, vedelkütuse miinimumvaru moodustamise ja
haldamise korraldamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide
eelnõude ettevalmistamine;
3) kaubandusosakond, kelle
põhiülesanneteks on sise- ja väliskaubanduse, teeninduse, ekspordi,
turismi, tarbijakaitse ja konkurentsijärelevalve valdkondades riigi
arengukavade väljatöötamine, nende elluviimise tagamine ning valdkonda
reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
4)
lennundus- ja merendusosakond, kelle põhiülesanneteks on
tsiviillennunduse, mere- ja siseveelaevaliikluse, nende ohutuse ja
keskkonnakaitse, lennunduse julgestuse, õhu- ja veesõidukite tehnilise
seisundi, lennundusettevõtluse, kaubandusliku meresõidu, lennuväljade
ja -jaamade ning sadamate tööga seotud riigi arengukavade
väljatöötamine, nende elluviimise tagamine ning valdkonda
reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
5)
teede- ja raudteeosakond, kelle põhiülesanneteks on teedevõrgu,
veoste- ja sõitjateveo, raudteeinfrastruktuuri, raudteetranspordi
logistika, raudtee reisijate- ja kaubaveo, sõidukite, raudteeveeremi,
tee- ja raudteeliikluse ning nende liiklus- ja keskkonnaohutusega
seotud valdkondades riigi arengukavade väljatöötamine, nende
elluviimise tagamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude
ettevalmistamine;
6) sideosakond, kelle põhiülesanneteks on
telekommunikatsiooni ja postside valdkonnas riigi arengukavade
väljatöötamine, nende elluviimise tagamine ning valdkonda
reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
7)
tööstusosakond, kelle põhiülesanneteks on majandus- ja
ettevõtluspoliitika kujundamise raames kvaliteedi infrastruktuuri (sh
standardimise, akrediteerimise, sertifitseerimise ja metroloogia),
kvaliteedijuhtimise, turujärelevalve, tööstusomandi kaitse ja
tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni alaste riigi
arengukavade väljatöötamine, nende elluviimise tagamine ning valdkonda
reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine.
§18. Põhitegevusi integreerivad osakonnad
(1) Põhitegevusi integreerivates osakondades toimub ministeeriumi tegevuse eesmärgi täitmine valitsemisalasse kuuluvate erinevate valdkondade ühtse ning tasakaalustatud arendamise ja omavahelise seostamise kaudu.
(2)
Põhitegevusi integreerivateks osakondadeks on:
1) Euroopa
Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, kelle põhiülesanneteks on
ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalas Euroopa Liiduga
liitumiseks vajalike tegevuskavade väljatöötamine ja nende elluviimise
jälgimine, Euroopa Liidu poliitikate kohta käiva info kogumine,
analüüsimine ja edastamine, Euroopa Liidu Komisjoni ja Nõukogu
komiteede ja töörühmade töös osalemise koordineerimine, Euroopa Liidu
alane nõustamine, institutsionaalsele arengule suunatud
väliskoostööprojektide korraldamine ja nende elluviimise jälgimine,
muu osalemine rahvusvahelises koostöös;
2) majandusarengu
osakond, kelle põhiülesanneteks on majanduse ja ettevõtluse arengu
toetamisele suunatud poliitika kujundamine, selle elluviimise
koordineerimine ja finantseerimise kavandamine (sh
eelstruktuurifondide ja struktuurifondidega seonduv tegevus),
osalemine ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel, viies
selleks läbi vajalikud analüüsid ja arvestused ja koostades eelarvele
lisatava tegevuskava, majandusanalüüsi ja -prognooside tegemine
ettevõtluse, tööstuse, kaubanduse, turismi, side, ehituse,
elamumajanduse ja energeetika valdkonnas koostöös ministeeriumi
vastavate põhitegevuse osakondadega;
3) transpordi arengu ja
logistika osakond, kelle põhiülesanneteks on transpordisüsteemi
kui terviku efektiivsusele, konkurentsivõimelisusele ja
keskkonnasäästlikkusele suunatud poliitika kujundamine, selle
elluviimise koordineerimine ja finantseerimise kavandamine koostöös
lennundus- ja merendusosakonna ning teede- ja raudteeosakonnaga, töö
eri transpordiliike siduvate pikaajaliste infrastruktuursete
projektidega, Eesti transiidikoridori rahvusvaheline propageerimine ja
osalemine sellealases rahvusvahelises koostöös, Eestit läbivale
transiidivoole lisandväärtust andvad meetmed, Euroopa Liidu
eelstruktuurifondide ja struktuurifondidega ning välislaenudega seotud
tegevus transpordi valdkonnas;
4) õigusosakond, kelle
põhiülesanneteks on ministeeriumi õigusloome koordineerimine,
õigusloomes ühtsete põhimõtete, terminoloogia ja metoodika kasutamise,
väljatöötatavate õigusaktide eelnõude omavahelise seostatuse,
põhiseadusele ja seadustele vastavuse tagamine, ministeeriumi
juhtkonna ja osakondade õigusalane nõustamine ning ministeeriumi
õigushuvide esindamise korraldamine.
