Maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise kord
Vastu võetud 09.10.2003 nr 256
Määrus kehtestatakse «Maakatastriseaduse» (RT I 1994, 74, 1324; 2001, 9, 41; 93, 565; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 99, 579; 2003, 51, 355) § 14 lõike 3 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Üldsätted
(1) Käesolev määrus reguleerib maa maksustamishinna määramiseks vajalike maa kvaliteeti kajastavate andmete ning maa hinnatsoonide kaardile kandmist.
(2) Hinnatsoon käesoleva määruse tähenduses on ühesuguse väärtustaseme ja väärtuse moodustumise mehhanismiga maa-ala.
(3) Maa kvaliteeti kajastavate andmetena käesoleva määruse tähenduses käsitatakse mullastiku koostist ning mulla võimet varustada taimi vajalike toiteelementide ning vee ja hapnikuga (mulla viljakust) kajastavaid andmeid.
(4) Maa kvaliteedi kaart koostatakse üksnes hajaasustusega alade kohta.
2. peatükk
MAA HINDAMISE KAARDI KOOSTAMINE
§ 2. Maa hinnatsoonide moodustamine
(1) Maa hinnatsoonid moodustatakse maa korralise hindamise käigus kogu Eesti Vabariigi territooriumi ulatuses ühesuguse väärtustasemega maa-aladest.
(2) Kaardile kantava hinnatsooni piiriks on kohaliku omavalitsusüksuse halduspiir ning üldjuhul peavad hinnatsoonide piirid kattuma katastris registreeritud katastriüksuste piiridega.
§ 3. Maa hinnatsoonide kaardile kandmine
(1) Maa hinnatsoonide kaart koostatakse eraldi hinnatsoonide piiride kihina, võttes linnades ning teistel tiheasustusega aladel aluseks katastri aluskaardina kasutatava, mõõtkavas 1:2000 või 1:500 koostatud kaardi ning hajaasustusega aladel mõõtkavas 1:10 000 koostatud Eesti põhikaardi.
(2) Hinnatsoonide piirid digitaliseeritakse, moodustades suletud elemendid ning hinnatsoonide sisse kirjutatakse tsooni identifitseerimiskood.
3. peatükk
MAA KVALITEEDI KAARDI KOOSTAMINE
§ 4. Mulla viljakust kajastavate andmete kandmine kaardile
Mulla viljakust kajastavad andmed kantakse hajaasustusega aladel kaardistamisüksuste kontuuride kaupa mõõtkavas 1:10 000 koostatud Eesti põhikaardi alusele.
§ 5. Mullastiku koostist kajastavate andmete kandmine kaardile
(1) Mullastiku koostist kajastav kaardiandmete kiht moodustatakse mõõtkavas 1:10 000 koostatud Eesti põhikaardi alusele mulla koostist kajastavate kaardistamisüksuste kontuuride kaupa. Kaardistamisüksuste nimestik on toodud käesoleva määruse lisas.
(2) Kui puudub võimalus varem koostatud kaartidelt ülekantavaid üldisemaid kaardistamisüksusi detailiseerida, siis säilitatakse kaardi eri osades üksuste erinev detailsus.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 6. Õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1998. a määrusega nr 73 kinnitatud «Erastataval maal asuva metsa maksumuse määramise korra» (RT I 1998, 33, 438; 2000, 49, 313) punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
« 5. Käesoleva korra alusel määratakse metsa maksumus maal, millel kasvab «Metsaseaduse» (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 102, 670; 2001, 50, 282; 2002, 61, 375; 63, 387) paragrahvis 2 sätestatud metsa tunnustele vastav taimestik. Kui metsa hindajale esitatud maaüksuse plaanil on metsamaa määratud tegelikkusest suuremana või väiksemana, tagastab metsa hindaja plaani maa erastamise korraldajale maaüksuse plaanis asjakohaste muudatuste tegemiseks.»
