Kaitseväe pääste- ja hädaabitöödel osalemise kord
Vastu võetud 26.09.2003 nr 245
Määrus kehtestatakse «Rahuaja riigikaitse seaduse» (RT I 2002, 57, 354; 2003, 13, 69) § 12 lõike 3 punkti 4 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib otsustamist kaitseväe üksuste pääste- ja hädaabitöödel osalemise või kaitseväe vahendite pääste- ja hädaabitöödel kasutamise (edaspidi osalemine) üle ning kaitseväe üksuste juhtimist pääste- ja hädaabitöödel.
(2) Pääste- ja hädaabitöö käesoleva määruse tähenduses on inimese või vara päästmiseks või keskkonna kaitsmiseks õnnetuse korral, õnnetuse ennetamiseks või õnnetusejärgselt elutähtsate valdkondade toimimise taastamiseks tehtav töö. Pääste- ja hädaabitöö ei seisne sõjalise jõu või isiku suhtes muu jõu kasutamises.
§ 2. Osalemise taotlemine
(1) Kui kaitseväe osalemist taotleb haldusorgan, siis esitab ta Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2003. a määrusega nr 176 «Ametiabi taotluse vorm» (RT I 2003, 47, 334) kinnitatud ametiabi taotluse vormi kohase taotluse.
(2) Ametiabi taotluses näidatakse ühtlasi ära, kas ja miks puuduvad võimalused lahendada pääste- ja hädaabitöödel osalemise vajadus teiste jõududega, näiteks päästeasutuse jõududega või Kaitseliidu kaasamisega.
(3) Kui osalemine on vajalik viivitamata, võib taotluse esitada vormivabalt, näidates ära «Halduskoostöö seaduse» (RT I 2003, 20, 117) § 19 lõikes 1 sätestatud andmed, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud andmed. Sel juhul vormistatakse ametiabi taotlus tagantjärele esimesel võimalusel.
(4) Kui taotluse esitaja ei ole haldusorgan, võib taotluse esitada vormivabalt.
§ 3. Osalemise üle otsustamine
Osalemise üle otsustamisel võetakse arvesse järgmisi asjaolusid:
1)
pääste- ja hädaabitööde olulisust ning ohtu inimesele, varale või
keskkonnale;
2) osalemisest keeldumisega kaasnevaid võimalikke
tagajärgi;
3) pääste- ja hädaabitöödel osalemisest tulenevaid
tagajärgi kaitseväele pandud ülesannete täitmisel, sealhulgas ka pääste-
ja hädaabitöödel osalemise kulukust;
4) ohte pääste-
ja hädaabitöödel osalevate kaitseväelaste elule ja tervisele, samuti
osalevate kaitseväelaste ettevalmistust sellisteks töödeks;
5)
teisi tähelepanu väärivaid asjaolusid.
§ 4. Osalemise üle otsustaja
(1) Osalemise otsustab oma käsuga väeosa või kaitseväeasutuse ülem või temast kõrgem ülem tema alluvuses olevate kaitseväelaste või tema käsutuses olevate vahendite suhtes.
(2) Järgnevalt nimetatud juhtudel otsustavad osalemise järgmised ülemad
või nendest kõrgemad ülemad:
1) osalemine ei võimalda
operatiivülesande täitmist – vastava põhiväeliigi ülem;
2)
osalemine ei võimalda väljaõppe eesmärkide saavutamist – vastava
põhiväeliigi ülem;
3) sõjalise valmisoleku tõstmisel –
kaitseväe juhataja;
4) erakorralise seisukorra ajal – kaitseväe
juhataja;
5) pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist või
sõjaseisukorra ajal – kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja.
(3) Lõigetes 1 või 2 sätestatud ülemast madalam ülem võib osalemise üle otsustada üksnes juhul, kui osalemise otsustamine on viivitamata vajalik. Sel juhul teavitab osalemise otsustanud ülem tehtud otsusest viivitamata ülemat, kes on pädev otsustama lõigete 1 või 2 kohaselt.
(4) Osalemise otsustanud ülem korraldab viivitamata kaitseministri teavitamise osalemise kohta antud käsust.
(5) Kaitseminister võib kõigil juhtudel otsustada osalemise üle ning kõigil juhtudel muuta osalemise kohta tehtud otsust.
§ 5. Kaitseväelaste allumine
(1) Pääste- ja hädaabitöödele kaasatud kaitseväe üksused või allüksused alluvad pääste- ja hädaabitööde juhile pääste- ja hädaabitöid puudutavates küsimustes. Pääste- ja hädaabitööde juht käesoleva määruse tähenduses on ametiisik, kellele on seaduse või selle alusel antud õigusakti alusel allutatud õnnetuskohal olevad päästemeeskonnad ja lisajõud.
(2) Pääste- ja hädaabitöödele kaasatud kaitseväelasel on õigus keelduda täitmast pääste- ja hädaabitööde juhi korraldusi, kui korralduse täitmine võib seada põhjendamatusse ohtu kaitseväelaste elu või tervise või kaitseväe varustuse, muu hulgas, kui korralduse andmisel ei ole arvestatud kaitseväelaste teadmiste, oskuste või füüsiliste võimetega. Keeldumist peab põhjendama ja sellest peab viivitamata teavitama otsest ülemat.
§ 6. Eelarvevahendite taotlemine
Vajaduse korral esitab osalemise otsustanud ülem alluvusvahekorda järgides täiendavate eelarvevahendite eraldamise taotluse pääste- ja hädaabitöödel tekkinud lisakulutuste katmiseks.
§ 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. novembril 2003. a.
| Peaminister Juhan PARTS |
| Kaitseminister Margus HANSON |
| Riigisekretär Heiki LOOT |
Facebook
X.com