Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 07.08.2003

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 21. augusti 2003. a otsusega nr 441

Sotsiaalhoolekande seaduses (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) kogu tekstis asendatakse sõnad «alaline eluruum» sõnaga «eluruum» ja sõnad «alalise elukoha aadressiandmed» sõnadega «elukoha aadressiandmed» vastavas käändes;

2) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Toimetulekutoetuse määramise aluseks on toetuse taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulek. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.»;

3) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses:

« (2²) Õpilasel ja üliõpilasel, kelle elukoha aadressiandmed ei lange kokku käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha valla- või linnavalitsusest, kui tema perekond oli toimetulekutoetuse saaja eelmisel kuul.»;

4) paragrahvi 22¹ täiendatakse lõikega 3 ¹ järgmises sõnastuses:

« (3¹) Õpilane ja üliõpilane, kelle elukoha aadressiandmed ei lange kokku käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, esitab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud dokumentidele tõendi, et tema perekond sai eelmisel kuul toimetulekutoetust.»;

5) paragrahvi 22¹ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Toimetulekutoetuse määramisel on eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks:
1) omandiõigus eluruumile;
2) liikmelisus elamuühistus (-kooperatiivis);
3) eluruumi üürileping, välja arvatud leping, mis on sõlmitud käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 või 2 ¹ nimetatud isikute endi vahel;
4) üürileping, mille esemeks on eluruum või elamiseks kasutatav muu ruum ja mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või nende poolt elamu haldamiseks asutatud eraõiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile elamispinda hädasti vajavale isikule või haridust omandavale isikule, samuti eraõigusliku juriidilise isiku eluruumis või muus ruumis elamiseks sõlmitud üürileping, välja arvatud hotellitüüpi majutusettevõtte või hoolekandeasutuse ruumi või puhkamiseks mõeldud ruumi üürileping;
5) üürileping, mille esemeks on eluruum, mis on osa üürileandja enda poolt kasutatavatest eluruumidest, välja arvatud leping, mis on sõlmitud käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 või 2¹ nimetatud isikute endi vahel;
6) asjaõiguslik leping elamispinna kasutamiseks (isiklik servituut), välja arvatud leping, mis on sõlmitud käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 või 2¹ nimetatud isikute endi vahel.»;

6) paragrahvi 22³ lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Valla- või linnavalitsus arvestab perekonnale toimetulekutoetuse määramisel täiendava kuluna käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 ¹ sätestatud isikute eluasemekulud vastavalt käesoleva seaduse § 22 ² lõigetes 5 ja 6 sätestatule.»;

7) paragrahvi 22³ täiendatakse lõikega 4 ¹ järgmises sõnastuses:

« (4¹) Valla- või linnavalitsus võib perekonnale toimetulekutoetuse arvestamisel võtta eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi suuruse määramisel arvesse perekonnast õppimise tõttu ajutiselt eemalviibiva pereliikme.»

Riigikogu esimees Ene ERGMA