Teksti suurus:

Tervisekaitsenõuded koolidele

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.09.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.01.2007
Avaldamismärge:RTL 2003, 99, 1491

Tervisekaitsenõuded koolidele

Vastu võetud 29.08.2003 nr 109

Määrus kehtestatakse « Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 121 lõike 4 ja « Rahvatervise seaduse» (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128; 2002, 32, 187; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 90, 521; 2003, 26, 156 ja 160) § 8 lõike 2 punkti 6 alusel.

§1. Määruse eesmärk ja rakendusala

(1) Määruse eesmärk on tagada kõigile lastele tervist kaitsvad ja edendavad tingimused koolis õppimise ajal.

(2) Määrust kohaldatakse koolitusloa alusel tegutsevate koolide maa-alale, hoonetele, ruumidele ja sisustusele.

(3) Mõisahoonetes paiknevatele koolidele võib kohaldada käesoleva määrusega sätestatud nõuetest erinevaid nõudeid Tervisekaitseinspektsiooni järelevalveametniku riskihindamise alusel tehtud otsuse alusel.

§2. Nõuded kooli maa-alale

(1) Koolil peab olema omaette maa-ala.

(2) Kooli haljastus ei tohi takistada õpperuumide valgustatust ning haljastuses ei ole lubatud kasutada mürgiseid taimi.

(3) Pimedal ajal, kui koolis toimub tegevus, peavad kooli juurdepääsuteed ja tegevuseks kasutatav ala olema valgustatud.

§3. Koolihoone ja kooli ruumid

(1) Kooli ruumidena käsitletakse õpperuume, õpperuumi abiruume, aulat, söögisaali, tervishoiuteenuse osutamise ruume, taastusruume ja koridore, võimlemissaali abiruume, riidehoiuruume, tualett- ja duširuume, abipersonali ruume ning õpilaskodu ruume.

(2) Kooli ruumides peab olema võimalik ohutult läbi viia õppetööd, harrastusi või muid vajalikke tegevusi.

(3) Koolihoone aknad peavad olema ohutud, võimaldama pesemist ja vähemalt üks kolmandik neist peavad olema avatavad, et tuulutada ruume.

(4) Trepiastmete kattematerjal ei tohi olla libe.

(5) Koolihoone asend peab tagama õpperuumides optimaalse loomuliku valgustuse.

(6) Õpilaste toitlustamiseks kasutatavas söögisaalis peab olema vähemalt 0,75 m2 põrandapinda iga üheaegselt söögisaali kasutaja kohta. Söögisaalis või söögisaali vahetus läheduses peab olema võimalus enne sööki hügieeniliselt käsi pesta ja kuivatada.

(7) Tervishoiuteenuse osutamiseks peavad olema nõuetekohased ruumid.

§4. Õpperuumid

(1) Õpperuumid peavad olema ohutud ja õpperuumis läbiviidav tegevus peab vastama ruumi mõõtmetele, sisustusele ja tingimustele.

(2) Õpperuumid võivad asuda kõigil põhikorrustel.

(3) Õpperuumide kõrgus peab olema vähemalt 2,5 m ja pindala vähemalt 1,7 m2 õpilase kohta.

(4) Seinad peavad olema pestavad ja kaetud mitteläikiva kergesti puhastatava materjaliga.

(5) Õpperuumi pääs ei tohi olla läbi teise õpperuumi ning õpperuum ei tohi olla läbikäidav, välja arvatud keemia-, füüsika- ja teised õppeainekabinetid ning tööõpetuse ruumid, kust on pääs õpperuumi abiruumi.

(6) Keemiakabineti abiruum peab asuma klassitahvli poolel. Abiruum peab olema kahe uksega, millest üks avaneb keemiakabinetti ja teine koridori. Abiruumi mõlemad uksed peavad olema avatavad evakuatsiooni suunas.

(7) Õppeainekabinetid ja muusika-, kodunduse-, käsitöö- ja tööõpetuse ruumid peavad olema eesmärgikohaselt sisustatud.

§5. Tualett- ja duširuumid

(1) Tualettruumid peavad olema koolimaja igal korrusel, kus toimub õppetöö, välja arvatud mõisahoonetes asuvates koolides ja koolides, kus ehituslike iseärasuste tõttu puuduvad selleks võimalused.

