Teksti suurus:

Anija valla arengukava kinnitamine

Väljaandja:Anija Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2003, 156, 2288

Anija valla arengukava kinnitamine

Vastu võetud 25.09.2003 nr 43

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 64, 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõigete 1, 2 ja 3 alusel, Anija Vallavolikogu määrab:

1. Kinnitada Anija valla arengukava vastavalt määruse lisale.

2. Käesolevat määrust on võimalik vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul haldusmenetluse korras.

3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.

Volikogu esimees Tõnis VÄLI

Anija Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määruse nr 43
lisa

ANIJA VALLA ARENGUKAVA

SISSEJUHATUS

Käesolev Anija valla arengukava on esimene valla arengut käsitlev dokument, mis on koostatud pärast Anija valla ja Kehra linna ühinemist 2002. a kohalike omavalitsuste volikogude valimise käigus.

Anija valla arengukava koostmisel on lähtutud strateegilise planeerimise põhimõtetest ja arengukava koostamise konsultandi – OÜ Geomedia poolt omavalitsuste arengukavade koostamisel väljakujundatud ja rakendatavast metoodikast.

Anija valla arengukava koosneb kahest omavahel seotud osast.

I osa «Anija valla arengustrateegia aastani 2012» sätestab valla pikema aja arengusuunad ja prioriteedid. Aasta 2012 on arengustrateegia ajapiiriks valitud tinglikult, tähistades omavalitsuse arengu strateegilise planeerimise soovituslikku ajavahemikku, mis on 10–15 aastat.

II osa «Anija vallavalitsuse tegevuskava aastani 2007» sätestab konkreetsed tegevused ja projektid aastateks 2003–2006, mis on vajalikud valla arengustrateegia elluviimiseks. Tegevuskava sisaldab ka tegevuste eeldatavaid maksumushinnanguid ja rahastamisvajaduse jagunemist aastate lõikes ning rahastamisallikate jaotust. Valla tegevuskava sisaldab tegevusvajadusi ja konkreetseid tegevusprojekte suuremal määral kui võimaldavad valla enda eeldatavad finantsvahendid perioodiks 2003–2006. Tegevuskava selline koostamisviis on tingitud kohalike omavalitsuste rahastamise väljakujunenud olukorrast Eestis, mis ei võimalda tegevuskava elluviimise katteallikaid ja ressursse mitme aasta peale detailselt ette prognoosida. Seega tuleb valla tegevuskavas esitatud tegevusi ja projekte käsitleda tegevusvajadustena, mis on vaja arengustrateegia realiseerimiseks ellu viia, kuid mille konkreetne elluviimise aeg ja rahastamise katteallikad sõltuvad avanevatest võimalustest ning iga järgeva aasta konkreetsed  tegevused määratletakse koos iga-aastase vallaeelarve koostamisega.

2004. a Eestis käivituv «Eesti Riiklik Arengukava 2003–2006», mille toetusmeetmetesse on integreeritud lisaks Eesti riigi vahenditele ka Euroopa Liidu struktuurifondide ressursid, suurendab tunduvalt omavalitsustele kättesaadavate eelarveväliste finantseerimistoetuste hulka ja elavdab tunduvalt omavalitsuste arendustegevust.

I OSA

ANIJA VALLA ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2012

I. ANIJA VALLA ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS

1. Anija valla olukorra ülevaade

1.1. Anija valla üldiseloomustus ja funktsionaalsed seosed

Asend ja valla üldiseloomustus

Anija vald asub Harjumaa idaosas. Kaugus Tallinnast valla piirini on mööda Peterburi ja nn Piibe maanteed ca 32 km. Anija vald on Harjumaa omavalitsuste seas pindalalt suurim (520,9 km2; ca 12% maakonna pindalast), kuid rahvaarvu poolest alles (peale ühinemist Kehra linnaga 01.01.2003 6363 elanikku) 8. kohal (ca 1,2% maakonna rahvastikust). Rahvastiku tihedus on vallas 12,2 in/km2.

Tabel 1. Anija valla üldandmed

  Rahvaarv 01.01.2003 Pindala*, km² Asustustihedus, elanikku km2 kohta
Kogu Eesti 1 361 242 43 432,31 31,3
Harju maakond kokku 523 588 4333,13 120,8
Harju maakonna linnad 440 471 236,48 1862,6
Kehra linn 3214 3,83 838,9
Harju maakonna vallad 83 117 4096,66 20,3
Anija vald 3149 517,11 6,1
Anija vald koos Kehraga 6363 520,94 12,2
Anija valla osakaal maakonnas, % 1,2 12,0  

*Statistikaameti andmetel

Anija valla naaberomavalitsusteks on põhja poolt Kuusalu vald, ida-kagu suunast Järvamaa Lehtse vald ja Aegviidu vald (paikneb ümbritsetuna Anija ja Lehtse vallast), lõunast Järvamaa Albu vald, edelast Harjumaa Kõue ja Kose vald, läänest Raasiku ja loodest Jõelähtme vald.

Anija valla keskus on vallasisene linn Kehra, kus 01.01.2003 elas 3252 elanikku.

Valla territooriumist ca 50% on kaetud metsaga ning üle 3% on veekogude all. Valda läbivad kagust loodesse Jägala ja idast läände Soodla jõgi. Valla territooriumist suhteliselt suure osa hõlmavad Põhja-Kõrvemaa ja Kõrvemaa maastikukaitsealad. Keskmine kõrgus merepinnast on ca 50 m, valitsev on kergelt lainjas tasandik.

Valla läänepoolne osa Anija, Kehra ja Raasiku ümbruses laiub Põhja-Eesti lavamaal. Kehrast lääne poole jääv ala on suhteliselt tiheda asustusega ala, kus haritav maa vaheldub metsatukkade, soode ning rabadega.

Valla idapoolne osa ulatub kaugele liivaluitelisele Kõrvemaale. Kehrast idasse, Jägala jõe paremale kaldale jäävad väga hõreda asustusega suured Kõrvemaa metsamassiivid, mis idas ulatuvad Kehrast kuni 18 km kaugusel asuva Aegviiduni, lõunas Järvamaal asuvate Tammsaare maadeni, kirdes kuni Lahemaa rahvuspargini.

Valda läbivad peamised liiklusmagistraalideks on Tallinn-Narva (Tartu) raudtee, Jägala-Kose maantee ja Vana-Tartu e Piibe maantee.

Kehra linna läbivad Tallinna-Narva raudtee (Kehra kohas kahe rööpmepaariga), Jägala (Kehra) jõgi ja Kose-Jägala maantee. Tallinnast Kehrasse on nii raudteed kui ka maanteed mööda ligikaudu 40 km. Enamik linna jääb põhja-lõuna suunalise Jägala jõe vasakule kaldale. Loode-kagu suunas poolitab linna Tallinn-Narva raudtee. Ülesõit raudteest on kesklinnas suletud, ümbersõit toimub linnapiiril Jägala-Kose maanteel asuva ülesõidu kaudu. Linn jaguneb funktisonaalselt kuueks linnaosaks: Vana-Asula, linna keskus, Uusasula, Ülejõe, Põrgupõhja ja Kaunissaare.

Vana-asula linnaosa, mis paikneb raudteest põhja pool, iseloomustavad põhiliselt kahekorruselised vanad tööliselamud ja Horizoni paberitehas. Vana-asula linnaosaga on funktsionaalselt seotud hajaasustusega, Jägala jõe paremal kaldal paiknev, Ülejõe küla ning Anija maantee ja jõe vahel asuv ajalooline Kehra küla (Paasiku küla koosseisus). Vana-asulast lääne poole jäävad mitmesugused tööstushooned- ja -rajatised.

Linna keskus paikneb Jägala jõe ja Kose maantee vahelisel alal, mis ligi poole kilomeetri ulatuses on kaetud pargiga ja hoonestatud hõredalt. Seal asus endise Kehra mõisa kompleks. Pargis on endisest mõisa viljakuivatist ümberehitatud hoones kultuurikeskus ja valla haldushoone. Pargi edelaosas asub vana koolimaja (Kehra keskkooli algklasside hoone) ja tervisekeskus. Alles on ka mõisa ait, jõe kaldal paikneb endine härrastemaja ja muid hooneid. Mõisakeskusesse 1980. aastatel ehitatud sovhoosi kontorit kasutab nüüd Kehra kogudus. Kose maantee ääres paikneb enamik Kehra kauplustest ja turuplats.

Uusasula linnaosa paikneb Kose maantee lääneküljel, kus elab enamik linna elanikkonnast. Uusasula rajamist alustati 1950. aastatel seoses paberitehase laiendamisega. Uusasula on hoonestatud põhiliselt 3–5 korruseliste suurelamutega, mille vahel on ka paar eramute kvartalit. Uusasule põhjaosas asuvad Kehra keskkoolihoone ja selle vastas üle Kose maantee endine kooli internaadihoone. Uusasula keskosas asub endine tehase klubihoone. Klubihoone vastas Kose maantee ja jõe vahel asub staadion. Uusasula linnaosa jätkub lõuna pool Lehtmetsa külana.

Ülejõe linnaosa paikneb Kehra mõisa vastas, Jägala jõe paremal kaldal jõekäärus. Linnaosa koosneb eranditult eramutest ja ennesõjaaegsetest väiksematest üürimajadest. Linnaosa rajati 1920–30 aastatel suvilapiirkonnana. Linnaossa viivad kaks jõele rajatud rippsilda.

Põrgupõhja linnaosa paikneb keskusest läänes ja koosneb peamiselt eramutest. Linnaosa paikneb keskusest eemal, olles eraldatud endise Kehra sovhoosi põldudega. Põrgupõhja ja Uusasula vahel asub endine Kehra sovhoosi masinakeskus, milles tänapäeval tegutsevad mitmed ettevõtted, sh kütusetankla.

Asustussüsteem

Valla territoorium jaguneb 31 külaks ja 1 vallasiseseks linnaks (Kehra).

Kehra linna kui III tasandi keskuse1 otsesesse mõjusfääri (vt tabel 1) võib arvestada 13 küla.

1Esmatasandi (ehk kohaliku) keskuse all mõeldakse mingi maa-asulate grupi keskust, mis teatud piirkonna elanikele on esmaseks tõmbekohaks. Selles keskuses paiknevad tavaliselt vähemalt algkool, kauplus, sidejaoskond jt.

Teise tasandi keskuseall mõeldakse suuremat asulat, mis on enamasti tõmbekeskuseks mitme esmatasandi keskuse tagamaa elanikele. Seal paiknevad tavaliselt põhikool, kauplus(ed), sidejaoskond, enamasti ka ambulatoorium.

Kolmanda tasandi keskuseks loetakse suuremat asulat st piirkonnakeskust (kas linna/alevit), mis on tõmbekeskuseks omakorda mitmele teise tasandi piirkonnale.

Lisaks Kehra linnale toimivad vallas keskustena ka Alavere (II tasandi tõmbekeskus) ja Anija (I tasandi tõmbekeskus).

Vallas Kehra linnast suuruselt järgmine keskus on Alavere, mis on kohalikuks keskuseks Arava, Lükati, Pikva, Rasivere, Rooküla, Uuearu, Vetla ja Voose küladele. Alaveres elab 455 elanikku (01.01.2003). Piirkonnas kokku on ca 990 elanikku. Alaveres paikneb põhikool, lasteaed, külaraamatukogu, rahvamaja, sidejaoskond, söögikoht ja toidukauplused.

Alavere piirkonnale on peale Kehra mingil määral tõmbekeskuseks ka Kose, kus asub mitmesuguseid teenindusvõimalusi (keskkool, kunstikool jm).

Alavere piirkonnast eristub kompaktse asustusega Voose küla, mis osaliselt moodustab omaette esmatasandi piirkonna (rahvamaja).

Anija esmatasandi piirkonda võib arvestada 7 küla (Aavere, Härmakosu, Kuusemäe, Lilli, Partsaare, Raudoja, Soodla). Piirkonna äärealade (Härmakosu) osaliseks tõmbekeskuseks võib pidada ka Kuusalu. Takistuseks on seni Kuusalu suunalise teeühenduse madal kvaliteet.

Pillapalu külal üheselt määratletav keskus puudub. Lisaks Kehra-Anija piirkonnale võib Pillapalu tõmbekeskuseks pidada ka Aegviidu asulat, kus paikneb enamik lähemaid teenindusvõimalusi.

Tabel 2. Anija valla keskused ja nende mõjupiirkonnad

  Keskus Keskuse mõjupiirkond Piirkonna rahvaarv
III   Kehra linn   Ülejõe, Vikipalu, Salumäe, Salumetsa, Parila, Paasiku, Mustjõe, Looküla, Linnakse, Lehtmetsa, Kihmla, Kehra, Kaunissaare 4876
II Alavere Arava, Lükati, Pikva, Rasivere, Rooküla, Uuearu, Vetla, Voose 993
I Anija Aavere, Härmakosu, Kuusemäe, Lilli, Partsaare, Raudoja, Soodla 534
    Pillapalu 96

1.2. Looduskeskkond

1.2.1. Geoloogilised tingimused

Anija valla lääneosas (Anija, Kehra ja Raasiku ümbruses) valitseb Põhja-Eesti paasaluspõhjaline lainjas tasandik. Valla idaosa jääb liivaluitelisele Kõrvemaale, kus iseloomulikud on Balti jääpaisjärve setted (savi, aleuriit, liiv, kruus). Kehra linn asub Põhja-Eesti lavamaa lainjal moreentasandikul. Lubjakivi lasub keskmiselt 3–8 m sügavuses, pinnakatteks on enamasti moreen. Kohati on pinnakatteks ka jääjärvelised liivad kuni 5 m või savipinnased kuni 6 m paksuses.

1.2.1.1. Hüdrogeoloogilised tingimused

Anija vallas kasutatavad põhjaveehorisondid (ordoviitsium-kambriumi ja kambrium-vendi) on üldjoontes hästi kaitstud, kuid toorvesi vajab enne tarbijale andmist joogivee nõuetele vastavaks töötlemist. Peamine probleem on üldraua, kloriidide ja väävelvesiniku (H2S), mis veele halva lõhna annab, ülenormatiivne sisaldus ja vee agressiivsus, mis torustikes korrosiooni põhjustab.
Kehra piirkonnas on kasutuses kokku kolm erinevat veekompleksi:

Ordoviitsiumi veekompleks (O)
Ordoviitsiumi ülemine veehorisont lasub vahemikus 11,5–78 m maapinnast. Staatiline veetase ~5 m maapinnast. Veekiht ei ole küllaldase toodanguga ega vajaliku kvaliteediga. Pinnakatte vähese paksuse tõttu on reostuse oht suur.

Ordoviitsiumi-kambrium veehorisont (O-Cm)
Veekihi põhjavesi on valdavalt surveline, survetu vaid vettandvate kivimite avamusalal ja klindiservas. O-Cm veekihi veetase Tallinna ümbruses jääb absoluutkõrgusele 15–35 m, veetase tõuseb kagusuunas Pandivere kõrgustiku poole, Pandiveres toimub suur osa vaadeldava veekihi toitumusest. O-Cm veekiht toitub põhiliselt läbi ülalasuva suhtelise veepideme infiltreeruvast veest, ürgorgudest toitumist võib enim eeldada vaid Ülemiste järve ja Liiva piirkonnas. Veekihis pole aastal 1999 ühist suurt depressioonilehtrit välja kujunenud.
O-Cm veekiht ei ole suure veeandvusega. Veekihi veejuhtivuskoefitsient on 20…50 m2/d . Võrreldes Cm-V veekompleksiga on vaadeldava veekihi veejuhtivus 5–10 korda väiksem, infiltratsioon läbi ülal lasuva veepideme on 2–3 korda suurem. Cm-V ja O-Cm veetasemete omavaheline seos on väga väike lontova savide hea veepidavuse tõttu.
Kambrium-ordoviitsiumi veehorisont lasub vahemikus 80–115 m maapinnast. Staatiline veetase ~9 m maapinnast. Vesi on kvaliteetne.

Kambrium-vendi veehorisont (Cm-V)
Cm-V veekompleksi põhjavesi on kogu veekompleksi levikualal surveline. Cm-V puurkaevude erideebetid jäävad valdavalt vahemikku 0,5–10 m3/h. Veekihi veejuhtivuskoefitsent on 300–500 m2/d. Veekompleks toitub põhiliselt läbi ürgorgude, arvestuslik infiltratsioon läbi lontova savikihi on modelleerimisandmetel 2–4 m3/d.km2.
Kambrium-vendi veehorisont lasub vahemikus 160–230 m maapinnast. Staatiline veetase ~54 m maapinnast.

1.2.2. Maavarad

Liivamaardlad
• Soodla liivamaardla. Paikneb Soodla jõest põhjas. Kogu maardla on aktiivse reservvaruna arvel.
• Sillaotsa II liivamaardla. Asub Kulli-Pikapõllu oosistikus, Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal. Valdavalt passiivne reservvaru, vähesel määral prognoosvaru.
• Järvepõllu liivamaardla. Asub Kulli-Pikapõllu oosistikus, Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal. Tegemist on passiivse reservvaruga.

