Notariaadimäärustik
Vastu võetud 25.01.2002 nr 5
RTL 2002, 19, 245
jõustunud 1.02.2002.
Muudetud järgmiste määrustega ( kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.06.2002
nr 37 (RTL
2002, 74, 1124) 8.07.2002
15.10.2002 nr 5 (RTL
2002, 120, 1746) 27.10.2002
9.04.2003 nr 27 (RTL
2003, 50, 741) 24.04.2003
2.10.2003 nr 59 (RTL
2003, 107, 1660 ) 16.10.2003
Määrustik kehtestatakse “Notariaadiseaduse” (RT I 2000, 104, 684;2001, 93, 565) paragrahvi 7, paragrahvi 8 lõike 1, paragrahvi 16 lõike 5, paragrahvi 21 lõike 2, paragrahvi 24 lõike 2, paragrahvi 27 lõike 1, paragrahvi 39 lõike 2, paragrahvi 39 lõike 4 ja paragrahvi 57 alusel notari ametitegevuse ja notariaadi tegevuse korraldamiseks.
1. peatükk
§1. Notari tööpiirkonnad, ametikohtade arv ja ametinimetus
(1) Notari tööpiirkonnad ja ametikohtade arv nendes on järgmine:
1) Tallinna tööpiirkond (Harju maakond) - 49 ametikohta;
2) Tartu tööpiirkond (Tartu maakond) - 12 ametikohta;
3) Jõhvi tööpiirkond (Ida-Viru maakond) - 10 ametikohta;
4) Pärnu tööpiirkond (Pärnu maakond) - 6 ametikohta;
5) Valga tööpiirkond (Valga maakond) - 3 ametikohta;
6) Viljandi tööpiirkond (Viljandi maakond) - 4 ametikohta;
7) Rakvere tööpiirkond (Lääne-Viru maakond) - 4 ametikohta;
8) Rapla tööpiirkond (Rapla maakond) -3 ametikohta;
9) Kuressaare tööpiirkond (Saare maakond) - 3 ametikohta;
10) Haapsalu tööpiirkond (Lääne maakond) - 2 ametikohta;
11) Jõgeva tööpiirkond (Jõgeva maakond) - 2 ametikohta;
12) Põlva tööpiirkond (Põlva maakond) - 2 ametikohta;
13) Võru tööpiirkond (Võru maakond) - 2 ametikohta;
14) Paide tööpiirkond (Järva maakond) - 2 ametikohta;
15) Kärdla tööpiirkond (Hiiu maakond) - 1 ametikoht.
(2) Notari ametinimetus koosneb omastavas
käändes asula nimest, kus notari büroo asub, ning
sõnast “notar”. Kui notaril on mitu bürood erinevates asulates, siis valib ta,
millist asulat oma ametinimetuses kasutada.
[RTL 2003, 107, 1660 – jõust. 16.10.2003]
2. peatükk
Notari ametipitsat
§2. Notari ametipitsat
(1) Notaril on 35-millimeetrise
läbimõõduga sõõrikujuline väikese riigivapi kujutisega pitsat.
(2) Riigivapi kujutise ümber on notari ametinimetus ning ees- ja
perekonnanimi.
(3) Notari ametipitsatid on värvipitsat, reljeefpitsat; lisaks
võib kasutada ka muud sobivat liiki.
(4) Notaril võib olla igast pitsati liigist kaks pitsatit.
(5) Enne ametipitsati kasutusele võtmist peab notar selle registreerima
Riigikantseleis.
§3. Notari ametipitsati hoidmine
Notar peab ametipitsateid hoidma nii, et oleks välistatud nende hävimine, kaotsiminek ja kuritarvitamine.
§4. Kaotatud ja rikutud ametipitsatid
(1) Ametipitsati kaotsimineku korral peab notar teatama sellest viivitamatult justiitsministrile, Notarite Kojale ja Riigikantseleile ning avaldama teate notari ametipitsati kaotsimineku kohta üleriigilises päevalehes.
(2) Rikutud ametipitsat antakse üle justiitsministrile ning notar teatab kasutamise lõpetamisest Notarite Kojale ja Riigikantseleile.
(3) Kaotatud pitsati ja rikutud ametipitsati asemel võtab notar kasutusele uue ametipitsati, millel peab olema vastavalt kaotatud või rikutud ametipitsatist eristamist võimaldav tunnus.
§5. Notari ametipitseri näidis
(1) Notar esitab uue ametipitsati kasutusele võtmise korral justiitsministrile uue ametipitseri näidise.
(2) Notar peab ametipitseri näidise juurde lehele märkima ametipitsati kasutusele võtmise kuupäeva.
§6. Kehtetute ametipitsatite üleandmise kord
(1) Notari ametist vabastamise, tagandamise, ametinimetuse või nime muutumise korral antakse
notari ametipitsatid üle justiitsministrile.
(2) Justiitsminister tunnistab lõikes 1 nimetatud ametipitsatid kehtetuks.
(3) Justiitsminister teatab Riigikantseleile notari ametipitsati kasutamise lõpetamise kohta.
§7. Notari ametipitsati hävitamine
(1) Rikutud ja kehtetuks tunnistatud ametipitsatid hävitatakse.
(2) Notari ametipitsatite hävitamise viisi määrab justiitsminister. H��vitamise kohta
koostatakse hävitamise akt.
3. peatükk
Notari ametitoimingute vormistuse üldnõuded
1. jagu
Üldsätted
§8. Notari dokumentide vormistamine
(1) Notari dokumentide originaalid, algärakirjad ja ärakirjad peavad olema loetavad ning vormistatud säilimiskindlal paberil.
(2) Notariaalakti ja selle algärakirja esimene lehekülg sisaldab kujunduselemendina väikese riigivapi kujutist ja suures kirjas notari ametinimetust ning ees- ja perekonnanime.
(3) Notari koostatud dokument peab olema trükikirjas. Dokumendi võib vormistada mõlemale lehepoolele, kui paberi kvaliteet seda võimaldab.
(4) Dokument võib olla käsikirjas, kui ei ole võimalik kasutada printerit või kirjutusmasinat ning toimingu tegemist ei saa edasi lükata.
(5) Dokumendi tekst peab olema keeleliselt täpne ja üheselt mõistetav ning stiililt korrektne. Tekstis on lubatud kasutada ainult üldtuntud lühendeid.
(6) Kõik notari koostatud dokumendi sisu jaoks olulised arvud peavad olema dokumendis vähemalt ühel korral sõnadega lahti kirjutatud.
§9. Dokumentide pitseerimine
(1) Notari pitser dokumendil peab olema selge ja identifitseeritav.
(2) Notar kirjutab dokumendile alla nii, et pitser katab osaliselt allkirja.
(3) Mitmeleheküljeliste dokumentide nöörimisel kinnitatakse nöör reljeefpitsatiga. Dokumendi peab pitseerima viisil, mis muudaks dokumendilt pitseri ilma nähtavate jälgedeta eemaldamise võimatuks.
(4) Notariaalmärkele lisab notar värvipitsati jäljendi.
2. jagu
Tõestamistoimingute vormistuslikud nõuded
§10. Tehingu ja tahteavalduse tõestamisel notariaalakti märgitavad isikuandmed
(1) Tehingu ja tahteavalduse tõestamisel märgib notar enda isikuandmetest notariaalakti oma ametinimetuse, ees-ja perekonnanime ja büroo aadressi. Kui notar tegi tõestamistoimingu väljaspool bürood, märgib notar nii büroo aadressi kui ka tõestamise koha.
(2) Toimingus osaleja kohta märgib notar notariaalakti vähemalt järgmised isikuandmed:
1) füüsilise isiku kohta ees- ja perekonnanime, isikukoodi (selle puudumisel sünniaja) ja aadressi;
2) juriidilise isiku kohta juriidilise isiku nime, registrikoodi ja aadressi;
3) juriidilise isiku esindajaks oleva füüsilise isiku kohta ees- ja perekonnanime ning isikukoodi (selle puudumisel sünniaja).
(3) Esinduse korral märgib notar esindatava kohta notariaalakti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikuandmed.
(4) Toimingusse kaasatud tõlgi, tunnistaja või usaldusisiku kohta märgib notar notariaalakti käesoleva paragrahvi lg 2 punktis 1 loetletud andmed.
(5) Kui toimingu käigus on vajalik osaleja perekonnaseisu tuvastamine, siis märgib notar andmed perekonnaseisu kohta notariaalakti osaleja ütluste kohaselt.
§11. Vorminõuded muude tõestamistoimingute ja notariaalmärke korral
(1) Muu asjaolu tõestamisel või kinnitamisel märgib notar notariaalakti või notariaalmärkesse oma ametinimetuse, ees- ja perekonnanime ja büroo aadressi. Kui notar tegi toimingu väljaspool bürood, märgib notar nii büroo aadressi kui ka toimingu tegemise koha.
(2) Kui muu tõestamistoimingu puhul on vaja märkida notariaalakti või notariaalmärkesse toimingus osaleja isikuandmed, siis kohaldatakse § 10 lõike 2 sätteid.
(3) Allkirja õigsuse, allkirjanäidise õigsuse, tõlkija allkirja õigsuse, tõlke õigsuse ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamisel märgib notar dokumendi esilehe ülaossa sõnad „allkirja õigsus“, „allkirjanäidis”, „tõlkija allkirja õigsus“, „tõlke õigsus“, „ärakiri“ või „väljavõte“.
