Teksti suurus:

Aujeszky haiguse tõrje eeskiri

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.08.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.01.2012
Avaldamismärge:RTL 2003, 93, 1391

Aujeszky haiguse tõrje eeskiri1

Vastu võetud 05.08.2003 nr 78

Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566) § 43 lõike 2 alusel.

§ 1. Üldsätted

 (1) Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised Aujeszky haiguse ennetamiseks ja tõrjeks.

 (2) Määrus on kohustuslik täitmiseks kõikidele loomapidajatele, loomsete saaduste käitlejatele, loomataudi levialal viibivatele isikutele, järelevalveametnikele, volitatud veterinaararstidele, tegevusluba omavatele veterinaararstidele ja veterinaarlaboratooriumidele ning teistele oma tööülesannete tõttu loomatauditõrjega seotud isikutele.

§ 2. Aujeszky haiguse määratlus

 (1) Aujeszky haigus on Herpesviridae sugukonna, Suid alphaherpesvirus perekonna, Suid alphaherpesvirus 1 viiruse (edaspidi viirus) poolt tekitatav peamiselt sigade viirushaigus, mida iseloomustab isutus, hingamiselundite põletik ja närvinähud, tiinetel emistel abordid ning võõrdepõrsastel ja noortel sigadel suur suremus. Täiskasvanud sigade seas esineb sümptomiteta viirusekandjaid.

 (2) Aujeszky haiguse inkubatsiooniaeg kestab 2–6 päeva. Aujeszky haigus levib sigadel peamiselt otsekontakti teel nakatunud sigadega ja nakatunud sealt pärineva sperma teel, samuti kandub üle järglastele transplatsentaarselt, kolostrumi ja piimaga. Nakkus levib samuti viirusega saastunud inventari, loomade söötmis- ja hooldusvahendite, veovahendite ning inimtegevuse vahendusel. Viirus võib levida õhu kaudu ja seda võivad levitada peale sigade ka teised loomad, eriti närilised ja kassid.

 (3) Teised Aujeszky haigusele vastuvõtlikud loomad, näiteks mäletsejalised, koerad, kassid, närilised ja teised imetajad, nakatuvad tavaliselt otsese kontakti tõttu Aujeszky haigete sigadega. Teistel loomadel kui sead väljendub Aujeszky haigus kliiniliselt enamasti närvinähtudega ja nad surevad varsti pärast kliiniliste tunnuste ilmnemist. Aujeszky haiguse ülekandumine inimesele on vähe tõenäoline.

§ 3. Kasutatud terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) siga – Suidae sugukonda kuuluv loom;
 2) sugusiga – liigi paljundamiseks või tõuaretuseks peetav siga;
 3) nuumsiga – liha tootmise eesmärgil peetav siga;
 4) ettevõte – loomakasvatushoone või -rajatis, koos krundi ja kõrvalhoonetega, või loomade pidamiseks piiritletud ala, kus alaliselt peetakse, sealhulgas aretatakse sigu põllumajandusliku tootmise või muul eesmärgil. Termin ei laiene tapamajale, veovahendile ega metssigade pidamiseks piiritletud alale, kus jahipidamine on lubatud;
 5) Aujeszky haiguse kahtlane (edaspidi nakkuskahtlane) siga – siga, kellel ilmnevad Aujeszky haigusele iseloomulikud kliinilised tunnused või organite patoloogilised muutused või siga, kellelt võetud proovide laboratoorse uurimise tulemus annab alust kahtlustada seal Aujeszky haigust;
 6) Aujeszky haigusse nakatunud (edaspidi nakatunud) siga – siga, kellel Aujeszky haiguse ametlik diagnoos on kinnitatud laboratoorse uurimise tulemuse alusel.

§ 4. Aujeszky haiguse ennetamine

 (1) Aujeszky haiguse ennetamine seisneb Eesti taudivaba staatuse säilitamises2, milleks järgitakse haigusele vastuvõtlike loomade ja nendelt pärinevate saaduste sisseveol Eestisse asjakohaseid nõudeid ning viiakse läbi Aujeszky haiguse seiret Eesti seapopulatsioonis Aujeszky haiguse võimaliku sissetoomise varaseks avastamiseks ja vajalike tõrjemeetmete rakendamiseks.

 (2) Aujeszky haiguse seirekava koostab ja seiret korraldab Veterinaar- ja Toiduamet.

 (3) Laboratoorseid uuringuid tehakse Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis või veterinaarlaboratooriumis, kellel on tunnustatud analüüsimetoodika Aujeszky haiguse diagnoosimiseks (edaspidi laboratoorium).