Kruusamaardlad
• Änni I kruusamaardla. Maardla paikneb Aegviidu-Paukjärve oosistikus. Maardla on aktiivses reservvarus. Kaasnev maavara on liiv.

Turbamaardlad
• Peningi turbamaardla asub Anija, Rae ja Raasiku vallas. Turbavaru maardlas (01.01.2002 seisu järgi): hästilagunenud turvast on aktiivses tarbevarus 2 489 500 tonni ja passiivses tarbevarus 173 000 tonni; aktiivses reservvarus – 23 031 000 tonni ja passiivses reservvarus – 2 771 000 tonni. Vähelagunenud turba varu oli: aktiivset tarbevaru – 563 000 tonni ja passiivset tarbevaru – 34 000 tonni, aktiivset reservvaru – 501 000 tonni.

1.2.3. Kliima

Anija valla kliima on Eesti kontekstis üleminek mereliselt kontinentaalsele, piirkonna pikaajalised näitajad on järgmised:

päikesepaiste kestus 1750 h
aasta keskmine temperatuur 5,0 °C
aasta keskmine sademete hulk     700 mm
aasta keskmine tuule kiirus 4,0 m /sek
valdavad tuuled edela- ja läänetuuled

Täpsemaid mikroklimaatilisi ülevaateid pole Anija valla kohta teadaolevalt koostatud. Üldplaneeringu koostamisel saab mikrokliima aspekte üldiselt hinnata kaudselt, mõningate teiste olemasolevate materjalide (metsamaade paiknemine, reljeefiandmed, eksponeeritus ilmakaarte suhtes, veekogud, jm) alusel.

1.2.4. Maakate

Maakatte analüüs on suhteliselt uus viis kirjeldada maapinnal toimuvat. 1999. aastal koostati kogu Eestit kattev digitaalne maakatte andmebaas nn CORINE.
Anija valla maakatte kaardi põhjal joonistub välja suures osas metsaga kaetud maastik. Vt. Lisa väljavõte Corine maakatte andmebaasist.

1.2.5. Pinnaveekogud ja märgalad

Valla pinnavete võrgustiku moodustavad vooluveekogud jõed, ojad ja kraavid ning seisuveekogud – järved. Valla territooriumist on veekogude all ca 3%. Valla kirdepiiril asub siinne suurim seisuveekogu – Soodla veehoidla. Veehoidla pais ja kalatrepp on Eesti oludes märkimisväärsed. Veehoidla on Tallinna veevarustusobjektina piiratud avaliku kasutusega.

Valla idaosas asuvad väikesed oligotroofsed järved: Koitjärv, Kivijärv, Harakajärv ja Ännijärv. Valda läbivad kagust loodesse Jägala ja Jõelähtme ning idast läände Soodla jõgi. Kehrast lõunas asub ca 29,5 ha suurune Kaunissaare tehisjärv (kahe saarega). Tehisjärv kujutab endast ühte ahelat vesiehitiste süsteemis, mis suunab Soodla ja Jägala jõe veed Pirita jõkke ning lõpuks Ülemiste järve Tallinna varustamiseks.

Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Jõe valgala on 1570 km2, pikkus 97 km. Jõgi on määratletud tundlikuna suublana. Jõe vesi on nõrgalt aluseline (pH 7,6–8,0). Suur on mineraalainete, HCO3, SO4 ja Ca sisaldus. Taimetoitainete (lämmastik, fosfor) poolest on jõgi Kehrast ülesvoolu mesotroofne (keskmiselt rikas) ja allavoolu eutroofne (rikas), mis näitab, et suure osa jõe reostusest põhjustab Kehra linn. Suurimaks reostajaks on AS Horizonile kuuluv Kehra Tselluloosi- ja Paberivabrik, mille puhastatud reovesi (k.a linna olmereovesi) vastab küll normidele, kuid vee kogus on Jägala jõe jaoks liialt suur.

Jägala jõe parempoolne lisajõgi on Soodla jõgi (pikkus 75 km). Jõgi saab alguse Koitjärve rabadest ja suubub Jägala jõkke Soodla küla kohal.

1.2.6. Rohestruktuurid ja väärtuslikud loodusmaastikud

Rohestruktuuridena käsitletakse käesolevas töös kõiki looduslikke ja pool-looduslikke taimekooslusi, olenemata konkreetsest liigilisest koosseisust, maakasutusest või maaomandist. Rohevõrgustik tervikuna moodustab ökoloogilise võrgustiku, kuna nii metsad, põllumajandusmaad, pargid, eramute aiahaljastus kui ka jäätmaade võsa, etendab analoogset rolli erinevate saasteainete (autoliiklus, tööstussaaste) neutraliseerimisel/puhverdamisel. Lisaks ökoloogilisele funktsioonile täidab mitmesugust liiki rohestruktuurid muid funktsioone – majanduslikult tootvad metsa ja põllumajandusmaad, avalikud puhkealad (nt pargid ja kallasrada), piiratud kasutusega puhkealad (nt eramute aiad), esteetilised ja kujunduslikud elemendid (pargid, lilleklumbid, taluhaljastus, koduaiad jm), spetsiifilist taimkatet nõudvad tegevused (jalgpallistaadionid) ning muudki.

Anija vald on oma suuruse ja metsarohkusega eriline terve rohelise vööndi piires. Valla metsad ei ole olulised ainult valla seisukohalt, vaid omavad ka suurt tähtsust vabariikliku ökoloogilise tsoonina. Anija valla metsasus on 64,5% (01.01.2002), mis on Harjumaa keskmisest tunduvalt kõrgem. Metsamaad on kokku 33 400 ha, sellest riigimetsa 21 100 ha.

Nii kultuurilis-ajaloolist kui ka looduslikku ja puhkeväärtust omavad Anija vallas asuvad kirikuaiad, dendropargid, aga ka endised mõisahooned koos sinna juurde kuuluvate parkidega. Anija vallas selliseid kohad on:
• Anija mõisakompleks ja park
• Kehra mõisakompleks ja park
• Alavere park
• Kaunissaare
• Tuha dendraarium
• Matsi dendraarium

1.2.7. Kaitstavad loodusobjektid

Kaitstavad loodusobjektid käesoleva töö mõistes on kaitstavate loodusobjektide seaduse (RTI 1998, 36, 555) alusel kaitstavad objektid ning muud erinevate kriteeriumite alusel kaitset väärivad objektid. Anija vallas asuvad järgmised kaitstavad loodusobjektid:

ÜKSIKOBJEKTID

• Gabrieli poolsaar (Soodla küla), kaitsevöönd 50 m
• Lilli rändrahn (Lilli küla), kaitsevöönd 5 m
• Ülejõe ussikuusk (Ülejõe küla), kaitsevöönd 50 m
• Kruusiaugu kivid (2) (Pikva küla), kaitsevöönd 10 m
• Ülejõe rändrahnud (Ülejõe küla, Vetla mk. kv. 11), kaitsevöönd 10 m
• Tagasauna mänd (Vetla-Voose tee ääres), kaitsevöönd 50 m
• Nirgu rändrahn (Voose küla), kaitsevöönd 10 m

VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD

Põhja – Kõrvemaa maastikukaitseala – asub valla idaservas ning on osaliselt ka Kuusalu ja Loksa vallas. Tegemist on mitmekesise pinnamoega metsade ja sooderikka maastikuga. Ala iseloomustab suur järvede rohkus, neist enamus kuuluvad Eestis haruldaste tüüpide – vähetoitelised ja poolhuumustoitelised – hulka. Taimedest kasvab siin haruldane põhja-lipphernes. Valla piiriks olev Soodla jõgi kuulub Tallinna joogiveehaardesüsteemi.
Soodla – valla põhjapiiril paiknev Soodla veehoidla ümbrus. Veehoidla pais ja kalatrepp on Eesti oludes märkimisväärsed. Veehoidla on Tallinna veevarustusobjektina piiratud avaliku kasutusega.
Aegviidu-Nelijärve piirkond – traditsiooniline metsatööstuse keskus ja hinnatud puhkeala (osaliselt Anija valla territooriumil).
Voose – asub valla lõunaosas. Tegemist on Kõrvemaa metsade keskel asuva väiksema põllumajandusliku alaga, kus suhteliselt hästi on säilinud ajalooline asustusstruktuur. Vooselt saab alguse ja omab siin esinduslikku välisilmet pikk (kuni 50 km) Voose-Tooravere vallseljakute süsteem, mis katkematult ulatub Vooselt Sae-Paunküla kanalini. Rahva kogunemisekohana on tuntud Voose lähedane Luurimägi. Vallseljakust eraldi paikneb imposantne Voose linnamägi. On tehtud ettepanek Voose vallseljaku liitmiseks Kõrvemaa maastikukaitsealaga.

TRADITSIOONILINE KULTUURMAASTIK

Lükati – säilinud traditsiooniline külamaastik Varase rauaaja asustus Raasiku-Perila-Kiviloo-Pikavere väikevoortel sai Harju-Jaani kihelkonna tuumikuks

KAITSEALAD

• Anija looduskaitseala
• Niinsoni looduskaitseala
• Verioja looduskaitseala
• Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala
• Kõrvemaa maastikukaitseala
• Maapaju maastikukaitseala

ÜRGLOODUSE MÄLESTISED

• Õitsekivi
• Lilli kivi
• Õhklase kivikülv
• Kultusekivi (Kehra)
• Suurkivi (Kehra)
• Tänava kivi
• Järvevälja luiteväli
• Suurekivi rändrahn (Kiviloo)
• Kustakse rändrahn (Kiviloo)
• Paluküla Hansu Suurkivi ehk Evald Mölsi nimeline rahn
• Kaeramäe silmaallikas
• Nirgu rändrahn

KAITSEALUSTE TAIMEDE KASVUKOHAD

Kaitstavate loodusobjektide seaduse ja sellel põhinevate alamate õigusaktidega on määratletud kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid. Senini on ebaselgem nende kaitsealuste objektide kaitse praktika, eeskätt väljaspool kaitsealasid. Anija vallas kasvavad järgmised kaitsealused liigid:
II kategooria kaitsealused liigid:
• Kõdu koralljuur (Corallorhiza trifida)
• Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. Esthonica)
• Ainuleheline sookäpp (Malaxis monophyllos)
• Tõmmu käpp (Orchis ustulata)
• Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)
III kategooria kaitsealused liigid:
• Kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. Ochroleuca)
• Hall käpp (Orchis militaris)
• Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis)
• Vööt-huul sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii)
• Ungrukold (Hyperzia selago)
• Tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens)
• Laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine)
• Aas-karukell (Pulsatilla pratensis)
• Palu-karukell (Pulsatilla patens)
• Roomav öövilge (Goodyera repens)

KAITSEALUSTE LOOMA- JA LINNULIIKIDE ELUPAIGAD

Kaitsealustest linnuliikidest elavad Anija vallas I kategooria kaitsealustest liikidest väike konnakotkas (Aquila pomarina) ja II kategooria kaitsealustest liikidest metsis (Tetrao urogallus). Kaitstavad metsise mängupaigad asuvad Anija, Aegviidu, Koitjärve, Rooküla ja Vetla ümbruses.
Jägala- ja Jänijõgi on jõeforelli kaitstavad elupaigad. Jõeforellile (Salmo trutta trutta morpha fario (L.) on oluline varjepaikade olemasolu (vette langenud puutüved, kaldauurded). Jõeforelli ohustavad kudemispaikade hävimine – jõgede tõkestamine tammidega, metsa- ja võsaraie ning mullatööd jõgede kallastel.

EL LOODUSDIREKTIIVI ELUPAIGAD

Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika nurgakiviks on Natura 2000 – EL-i looduskaitsedirektiivide alusel loodav kaitsealade võrgustik, mille moodustavad:
• Linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliikide ning rändlindude elupaikade kaitseks määratud linnuhoiualad,
• Loodusdirektiivi I lisas loetletud elupaigatüüpide ja II lisas loetletud ja taimeliikide kaitseks määratud loodushoiualad.

Natura 2000 aladel ei nõuta range kaitsekorra kehtestamist ega majandustegevuse täielikku keeldu. EL-i looduskaitsedirektiivide eesmärk on pigem toetada säästvat arengut. Looduse mitmekesisuse säilitamisel lähtutakse küll kõigepealt teaduslikest põhjendustest, kuid ei jäeta tähelepanuta ka majanduslikke ja kultuurilisi aspekte ning sotsiaaltingimusi. Teatav majandustegevus on mõnel alal lausa vajalik. Näiteks niidud püsivadki ainult seni, kuni seal järjekindlalt niidetakse või loomi karjatatakse. Ent inimese tegevus Natura 2000 aladel peab olema kooskõlas kaitse-eesmärkidega. Seega luuakse Natura 2000 võrgustik selleks, et säilitada või vajadusel taastada Euroopa Liidule olulised elupaigatüübid ja liikide elupaigad nende loodusliku levila piires.
Iga Natura 2000 ala kohta koostatakse kaitsekorralduskava, milles määratakse kaitse-eesmärgid ja nende saavutamise viisid, pannes kirja ka võimalikud probleemid ja nende lahendusteed.

Esialgsete andmete põhjal on Anija vallas Natura 2000 alad:
• Anija loodushoiuala (LK)
• Verioja loodushoiuala (LK)
• Niinsoni loodushoiuala (LK)
• Maapaju maastikukaitseala
• Põhja-Kõrvemaa loodushoiuala ja linnuhoiuala
• Kõrvemaa loodushoiuala ja linnuhoiuala
• Pruuna-Kõrve püsielupaik – metsise elupaik

1.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond

1.3.1. Elanikkond

1. jaanuaril 2003. aastal elas Anija vallas 6363 elanikku, kellest 2968 (47%) olid mehed ja 3395 (53%) olid naised. Rahvastikust 21% oli tööeast nooremaid, 58% oli tööealisi ja 21% tööeast vanemaid inimesi (vt joonis 2). Vallarahvastiku ülalpeetavate määr oli 54,8% ja tööturusurveindeks 1,4, mis on tunduvalt suuremad Harjumaa vastavatest keskmistest näitajatest (42,3% ja 1,01). Anija valla elanike vanuselist struktuuri iseloomustab joonisel 1 esitatud rahvastikupüramiid. Rahvastiku paiknemine asulate kaupa on esitatud lisas (tabel 4).

Joonis 1. Anija valla rahvastiku vanuseline jaotus 01.01.2002

Joonis 2. Anija valla rahvastikurühmad 01.01.2002.
Statistikaameti andmetel.

Rahvaarvu dünaamika

Arvestades omavalitsuse rahvaarvu kõige usaldusväärsemaks allikaks rahvaloenduse tulemused ning viimasele rahvaloendusele järgneva rahvastikuregistri statistika, on Anija valla (koos Kehra linnaga) rahvaarv vahemikus 1989–2002 vähenenud 413 elaniku (6%) võrra. Üle poole sellest moodustab negatiivne loomulik iive (vt joonis 2), mis on püsinud negatiivsena kogu perioodi vältel, välja arvatud 2001. aasta, kus loomulik iive oli positiivne. Rahvastiku sisse- ja väljarände kohta usaldusväärsed andmed puuduvad.

Tabel 3. Anija valla rahvaarvu dünaamika 1970–2002


*1989 ja 2000 aasta andmed vastavalt rahvaloenduse andmetele, ülejäänud Statistikaameti andmetel

Joonis 3. Anija valla rahvastiku loomulik iive 1991–2002

Analüüsides valla rahvaarvu dünaamikat viimase kolme aasta jooksul asulate lõikes (vt lisas tabel 4), on näha, et rahvaarv on suurenenud Kehra linnas ja seda ümbritsevates külades. Enim on suurenenud rahvaarv Vikipalu (138%), Paasiku (129%), Kehra (117%) ja Parila (116%) külades. Vikipalu küla rahvaarvu jõudsa suurenemise põhjuseks on suvilate aastaringseks elamiseks kohandamine (vt tabel 4).

Rahvaarv on enim vähenenud Pikva (87,2%), Voose (87,3%) ja Rasivere (85,9%) külades.

Tabel 4. Suvilaalad Anija valla territooriumil

Suvilapiirkond
Kruntide arv
Aastaringseks elamiseks kasutatavate suvilate % KOV arvates
2002. a alguse seisuga
Maksimaalne maht tulevikus
Vikipalu küla
261
5%
13
25%
65
Pikva küla
66
5%
3
25%
16
Kaunissaare küla
31
5%
1
25%
8
Raudoja küla
30
5%
1
25%
8

*Harju maavalitsuse andmetel

Valla rahvaarvu edasist muutust on raske prognoosida. Tallinna linnastu (sh Anija vald) rahvastikuprognoosi kõige tõenäosema stsenaariumi kohaselt suureneb Tallinna linna tagamaa rahvaarv aastaks 2025 ligi kolmandiku võrra, seda peamiselt sisserände tõttu (Tallinnast ja mujalt Eestist Tallinna linnastusse). Prognoosi kohaselt sündivus paraneb, kuid rahvastiku vananemine jätkub, seega loomulik iive jääb jätkuvalt negatiivseks. Anija valla rahvaarvu on keeruline prognoosida asjaolu tõttu, et sisseränne Tallinna linnastu tagamaale toimub paikadesse, kus elu- ja liikumistingimused on paremad, kus suudetakse luua uusi atraktiivseid elamualasid, st Anija vald konkureerib ses osas kõigi teiste Tallinna linnastu piirkondadega. Anija valla puhul kaasajal täheldatav sisseränne, mis on seotud suvilapiirkondade või Kehra linna korrusmajadega, on ajutise iseloomuga ning seda võib käsitleda ka negatiivsena, kuna valdav osa sisserändajatest võib olla Tallinnas kõrgete eluasemekuludega mittetoimetulevad elanikud, kes maale ümber asumises näevad võimalust eluasemekulude kokkuhoiuks (aastaringne elamine suvilas või odav korter Kehras). Selline sisseränne võib suurendada valla kulutusi sotsiaalhoolekandele.