[RT I 2003, 55, 372 –jõust. 1.08.2003]
§19. Tugiosakonnad
(1) Tugiosakondades toimub ministeeriumi igapäevast tööd toetav tegevus.
(2)
Ministeeriumi tugiosakondadeks on:
1) avalike suhete osakond, kelle
põhiülesanneteks on avalikkuse informeerimine ministeeriumi tegevusest
ning ministeeriumi ja avalikkuse vaheliste suhete korraldamine,
ministeeriumi osakondade avaliku suhtluse kavade koostamine;
2)
haldusosakond, kelle põhiülesanneteks on ministeeriumi raamatupidamise
korraldamine, ministeeriumi tegevuskulude eelarve eelnõu koostamine
koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega, ametnike
töövahendite ja inventariga varustamise, asjaajamise ja dokumentide
liikumise ning andmekogude haldamise ja arendamise korraldamine ning
valitsemisalas oleva riigivara arvestus ja ministeeriumi riigihangete
läbiviimise koordineerimine; ministeeriumi ja selle valitsemisala
riigiasutuste infotehnoloogia arengu ja informaatika-alase tegevuse
kavandamine ja koordineerimine ning ministeeriumi varustamine
arvutustehnika ja tarkvaraga;
3) eelarve ja finantskontrolli
osakond, kelle põhiülesanneteks on ministeeriumi valitsemisala eelarve
eelnõu koostamine, lähtudes valdkondlikest strateegilistest
arengukavadest ja valitsemisala riigiasutuste tegevus- ja
investeeringute kavadest, valitsemisala riigieelarve liigendamise
korraldamine, eelarvevahendite kasutamise analüüs ja
finantskontrollisüsteemi väljatöötamise, rakendamise ja järelevalve
korraldamine ning muude valitsemisalaga seonduvate maksu- ja
rahastamisküsimuste lahendamine;
4) personaliosakond, kelle
põhiülesanneteks on ministeeriumi arengusuundadest lähtuva
personalipoliitika ja koolitusstrateegia väljatöötamine ja elluviimise
tagamine; ministeeriumi personalialaste toimingute teostamine;
koolitustegevuse korraldamine ministeeriumis ja koordineerimine
valitsemisala riigiasutustes; personali- ja koolitusalase aruandluse
koondamine ja vormistamine ministeeriumi ja valitsemisala
riigiasutuste kohta; personalialaste elektrooniliste andmebaaside
pidamine; ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste nõustamine
personaliküsimustes;
5) siseauditi osakond, kelle
põhiülesanneteks on sõltumatu hinnangu andmine ministeeriumi ja
ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste sisekontrolli,
aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse kohta ning õigeaegse ja
objektiivse teabe tagamine kehtestatud nõuetest kõrvalekaldumiste ning
ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse ja tõhususe
põhimõtete rikkumise kohta;
6) KEHTETU
[RT I 2003, 55, 372 – jõust. 1.08.2003]
§20. Spetsiifilisi ülesandeid täitvad osakonnad
Spetsiifilisi
ülesandeid täitvateks osakondadeks on:
1) riigi
infosüsteemide osakond, kelle põhiülesanneteks on riigi infosüsteemide
arendamise koordineerimine ja riigi infopoliitika ja strateegia
kujundamine informaatika valdkonnas ning vastavate õigusaktide
eelnõude ettevalmistamine;
2) kriisireguleerimise osakond,
kelle põhiülesanneteks on Tallinna lennuinfopiirkonnas toimunud
lennuõnnetuste ja lennuintsidentide registreerimine ja lennuõnnetuste
ning tõsiste lennuintsidentide uurimine, tsiviilõhusõidukite
registrisse kantud õhusõidukitega toimunud lennuõnnetuste ja
-intsidentide registreerimine, klassifitseerimine ja vajalike
lennuohutust tagavate meetmete ja soovituste väljatöötamine ja
elluviimise tagamine; ministeeriumi valitsemisala funktsionaalse
riskianalüüsi ja ministeeriumi kriisireguleerimisplaani koostamise
koordineerimine, plaani haldamine ning vajaduse korral selle
käivitamine, hädaolukorra lahendamise protseduuride väljatöötamine;
koostöö tegemine riigikaitselistes küsimustes; riigisaladuse kaitse
korraldamine ministeeriumis.
