Teksti suurus:

Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded

Väljaandja:Teede- ja Sideminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.09.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2015
Avaldamismärge:

Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded

Vastu võetud 28.09.1999 nr 59
RTL 1999, 155, 2173
jõustumine 01.01.2000

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
05.09.2003RTL 2003, 100, 151115.09.2003

Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377) paragrahvi 32 1õike 3 alusel:

1. Kinnitada «Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded» (lisatud).

2. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

Kinnitatud

teede- ja sideministri

28. septembri 1999. a

määrusega nr 59

TEE JA TEE KAITSEVÖÖNDI KASUTAMISE JA

KAITSMISE NÕUDED

I. osa PÕHIMÕISTED 

1. Käesolevad nõuded on teede kasutajatele, isikutele, kelle maavaldus külgneb teega, teel teehoiutööde ja teehoiuväliste tööde tegijaile ja liikluse korraldamisega seotud ametnikele.

2. Tee on maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis.

3. Tee moodustavad liiklemiseks kasutatavad rajatised - sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee, parkla ja puhkekoht, tunnel, sild, truup ja viadukt, teekattega samal tasandil paiknevad trammirööpad, liikurmasinarada, liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala, ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda, piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis ning muud rajatised - teepeenar, haljasala ning eraldus- või haljasriba, tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis, liikluskorraldusvahend, teemärgistus- ja teevalgustusrajatis ning tee ääres asetsev muu teehoiurajatis.

4. Avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, kohalik maantee ja tänav. Eratee on rajatis, mida võib kasutada üksnes tee omaniku loal. Erateed ja reaalservituudiga erateed ning tasulist teed peab tee omanik lubama tasuta kasutada alarmsõidukil ja erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaitseväe sõidukil. Muudel sõidukitel peab tee omanik lubama teed tasuta kasutada ainult juhul, kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. Nimetatud asjaoludest peab omanikku informeerima päästeteenistuse, Maanteeameti, teedevalitsuse või kohaliku omavalitsuse vastutav töötaja.

5. Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning Maanteeameti ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku teede- ja sideminister riigi huvidest lähtudes. Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku valla- või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad.

6. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev rajatis sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Riigimaantee on riigi omandis olev rajatis, mis on ette nähtud üldiseks liiklemiseks asulate vahel ja läbi asulate. Riigimaanteed on:

- põhimaanteed, mis ühendavad pealinna teiste suurte linnadega, neid omavahel ja tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega;

- tugimaanteed, mis ühendavad linnu omavahel ning linnu põhimaanteedega;

- kõrvalmaanteed, mis ühendavad linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega;

- rambid ja ühendusteed, mis on liikluse korraldamiseks ja liiklusvoogude kanaliseerimiseks rajatud eri- ja samatasandiliste maanteede ristumisalale.

Riigimaanteede nimekiri on kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. mai 2003. a määrusega nr 90 «Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid» (RTL 2003, 65, 938).
[RTL 2003, 100, 1511 - jõust. 15.09.2003]
7. Kohalik maantee on kohaliku omavalitsuse omandis olev kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud tee. Kohaliku maantee võtab kohalike maanteede nimekirja ja arvab sellest välja valla- või linnavolikogu.

8. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev rajatis, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks.

9. Jalgtee ja jalgrattatee on rajatis, mis on ehitatud või kohandatud kas ainult jalakäijate, nii jalakäijate kui ka jalgratturite või ainult jalgratturite liiklemiseks.

10. Talitee on üle külmunud maa või veekogu rajatav tee, mis on ette nähtud mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks. Talitee kasutamise aeg on piiratud. Talitee rajamiseks vajaliku maa või veekogu omanikul on õigus nõuda tee rajajalt maa või veekogu kasutamise eest tasu. Talitee asukoht, tee kasutamise tähtaeg ja kasutamise tingimused ning tee rajamiseks vajaliku maa või veekogu kasutamise eest võetava tasu suurus nähakse ette maa või veekogu omaniku ja talitee rajamisest huvitatud isiku vahel sõlmitud lepingus. Talitee seisundinõuded, kasutamine ja kaitse kehtestatakse eraldi nõuetega.

11. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.

12. Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd. Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit. Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20-50 meetrit. Eratee kaitsevööndi laius on mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 10-50 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit, vööndi laius nähakse ette detailplaneeringuga.