§12. Muud notariaalaktis ja notariaalmärkes kohustuslikud andmed
(1) Notariaalakti ja notariaalmärkesse märgib notar toimingu ametitoimingute raamatus registreerimise numbri.
(2) Notar märgib notariaalakti ja notariaalmärkesse notari tasu suuruse, sellele lisanduva käibemaksu suuruse ja tasu võtmise aluseks oleva seadusesätte.
§13. Registriseisu tõend
(1) “Notariaadiseaduse“ § 31 sätestatud registriseisu tõendi kinnitab notar notariaalmärke vormis. Tõend registriseisu kohta võib sisalduda ka notariaalaktis.
(2) Notariaalmärkes märgib notar:
1) oma ametinimetuse, ees- ja perekonnanime, büroo aadressi;
2) kinnitatava asjaolu;
3) asjaolu, kas notar tutvus ise registriandmetega või annab ta tõendi välja registrikaardi ärakirja või registriandmete väljatrüki alusel alusel;
4) registriandmetega tutvumise kuupäeva või registrikaardi ärakirja või registriandmete väljatrüki väljastamise kuupäeva;
5) notariaalmärke tegemise kuupäeva ja koha.
(3) Kui notar annab tõendi registriandmete kohta, mille ei ole kolmanda isiku jaoks avalikku usaldatavust, märgib notar selle asjaolu notariaalmärkesse.
(4) Notariaalmärkega dokument registriseisu kohta pealkirjastatakse „registriseisu tõend“.
§14. Elektroonilise registri väljatrükk
(1) Elektroonilise registri väljatrükile tehtavas notariaalmärkes ei pea notar kajastama “Tõestamisseaduse“ (RT I 2001, 93, 564) § 42 lõikes 1 nimetatud asjaolusid ja ei pea notariaalmärkesse lisama „Tõestamisseaduse“ § 42 lõikes 2 nimetatud selgitust, kui registri väljatrükk neid andmeid juba automaatselt sisaldab.
(2) Elektroonilise registri väljatrüki kinnitamisel märgib notar dokumendi esilehe ülaossa sõna „väljatrükk“.
§15. Notariaalakti ja notariaalmärke allkirjastamine
(1) Notari ametitoimingus osaleja ja toimingusse kaasatud isik kirjutab notariaalaktile omakäeliselt alla notari juuresolekul. Allkirja juurde märgib osaleja ja toimingusse kaasatud isik oma ees- ja perekonnanime.
(2) “Tõestamisseaduse“ § 15 lõikes 2 nimetatud allakirjutamise puhul ei pea osaleja ja toimingusse kaasatud isik allkirja juurde lisama oma ees- ja perekonnanime.
(3) Notar kirjutab notariaalaktile alla pärast seda, kui osalejad ja kaasatud isikud on aktile alla kirjutanud. Notar märgib allkirja juurde omakäeliselt sõna „notar“.
(4) Notariaalmärke allkirjastamisel märgib notar oma allkirja juurde omakäeliselt sõna „notar“.
§16. Dokumendi köitmine
(1) Mitmeleheküljeline notariaalakt ja mitmeleheküljeline notariaalmärkega dokument köidetakse nööriga ja köitmine kinnitatakse reljeefpitseriga.
(2) Dokumendid, kaardid, joonised ja illustratsioonid, millele notariaalaktis on viidatud kui notariaalakti osadele, köidetakse notariaalakti külge.
(3) “Tõestamisseaduse“ § 17 lõikes 2 ja §-s 33 nimetatud toimingu käigus koostatud notariaalakti kirjalik tõlge köidetakse notariaalakti külge.
(4) Notariaalakti külge ei köideta isikusamasuse, esindusõiguse või käsutusõiguse tuvastamise dokumente ega muid toimingu alusmaterjale.
(5) Notariaalakti külge ei köideta „Tõestamisseaduse“ § 31 lõikes 1 nimetatud testamenti sisaldavat ümbrikut.
(6) Köidetud dokumendi lehed peavad olema nummerdatud ja dokumendi lehtede arvu kinnitab notar oma allkirjaga.
§17. Parandused dokumendi tekstis
(1) Notariaalaktis või notariaalmärkes tehtav parandus peab olema õiendatud. Õiendamata võib jätta ainult notariaalakti osaks olevas dokumendis tehtud parandused, kui nende heakskiitmine nähtub notariaalaktist, ja sisulise tähtsuseta ebaolulised parandused.
(2) Õienduse võib teha dokumendi serval, dokumendi lõpus või dokumendi külge köidetud eraldi lehel.
(3) Notar märgib õienduses paranduse tegemise kuupäeva ja allkirjastab õienduse.
(4) Iga parandus dokumendi tekstis peab jätma esialgse teksti loetavaks. Esialgne tekst kriipsutatakse läbi.
(5) Juurdekirjutuse täpne koht tekstis määratakse õienduses.
(6) Õienduse selguse eesmärgil võib paranduse või juurdekirjutuse uue teksti märkida ka dokumendi teksti endasse.
(7) Kui parandus tehakse peale dokumendi ettelugemist, ei pea notar uuesti kogu dokumenti ette lugema, vaid võib ette lugeda ka ainult parandatud tekstiosa.
§18. Notariaalakti originaali väljastamise kord
(1) Notariaalakti originaali saamiseks esitab isik põhjendatud kirjaliku avalduse ja teiste algärakirja nõudmiseks õigustatud isikute kinnitatud allkirjadega nõusolekud. Nimetatud avaldus ja nõusolekud võivad sisalduda juba ka notariaalaktis endas.
(2) Notar võib originaali väljastamisest keelduda, kui avalduses nimetatud toimingu tegemist võimaldab ka notariaalakti algärakiri.
(3) Notariaalakti originaali väljastamisel märgib notar väljastatava originaali lehe ülaossa sõna „originaal“.
(4) Notariaalakti originaali väljastamisel teeb notar asemelejäävale algärakirjale pealdise, milles sisalduvad järgmised andmed:
1) kinnitus, et algärakiri asendab originaali;
2) notariaalakti originaali väljastamise kuupäev;
3) originaali saanud isiku andmed vastavalt §-le 10;
4) originaali väljastamise põhjus.
(5) Notar allkirjastab pealdise.
§19. Notariaalakti originaali asendamise kord
(1) Kadunud või hävinud notariaalakti originaali asendamisel teeb notar seda asendavale dokumendile pealdise, milles sisalduvad järgmised andmed:
1) kinnitus, et dokument asendab notariaalakti originaali;
2) notariaalakti originaali asendamise kuupäeva ja koha;
3) originaali asendamise põhjus.
(2) Notar allkirjastab pealdise.
3. jagu
Notariaalakti algärakirja väljastamise kord
§20. Algärakirja väljastamine
(1) Notar väljastab algärakirju nii mitu eksemplari, kui on algärakirja nõudma õigustatud isikuid.
(2) Kui algärakirja nõudma õigustatud isik on algärakirja kaotanud või on see hävinud, siis väljastab notar uue algärakirja ainult juhul, kui toimingu tegemine on võimalik ainult notariaalakti algärakirjaga. Algärakirja väljastamist nõudev isik peab sellisel juhul esitama notarile põhjendatud kirjaliku avalduse.
(3) Algärakirja väljastamise kohta ei tehta kannet ametitoimingute raamatusse.
§21. Originaalile tehtavad märkused algärakirjade kohta
(1) Notariaalakti originaalile märgitakse algärakirja saanud isikute ees- ja perekonnanimi ning algärakirja väljastamise kuupäev. Nimetatud andmed võivad sisalduda juba notariaalaktis endas.
(2) Kui algärakirja saanud isiku kohta puuduvad notariaalaktis endas isikuandmed, siis märgitakse originaalile ka tema isikukood ja aadress.
(3) Kui mõnele isikule väljastati algärakirja asemel algväljavõte, peab see asjaolu olema originaalil kajastatud.
§22. Algärakirja valmistamine
(1) Notariaalakti algärakiri valmistatakse originaalist kas paljundamise teel või arvutiväljatrükina.
(2) Kui arvutiväljatrükina tehtav algärakiri valmistatakse parandusi sisaldavast originaalist, ei pea algärakirjas kajastuma originaalil olev paranduse-eelne tekst ja õiendusmärkused. Algärakiri sisaldab sellisel juhul ainult kehtivat lõplikku teksti.
(3) Algärakirja esimese lehe ülaossa märgitakse sõna “algärakiri”.
(4) Algärakirja juurde võib köita või sellega samale lehele paljundada või trükkida täiendavaid dokumente, ärakirju ja väljavõtteid, mis ei ole küll notariaalakti osaks, kuid mida võib algärakirja kasutamisel vaja minna (“Tõestamisseaduse” § 10 lõikes 2, § 54 lõikes 2 nimetatud dokumendi ärakiri jne). Taolise ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamisest piisab märke tegemisest algärakirja pealdises.
§23. Algärakirja pealdis
(1) Notariaalakti algärakirja pealdis peab sisaldama järgmiseid andmeid:
1) kinnitus, et algärakiri vastab originaalile;
2) selgitus, et algärakiri asendab õigustoimingutes notariaalakti originaali;
3) algärakirja väljaandmise kuupäev ja koht;
4) algärakirja saanud isikute ees- ja perekonnanimed;
(2) Kui algärakirja saanud isiku kohta puuduvad notariaalaktis endas isikuandmed, siis märgitakse pealdisesse ka tema isikukood ja aadress.