[RT
I 2003, 29, 181 – jõust. 22.03.2003]
2.
jagu
Nõunikud
§21. Nõunikud
(1) Ministeeriumi struktuuri kuuluvad ministri ja ministeeriumi nõunikud.
(2) Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist.
(3) Ministeeriumi nõunikud alluvad kantslerile või asekantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler.
(4) Nõuniku ülesanded ja alluvus määratakse nõuniku ametijuhendis, mille kinnitab minister.
3.
jagu
Komisjonid, nõukogud ja töörühmad
§22. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad
(1) Ministeeriumi eesmärgi saavutamiseks võib minister moodustada ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjon).
(2) Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada komisjone.
(3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad, teenindav struktuuriüksus ja töökord.
4.
peatükk
MINISTEERIUMI JUHTIMINE
1.
jagu
Minister
§23. Ministri pädevus ja ülesanded
Minister,
talle seadusega pandud ülesannete täitmisel:
1) tagab
ministeeriumi eesmärgi ja ülesannete täitmise ministeeriumi tervikliku
juhtimise, valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja hallatavate
riigiasutuste tegevuse suunamise ja koordineerimise ning ministeeriumi
ja selle valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja hallatavate
riigiasutuste vahelise koostöö korraldamise kaudu;
2)
vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate
seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi
Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest ning annab Vabariigi
Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
3) otsustab ministeeriumi
valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole
seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele
ametiasutustele või ametnikele;
4) esitab Vabariigi
Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve
eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab
eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka
täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi,
toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle;
5)
vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning
korraldab seda kooskõlas «Riigivaraseadusega» (RT I 1995, 22, 327;
1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30,
409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7,
17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393);
6) kinnitab ministeeriumi
valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes
riigieelarvest, kontrollib nende täitmist ning teeb vajadusel
ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
7) kinnitab
ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste põhimäärused
ja struktuuri ja teenistujate koosseisu ning annab käskkirju
ministeeriumi töökorralduse reguleerimiseks ulatuses, mis ei ole
reguleeritud seadustega, Vabariigi Valitsuse või rahandusministri
määrustega;
8) kinnitab ministeeriumi struktuuri,
teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused;
9)
moodustab, korraldab ümber ja lõpetab ministeeriumi hallatavad
riigiasutused, kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab
nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui teisiti ei ole
sätestatud seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega;
10)
nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul
ministeeriumi asekantslerid, ministeeriumi osakondade juhatajad,
ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide
peadirektorid ja teiste riigiasutuste juhid, sõlmib töölepingud
ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega ning kohaldab neile
ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, kui seadusega ei ole
sätestatud teisiti;
11) teostab teenistuslikku järelevalvet
ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate
valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti ministeeriumi
hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle;
12)
tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise
ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates
valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates riigiasustuses;
13)
esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
14)
esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades
ja kriminaalasjades tsiviilhageja või kostjana, võib anda riigi
esindamiseks kohtus üld- või erivolitusi ning tal on ministeeriumi
valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus
tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;
15) täidab muid
ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse,
korraldusega või peaministri poolt ning lahendab seaduses ettenähtud
juhtudel õiguslikke vaidlusi.