(2) Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 1995. a määrus nr 101 «Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine» (RT I 1995, 32, 390) tunnistatakse kehtetuks.
| Peaminister Juhan PARTS |
| Keskkonnaminister Villu REILJAN |
| Riigisekretär Heiki LOOT |
|
Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2003. a määruse nr
256 «Maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise kord» lisa |
EESTI MULDADE KAARDISTAMISÜKSUSTE NIMESTIK
| Mulla šiffer | Mulla nimetus | Varem mullastiku kaartidel kasutatud šifreid |
| 1 | 2 | 3 |
| Parasniisked ja põuakartlikud mullad | ||
| Kh’ | Väga õhuke paepealne muld | |
| Kh” | Õhuke paepealne muld | |
| Kr | Koreserikas rähkmuld | K’; K” |
| K | Rähkmuld | K’” |
| Kk | Klibumuld | |
| Ko | Leostunud muld | |
| Kor | Koreserikas leostunud muld | Ko |
| KI | Leetjas muld | |
| LP | Kahkjas leetunud muld | LkI; LkII; LkIII |
| LkI | Nõrgalt leetunud muld | |
| LkII | Keskmiselt leetunud muld | |
| LkIII | Tugevasti leetunud muld | |
| L(k)I | Nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld | |
| L(k)II | Keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld | |
| LkIII | Tugevasti leetunud huumuslik leedemuld | |
| LO | Primitiivne liivmuld | |
| LI | Nõrgalt leetunud leedemuld | |
| LII | Keskmiselt leetunud leedemuld | |
| LIII | Tugevasti leetunud leedemuld | |
| Gleistunud mullad | ||
| Kh’g | Gleistunud väga õhuke paepealne muld | |
| Kh”g | Gleistunud õhuke paepealne muld | |
| Krg | Gleistunud koreserikas rähkmuld | K’g; K”g |
| Kg | Gleistunud rähkmuld | K’”g |
| Kkg | Gleistunud klibumuld | |
| Kog | Gleistunud leostunud muld | |
| Korg | Gleistunud koreserikas leostunud muld | Kog |
| KIg | Gleistunud leetjas muld | |
| LPg | Gleistunud kahkjas leetunud muld | LKg; LkIg, LkIIg; LkIIIg; Lg |
| LkIg | Gleistunud nõrgalt leetunud muld | LgI; Lg |
| LkIIg | Gleistunud keskmiselt leetunud muld | LgII |
| LkIIIg | Gleistunud tugevasti leetunud muld | LgIII |
| L(k)Ig | Gleistunud nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld | |
| L(k)IIg | Gleistunud keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld | |
| L(k)IIIg | Gleistunud tugevasti leetunud huumuslik leedemuld | |
| LIg | Gleistunud nõrgalt leetunud leedemuld | |
| LIIg | Gleistunud keskmiselt leetunud leedemuld | |
| LIIIg | Gleistunud tugevasti leetunud leedemuld | |
| Lsg | Gleistunud sekundaarne leedemuld | |
| Gleimullad | ||
| Gh’ | Väga õhuke paepealne gleimuld | |
| Gh” | Õhuke paepealne gleimuld | |
| Gkr | Koreserikas rähkne gleimuld | Gk” |
| Gk | Rähkne gleimuld | Gk’” |
| Go | Leostunud gleimuld | G(o) |
| Gor | Koreserikas leostunud gleimuld | Go |
| GI | Leetjas gleimuld | G(I) |
| LPG | Kahkjas leetunud gleimuld | LG; LkG; LKG |
| LkG | Leetunud gleimuld | LG |
| LG | Leede-gleimuld | |
| Turvastunud mullad | ||
| Gh1 | Paepealne turvastunud muld | |
| Go1 | Küllastunud turvastunud muld | Gk1; G(o)1; DG1 |
| GI1 | Küllastumata turvastunud muld | G(I)1, DG1 |
| LG1 | Leede-turvastunud muld | |
| Turvasmullad | ||
| M’ | Väga õhuke madalsoomuld | M’; S’M; DM |
| M” | Õhuke madalsoomuld | M’; S’M; DM |
| M’” | Sügav madalsoomuld | M”; S”M; DM |
