Teksti suurus:

Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus

Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:17.12.2009
Avaldamismärge:

Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus

Vastu võetud 30.06.1998 nr 19
RTL 1998, 220, 875
jõustumine 17.07.1998

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

21.08.2000/47 (RTL 2000, 94, 1470) 01.10.2000

29.07.2003/69 (RTL 2003, 91, 1362) 01.09.2003

 

«Päästeseaduse» (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316) paragrahvi 21 lõike 11 alusel määran:

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

 

I. ÜLDSÄTTED

 

1. Käesolev määrus kehtestab nõuded esmaste tulekustutusvahendite valiku, paigutuse, tähistuse, vajaduse ning korrashoiu kohta.

2. Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) tulekustuti - seade, mis sisaldab tulekustutusainet, mida võib sisemise rõhu toimel seadmest välja paisata ja tulle suunata. Rõhk võib seadmes olla pidevalt või tekitatakse seadme survestamisel täiendava gaasikogusega;
2) kantav tulekustuti - tulekustuti, mida on võimalik kanda ja kasutada, hoides seda käes ja mille mass tööseisundis on alla 20 kg. Kantavate tulekustutite liigitus on toodud käesoleva määruse lisas 1;
3) tulekustutusaine - aine, mis on ette nähtud tule kustutamiseks;
4) laeng - tulekustutis sisalduva tulekustutusaine maht või mass. Vedelas olekus laengu suurust väljendatakse liitrites, tahkes ja gaasilises olekus laengu suurust aga kilogrammides;
5) tulekustutusvaip - ristküliku- või ruudukujuline mittesüttiv materjalitükk, millega kaetakse tulekolle õhuhapniku juurdepääsu takistamiseks;
6) esmane tulekustutusvahend - ühe inimese poolt kasutatav tulekustutamiseks ettenähtud vahend;
61) Veetav tulekustuti - tulekustuti, mis on konstrueeritud selliselt, et seda käsitsi transportida ja käitada ning mille täismass tööseisundis on üle 20 kg;

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

7) valdaja - füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on esmane tulekustutusvahend;
8) objekt - maa ning selle juurde kuuluv hoone või rajatis ja transpordivahend, kus esmaste tulekustutusvahendite vajadus kehtestatakse käesoleva määrusega;

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

9) pädev isik - sertifitseeritud asutuses alaliselt või lepinguliselt töötav isik, kellel on vajalik väljaõpe ja kogemus, juurdepääs vastavatele töövahenditele ja teabele tootja poolt nõutavate mis tahes protseduuride osas;

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

10) tulekustuti kontrollimine - pädeva isiku poolt sooritatavad toimingud veendumaks, et tulekustuti on töökorras;
11) tulekustuti hooldus - pädeva isiku poolt sooritatavad toimingud tulekustuti töökorras hoidmiseks;
12) tulekustuti hoolduskoht - tulekustuti kontrollimiseks ja/või hooldamiseks sisustatud sertifitseeritud asutus;

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

13) Lahtine garaaž - garaaþž, mille mis tahes korruse seintest on vähemalt 30% avatud välisõhule ja nende avade pindala on vähemalt 10% põrandapindalast.

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

 

II. TULEKUSTUTITE VALIK, PAIGUTUS JA TÄHISTUS

 

3. Tulekustuti peab vastama Eesti standardi EVS-EN 3-1:1998, EVS-EN 3-2:1998, EVS-EN 3-3:1998, EVS-EN 3-4:1998, EVS-EN 3-5:1998, EVS-EN 3-6:1998, EVS-EN 3-6:1998/A 1:1999 ja EVS-EN 1866:1999 nõuetele.

[RTL 2003, 91, 1362 - jõust. 01.09.2003]

31. Tulekustuti, mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele või mille nõuetele vastavust pole käesolevas määruses sätestatud korras tõendatud, võib Eestis turule lasta ja kasutusele võtta üksnes siis, kui see tulekustuti on valmistatud ja õiguspäraselt turule lastud mõnes Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja kui see tulekustuti vastab Eestis kehtivale ohutustasemele.

[RTL 2003, 91, 1362 - jõust. 01.09.2003]

4. Tulekustutite minimaalselt vajalik hulk objektil määratakse käesoleva määruse III peatüki tabeli "Tulekustutite vajadus" alusel.