1.3.2. Tööhõive ja majandus

Äriregistri andmetel oli 01.09.2002 seisuga Anija valla territooriumil (v.a Kehra linn) registreeritud 113 ettevõtjat, kellest põhitegevusalana 51 tegeles põllumajandusega, 17 hulgi- ja jaemüügiga, 13 tööstustootmisega, 11 transpordi- ja sideteenuste osutamisega, 6 metsamajandusega, 4 finants- ja äriteenindusega, 3 ehitusega, 2 energeetika, gaasi ja veevarustusega, 2 teenindusega, 2 majutus-toitlustusega ja 2 tervishoiuteenustega. Registreeritud ettevõtetest 53 on FIE-d, 39 osaühingud ja 2 aktsiaseltsid.

Kehra linna territooriumil oli 01.09.2002 seisuga registreeritud 59 ettevõtjat, kellest põhitegevusalana 22 tegeles hulgi- ja jaemüügiga, 12 tööstustootmisega, 7 finants-, kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindusega, 5 majutus- ja toitlustusteenustega, 4 transpordi- ja sideteenustega, 3 teenindusega, 2 tervishoiuteenustega, 1 põllumajandusega, 1 kalandusega, 1 energeetika-, gaasi- ja veevarustusteenustega ja 1 ehitusega. Registreeritud ettevõtetest 45 on osaühingud, 7 aktsiaseltsid ja 5 FIE-d.

Ettevõtete arvu poolest 100 elaniku kohta on Anija vald Harju maakonna omavalitsuste seas viimaste hulgas.

Valla olulisemad ettevõtted tegutsevad Kehras ja on peamiselt tööstusettevõtted. Piirkonna olulisemaks ettevõtteks on AS Horizon tselluloosi- ja paberitehas, mis annab tööd ca 550 inimesele. Teised olulisemad ettevõtted on AS Year (õmblustööstus, ca 45 töötajat), AS Kehra Kivitehas (ehitusmaterjalide tootmine, ca 25 töötajat), AS EKAR trükk (siiditrükk, õmblustooted jm, ca 37 töötajat), AS Kehra Puutööstus (puidu töötlemine, ca 10 töötajat), Kehra Agro OÜ (põllumajandustootmine jm, ca 20 töötajat) jt.

Kaubanduse ja teeninduse valdkonnas tegutseb Kehras hulgaliselt väikeettevõtjaid, kellest suur osa on füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegutsevad kaubanduskeskuses «Ilo turg» ja Kehra turuplatsi müügikioskites.

Kehrast väljapool on olulisemateks ettevõteteks OÜ A-Vorst (Liha ja lihatooted), Alvar MÜ TÜ ja ENCO-EST OÜ Alaveres, Kõrve Keskus OÜ (turismiteenused) ja Pillapalu puukool Pillapalus, Mööblikoda OÜ Anijas, AS Vaania (prügisorteerimine) Lillis, OÜ Valsiniidu (mööbli tootmine) Ülejõel jt.

Oluline tööandja vallas on ka vallavalitsus oma allasutuste kaudu (koolid, lasteaiad, raamatukogud, kultuuri- ja rahvamajad) ning vallale kuuluvad ettevõtted (OÜ Kehra Kermot, kommunaalteenused, ca 49 inimest ja OÜ Velko AV, kommunaalteenused).

Primaarsektori ehk peamiselt põllumajanduse arngut vallas võib pidada rahuldavaks. Söötis maade hulk väheneb, areneb suurtootmine (Kehra Agro OÜ), millele aitab tulevikus kaasa ka Eesti ühinemine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga.

Sekundaarsektori e tööstuse arenguks on olemas soodsad tingimused Kehras (raudtee, tööstuse arenguks vaba maa, muud kommunikatsioonid). Edasist arengut ja eriti uute tööstusettevõtete Kehrasse tulekut pärsib hetkel kõige enam vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu nappus kohapeal.

Tertsiaal- e teenindussektoris võib kaubanduse olukorda vallas pidada rahuldavaks. Probleemiks võib pidada seda, et suur osa kaubandusest on n.ö turukaubandus ja puudub üks ühtne ja kaasaegne kaubandus- ja teeninduskeskus. Probleemiks võib pidada ka kaupluse puudumist Pillapalu piirkonnas. Teeninduse poolel on probleemi kvaliteetse toitlustus- ja majutusteenuse puudumine, seda eriti Kehras. Samuti tuntakse Kehras puudust saunateenusest.

1.3.3. Haridus

Anija vallas tegutseb 3 alusharidusasutust, 2 üldhariduskooli ja huvikool. 2003. aasta algul oli Anija valla õpilaste nimekirjas kokku 1073 õpilast (vt lisas tabel 11), kellest 856 õpilast (ca 80%) käis Anija valla koolides. Vallast väljapool asuvatest üldhariduskoolidest on olulisema Kuusalu keskkool (35 õ; 3,3%), Raasiku Põhikool (30 õ; 2,8%) ja erinevad Tallinna gümnaasiumid (120 õ; 11,2%). Lisaks üldhariduskoolidele käib 38 last vallast väljaspool alusharidusasutustes (lasteaiad). Olulisem osa neist asub Tallinnas (21 last).

Üldharidus

Kehra Keskkool tegutseb keskkoolina alates 1946. aastast. Kool tegutseb kakskeelsena (eesti ja vene keel) kahes hoones. Esimesed 4 klassi tegutsevad nn vanas hoones (algklasside hoone), mis on kasutuses alates 1939. aastast (1961–1975 Kehra keskkooli internaadihoone), ülejäänud klasside õppetöö toimub 1961. aastal rajatud hoones. Koolis on 2002/2003. õppeaastal ühtekokku 732 õpilast, neist 492 eestikeelses õppes ja 240 venekeelses õppes. Õpilaste arvu osa nähakse edaspidi ette vähenemist. Olulisem probleem on keskkooliastme täituvus, st suur osa nii Kehra Keskkooli põhikooli osa lõpetajatest ja ka Alavere Põhikooli lõpetajatest jätkab õpinguid kas Tallinna või teistes ümberkaudsetes keskkoolides. Keskkooliastme täituvuse parandamiseks näeb kool vajadust kutseõppe väljaarendamiseks. Hetkel õpetatakse autoõpetust ning on sisustatud puiduõppeklass (esialgu tööõpetuse tarbeks). Haridusministeeriumi poolt kinnitatud õppekava kutseõppeks on olemas.

Koolis on 6 huviringijuhti ja tegutseb kokku 19 huvialaringi, antakse välja kahte koolilehte (eestikeelne «Voh» ja venekeelne «Max») ja õpilastööde almanahhi, tähistatakse mitmesuguseid tähtpäevi. Koolil on oma interneti kodulehekülg (www.kehra.edu.ee). Koolil on sõprussidemed Leppävirra Lukioga ja Salo linna õpetajatega.

Kooliga seotud probleemidest ja arenguvajadustest on olulisemad kutseõppe väljaarendamine, arvutiklassi laiendamine, õppesõidu korraldamine, kehalise kasvatuse tingimuste parandamine, söökla kvaliteedinõuetele vastavaks viimine. Vajalik on ka hoonete renoveerimise lõpetamine. Kutseõppe väljaarendamise ühe eeldusena nähakse ka keskkooli internaadi tegevuse taastamist

Koolil on koostatud arengukava aastateks 2001–2004.

Alavere Põhikool tegutseb praeguses hoones alates 1988. aastast. Koolis õpib 2002/2003. aastal kokku 156 õpilast. Kooli teeninduspiirkonnaks on peamiselt Anija valla Voose, Vetla, Uuearu, Rasivere, Alavere, Rooküla, Lükati, Pikva ja Arava küla.

Lähtuvalt koolitulevate õpilaste eeldatavast arvust, prognoositakse kooli õpilaste arvu jätkuvat vähenemist (vt lisa). Lähiaastatel võib tekkida vajadus I astmes liitklassi moodustamiseks. Alavere kooli jätkamine põhikoolina lähiaastatel probleemiks ei kujune (põhikooli alampiir on 90 õpilast). Koolis on 13,8 õpetajakohta ja 17 ainetunde andvat inimest. Üle poole õpetajate vanus on vahemikus 20–39 aastat. Abipersonali ametikohtade arv on 11, töötab 13 inimest. Lisaks töötab osa kooli õpetajatest ka huvialaringi juhtidena. Koolis on parandusõpe ja sisse seatud vastav kabinet tugisüsteemina erivajadustega õpilaste tarvis. Koolis käib kahel päeval nädalas Anija valla logopeed. Parandusõppe rühmas on 20 õpilast. Koolis õpib ka 1 tugeva füüsilise puudega õpilane, kellele rakendatakse individuaalset koduõppeplaani. Õppe paremaks korraldamiseks oleks vajalik hooldusõpetaja töölevõtmine.

Koolis tegutseb kokku 10 huvialaringi. Koolil on tugevad traditsioonid: koolipüha, loodusalane tegevus, lilleseadekool, kultuurihommikud jt. Koolil on oma heatasemeline raamatukogu. Lisaks on koolil sisustatud arvutiklass, mida saab kasutada ka täiskasvanute koolitamiseks. Kooli spordisaali kasutavad ka külaelanikud. Kultuuri- ja huvitegevuse alal on koolist kujunenud ka osaliselt külaelu keskpunkt.

Koolihoone on suhteliselt korras, vajalik on hoone välisfassaadi remont, uste ja akende vahetus (eriti võimla osas). Vajalik on koolihoone vastavusse viimine kehtivate tervisekaitsenõuetega, milleks on vaja renoveerida WC-d, viia nõuetele vastavaks ruumide valgustus, rajada sundventilatsioon tööõpetusruumidesse, duširuumidesse, riidehoidlasse, arstikabinetti, tualettruumidesse. Vaja on välja arendada nõuetekohased keemia ja füüsika ainekabinetid koos abiruumidega, uuendada nõuetekohaseks koolimööbel. Samuti on vajalikkooli maa-ala piirde rajamine ja välisvalgustuse uuendamine.

Koolil on koostatud arengukava aastateks 2001–2003. Kavas on koostada koolile arengukava ka edaspidiseks.

Alusharidus

Kehra Lasteaed «Lastetare» töötab hoonekompleksis, mille esimene osa on ehitatud 1954. a. Teine osa ehitati 1958. a lastesõimeks. 1972. a ehitati hooned omavahel kokku, ühendades lasteaia ja lastesõime omavahel lastepäevakoduks. Lasteaia hoones asuvad lisaks lasteaiale veel Starman Kaabel TV kohalik esindus (keskmise hooneosa II korrus), MTÜ Koostöö Koda, MTÜ Vaba Aeg ja beebikool (vasakpoolse tiiva II korrus) ning Kehra Linnaraamatukogu (Hoone parempoolne tiib).

Lasteaed on kakskeelne. Lasteaias töötab 5 rühma (sh 1 sõimerühm), neist 3 eesti ja 2 vene rühma. Eelarveliste kohtade arv on 90, 2002. a oli nimekirjas 92 last. 2002/2003. a õppeaasta alguses oli järjekorras 8 last.

Lasteaias on muusikasaal, metoodiline kabinet, muinasjututuba, elavnurk ja meditsiinikabinet. On sisustatud aiarühma lastele eraldi söögiruum (sõimerühma lapsed söövad rühmaruumides).

Lasteaia 2002. a koosseisus oli 24 inimest, neist pedagooge 11 ja majandamist ning õpetajaid abistavaid töötajaid 13. Personali jaoks on sisustatud puhkeruum.

Lasteaial on üks arvuti ja internetiühendus. Tegutseb aeroobika ring. Lasteaias töötab logopeed. Vene rühmas õpetatakse eesti keelt.

Viimastel aastatel on tunduvalt paranenud maja välisilme ja tehtud on palju sisetöid. Jätkatakse lasteasutuse hoonete kapitaalset remonti. Peamised probleemid on seotud tualettruumide ja söökla remondiga. Renoveerimist vajab küttesüsteem, vee- ja kanalisatsioonitorustik ning ventilatsioon. Vaja on paigaldada uued aknad ja uksed ning rajada signalisatsioon. Samuti on vajalik mööbli, õppevahendite ja õue mänguväljakute uuendamine.

Lasteaial on koostatud arengukava aastateks 2002–2005.

Lasteaed «Lepatriinu» alustas tööd 1980. aastal. Lasteaia hoone koosneb sarnastest eraldi sektsioonidest, mida ühendab omavahel galerii. Lasteaias on ruumi 6 rühmale. Alates 2000/2001. õa tegutseb lasteaias 5 rühma (2 sõime- ja 3 aiarühma). 2002/2003. õa on lasteaias 82 last. Venekeelseid lapsi on lasteaias ca 12.

Lasteaia olulisemad probleemid on seotud vajakajäämisega materiaal-tehnilises ressursis. Vajalik on hoone kapitaalremont (akende ja uste vahetus, ruumide üldremont, WC-de remont, köögi rekonstrueerimine, sillutisriba uuendus jm). Lisaks on vajalik rõdude renoveerimine, kõnniteede remont, piirdeaia remont ja mänguväljakute uuendamine. Vajalik on ka kaasaegsete tehniliste vahendite (arvuti jms) hankimine, lasteaia õppevahendite ja mööbli uuendamine.

Lasteaial on koostatud arengukava aastateks 2002–2004.

Alavere Lasteaed tegutseb 1966. a rajatud hoones, hoone juurdeehitus valmis 1977. a. Lastaia hoone mahutavus on 4 rühma. Lasteaias tegutseb hetkel 3 rühma (1 sõime- ja 2 aiarühma). 2002/2003. õa oli lasteaias 49 last. Normatiividele vastavalt mahutaks lasteaiahoone kokku ca 74 last. Hetkel on lasteaia ühe rühma ruumid kasutuses võimlemise- ja huvitegevuse ruumidena.

Lasteaia olulisemateks probleemideks on materiaaltehnilise ressursi olukord. Pikemas perspektiivis on vajalik hoone kapitaalremont, sh katuse vahetus. Esmased vajadused on seotud lastehoiu tingimuste vastavusse viimisega sanitaarkaitsenõuetega. Vajalik on ka lasteaia mööbli, piirdeaia (väravad) ja välismänguvahendite uuendamine.

Lasteaial on koostatud arengukava 2002–2004.

Huviharidus

Kehra Kunstidekool on asutatud 16. augustil 1962. a. On tegutsenud Kehra Keskkooli maja IV korrusel, Spordi 3 asuvas keldris, Tehase Klubis, Kehra Keskkooli algklasside majas. Alates 1990. a asub Kose mnt 22 kahekorrulises tellishoones. Kooli tegevuspiirkonnaks on Anija vald. Kooli põhieesmärgiks on muusika- ja kunstialase alghariduse andmine, lisaks kohaliku kultuurielu edendamine. 2002/2003. õppeaastal õpetati 16 muusikaeriala (klaver, viiul, kannel, kitarr, plokkflööt, flööt, klarnet, saksofon, trompet, metsasarv, tenor, löökpillid, laulmine, solfedzo, rütmika ja muusikalugu) ja 6 kunstieriala (joonistamine, maalimine, graafika, vormiõpetus, värviõpetus ja kunstiajalugu). 2002/2003. õppeaastal oli koolis 19 õpetajat ja 113 õpilast, nendest õpivad muusikat 84, kunsti 29. Tegutsevad nii muusika kui ka kunsti ettevalmistusklassid. Traditsioonilisteks üritusteks on kontserdid Niguliste muuseum-kontserdisaalis ja Raasiku kirikus, Jõulukontserdid Kehra Keskkoolis, Anija valla laste lauluvõistlused, õpilaste kunstinäitused Kehras, Tallinnas, Salos ja mujal. Õpilased on esinenud Rootsis, Soomes ja Harjumaa Noorte Puhkpilliorkestri koosseisus Taanis, Gotlandil ja Ungaris. Kunstidekooli juures on oma tegevust alustanud Kehra poistelauluselts «Kether», Kehra Puhkpilliansambel, plaatpillide ansambel  «Xilofono», meeleolumuusika ansambel  «Kehra Muusikud», Kehra Laste Loomingu Stuudio ja duo  «Sonore».

Kehra kultuurielu edendamiseks ja suurürituste organiseerimiseks loodi 2001. a sügisel kooli eestvedamisel MTÜ  «Kehra Kultuuriselts».

