Teksti suurus:

Maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.10.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I 2003, 65, 436

Maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise kord

Vastu võetud 09.10.2003 nr 256

Määrus kehtestatakse «Maakatastriseaduse» (RT I 1994, 74, 1324; 2001, 9, 41; 93, 565; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 99, 579; 2003, 51, 355) § 14 lõike 3 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Üldsätted

(1) Käesolev määrus reguleerib maa maksustamishinna määramiseks vajalike maa kvaliteeti kajastavate andmete ning maa hinnatsoonide kaardile kandmist.

(2) Hinnatsoon käesoleva määruse tähenduses on ühesuguse väärtustaseme ja väärtuse moodustumise mehhanismiga maa-ala.

(3) Maa kvaliteeti kajastavate andmetena käesoleva määruse tähenduses käsitatakse mullastiku koostist ning mulla võimet varustada taimi vajalike toiteelementide ning vee ja hapnikuga (mulla viljakust) kajastavaid andmeid.

(4) Maa kvaliteedi kaart koostatakse üksnes hajaasustusega alade kohta.

2. peatükk
MAA HINDAMISE KAARDI KOOSTAMINE

§ 2. Maa hinnatsoonide moodustamine

(1) Maa hinnatsoonid moodustatakse maa korralise hindamise käigus kogu Eesti Vabariigi territooriumi ulatuses ühesuguse väärtustasemega maa-aladest.

(2) Kaardile kantava hinnatsooni piiriks on kohaliku omavalitsusüksuse halduspiir ning üldjuhul peavad hinnatsoonide piirid kattuma katastris registreeritud katastriüksuste piiridega.

§ 3. Maa hinnatsoonide kaardile kandmine

(1) Maa hinnatsoonide kaart koostatakse eraldi hinnatsoonide piiride kihina, võttes linnades ning teistel tiheasustusega aladel aluseks katastri aluskaardina kasutatava, mõõtkavas 1:2000 või 1:500 koostatud kaardi ning hajaasustusega aladel mõõtkavas 1:10 000 koostatud Eesti põhikaardi.

(2) Hinnatsoonide piirid digitaliseeritakse, moodustades suletud elemendid ning hinnatsoonide sisse kirjutatakse tsooni identifitseerimiskood.

3. peatükk
MAA KVALITEEDI KAARDI KOOSTAMINE

§ 4. Mulla viljakust kajastavate andmete kandmine kaardile

Mulla viljakust kajastavad andmed kantakse hajaasustusega aladel kaardistamisüksuste kontuuride kaupa mõõtkavas 1:10 000 koostatud Eesti põhikaardi alusele.

§ 5. Mullastiku koostist kajastavate andmete kandmine kaardile

(1) Mullastiku koostist kajastav kaardiandmete kiht moodustatakse mõõtkavas 1:10 000 koostatud Eesti põhikaardi alusele mulla koostist kajastavate kaardistamisüksuste kontuuride kaupa. Kaardistamisüksuste nimestik on toodud käesoleva määruse lisas.

(2) Kui puudub võimalus varem koostatud kaartidelt ülekantavaid üldisemaid kaardistamisüksusi detailiseerida, siis säilitatakse kaardi eri osades üksuste erinev detailsus.

4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 6. Õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1998. a määrusega nr 73 kinnitatud «Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korra» (RT I 1998, 33, 438; 2000, 49, 313) punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

« 5. Käesoleva korra alusel määratakse metsa maksumus maal, millel kasvab «Metsaseaduse» (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 102, 670; 2001, 50, 282; 2002, 61, 375; 63, 387) paragrahvis 2 sätestatud metsa tunnustele vastav taimestik. Kui metsa hindajale esitatud maaüksuse plaanil on metsamaa määratud tegelikkusest suuremana või väiksemana, tagastab metsa hindaja plaani maa erastamise korraldajale maaüksuse plaanis asjakohaste muudatuste tegemiseks.»

(2) Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 1995. a määrus nr 101 «Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine» (RT I 1995, 32, 390) tunnistatakse kehtetuks.

Peaminister Juhan PARTS

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär Heiki LOOT

Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2003. a määruse nr 256 «Maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise kord»
lisa