(2) Tualettruumid peavad olema eraldi tütarlastele ja poeglastele. Tualettruumi ühte kabiini paigaldatakse klosetipoti kõrvale käsidušš. Ühekohaliste tualettruumide korral ei ole nõutud eraldi tualettruume poistele ja tüdrukutele.

(3) Tualett- ja duširuumides peavad seinad ning põrandad olema pestavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Seinad peavad olema kaetud niiskust mitteimava, mittetoksilise ja kergesti puhastatava materjaliga.

(4) Klosetipotid paigaldatakse suletavate ustega kabiinidesse.

(5) Tualettruumidesse on soovitatav paigaldada klosetipotte, pissuaare ja kätepesuvalamuid järgmiselt: vähemalt üks klosetipott 30 tütarlapsele, üks klosetipott 40 poeglapsele, üks pissuaar 40 poeglapsele ning üks kätepesuvalamu 30 õpilasele ja ühte kabiini klosetipoti kõrvale käsidušš.

(6) Igal õpilasel peab olema võimalus pärast kehalise kasvatuse tundi vahetunni jooksul end võimlemissaali duširuumis, pesuruumis või muus õpilastele pesemiseks ette nähtud ruumis puhtaks pesta.

(7) Duširuumides ei ole lubatud kasutada puidust põrandareste.

§6. Õpilaskodu ruumid

(1) Õpilaskodus peavad olema õpilastele elamiseks vajalikud tingimused ja ruumid, eelkõige õppimisruum(id), puhkeruum(id), magamistoad, tualett- ja duširuumid.

(2) Õpilaskodus võib õppimisruumideks kasutada kooli õpperuume.

(3) Magamistoa pindala ühe õpilase kohta peab olema vähemalt 6 m 2 õpilase kohta.

(4) Magamistoad tütarlastele ja poeglastele peavad olema eraldi. Magamistoad ei tohi olla läbikäidavad.

(5) Õpilaskodu tualett- ja duširuumidele ei kohaldata paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 6 sätestatud nõudeid.

§7. Ruumide valgustus

(1) Kooli õpperuumides, aulas, tervishoiuteenuse osutamise ruumides, taastusruumides ning õpilaskodu puhke-, magamis- ja õppimisruumides peab olema loomulik valgustus.

(2) Õpperuumide klaasitud pindala peab tagama aknast kõige kaugemal asuvas ruumi punktis  loomuliku valgustuse koefitsiendi vähemalt 1,5%.

(3) Päikesekiirguse ja õpperuumide ülekuumenemise vähendamiseks peavad õpperuumide akendel olema heledavärvilised katted.

(4) Loomulik ja kunstlik (tehis-) valgustus peab tagama normile vastava ühtlase ja varjudeta hajutatud valgustatuse igal õppetöökohal õpperuumis. Võimaluse korral eelistatakse vasakpoolset loomuliku valguse suunda õppekohale.

(5) Koolitahvli kohale paigaldatakse kohtvalgusti(d), kui ruumi üldvalgustus ei taga nõuetekohast tahvli valgustatust.

(6) Kunstliku (tehis)valgustuse valgustatus peab vastama alljärgnevalt toodud väärtustele:

Jrk nr Koha või ruumi nimetus Minimaalne valgustatus luksides Pind, mille kohta valgustatuse väärtus kehtib
1. Klassitahvel 500 Vertikaalpind tahvli keskel
2. Kunstikabinett 500 Tööpind
3. Klassiruum 300 Tööpind
4. Õppeainekabinet 500 Tööpind
5. Tütarlaste käsitööruum ja poeglaste tööõpetuse ruum 500 Tööpind
6. Aula või saal 200 Põrandapind
7. Söögisaal, einelauaruum 200 Horisontaalpind 0,85 m kõrgusel põrandast
8. Võimlasaal 300 Põrand
9. Koridorid 100 Põrand
10. Trepid 150 Põrand
11. Tualettruumid 200 Põrand
10. Abiruumid 100 Põrand
12. Magamistoad 100 Horisontaalpind 0,85 m kõrgusel põrandast

§8. Ruumide veevarustus ja sisekliima

(1) Koolis peab olema soojaveevarustus õppeköögi ruumis, keemiakabineti abiruumis ja igas ruumis, kus tegevus eeldab käte pesemist või kus käed määrduvad õppetöö käigus. Sooja vee temperatuur peab olema vähemalt 37 °C ning toidunõude pesemisel vähemalt 65 °C.