1997. a. alates toimub igal aastal Kehras kooli organiseerimisel koostöös Eesti Muusikaõpetajate liiduga üleriigiline festival «Muusika ja rütm minus ning minu ümber». Üle aasta on festivali raames noorteansamblite ja -orkestrite konkurss riiklike kategooriate saamiseks.

Kunstikooli peamiseks arenguprobleemiks on kooli materiaal-tehnilise baasi uuendamise vajadus. Hoone vajab renoveerimist, sh soojustamist. Arenguvajadusena nähakse kooli rolli suurendamist täiskasvanute huvihariduse pakkujana.

Koolil on olemas arengukava, mis sisaldab perspektiivseid arengusuundi aastani 2005.

1.3.4. Kultuur ja vaba aja veetmine

Kultuuriasutused ja kultuurialane tegevus

Kultuuriasutustest tegutsevad vallas allasutustena Anija Valla Kultuurikeskus, Alavere ja Voose rahvamajad ning Alavere, Anija ja Kehra raamatukogud. Lisaks valla allasutustele tegutseb vallas kultuuri valdkonnas 7 MTÜ-d ja 5 spordiklubi.

Anija Valla Kultuurikeskus asub Kehras ja on ainuke piirkondlik kultuurikeskus Anija vallas. Tegutseb selle nime all alates 1996. aastast. Kultuurikeskuses tegutseb kokku 11 erinevat kultuurialast ringi. Tähtsaim on harrastusteater «Kehra nukk», mis tegutseb Kehras alates 1963. aastast (1968. aastast rahvateatri staatuses). Teater on toonud lavale üle 40 etenduse ja on esinenud üle terve Eesti ja ka Euroopas.

Kultuurikeskuse senine hoone on olnud kasutuses alates 1959. aastast ning vajab kapitaalremonti (II korruse kabinet, koridorid, fuajee, garderoob, saal, lava ja lavatagused ruumid jt). Seni on renoveeritud II korruse seminariruum.

1998. aastal kasvas kultuurikeskusest välja noortekeskuse tegevus, mis aga 2003. a alguseks on oma tegevuse lõpetanud. Noortekeskuse tegevuseks on vaja leida sobivad tingimused. Noortekeskuse loomiseks on sobilikuks peetud endise «Linda» kaupluse hoonet ja ka Kehra mõisa ait-kuivati hoonet Kehras.

Kultuurikeskusena vajab taastamist endine Tehase Klubihoone, mis on tugevalt amortiseerunud ja sisuliselt ei tegutse ning seisab peamiselt kasutult ja elektrita alates 1993. aastast. Klubihoone kuulub Kehra tselluloositehasele. Hetkel kasutatakse klubihoonet aeg-ajalt kinonäitamiseks.

Alavere Rahvamaja tegutseb 1939. aastal kohalike talumeeste ja tuletõrje pritsimeeste poolt Alavere mõisa hobusetallist ümber ehitatud hoones. Rahvamaja teenindab Alavere ja teisi ümberkaudseid külasid, mille elanike arv on kokku ca 850 elanikku. Rahvamajas on ümberkaudse piirkonna ainuke lavaga saal, mida kasutavad ka Alavere Põhikool ja lasteaed. Toimuvad iga-aastased kooli lauluvõistlused ja näidendite konkursid, samuti koolidiskod, aastapäevaüritused ja jõulupeod. Üha rohkem populaarsust koguvad kohvik-klubi õhtud. Rahvamajas tegutseb 7 erinevat ringi (rahvatantsurühm, eakate klubi ja võimlemine, käsitööring, näitering, naiste aeroobika).

Rahvamaja hoone on amortiseerunud ning vajab renoveerimist, seda eriti katuse ja elektrisüsteemi osas. Uuendamist vajaks ka sisustus ja tehnoloogia.

Rahvamaja edasises tegevuses on prioriteetideks külaelukeskuseks väljakujunemine, et lisaks kultuurilise meelelahutuse pakkumisele tõsta kohalikes elanikes ühtsustunnet ja vastutust kohaliku elukeskkonna arengu eest. Lisaks on kavas suurendada noortele suunatud tegevust ja võimalusel arendada välja noortekeskus. Kavas on laiendada ka ringide tööd (seltskonnatants, eakate kapell, segarahvatants)

Alavere külaraamatukogu tegutseb Alavere rahvamaja ruumides ja raamatukogu teeninduspiirkond hõlmab 10 ümberkaudset küla (ligikaudu 1000 elanikku). Raamatukogu kasutab rahvamajas kolme ruumi, üldpindalaga 51 m2. Lisaks on olemas ka hoidlaruum. Raamatukogu ruumides tegutseb ka avalik internetipunkt. Lugejate ja külastajate arv on viimastel aastatel pidevalt tõusnud, mistõttu raamatukogu senistest võimalustest enam ei jätku, praktiliselt puudub kohapeal lugemise ja töötamise võimalus. Samuti puuduvad elementaarsed sanitaartingimused – tualett ja veevalamu. Raamatukogu vajab üleviimist uutesse ruumidesse (kuni 70–100 m2), kuna rahvamaja baasil laienemisvõimalused puuduvad. Uute asukohtadena on olnud vaatluse all Alavere põhikooli ja lasteaia hooned, aga ka mõne korrusmaja korter. Raamatukogu sisulise tegevuse arengus peetakse prioriteetideks lülitumist ülevabariigilisse ühtsesse laivõrgu tarkvaraga integreeritud rahvaraamatukogude süsteemi ja üleminekut automatiseeritud laenutussüsteemile. Uuendamist vajab ka raamatukogu sisustus ning täiendamist infotehnoloogiavarustus.

Voose Rahvamajast on kujunenud välja külaelukeskus, kus käib post, kaubabuss ja korraldatakse ühisüritusi (jaanipäev, kodukandipäev, suvelõpusimman). Ühistegevuse eestvedajateks ja sihtrühmaks on seni olnud eakamad inimesed. Rahvamaja hoone vajab renoveerimist, hoones puuduvad nii veevärk kui ka kanalisatsioon. Vajadust nähakse rahvamajas teabetoa ja avaliku internetipunkti väljaarendamiseks. Tulevikus võiks Voose rahvamaja baasil välja arendada ka kohaliku matkakeskuse, kuna Vooset läbivad jalgrattamarsruudid ja on võimalik välja arendada erinevaid matkaradu.

Kehra linnaraamatukogu on piirkonna suurim raamatukogu, mille teeninduspiirkonda kuulub Kehra linn, Lehtmetsa küla, Salumetsa küla ja Kaunissaare küla. Teeninduspiirkonna omapäraks on vene keelt kõnelevate inimeste rohkus. Raamatukogu paikneb Kehra linna lasteaia hoones, kasutades 352 m2 põrandapinda. Raamatukogus tegutseb lisaks avalik internetipunkt, milles on 3 arvutit ja printer. 2002. aastal oli raamatukogus 1035 lugejat ja tehti 56 200 laenutust. Külastusi oli kokku 22 925, neist 4440 internetipunkti külastust. Raamatukogu fondis on 41 882 raamatut ja 2002. aastal oli tellitud 67 nimetust ajakirju ja 19 nimetust ajalehti. Raamatukogus on 3 töötajat.

Raamatukogu peamised probleemid on seotud materiaal-tehnilise baasi seisukorraga. Hoone tervikuna ja siseruumid vajavad kapitaalremonti. Lisaks on vajalik infotehnoloogia uuendamine. Lähiaja üheks oluliseks prioriteediks on elektroonilisele laenutussüsteemile ja maakonnas toimivale laivõrgu tarkvarale «Urram» üleminek.

Anija külaraamatukogu asub endise Anija mõisa peahoones. Raamatukogu juures tegutseb ka avalik internetipunkt ning on loodud ka koduloonurk (nn muuseumituba). Raamatukogu on kujunenud piirkonna inimeste kooskäimise kohaks. Raamatukogu lugejate ja külastajate arv on viimastel aastatel tõusnud, mistõttu vajavad laiendamist fondid ja muu materiaal-tehniline baas.

Anija piirkonna kultuurielu on koondunud Anija mõisa peahoonesse, kuhu peale 2002. aastal toimunud Lilli rahvamaja hoone (endine Lilli mõisahoone) müüki kandus üle ka Lilli rahvamaja tegevus. Anija mõisas käivad koos Anija naisansambel, käsitööring, memmede tervisevõimlemisring ning klaasimaalimise ring. Tegutseb ka noortetuba, kus noored saavad mängida lauatennist, koroonat ja kuulata muusikat. Jätkatakse ka Lillis alustanud naisrahvatantsurühma tegevust. Kultuuritegevust finantseeritakse vähemalt 2003. aastal Anija valla kultuurikeskuse eelarvest.

Anija mõisa saatus tervikuna on veel lahtine. Vallale kuulub lisaks peahoonele ka valitsejamaja (hetkel kasutuseta) ja ait. Kuna Anija on lisaks Kehra linnale, Alavere ja Voose külale üheks valla esmatasandi tõmbekeskuseks, siis on kindlasti vaja mõisas kohaliku kultuuri- ja seltsielukeskuse funktsioonid säilitada. Ainult külaelukeskuse funktsioonide jaoks on hoonete haldamine kallis ja ebaotstarbekas. Sobivamaiks variantideks oleks Anija mõisakompleksist koolitus- ja puhkekeskuse väljaarendamine, mis ühendaks endas nii koolitust, majutust kui ka muud teenindust, samuti võiks paikneda seal ka valla koduloomuuseum ja teisi väljapanekuid (näiteks antiiksete jalgrataste püsinäitus vm). Mõisapark on sobiv esinduslike vabaõhuürituste korraldamise koha väljaarendamiseks. Anija mõisa väljaarendamiseks on vaja lahendada haldamise ja finantseerimise probleem. Võimalikud variandid oleks erainvestori leidmine või mõisa haldava sihtasutuse loomine, eeldusega kasutada mõisa väljaarendamiseks Euroopa struktuurifondide vahendeid.

Lisaks valla poolt hallatavatele kultuuriasutustele tegutsevad kultuurivaldkonnas mitu mittetulunduslikku ühingut nagu MTÜ Anija Mõis, MTÜ Koostöökoda, MTÜ Vaba Aeg, MTÜ Kihmla-Salumäe (külaselts), MTÜ Kether, MTÜ Kehra Kultuuriselts ja Anija Lions Club. Kultuuriseltside tegevust toetatakse vallaeelarvest rahastamistaotluste alusel.

Vallas toimuvatest traditsioonilistest üritustest on olulisemad Kehra päevad, jaanituled valla eri osades (Anija, Kehra, Voose, Alavere), samuti Põrgupõhja päev, Voose simman, Jüriööjooks jt. 2002. aastal algatati bändide- ja püromuusikafestivali «Tuleristsed» korraldamine, millest võiks välja kujuneda üks laiemat kõlapinda kandev ja külastajaid piirkonda meelitav sündmus.

Ebapiisavaks peetakse muukeelsele elanikkonnale suunatud kultuuritegevust, mis on eriti probleemne noormeeste osas.

Sport

Vallas asuvatest sportimisvõimalustest on olulisemad Kehra keskkooli võimla, Kehra staadion ja Alavere Põhikooli võimla. Sporditegevuse korraldamine on kohalike spordiseltside kanda, millede tegevust toetatakse ka vallaeelarvest. Vallas tegutsevad spordiklubid on Kehra Käsipall, Kehra Jalgpalliklubi Tempori, Kehra Noorte Jalgpalliklubi, Kehra Korvpalliklubi ja Koroonamänguklubi Kehra.

Traditsioonilistest spordiüritustest on olulisemad käsipalliga seotud üritused, nagu Kehra CUP. Alates 2003. a korraldatakse ka ülevallalist rahvaspordipäeva, mis on kavas tulevikus muuta traditsiooniliseks.

Spordivaldkonna peamine probleem on kaasaegsete sportimistingimuste vähesus. Lahendusena on kavandatud Kehras kultuuri- ja spordikeskuse ehitamist. Lisaks vajab ka Kehra staadion korrastamist ning tribüüni ehitamist. Lisaks klubispordile on vaja ka rahvasporti arendada.

Muud vaba aja veetmise võimalused, turism

Vaba aja veetmise võimalused Anija vallas on seotud üksikute vaatamisväärsustega tutvumisega ja peamiselt looduses puhkamise või matkamisega (vt lisa tabel).

Valla territooriumil on mitmeid looduslikult huvipakkuvaid piirkondi, nagu Põhja-Kõrvemaa ja Kõrvemaa maastikukaitseala, mis võimaldaks mitmekesiste, nii jalgsi- kui jalgrattamatkaradade väljaarendmist. Seni on  tähistatud matka- ja õpperadu Kõrvemaa maastikukaitsealal. Lisaks on rajatud terviserada Kehras, Ülejõe linnaosas.

Puhkeotstarbel kasutamiseks on atraktiivsed valla territooriumil asuvad veehoidlad (Aavoja, Kaunissaae, Raudoja ja Soodla), mis sobivad ujumiseks, kalastamiseks, puhkamiseks, jalutamiseks. Veehoidlate kasutamine eeldab sobilike puhkekohtade väljaarendamist veekogude kallastel.

Anija valla vaatamisväärsused (looduskaitse üksikobjektid, ajaloo-, arhitektuuri ja arheoloogiamälestised) on seotud enamasti rändrahnude, mälestuskividega, kultusekividega, samuti endiste mõisate ja mõisaparkidega. Olulisteks vaatamisväärsusteks ka Anija vallas asuvad mõisad, nagu Anija mõis, Pikva mõis. Anija mõisa puhul oleks võimalik seal perspektiivis turismikeskuse väljaarendamine.

Turismialane teenindus on vallas nõrgalt arenenud. Kehras puudub kvaliteetne toitlustus- ja majutusteenus. Ainukesed valla territooriumil asuvad majutusasutused on valla idaosas – Kõrvemaal (Mustjõe kõrtsitalu ja Kõrve Keskus). Piirkonnas puudub ka turismiinfo.

Kõrvemaal turismi arendamiseks teeb Anija vallvalitsus koostööd teiste naaberomavalitsustega MTÜ Kõrvemaa Turism vahendusel.

1.3.5. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Sotsiaalhoolekandealast tegevust Anija vallas korraldab vallavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakond, kus tegutsevad sotsiaaltööspetsialistid ja lastekaitsespetsialist. Otseselt osutavad sotsiaalteenuseid vallavalitsuse alluvuses töötavad sotsiaalhooldustöötajad (6), kes osutavad erinevaid avahooldus(koduhooldus)teenuseid, ja logopeed.

Toimetulematuse põhjused on Anija vallas seotud pikaajalise töötusega (struktuurne tööpuudus), alkoholismiga jms. Samuti on välja kujunenud n.ö sotsiaalselt abitud pered. Samuti on vallas palju puuetega inimesi, kelle puhul hajaasustus, valla suur territoorium ja ühistranspordi vähesus tekitab täiendavat koormust sotsiaalhoolekandele. Puudust tuntakse sotsiaaltranspordist.

Hooldekodusid vallas ei ole. Valla vanurid on paigutatud Paunküla ja Käru hooldekodudesse.

Päevakeskuse funktsioone kannab Kehras linnalasteaia II korrusel tegutsev MTÜ Koostöö Koda, kes osutab erinevaid avahooldusteenuseid puuetega inimestele (kunstiring, ujumine, spordipäevad, ekskursioonid, laagrid jms), noortele (vaba aja veetmise võimalused, psühholoogiline nõustamine, kunstiring, ekskursioonid, väljasõidud jms), eakatele (tervisetund) ja lastega peredele (beebikool).

Alates 1999. a kuulub MTÜ Koostöö Koda Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukogusse ja on kujunenud üheks olulisemaks puuetega inimeste tugikeskuseks Harjumaal. 2002. aastast tegutseb MTÜ Koostöö Koda alluvuses Vabahariduskool KOIT (kuulub Eesti Vabaharidusliitu, omab Haridusministeeriumi litsentsi), mis omab õppekavu erinevatele koolituskursustele nagu eluabi õpe, psühholoogiakursus, beebikool, kunstiringid puuetega inimestele, tervisetunnid eakatele, arvutiõpe noortele ja puuetega inimestele ja massaažikursus. MTÜ suurimaks probleemiks on kujunemas ruumikitsikus, sest perspektiivis on soov välja arendada koostöös vallaga Anija valla sotsiaalkeskus ja noortekeskus.

Lisaks Kehrale on vaja päevakeskuseteenused välja arendada ka Anijas, Alaveres ja Voosel.

Terviseteenuseid osutab Anija vallas Kehra Tervisekeskus. Tervisekeskuses töötab 3 perearsti. Nimistutesse registreerunud patsientide teenindamiseks on tööl lastearst ja ämmaemand. Tervisekeskuses on oma laboratoorium, kus saab teha esmaseid analüüse ning kolm korda nädalas töötab seal ka röntgenkabinet. Lisaks on võimalik saada ka taastusravi (massöör ja füsioteraapiakabinet). Tervisekeskuse suurim probleem on juurdepääs, st autoga hoonele juurdepääs praktiliselt puudub.