5. Tulekustutite valikul arvestatakse objekti pindala ja kasutusotstarvet, keskkonna tingimusi ning objektil olevate põlevainete ja tulekustutusaine vastastikust sobivust. Soovitatavad tulekustutite liigid enamlevinud tulekahjude kustutamiseks on toodud käesoleva määruse lisas 2.

6. Tulekustuti paigaldatakse vertikaalselt kinnituskonksule, klambrisse, spetsiaalsele alusele või kappi ruumi sissepääsu juures või vahetult töökoha juures, kus tulekahju oht on kõige tõenäolisem. Kaks või enam tulekustutit paigaldatakse üldjuhul üksteisest hajutatuna.

7. Tulekustuti kinnituskonks, klamber, spetsiaalne alus või kapp paigaldatakse seinale nii, et tulekustuti ei takistaks ukse täielikku avanemist ja tulekustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 m.

8. Tulekustutit võib horisontaal- või kaldasendis hoida liiklusvahendis või mujal, kus selle hoidmine vertikaalasendis pole võimalik ja kui seda ei keela tulekustuti kasutusjuhend.

9. Tulekustuti või tulekustuti asukohta osutav tuleohutusmärk peab olema ruumi sisenemisel nähtav. Tuleohutusmärk peab vastama siseministri 18. juuni 1998. a määrusele nr 12 «Nõuded tuleohutusmärkidele ja nende vajadus» (RTL 1998, 214/215, 841)

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

10. Tulekustuti paigaldatakse vähemalt 1 meetri kaugusele kütteseadmest.

11. Tulekustutile peab olema vaba juurdepääs.

12. Evakuatsiooniteel paigaldatakse tulekustuti üldjuhul niššði või seina süvistatud kappi.

13. Tulekustuti kohale, mis asub hoonest väljas, ehitatakse varikate või paigaldatakse tulekustuti ilmastikukindlasse kappi.

14. Kappi või varjatult paigaldatud tulekustuti asukoha juurde paigutatakse käesoleva määruse punkti 9 nõuetele vastav tuleohutusmärk.

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

15. Tulekustuti, mis asub hoonest väljas või kütmata ruumis ning ei ole ettenähtud kasutamiseks miinustemperatuuril või mille puutumatus väljaspool hoonet ei ole tehniliste vahendite abil tagatav, paigutatakse kokkuleppel päästeasutusega lähimasse köetavasse personali ruumi. Teave tulekustuti uuest asukohast koos seda tähistava tuleohutusmärgiga paigutatakse kohta, kus tulekustuti vastavalt kehtiva määruse punktile 6 üldjuhul peab asuma.

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

16. Rõhu all tulekustuti paigutatakse päikesekiirguse otsese mõju eest kaitstud kohta.

17. Tulekustuti pealdis on eestikeelne, kuid võib olla dubleeritud ka mõnes muus keeles. Tulekustuti pealdis paigutatakse selliselt, et see oleks selgelt loetav ka siis, kui tulekustuti asub kinnituskonksul, klambris või spetsiaalsel alusel.

18. Tulekustutil, mille tulekustutusaine juhib elektrivoolu, tehakse pealdise kolmandas jaotises kirje "Ettevaatust! Pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks mitte kasutada".

19. Tulekustutil, mille tulekustutusaine ei juhi elektrivoolu, tehakse pealdise kolmandas jaotises kirje "Võib kasutada kuni 1000 V pingega elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahjude kustutamiseks". Kirje kõrvale kantakse täht "E".

 

III. TULEKUSTUTITE VAJADUS

 

20. Tulekustutite minimaalselt nõutav hulk määratakse järgmise tabeli järgi:

Objekti nimetus

Tulekustutite hulk

1. Majutus-, õppe-, ravi- ja hooldeasutuste ning spordi- ja büroohooned

1 tulekustuti iga 200 m2 kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele

2. Kogunemishooned

1 tulekustuti iga 150 m2 kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele

Sealhulgas:

 

- põlevvedeliku müügikoht

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

1 tulekustuti iga 50 m2 kohta

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

- näitelava, orkestriruum,
ruum kostüümide ja
butafooria jaoks,
dekoratsioonide töökoda,
kino projektsiooniruum,
filmihoidla

1 tulekustuti iga 100 m2 kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igasse ruumi

- reisijate kogunemisruum

1 tulekustuti iga 200 m2 kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit reisijate ootesaali

3. Tootmis- ja laohooned ning -ruumid:

 

3.1.1. Tuleohuklass (tuleohuta): tootmine ja ladustamine, kus tuleoht praktiliselt puudub või on vähese tõenäosusega

1 tulekustuti iga 200 m2 kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele

3.2.2. Tuleohuklass (tuleohtlik): tootmine ja ladustamine, kus tuleoht ja tule leviku võimalus on suure tõenäosusega

1 tulekustuti iga 150 m2 kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele

3.3.3. Tuleohuklass (tule- ja plahvatusohtlik): tootmine ja ladustamine, kus peale suure tuleohu on veel plahvatusoht

1 tulekustuti iga 50 m2 kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust.01.10.2000]

4. Autode hoiukohad:

 

4.1. Garaaž ja lahtine garaaž

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

1 tulekustuti iga 300 m2 kohta, kuid vähemalt 2 tulekustutit igale korrusele (ühepereelamus oleval garaaþžil teise tulekustuti olemasolu ei ole nõutav)

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

4.2. Ööpäevaringselt valvatav lahtine parkla

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

1 tulekustuti iga 50 auto kohta

5. Muud objektid:

 

5.1. Autobuss (koos juhiga üle

2 tulekustutit, seejuures

17 istekoha), trollibuss, tramm

1 neist peab asuma juhi läheduses.

 

Liigendatud sõiduki puhul peab 1 tulekustuti olema igas

 

liigendatud osas. Tulekustuti minimaalne tulekustutusaine

 

mass 2 kg

5.2. Buss (koos juhiga mitte üle 17 istekoha) ja veoauto

1 tulekustutusaine massiga 2 kg

5.3. Sõiduauto

1 tulekustuti minimaalse tulekustutusaine massiga 1 kg

5.4. [Kehtetu - RTL 2003, 91, 1362 - jõust.01.09.2003]

 

5.5. Traktor

1 tulekustuti iga traktori kohta. Tulekustuti minimaalne tulekustutusaine mass 2 kg

5.6. Liikurkombain

2 tulekustutit iga kombaini kohta. Ühe tulekustuti minimaalne tulekustutusaine mass 2 kg

5.7. Muud liikurmasinad

1 tulekustuti iga liikurmasina kohta. Tulekustuti minimaalne tulekustutusaine mass 2 kg

5.8. Statsionaarne tankla

1 tulekustuti iga tankuri kohta. Tulekustuti minimaalne tulekustutusaine mass 6 kg

5.9. Kiosk või muu samalaadne müügiks või teenuse osutamiseks ettenähtud ehitis

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

Vähemalt üks tulekustuti ehitise kohta. Tulekustuti minimaalne tulekustutusaine mass 6 kg

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

Märkused

1. Tulekustutite vajaduse määramisel käesoleva tabeli osade 1 kuni 4 järgi võetakse arvestuse aluseks pulberkustuti tulekustutusaine massiga 6 kg ja käesoleva tabeli 5. osas pulberkustutid tulekustutusaine massiga 1 kg, 2 kg või 6 kg.

2. Muude tulekustutusainete kasutamisel valitakse sama efektiivsusega tulekustuti käesoleva määruse lisas 4 toodud tabelite 1 või 2 alusel.

3. Tulekustutite vajadus ehitamisel, rekonstrueerimisel või remontimisel oleva hoone jaoks määratakse tööde tuleohuklassi ning ulatust arvestades käesoleva tabeli 3. osa järgi. Tulekustutid paigaldatakse ja hoitakse korras peatöövõtja poolt, kui tööettevõttelepingus pole sätestatud teisiti.

4. Tulekustutite vajadus loomakasvatushoones määratakse, arvestades kasutatava sööda ja allapanu omadusi, käesoleva tabeli 3. osa järgi.

5. Tulekustutite vajadus käesolevas tabelis loetlemata objekti kohta määratakse, lähtudes tabelis toodud normist samalaadsele objektile.

6. Koridorsüsteemiga hoones paigutatakse tulekustutid üldjuhul hajutatult koridoris.

7. Tulekustutite hulka ruumis, mis on kaitstud automaatse tulekustutusseadmega, võib 50 % võrra vähendada.

8. Tulekustutite hulka hoones, kus on sisene tuletõrjeveevõrk (vooliku läbimõõduga 36 mm ja enam), võib 25 % võrra vähendada.

9. Veetavate tulekustutite paigaldamise vajadus määratakse kokkuleppel päästeasutusega.

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

 

IV. TULEKUSTUTITE KORRASHOID

 

21. Tulekustutite korrashoid tagatakse nende regulaarse vaatluse, kontrolli ja hooldusega, mille tulemused objekti valdaja poolt fikseeritakse.