 (4) Aujeszky haiguse vastane vaktsineerimine on keelatud.

§ 5. Aujeszky haiguse kahtlusest ja diagnoosimisest teatamine

 (1) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud isikud on kohustatud viivitamata teavitama Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust Aujeszky haiguse kahtlusest või diagnoosimisest.

 (2) Aujeszky haiguse kahtlusest või diagnoosimisest teatatakse «Loomatauditõrje seaduse» 4. peatüki 2. jaos kehtestatud korras.

§ 6. Aujeszky haiguse kahtlus

 (1) Aujeszky haiguse kahtluse korral peab loomapidaja haiguse kliiniliseks diagnoosimiseks, vajalike proovide võtmiseks, episotoloogilise uurimise läbiviimiseks ja nakkuse leviku tõkestamiseks vajalike abinõude rakendamiseks kutsuma viivitamata kohale piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku.

 (2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kehtestab pärast Aujeszky haiguse kahtlusest teate saamist kuni Aujeszky haiguse diagnoosimiseni karjale, ettevõttele või piirkonnale kitsendused ning annab vajadusel «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 nimetatud korraldusi ja rakendab seal toodud abinõusid.

§ 7. Aujeszky haiguse diagnoosimine

 (1) Aujeszky haiguse diagnoosimiseks uuritakse sigadelt võetud proove seroloogiliselt või viroloogiliselt laboratooriumis järgides Rahvusvahelise Episootiate Büroo (Office International des Epizooties, OIE) poolt väljatöötatud põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid3.

 (2) Aujeszky haiguse ametlik diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõikes 3 kehtestatud korras.

§ 8. Proovide võtmine ja laboratooriumi saatmine

 (1) Proovi laboratoorseks uurimiseks võtab volitatud veterinaararst, järelevalveametnik või järelevalveametniku abiline, kellel on vastav pädevus.

 (2) Viroloogiliseks uurimiseks võetakse järgmised proovid:
 1) elusa sea ninast või neelust võetakse tampooniproov ja asetatakse puhtasse säilituslahusega täidetud proovinõusse;
 2) surnud sea või põrsa korjus viiakse laboratooriumisse tervikuna või võetakse uurimiseks järgmised organid ja koed: aju, tonsillid, neelu limaskest, kops, põrn ja selgroo kaela, rinna või nimme osa.

 (3) Ettevõttes võetakse sigade seroloogiliseks uurimiseks vereproovid sugusigadelt. Kui ettevõttes sugusigu ei peeta, tuleb vereproove võtta nuumsigadelt või nende puudumisel noorsigadelt. Seroloogiliseks uurimiseks võetakse prooviks 10 ml verd ilma stabilisaatorit või konservanti lisamata, võimalusel kliiniliselt tervistuvalt sealt.

 (4) Proov märgistatakse ning varustatakse kaaskirjaga. Kaaskirjas peab olema teave, mis võimaldaks kindlaks teha loomapidaja, seakarja ning sugusigade puhul ka isendi, samuti proovi võtmise aja. Proovi säilitatakse ja transporditakse lekkekindlas konteineris temperatuuril +2 kuni +4 °C. Järelevalveametnik või laboratooriumi vastava ala spetsialist toimetab proovi viivitamata laboratooriumisse.

 (5) Seroloogilise uurimise ulatus peab tagama ühe nakatunud sea 95% tõenäosusega avastamise seakarja 2% nakatumise puhul.

§ 9. Aujeszky haiguse tõrje

 (1) Aujeszky haiguse ravi on keelatud.

 (2) Pärast Aujeszky haiguse ametliku diagnoosi kinnitamist korraldab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht kohe episotoloogilise uurimise ning rakendab ettevõttes, kus üks või enam nakatunud siga on avastatud (edaspidi taudipunkt), vajalikke tõrjemeetmeid.

 (3) Aujeszky haiguse ametliku diagnoosi puhul koostab Veterinaar- ja Toiduamet Aujeszky haiguse tõrjeprogrammi arvestades «Loomatauditõrje seadusest» ja käesolevast määrusest tulenevaid tegutsemisjuhiseid ning korraldab nende täitmist. Aujeszky haiguse tõrjeprogrammis kajastatavate andmete loetelu on toodud lisas.

 (4) Veterinaar- ja Toiduamet peab arvestust Aujeszky haiguse tõrjeprogrammiga hõlmatud ja sellega hõlmamata sigade ja seakarjade, nakkuskahtlaste ning nakatunud sigade ja seakarjade, samuti nakatumise tõttu Veterinaar- ja Toiduameti korraldusel tapetud sigade kohta.