13. Maantee klass määratakse, arvestades liiklussagedust, piirkonna arengu vajadusi ja rahvusvahelist liiklust. Riigimaantee klassi määrab teede- ja sideminister ning kohaliku maantee klassi vallavolikogu. Tehnilised nõuded maantee klassile on kehtestatud teede- ja sideministri 28. augusti 1999. a määrusega nr 55.

II. osa ÜLDNÕUDED TEEDE KASUTAJATELE 

14. Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Tee omanik ja tee kaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist.

15. Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutatavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta.

16. Teel liiklevate sõidukite ja autorongide mõõtmed, mass ja teljekoormused ning tehnoseisund peavad vastama teede- ja sideministri 18. mai 2001. a määrusega nr 50 «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded» (RTL 2001, 69, 941; 135, 1953; 2002, 106, 1575; 118, 1724; 2003, 23, 335; 85, 1252) kehtestatud nõuetele.
[RTL 2003, 100, 1511 - jõust. 15.09.2003]
17. Kattega teel tohib sõita niisugune sõiduk, mis toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsete rehvidega (roomikutega), aga ka hobusõiduk, millel ei ole pneumaatilisi rehve.

18. Neid sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, liikluskorraldusvahendeid, lumetõrjeseadmeid ja teisi rajatisi või teemaad, kui viimane ei ole selliste sõidukite liiklemiseks kohandatud, tuleb vedada eriveeremiga (treileriga). Nimetatud sõidukid võivad kattega maanteed ületada selleks ettenähtud kohtades ja ka mujal, kui kasutatakse abivahendeid, mis hoiavad ära tee rikkumise.

19. [Kehtetu - RTL 2003, 100, 1511 – jõust. 15.09.2003]



20. Maanteel on keelatud teha selliseid sõidukite avariitöid, mille ajal võib kattele sattuda mootorikütust, määrdeaineid või muid teekatet lagundavaid aineid. Avariitööde hädavajadusel tuleb rakendada teekatte kaitsmiseks tõhusaid meetmeid.

21. Teel on keelatud:

- lõhkuda teekatet liikluse piiramiseks;

- sulgeda või tõkestada sõiduteed ja rajatisi mistahes esemete, sõidukite või veostega;

- sõita neil teeosadel, mis on liiklemiseks suletud;

- sõita või manööverdada eraldusribal, süvendi ja mulde nõlvadel ja külgkraavides;

- sõita teele ja sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ja mahasõiduteed;

- ummistada sildade, truupide avasid, külgkraave ja drenaaþi ning takistada vee juhtimist teemaalt;

- ladustada materjale, mis võivad kahjustada teed või keskkonda (kemikaalid, väetised, sõnnik jms), piirata teel nähtavust või ohustada muul viisil liiklust;

- teele maha loopida või panna prahti ja jäätmeid ning juhtida sinna reovett;

- karjatada kariloomi.

22. Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. Teel liiklusväliseks tegevuseks võib anda loa ainult isikule, kellel on tegevusluba taotletava liiklusvälise tegevuse jaoks.

23. Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab tee omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest. Lasteveo- või muu ühissõiduliini avamiseks on vaja tee omaniku kirjalikku nõusolekut. Laste ja teiste reisijate ohutuse tagamiseks võib tee omanik seada nii ajutisi kui ka alalisi piiranguid muude sõidukite liikumiseks ühissõidukite marsruudil.

24. Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa annab maa omanik tee omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. Teele ja tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis:

1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit;



2) ei raskenda liikluskorraldusvahendite eristamist;



3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega;



4) ei piira nähtavust ristmikul.



Nimetatud nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama teabevahendi paigaldaja.

25. Kiirteele ning rahvusvahelisele maanteele ja nende kaitsevööndi alale võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada ainult rööpselt tee teljega.

26. Maanteele ja maantee kaitsevööndi alale võib liikusvälise teabevahendi paigaldada punktis 24 sätestatud tingimustel, kui teabevahendi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest on vähemalt 12 meetrit. Väljapoole tee kaitsevööndit võib liiklusvälise teabevahendi paigaldada maa omaniku loal. Põhimaanteedel annab loa Maanteeamet, tugi- ja kõrvalmaanteedel teedevalitsus, kohalikel teedel valla- või linnavalitsus. Loa saamiseks tuleb taotlejal esitada teabevahendi ja tema paigutuse skemaatiline joonis. Ajutise liiklusvälise teabevahendi paigaldamisel lühiajalise ürituse või sündmuse ajaks kiirteele ning rahvusvahelise liiklusega maanteele võib teabevahendi paigaldada samade nõuete täitmisel.

27. Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab paigaldaja tee omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi paigaldaja.

III. osa TEGEVUS TEEL JA TEE KAITSEVÖÖNDIS 

28. Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud:

- maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid liikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid;

- teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mistahes teehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms; tegevusega kaitsevööndis ei tohi halvendada liiklustingimusi teel;

- ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku;

- ehitada kiirendus- või aeglustusrada, peale- või mahasõiduteed, alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta;

- takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega;

- paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;

- korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;

- kaevandada maavara ja maa-ainest;

- teha metsa uuendamiseks lageraiet;

- teha veereþiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiuvälist tööd.

29. Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldetöödeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale.

30. Tee kaitsevööndis oleva maa omanik või kasutaja võib kooskõlastamata teha oma majapidamise ja maakasutamisega seotud töid (maa harimine, saagi koristamine jms), kui need tööd ei ole vastuolus teeseaduse ja käesolevate nõuete teiste sätetega. Teega vahetult külgnevat maad võib maa omanik või -kasutaja harida kuni teemaa piirini, seejuures kahjustamata külgkraave, mullet, süvendit ja nende nõlvu. Maaharimismasinatega ei ole lubatud välja sõita teele, manööverdada sellel või selle nõlvadel. Möödapääsmatu vajaduse korral tuleb sellised tööd kooskõlastada tee omanikuga.

31. Mitmele omanikule kuuluvate teede ristumiskohal vastutab iga omanik ohutuks liiklemiseks vajaliku tee seisundi eest talle kuuluva kinnisasja ulatuses. Uue tee ristumiskoha ehitamise kulud kannab tee omanik, kes nõuab teede ühendamist. Teede omanike kokkuleppel võib kulud jaotada.

32. Kõik teel ja tee kaitsevööndis kavandatavad teehoiuvälised ja teehoiutööd tuleb tee omanikuga kooskõlastada nende projekteerimise ajal. Riigi põhimaanteel kavandatavad tööd peab kooskõlastama Maanteeametiga, riigi tugi- ja kõrvalmaanteel teedevalitsusega ja kohalikul teel valla- või linnavalitsusega.

33. Teel liikluse ajutise piiramise või sulgemise loa saamiseks tuleb tee omanikule esitada taotlus vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat liikluse piiramist või sulgemist koos skeemi ja sulgemise aegade äranäitamisega. Aasta jooksul kavandatavad kaevetööde plaanid, millised on seotud teekatte lõhkumisega, tuleb esitada tee omanikule hiljemalt jooksva aasta 1. veebruariks. Avariilistel juhtudel vaadatakse tööde taotlused operatiivselt läbi.

34. Enne teel kavandatavat liikluse sulgemist või piiramist vaatavad tee omaniku ja taotleja esindajad üle ümbersõiduteed ja otsustavad selleks tehtud või valitud ümbersõiduteede ja ettevalmistustööde kõlblikkuse. Tulemus vormistatakse kahepoolse dokumendiga.

35. Kui ümbersõidutee rajamiseks või muuks liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib töötegija maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu. Ümbersõidutee korrashoiu ja liikluskorralduse eest vastutaja määratakse tööde kooskõlastamisel sulgemistingimustega.

36. Ajutised ümbersõiduteed likvideerib tee sulgemise taotleja vastavalt sõlmitud tee või maa ajutise kasutamise lepingule. Liikluskorralduse muutmisel teetööde ja kooskõlastatud ürituste ajal tagatakse liiklejatele juurdepääs üldkasutatavatele paikadele, nende elukohta ja kinnisvarale. Kui seda ei ole võimalik teha lühiajalisel täielikul sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku.

37. Tee kaitsevööndis tehtavateks töödeks tuleb saada maa omaniku luba ja tee omaniku kooskõlastus.

38. Teehoiuväliseks tööks loa saanud isik peab hüvitama tee omanikule seoses liikluse sulgemise või piiramisega kaasnevad kulud. Loa saamiseks tuleb tee omanikule esitada:

- kirjalik taotlus, raha ja vahendite olemasolu tõendus töö tähtaegseks ja nõuetekohaseks tegemiseks;

- tööde projekt või kirjeldus ja liikluskorralduse project;

- tööde teostamise ajagraafik.
[RTL 2003, 100, 1511 - jõust. 15.09.2003]
39. Enne tööde alustamist koostavad töö tegija ja tee omaniku esindajad kahepoolse akti teekatte mulde, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Ümbersõidutee kohandamine liikluseks kooskõlastatakse maa omanikuga. Tööde lõpetamine fikseeritakse samas aktis, vajaduse korral koos maa ja tee omaniku nõuetega ja nende täitmise tähtaegadega. Tavalise liikluse mittetähtaegsel taastamisel rakendatavad sanktsioonid sätestatakse lepingus.