(3) Kui mõnele isikule väljastati algärakirja asemel algväljavõte, peab see asjaolu kajastuma pealdises.
(4) Notar allkirjastab pealdise ja kinnitab selle pitseriga.
§24. Algväljavõte
(1) Algärakirja nõudma õigustatud isiku soovil võib notar algärakirja asemel väljastada algväljavõtte.
(2) Algväljavõtte väljastamisele kohaldatakse algärakirja kohta käivaid sätteid.
(3) Algväljavõttele tehtavas pealdises peab lisaks § 23 lõikes 1 nimetatud andmetele olema nimetatud väljavõtte ese ja sisalduma kinnitus, et notariaalaktis ei ole väljavõtet täiendavaid või muutvaid andmeid.
§25. Algväljavõtte väljastamine pärast notariaalakti originaalis ilmse vea parandamist
(1) Pärast ilmse vea parandamist notariaalakti originaalis väljastab notar algärakirja nõudma õigustatu isiku vastava taotluse korral notariaalakti parandatud kohast algväljavõtte.
(2) Notar teeb notariaalakti originaalile algväljavõtte väljastamise kohta nõutud märkused.
4. jagu
Muude ametitoimingute vormistus
§26. Avalduse ja teate edastamine
(1) Isiku avalduse ja teate edastab notar teisele isikule tähitud väljastusteatega posti teel.
(2) Avalduse või teate edastamiseks koostatakse saatja kirjalik taotlus, milles märgitakse:
1) saatja ees- ja perekonnanimi, aadress;
2) saaja ees- ja perekonnanimi, aadress;
3) avalduse või teate sisu või viide sellele, et avaldus või teade on lisatud nimetatud taotlusele.
(3) Lõikes 2 nimetatud taotlusele kirjutab alla saatja ja notar kinnitab saatja allkirja õigsuse.
(4) Saajale edastatakse nii saatja taotlus kui ka selles sisalduv või sellele lisatud avaldus või teade. Taotlus koostatakse nii mitmes eksemplaris, kui on saajaid.
(5) Pärast avalduse või teate edastamist koostab notar saatja soovil tõendi, milles sisalduvad järgmised andmed:
1) saatja ees- ja perekonnanimi, aadress;
2) saaja ees- ja perekonnanimi, aadress;
3) avalduse või teate edasiandmise aeg;
4) avalduse või teate sisu;
5) vajadusel ka avaldusele või teatele saadud vastuse sisu või asjaolu, et antud tähtajaks ei ole avaldusele või teatele vastust saabunud.
(6) Kui ilmneb avalduse või teate edasiandmise võimatus, koostab notar saatja soovil edasiandmise võimatuse kohta tõendi.
§27. Omandiõiguse tunnistus ja muud tunnistused
(1) Omandiõiguse tunnistuse teeb notar tõestamise vormis vastavalt “Tõestamisseaduse” § 34 lõikele 1 ja §-le 35. Notar annab omandiõiguse tunnistusi välja seaduse või muu õigusaktiga ettenähtud juhtudel.
(2) Omandiõiguse tunnistuse annab notar välja registreerimisele kuuluva vara kohta, mis on olemas tunnistuse väljaandmise päeval. Ühise vara korral kontrollib notar vara kuulumist ühise vara hulka.
(3) Abikaasa surma korral annab notar omandiõiguse tunnistuse välja üleelanud abikaasa avalduse, abielutunnistuse ja surmatunnistuse alusel.
(4) Muid tõendeid ja tunnistusi väljastab notar vastavalt “Tõestamisseaduse” § 38 lõikele 3 tõestamise või kinnitamise vormis.
4. peatükk
Notariaalne hoiustamine
§28. Notarikonto
(1) Rahasummade hoiustamise jaoks avab notar krediidiasutuses eraldi notarikonto.
(2) Krediidiasutuse ja kontotüübi valib notar, kui hoiustamist taotlevad isikud ei ole hoiustamise avalduses krediidiasutust ja kontotüüpi kindlaks määranud.
(3) Hoiustamiseks ei või kasutada notari muud kontot ega kolmanda isiku kontot. Notar võib kasutada ühte kontot korraga ka mitme hoiustamise jaoks.
(4) Notarikonto käsutamine peab olema dokumenteeritud. Elektroonilisel teel konto käsutamise puhul peab igast konto käsutamisest tegema väljatrüki.
§29. Notari väärtpaberikonto
(1) Väärtpaberite hoiustamise jaoks peab notar avama eraldi väärtpaberikonto.
(2) Notar ei või hoiustamiseks kasutada kolmanda isiku kontot ega enda isiklikku väärtpaberikontot. Notar võib kasutada ühte kontot korraga ka mitme hoiustamise jaoks.
(3) Notar ei pea hoiulevõetud väärtpabereid valitsema.
(4) Notar peab võtma kontohaldurilt väärtpaberikonto väljavõtte väärtpaberikontol tehtud kontotoimingute kohta igal kalendripäeval, mille sees tehti väärtpaberikontole kanne.
§30. Väärtasjade hoiustamine
(1) Väärtasju võib hoiustada vastavate hoiutingimuste olemasolul lühiajaliselt notaribüroos.
(2) Väärtasjade hoiulevõtmiseks võib notar rentida krediidiasutuses hoiulaeka. Notar võib kasutada ühte hoiulaegast mitme hoiustamise jaoks.
(3) Väärtasjad antakse krediidiasutusse hoiule pitseeritud pakis, millele on märgitud hoiustamise raamatu number.
§31. Hoiustatu väljaandmine
(1) Hoiustatu käsutamine on lubatud üksnes hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale.
(2) Hoiustatud rahasumma kontolt väljaandmine toimub notari poolt krediidiasutusele esitatud maksekorralduse alusel.
(3) Hoiustatud väärtpaberite ülekandmine toimub notari poolt kontohaldurile tehtud korralduse alusel.
(4) Hoiustatud väärtasjad annab välja notar.
§32. Hoiustamiskviitung
(1) Notar võib isikule anda hoiustamise kohta hoiustamiskviitungi.
(2) Kviitungi teeb notar kahes eksemplaris, millest üks antakse hoiustajale ja teist hoitakse hoiustamise avalduse juures.
(3) Kviitungisse märgitakse järgmised andmed:
1) hoiustamise vastuvõtnud notari ametinimetus, ees- ja perekonnanimi ja büroo aadress;
2) kviitungi väljaandmise kuupäev;
3) hoiustaja nimi, isiku- või registrikood, aadress;
4) hoiustatu saaja nimi, aadress;
5) hoiustamise alus;
6) hoiustamise ese (rahasumma; väärtpaberite arv, tähistus ja nimiväärtus; väärtasjade kirjeldus ja väärtus).
(4) Notar allkirjastab kviitungi ja lisab pitseri.
§33. Hoiustamisega seotud dokumendid
Hoiustamise käiku kajastavaid alusdokumente hoitakse hoiustamise avalduse juures.
§34. Hoiustamise raamatus registreerimise kohustus
(1) Notar on kohustatud registreerima kõik tema poolt tehtud hoiustamised hoiustamise raamatus.
(2) Iga notar peab eraldi hoiustamise raamatut.
(3) Hoiustamise raamatusse tehakse kanne hoiustamise päeval ja kanne notari poolt hoiustatu väljaandmise päeval.
§35. Hoiustamise raamat
(1) Hoiustamise raamatu vormistamisele kohaldatakse ametitoimingute raamatu pidamist
reguleerivaid sätteid.
(2) Notar võib hoiustamise raamatut pidada elektrooniliselt.
(3) Hoiustamise raamatusse kantakse järgmised andmed:
1) hoiustamise number;
2) hoiustaja nimi, isiku- või registrikood;
3) hoiustamise ese (rahasumma; väärtpaberite arv, tähistus ja nimiväärtus; väärtesemete kirjeldus ja väärtus);
4) hoiustamise alus (tagatava tehingu või hoiustamise avalduse ametitoimingute raamatus registreerimise number);
5) hoiustamise koht (notarikonto number, notari väärtpaberikonto number või hoiulaeka asukoht ja number);
6) hoiustatu saaja nimi, aadress, rahasumma ja väärtpaberite hoiustamise korral vastavalt saaja pangakonto number või saaja väärtpaberikonto number;
7) hoiustatu väljaandmise kuupäev;
8) väljaantud hoiustamise ese (rahasumma; väärtpaberite arv, tähistus ja nimiväärtus; väärtasjade kirjeldus ja väärtus).
5. peatükk
Notari ametitoimingute raamat
§36. Ametitoimingute registreerimise kohustus
(1) Notar on kohustatud registreerima kõik tema poolt tehtud ametitoimingud ametitoimingute raamatus.
(2) Iga notar peab eraldi ametitoimingute raamatut.
(3) Ametitoimingute raamatusse tehakse kanne ametitoimingu lõpuleviimise päeval.
§37. Paberkandjal ametitoimingute raamat
(1) Paberkandjal peetav ametitoimingute raamat peab olema köidetud, A4 formaadis lehetedega ja
kõvakaaneline.