 (5) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor esitab Aujeszky haiguse tõrjeprogrammi Euroopa Liidu Komisjonile. Aruanne tõrjeprogrammi raames teostatud toimingutest, tõrjeprogrammi rakendamise üle teostatud järelevalvemenetlustest ja nende tulemustest esitatakse igal aastal kuni riigi Aujeszky haiguse vaba staatuse taastamiseni.

§ 10. Episotoloogiline uurimine ja karjade läbivaatus

 (1) Episotoloogilise uurimise käigus selgitatakse välja:
 1) Aujeszky haiguse nakkusallikas ja viiruse edasikandumise võimalused taudipunktist;
 2) muud ettevõtted, kus peetakse Aujeszky haigusele vastuvõtlikke loomi, kes võisid punktis 1 nimetatud nakkusallikaga otseselt või kaudselt kokku puutuda;
 3) taudipunktist 5 kilomeetri raadiuses paiknevad ettevõtted.

 (2) Lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud ettevõtetes viib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi määratud järelevalveametnik või volitatud veterinaararst läbi seakarjade kliinilise läbivaatuse ja võtab proove Aujeszky haiguse viroloogiliseks või seroloogiliseks uurimiseks vastavalt §-le 8.

§ 11. Taudipunktis rakendatavad kitsendused ja abinõud

 (1) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht rakendab taudipunktis järgmisi kitsendusi ja abinõusid:
 1) taudipunktis olevad sead hukatakse viivitamata järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti kontrolli all viisil, mis välistab viiruse leviku. Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht võib lubada kliiniliselt tervete sigade väljavedu enda määratud tapamajja koheseks tapmiseks, kui on tagatud sigade vedu ilma vahepeatusteta viisil, mis välistab viiruse leviku. Eelnimetatud sead tapetakse teistest loomadest eraldi ning sealiha tuleb kohe kuumtöödelda viisil, mis tagab viiruse hävimise;
 2) surnud või tapetud sea või teise Aujeszky haigusele vastuvõtliku looma korjust või rümpa hoitakse viisil, mis välistab sellele ilmastikuolude mõju ja kokkupuutumise looma või inimesega. Korjused ja rümbad kahjutustatakse või hävitatakse esimesel võimalusel volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab viiruse leviku;
 3) inimeste, veokite ja loomade liikumine taudipunkti ja sealt välja toimub Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal;
 4) inventar, sööt, loomsed saadused, jäätmed ning kõik muu, mis võib olla viirusega saastunud ja mida ei ole võimalik kahjutustada desinfitseerimise teel, hävitatakse või kahjutustatakse volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab viiruse leviku;
 5) esemeid, mis võivad olla viirusega saastunud, viiakse taudipunktist välja üksnes Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal pärast nõuetekohast puhastamist ja desinfitseerimist;
 6) sea või mõne teise Aujeszky haigusele vastuvõtliku looma veoks või temaga kokku puutunud eseme veoks kasutatavad veovahendid, konteinerid ja inventar desinfitseeritakse enne ja pärast vedu;
 7) taudipunktis kontrollitakse deratisatsiooni tõhusust, mida vajadusel tõhustatakse.

 (2) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatud kitsenduste ja abinõude rakendamisele võib Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor vajaduse kohaselt anda «Loomatauditõrje seaduse» §-s 45 nimetatud korraldusi ning rakendada seal toodud kitsendusi ja abinõusid.

 (3) Taudipunktis rakendatud kitsendused lõpetab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht. Taudipunktis kehtestatud kitsendusi rakendatakse vähemalt 21 päeva arvates seal sigade ja vajadusel teiste Aujeszky haigusele vastuvõtlike loomade hukkamisest, korjuste eemaldamisest ning nõuetekohase puhastuse ja desinfektsiooni tegemisest.

§ 12. Puhastus ja desinfektsioon

 (1) Taudipunkti loomakasvatushooned ja -rajatised ning taudipunkti vahetult ümbritsev territoorium puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast sigade hukkamist ja surnud või tapetud sigade ning teiste Aujeszky haigusele iseloomulike kliiniliste tunnustega surnud või tapetud loomade korjuste eemaldamist järelevalveametniku järelevalve all.

 (2) Desinfitseerimiseks kasutatakse üksnes Veterinaar- ja Toiduameti poolt lubatud desinfitseerimisaineid, järgides nende tootja poolt etteantud kasutamisjuhiseid ning järelevalveametniku korraldusi ja juhiseid.