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

22. Vaatlust teostatakse tulekustuti valdaja poolt üks kord kvartalis. Kui tulekustutile mõjub niiskus, vibratsioon või muu kahjustav mõju, teostatakse vaatlust üks kord kuus. Vaatlus sisaldab toiminguid veendumaks, et tulekustuti:
1) asetseb selleks ettenähtud kohas;
2) ei ole millegagi varjatud ja kasutamisjuhisega pealdis on loetav;
3) ei ole märgatavalt kahjustatud;
4) rõhunäituri (kui see on olemas) osuti asub rohelises tsoonis;
5) plommid, tõkised (edaspidi plomm) on vigastamata.

23. Vaatlusel ilmnenud tulekustuti rikke korral teostatakse tulekustutile kontroll ja vajadusel ka hooldus.

24. Tulekustuti kontroll ja hooldus korraldatakse tulekustuti valdaja poolt. Tulekustuti hooldust teostatakse hoolduskohas. Kontrolli võib teostada ka objektil, kus tulekustuti asub. Kontrolli ja hooldust viib läbi pädev isik.

25. Kui vaatlusel tulekustuti rikkeid ei ilmne ja tootjapoolne juhend ei näe ette lühemat perioodi, korraldab tulekustuti (sealhulgas ka müügiloleva) valdaja hiljemalt kaks aastat pärast tulekustutil märgitud valmistamise kuupäeva tulekustuti esimese kontrollimise. Kui tulekustutile mõjub niiskus, vibratsioon või muu kahjustav mõju, kontrollitakse seda ühe aasta pärast. Järgnev kontroll viiakse läbi sama sagedusega.

26. Rõhu all tulekustuti kontroll sisaldab järgmisi toiminguid:
1) pealdise loetavuse kontrollimine ja vajadusel pealdise uuendamine;
2) reguleerimisklapi ja plommi visuaalne kontrollimine;
3) rõhunäituri kontrollimine või rõhu mõõtmine;
4) tulekustuti kontrollkaalumine (süsihappegaas- ja haloonkustuti puhul);
5) tulekustutuspulbri voolavuse kontrollimine;
6) vooliku kontrollimine;
7) kere väline vaatlus;
8) tulekustuti varustamine kontrollilipikuga.

27. Survepadruniga tulekustuti kontrollimine sisaldab järgmisi toiminguid:
1) pealdise loetavuse kontrollimine ja vajadusel pealdise uuendamine;
2) survepadruni kaalumine;
3) tulekustutuspulbri voolavuse kontrollimine;
4) reguleerimisklapi puhastamine;
5) tihendite kontrollimine ja vajadusel vahetamine;
6) vooliku kontrollimine;
7) kere väline vaatlus;
8) tulekustuti varustamine plommi ja kontrollilipikuga.

28. Tulekustutit hooldatakse iga kasutamiskorra järel ja siis, kui kontrollimise tulemused seda nõuavad, kuid mitte harvem kui tootja poolt ettenähtud.

29. Tulekustuti maksimaalne hoolduste ajavahemik on:

1) vahtkustutil

3 aastat;

2) vesikustutil

5 aastat;

3) süsihappegaaskustutil

5 aastat;

4) pulberkustutil

5) haloonkustutil

10 aastat;

10 aastat.

30. Hooldus sisaldab lisaks kontrollimisel teostatavale vähemalt järgmisi toiminguid:
1) tulekustuti kere sisemine vaatlus;
2) tulekustutuspulbri sõelumine või vahetamine;
3) tulekustuti kere või survepadruni hermeetilisuse kontrollimine;
4) vajadusel, kuid mitte harvemini kui punktis 29 osundatud, tulekustuti kere ja/või survepadruni surveproovi katse;
5) vajadusel muud katsed;
6) tulekustuti kere ja/või survepadruni varustamine vastava pealdisega;
7) tulekustuti varustamine plommi, hooldus- ja kontrollilipikuga.

31. Tulekustuti kere, mille maksimaalse töörõhu (baar) ja mahu (liiter) korrutis on suurem kui 200, surveproovi teostamiseks on vajalik Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni tunnustus.