(2) Köidetud ametitoimingute raamatu lehed peavad olema nummerdatud. Enne raamatu
kasutuselevõtmist kinnitab notar selles olevate lehtede arvu oma allkirja ja pitseriga.
(3) Ametitoimingute raamatu tiitellehele märgitakse notari ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, büroo asukoht ning ametitoimingute raamatu kasutusele võtmise ja lõpetamise kuupäev.
(4) Kanded ametitoimingute raamatusse tehakse sinise säilimiskindlat kirja võimaldava
kirjutusvahendiga. Kanded peavad olema korrektsed ja loetavad.
(5) Kanded ametitoimingute raamatusse tehakse järjestikku nii, et ei jääks vahelekirjutamist
võimaldavaid tühju ridu.
(6) Täiendused ja parandused tehakse nii, et esialgne tekst jääb loetavaks. Täiendused ja parandused
peab notar kinnitama parandatud kande lõpus allkirjaga ja lisama kuupäeva.
§38. Ametitoimingute raamatu pidamine elektrooniliselt
(1) Ametitoimingute raamatut võib pidada elektrooniliselt.
(2) Ametitoimingute raamatu pidamisel kasutatav infosüsteem peab olema enne kasutuselevõtmist kooskõlastatud justiitsministriga.
(3) Pärast infosüsteemi kooskõlastamist peavad kõik notarid justiitsministri määratud tähtajal ametitegevuse raamatu elektroonilisele pidamisele üle minema.
(4) Ametitegevuse raamatu elektroonilisel pidamisel tuleb kinni pidada vastava infosüsteemi kasutajajuhendis ettenähtud andmetöötlus- ja andmekaitsenõuetest.
(5) Kord nädalas tehakse ametitoimingute raamatu andmebaasi kannetest väljatrükk.
(6) Kalendriaasta köitmata väljatrükkidele peab jooksvalt panema leheküljenumbrid.
(7) Väljatrükid köidetakse kalendriaasta lõpus toimikusse. Notar kinnitab selles olevate lehtede arvu oma allkirja ja pitseriga.
(8) Toimiku väliskaanele märgitakse notari ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, büroo asukoht ning esimese ja viimase väljatrüki tegemise kuupäev.
(9) Täiendused ja parandused ametitoimingute raamatus teeb notar elektroonilises andmebaasis. Pärast andmebaasis paranduse tegemist teeb notar vajaduse korral uue väljatrüki.
§39. Kannete numeratsioon
(1) Igale tehtud ametitoimingule antakse ametitoimingute raamatus järjekorranumber.
(2) Iga kalendriaasta alguses uuendab notar ametitoimingute numeratsiooni alustades numbrist “1”.
(3) Ametitoimingute raamatu järjekorranumber märgitakse notariaalakti või notariaalmärkesse.
(4) Ametitoimingute raamatu numeratsioonis vea avastamisel teeb notar kohta, kus viga algas, sellekohase märkuse ning lisab allkirja ja kuupäeva.
§40. Sissekantavad andmed
(2) Ametitoimingute raamatusse kantakse ametitoimingu kohta järgmised andmed:
1) ametitoimingu number;
2) tasuregistri number;
3) ametitoimingu tegemise kuupäev;
4) ametitoimingus osaleja andmed (füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi, aadress, isikukood või sünniaeg ning juriidilise isiku puhul nimi, aadress ja registrikood) ja esindaja olemasolul esindaja andmed;
5) ametitoimingu üldkirjeldus;
6) tehingu väärtus;
7) notari tasu;
8) käibemaks;
9) kogusumma;
10) märkused.
(3) Notar märgib ametitoimingute raamatusse ametitoimingus osaleja ja esinduse korral esindaja isiku tuvastamiseks kasutatud riikliku isikuttõendava dokumendi numbri.
(4) Ametitoimingu kohta märgitakse ametitoimingute raamatusse:
1) tehingu tõestamise korral tõestatud tehingu liik;
2) notariaalmärkega kinnitamise korral, millist liiki asjaolu kinnitati;
3) muu tõestamistoimingu puhul tõestatud sündmus või asjaolu;
4) muu ametitoimingu puhul ametitoimingu üldkirjeldus.
(5) Ametitoimingute raamatusse tehakse kanne tehinguväärtuse kohta, kui see on notari tasu arvestamise aluseks. Kindla tasumääraga ametitoimingute puhul kannet tehinguväärtuse kohta ei tehta.
(6) Notari tasu kohta märgitakse ametitoimingute raamatusse viide notari tasu seaduse paragrahvile, mille alusel võetakse vastavat notari tasu.
§41. Hiljem tuvastatava isikusamasuse, esindus- ja käsutusõigusega tõestamistoimingu registreerimise erisused
(1) Tõestamistoimingu kohta, mille puhul notar tuvastab isikusamasuse, esindusõiguse või käsutusõiguse peale notariaalakti allkirjastamist, tehakse kanne ametitoimingute raamatusse notariaalakti allakirjutamise päeval.
(2) Kui notar on tõestamistoimingu teinud isikusamasuses, esindusõiguses või käsutusõiguses kaheldes või seda tuvastamata, siis kantakse ametitoimingus osaleja kohta ametitoimingute raamatusse esialgsed andmed.
(3) Nimetatud puudustega tõestamistoimingu juurde tehakse märkuste lahtrisse kanne selle kohta, et isikusamasuses, esindusõiguses või käsutusõiguses kaheldakse või see on tuvastamata. Kui notar on tuvastanud isikusamasuse, esindusõiguse ja käsutusõiguse, teeb notar märkuste lahtrisse vastavasisulise õienduse.
6.peatükk
Notari asendamine
§42. Notari taotlusel nimetatud asendaja ametitoimingute erisused
(1) Notari taotlusel nimetatud notari asendaja kasutab asendamise ajal asendatava notari pitsatit ja ametitegevuse raamatuid.
(2) Notari asendaja teeb asendamise kohta märke notari ametitoimingute raamatusse. Asendamise lõppemisel tehakse ametitoimingute raamatusse märge asendamise lõppemise kohta.
(3) Enne asendama asumist peab asendajaks nimetatud isik esitama justiitsministrile oma allkirjanäidise.
(4) Asendamise ajal tehtavates notariaalaktides märgib notari asendaja asendatava notari nime, asendamise fakti ja enda isikuandmed vastavalt § 10 lõikele 1. Notari asendaja lisab oma allkirjale omakäeliselt sõnad “notari asendaja”.
(5) Asendamise ajal tehtavates notariaalmärgetes lisab notari asendaja oma allkirjale omakäeliselt sõnad “notari asendaja N.N. (ees- ja perekonnanimi)”.
§43. Ajutiselt täitmata notari ametikohale määratud notari asendaja ametitoimingute
erisused
(1) Ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud asendaja peab asendamise ajal oma nime all eraldi ametitegevuse raamatut ja hoiustamise raamatut.
(2) Ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud asendajal on väikse riigivapi kujutisega notari asendaja pitsat. Riigivapi kujutise ümber on tekst “Notari asendaja”.
(3) Notari asendaja pitsat antakse notari asendajale tema ametisse nimetamisel.
(4) Enne asendama asumist peab asendajaks nimetatud isik esitama justiitsministrile oma allkirjanäidise ja pitserinäidised.
(5) Asendamise ajal tehtavates notariaalaktides ja notariaalmärgetes märgib notari asendaja enda isikuandmed vastavalt § 10 lõikele 1 ja lisab oma allkirjale omakäeliselt sõnad “notari asendaja”.
7.peatükk
Notari dokumentide arhiveerimine
§44. Notari dokumendid
(1) Notari dokumendid käesoleva korra mõistes on ”Notariaadiseaduse” § 16 lõikes 1 nimetatud
dokumendid.
(2) Notari kui avalik-õigusliku ametikandja tegevuse tulemusena loodud ja saadud dokumendid on
avalikud arhivaalid “Arhiiviseaduse” (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597;
2001, 88, 531; 93, 565) mõistes.
(3) Notari dokumentide suhtes kohaldatakse arhiiviseaduse ja Vabariigi Valitsuse 29.12.1998.a
määrusega nr 308 kinnitatud “Arhiivieeskirja” (RT I 1998, 118/120, 1904; 2000, 81, 520; 2001,
13, 59) avalike arhivaalide kohta käivaid sätteid.
§45. Notar arhiivimoodustajana
(1) Notar on avalik-õigusliku ametikandjana arhiivimoodustaja “Arhiivieeskirja “ mõistes.
(2) Notar on kohustatud ametisoleku ajal korrastama, arhiivitehniliselt ette valmistama ning
säilitama oma tegevuse tulemusena loodud ja saadud dokumente.
(3) Riigi arhiivi üleandmiseni säilitab notar dokumente nende säilitamiseks sobivates tingimustes.
§46. Notari dokumentide loetelu
(1) Notari dokumentide loetelu kehtestatakse notari ametitegevuse käigus loodud või
saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks.
(2) Dokumentide loetelu liigitab notari dokumendid sarjadesse. Sarjad võivad omakorda
jaguneda allsarjadeks.
§47. Dokumentide korrastamine
(1) Dokumentide korrastamisel võetakse aluseks “Arhiivieeskirjas“ sätestatud korrastusüksused.
(2) Notari dokumentide korrastamisel paigutatakse lõpetatud ametitoimingu dokumendid eraldi
toimikusse koondatult dokumentide loetelus nimetatud sarjade kaupa.