§24. Ministri õigusaktid
Minister annab ministeeriumi valitsemisala korraldamisel seaduse alusel ja täitmiseks määrusi, ministeeriumi juhtimisel, valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ja hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel ja täitmiseks määrusi, käskkirju ning suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.
2.
jagu
Kantsler
§25. Kantsleri pädevus ja ülesanded
(1) Kantslerile alluvad asekantslerid, ehitus- ja elamuosakond, energeetikaosakond, kaubandusosakond, sideosakond, tööstusosakond ning spetsiifilisi ülesandeid täitvad ja tugiosakonnad, välja arvatud siseauditi osakond.
(2)
Kantsler talle seadusega pandud ülesannete täitmisel:
1)
juhib asekantslerite ja talle alluvate osakonnajuhatajate kaudu
ministeeriumi struktuuriüksuste ning ministeeriumi nõunike tööd;
2)
koordineerib ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste
ja hallatavate riigiasutuste tegevust;
3) korraldab ministeeriumi
asjaajamist, tagab ministeeriumi efektiivse toimimise, ressursi
otstarbeka kasutamise, juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise ning
organisatsioonikultuuri asjakohasuse;
4) käsutab ministri poolt
kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab
eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
5) korraldab
ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja
hallatavate riigiasutuste põhimääruste väljatöötamise ja
ajakohastamise ning ministeeriumi töökorraldust reguleerivate
õigusaktide eelnõude väljatöötamise, tagab nende elluviimise, täitmise
ning aruandluse esitamise;
6) korraldab ministeeriumi valitsemisala
aastaeelarve eelnõu ja vajadusel lisaeelarve kohta käivate
ettepanekute koostamise;
7) nimetab ametisse ja vabastab ametist
ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle
nimetab ametisse ja vabastab minister, ning sõlmib töölepinguid
ministeeriumi abiteenistujatega;
8) teostab teenistuslikku
järelevalvet ministeeriumi ametiisikute toimingute üle ministri poolt
saadud volituste piires ja korraldab ministri ülesandel materjalide
ettevalmistamise teenistusliku järelevalve teostamiseks valitsemisala
asutustes;
9) annab kaasallkirja ministri määrustele õigusaktidega
sätestatud juhtudel ja korras;
10) esindab ministeeriumi oma
pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires;
11) täidab
muid seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega või korraldusega talle
pandud või ministri antud ülesandeid.
§26. Kantsleri käskkirjad ja korraldused
Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi struktuuriüksuste töö juhtimisel ja asjaajamise korraldamisel ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ning teenistusalaseid suulisi või kirjalikke korraldusi.
§27. Kantsleri asendamine
Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga kantsleri ülesanded ühele asekantsleritest.
3.
jagu
Asekantsler
§28. Asekantslerid
(1) Ministeeriumi koosseisus on asekantslerid, kelle ülesandeks on tagada ministeeriumi eesmärgi ja põhiülesannete täitmine ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate erinevate valdkondade seostamise ning tasakaalustatud ja tervikliku arendamise kaudu.
(2) Ministeeriumi koosseisus on Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö asekantsleri, majandusarengu asekantsleri, transpordi ja transiidi teenindamise asekantsleri ja õigusala asekantsleri ametikohad.
[RT I 2003, 55, 372 – jõust. 1.08.2003]
§29. Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö asekantsler
(1) Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö asekantslerile allub vahetult Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond.
(2)
Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö asekantsler:
1)
täidab ministeeriumi valitsemisalas integreerivat funktsiooni Euroopa
Liidu ja rahvusvahelise koostöö osas;
2) jälgib
ministeeriumi tegevusvaldkonna eurointegratsiooni kavade täitmist,
teeb ettepanekuid seoses Euroopa Liiduga koostatavate positsioonide
paremaks omavaheliseks seostamiseks ministeeriumi valitsemisalas,
aitab kaasa parema koordinatsiooni saavutamiseks Euroopa Liiduga
seotud küsimustes teiste ministeeriumidega;
3) koordineerib
Euroopa Liidu Komisjoni ja Nõukogu komiteede ja töörühmade töös
osalemist ministeeriumi valitsemisalas;
4) korraldab ministeeriumi
valdkondi puudutava Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide
alase teabe vahendamist ja sellealast nõustamist valitsemisalas;
5)
korraldab ministeeriumi valitsemisala institutsionaalsele arengule
suunatud Euroopa Liidu ja kahepoolsete väliskoostööprojektide
väljatöötamist ja jälgib nende eesmärgipärast elluviimist ja
tulemuslikkust;
6) koordineerib ministeeriumi rahvusvahelist
koostööd, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonidega, korraldab
rahvusvaheliste lepingute rakendamist ministeeriumi valitsemisalas;
7)
juhendab oma pädevusse kuuluvates küsimustes ministeeriumi esindajate
tööd Eesti esinduses Euroopa Liidu juures;
8) koostab ja
esitab ettepanekuid oma funktsiooni raames ministeeriumi valitsemisala
eelarve eelnõu koostamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks.