EESTI MULDADE KAARDISTAMISÜKSUSTE NIMESTIK

Mulla šiffer Mulla nimetus Varem mullastiku kaartidel kasutatud šifreid
1 2 3
  Parasniisked ja põuakartlikud mullad  
Kh’ Väga õhuke paepealne muld  
Kh” Õhuke paepealne muld  
Kr Koreserikas rähkmuld K’; K”
K Rähkmuld K’”
Kk Klibumuld  
Ko Leostunud muld  
Kor Koreserikas leostunud muld Ko
KI Leetjas muld  
LP Kahkjas leetunud muld LkI; LkII; LkIII
LkI Nõrgalt leetunud muld  
LkII Keskmiselt leetunud muld  
LkIII Tugevasti leetunud muld  
L(k)I Nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld  
L(k)II Keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld  
LkIII Tugevasti leetunud huumuslik leedemuld  
LO Primitiivne liivmuld  
LI Nõrgalt leetunud leedemuld  
LII Keskmiselt leetunud leedemuld  
LIII Tugevasti leetunud leedemuld  
  Gleistunud mullad  
Kh’g Gleistunud väga õhuke paepealne muld  
Kh”g Gleistunud õhuke paepealne muld  
Krg Gleistunud koreserikas rähkmuld K’g; K”g
Kg Gleistunud rähkmuld K’”g
Kkg Gleistunud klibumuld  
Kog Gleistunud leostunud muld  
Korg Gleistunud koreserikas leostunud muld Kog
KIg Gleistunud leetjas muld  
LPg Gleistunud kahkjas leetunud muld LKg; LkIg, LkIIg; LkIIIg; Lg
LkIg Gleistunud nõrgalt leetunud muld LgI; Lg
LkIIg Gleistunud keskmiselt leetunud muld LgII
LkIIIg Gleistunud tugevasti leetunud muld LgIII
L(k)Ig Gleistunud nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld  
L(k)IIg Gleistunud keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld  
L(k)IIIg Gleistunud tugevasti leetunud huumuslik leedemuld  
LIg Gleistunud nõrgalt leetunud leedemuld  
LIIg Gleistunud keskmiselt leetunud leedemuld  
LIIIg Gleistunud tugevasti leetunud leedemuld  
Lsg Gleistunud sekundaarne leedemuld  
  Gleimullad  
Gh’ Väga õhuke paepealne gleimuld  
Gh” Õhuke paepealne gleimuld  
Gkr Koreserikas rähkne gleimuld Gk”
Gk Rähkne gleimuld Gk’”
Go Leostunud gleimuld G(o)
Gor Koreserikas leostunud gleimuld Go
GI Leetjas gleimuld G(I)
LPG Kahkjas leetunud gleimuld LG; LkG; LKG
LkG Leetunud gleimuld LG
LG Leede-gleimuld  
  Turvastunud mullad  
Gh1 Paepealne turvastunud muld  
Go1 Küllastunud turvastunud muld Gk1; G(o)1; DG1
GI1 Küllastumata turvastunud muld G(I)1, DG1
LG1 Leede-turvastunud muld  
  Turvasmullad  
M’ Väga õhuke madalsoomuld M’; S’M; DM
M” Õhuke madalsoomuld M’; S’M; DM
M’” Sügav madalsoomuld M”; S”M; DM
S’ Väga õhuke siirdesoomuld S’; S’R
S” Õhuke siirdesoomuld S’; S’R
S’” Sügav siirdesoomuld S”; S”R
R’ Väga õhuke rabamuld R’
R” Õhuke rabamuld R’
R’” Sügav rabamuld  
  Lammimullad  
Ag Gleistunud lammimuld  
AG Lammi-gleimuld  
AG1 Lammi-turvastunud muld  
AM’ Väga õhuke lammi-madalsoomuld AM’
AM” Õhuke lammi-madalsoomuld AM’
AM’” Sügav lammi-madalsoomuld AM”
  Rannikumullad  
Arv Sooldunud veealune muld  
Ar Sooldunud primitiivne muld  
ArG Sooldunud gleimuld  
ArG1 Sooldunud turvastunud muld  
Gr Ranniku-gleimuld  
Gr1 Ranniku-turvastunud muld  
Mr Ranniku-madalsoomuld  
Av Veealune muld  
  Erodeeritud ja deluviaalmullad  
Ke Nõrgalt erodeeritud rähkmuld  
Koe Nõrgalt erodeeritud leostunud muld  
KIe Nõrgalt erodeeritud leetjas muld  
LPe Nõrgalt erodeeritud kahkjas leetunud muld  
LkIe Nõrgalt erodeeritud nõrgalt leetunud muld  
LkIIe Nõrgalt erodeeritud keskmiselt leetunud muld  
LkIIIe Nõrgalt erodeeritud tugevasti leetunud muld  
E2k Keskmiselt erodeeritud rähkmuld  
E2o Keskmiselt erodeeritud leostunud ja leetjas muld  
E2I Keskmiselt erodeeritud kahkjas leetunud ja leetunud muld  
E3k Tugevasti erodeeritud rähkmuld  
E3o Tugevasti erodeeritud leostunud ja leetjas muld  
E3I Tugevasti erodeeritud kahkjas leetunud ja leetunud muld  
D Deluviaalmuld  
Dg Gleistunud deluviaalmuld  
DG Deluviaal-gleimuld  
  Rusukaldemullad  
B Rusukaldemuld  
Bg Gleistunud rusukaldemuld  
BG Rusukalde-gleimuld  
  Tehisjad mullad  
Tx Eemaldatud muld Te
Txg Gleistunud eemaldatud muld Teg
TxG Eemaldatud gleimuld TeG
TxM Eemaldatud madalsoomuld TeM
TxR Eemaldatud rabamuld TeR
Ty Segatud muld Ts
Tyg Gleistunud segatud muld Tsg
TyG Segatud gleimuld TsG
TyM Segatud madalsoomuld TsM
Tz Maetud muld Tm
Tzg Gleistunud maetud muld Tmg
TzG Maetud gleimuld TmG
TzM Maetud madalsoomuld TmM
Tu Puistangumuld Tk
Tug Gleistunud puistangumuld Tkg
TuG Puistangu gleimuld TkG
TuM Puistangu madalsoomuld TkM
  Tehisjad pinnased  
Pu Puistangupinnas Pn; Pk
Pug Gleistunud puistangupinnas Png; Pkg
PuG Glei-puistangupinnas PnG; PkG
Pp Paljandpinnas  
Ppg Gleistunud paljandpinnas  
PpG Glei-paljandpinnas  
  Tehispinnased  
  Indeksid muldade šifrites tähendavad:  
(g) Gleistumistunnustega muld  
al Allikalise veerežiimiga muld  
a Nõrk alluviaalsus  
d Nõrk deluviaalsus  
e Nõrgalt erodeeritud  
n Nõrgliiva või nõrgkivi esinemine  
f Rekultiveeritud huumushorisondiga muld  
x Eemaldatud muld  
y Segatud muld  
z Maetud muld  
je Keskmise või tugeva erosiooni tunnustega jäänukprofiil looduslikel maadel  
õ Õõtsiksoo  
v Kestvalt üleujutatav  

Keskkonnaminister Villu REILJAN