(3) Notari dokumendi lisad ja alusdokumendid asuvad põhidokumendi juures.
(4) Notari ametitoimingute raamatud moodustavad eraldi säilikud.
§48. Toimikutesse paigutamise nõuded
(1) Notari dokumendid pannakse säilitamiseks sobivasse ümbrisesse (mappi, karpi).
(2) Toimiku seljale või kaanele märgitakse vastavalt dokumentide loetelule sarja ja allsarja tähis
ning nimetus, pealkiri, aastaarv ning säilitustähtaeg.
(1) Toimikusse paigutatakse üldjuhul vastavasse sarja kuuluvad ühe asjaajamisaasta dokumendid.
Erandi võivad moodustada toimikud, mille jätkamise vajadus või otstarbekus on põhjustatud
töö iseloomust.
(2) Toimikusiseselt paigutatakse dokumendid kronoloogiliselt, tähestiku järgi või muu tunnuse
alusel.
(3) Toimikusse pannakse igast dokumendist üks eksemplar. Toimikusse ei panda dokumentide
liigseid koopiaid, mustandeid või muid säilitamisele mittekuuluvaid materjale.
(4) Alatise või pikaajalise säilitustähtajaga mitmeleheküljelisi dokumente ei tohi ühendada
metallkinnitiga.
(5) Dokumendid koondatakse toimikutesse viisil, mis võimaldab dokumente vabalt lugeda ja neid
füüsiliselt kahjustamata kasutada.
§49. Dokumentide säilitamine
(1) Notar koondab arhiiviväärtusega dokumendid ja üle kümne aastase säilitustähtajaga
dokumendid kolme aasta jooksul pärast nendega seotud asjaajamise lõppu tsentraliseeritud
säilitamiseks ehitatud või kohandatud notaribüroo arhiiviruumi.
(2) Lõikes 1 nimetatud dokumendid võib anda üle mitme notaribüroo või Notarite Koja poolt
peetavasse tsentraliseeritud säilitamiseks ehitatud või kohandatud ühisesse arhiivihoidlasse.
(3) Notari dokumente, millega seotud asjaajamine ei ole veel lõppenud või mis ei ole koondatud
lõikes 1 ja 2 nimetatud arhiiviruumi või –hoidlasse, hoiab notar lukustatavas kapis või
dokumentide hoidmiseks eraldatud ruumis.
(4) Arhiiviruum ja arhiivihoidla peavad vastama “Arhiivieeskirjas“ sätestatud nõuetele.
§50. Juurdepääs notari dokumentide
(1) Notari dokumentidele kehtib „Notariaadiseaduse“ §-s 3 sätestatud juurdepääsupiirang.
(2) Juurdepääs arhiivis olevatele notari dokumentidele on:
1) isikutel, kelle ülesandel või kelle suhtes ametitoiming tehti, või nende esindajatele;
2) kohtutel nende menetluses olevates kriminaal-, tsiviil- või haldusasjades;
3) uurimisorganitel kohtu määruse alusel;
4) notari tegevuse üle järelevalvet teostavatel isikutel.
(3) Kolmandal isikul on juurdepääsuõigus notari dokumentidele ainult seaduses sätestatud juhtudel
või ametitoimingus osalenud isiku notariaalselt kinnitatud allkirjaga nõusolekul.
§51. Notari dokumentide hävitamine
Notari dokumentide hävitamine toimub vastavalt “Arhiiviseaduses” ja “Arhiivieeskirjas” sätestatule.
§52. Notari dokumentide üleandmine
(1) Ametis olev notar annab riigi arhiivis säilitamisele kuuluvad notari dokumendid riigi arhiivile
üle viie aasta jooksul pärast “Arhiiviseaduses” sätestatud üleandmise kohustuse tekkimist.
(2) Notari dokumentide üleandmine toimub vastavalt “Notariaadiseaduses”, “Arhiiviseaduses” ja
“Arhiivieeskirjas” sätestatule.
8.peatükk
Järelevalve notari ametitegevuse üle
§53. Järelevalve teostamine
(1) Järelevalvet notari ametitegevuse üle teostatakse kohapealse kontrollimise teel ning notarilt saadud materjalide ja andmete abil.
(2) Järelevalve teostamine ei tohi olulisel määral häirida notaribüroo tööd klientide teenindamisel.
§54. Järelevalvet teostavad isikud
(1) Järelevalvet notari ametitegevuse üle teostab justiitsminister tema volitatud ametnike kaudu.
(2) Justiitsminister võib järelevalve teostamisele kaasata Notarite Koja esindaja, kelle määrab Notarite Koda.
(3) Järelevalvet teostavad isikud on kohustatud saladuses hoidma neile seoses ametitegevusega teatavaks saanud andmeid.
§55. Järelevalve objekt
Järelevalve objektiks on:
1) notari ja tema büroo töökorraldus;
2) tööks vajalike töövahendite olemasolu ja kättesaadavus;
3) ametitoimingute raamatu ja muude raamatute pidamine;
4) notari dokumentide vormistamine ja pitseerimine;
5) hoiustamine;
6) notari dokumentide arhiveerimine;
7) ühenduse olemasolu elektroonilistesse registritesse ja päringute tegemise korraldus;
8) ametitoimingus osalejate esindamine kohtu- ja haldusasutustes;
9) notari tasu võtmise õigsus;
10) ametikindlustuse olemasolu.
§56. Järelevalve liigid
(1) Järelevalve notari ametitegevuse üle toimub korralise kontrolli, erakorralise kontrolli või järelkontrollina.
(2) Esimene korraline kontroll notari ametitegevuse üle toimub teise ametiaasta jooksul. Korralist kontrolli teostatakse justiitsministri kinnitatud järelevalvegraafiku kohaselt.
(3) Erakorralist kontroll viiakse läbi põhjendatud juhtudel, kui on alust arvata, et notari ametitegevuses esineb olulisi kiiret kõrvaldamist vajavaid puudusi.
(4) Järelkontroll toimub korralise kontrolliga avastatud puuduste kõrvaldamise ja korralise kontrolli tulemuste alusel antud justiitsministri käskkirja nõuetekohase täitmise kontrollimiseks.
(5) Erakorraline kontroll ja järelkontroll toimub justiitsministri igakordsel määramisel.
§57. Kontrollist teatamine
(1) Korralisest kontrollist teatatakse notarile või notari asendajale ja Notarite Kojale ette
vähemalt kaks nädalat enne selle algust.
(2) Erakorralisest kontrollist ja järelkontrollist ei pea ette teatama.
§58. Notari kohustused järelevalve korral
(1) Notar on kohustatud kontrolli käigus osutama igakülgset abi ja andma järelevalve teostamise jaoks vajalikku teavet.
(2) Notar on kohustatud esitama järelevalve käigus kontrollimiseks dokumendid, ametitegevuse raamatud ja muud ametitegevust kajastavad materjalid.
(3) Notar eraldab vajadusel järelevalvet teostavatele isikutele tööks ruumi.
(4) Notar ei ole kohustatud viibima kontrolli läbiviimise juures.
(5) Notar on kohustatud esitama justiitsministrile tema nõudmisel oma ametitegevuse kohta kirjalikke selgitusi, mis on vajalikud ametitegevuse kontrolli läbiviimiseks.
§59. Järelevalve akt
(1) Kontrolli tulemuste koostatakse järelevalve akt, millele kirjutavad alla järelevalvet läbiviinud isikud.
(2) Kui mõnel järelevalvet läbiviinud isikul on eriarvamus, siis lisatakse see järelevalve aktile.
(3) Järelevalve akt esitatakse notarile tutvumiseks nelja nädala jooksu järelevalve lõppemisest arvates.
(4) Notaril on õigus esitada kirjalikke selgitusi ja vastuväiteid kahe nädala jooksul järelevalve akti saamise päevast arvates.
§60. Järelevalve tulemused
(1) Järelevalve käigus tuvastatud ametitegevuse puuduste kõrvaldamiseks annab justiitsminister käskkirjaga juhiseid ja ettekirjutusi, mis on notarile täitmiseks kohustuslikud.
(2) Käskkirjaga ei tohi teha notarile ettekirjutusi õiguse rakendamiseks.
(3) Käskkiri tehakse notarile ja Notarite Kojale viivitamata teatavaks.
(4) Kui notar ei järgi käskkirjaga tehtud ettekirjutusi ja juhiseid või ei täida neid nõuetekohaselt, võib selle kohustuse rikkumine olla notari suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks.
§61. Notarite Kojale delegeeritud järelevalve valdkonnad
Notarite Koda teostab järelevalvet notari ametitegevuse üle põhikirjas sätestatud korras järgmistes valdkondades:
1) teiste elukutsete esindajatega ühistes ametiruumides töötamise keelust kinnipidamine;
2) notaribüroo nõuetekohastest lahtiolekuaegadest kinnipidamine;
3) notarile seadusega pandud ülesannete isiklik täitmine;
4) notari ametialastest kitsendustest kinnipidamine;
5) ametikohustuste täitmisest eemalviibimisest teatamine;
6) Notarite Koja juhenditest ja põhikirjast kinnipidamine;
7) klienditeeninduses ametinõuete ja kutse-eetika järgimine;
8) justiitsministrile Notarite Koja kaudu esitatavate statistiliste aruannete õigsus.