§30. Majandusarengu asekantsler
(1) Majandusarengu asekantslerile allub vahetult majandusarengu osakond.
(2)
Majandusarengu asekantsler:
1) täidab ministeeriumi valitsemisalas
integreerivat funktsiooni arengukavade väljatöötamise, elluviimise ja
järelevalve osas ning tagab valitsemisala arengukavade omavahelise
seostatuse, terviklikkuse ja ühtsuse;
2) koondab
asekantslerite ettepanekud valitsemisala eelarve koostamise
protsessis, korraldab vajalike analüüside ja arvestuste teostamist ja
ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu juurde lisatava tegevuskava
koostamist;
3) tagab ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu
seostatuse arengukavadega;
4) korraldab koostööd arengukavade
väljatöötamisel ministeeriumi üksuste ning ministeeriumiväliste
institutsioonidega ja tagab arengukavade kooskõla üleriigiliste
arengukavadega;
5) juhib oma pädevuse piires valitsemisala
valdkondade arengut toetavate tegevuskavade, meetmete, hädaolukorraks
valmisoleku plaanide, sihtprogrammide ja välisabi projektide
väljatöötamist ning elluviimist.
(3)
Majandusarengu asekantsleril on õigus anda oma pädevuse piires suulisi
ja kirjalikke korraldusi energeetika-, kaubandus-, tööstus-, side-
ning ehitus- ja elamuosakonna juhatajatele.
[RT
I 2003, 29, 181 – jõust. 22.03.2003]
§31. Transpordi ja transiidi teenindamise asekantsler
(1) Transpordi ja transiidi asekantslerile alluvad vahetult transpordi arengu ja logistika osakond, lennundus- ja merendusosakond ning teede- ja raudteeosakond.
(2)
Transpordi ja transiidi teenindamise asekantsler:
1) täidab
ministeeriumi valitsemisalas integreerivat funktsiooni transporti
puudutavate omavahel seostatud arengukavade väljatöötamise,
elluviimise ning järelevalve osas, juhib lennundus- ja
merendusosakonna ning teede- ja raudteeosakonna kaudu vastavaid
transpordi valdkondi ning transpordi arengu ja logistika osakonna
kaudu transpordisüsteemi terviklikku väljaarendamist;
2)
korraldab arengukavade väljatöötamisel koostööd ministeeriumi üksuste
ning ministeeriumiväliste institutsioonidega, korraldab transpordi
arengu seostamist Eesti majanduse kui terviku arendamisega (sh
logistika- ja tööstusparkide loomine transpordisõlmedes);
3)
korraldab tööd Eesti transpordikoridoride rahvusvahelise
konkurentsivõime ja transpordi keskkonnasõbralikkuse saavutamiseks;
4)
korraldab Eestit läbivate transiidikoridoride rahvusvahelist
tutvustamist ja arendab nende koridoride kasutamisega seotud
rahvusvahelist koostööd;
5) koostab ja esitab lähtudes
transporti puudutavatest arengukavadest ettepanekud oma funktsioonide
raames ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu koostamiseks ning
eelarvevahendite kasutamiseks;
6) juhib transpordi valdkondade
arengut toetavate tegevuskavade, meetmete, hädaolukorraks valmisoleku
plaanide, sihtprogrammide ja välisabi projektide väljatöötamist ning
elluviimist, sh Euroopa Liidu eelstruktuurivahendite,
struktuurivahendite ja välislaenude kasutamist transpordi alal.
