Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 18.10.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I 2003, 65, 436 Maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise kord Vastu võetud 09.10.2003 nr 256 Määrus kehtestatakse «Maakatastriseaduse» (RT I 1994, 74, 1324; 2001, 9, 41; 93, 565; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 99, 579; 2003, 51, 355) § 14 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Üldsätted (1) Käesolev määrus reguleerib maa maksustamishinna määramiseks vajalike maa kvaliteeti kajastavate andmete ning maa hinnatsoonide kaardile kandmist. (2) Hinnatsoon käesoleva määruse tähenduses on ühesuguse väärtustaseme ja väärtuse moodustumise mehhanismiga maa-ala. (3) Maa kvaliteeti kajastavate andmetena käesoleva määruse tähenduses käsitatakse mullastiku koostist ning mulla võimet varustada taimi vajalike toiteelementide ning vee ja hapnikuga (mulla viljakust) kajastavaid andmeid. (4) Maa kvaliteedi kaart koostatakse üksnes hajaasustusega alade kohta. 2. peatükk MAA HINDAMISE KAARDI KOOSTAMINE § 2. Maa hinnatsoonide moodustamine (1) Maa hinnatsoonid moodustatakse maa korralise hindamise käigus kogu Eesti Vabariigi territooriumi ulatuses ühesuguse väärtustasemega maa-aladest. (2) Kaardile kantava hinnatsooni piiriks on kohaliku omavalitsusüksuse halduspiir ning üldjuhul peavad hinnatsoonide piirid kattuma katastris registreeritud katastriüksuste piiridega. § 3. Maa hinnatsoonide kaardile kandmine (1) Maa hinnatsoonide kaart koostatakse eraldi hinnatsoonide piiride kihina, võttes linnades ning teistel tiheasustusega aladel aluseks katastri aluskaardina kasutatava, mõõtkavas 1:2000 või 1:500 koostatud kaardi ning hajaasustusega aladel mõõtkavas 1:10 000 koostatud Eesti põhikaardi. (2) Hinnatsoonide piirid digitaliseeritakse, moodustades suletud elemendid ning hinnatsoonide sisse kirjutatakse tsooni identifitseerimiskood. 3. peatükk MAA KVALITEEDI KAARDI KOOSTAMINE § 4. Mulla viljakust kajastavate andmete kandmine kaardile Mulla viljakust kajastavad andmed kantakse hajaasustusega aladel kaardistamisüksuste kontuuride kaupa mõõtkavas 1:10 000 koostatud Eesti põhikaardi alusele. § 5. Mullastiku koostist kajastavate andmete kandmine kaardile (1) Mullastiku koostist kajastav kaardiandmete kiht moodustatakse mõõtkavas 1:10 000 koostatud Eesti põhikaardi alusele mulla koostist kajastavate kaardistamisüksuste kontuuride kaupa. Kaardistamisüksuste nimestik on toodud käesoleva määruse lisas. (2) Kui puudub võimalus varem koostatud kaartidelt ülekantavaid üldisemaid kaardistamisüksusi detailiseerida, siis säilitatakse kaardi eri osades üksuste erinev detailsus. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 6. Õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1998. a määrusega nr 73 kinnitatud «Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korra» (RT I 1998, 33, 438; 2000, 49, 313) punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: « 5. Käesoleva korra alusel määratakse metsa maksumus maal, millel kasvab «Metsaseaduse» (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 102, 670; 2001, 50, 282; 2002, 61, 375; 63, 387) paragrahvis 2 sätestatud metsa tunnustele vastav taimestik. Kui metsa hindajale esitatud maaüksuse plaanil on metsamaa määratud tegelikkusest suuremana või väiksemana, tagastab metsa hindaja plaani maa erastamise korraldajale maaüksuse plaanis asjakohaste muudatuste tegemiseks.» (2) Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 1995. a määrus nr 101 «Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine» (RT I 1995, 32, 390) tunnistatakse kehtetuks. Peaminister Juhan PARTS Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Heiki LOOT Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2003. a määruse nr 256 «Maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise kord» lisa EESTI MULDADE KAARDISTAMISÜKSUSTE NIMESTIK Mulla šiffer Mulla nimetus Varem mullastiku kaartidel kasutatud šifreid 1 2 3   Parasniisked ja põuakartlikud mullad   Kh’ Väga õhuke paepealne muld   Kh” Õhuke paepealne muld   Kr Koreserikas rähkmuld K’; K” K Rähkmuld K’” Kk Klibumuld   Ko Leostunud muld   Kor Koreserikas leostunud muld Ko KI Leetjas muld   LP Kahkjas leetunud muld LkI; LkII; LkIII LkI Nõrgalt leetunud muld   LkII Keskmiselt leetunud muld   LkIII Tugevasti leetunud muld   L(k)I Nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld   L(k)II Keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld   LkIII Tugevasti leetunud huumuslik leedemuld   LO Primitiivne liivmuld   LI Nõrgalt leetunud leedemuld   LII Keskmiselt leetunud leedemuld   LIII Tugevasti leetunud leedemuld     Gleistunud mullad   Kh’g Gleistunud väga õhuke paepealne muld   Kh”g Gleistunud õhuke paepealne muld   Krg Gleistunud koreserikas rähkmuld K’g; K”g Kg Gleistunud rähkmuld K’”g Kkg Gleistunud klibumuld   Kog Gleistunud leostunud muld   Korg Gleistunud koreserikas leostunud muld Kog KIg Gleistunud leetjas muld   LPg Gleistunud kahkjas leetunud muld LKg; LkIg, LkIIg; LkIIIg; Lg LkIg Gleistunud nõrgalt leetunud muld LgI; Lg LkIIg Gleistunud keskmiselt leetunud muld LgII LkIIIg Gleistunud tugevasti leetunud muld LgIII L(k)Ig Gleistunud nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld   L(k)IIg Gleistunud keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld   L(k)IIIg Gleistunud tugevasti leetunud huumuslik leedemuld   LIg Gleistunud nõrgalt leetunud leedemuld   LIIg Gleistunud keskmiselt leetunud leedemuld   LIIIg Gleistunud tugevasti leetunud leedemuld   Lsg Gleistunud sekundaarne leedemuld     Gleimullad   Gh’ Väga õhuke paepealne gleimuld   Gh” Õhuke paepealne gleimuld   Gkr Koreserikas rähkne gleimuld Gk” Gk Rähkne gleimuld Gk’” Go Leostunud gleimuld G(o) Gor Koreserikas leostunud gleimuld Go GI Leetjas gleimuld G(I) LPG Kahkjas leetunud gleimuld LG; LkG; LKG LkG Leetunud gleimuld LG LG Leede-gleimuld     Turvastunud mullad   Gh1 Paepealne turvastunud muld   Go1 Küllastunud turvastunud muld Gk1; G(o)1; DG1 GI1 Küllastumata turvastunud muld G(I)1, DG1 LG1 Leede-turvastunud muld     Turvasmullad   M’ Väga õhuke madalsoomuld M’; S’M; DM M” Õhuke madalsoomuld M’; S’M; DM M’” Sügav madalsoomuld M”; S”M; DM S’ Väga õhuke siirdesoomuld S’; S’R S” Õhuke siirdesoomuld S’; S’R S’” Sügav siirdesoomuld S”; S”R R’ Väga õhuke rabamuld R’ R” Õhuke rabamuld R’ R’” Sügav rabamuld     Lammimullad   Ag Gleistunud lammimuld   AG Lammi-gleimuld   AG1 Lammi-turvastunud muld   AM’ Väga õhuke lammi-madalsoomuld AM’ AM” Õhuke lammi-madalsoomuld AM’ AM’” Sügav lammi-madalsoomuld AM”   Rannikumullad   Arv Sooldunud veealune muld   Ar Sooldunud primitiivne muld   ArG Sooldunud gleimuld   ArG1 Sooldunud turvastunud muld   Gr Ranniku-gleimuld   Gr1 Ranniku-turvastunud muld   Mr Ranniku-madalsoomuld   Av Veealune muld     Erodeeritud ja deluviaalmullad   Ke Nõrgalt erodeeritud rähkmuld   Koe Nõrgalt erodeeritud leostunud muld   KIe Nõrgalt erodeeritud leetjas muld   LPe Nõrgalt erodeeritud kahkjas leetunud muld   LkIe Nõrgalt erodeeritud nõrgalt leetunud muld   LkIIe Nõrgalt erodeeritud keskmiselt leetunud muld   LkIIIe Nõrgalt erodeeritud tugevasti leetunud muld   E2k Keskmiselt erodeeritud rähkmuld   E2o Keskmiselt erodeeritud leostunud ja leetjas muld   E2I Keskmiselt erodeeritud kahkjas leetunud ja leetunud muld   E3k Tugevasti erodeeritud rähkmuld   E3o Tugevasti erodeeritud leostunud ja leetjas muld   E3I Tugevasti erodeeritud kahkjas leetunud ja leetunud muld   D Deluviaalmuld   Dg Gleistunud deluviaalmuld   DG Deluviaal-gleimuld     Rusukaldemullad   B Rusukaldemuld   Bg Gleistunud rusukaldemuld   BG Rusukalde-gleimuld     Tehisjad mullad   Tx Eemaldatud muld Te Txg Gleistunud eemaldatud muld Teg TxG Eemaldatud gleimuld TeG TxM Eemaldatud madalsoomuld TeM TxR Eemaldatud rabamuld TeR Ty Segatud muld Ts Tyg Gleistunud segatud muld Tsg TyG Segatud gleimuld TsG TyM Segatud madalsoomuld TsM Tz Maetud muld Tm Tzg Gleistunud maetud muld Tmg TzG Maetud gleimuld TmG TzM Maetud madalsoomuld TmM Tu Puistangumuld Tk Tug Gleistunud puistangumuld Tkg TuG Puistangu gleimuld TkG TuM Puistangu madalsoomuld TkM   Tehisjad pinnased   Pu Puistangupinnas Pn; Pk Pug Gleistunud puistangupinnas Png; Pkg PuG Glei-puistangupinnas PnG; PkG Pp Paljandpinnas   Ppg Gleistunud paljandpinnas   PpG Glei-paljandpinnas     Tehispinnased     Indeksid muldade šifrites tähendavad:   (g) Gleistumistunnustega muld   al Allikalise veerežiimiga muld   a Nõrk alluviaalsus   d Nõrk deluviaalsus   e Nõrgalt erodeeritud   n Nõrgliiva või nõrgkivi esinemine   f Rekultiveeritud huumushorisondiga muld   x Eemaldatud muld   y Segatud muld   z Maetud muld   je Keskmise või tugeva erosiooni tunnustega jäänukprofiil looduslikel maadel   õ Õõtsiksoo   v Kestvalt üleujutatav   Keskkonnaminister Villu REILJAN