[RTL 2003, 50, 741 – jõust. 24.04.2003]
§62. Järelevalve Notarite Koja tegevuse üle
(1) Justiitsminister teostab järelevalvet Notarite Koja tegevuse õiguspärasuse üle.
(2) Justiitsministrile esitatakse Notarite Koja koosoleku, eestseisuse ja aukohtu otsuste ärakirjad ning sellekohasel nõudmisel ka muud koja dokumendid.
(3) Notarite Koda esitab justiitsministrile iga aasta 15. veebruariks aruande Notarite Koja, notarite ja notarikandidaatide lõppenud aasta tegevuse kohta ning Notarite Koja põhiliste ülesannete täitmise töökava ja aastaeelarve.
9.peatükk
Ametitegevuse statistiline aruanne
§ 63. Statistilise aruande esitamise kohustus
Notar esitab justiitsministrile Notarite Koja kaudu ametitegevuse statistilise aruande aruandeperioodile järgneva kvartali esimese kahe nädala jooksul.
[RTL 2003, 50, 741 – jõust. 24.04.2003]
§64. Ametitoimingute arvud
Statistilises aruandes peavad olema ära toodud järgmiste ametitoimingute arvud toimingute
kaupa:
1) kinnisasja võõrandamise lepingute tõestamine;
2) ehitise ja ehitise osade võõrandamise lepingute tõestamine;
3) pandi- ja hüpoteegilepingute tõestamine;
4) muude piiratud asjaõigustega seotud lepingute tõestamine;
5) testamentide tõestamine;
6) volikirjade tõestamine;
7) juriidilise isiku asutamis-, ühinemis- ja jagunemistehingute tõestamine;
8) muude tehingute tõestamine;
9) pärimisõiguse tunnistuste väljaandmine;
10) ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamine;
11) allkirja ja allkirjanäidise õigsuse kinnitamine;
111) tõlkija allkirja õigsuse kinnitamine;
112) tõlke õigsuse kinnitamine;
113) „Tõestamisseaduse“ § 51 kohaselt dokumendi eestikeelsele tõlkele lisatud tõlke õigsust kinnitava tõendi väljastamine.“
12) registriseisu tõendid ja registrite väljatrüki õigsuse kinnitamine;
13) hoiustamine;
14) muud ametitoimingud;
15) konsultatsioonid, dokumendi projektid;
16) kokku toiminguid.
[RTL 2003, 50, 741 – jõust. 24.04.2003]
10.peatükk
Notarikandidaadi konkurss ja kandidaadi väljaõpe
1.jagu
Notarikandidaadi konkurss
§65. Konkursi väljakuulutamine
(1) Notarikandidaadi konkursi kuulutab välja Notarite Koda.
(2) Konkursi korras täidetavate notarikandidaadi kohtade arvu määrab Notarite Koda, lähtudes justiitsministri poolt kinnitatud notarikandidaatide arvust.
(3) Notarite Koda avaldab konkursiteate kahes üleriigilise levikuga päevalehes ja Notarite Koja koduleheküljel Internetis. Teates märgitakse konkursi korras täidetavate kandidaadikohtade arv, konkursi toimumise aeg ja koht, avaldusega koos esitatavate dokumentide loetelu ning avalduste esitamise tähtpäev.
§66. Konkursil osalemine
(1) Konkursil osalemiseks esitatakse avaldus konkursikomisjonile.
(2) Komisjonile esitatakse koos avaldusega isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakiri, akadeemilise juriidilise kõrghariduse olemasolu tõendava dokumendi ärakiri, senist töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi ärakiri ja curriculum vitae.
(3) Avalduste esitamise tähtaeg peab olema vähemalt kaks nädalat konkursiteate avaldamise päevast arvates.
§67. Konkursi läbiviimine
(1) Konkursi viib läbi ja notarikandidaadiks taotlejaid hindab konkursikomisjon.
(2) Konkurss toimub hiljemalt 1 kuu jooksul avalduste esitamise tähtpäevast arvates.
§68. Konkursi osad
(1) Konkursi osad on essee ja vestlus.
(2) Essee teemad ja essee kirjutamiseks vajaliku aja määrab konkursikomisjon.
(3) Konkursil osaleja kirjutab esseele ainult märgusõna ja esitab komisjonile koos esseega kinnises ümbrikus märgusõna koos oma nimega.
(4) Vestlusel hinnatakse konkursil osaleja sobivust notariameti pidamise seisukohalt. Hindamisel võetakse arvesse isiku üldist silmaringi, suhtlemisoskust, oskust mõtteid loogiliselt ja arusaadavalt väljendada, argumenteerimisoskust, keeleoskust, senist haridusteed ja ametikäiku, samuti ettekujutust notari ametitegevusest.
§69. Hindamissüsteem
(1) Esseed hindab komisjon nelja palli süsteemis:
4 palli-väga hea
3 palli- hea
2 palli- rahuldav
1 pall- mitterahuldav
(2) Komisjoni liikmete poolt esseele antud hinded liidetakse ja saadud arvu hindajate arvuga jagades saadakse essee koondhinne.
(3) Vestlusel antakse notarikandidaadiks taotlejale hinnang- „sobiv“ või „mittesobiv“.
(4) Konkurssi ei läbi notarikandidaadiks taotleja, kelle essee koondhinne on mitterahuldav või kes on vestlusel hinnatud mittesobivaks.
§70. Konkursitulemused
(1) Vastavalt kandidaadikohtade arvule loetakse konkursi läbinuks osalejad üldise pingerea järgi.
(2) Konkursikomisjon teeb otsuse konkursitulemuste kohta 2 nädala jooksul konkursi toimumisest arvates. Konkursil osalenutele tehakse konkursitulemused teatavaks Notarite Koja kaudu.
(3) Notarite Koda teeb justiitsministrile ettepaneku konkursi läbinute kandidaaditeenistusse nimetamiseks.
§71. Kandidaaditeenistusse asumine
(1) Kandidaaditeenistusse nimetatud isik peab väljaõppele asuma kuue nädala jooksul kandidaaditeenistusse nimetamise päevast arvates.
(2) Kui konkursi läbinud isik ei asu ettenähtud tähtaja jooksul kandidaaditeenistusse, lõpetatakse kandidaaditeenistus ja justiitsminister nimetab kandidaaditeenistusse konkursi pingereas oleva järgmise isiku.
2. jagu
Notarikandidaadi väljaõpe
§72. Väljaõppe eesmärk
Väljaõppe jooksul peab notarikandidaat omandama notariameti pidamiseks vajalikud teoreetilised teadmised, praktilised oskused ja kutseeetika tõekspidamised.
§73. Väljaõppe läbiviimine
(1) Väljaõpet korraldab ja viib läbi Notarite Koda.
(2) Praktika notaribüroodes toimub Notarite Koja poolt määratud notarite juhendamisel.
(3) Praktika läbiviimise kohtu osakondades tagab Justiitsministeerium.
§74.Väljaõppe osad
Väljaõppe kestel peab notarikandidaat läbima järgmised väljaõppe osad:
1) praktika notaribüroodes;
2) notari asendamine;
3) praktika kinnistusametis, registriosakonnas ja pärimisregistris;
4) osavõtt Notarite Koja seminaridest ja koolitustest;
5) Notarite Koja poolt antud ülesannete täitmine.
§75. Praktika notari juures
(1) Notarikandidaat peab olema väljaõppel vähemalt kahe eri tööpiirkonna notari juhendamisel võimalikult erineva struktuuri ja töökorraldusega notaribüroodes.
(2) Notaribüroo praktika kestuse määrab Notarite Koda.
(3) Notar, kelle juures notarikandidaat on praktikal, kohustub juhendama ja andma kandidaadile väljaõppeks vajalikku tööd.
(4) Praktika lõppedes esitab notarist juhendaja Notarite Kojale kirjaliku arvamuse notarikandidaadi erialaste teadmiste, praktiliste ametialaste oskuste, analüüsivõime, iseloomuomaduste, suhtlemisoskuse, käitumise ja notariametiks sobivuse kohta.
§76. Notari asendamine
(1) Notarikandidaat peab asendama võimalikult mitut erineva tööpiirkonna notarit.
(2) Notarikandidaat peab asendama notareid vähemalt 30 päeva.
§77. Praktika kinnitusametis, registriosakonnas ja pärimisregistris
(1) Praktika sisuks on tutvumine kinnistusameti, registriosakonna ja pärimisregistri tööga.
(2) Praktika kinnistusametis ja registriosakonnas kestab kummaski ühe nädala.
(3) Praktika pärimisregistris kestab ühe päeva.
§78. Väljaõppearuanne
(1) Kui notarikandidaat on läbinud kõik väljaõppe kohustuslikud osad, esitab ta Notarite Kojale väljaõppe aruande.
(2) Väljaõppearuandes märgitakse väljaõppe aeg, toimumise koht, juhendaja ja esitatakse
väljaõppe käigus omandatu kirjeldus.
§79. Väljaõppe kestuse muutmine
(1) Notarite Koda võib teha justiitsministrile ettepaneku muuta notarikandidaadi väljaõppe kestust.
(2) Väljaõppe kestust võib lühendada, kui notarikandidaat on läbinud väljaõppe osad ja omandanud notariameti pidamiseks vajalikud kogemused ning oskused.