[RT
I 2003, 29, 181 – jõust. 22.03.2003]
§32. Õigusala asekantsler
(1) Õigusala asekantslerile allub vahetult õigusosakond.
(2)
Õigusala asekantsler:
1) korraldab ministeeriumi
valitsemisalas integreeriva funktsiooni täitmise õigusloome alal ja
valitsemisala õigusaktide ühtlustamise Euroopa Liidu õigusega;
2)
kindlustab õigusloome protsessi tervikliku korraldamise, ühtse
terminoloogia ja metoodika kasutamise ministeeriumi õigusloomes,
erinevate õigusaktide eelnõude kooskõla ning tagab nende vastavuse
põhiseadusele ja seadustele;
3) korraldab õigusalast koostööd
ministeeriumiväliste institutsioonidega;
4) tagab õigusaktide
väljatöötamise ajakavast kinnipidamise;
5) esitab
ettepanekuid oma funktsiooni raames ministeeriumi valitsemisala
eelarve eelnõu koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks.
(3) Õigusala asekantsleril on õigus anda oma pädevuse piires suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi osakondade juhatajatele.».
[RT I 2003, 55, 372 – jõust. 1.08.2003]
§33. Asekantsleri muud ülesanded
Asekantsler täidab muid seadusega ja Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega, ministri määruse või käskkirjaga talle pandud ja kantsleri antud ülesandeid.
§34. Asekantsleri asendamine
Asekantsleri äraolekul paneb kantsler tema ülesanded käskkirjaga teisele asekantslerile või osakonnajuhatajale.
4.
jagu
Osakonnajuhataja
§35. Osakonnajuhataja
(1)
Osakonnajuhataja:
1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud
ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise;
2)
täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise
takistustest;
3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja
korraldusi;
4) valvab temale alluvate teenistujate
teenistuskohustuste täitmise järele;
5) allkirjastab ja
viseerib osakonna poolt koostatud dokumendid kooskõlas osakonna
põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;
6)
esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning esitab osakonna nimel
arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele
struktuuriüksustele;
7) teeb ministrile, kantslerile ja
asekantsleritele (edaspidi ministeeriumi juhtkond) ettepanekuid
osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse
kohta, teenistujate palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste
määramiseks ning ergutuste kohaldamise kohta;
8) taotleb
osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;
9)
taotleb osakonna teenistujate täienduskoolitust;
10) teeb
ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide ja töörühmade
moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks;
11)
kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla osakonna plangil
vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi
ega varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi
ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti;
12)
täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ministri, kantsleri
või vastava asekantsleri poolt antud ülesandeid.
(2) Osakonnajuhatajal on õigus saada ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.
(3) Osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise eest.
(4) Osakonnajuhataja täpsed teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega.
5.
peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§36. Ministeeriumi valitsemisala riigiasutused 1. novembri 2002. a seisuga
(1)
Ministeeriumi valitsemisalas on 1. novembri 2002. a seisuga järgmised
ametid:
1) Konkurentsiamet;
2) Lennuamet;
3) Maanteeamet;
4)
Patendiamet;
5) Raudteeamet;
6) Sideamet;
7)
Tarbijakaitseamet;
8) Veeteede Amet.
(2)
Ministeeriumi valitsemisalas on 1. novembri 2002. a seisuga järgmised
inspektsioonid:
1) Energiaturu Inspektsioon;
2) Tehnilise
Järelevalve Inspektsioon.
(3)
Ministeeriumi valitsemisalas on 1. novembri 2002. a seisuga järgmised
hallatavad riigiasutused:
1) Eesti Informaatikakeskus;
2) Eesti
Riiklik Autoregistrikeskus;
3) Keskus Ehitustest;
4)
Patendiraamatukogu;
5) Riigihangete Keskus.
§37. Ministeeriumi valitsemisala sihtasutused ja mittetulundusühing 1. novembri 2002. a seisuga
Ministeeriumi
valitsemisalas on 1. novembri 2002. a seisuga:
1) Krediidi ja
Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx;
2) Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutus;
3) Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus;
4)
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus;
5) Mittetulundusühing Eesti
Standardikeskus.
§-d 38 - 39 [käesolevast tekstist välja jäetud]