32. Pädev isik peab kontrollitud ja hooldatud tulekustutite registrit. Registri andmeid säilitatakse viis aastat pärast viimati määratud kontrolli või hoolduse tähtaja möödumist. Register sisaldab järgmisi andmeid:
1) tulekustuti valdaja nimi ja aadress;
2) tulekustuti liik;
3) tulekustuti number;
4) kontrolli või hoolduse kuupäev;
5) tulekustutiga tehtud toimingud;
6) kontrolli või hoolduse teostaja nimi.

33. Kontrollitud tulekustuti varustatakse kontroll-lipikuga, millel on järgmised andmed:
1) järgmise kontrollimise tähtaeg (aasta ja kuu);
2) sertifitseeritud asutuse nimi, aadress ja sertifikaadi number;
3) pädevat isikut selgelt identifitseeriv tähis;
4) kuupäev (aasta ja kuu), mil viidi läbi kontrollimine;
5) eelmise kontrollimise kuupäev.

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

34. Hooldatud tulekustuti varustatakse hoolduslipikuga, millel on järgmised andmed:
1) järgmise hooldamise tähtaeg (aasta ja kuu);
2) laadimiskuupäev (aasta ja kuu);
3) sertifitseeritud asutuse nimi, aadress ja sertifikaadi number;
4) pädevat isikut selgelt identifitseeriv tähis;
5) kuupäev (aasta ja kuu), mil viidi läbi hooldamine;
6) eelmise hoolduse kuupäev.

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

35. Kontrolli- ja hoolduslipikud peavad olema niiskus-, pleekimis- ja kulumiskindlad ning need tuleb kanda tulekustuti kerele nii, et nad ei kataks tulekustuti pealdist.

 

V. MUUD ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID

 

36. Objekti, kus õigusaktiga ei ole ette nähtud sisemist tuletõrjeveevõrku (vooliku läbimõõduga 36 mm ja enam), võib A-klassi tulekustutite asemel varustada Eesti standarditele EVS-EN 671-1: 1998 ja EVS-EN 671-2:1998 vastava ja vastavusdeklaratsiooni omava voolikusüsteemiga, mis koosneb tuletõrjekraanist, kuni 35 mm läbimõõduga voolikust ja joatorust.

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

37. Tuletõrjekraanide paigutus peab võimaldama anda iga ruumi igasse punkti vähemalt ühe tulekustutusjoa.

38. Lisaks tulekustutitele või voolikusüsteemidele on soovitav varustada objekt ka liivakasti, veeanuma ja tulekustutusvaibaga.

39. Liivakast peab sisaldama vähemalt 0,1 m3 liiva või mõnda muud mittepõlevat puistematerjali. Liivakasti juures peab olema labidas või kühvel.

40. Liivakasti konstruktsioon peab võimaldama liiva kergesti kätte saada ja vältima kasti sisu niiskumist.

41. Veeanum peab olema metallist, milles on vähemalt 0,15 m3 vett. Veeanuma juures peab olema ämber.

42. Veeanum peab külmal ajal asuma kohas, kus on välistatud vee külmumine.

43. Liivakast, veeanum ja nende juurde kuuluv värvitakse punaseks ja nad paigutatakse kohtadesse, kus nende kasutamise vajadus on kõige tõenäolisem.

44. Tulekustutusvaip peab vastama Eesti standardi EVS-EN 1869:1998 nõuetele ja omama vastavussertifikaati. Tulekustutusvaipa hoitakse tootja pakendis, mille pealdisel on eesti keeles kirje "Tulekustutusvaip" ja kasutusjuhend.

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

45. Käesolevas peatükis käsitletud esmaste tulekustutusvahendite hooldamise pärast nende igakordset kasutamist või vähemalt üks kord aastas ja nende alaliselt kasutamisvalmina hoidmise ettenähtud kohas tagab objekti valdaja.

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

46. Käesolevas peatükis käsitletud esmaste tulekustutusvahendite asukoht tähistatakse käesoleva määruse punkti 9 nõuetele vastava tuleohutusmärgiga.

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

 

VI. RAKENDUSSÄTTED

 

47. Tunnistan kehtetuks siseministri 14. mai 1996. a määruse nr 8 ""Tuleohutuseeskirja TE 3 "Esmased tulekustutusvahendid" kinnitamine" (RTL 1996, 57, 361).

 

 

Lisa 1
siseministri 30.
juuni 1998. a
määruse nr 19 juurde

Kantavate tulekustutite liigitus

 

1. Tulekustutid jaotatakse Eesti standardi EVS 620-1 "Tuleohutus. Tulekahjude klassifikatsioon" järgi:
1) A-klassi tulekustuti. Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms);
2) B-klassi tulekustuti. Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms);
3) C-klassi tulekustuti. Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms);
4) D-klassi tulekustuti. Kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms).