40. Teel teehoiuväliseid või teehoiutöid tegev juriidiline või füüsiline isik kannab täielikku vastutust kooskõlastatud tehnoloogia, tähtaegade, kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuete täitmise eest. Tööde alustamisest teel peab töö tegija kirjalikult (telefonogramm, faks või avaldus) informeerima tee omanikku kaks päeva enne tööde alustamist, teatades ka omanikujärelevalvet teostava isiku andmed.

41. Liikluse ajutine piiramine või sulgemine teehoiuväliseks tegevuseks on keelatud rahvusvahelistel maanteedel, riigi põhimaanteedel ja tugimaanteedel, piiripunktides, sildadel, tunnelites, liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks ettenähtud aladel ja ühissõidukite peatuspaikades. Nimetatud teedel võib liiklust piirata või sulgeda rajatiste hoiutöödeks ja spordivõistlusteks tee omaniku loal.

42. Teel võib liiklust ajutiselt piirata või sulgeda avariide, loodusõnnetuste, tee kasutuskõlbmatuks muutumise või kandevõime kaotuse korral või teehoiutööde ajal. Otsuse teel liikluse sulgemiseks või piiramiseks teeb tee omanik. Liikluse sulgemise või piiramise loa annab põhimaanteedel Maanteeamet, tugi- ja kõrvalmaanteedel teedevalitsus, kohalikel teedel valla- või linnavalitsus.

43. Avalikult kasutatava tee sulgemine ja sellega seoses vajaliku ümbersõidu korraldamine võib toimuda üksnes liiklusvälise ürituse korraldaja kulul. Liikluse ümberkorraldamiseks vajalikud kulud peab liikluse sulgemist või piiramist taotlev isik tee omanikule hüvitama enne ürituse algust.

IV. osa  
[Kehtetu - RTL 2003, 100, 1511 - jõust. 15.09.2003]

V. osa ERAKORRALISED VEOD 

45. Avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise kord on kehtestatud teede- ja sideministri 1. septembri 1999. a määrusega nr 50 (RTL 1999, 129, 1802).

VI. osa TEE SUHTES ESITATAVAD NÕUDED 

46. Tee seisund peab võimaldama ohutult liigelda. Tee seisundi kohta esitatavad nõuded, samuti teetähistussüsteemi ja selle rakendamise korra kehtestab teede- ja sideminister.

47. Euroopa teedevõrgu registris olev tee peab olema tähistatud E-tähisega, riiklikus maanteeregistris olev tee riigimaantee tähisega ning kohalikus teeregistris olev tee kohaliku tee nime või tähisega. Eratee peab olema tähistatud nimega. Asustusüksusesse sissesõidu tee ja sealt väljasõidu tee peab tee omanik tähistama suunaviitadega.

48. Teehoiuna käsitatakse teetöö kavandamist, tee projekteerimist, ehitamist ja remontimist, tee ja teekaitsevööndi hooldamist, teekasutuse korraldamist ning tee haldamisega seotud muud tegevust.

49. Teehoidu korraldab tee omanik «Teeseaduse» ning selle alusel antud õigusaktide kohaselt. Maanteeamet korraldab riigi omandis olevatel teedel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks nendel teedel. Valla- või linnavalitsus korraldab kohalikel teedel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks nendel teedel. Eratee omanik korraldab tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel.
[RTL 2003, 100, 1511 - jõust. 15.09.2003]
50. Teehoiutööde ajal tagab liiklusohutuse teehoiutöö tegija. Teehoiutööde korraldamise eest vastutava isiku määravad tee omanik ja teehoiutööde tegija lepinguga. Tee-ehitusloa ja teekasutusloa andmine toimub vastavalt teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 58 kehtestatud korrale.

51. Tee võib likvideerida, kui seda pärast uue tee ehitamist või mõnel muul põhjusel enam ei vajata. Tee likvideerimise loa annab valla- või linnavalitsus. Valla- või linnavalitsus võib lubada tee likvideerida ilma asjakohase projektita.