Anija valla territooriumil kirikud ja kalmistud puuduvad. Lähimad kirikud ja kalmistud asuvad Raasikul (EELK Harju Jaani Kogudus), Kosel (EELK Kose Püha Nikolause kogudus), Kuusalus (EELK Ida-Harju Praostkond) ja Aegviidus (EELK Aegviidu Aleksandri kogudus). Lisaks tegutseb Kehras Eesti EKB Liidu Kehra Kogudus. Kuna vallas ei ole oma kabelit ja kalmistut, siis on Kehras tuntav vajadus tavanditeenuse väljaarendamise järele.

1.4. Tehiskeskkond ja üldine maakasutus

1.4.1. Olemasolev maakasutus

1.4.2. Teed ja ühistransport

Teed

Anija valda läbib 2 tugimaanteed, need on Kose-Jägala ja Jägala-Käravete (ehk Piibe) maantee, mis kuuluvad III talihoolde klassi. Kohaliku tähtsusega riigimaanteid on kokku 90,9 km, mis kuuluvad IV talihoolde klassi. Riigimaanteede hooldust teostab riigi tellimusel OÜ Üle. Kohalikke maanteid, e vallateid on kokku 90,5 km, millest kruusakattega on ca 86 km. Teid hooldab vallavalitsus, kes sõlmib selleks lepingud vastavat tehnikat omavate füüsiliste v juriidiliste isikutega. Anija valla maa-alal paikneb samuti 264,8 km metskondadele kuuluvaid teid ning 35,5 km määratlemata teid (end. Maaparandusbüroo teed). Lisaks on vallas (Kehra linn) 24,1 km linnatänavaid, millest 14,3 km on kõvakattega, 3,8 km on koos kõnniteega, 13,6 km on valgustatud ja 0,5 km on jalgteed/jalgrattateed. Lisaks on vallas registreeritud 17 silda või viadukti, milledest 14 on puitsillad.

Anija valla teedega seotud olulisemateks probleemideks on tänavate halb olukord Kehras, seda eriti Põrgupõhja linnaosas. Samuti on probleem raudtee ülesõit (ülekäik) Kehra linnas, millele ühene lahendus puudub (välja on pakutud idee luua jalakäijatele ülekäik raudtee jõesilla alt). Maanteedest on probleemsemad Kehra-Parila-Raasiku tee, mis vajab mustkatet, samuti ühendustee Kuusalu suunal. Raskusi põhjustab ka talvine teehoole, kuna vald on sunnitud hooldama talvel ka metskonnateid ja ka endisi maaparandusobjektide teid, et tagada elanikele liikumisvõimalused. Samas ei kajastu need teed ametlikus statistikas, mille alusel eraldatakse omavalitsusele teede hooldusraha. Vaja on koostada ka valla teede teehoiukava.

Anija valda läbib loode-kagu suunas Tallinn-Aegviidu-Nelijärve pearaudtee, mis on Tallinnast Aegviiduni elektrifitseeritud.

Ühistransport

Ühistranspordivõimalustest toimivad Anija vallas marsruuttakso, liinibussid ja reisirongid. Marsruuttaksoliin korraldab reisijatevedu liinil Balti Jaam–Anija–Kehra. Nii Balti Jaamast kui Kehrast saab sõita keskmiselt 14 korral päevas, s.o hommikusel ja pealelõunasel ajal ühetunniste vahedega. Maakonna bussiliinidest (AS Harjumaa Liinid) läbib Anija valda Tallinn–Jüri–Aruküla–Kehra, Tallinn–Kostivere–Anija–Lilli–Kehra ja Tallinn–Vaida–Kose–Kehra liinid. Lisaks on käigus hilisõhtusel ajal väikebussiliin marsruudil Tallinn–Kehra–Aegviidu–Tallinn. Piki Piibe maanteed sõidab vee kolmel korral päevas marsruudil Tallinn–Aegviidu .... kulgev kaugbussiliin. Reisirongidega (AS Elektriraudtee ja AS Edelaraudtee) on võimalik Kehra ja Tallinna vahel liigelda keskmiselt 12 korda.

Valla õpilastransport toimib maakonna bussiliinide, reisirongide, Alavere koolibussiliini ja Kuusalu koolibussiliini baasil. Õpilastranspordi olukorda peetakse rahuldavaks.

Ühistranspordis on suurem probleem valla kaugemate külade ühendusvõimalused Kehraga, samuti Alavere piirkonna ühendusvõimalused Tallinnaga. Lisaks on bussitranspordi toimimisel probleem kruusateede rohkuses ja teede halb seisukord.

1.4.3. Veemajandus

1.4.3.1. Veeressurss ja tarbimine

Olemasolev veevarustuse süsteem Anija vallas, sealhulgas Kehras baseerub O-Cm, Cm-V, O, ja gdovi veekompleksi põhjaveel. Kehra linnas on 17 puurkaevu, millest 6 kuuluvad Kehra Kermot OÜ-le, ülejäänud on ettevõtete ja eraisikute erapuurkaevud. Lehtmetsa külas on ühisveevarustuse teenusega varustatud 675 elanikku (88%–89% elanikest). Veevarustuse teenust pakub OÜ Velko AV. Ülejõe külas on ühisveevarustuse teenusega varustatud üks 12 korteriga maja (20% elanikest). Ülejäänud valla elanikud saavad vee individuaalsetest puurkaevudest ja salvkaevudest.

Ühisveevärgi vee kvaliteet halveneb veevõrgus, tarbijateni jõudev vesi on hägune ja roostene. Vee kvaliteet ei vasta kõigi näitajate osas (raud, kloriidid, väävelvesinik) sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele nr 82 ja EL direktiivile 98/83/EC. Eeldatavasti toimub põhiline veekvaliteedi halvenemine veevõrgus, mis on amortiseerunud. Paljudel kaevudel puudub sanitaarkaitsetsoon ja selle rajamise võimalus. Põhiliseks Kehra linna veevarustuse probleemiks on ülenormatiivne üldraua ja kloriidide sisaldus ning väävelvesiniku esinemine põhjavees. Viimane annab veele eelkõige ebameeldiva lõhna.

Tulenevalt «Harju maakonna O-Cm ja Cm-V veekomplekside tarbevaru määramine ja olemasolevate varude ümberhindamine kuni aastani 2030» (AS Maves, 1999) tööst on O-Cm ja Cm-V põhjaveevaru aastani 2030 Kehras:

O-Cm T2 500 m3/d ja Cm-V T2 900 m3/d.

O-Cm T2 kategooria veevaru 500 m3/d on antud tarbimiseks Kehra ümbruses. Olemasolevate veeanalüüside järgi veekvaliteediga muid probleeme pole v.a väävelvesinik ja boor. Väävelvesiniku määranguid on 1999. a tehtud kaevust 1562 (sisaldus oli 0,21 mg/l) ja 1562 (sisaldus 0,05 mg/l). Boori ainus määrang kaevust 1562 (sisaldus 0,74 mg/l). Kehra ei saa O-Cm T1 varu kõrgendatud väävelvesiniku ja boori sisalduse tõttu.

Cm-V T2 kategooria veevaru 900 m3/d on antud tarbimiseks Kehra linna ümbruses. Olemasolevate analüüside järgi veekvaliteediga muid probleeme pole v.a raua sisaldus, mis töötavates kaevudes 1096 ja 1097 ületavad lubatud piirkontsentratsioone. Võrku antavas vees tuleb rauasisalduse normi viimiseks kasutada rauaärastust. Kaevu 1097 vee kloriidide sisaldus ületab sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ja analüüsimeetod» nõudeid. Võimalik on vee segamine töötavate O-Cm kaevude veega. Kehra ei saa Cm-V T1 kategooria varu eelkõige kõrgendatud kloriidide sisalduse ja ka raua tõttu.

Tegelikult on 1998–2000 aastate keskmine (OÜ Kehra Kermot+tööstuse puurkaevud):

O-Cm 181 m3/d ja Cm-V 359 m3/d.

Seega on tegelik tarbimine 2,6 korda väiksem kui kinnitatud varud.

1.4.3.2. Reovee käitlus

Kehra linnas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud 2275 elanikku (70%). Kanalisatsioonivõrk puudub Põrgupõhja ja Ülejõe linnaosas. Lisaks Kehra linna elanikele teenindab linna kanalisatsioonivõrk ka Lehtmetsa küla, kust juhitakse ära ca 700 inimese reovesi. Ülejõe külas elab 262 elanikku, kellest ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni teenusega on varustatud 53 elanikku (20%).Vee- ja kanalisatsiooni teenust osutab AS Valsiniidu mööblikombinaat, puurkaev ja reoveepuhasti (BIO-25) asuvad mööblikombinaadi territooriumil ja kuuluvad kombinaadile. Kaunissaare külas (elanikke 84) kanalisatsioon puudub. Kanalisatsioon on lahendatud kogumis- ja imbkaevudega. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata valla elanikel on reovee kogumiskaevud (kohati ka imbkaevud).

Kehra linna reoveed suunatakse pärast eelpuhastust 1955. ja 1967. a ehitatud emšerites bioloogiliseks puhastamiseks AS Horizon biopuhastisse. AS Horizon biopuhastist väljuv heitvesi on vastanud normidele ja puhasti kasutamine linna reovee puhastamiseks on igati põhjendatud. Säilib siiski risk probleemide tekkimiseks tehase pankrotistumise, omaniku vahetumise vms. korral. Üldjoontes on Kehra linna sajuvee- ja drenaaživõrk hästi ja loogiliselt välja arendatud, kuid selle olukord, arvestades suurt liigvee kogust reoveekanalisatsioonis, jätab ilmselgelt soovida. Vastupidiselt reoveekanalisatsioonile, mis on kohati üle dimensioneeritud, on torustiku läbimõõdud valingvihmade vastuvõtuks ebapiisavad (enamuses 200 mm).

Anija vallas realiseerib vett ja osutab kanalisatsiooniteenust tarbijaile OÜ Velko AV. Kehras realiseerib vett ja osutab kanalisatsiooniteenust tarbijaile OÜ Kehra Kermot.

Veevarustuse- ja kanalisatsiooni arendamiseks on koostatud Kehra ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava, mis on aluseks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimiseks ja väljaarendamiseks Kehra linnas ja Lehtmetsa külas. Arengukava näeb ette konkreetseid investeeringuprojekte põhjaveehaarde ja veetöötluse väljaarendamiseks, veetorustiku väljaarendamiseks, kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamiseks, sajuveekanalisatsiooni väljaarendamiseks ja reoveepuhastuse väljaarendamiseks. Lisaks nimetatud arengukavale on hinnatud ära ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni renoveerimise ja väljaarendamise investeeringumahud ja vajalikud tööd ka Alavere, Anija, Härmakosu, Lilli, Voose ja Ülejõe külade osas. Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimist, rekonstrueerimist ja rajamist valmistatakse ette ja viiakse ellu Tallinna joogiveehaarde süsteemi valgala veekaitse projekti raames, mille teostamine eeldatavasti osaliselt rahastatakse Euroopa Liidu ISPA programmi vahenditest.

1.4.4. Jäätmemajandus

Statistikaameti (2002) andmetel elab Anija vallas aastaringselt 6363 inimest. Võttes aluseks aastase jäätmete produktsiooni iga inimese kohta keskmiselt 440 kg, peaks Anija valla elanikelt kogutav olmejäätmete arvestuslik kogus olema ca 2800 tonni aastas, millele lisanduvad ettevõtete prügikogused. Elatustaseme kasvades suureneb prügitootlikkus veelgi. (Euroopa Liidus tekib aastas 300–600 kg jäätmeid ühe elaniku kohta). Vallas jäätmete sorteerimist veel ei toimu. Lilli külla planeerib AS Vaania ehitada prügikäitlemistehast, seeläbi peaks valla territooriumil tõenäoliselt paranema ka jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine.

Prügivedu

Käesoleval ajal tegeleb Anija vallas elanikelt ja ettevõtetelt jäätmete kogumise ja veoga valdavalt Ragn Sells Eesti As. Huvi jäätmete kogumise ja vedamise vastu on üles näidanud ka teised firmad.

Prügila

Anija valla jäätmed veetaks valdavalt Kehra prügilasse. Prügila ei vasta jäätmeladestuskohtadele ettenähtud nõuetele ja jäätmete vastuvõtt lõpetatakse hiljemalt 31.12.2004. Vähesel määral veetakse jäätmeid praegu ka Pääsküla prügilasse. Perspektiivis peaks Anija valla jäätmete vedu hakkama toimuma (2003. a) avatavasse Jõelähtme prügilasse. Vähesel määral võib vedu hakata toimuma ka Väätsa prügilasse.

Anija valla keskkonda risustavad Kehrast idas, Ülejõel soostunud metsas asuvad üle 10 meetri kõrgused aherainemäed. Nende tekitajateks on Kehra paberitehas.

1.4.5. Atmosfäärireostus

Anija vallas saastavad välisõhku paiksed (tööstusettevõtted, katlamajad) ja liikuvad saasteallikad (mootorsõidukid).

Paiksed saasteallikad. Valla ja ka Põhja-Eesti üks suuremaid välisõhusaastajaid on Horizon Tselluloosi ja Paberi AS. Ettevõte tegeleb tselluloosi ja paberi tootmisega, paisates atmosfääri üle 3 tonni metüülmerkaptaani aastas (sama aine millega lõhnastatakse majapidamisgaasi). Intensiivne lõhn mõjutab tugevalt Kehra linna eluolu, ulatudes vahel ka Tallinnani (ca 40 km). Metüülmerkaptaan ei ole väga ohtlik, kuid ebameeldiv ja häiriv. Samuti paisatakse atmosfääri ca 90 tonni väävelvesinikku aastas. Viimastel aastatel on tehtud palju emissioonide vähendamiseks. Kütusena kasutatakse osaliselt puidujääke, senini probleemiks olnud tehnilise sooda (Na2SO4) emissioon on minimiseerunud tänu elektrifiltrite renoveerimisele.

Liikuvad saasteallikad. Mootorsõidukites tekkivad heitgaasid moodustavad enamuse õhusaastest piirkondades, kus paiksed saasteallikad puuduvad ja/või tootmisettevõtted on ohutus kauguses. Heitgaaside levik lagedal tasasel alal võib ulatuda 300–500 m kauguseni teest. Liikuvatest saasteallikatest mõjustatud piirkondades Anija vallas välisõhu laboratoorsed uuringud puuduvad. Mootorsõidukitest tulenevat õhusaastet esineb rohkem valda läbivate Vana-Tartu e Piibe maantee ja Jägala-Kose maantee vahetus läheduses.

1.4.6. Soojavarustus

Tsentraalkütte katlamajadest tegutsevad Anija vallas katlamajad Kehra linnas (hakkekatlamaja, rajatud 1994. a), Alaveres, Ülejõe külas ja Lehtmetsa külas. Kehras on lisaks hakkekatlamajale ka masuudikatlamaja, mis on amortiseerunud ja mille käivitamine ei ole enam võimalik. Lehtmetsa küla katlamaja köetakse nii puiduga kui ka masuudiga. Katlamaja seadmed on vanad ja küllaltki amortiseerunud seisus. Seoses Anija valla ja Kehra linna ühinemisega tõuseb päevakorda Kehra linna ja Lehtmetsa küla kaugküttevõrkude ühendamine. Kehra linna energiakavas on ette nähtud 9 erinevat alternatiivset varianti (arengusuunda) Kehra soojusvarustussüsteemide arendamiseks:

– Lehtmetsa küla ja Kehra linna kaugküttesüsteemide liitmine;
– individuaalküttega tarbijate ühendamine kaugküttevõrku;
– üleminek kaugküttelt lokaalküttele;
– elektri ja soojuse koostootmine kombijaamas;
– taastuvate kütuste kasutamisele üleminek;
– kaugküttevõrkude tsoneerimine;
– katlamajade ühendamine gaasivõrguga;
– soojuse ostmine AS Horizon’i kombijaamast;
– soojuse ostmine AS Horizon’ist.

Tulusamaks variandiks peetakse kahe soojusvõrgu ühendamist ja täiendava gaasikatlamaja paigaldamist ühendatud soojusvõrgu tippkoormuse katmiseks. Selleks oleks vaja rajada gaasitrass tehasest kuni masuudikatlamajani.

Probleem on vallale Alavere katlamaja alakoormatus, kuna katlamaja kütab vaid põhikooli ja lasteaia hooneid. Vaja oleks leida lahendust, kuidas soodustada ja motiveerida Alavere kortermajade elanikke taasühinema kohaliku kaugküttevõrguga. Olukorra taastamise teeb keerulisemaks asjaolu, et suur osa korteritest on hoonesisesed küttetorustikud demonteerinud.

Lisaks vajavad renoveerimist ka küttetorustikud nii Kehras kui Alaveres.

1.4.7. Elektrivarustus

Anija valla territooriumil teostab elektrivarustust Eesti Energia AS Jaotusvõrk. Suuremad probleemid on seotud tänavavalgustuse ja elurajoonide välisvalgustusega, seda eriti Kehra linna Põrgupõhja linnaosas, kus oleks vajalik kompleksse tänavavalgustusprojekti väljatöötamine, samuti on probleemne Ülejõe linnaosa Pargi tänava valgustus. Lisaks on vajalik taastada tänavavalgustus Lilli, Anija ja Voose külade tihealadel. Elektrienergia kättesaadavusega on raskusi valla äärealadel.