A ja B klassi tulekustutid jaotatakse alaliikidesse olenevalt katselõkke suurusest ja tulekustutusaine massist, mis märgitakse vastavate numbritega tähtede ees.

2. Lähtuvalt tulekustutusainest liigitatakse tulekustutid Eesti standardi EVS-EN 3 "Kantavad tulekustutid" järgi:
1) vesikustutid;
2) vahtkustutid;
3) pulberkustutid;
4) süsihappegaaskustutid;
5) halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldavad tulekustutid - haloonkustutid.

 

 

Lisa 2
siseministri 30.
juuni 1998. a
määruse nr 19 juurde

Soovitatav tulekustuti liik enamlevinud tulekahjude kustutamiseks

 

1. Vahtkustuti. Sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastide, rasva, bituumeni ja kummi tulekahju kustutamiseks.

2. Vesikustuti. Sobib puidu, paberi ja tekstiili tulekahju kustutamiseks.

3. Pulberkustuti.
1) A-klassi pulberkustuti. Sobib A-klassi tulekahjude kustutamiseks.
2) AB-klassi pulberkustuti. Sobib A- ja B-klassi tulekahjude kustutamiseks.
3) ABC-klassi pulberkustuti. Sobib A-, B- ja C-klassi tulekahjude kustutamiseks.

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

4. Süsihappegaaskustuti. Sobib õli, bensiini, plastide, rasva ning kuni 1000 voldiga pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks.

5. Haloonkustuti. Sobib tule kustutamiseks laeva masinaruumis, lennuki ja laeva salongis, arvutikeskuses, telefonikeskjaamas. Enamikel juhtudel on haloonkustuti asendatav vesi-, pulber- või süsihappegaaskustutiga.

Märkus. Haloonkustuteid võib Eestis kasutada õigusaktidega kehtestatud korras.

 

 

Lisa 3
siseministri 30.
juuni 1998. a
määruse nr 19 juurde

Tulekahju korral soovitatav tulekustutiga tegutsemine

 

1. Välistingimustes tuleb kustutajal tulekolde suhtes valida tuulepealne asend.

2. Tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise koha pinnale. Põlevale pinnale tulekustutusainet kandes tuleb kustutada leeke järkjärgult väiksemaks.

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

3. Lahtistes madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb tulekustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitatavalt vastu mahuti vastaspoolset siseseina. Selliselt kustutades valgub tulekustutusaine alla ja kattes põleva vedeliku pinna, isoleerib selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutab põlemise.

[RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

4. Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta tulekustutusainega kogu põlev pind.

5. [Kehtetu - RTL 2000, 94, 1470 - jõust. 01.10.2000]

6. Süsihappegaaskustutiga tulekahju kustutades tuleb kustutit hoida võimalikult vertikaalselt, et mitte takistada süsihappegaasi normaalset väljumist.

7. Külmahaavade vältimiseks ei tohi palja käega kinni võtta töötava süsihappegaaskustuti väljalaskelehtrist, samuti ei tohi juga suunata inimese katmata kehaosale.

8. Kui süsihappegaaskustutit või haloonkustutit kasutati ruumis, tuleb pärast tulekustuti kasutamist kõigil ruumist väljuda ning ruumi tuulutada.

 

 

Lisa 4
siseministri 30.
juuni 1998. a
määruse nr 19 juurde

Tulekustutite võrdlus

 

Tabel 1. A-klassi tulekustutite efektiivsuse võrdlus

Kustutamiseks vajaliku tulekustutusaine mass või maht

ABC pulber, kg

Vesi ja vee baasil valmistatud tulekustutusained (k.a vaht), l

1

3

2

6

4

9

6

-

9

-

12

-

Tabel 2. B-klassi tulekustutite efektiivsuse võrdlus

Kustutamiseks vajaliku tulekustutusaine mass või maht

Pulber, kg

CO2, kg

Haloon, kg

Vee baasil(k.a vaht), l

1

2

1

-

2

-

2

2

3

5

4

3

4

-

6

-

6

-

-

6

9

-

-

-

12

-

-

9

Märkus. Tabelites 1 ja 2 toodud pulberkustutite asendamisel mõnda teist liiki tulekustutiga võib kriipsuga märgitud kohtades vastava tulekustutusaine massi arvutamiseks kasutada interpoleerimist.