§ 13. Ettevõtte Aujeszky haiguse vaba staatuse peatamine

 (1) Ettevõte loetakse Aujezsky haiguse vabaks kuni selles Aujeszky haiguse vaba staatuse peatamiseni Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi poolt.

 (2) Ettevõtte Aujeszky haiguse vaba staatus peatatakse, kui ettevõttes või sellest 5 kilomeetri raadiuses asuvas mõnes muus ettevõttes on Aujeszky haigus ametlikult diagnoositud.

 (3) Taudipunktist üle 5 kilomeetri kaugusel asuva ettevõtte Aujeszky haiguse vaba staatus säilib, kui on täidetud järgmised tingimused:
 1) viimase 12 kuu jooksul ei ole ettevõtte sigadel esinenud Aujeszky haigusele iseloomulikke kliinilisi tunnuseid või organite patoloogilisi muutusi;
 2) ettevõttesse toodud sead, seasperma, -embrüod või -munarakud vastavad «Loomatauditõrje seaduse» § 20 lõike 5 alusel kehtestatud veterinaarnõuetele;
 3) taudipunktist 5 kilomeetri raadiuses oleva ettevõtte sigu on seroloogiliselt uuritud pärast lõikes 2 nimetatud Aujeszky haiguse vaba staatuse peatamist ja uurimise tulemus on negatiivne. Seroloogilise uurimise ulatus peab tagama ühe nakatunud sea tuvastamise 95% tõenäosusega seakarja 2% nakatumise puhul;
 4) taudipuntist üle 5 kilomeetri raadiuses asuvate ettevõtete sigu on Aujeszky haiguse seirekavas ettenähtud mahus regulaarselt uuritud ning ühtegi nakatunud või nakkuskahtlast siga ei ole leitud;
 5) ettevõtet teenindav järelevalveametnik kinnitab, et kõik tingimused taudi sissetoomise tõkestamiseks on täidetud.

 (4) Lõikes 3 nimetatud ettevõttesse on lubatud sigu ja nendelt pärinevaid loomseid saadusi juurde tuua üksnes samaväärse Aujeszky haiguse alase staatusega ettevõttest.

§ 14. Ettevõtte Aujeszky haiguse vaba staatuse taastamine

 (1) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor taastab ettevõtte Aujeszky haiguse vaba staatuse, mis on peatatud § 13 lõikes 2 sätestatud põhjusel, kui on täidetud järgmised nõuded:
 1) paragrahvis 11 loetletud kitsendused on Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi poolt lõpetatud;
 2) kõikide taudipunktist 5 kilomeetri raadiuses asuvate ettevõtete sigu on Aujeszky haigusele seroloogiliselt uuritud ja uurimise tulemus on negatiivne. Seroloogiliste uurimiste maht peab tagama ühe nakatunud sea tuvastamise 95% tõenäosusega seakarja 2% nakatumise puhul.

 (2) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor taastab ettevõtte Aujeszky haiguse vaba staatuse, mis ei säilunud vastavalt § 13 lõikele 3, kui ettevõtete sigu on Aujeszky haigusele seroloogiliselt uuritud ja uurimise tulemus on negatiivne. Seroloogiliste uurimiste maht peab tagama ühe nakatunud sea tuvastamise 95% tõenäosusega seakarja 2% nakatumise puhul.

§ 15. Rakendussäte

  Paragrahvi 9 lõige 5 jõustub Euroopa Liiduga liitumisel.


164/432/EMÜ (EÜT L 121, 29.07.1964, lk 1977/64) ja 2001/618/EÜ (EÜT L 215, 09.08.2001, lk 48).
2 Tulenevalt aastatel 1997–2002 Loomatauditõrje programmi raames läbiviidud Aujeszky haiguse esinemise seirest, loetakse Eesti Aujeszky haiguse vabaks maaks.
3 Rahvusvahelise Episootiate Büroo (Office International des Epizooties, OIE) poolt välja töötatud diagnostiliste testide ja vaktsiinide standardite käsiraamat («Manual of standards for diagnostic tests andvaccines»). Käsiraamatu viimases trükis sätestatud põhimõtted, meetodid, soovitused ja juhendid Aujeszky haiguse diagnoosimisel avalikustatakse Veterinaar- ja Toiduameti veebileheküljel ning selle kohta saab selgitusi küsida Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu büroost.

Tiit TAMMSAAR
Minister

Ants NOOT
Kantsler

Lisa