1.4.8. Side

Postiteenuseid osutab vallas Eesti Postile alluv Kehra postkontor. Lisaks postkontorile tegutsevad sidejaoskonnad veel  Soodlas ja Alaveres. Lisaks neile teenindab Kehra postkontor veel Aegviidu, Raasiku ja Aruküla sidejaoskondi.

1.4.9. Politsei ja päästeteenistus

Politseistruktuuridest tegutseb Anija vallas Kehra linnas endise Kehra linnavalitsuse hoones Harju Politseiprefektuuri Kehra konstaablijaoskond. Jaoskonna koosseisu moodustavad vanemkonstaabel ja 4 konstaablit, kellest üks teenindab ka Aegviidu ja Aruküla piirkonda.

Tuletõrje ja päästeteenistusest tegutseb Anija vallas Kehra linnas Harjumaa Päästeteenistuse Kehra Tugikomando.

1.5. Valla juhtimisstruktuur

Anija vallavolikogu on 19-liikmeline ja volikogu juurde on loodud kokku 6 komisjoni (revisjoni-, arenguplaneerimise- ja eelarve-, haridus-, majandus- ja maa-, sotsiaal-, kultuuri- ning keskkonna- ja korrakaitsekomisjon).

Vallavalitsus on kuueliikmeline. Valla haldusaparaadis on 4 osakonda (keskkonna- ja arenguosakond, majandusosakond, sotsiaal- ja haridusosakond, finantsosakond). Vallavalitsuse tööd teenindab vallakantselei.

Vallal on 12 allasutust (3 lasteaeda, 2 üldhariduskooli, huvikool, 3 raamatukogu, kultuurikeskus ja 2 rahvamaja). Lisaks on vallavalitsus 100% omanik kahes elamu- ja kommunaalteenuseid osutavas äriühingus.

Joonis 4. Anija valla juhtimisstruktuur

2. VÄLISKESKKONNA ARENGU TRENDID JA MÕJURID

2.1. Globaalsed mõjutegurid

Anija valla areng on suuremal või vähemal määral mõjutatud globaalsest olukorrast, kus ka läänemaailm elab läbi olulisi muutusi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng puudutab peale teadmistest osasaamise ja tehnoloogia rakendustega kaasnevate tegevusvaldkondade muutuse ka muutust inimeste elulaadis. Infoühiskond loob rikkusi ja teadmisi ning jagab ümber praeguseks kujunenud võimutasakaalu ja turuosi. Ühest küljest liigub Eesti suunas, kuhu teised Euroopa riigid ja linnad on juba jõudnud, mistõttu mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid Eesti jaoks on üldjuhul prognoositavad. Teisest küljest toovad globaalsed ümberkorraldused kaasa kaugeleulatuvaid muutusi elustiilis ja tööjaotuses, keskkonnaprobleemides, sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes, sh päevakorralise teemana ka rahvusvahelise terrorismiohu, mis kokkuvõttes mõjutavad kõiki ja kõikjal ning oma olemuselt on prognoosimatud.

Üleilmsetest suundumustest, mis senist olukorda enam mõjutavad, uusi perspektiive loovad ning millest tulenevaid võimalusi ja ohte tuleb arvestada ka Anija valla arengu planeerimisel, rõhutame alltoodud aspekte.

• Piirkondade konkurentsivõime sõltub üha enam kohapealsete institutsioonide tuumikkompetentsist ja väärtusahelatest (Porter, 1990; Porter 2000). Klastrite ja koostöövõrgustike väljaarendamine määrab piirkondade osalemisvõimalused rahvusvahelises tööjaotuses. Kuna riigipiirid kaotavad jätkuvalt oma senist tähtsust, siis võivad kasvukeskuste mõjusfäärid muutuda. Seega võidavad need, kes on enam avatud ning osalevad aktiivselt lokaalsetes ja/või globaalsetes koostöövõrkudes. Tänu majanduse võrkstruktuuri kujunemisele ei ole otstarbekas vaadelda naaberpiirkondi mitte niivõrd konkurentidena, kuivõrd partneritena, kellega koostöösidemeid moodustades on võimalik luua eeliseid globaalkonkurentsis läbilöömiseks. Igas riigis püütakse vähemalt pealinnaregioonist kujundada vedav tuumik rahvusvahelises konkurentsis (vt Eesti 2010. Üleriigiline planeering). Kogu Tallinna  ja linna tagamaa seisukohalt muutub oluliseks strateegiliste koostööpartnerite väljasõelumine ning avaliku, era- ja mittetulundussektori vaheline koostöö.

• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu ning liberaalse majandusrežiimi tulemusena süveneb üleilmastumine ja on tekkinud ühtne ülemaailmne tooraine-, tööjõu-, kapitali- ja toodanguturg. Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu mobiilsuse tulemusena võivad kiired muutused leida aset maakera eri paikades, sest eesrmärgiks on tootmistsükli või selle osade paigutamine sinna kohta maailmas, kus tootmistegurite kooslus kindlustab suurima efektiivsuse. Samas ei teki uus lisaväärtus enam mitte niivõrd loodusressursside kasutuselevõtust ja massitööst, kuivõrd kohapealsetest teadmistest ja oskustest, mis mõjutavad kapitali kasutamist, suunavad tehnoloogia arengut ja iseloomustavad tööjõu kvaliteeti. Piirkondliku stabiilsuse tagajaks ja edukuse eelduseks saab seejuures üha enam haritud ja tööalaselt kvalifitseeritud elanikkonna olemasolu, kes suudab käivitada elukestva õppesüsteemi, tagada majanduskeskkonna ja -süsteemi paindlikkuse ning rakendada teadus-arendustegevuse kohaliku uuenemisvõime tagamiseks. Oluliseks muutuvad uudsed lahendused, piirkonna tugevuste konkurentsivõimelisuse tõstmine, mitte vanade ideede kaitsmine ja läbiproovitu kopeerimine. Anija valla puhul on olulisimaks kohalike suurettevõtete püsimine globaalses konkurentsis.

• Avatus ja koostöö eeldavad infovahetust, mis saab toimida vaid kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olemasolul ja rakendamisel. Logistika, allhanketööde, koolituse jms valdkondades ei tähtsustu mitte niivõrd sektoriaalne, kuivõrd funktsionaalne tööjaotus. Sellest tulenevalt on oluline käsitleda siinset kompetentside arengut kompleksselt, mis sisaldab endas olulisi arenguvõimalusi.

• Säästva arengu põhimõtete elluviimine aktualiseerub. Üha rohkem inimesi eelistab keskkonnasõbralikku elu- ja töökeskkonda, millest saab üks olulisi paikkonna konkurentsitegureid ja elukvaliteedi näitajaid. Elukesakonna puhul muutuvad järjest olulisemaks ruumiplaneering ja sellega seonduv elumiljöö, arhitektuur ning keskkonnasõbralik ehitustehnoloogia. Anija valla jaoks on see seotud siinsete miljööväärtuslike alade väärtustamisega ning uute elamupiirkondade väljaarendamisega, suurendades oma konkurentsivõimet Tallinna tagamaa piirkondade hulgas elamise-, vaba aja veetmise ja puhkamiskohana.

• Jätkuvalt kasvava turismi- ja puhkemajanduse arengut iseloomustavad järgmised trendid:
• inimeste vaba aja mahu suurenemine ja territoriaalse mobiilsuse kasv, mis loob eeldused reisimise kasvavaks arenguks; uudistatakse maailma ja väärtustatakse unikaalsust. Unikaalsuse nimel ja sündmuste nimel, mis annavad uusi kogemusi, ollakse nõus sõitma tuhandeid kilomeetreid; reisieesmärkide laienemine (traditsioonilise puhkamise kõrval ka kultuuri- ja spordiüritused, sõprade-sugulaste külastamine jne.) viib reiside sagenemiseni ja sihtkohtade ringi laienemiseni;
• loodus ja puhas keskkond muutub üha olulisemaks turismitoote komponendiks ning reisi sihtkoha valiku mõjuriks, mis eeldab üha suuremat avaliku ja erasektori koostööd keskkonnahoiul peamistel turismimarsruutidel ja enam külastatavates kohtades;
• traditsiooniliste puhketegevuste (jalutamine looduses ja õpperadadel, piknikud, ekskursioonid, vaatamisväärsuste külastamine jne) kõrval muutuvad üha olulisemaks nn aktiivse puhkuse vormid (mägirattasõit, purjelauasõit, orienteerumine jms) ja vastavate võimaluste olemasolu reisisihtkohas;
• järjest olulisemaks muutub turismiinfo kättesaadavus Interneti vahendusel ja võimalus ka väiksemate majutuskohtade broneerimiseks ja muude teenuste (ürituste piletid jms) ettetellimiseks;
• globaalse standardiseerimise (ka nn «eurostandard») juures muutub üha olulisemaks turismiteenuste ja turismi sihtkohtade atraktiivsuse säilitamisel/tõstmisel, üldisest erineva «omanäolisuse» leidmine.

KOKKUVÕTTEKS. Valla arengusihtide seadmisel tuleks arvestada globaalses mastaabis toimuvaga. Kuivõrd neid arengutrende on väiksel Eestil sisuliselt võimatu muuta, siis tuleb kasutada kohanevat strateegiat, püüdes globaalseid arenguprotsesse võimaluse piires teadvustada ja vältida vallas arengusuundi, mis võiksid tuua tulevikus kaasa negatiivseid tagajärgi.

2.2. Eesti-sisesed üldised mõjutegurid

Kuigi Eesti oma identiteedi loomine on veel käimasolev protsess ja spetsialiseerumine Läänemeremaade majandusruumis alles toimub, on siirdemajandustele iseloomulik ebastabiilsus oluliselt vähenenud. Selgemaid piirjooni on hakanud võtma Eesti potentsiaalist ja geopoliitilisest asendist tulenevad võimalused rahvusvahelises tööjaotuses osalemiseks ning omakorda selle mõju Eesti kui terviku sotsiaal- ja majanduselule, looduskeskkonnale ning ruumikorraldusele on üha enam tuntavad. Anija valla arengut mõjutavad Eesti-siseselt enam järgmised arenguprotsessid:

• Majanduse jätkuv ümberstruktureerimine on toonud kaasa muutused rahvastiku paiknemises, tööhõives ja transpordilogistikas. Tallinna tagamaal elavate inimeste igapäevase tööalase pendelrände suurenemine ja otseselt põllumajandusliku tootmisega tegelevate inimeste arvu langus on vaid osa Eesti välismajandussidemete globaliseerumise tulemustest. Tallinnast on saanud Eesti olulisim arengumootor ja toodete-teenuste turg ning töövõimaluste konsentratsiooni koht;

• Demograafiliste protsesside kiire muutumine – üheaegselt toimuv elanike arvu vähenemine ja elanikkonna vananemine (ka sündivuse mõningane suurenemine aastatel 2000–2001 ei anna põhjust optimismiks). Vanusstruktuuri halvenemisest tulenevalt rahvastikukoormus Eestis kasvab, tööikka jõudvad rahvastikurühmad on võrrelduna pensionile siirdujatega väikesearvulised.

• Elukvaliteedi erinevused piirkonniti ja leibkonniti süvendavad pingeid regioonide ning sotsiaalsete gruppide vahel. Muutumas on peremudel (tuumikperede vähenemine ja poolikperede arvu suurenemine, vabaabielude arvu suurenemine). Rahva tervisenäitajate vähenemine ja uute globaalsete probleemide süvenemine ka Eestis (narkomaania, AIDS, vägivaldsed surmad jms). Suureneb vajadus sotsiaalse turvalisuse (sotsiaalkaitse, -hoolekanne ja sotsiaalkindlustussüsteem) järele Eesti ühiskond on viimasel kümnel aastal väga kiiresti polariseerunud ja seda eeskätt majandusliku toimetuleku osas ning sissetulekute erinevuses, mis on tunduvalt suurem kui Euroopa Liidu riikides. Eestis ilmneb see nii erinevate sihtrühmade kui ka linnade ja maaregioonide vahelistes erinevustes. Mitmete toimetulekuraskustes rühmade (töötud, paljulapselised ja üksikvanemaga pered, madalapalgalised, pensionärid ja puuetega inimesed) ohustatus sotsiaalselt tõrjutuks ja vaeseks jäädagi on tõenäoliselt suhteliselt suur. Üheks keerulisemaks probleemiks on laste suur osakaal vaeste hulgas. Vaesena sündinud ja kasvanud lastel on tõenäoliselt risk jääda vaeseks ka tulevikus, sest puuduvad materiaalsed võimalused ja tihti ka moraalne tugi oma võimete väljaarendamiseks, hea hariduse saamiseks ning hea tervise tagamiseks. Seega toodavad tänased vaesed lastega pered suure tõenäosusega vaesust ka järgmisteks aastakümneteks.

• Regioonide konkurentsivõime eristumine investeeringute saamiseks ja osalemiseks rahvusvahelises koostöös. Eelistatud on Tallinn ja ka teised suuremad linnad ning nende lähitagamaad. Samuti pakuvad potentsiaalsetele investoritele huvi transpordikoridorid ja turismipiirkonnad.

• Venemaa jätkuv mõju Eesti arengule. Venemaa majanduslik ja poliitiline areng määrab suhted Lääneriikidega, soodsa arengu korral on Eestil võimalused transiitkaubanduse kasvuks, lisaväärtust loovate logistikakeskuste väljaarendamiseks ja oma toodete ekspordiks uutele turgudele.

• Eesti ühinemine Euroopa Liidu (EL) majandus- ja sotsiaalruumiga, ühtlustab Eesti seadusandlikku baasi Lääne-Euroopa riikidega, suurendab riiklikke kulutusi töökeskkonna parandamisele, sotsiaalhoolekandele ja -kindlustusele. Inimeste piiranguteta liikumine (Eesti ja EL vahel) seab kõrgendatud nõudeid Eesti sotsiaalse turvalisuse süsteemile;

• Eesti haridussituatsioonis süveneb polariseerumine. Haridusvõimalused on ühelt poolt avardunud – tänu internetile ja võimalustele õppida välismaal, teiselt poolt on hariduse kättesaadavus muutunud mitmetele sihtrühmadele problemaatiliseks – hariduse kättesaadavus on seonduvalt perede majanduslikest võimalustest ja elukohast tuntavalt erinev. Haridusliku polariseerumise tulemusena on ühiskonnaliikmete haridustase oluliselt diferentseerumas – üheaegselt on suurenenud nii kõrgharidusega kui ainult põhihariduse omandanud noorte arvukus. Võib eeldada, et pelgalt põhiharidusega edasiõppimisele mitteorienteeritud noored ei saa tööturul ega igapäevaelus hakkama ja võivad suure tõenäosusega jääda töötuks ning marginaliseeruda, täiendades kuritegelikke, alkohoolikute, narkomaanide ja HIV-positiivsete sihtrühmi;

• EL-i liikmeks saamise ettevalmistamine avab ulatuslikud abiprogrammid, mis annavad täiendavaid võimalusi elatustaseme ühtlustamiseks lääneriikidega. EL struktuurifondidest (hetkel on avatud nn «eelstruktuurifondid» ISPA ja SAPARD, kavandatakse ulatuslikku toetusmeetmestikku Riikliku Arengukava 2003–2006 rakendamise kaudu) rahastatakse keskkonna ja transpordi infrastruktuuri väljaehitamist, põllumajanduslikule tootmisele alternatiivide loomist, kohalikku sotsiaalmajanduslikku arengut ja infrastruktuuri, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja teadusmahuka tootmistegevuse intensiivistamist;

• Liitumine NATO-ga nõuab militaarstruktuuride ja sõjaväebaaside vastavusse viimist alliansi poolt kehtestatud standarditega, mis nõuab riiklike kaitsekulutuste suurendamist;

• Infokommunikatsiooni infrastruktuuri moderniseerumine ja autode arvu kasvav hulk on suurendanud infoliikumise mahtu ja ka kvaliteeti ning avardanud võimalusi inimeste füüsilise ja sotsiaalse mobiilsuse kasvuks. Teisalt on aga autostumise kasv suurendanud keskkonna saastamisega kaasnevaid probleeme. Infoühiskonna areng hakkab enam võimaldama n.ö kaugtööd.