52. Teel paikneva melioratsiooni- ja hüdrotehnilise ning muu rajatise hoidu korraldab selle omanik tee omaniku nõusolekul. Teed ületavat viadukti hoiab korras selle omanik.

53. Raudteeületuskoht on tee ja raudtee samatasandilise ristumise ala. Raudteeületuskohal teeb ristumiskoha hoiutöid ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tee omanik ja raudtee omanik vastavalt neile kuuluva kinnisasja ulatuses. Tee ja raudtee kattuvas kaitsevööndis teevad tee omanik ja raudteeomanik hoiutöid omavahelise kokkuleppe alusel.

54. Avalikult kasutatava tee maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa. Avalikult kasutatava tee seisundist või teehoiutöödest tingitud ajutiseks ümbersõiduks sõlmib tee omanik lepingu kinnistu omanikuga, kelle maal ümbersõiduks kasutatav tee asub. Lepingut ei pea sõlmima avarii ja loodusõnnetuse korral. Avalikult kasutatava tee omanikul on õigus anda teemaad maakasutust reguleerivate õigusaktide kohaselt kasutada teisele isikule ilma hoonestusõiguseta tingimusel, et see ei raskenda teehoidu ega halvenda liiklusolusid.

VII. osa TEE OMANIKU KOHUSTUSED 

55. Tee omanik on kohustatud jälgima tee seisundit ja hoidma tee korras, kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise ning korraldama tee kasutamist ja kaitset.

56. Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Tee sulgemisel või liikluspiirangutel tuleb tegutseda käesolevate nõuete III osas sätestatud nõuete kohaselt.

57. Eratee omanikul on õigus nõuda temale kuuluva tee kasutajalt tee kasutamisega seotud kulude katteks hüvitist, mille kohta sõlmitakse vastav leping.

58. Teeäärse metsa kaitsemetsale vastavad kasutamise viisid võib metsaseadusele (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583) vastavalt määrata metsaomanik. Teeäärne mets määratakse tee omaniku taotlusel või üldistes huvides planeeringuga kaitsemetsaks, kui see on vajalik:

- tee kahjuliku mõju külgnevale kinnisasjale või keskkonnale vältimiseks või vähendamiseks;

- tee kaitsmiseks kahjulike loodusmõjude eest või liiklusohutuse huvides.

59. Tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju.

60. Tee kaitsevööndi maa omanik võib nõuda tee omanikult piirangute või servituutide tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Kui teede ristumiskoha nähtavuse parandamiseks ei ole hoonet või muud ehitist tee kaitsevööndis võimalik ega otstarbekas lammutada, tuleb sõiduohutuse huvides paigaldada liikluskorraldusvahend või muu tõke.

61. Riigimaanteede seisundi ning nende sulgemise, liikluse piiramise, kasutamise ja kaitse põhinõuete kohta annab teavet Maanteeamet. Operatiivinfot riigimaanteede liiklusolude kohta annab Maanteeamet üleriigilise levikuga raadio kaudu. Maanteeamet peab üleriigilise levikuga raadio kaudu teatama riigimaanteede liikluskorralduse olulisest muudatusest ja selle kehtimisajast vähemalt 24 tundi ette. Avalikult kasutatava tee omanik peab liikluskorralduse muudatusest teatama viisil, mis võimaldab teavet saada sellel liiklejal, kes seda vajab. Tugeva lumetuisu ja kiilasjää tekkimise korral ning muul liikluskorraldust või liiklusohutust oluliselt mõjutaval juhul on Maanteeamet kohustatud üleriigilise levikuga raadio kaudu viivitamata teatama riigimaantee olukorrast ja andma operatiivinfot loodus- või liiklusõnnetusest põhjustatud liikluskorralduse muudatustest. Järelepärimise korral peab tee omanik andma teavet tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta.

VIII. osa JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

62. Järelevalvet käesolevatest nõuetest kinnipidamise üle korraldavad Maanteeamet ja Politseiamet ning tee omanik. Käesolevate nõuete rikkumiste kõrvaldamiseks on õigus koostada ettekirjutusi politseiametnikul ning teede- ja sideministri volitatud ametnikul kõigi teede puhul ning kohaliku omavalitsuse volikogu volitatud ametnikul tema omavalitsuse omandis olevate teede puhul.

63. [Kehtetu - RTL 2003, 100, 1511 – jõust. 15.09.2003]

/otsingu_soovitused.json