| S’ | Väga õhuke siirdesoomuld | S’; S’R |
| S” | Õhuke siirdesoomuld | S’; S’R |
| S’” | Sügav siirdesoomuld | S”; S”R |
| R’ | Väga õhuke rabamuld | R’ |
| R” | Õhuke rabamuld | R’ |
| R’” | Sügav rabamuld | |
| Lammimullad | ||
| Ag | Gleistunud lammimuld | |
| AG | Lammi-gleimuld | |
| AG1 | Lammi-turvastunud muld | |
| AM’ | Väga õhuke lammi-madalsoomuld | AM’ |
| AM” | Õhuke lammi-madalsoomuld | AM’ |
| AM’” | Sügav lammi-madalsoomuld | AM” |
| Rannikumullad | ||
| Arv | Sooldunud veealune muld | |
| Ar | Sooldunud primitiivne muld | |
| ArG | Sooldunud gleimuld | |
| ArG1 | Sooldunud turvastunud muld | |
| Gr | Ranniku-gleimuld | |
| Gr1 | Ranniku-turvastunud muld | |
| Mr | Ranniku-madalsoomuld | |
| Av | Veealune muld | |
| Erodeeritud ja deluviaalmullad | ||
| Ke | Nõrgalt erodeeritud rähkmuld | |
| Koe | Nõrgalt erodeeritud leostunud muld | |
| KIe | Nõrgalt erodeeritud leetjas muld | |
| LPe | Nõrgalt erodeeritud kahkjas leetunud muld | |
| LkIe | Nõrgalt erodeeritud nõrgalt leetunud muld | |
| LkIIe | Nõrgalt erodeeritud keskmiselt leetunud muld | |
| LkIIIe | Nõrgalt erodeeritud tugevasti leetunud muld | |
| E2k | Keskmiselt erodeeritud rähkmuld | |
| E2o | Keskmiselt erodeeritud leostunud ja leetjas muld | |
| E2I | Keskmiselt erodeeritud kahkjas leetunud ja leetunud muld | |
| E3k | Tugevasti erodeeritud rähkmuld | |
| E3o | Tugevasti erodeeritud leostunud ja leetjas muld | |
| E3I | Tugevasti erodeeritud kahkjas leetunud ja leetunud muld | |
| D | Deluviaalmuld | |
| Dg | Gleistunud deluviaalmuld | |
| DG | Deluviaal-gleimuld | |
| Rusukaldemullad | ||
| B | Rusukaldemuld | |
| Bg | Gleistunud rusukaldemuld | |
| BG | Rusukalde-gleimuld | |
| Tehisjad mullad | ||
| Tx | Eemaldatud muld | Te |
| Txg | Gleistunud eemaldatud muld | Teg |
| TxG | Eemaldatud gleimuld | TeG |
| TxM | Eemaldatud madalsoomuld | TeM |
| TxR | Eemaldatud rabamuld | TeR |
| Ty | Segatud muld | Ts |
| Tyg | Gleistunud segatud muld | Tsg |
| TyG | Segatud gleimuld | TsG |
| TyM | Segatud madalsoomuld | TsM |
| Tz | Maetud muld | Tm |
| Tzg | Gleistunud maetud muld | Tmg |
| TzG | Maetud gleimuld | TmG |
| TzM | Maetud madalsoomuld | TmM |
| Tu | Puistangumuld | Tk |
| Tug | Gleistunud puistangumuld | Tkg |
| TuG | Puistangu gleimuld | TkG |
| TuM | Puistangu madalsoomuld | TkM |
| Tehisjad pinnased | ||
| Pu | Puistangupinnas | Pn; Pk |
| Pug | Gleistunud puistangupinnas | Png; Pkg |
| PuG | Glei-puistangupinnas | PnG; PkG |
| Pp | Paljandpinnas | |
| Ppg | Gleistunud paljandpinnas | |
| PpG | Glei-paljandpinnas | |
| Tehispinnased | ||
| Indeksid muldade šifrites tähendavad: | ||
| (g) | Gleistumistunnustega muld | |
| al | Allikalise veerežiimiga muld | |
| a | Nõrk alluviaalsus | |
| d | Nõrk deluviaalsus | |
| e | Nõrgalt erodeeritud | |
| n | Nõrgliiva või nõrgkivi esinemine | |
| f | Rekultiveeritud huumushorisondiga muld | |
| x | Eemaldatud muld | |
| y | Segatud muld | |
| z | Maetud muld | |
| je | Keskmise või tugeva erosiooni tunnustega jäänukprofiil looduslikel maadel | |
| õ | Õõtsiksoo | |
| v | Kestvalt üleujutatav |
| Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Facebook
Twitter