3. ANIJA VALLA OLUKORRA HINNANG – SWOT-ANALÜÜS JA ARENGUEELDUSED

HETKEOLUKORRA TUGEVAD KÜLJED

Nr Teguri nimetus Võimalik positiivne mõju
1. Soodne asend ja head ühendusvõimalused Tallinnaga (transport, ühendusteed) Elanike töövõimaluste avardumine, uute asukate sisseränne
2. Soodsad tingimused tööstuse arengus Kehras (raudtee jms) Uute tööstusettevõtete tulek, elanike töövõimaluste laienemine
3. Heade eeldustega põllumajanduspiirkond Põllumajandusettevõtluse areng, töövõimaluste avardumine maapiirkonnas, maapiirkondade asustuse säilimine
4. Looduslik potentsiaal (metsad, Kõrvemaa maastik, veekogud) Vaba aja veetmise ja puhketeenuste areng, turismi areng, teenindusettevõtluse areng
5. Piisavalt elamispinda ja maad elamuehituseks Uute elanike sisseränne, valla tulubaasi kasv
6. Turvaline elukeskkond (kuritegevus kontrolli all)  

HETKEOLUKORRA NÕRGAD KÜLJED

Nr Teguri nimetus Võimalik negatiivne mõju
1. Vähe vaba aja veetmise võimalusi (puudub kaasaegne kultuuri- ja spordikeskus, korralik kino, noorte vaba aja veetmise võimalusi vähe, noortekeskus puudub, Tallinna võimalused piisavalt kaugel, külades vähe vabaõhuürituste korraldamise kohti jt) Vald ei ole elu- ja reisi sihtkohana atraktiivne, kaubanduse ja teeninduse areng on pärsitud, mõjuriks noorte piirkonnast lahkumiseks, suurendab noorsooprobleeme
2. Kommunikatsioonivõrgud ja infrastruktuur vananenud (vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, küttevõrgud, tänavad jt) Elukeskkonna kvaliteet langeb, perspektiivselt suur koormus vallaeelarvele, seoses sellega teiste eluvaldkondade alafinantseeritus
3. Hariduskeskkond vähe atraktiivne Noored lahkuvad teistesse koolidesse, noored pered lahkuvad piirkonnast, uued võimalikud asukad jäävad tulemata, Kehra keskkooli osa hääbub
4. Puuduvad arvestatavad turismiatraktsioonid ja –teenindus (toitlustus-majutus) Turistide hulk ei suurene, tingimused teeninduse arenguks halvenevad, töövõimalused vähenevad
5. Külakeskuste areng madalseisus (heakord, töö- ja tööjõupuudus, infrastruktuur vananenud jm) Elanike väljaränne, uued ja maksujõulised asukad jäävad tulemata, külade tööjõu- ja töövõimalused vähenevad, külaelu hääbub, valla elanikkond väheneb
6. Ääremaade külade ühistranspordiprobleemid ja teenuste halb kättesaadavus Ääremaade külade elanikkond väheneb, uued, maksujõulised asukad jäävad saabumata, valla elanikkond väheneb
7. Kehra tselluloositehasest lähtuvad negatiivsed keskkonnamõjud (miljöö, spetsiifiline lõhn) Pidurdab uuselamuehituse arengut, võimalikud maksujõulised uusasukad valivad elukohaks teise piirkonna, osa elanikke rändab välja, valla elanikkond väheneb
8. Tehase kõrval asuva töölisasula maine Kinnisvarahinnad suhteliselt madalad, vaesema toimetulekuraskustega elanikkonna sisseränne Tallinnast, sotsiaalsete probleemide ja sotsiaalhooldekulude suurenemine

VÄLISKESKKONNA VÕIMALUSED

Nr Teguri nimetus Võimaldab
1. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga ja EL-i poolne struktuuriabi Võimaldab parandada investeeringutoetuste abil kohaliku infrastruktuuri (teed, tänavad, kommunikatsioonid, hooned jm) kvaliteeti
2. Inimeste mobiilsuse suurenemine, väärtushinnangute muutumine (säästev areng, looduslik mitmekesisus, keskkonnapuhtus, pendelränne jms) Võimaldab pakkuda vallas elukohta uutele linnastunud aladelt väljarändavatele elanikele, pakkuda puhke ja vaba aja veetmise teenuseid looduses jm
3.    
4.    

VÄLISKESKKONNA OHUD

Nr Teguri nimetus Ohustab
1. Elanikkonna vananemine Sotsiaalsfääri kulude kasv, tööjõu ja maksumaksjate arvu vähenemine, omavalitsuse tulubaasi vähenemine, maksukoormuse kasv
2. Globaalse majanduskeskkonna halvenemine (terrorism, sõda jms) Välisinvesteeringute vähenemine, investorite ja tööstustootmise lahkumine, tööpuuduse järsk kasv, sotsiaalabi järsk suurenemine, valla tulubaasi kahanemine
3. Valla territooriumi «kõrvalejäämine» nö Tallinna otsese tagamaa suurenemise «II lainest» Eluasemeehituse taandareng, investeeringute sissevoolu vähesus, töövõimaluste vähesus, valla tulubaasi vähenemine
4. Riigi regionaalpoliitika jätkuv olukord Valla tulubaasi nõrkus, omavahenditest madala investeerimisvõime jätkumine, valla suutmatus säilitada infrastruktuuri kvaliteeti olemasoleval tasemel, elu- ja majanduskeskkonna halvenemine

ARENGUEELDUSTE KOKKUVÕTE

Anija valla olulisemateks tugevusteks on suhteliselt soodne asend liiklusmagistraalide ja Tallinna linnastu suhtes, mis peaks andma head eeldused nii investeeringute sissevooluks ja ettevõtluse arenguks, kui ka uue, maksujõulise elanikkonna, sisserändeks. Tugevatest külgedest soodustab seda ka hea looduslik potentsiaal (suured metsamassiivid, veekogud, Kõrvemaa maastik), mis on eelduseks turismi arengule ning ka heade põllumajandustingimuste (maa) olemasolu, mis on heaks eelduseks maamajanduse arengul.

Siiski ei ole valla nimetatud tugevad küljed seni tinginud ei ettevõtluse ega elamuehituse märgatavat arengut. Probleeme (nõrku külgi), mis seda pärsivad, on palju ja need on suhteliselt kaalukad. Peamine probleem piirkonnale on Kehra linna kui keskuse vähene areng nii piirkonna teeninduskeskusena kui elukeskkonnana. Vähe on võimlusi vaba aja veetmiseks, puhkamiseks, sportimiseks. Puudub korralik toitlustus, majutus, arvestatavad turismiatraktsioonid. Uuendamist vajavad enamik kommunikatsioone ja ühiskondlikke hooneid. Vähetähtsad ei ole ka Kehra tselluloositehasest lähtuvad negatiivsed mõjud (intensiivne ja ebameeldiv lõhn) ja Kehra kui tehase töölisasula maine. Valla maapiirkondade arengut pärsivad nii väljaarenemata külakeskused kui ka teede halb olukord ja kommunikatsioonide halb kvaliteet või puudumine.

Lähiaastatel avanevad Eesti omavalitsustel ja sh ka Anija vallal võimalused EL struktuuriabi toel parandada infrastruktuuri kvaliteeti ja elavadada kohalikku arengut. See eeldab eelarvevahendite otstarbekat kasutamist. Oluline on suunata kõik võimalused kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi parandamisele, et muuta vald atraktiivsemaks elu- ja ettevõtluskohana, mis omakorda tooks juurde nii uusi elanikke väljastpoolt, kui ka väldiks praeguse elanikkonna väljarännet ja tasakaalustaks rahvastiku madalast iibest tulenevaid ohte. Eesti elanikkonna ja eriti Tallinna linnastu elanikkonna elatustaseme tõus soodustab üha enam linnastunud aladelt väljarännet ja Anija vald konkureerib uute asukate osas kõigi teiste Harjumaa ja Eesti omavalitsustega. Oluline on aidata igati kaasa Kehrasse või selle lähialadele uute, olulist tööhõivet pakkuvate tootmisettevõtete loomisele, vähendamaks riske, mis seonduvad piirkonna suurima tööandja - Kehra tselluloositehasega.

II. ANIJA VALLA ARENGUMUDEL

Anija valla arengumudeli ülesanne on esitada valla arengu üldeesmärgi täitmiseks prioriteetsed tegevusvaldkonnad ja nende piires püstitatud eesmärkide (visioonide) saavutamise strateegiad, mille järgi sihipäraselt tegutsedes on võimalik püstitatud eesmärke ja ühtlasi valla arengu üldeesmärki (visiooni) realiseerida.

1. ARENGUPÕHIMÕTTED

Anija valla arengumudel põhineb valla arengueelduste (sisemiste tugevuste ja väliste võimaluste) realiseerimisel, arvestades alljärgnevaid põhimõtteid:

Jätkusuutlikkus – valla elujõu ja elanike elukvaliteedi areng toetab piirkonna põhiliste väärtuste – loodusliku keskkonna, kultuuripärandi ja traditsioonide – säilimist ja säästlikku arengut;

Koostöö – avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistööst tuleneva sünergia genereerimine valla ühtse identiteedi võimendamisel ja valla tasakaalustatud ning efektiivse arengu tagamisel;

Innovaatilisus – uute ideede ja lahenduste väljatöötamise, kasutuselevõtu ning levitamise toetamine, mis on suunatud valla konkurentsivõime kasvule ja elanike elukvaliteedi parandamisele;

Demokraatia – kõigile elanikele ja rahvusrühmadele võimaluste tagamine valla elus aktiivseks osalemiseks ning positiivsete muutuste esilekutsumiseks.

2. ANIJA VALLA ARENGU ÜLDEESMÄRK JA STRATEEGILISE ARENGU VÕTMEVALDKONNAD

Anija valla arengu üldeesmärgiks on:

VALLA ELANIKE KÕRGE ELUKVALITEET

Elanike elukvaliteet väljendub jätkusuutlikus majanduslikus, sotsiaalses ja kultuurilises arengus, puhtas elukeskkonnas, tagatud sotsiaalses turvalisuses, heas tervises ja inimeste kindlustundes homse suhtes2.

2 Rahvusvaheliste uuringute tulemusel peetakse elanike kõrget elukvaliteeti iseloomustavateks näitajateks:

– Tervis: kiirabi kiire reageering, haigla hea kättesaadavus ja kvaliteet, erivajadustega elanikegruppide asjatundlik hooldamine, lühike haigla ooteaeg, sõbralik kohalik arst (perearst)

– Haridus: motiveeritud ja kvalifitseeritud õpetajad, väikesed klassid, kooli turvalisus, hea raamatukogu, lihtne juurdepääs informatsioonile (internet), lastele meelepärane koolielu ja huvitegevus

– Transport: ühistranspordi peatus kuni 10 min jalutuskäigu kaugusel, pidev bussiühendus keskustega, taskukohased sõiduvõimalused, turvalised ja head teed

– Turvalisus: turvaline koduümbrus, autode julgeolek, politsei kiire reageering, sõbralikud naabrid, vägivaldsete kuritegude madal tase, kohaliku politseijaoskonna olemasolu

– Keskkonna valdkonnas: saastatuse madal tase, puhtad teed, teeäärsed ja metsaäärsed, eraldi teed jalakäijatele ja jalgratturitele, puhas ja meeldiv loodus

– Töö: sobiva töö olemasolu ja kättesaadavus, töö turvalisus, kohaliku tööturu kasv, töötuse madal tase

– Elamiskulud: kinnisvara maksumus, madalad kaupade ja teenuste hinnad, kaupade ja teenuste hea kättesaadavus

– Mitmekesised vaba aja veetmise võimalused

Üldeesmärgi saavutamise tuvastamiseks võib rakendada mitmesuguseid elanike elukvaliteeti iseloomustavaid indikaatoreid, nagu inimeste sissetulekute muutus, töötuse tase, elanike eluiga, sündivus, rändesuunad, elanike rahulolu (küsitlus) jpt ning nende muutust võrreldes naaberomavalitsuste, maakonna ja Eesti keskmiste näitajatega.

Anija Vallavalitsuse arendustegevuse peamiseks ülesandeks, mis on käsitletav ka omavalitsuse missioonina, on:

VALLAELANIKE HEAOLU PARANDAMINE JA VALLA MAJANDUSLIKU ELUJÕU NING KONKURENTSIVÕIME TÕSTMINE

Valla majanduslik elujõud ja konkurentsivõime ning selle läbi ka valla elanike heaolu kasvu üheks olulisemaks eelduseks on tööealise ja töövõimelise elanikkonna osakaal omavalitsuse territooriumil.3

3 Lähtuvalt asjaolust, et kohaliku omavalitsuse peamiseks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks.

Eestis ja ka Anija vallas jätkuvalt madala sündivuse taustal on maapiirkonna kohaliku omavalitsuse ees seisev ülesanne tagada kohalike elanike jäämine piirkonda ning luua atraktiivsed tingimused tööealise ja töövõimelise elanikkonna sisserändeks peamiselt linnastunud aladelt (peamiselt Tallinn ja linna lähiümbrus).

Nimetatud ülesannete täitmisel on oluline edu saavutada alljärgnevates strateegilistes tegevussuundades (võtmevaldkondades), mis on:

Atraktiivse elukeskkonna loomine Anija vallas

Vallaelanike töövõimaluste mitmekesistamiseks ning uute töökohtade loomise soodustamiseks Kehra linna majanduspotentsiaali ning Anija valla maamajandusliku ja puhkemajandusliku potentsiaali kasutuselevõtmine

Kohaliku kogukonna arendamine

3. ANIJA VALLA ARENGUVISIOON AASTAKS 2012

Anija vald on kvaliteetse elukeskkonnaga, soodsa ettevõtluskliimaga ja majanduslikult mitmekesine, atraktiivsete puhke- ja turismivõimalustega, elujõulise kogukonnaga, jätkusuutlikult arenev omavalitsus, kus paikneb Ida-Harjumaa tõmbekeskus Kehra

4. ARENGUSTRATEEGIA

Käesolev peatükk sätestab konkreetsed arengusuunad (võtmevaldkonnad) ja meetmed (alaeesmärgid ja ülesanded) Anija valla strateegiliste arengusuundade (võtmevaldkondade) lõikes, mis on vajalikud valla arengu üldeesmärgi (p 6.2) ja arenguvisiooni (p 6.3) realiseerimiseks.

Joonis 5. Anija valla arengumudeli skeem

Võtmevaldkond I: Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamine

Inimeste elu- ja tööpaiga valikul on põhiliseks teguriks piirkonna majandusliku ja sotsiaalse infrastruktuuri olukord, ümbritseva keskkonna puhtus ja üldine miljöö ning kohaliku arengu jätkusuutlikkus. Antud võtmevaldkonna sihiks on Anija valla elukeskkonna ja avalike teenuste kvaliteedi parandamine ning omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine.

Atraktiivse elukeskkonna loomiseks Anija vallas on vajalik kvaliteetsete ja atraktiivsete haridusvõimaluste väljaarendamine, mitmekesiste kultuuri- ja spordi (aktiivse vaba aja veetmise) võimaluste väljaarendamine, kvaliteetsete sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste väljaarendamine, kaasaegse tehnilise infrastruktuuri (teed-tänavad, ühisveevärk- ja kanalisatsioon, elektrivarustus, kommunikatsioonivõimalused, ühistransport) väljaarendamine. Samuti on vajalik valla üldise miljööväärtuse parandamine ja elukeskkonna turvalisuse tagamine. Elukeskkonna ja avalike teenuste arendamiseks ja haldamiseks on vaja valla efektiivne ja edukas juhtimissüsteem välja arendada.

Eesmärgid ja meetmed aastani 2012:

E1.1: Kvaliteetsed ja atraktiivsed haridusvõimalused

Lasteaiateenus ja alusharidus

Strateegilised arengusuunad

Koolieelsete lasteasutuste arengus on prioriteediks säilitada olemasolevad lasteaiad ning arendada neid tasemele, mis tagaks kaasaegsed tingimused laste individuaalseks arenguks ning kvaliteetse alushariduse omandamiseks. Selleks:
• uuendatakse koolieelsete lasteasutuste materiaal-tehniline baas;
• arendatakse välja haridustöötajate motivatsioonisüsteem, mis tagab töötajate kvalifikatsiooni paranemise ja aitab kaasa kasvatuse kvaliteedi tõusule;
• soodustatakse lasteaiateenuse kättesaadavust omavalitsuse äärealade elanikkonnale;
• suurendatakse lasteaedade hoolekogude rolli lasteaedade juhtimises ja arendamises.

Omavalitsus toetab lasteaedade arengukavade koostamist ja elluviimist.