(3) Väljaõppe kestust või pikendada, kui notarikandidaat ei ole omandanud notariameti pidamiseks vajalikke kogemusi ja oskusi mõjuvate asjaolude tõttu.
3. jagu
Notarikandidaadi arvestus
§80. Arvestuse läbiviimine
(1) Notarikandidaadi arvestus toimub kuue kuu jooksul kandidaaditeenistusse nimetamisest arvates.
(2) Ettepaneku eksamikomisjonile notarikandidaadi arvestuse läbiviimiseks teeb Notarite Koda.
(3) Notarikandidaadi arvestuse võtab vastu eksamikomisjon.
(4) Arvestuse toimumise aja ja koha ning arvestusel kasutatada lubatud õigusaktide nimekirja teeb notarikandidaatidele teatavaks Notarite Koda.
(5) Arvestusele mitteilmunud notarikandidaadi arvestusele lubamise otsustab komisjon. Notarikandidaat lubatakse arvestusele, kui ta puudus arvestuselt mõjuvatel põhjustel.
§81. Arvestuse sisu
(1) Arvestus on kirjalik ja koosneb kolme kaasuse lahendamisest.
(2) Kaasused valmistavad ette Notarite Koda ja Justiitsministeerium, mille hulgast võib eksamikomisjon valida vahetult enne arvestuse toimumist arvestusele tulevad kaasused. Komisjon võib kaasused ka ise koostada.
(3) Notarikandidaat võib kaasuste lahendamisel kasutada enne arvestust teatavaks tehtud nimekirjas olevaid õigusakte.
§82. Hindamissüsteem
(1) Arvestustöid hinnatakse kas “arvestatud” või “mittearvestatud”.
(2) Arvestustöö iga kaasust hindab vähemalt kolm komisjoni liiget.
(3) Kui vähemalt kaks kaasust saavad hinnangu “mittearvestatud”, siis ei ole notarikandidaat
arvestust sooritanud.
§83. Arvestuse tulemused
(1) Eksamikomisjon teeb otsuse arvestuse tulemuste kohta kolme nädala jooksul arvestuse toimumisest arvates.
(2) Notarite Koda teeb arvestuse tulemused teatavaks notarikandidaatidele.
§84. Järelarvestus
(1) Arvestusel negatiivse tulemuse saanud notarikandidaadil on õigus sooritada järelarvestus.
(2) Arvestuse ja järelarvestuse vahele peab jääma vähemalt üks kuu.
(3) Järelarvestuse negatiivselt sooritanud notarikandidaat vabastatakse kandidaaditeenistusest seoses notarikandidaadi tunnistamisega sobimatuks notarina töötamiseks.
11. peatükk
Notarieksam
§85. Notarieksami läbiviimine
(1) Notarieksam toimub hiljemalt kahe kuu jooksul notarikandidaadi väljaõppeprogrammi läbimisest arvates.
(2) Notarieksami võtab vastu eksamikomisjon.
(3) Notarite Koda teeb ühe nädala jooksul notarikandidaadi väljaõppeprogrammi läbimise otsustamisest arvates eksamikomisjonile ettepaneku notarieksami läbiviimiseks.
(4) Notarieksami toimumise aja, koha ning eksamil kasutada lubatud õigusaktide nimekirja teeb eksamile lubatud notarikandidaadile teatavaks Notarite Koda.
§86. Eksamikomisjonile esitatavad materjalid
Notarite Koda esitab komisjonile notarikandidaadi kohta käivad järgmised materjalid:
1) notaritest juhendajate arvamused notarikandidaadi kohta;
2) Notarite Koja poolt koostatud ülevaade notarikandidaadile antud ülesannetest ja nende täitmisest;
3) notarikandidaati puudutavad distsiplinaarmenetluse materjalid;
4) muud andmed, mis võivad omada tähtsust notarikandidaadi sobivuse hindamisel.
§87. Eksamile lubamine
(1) Komisjon teeb esitatud materjalide põhjal otsuse notarikandidaadi eksamile lubamise kohta.
(2) Komisjon ei luba notarikandidaati eksamile kui:
1) notarikandidaat tunnistatakse notariameti pidamise jaoks sobimatuks;
2) komisjon peab vajalikuks notarikandidaaditeenistuse pikendamist.
(3) Eksamikomisjon teatab Notarite Kojale notarikandidaadi eksamile mittelubamise otsusest, mille alusel võib Notarite Koda teha justiitsministrile ettepaneku lõpetada notarikandidaadi kandidaaditeenistus või pikendada tema väljaõpet.
(4) Eksamile mitteilmunud notarikandidaadi eksamile lubamise otsustab eksamikomisjon. Notarikandidaat lubatakse eksamile, kui ta puudus eksamilt mõjuvatel põhjustel.
§88. Eksami sisu
(1) Eksam on kirjalik ja koosneb viie kaasuse lahendamisest.
(2) Eksami kaasused koostavad Justiitsministeerium ja Notarite Koda kaasates koostamisse kõrgkooli õppejõude ja tunnustatud õigusteadlasi.
(3) Eksamikomisjon määrab eksami kestuse.
(4) Eksami sooritamisel võib kasutada enne eksamit teatavaks tehtud nimekirjas olevaid õigusakte.
§89. Hindamissüsteem
(1) Vastuseid hinnatakse kümne palli süsteemis:
9-10 palli- väga hea
6-8 palli- hea
3-5 palli- rahuldav
1-2 palli- mitterahuldav
(2) Eksami iga kaasust hinnatakse eraldi.
(3) Ühe kaasuse eest antud hinded liidetakse ja saadud arvu hindajate arvuga jagades saadakse kaasuse hinne.
(4) Eksami koondhinne on kaasuste hinnete aritmeetiline keskmine.
(5) Eksam on positiivselt sooritatud kui iga kaasuse hinne ja ka eksami koondhinne on vähemalt 3 palli.
§90. Eksamitulemused
(1) Eksamikomisjon teeb otsuse eksamitulemuste kohta kolme nädala jooksul eksami toimumisest arvates.
(2) Komisjon saadab otsuse Notarite Kojale, kes teeb eksamitulemused eksamil osalenud isikutele ühe nädala jooksul teatavaks.
§91. Järeleksam
(1) Eksamil negatiivse tulemuse saanud notarikandidaadil on õigus sooritada järeleksam.
(2) Eksami mittesooritanud notarikandidaatide olemasolul otsustab eksamikomisjon kahe nädala jooksul eksami toimumisest arvates järeleksami läbiviimise aja ja koha.
(3) Eksami ja järeleksami vahele peab jääma vähemalt üks kuu ning järeleksam peab toimuma hiljemalt nelja kuu jooksul eksami toimumisest arvates.
(4) Järeleksami negatiivselt sooritanud notarikandidaat vabastatakse kandidaaditeenistusest
seoses notarikandidaadi tunnistamisega sobimatuks notarina töötamiseks.
§92. “Notariaadiseaduse” § 55 lõikest 1 tulenevad erisused
(1) Notarieksami sooritamiseks tuleb “Notariaadiseaduse” § 55 lõikes 1 nimetatud isikul esitada avaldus eksamikomisjonile. Avaldus esitatakse eksamikomisjonile Notarite Koja kaudu.
(2) Komisjonile esitatakse koos avaldusega:
1) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakiri;
2) akadeemilise juriidilise kõrghariduse olemasolu tõendava dokumendi ärakiri;
1) senist töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi ärakiri;
2) curriculum vitae;
3) notari põhistatud arvamus isiku tööalase asjatundlikkuse, töövõime ja notari ametipidamiseks sobivuse kohta.
(3) Avalduse esitanud isiku saab notarieksamit sooritada koos väljaõppeprogrammi läbinud notarikandidaatidega.
(4) Notari eksami toimumise aja, koha ning eksamil kasutada lubatud õigusaktide nimekirja teeb avalduse esitanud isikule teatavaks Notarite Koda.
(5) Komisjon ei luba avalduse esitanud isikut notarieksamile, kui avalduse esitanud isik on notariametiks sobimatu. Eksamile mittelubatud isik ei saa uuesti taotleda “Notariaadiseaduse“ § 55 lõike 1 alusel notarieksami sooritamist.
(6) Negatiivse tulemuse saanud “Notariaadiseaduse” § 55 lõikes 1 nimetatud isikul on õigus sooritada järeleksam. Järeleksami negatiivselt sooritanud isik ei saa uuesti taotleda “Notariaadiseaduse” § 55 lõike alusel notarieksami sooritamist.
§93. Notarite puhul kohaldatavad erisused
(1) Ametis oleval notaril on õigus sooritada notarieksam.
(2) Eksamil osalemiseks peab notar esitama ainult avalduse.
(3) Ametis oleva notar puhul ei saa komisjon teha eksamile mittelubamise otsust.
(4) Negatiivse tulemuse saanud notaril on õigus sooritada järeleksam.
12. peatükk
Notari ametikoha täitmise konkurss
§94. Konkursi väljakuulutamine
(1) Notari ametikoha täitmise konkursi kuulutab välja justiitsminister.
(2) Notarite Koja motiveeritud taotlusel võib justiitsminister konkursi edasi lükata või konkurssi mitte välja kuulutada.
(3) Notarite Koda teatab notaritele ja notarieksami sooritanud notarikandidaatidele notari ametikoha täitmise konkursist ühe nädala jooksul konkursi väljakuulutamise päevast arvates.
