Teksti suurus:

Ahula küla arengukava kinnitamine

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Albu Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2003, 125, 2084

Ahula küla arengukava kinnitamine

Vastu võetud 20.03.2003 nr 11

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 3 punkti 2, Albu Vallavolikogu 20. aprilli 2000. a määruse nr 11 «Albu valla põhimäärus» (KO 2000, 48, 735) § 6 lõike 3, Albu Vallavolikogu 24. mai 2002. a määruse nr 17 «Albu valla põhimääruse muutmine» ja Albu Vallavolikogu 17. oktoobri 2002. a määrusega nr 21 kinnitatud «Albu valla arengukava vastuvõtmise», Albu Vallavolikogu määrab:

1. Kinnitada Ahula küla arengukava aastateks 2003–2005 (juurde lisatud).

2. Määrus jõustub 31. märtsil 2003. a.

Volikogu esimees Jüri KOMMUSAAR

Kinnitatud
Albu Vallavolikogu 20. märtsi 2003. a määrusega nr 11

AHULA KÜLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2003–2005

Mis ja milleks on küla arengukava?

Kodukoha arengut on vaja kavandada ja suunata, et meie küla elu kulgeks meile endale soovitud suunas. Küla arendamine pole ainuüksi vallavalitsuse mure, sellest on huvitatud ka siin asuvad asutused ja küla lanikud, kelle areng on üks osa küla arengust.

Arengukava koostamisel on põhiroll olnud külakogul, mis on tegutsenud juba kuus aastat. Külakogu suurimaks ettevõtmiseks on iga-aastase Erika rattaralli korraldamine.

Arengukava koostamisel on arvestatud külaelanike arvamusi. Just külaelanikud teavad kõige paremini kohalikke probleeme ja vajadusi ning oma tulevikusoove. Arutades läbi küla probleemid, tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud, saab nendest lähtudes edaspidist tegutsemist planeerida. Kaugemaks eesmärgiks on tulevikunägemus külast aastal 2010.

Sellest tulevikunägemusest ja hetkeolukorrast lähtudes on seatud paika tegevuspõhimõtted ja -suunad. Käesolevas arengukavas on kirjas tegevused, mida Ahula inimesed eesotsas külakoguga tahavad lähiaastatel ellu viia.

Arengukava peavad kohalikud elanikud heaks kiitma ja see tuleb kord aastas paranduste ja täienduste tegemiseks läbi vaadata.

Kuidas arengukava valmis?

Arengukava valmis külakogu ja kohalike elanike koostöös. Külakogu on koos käinud juba kuus aastat, arutatud on rattarallide ja küla jaanitule korraldamist. 2002. a suvel otsustati paika panna küla kolme aasta arengukava. 20. augustil 2002. a toimus rahvamajas külakoosolek, mille käigus arutati küla tugevaid ja nõrku kohti, võimalusi, kitsaskohti ja arengusuundasid ning millisena tahaksid külaelanikud näha Ahula küla aastal 2010.

30. oktoobril 2002. a toimus Ahula Algkoolis külakogu koosolek, kus pandi paika tegevuskava aastateks 2003–2005.

27. novembril 2002. a viimistleti külakogu koosolekul veel arengukava ja otsustati see külaelanikele avalikustada täienduste ja paranduste tegemiseks.

15. detsember – arengukava heakskiitmine külaelanike poolt.

Milline on Ahula küla aastal 2010?

Nägemus külast:

Aktiivsete inimeste elupaik.
Lastel ja noortel on siin aastaringselt tegevust.
Loodussõbralik ja turvaline elukeskkond.
Heakorrastatud ja väljaehitatud (ka turistidele avatud) puhketsoon.
Traditsioonilised üritused.
Teenindusruumid: saun, juuksur jne.
Väljaehitatud külakeskus.
Heakorrastatud teed ja majade ümbrused.

Kus me asume?

Asukoht

Ahula küla asub Järva maakonnas Albu vallas. Ahula naaberküladeks on Seidla Albu vallas ja Aravete alevik Ambla vallas. Ahula on elanike arvult Albu vallas teine küla. Maakonnakeskus Paide asub 30 km kaugusel ja Albu valla keskus Järva-Madise 5 km kaugusel.