(2) Optimaalne õhutemperatuur õpperuumis on 22 °C ± 3 °C, kuid võimlasaalis 18 °C ± 3 °C ning duširuumis 25 °C ± 2 °C. Kõikides õpperuumides peab olema olmetermomeeter.

(3) Ruumide suhteline õhuniiskus peab olema 30–70%.

(4) Õhu liikumiskiirus ruumides peab olema väiksem kui 0,21 m/s.

(5) Siseõhu süsihappegaasi sisaldus õpperuumides õppepäeva viimase tunni lõpus ning aula ürituse lõppemisel ei tohi ületada 1000 mikroliitrit süsihappegaasi liitris õhus.

(6) Tööõpetuse ruumides tuleb õppetöökohtadel vajaduse korral kindlustada kohtventilatsioon.

§9. Ruumide sisustus

(1) Õpilasel peab olema mugav koolipink või koolilaud ja iste, mis vastab tema kasvule.

(2) Koolipinkide ja -laudade asetus, seadmed ja nende paigutus õpperuumides peavad tagama õpilaste ja õpetajate vaba liikumise, kindlustama ohutuse õppekavakohase tegevuse läbiviimisel ning võimaldama õpperuumide mugavat puhastamist.

(3) Pingirea kaugus välisseinast peab olema vähemalt 0,7 meetrit ja siseseinast vähemalt 0,5 meetrit. Keskmiste pingiridade vahekaugus peab olema vähemalt 0,6 meetrit.

(4) Koolipinkide, -laudade ning tahvli mittetraditsioonilise asetuse korral peab õpilastele tagama vähemalt 30° vaatenurga eksponeeritavale materjalile ning võimaluse vaatenurka muuta ratastel liikuva tooli abil.

(5) Õpilase õppetöökoha maksimaalne kaugus tahvlist peab olema väiksem kui 10 m.

(6) Koolipinkide ja -laudade esimese rea ning demonstratsioonilaua vahekaugus keemiakabinetis peab olema vähemalt 0,8 m.

(7) Klassitahvel võib olla valge ja peegeldusteguriga vähemalt 80% või tumedavärviline ja peegeldusteguriga mitte üle 20%.

(8) Klassitahvli pinnakate peab olema tasane, ühtlase värvusega ning matt.

(9) Õppeköögis peab toidu valmistamiseks olema vajalik varustus, mille paigutus ruumis peab tagama ohutuse toimingute tegemisel ja toidu valmistamise õpetamisel.

(10) Laudade asetus söögisaalis peab võimaldama õpilastel ning personalil söögisaalis vabalt liikuda.

(11) Riidehoiuruumis peavad olema nagid üleriiete ja peakatete riputamiseks ning jalatsitele madalad sektsioonriiulid. Võimaluse korral antakse igale õpilasele individuaalne suletav riidekapp või kapisektsiooni osa.

§10. Ruumide korrashoid

(1) Kõiki kasutuselolevaid õpperuume ja õpilaskodu õppimisruume, puhkeruume ning magamistube peab iga päev niiskelt puhastama. Tualett- ja duširuume, koridore ning teisi ruume puhastatakse vastavalt määrdumisele.

(2) Aknaklaaside välispinda pestakse vastavalt määrdumisele.

(3) Puhastusaineid, -vahendeid, -seadmeid ja desinfektante hoitakse selleks kohandatud ja piisava õhuvahetusega ruumis.

(4) Õpilasi ei tohi rakendada tualettruumide puhastamisel ning põrandate, valgustite ja akende pesemisel.

§11. Rakendussätted

(1) Sotsiaalministri 14. juuli 2000. a määrus nr 47 «Kooli tervisekaitsenõuded» (RTL 2000, 86, 1286; 2002, 29, 413, 38, 511; 2003, 13, 172) tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määruse § 2 lõige 1 ja § 3 lõige  5 kehtivad koolidele, kes taotlevad koolitusluba.

(3) Määruse § 8 lõikes 5 esitatud nõue õpperuumide siseõhus süsihappegaasi piirmäära kohta jõustub 1. jaanuaril 2005. a.

Minister Marko POMERANTS

Kantsler Maarja MÄNDMAA