§95. Konkursil osalemine
(1) Notari ametikohale võivad konkursi korras kandideerida notarid ja notarieksami sooritanud notarikandidaadid.
(2) Ametis olev notar, kes ei ole sooritanud notarieksamit, peab enne notarite atesteerimist toimuvatel ametikoha täitmise konkurssidel osalemiseks sooritama notarieksami.
(3) Konkursil osalemiseks esitatakse avaldus konkursikomisjonile.
§96. Konkursil osalemise avaldus
(1) Avalduses märgitakse notari tööpiirkond, kuhu notari ametikoha taotleja soovib kandideerida.
(2) Kui konkurss on välja kuulutatud mitmes erinevas tööpiirkonnas asuvate ametikohtade täitmiseks, siis võib notari ametikoha taotleja kandideerida notari ametikohale mitmes erinevas tööpiirkonnas. Konkursil osalemise avalduses tuleb märkida tööpiirkondade eelistus.
(3) Komisjonile teadaandmise eesmärgil võib notari ametikoha taotleja avalduses märkida tema poolt eelistatud tööpiirkonna ka juhul, kui selles tööpiirkonnas asuva ametikoha täitmiseks ei ole konkurssi välja kuulutatud.
(4) Avalduste esitamise tähtaeg peab olema vähemalt kaks nädalat konkursiteate teatavaks tegemisest arvates.
§97. Konkursi läbiviimine ja konkursil osalejate hindamine
(1) Konkursi viib läbi ja konkursil osalejaid hindab konkursikomisjon.
(2) Konkursi pingerea moodustamise aluseks on notarieksami hinne.
(3) Kui ametikoha täitmise konkursil osaleb atesteerimise läbinud notar, siis otsustab komisjon notari varasema ametikäigu põhjal notari koha konkursi pingereas.
(4) Kui konkursil osaleja on distsiplinaarkorras karistatud ja karistus ei ole kustunud, arvestatakse tema notarieksami hindest maha:
1) noomitusega karistamise korral 1 punkt;
2) kuni 50 000 krooni suuruse rahatrahviga karistamise korral 1,5 punkti;
3) üle 50 000 krooni suuruse rahatrahviga karistamise korral 2 punkti.
§98. Konkursitulemused
(1) Notari ametikoha täitmise konkursi on läbinud konkursil osaleja, kes on sellesse notari tööpiirkonda kandideerijate arvestuses pingereas parimal kohal.
(2) Kui ühes notari tööpiirkonnas konkursi korras täidetavate notari ametikohtade arv on võrdne või suurem nendele kohtadele kandideerijate arvust, loetakse kandideerijad konkursi läbinuks.
(3) Kui konkursil osaleb ainult üks notari ametikoha taotleja, loetakse ta konkursi läbinuks.
(4) Konkursikomisjon teeb otsuse konkursitulemuste kohta 1 nädala jooksul konkursi toimumisest arvates ja esitab justiitsministrile ettepaneku konkursi läbinud isiku notari ametikohale nimetamiseks.
(5) Konkursikomisjoni otsus konkursitulemuste kohta tehakse konkursil osalejatele teatavaks Notarite Koja kaudu.
§99. “Notariaadiseaduse” § 55 lõikest 1 tulenevad erisused
(1) Notari ametikohale võivad konkursi korras kandideerida “Notariaadiseaduse” § 55 lõike 1 nimetatud notarieksami sooritanud isikud.
(2) Notarite Koda teatab “Notariaadiseaduse” § 55 lõikes 1 nimetatud notarieksami sooritanud isikutele notari ametikoha täitmise konkursist ühe nädala jooksul konkursi väljakuulutamise päevast arvates.
13. peatükk
Notariasendaja eksam
§100. Notari asendaja eksami läbiviimine
(1) Notari asendaja eksami võtab vastu eksamikomisjon.
(2) Eksam viiakse läbi kahe kuu jooksul eksamit sooritada sooviva isiku avalduse esitamisest arvates.
(3) Eksamikomisjon annab avalduse esitajale teada eksami toimumise aja, koha ja eksamil kasutada lubatud õigusaktide nimekirja vähemalt kaks nädalat enne eksami toimumist.
§101. Avaldus
(1) Eksami sooritamiseks tuleb esitada avaldus eksamikomisjonile. Avaldus esitatakse eksamikomisjonile Notarite Koja kaudu.
(2) Komisjonile esitatakse koos avaldusega asendajat taotleva notari kirjalik seisukoht taotluse esitaja notariasendajaks sobivuse kohta, isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakiri, akadeemilise juriidilise kõrghariduse olemasolu tõendava dokumendi ärakiri, senist töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi ärakiri ja curriculum vitae.
§102. Eksami osad
(1) Eksam on kirjalik ning koosneb lühikaasuste osast ja praktiliste ülesannete osast.
(2) Lühikaasuseid on viis ja need koostatakse eraõiguse, ühinguõiguse, haldus- ja täitemenetlusõiguse ning notariaadiõiguse valdkondade teemadel.
(3) Praktilised ülesanded on järgmised:
2) kaks tahteavalduse tõestamise ülesannet;
3) kaks muu toimingu ülesannet.
(4) Eksami lühikaasused ja praktilised ülesanded valmistavad ette Notarite Koda ja Justiitsministeerium, mille hulgast valib eksamikomisjon vahetult enne eksami algust eksamiküsimused ja -ülesanded. Komisjon võib eksamiküsimused ja –ülesanded ka ise koostada. Eksamikomisjon määrab eksami kestuse.
(5) Eksami sooritamisel võib kasutada enne eksamit teatavaks tehtud nimekirjas olevaid õigusakte.
§103. Hindamissüsteem
(1) Vastuseid hinnatakse nelja palli süsteemis:
4 palli- väga hea
3 palli- hea
2 palli- rahuldav
1 pall- mitterahuldav
(2) Eksami lühikaasuste osa ja praktiliste ülesannete osa hinnatakse eraldi.
(3) Eksamiosa eest antud hinded liidetakse ja saadud arvu hindajate arvuga jagades saadakse osahinne.
(4) Eksami koondhinne on osahinnete aritmeetiline keskmine.
(5) Eksam on positiivselt sooritatud, kui nii mõlemad osahinded kui ka koondhinne on vähemalt 2 palli.
§104. Eksamitulemused
(1) Eksamikomisjon teeb otsuse eksamitulemuste kohta kolme nädala jooksul eksami toimumisest arvates.
(2) Komisjon saadab otsuse Notarite Kojale, kes teeb eksamitulemused eksamit sooritanud isikutele ühe nädala jooksul teatavaks.
14.peatükk
Konkursikomisjoni ja eksamikomisjoni töökord
§105. Konkursikomisjon
Konkursikomisjon viib läbi notarikandidaadi konkursi ja notari ametikoha täitmise konkursi.
§106. Eksamikomisjon
Eksamikomisjon viib läbi notarikandidaadi arvestuse, notari asendaja eksami ja notarieksami.
§107. Komisjonide koosseis
(1) Konkursikomisjon ja eksamikomisjon koosnevad viiest liikmest.
(2) Konkursikomisjoni liikmed on kaks Notarite Koja poolt nimetatud notarit, kaks justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi ametnikku ja üks tunnustatud jurist, kellele teeb komisjoni töös osalemiseks ettepaneku justiitsminister.
(3) Eksamikomisjoni liikmed on kaks Notarite Koja poolt nimetatud notarit ja kolm tunnustatud juristi, kellel teeb komisjoni töös osalemiseks ettepaneku justiitsminister.
(4) Komisjoni liige ei tohi olla notar:
1) kes osaleb ise konkursil või sooritab notarieksamit;
2) kes on olnud konkursist osavõtva või eksamit sooritava notariaadiseaduse § 55 lõikes 1 nimetatud isiku tööandja.
§108. Asendusliikmed
(1) Komisjoni liikme äraolekul asendab teda komisjoni töös asendusliige.
(2) Komisjoni asendusliikmed määratakse vastavalt justiitsministri või Notarite Koja poolt.
§109. Komisjoni esimees
Komisjoni esimees valitakse komisjoni liikmete hulgast lihthäälteenamusega.
§110. Otsuste vastuvõtmine
(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt neli liiget.
(2) Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on määravaks komisjoni esimehe hääl.
(3) Kui komisjoni liikmel on komisjoni seisukohaga võrreldes eriarvamus, lisatakse see eriarvamusel olija taotlusel protokollile.
§111. Komisjoni protokoll
(1) Komisjoni otsused protokollitakse.
(2) Protokollija valitakse komisjoni liikmete hulgast.
(3) Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija.
15.peatükk
Rakendussätted
§112. Määrustiku jõustumine
(1) Käesolev määrustik jõustub 2002. aasta 1. veebruaril.
(2) Enne määrustiku jõustumist ametisse nimetatud notarid võivad kasutada oma senist, paragrahvi 1 lõikes 2 sätestatust erinevat ametinimetust kuni ametipitsatite väljavahetamiseni.
(3) Paragrahvi 8 lõike 2 nõue muutub kohustuseks 2002. aasta 1. septembrist.
(4) Notar on kohustatud viima oma büroos dokumentide säilitamise tingimused vastavusse käesolevas korras, “Arhiiviseaduses” ja “Arhiivieeskirjas” sätestatud arhivaalide säilitamise tingimustega 2006. aasta 1. jaanuariks.
Facebook
X.com