Külast läheb läbi Rakvere–Pärnu maantee (riigimaantee nr 5), tänu millele on väga hea bussiühendus lähimate linnade ja alevikega. Lähim raudteejaam on Tapal 21 km. Ahulas on oma veekogu – tehisjärv.

Ahula on üks kahest Albu valla tõmbekeskusest. Külas asuvad haridusasutused – Ahula Algkool ja Ahula Laste Mängutuba, rahvamaja, internetipunkt, raamatukogu, postkontor, kauplused ja söögikoht ning toimub vallaarsti vastuvõtt.

Ajalugu

Ahula küla mainitakse esmakordselt 1520. a. Siis kandis küla nime Aewel. Ahula keskusena tegutses kohalik mõis (13. saj), kus 20. sajandil toimusid talurahvarahutused, millest osavõtjad said peksa Kukenoosi rehe all Albu mõisas. Ahulasse jõudis ka maltsvetlaste tegevus.

Eesti Vabariigi ajal oli Ahula tüüpiline eesti hajaküla. Siinsed talud olid head järjel. Sõjasündmused ja repressioonide lained jätsid selle küla enamjaolt puutumata.

1948. a asutati siin kolhoos. Mitme väikese majandi ühinemise järel sai Ahulast «Kaardiväelase» kolhoosi keskus. Kolhoos oli üks eesrindlikumaid ENSV-s. Kolhoosi juhatas Aleksander Kozlov, siin töötasid sellised inimesed nagu Edith Räni, Leida Vinkel, Edgar Raaper, Endel Lilleorg. Majand hakkas keskusesse Rakvere maantee äärde elamutsooni ja vajalikku infrastruktuuri ehitama. 1993. a kolhoos lagunes.

1992. a asutati kohalik algkool. 1993. a alustas tööd enne Ahula rahvamajas mänguringina töötanud mängutuba. Tänasel päeval on Ahulas peale kooli ja mängutoa veel rahvamaja, raamatukogu, internetipunkt, postkontor, kauplused ja söögikoht ning toimub vallaarsti vastuvõtt.

Elanikud

Ahula külas elab 12. novembri 2002. a seisuga 371 inimest, Albu vallas kokku on 1525 elanikku. Valdav osa Ahula elanikest on eestlased. Ahula küla elanikkond on noor, enamikus tööealised ja noored: kuni 18-aastaseid 106, kuni 54-aastaseid 199 ja pensioniealiseid 67.

Joonis 1. Ahula küla elanike vanuseline jaotus seisuga 12.11.2002.

Meeste ja naiste osatähtsus on Ahula külas peaaegu võrdne, vaid pensioniealisi naisi on tunduvalt rohkem kui mehi. Küllaltki suur nooremaealiste inimeste osatähtsus annab külale edasiseks püsimiseks võimalused.

Rahvastiku liikumist on viimase viie aasta lõikes vähe olnud, praktiliselt on see muutumatu.

Joonis 2. Elanike arvu muutumine Ahulas viie aasta jooksul.

Ettevõtted ja töökohad

TEGUTSEV ETTEVÕTE
TÖÖD ALUSTAV ETTEVÕTE
KOKKU TÖÖKOHTADE ARV
JUURDE TULEMAS TÖÖKOHTI
TÄIDETUD TÖÖKOHTI
VABU TÖÖKOHTI
KOONDAMISELE MINEVAID TÖÖKOHTI
FIE Margus Vellama  
  1
  3
  1
   
OÜ Timber Trans  
15
 
  6
  9
 
Mihkli Talu  
  6
 
  6
 
  2
OÜ Farmiks Agro  
18
  6
18
   
Pakpoord OÜ  
30
16
30
   
OÜ Preskosa (Kaalepis)  
40
 
37
  3
 
Ageri Agro PM  
  8
 
  8
   
OÜ Kojoot  
13
 
13
   
TÜ Ristiku PM  
13
 
13
   
OÜ Kaalepi Puukoda  
  4
 
  4
   
OÜ Rehkendus  
  2
 
  2
   
OÜ Herm Trade  
  5
 
  5
   
OÜ Niinsalu  
  2
       
  Tehnoülevaatus-punkt Ahulas  
  3
     
  OÜ Neitla Saeveski  
19
  1
   

Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

Ahula küla asub Pandivere veekaitsealal. Tallinna joogivesi saab alguse Ahula allikatest.

Külas on olemas biopuhasti, kuid see vajab rekonstrueerimist. Ahula külas ei ole prügilat ja olmejäätmete äraveoga tegeleb RAGN-SELLS EESTI AS.

Tehisjärve olemasolev ülepumpamissüsteem vajab ümberehitamist, muidu vesi jääb seisma ja järv muutub kasutuskõlbmatuks.

Elamutsoon vajab korralikku üldhaljastust, külavahele on puid istutatud  kaootiliselt.

Ahula küla tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud

Küla arengukava koostamisel arutati üheskoos Ahula küla tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte.

Tugevused
hea asukoht
haridusasutused – koolimaja ja lasteaed
tehisjärv
raamatukogu ja internetipunkt
rahvamaja
head sportimisvõimalused
iga-aastane Erika rattaralli
hea bussiühendus
olemas külakogu ja külavanem
palju üritusi lastele
valmimas küla spordiväljak
esindatus vallavolikogus väga hea (3)
hooldekodu
arenemisruumiga ettevõtlus

Nõrkused
puudub küla ühtekuuluvustunne
külaelanike aktiivsus ja algatusvõime vähene
Ahula puhketsooni (tehisjärv) lõpetamata väljaehitus
tühjad hooletusse jäetud paneelmajad
amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonisüsteem, sellest tulenev joogivee halb kvaliteet
külasiseste teede halb olukord
teenindussfääri puudulikkus (juuksur ja saun puudu)

Võimalused
puhketsooni väljaehitamine
järve äärde terviserada
lastele ja noortele suvine töölaager
lasteaia mänguplatsi laiendamine
Ahula küla kodulehekülg
küla logo
küla heakorra parandamine
tühjade paneelmajade korterite renoveerimine

Ohud ja kitsaskohad
inimeste ükskõiksus
lagunevad elamud ja tootmishooned
noorte mittetagasitulek kodukülla

Lähiaastate (2003–2005) tegevus Ahula külas

INFRASTRUKTUURID
2003 valmib spordiväljak
2003 külakeskuse väljaehitamine
2004 mänguväljaku laiendamine, atraktsioonide lisamine
2004 valmib terviserada
2003–2004 vee- ja kanalisatsioonitrasside vahetuse lõpetamine
2004 külasiseste teede asfaltkatte alla viimine
2003–2005 puhketsooni (tehisjärve) kommunikatsioonide väljaehitamine
2005 vabaõhulava tehisjärve äärde

ETTEVÕTLUS, TURISM, TEENUSED
2005 teenindusruumidele asukoha leidmine
2005 väljaehitatud puhketsooni kasutusele võtmine

KÜLAELU
2003 valmib küla kodulehekülg
2003 küla infokandja väljaandmine
2003 uue külakogu valimine
2003 alustab tööd laste ja noorte töölaager suviti
2004 külaelu aktivistide koolitamine

Tegevussuunad edasiminemiseks

Ahula küla edasise arengu esmaseks eelduseks on kohalikud elanikud. Väga tähtis on külaelanike huvitatus oma külast ja selle tulevikust ning koostöö ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Selleks on vaja aega, kannatust ja sihikindlat tööd. Kaasa aitavad ka ühised arutelud ja õnnestunud ühised ettevõtmised.

Küla tuleviku seisukohalt on oluline pöörata suurt tähelepanu lastele ja noortele. Kui neile meeldib elu siin külas, siis pöörduvad nad ka pärast õpinguid kodukülla tagasi. Selle eelduseks on turvaline ning huvitav elukeskkond, hea hariduse saamise võimalused ning vaba aja veetmise võimalused.

Turismi arendamise puhul on ennekõike oluline, et siin midagi vaadata ja teha oleks. Lihtsalt järve vaatamise ja ujumisega külalistest ja turistidest kasu ei ole. Neile on vaja pakkuda ka mingeid teenuseid, nt telkimisvõimaluse pakkumine, terviseraja kasutamine.

Külaelanikel on puudus mõningatest teenustest nagu juuksur ja saun. Selleks tuleb leida vastavad ruumid.

Kuna 2004. a lõpeb vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine, siis on vajadus parandada külasiseseid teid, mis nende tööde käigus üles kaevati.