Ülesanded (meetmed) ja tegevusvajadused:

Ü1.1.1. Haridusasutuste materiaal-tehnilise baasi uuendamine

Kehra Lasteaed
Lasteaia edasise renoveerimis- ja/või remonttööde planeerimine (sh võrrelda renoveerimiskulusid uue hoone ehitamise maksumuse suhtes:
Ehitusprojekti koostamine
Hädavajalikud remonttööd:
Lasteaia köögi ja pesuköögi rekonstrueerimine, küttesüsteemi ja soojasõlme rekonstrueerimine, sillutisriba remont, elektrisüsteemide ja ventilatsiooni rekonstrueerimine, signalisatsiooni paigaldamine, osaline akende vahetus
Lasteaiahoone renoveerimine või uue ehitamine
Lasteaia mänguväljakute ja spordirajatiste uuendamine

Lasteaed «Lepatriinu»
Lasteaia edasise renoveerimis- ja remonttööde planeerimine:
Lasteaia renoveerimisprojekti koostamine hoone ühe sektsiooni kohta
Hädavajalikud remonttööd (vastavusse viimine Tervisekaitsetalituse nõuetega)
Lasteaiahoone renoveerimine koos rõdude uuendamisega ja vihmaveedrenaazi paigaldamisega
Õueala teede ja piirdeaedade renoveerimine
Lasteaia mäguväljakute ja spordirajatiste uuendamine
Köögi seadmete uuendamine
Lasteaia õppetöövahendite uuendamine ja infotehnoloogiaseadmete hankimine
Lasteaia mööbli uuendamine

Alavere lasteaed
Lasteaia edasise renoveerimis- ja remonttööde planeerimine:
Lasteaia renoveerimisprojekti koostamine
Lähiajal hädavajalikud remonttööd
Lasteaia peaväravate väljavahetamine
Lasteaia mänguväljakute ja spordirajatiste uuendamine
Lasteaia mööbli uuendamine

Ü1.1.2. Õppetöö kvaliteedi ja pedagoogide motiveerituse parandamine
Hüvitiste süsteemi väljatöötamine töötajate materiaalseks tunnustamiseks (lisatasud jms)
Haridustöötajate palgatõusu tagamine
Haridustöötajatele regulaarse täienduskoolituse (iga 5 aasta järel 160 tundi täienduskoolitust) tagamine (vajalike eelarvevahendite tagamine)

Üldharidus

Strateegilised arengusuunad

Valla prioriteet on tagada olemasoleva haridusasutuste võrgustiku arendamine. Vajalik on tõsta koolide haridusteenuse kvaliteet ja konkurentsivõime tasemele, mis tagaks valla haridusasutuste eelistamise valla laste poolt teistele haridusasutustele ning pakuks haridusteenust ka vallast väljapoole. Selleks:
– arendatakse välja Kehra Keskkoolis eelkutseõpe (puiduõpe, autoõpetus, sotsiaaltöö, ajakirjandus vm), mis võimaldaks keskkooli osas pakkuda teenust üle kogu riigi;
– taastatakse Kehra Keskkooli õpilaskodu;
– käivitatakse Kehra Keskkoolis kasvatusraskustega õpilaste klass;
– uuendatakse koolide materiaal-tehniline baas;
– arendatakse välja haridustöötajate motivatsioonisüsteem, mis tagab töötajate kvalifikatsiooni paranemise ja aitab kaasa õppetöö kvaliteedi tõusule;
– täiustatakse õpilastransporti.

Vald toetab koolide arengukavade koostamist ja elluviimist.

Ülesanded (meetmed) ja tegevusvajadused:

Ü1.1.3. Kehra Keskkoolis eelkutseõppe väljaarendamine
Eelkutseõppe väljaarendamise kontseptsiooni ja teostusprojekti koostamine
Eelkutseõppe materiaal-tehnilise baasi väljaarendamine
Õppekava väljatöötamine ja Haridusministeeriumiga kooskõlastamine

Ü1.1.4. Kehra Keskkooli õpilaskodu taastamine
Õpilaskodu taastamise vajaduse ja teostatavuse põhjenduse koostamine
Õpilaskodu rekonstrueerimisprojekti koostamine
Õpilaskodu rekonstrueerimine

Ü1.1.5. Kehra Keskkoolis kasvatusraskustega õpilaste klassi käivitamine
Õpilaskodu taastamine
Sobivate ruumide määratlemine
Pedagoogide (sh sotsiaalpedagoogid) ettevalmistamine (olemasoleva personali täienduskoolitus ja/või uute  pedagoogide palkamine)
Kasvatusraskustega õpilaste klassi käivitamine

Ü1.1.1. Haridusasutuste materiaal-tehnilise baasi uuendamine

Kehra Keskkool
Keskkoolihoonete renoveerimisprojekti koostamine (koos spordihoone ja ujula projektiga)
Keskkoolihoonete renoveerimistööde teostamine:
Algklasside maja renoveerimine ja sundventilatsiooni ehitamine,
Suure maja kapitaalremont ja sundventilatsioonisüsteemi ehitamine
Keskkooli raamatukogu ja kunstiklassi ümberpaigutamine ning meediaklassi väljaehitamine
Koolisöökla renoveerimine
Õppesõidu korraldusele lahendi leidmine
Koolimööbli uuendamine
Alavere Põhikool
Koolihoone kapitaalremondi teostamine:
Remonttööde planeerimine (projekti koostamine)
Remonttööde järkjärguline tegemine (akende ja uste vahetamine, tuletõrjesignalisatsioon, tööõpetuse klasside sundventilatsioon, valgustus, WC-d jt)
Keemia-füüsika ainekabineti väljaehitamine, klassiruumide jaotuse korrastamine
Tütarlaste tööõpetuse klassi nõuetekohane sisustamine (elektripliidid, nõudepesuvannid)
Koolimööbli uuendamine
Kooli maa-ala valgustuse renoveerimine, maa-ala korrastamine ja piiramine heki või piirdeaiaga
Spordiväljaku renoveerimine

Ü1.1.2. Õppetöö kvaliteedi ja pedagoogide motiveerituse parandamine
Kehra Keskkoolis progümnaasiumi klasside sisseviimine alates III astmest (7. kl õpilaste ümberpaigutamine a) akadeemiline suund, b) eelkutseõppe suund)
Koostöö tihendamine koolide ja valla sotsiaalosakonna vahel:
Regulaarse infovahetuse sisseviimine (regulaarsete võrgustikunõupidamiste käivitamine jms)
Õpilaste kaasamine senisest enam kooliprobleemide lahendamisse ja seoses sellega nende vastutustunde suurendamine (õpilasomavalitsuste töö hoogustamine, tegijate tunnustamine jms)
Koostöö parandamine koolide hoolekogude ja lastevanematega
Haridustöötajate regulaarse täienduskoolituse tagamine (eelarvevahendite olemasolu tagamine)
Kvaliteedi tagamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine
Pedagoogide kindlustamine vajadusel ametikorteritega ja «stardiraha» sisseviimine uutele(noortele) õpetajatele
Lisatasu maksmise süsteemi loomine pedagoogidele õpilaste heade õppetulemuste eest
Valla «Aasta õpetaja» või «Piirkonna haridustöötaja» (koos naabervaldadega (Ida-Harjumaa)) valimise traditsiooin algatamine valla

Ü1.1.6. Õpilastranspordi täiustamine

Koolibussiteenuse kättesaadavuse tagamine (koolibussiteenuse tellimine teenuse korras)
Iga-aastaselt koolibussiteenuse vajaduse korrigeerimine
Isiklike transpordivahendite kaasamine

Huviharidus

Strateegilised arengusuunad
Valla prioriteediks on huvialaharidusvõimaluste mitmekesistamine (sh muulastele). Selleks:
– toetatakse Kehra Kunstidekooli arengut;
– toetatakse koolide, Anija valla kultuurikeskuse ja rahvamajade juures tegutsevate huvialaringide tegevust.

Kehra Kunstidekooli arengu prioriteediks on kaasaegse eelprofessionaalse muusika- ja kunstialase alghariduseteenuse väljaarendamine, pakkudes teenust ka väljapoole Anija valda. Lisaks on kooli tegevuse prioriteedideks aktiivne osalemine piirkonna kultuurielu organiseerimisel ja eri rahvusrühmade integreerimisel. Suurendatakse teenuste mahtu täiskasvanutele.

Ülesanded (meetmed) ja tegevusvajadused:

Ü1.1.1. Haridusasutuste materiaal-tehnilise baasi uuendamine
Renoveerida järk-järgult kunstidekooli hoone:
Renoveerimisprojekti koostamine
Vajalikud renoveerimistööd: elektrisüsteemide remont, katuse vahetus ja katuslae soojustus, välisukse vahetus, keldriukse vahetus, keldriruumide remont, klassiruumide remont, WC-de remont, riietusruumide ja personaliruumide remont, akende ja uste ning akende silluste väljavahetamine, hoone karbi soojustamine
Uuendada kunstidekooli instrumentaarium
Käivitada trükipress ning luua selle tööks vajalikud tingimused (ventilatsioon ja töömaterjalid)

Ü1.1.2. Õppetöö kvaliteedi ja pedagoogide motiveerituse parandamine
Suurendada õpilaste arvu akordioni- ja puhkpillide õppe osas
Arendada välja tantsuõppe võimalused (sobiva saali leidmine-renoveerimine)
Tagada haridustöötajate regulaarne täienduskoolitus (tagada vajalikud eelarvevahendid)

E1.2: Vallaelanike vajadusi rahuldavad mitmekesised ja kvaliteetsed kultuuri- ja spordi (aktiivse vaba aja veetmise) võimalused

Kultuur

Strateegilised arengusuunad

Kultuurivaldkonna arengu prioriteetideks on professionaalse ja rahvakultuuri elujõu ning vallaelanikele mitmekesiste kultuurivõimaluste kättesaadavuse tagamine. Selleks:
– võimaluse korral taastatakse senine tehase kultuurihoone valla kultuurikeskuseks;
– arendatakse külarahvamajad (Alavere ja Voose) multifunktsionaalseteks kultuuri- ja külaelukeskusteks;
– säilitatakse Anijal kohaliku kultuuri- ja külaelukeskuse (sh raamatukogu) funktsioonid (eelistatavalt Anija mõisa baasil);
– arendatakse raamatukogud välja multifunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks;
– toetatakse valla rahvakultuuri vallas tegutsevate kollektiivide ja MTÜ-de tegevust;
– otsitakse võimalusi vallamuuseumi loomiseks.

Olemasolevate kultuuriasutuste areng

Anija valla kultuurikeskuse arenguprioriteediks on ülevallaliste ja teiste suurürituste korraldamine. Perspektiivis laiendatakse kultuurikeskuse tegevust taastatavasse endise tehase klubi hoonesse. Vajalik on kultuurikeskuse hoone renoveerimine ja sisustuse uuendamine.

Alavere rahvamaja arenguprioriteediks on polüfunktsionaalseks külaelukeskuseks väljaarenemine. Suurendatakse noortele suunatud tegevust (kohalik noortekeskus). Arendatakse välja päevakeskuse funktsioonid. Vajalik on rahvamaja hoone renoveerimine ja sisustuse uuendamine.

Voose rahvamaja arenguprioriteediks on polüfunktsionaalseks külakeskuseks väljaarenemine. Vajalik on rahvamaja renoveerimine, veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamine, avaliku internetipunkti ja teabetoa loomine.

Alavere külaraamatukogu arenguprioriteetideks on lülitumine üleriigilisse ühtsesse interneti baasil tegutsevasse rahvaraamatukogude süsteemi, üleminek automatiseeritud laenutussüsteemile ja avaliku internetipunkti edasiarendamine. Raamatukogu viiakse üle Alavere Põhikooli ruumidesse.

Anija külaraamatukogu arenguprioriteediks on jätkata tegevust ning areneda välja polüfunktsionaalseks info- ja teabekeskuseks. Jätkatakse väljasõite Lilli piirkonda.

Kehra linnaraamatukogu arenguprioriteediks on kvaliteetse töökeskkonna väljaarendamine. Selleks on vajalik raamatukoguhoone renoveerimine ja sisustuse uuendamine. Lisaks on kavas lasteosakonna laiendamine. Internetipunkti jaoks on vajalik kiirema internetiühenduse paigaldamine ja arvutite uuendamine.

Ülesanded ja tegevusvajadused

Ü1.2.1. Anija valla senise kultuurikeskuse arendamine
Koostada (uuendada) senise kultuurikeskuse hoone renoveerimisprojekt
Renoveerida kultuurikeskuse hoone ja uuendada sisustus

Ü1.2.2. Tehase klubihoone väljaarendamine kultuurikeskuseks
Taotleda endise tehase klubihoone munitsipaliseerimist
Koostada klubihoone renoveerimisprojekt
Renoveerida klubihoone
Laiendada Anija valla kultuurikeskuse tegevus tehase klubihoonesse

Ü1.2.3. Külarahvamajade arendamine polüfunktsionaalseteks külaelukeskusteks
Alavere rahvamaja
Arendada välja rahvamaja hoones noortekeskus
Arendada koostööd kohalike ettevõtetega kultuuritegevuse arendamiseks ja võimalusel anda rahvamaja funktsioonide täitmine üle kolmanda sektori organisatsioonile
Taaskäivitada rahvamajas seltskonnatantsu kursused, eakate kapelli ja segarahvatantsurühma tegevus
Renoveerida rahvamaja hoone (renoveerimisprojekti koostamine)
Uuendada rahvamaja sisustust

Voose rahvamaja
Tagada rahvamajale internetiühendus
Koostada Voose rahvamaja renoveerimisprojekt ja teostada renoveerimine
Võimalusel anda üle rahvamaja funktsioonide täitmine kolmanda sektori organisatsioonile

Ü1.2.4. Raamatukogude arendamine polüfunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks
Hankida Alavere raamatukogule rahvaraamatukogude võrguga ühinemiseks ja tegevuseks vajalik infotehnoloogia
Viia Alavere raamatukogu üle uutesse ruumidesse
Renoveerida Kehra linnaraamatukogu hoone
Uuendada Kehra linnaraamatukogu infotehnoloogiat ja ühineda laivõrgu raamatukoguprogrammiga «Urram»

Ü1.2.5. Kultuuri valdkonnas tegutsevate MTÜ-de tegevuse toetamine
Arendada kultuuri- ja spordivaldkonna toetussüsteemi
Kino tegevuse toetamine

Ü1.2.6 Vabaõhuürituste korraldamiseks tingimuste loomine
Projekteerida ja ehitada Kehrasse vabaõhuürituste läbiviimise koht
Teisaldatava lava hankimine vabaõhuürituste korraldamiseks
Projekteerida vabaõhuürituste korraldamise kohtadesse infrastruktuur (Alavere, Pikva, Voose, Anija, Soodla, Kehra   Põrgupõhja linnaosa)

Ü1.2.7. Kultuuritöötajate motiveerimine
Kultuuritöötajate töö tunnustamine (tänukirjad, rahaline preemia, preemiareis jms)
Kultuuritöötajate täienduskoolituse tagamine

Sport ja muud aktiivse vaba aja veetmise võimalused

Strateegilised arengusuunad
Spordivaldkonna arenguprioriteediks on sportimisvõimaluste ja muude aktiivse vaba aja veetmise võimaluste laiendamine vallaelanikele. Selleks:
– toetatakse valla spordiorganisatsioonide ja sportlaste tegevust;
– ehitatakse Kehra spordikeskus;
– korrastatakse olemasolevad spordirajatised;
– toetatakse spordiväljakute rajamist lasteasutuste juures, elurajoonides ja külakeskustes;
– arendatakse tervise- ja rahvasporti ning organiseeritakse tervise- ja rahvaspordiüritusi;
– arendatakse välja supluskohad;
– rajatakse tervise- ja matkaradu.

Ülesanded ja tegevusvajadused

Ü1.2.8. Spordiinfrastruktuuri arendamine
Ehitada Kehra spordikeskus
Renoveerida Kehra staadion
Alavere Põhikooli võimla ja spordiväljaku renoveerimine

Ü1.2.9. Spordiorganisatsioonide ja sportlaste tegevuse toetamine
Arendada spordi toetussüsteemi
Rakendada stipendiumite süsteem valla parimatele sportlastele

Ü1.2.10. Rahvaspordi arendamine
Korraldada ülevallalisi tervisespordi ja rahvaspordiüritusi
Algatada (taastada) küladevaheliste spordivõistluste traditsioon
Pallimänguplatside rajamine ja korrastamine külakeskustes

Ü1.2.11. Puhkealade ja aktiivse puhkuse võimaluste arendamine
Arendada edasi Soodla jõe supluskoht
Arendada välja Jõelähtme jõe supluskoht
Arendada edasi Kehra tervisespordi rada ja tagada hooldus
Uuendada Kehra supluskoht ja tagada hooldus
Toetada Kõrvemaa matka- ja suusaradade arendamist

E1.3: Kvaliteetsed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused
Strateegilised arengusuunad
Valla sotsiaalhoolekande ülesandeks on toimetulekuraskustega ja riskirühmadesse kuuluvate vallaelanike toimetuleku tagamine ja sotsiaalse turvalisuse suurendamine ning võrdsete võimaluste loomine puuetega inimestele. Selleks arendatakse välja kaasaegsed sotsiaalhoolekandeteenused ning asutustevõrgustik. Sotsiaalhoolekande sihtrühmadeks on lapsed, lastega pered, toimetulekuraskustega täiskasvanud (sh töötud) ja puuetega inimesed.
Teenuste areng

Lastekaitsealases töös on prioriteediks ennetava tegevuse arendamine, mis väldiks laste toimetulekuraskuste tekkimist. Rakendatakse meetmeid, mis tagavad lastele vajaliku hoolitsuse, võimetekohase hariduse ja võimaluse tegeleda huvialadega. Vanemliku hoolitsuseta lastele võimaldatakse võimalikult perelähedasi kasvutingimusi, kujundades välja kasuperede võrgustiku. Lastekaitsealasesse töösse kaasatakse olemasolevaid kolmanda sektori organisatsioone, soodustades samuti uute tekkimist ja arengut. Kohalikes keskustes (Kehra ja esmatasandi keskused – Anija, Alavere, Voose, Lilli) luuakse noortele alternatiivsed või täiendavad tingimused vaba aja sisustamiseks mitmekesises vormis (noorte- ja päevakeskused, noorteühingud, -klubid, lastelaagrid). Arendatakse preventatiivset tööd riskiperedega (toimetulekuõpetus), et vältida lastega perede langemist toimetulekuraskustesse. Toetatakse toimetulekuraskustega noorte iseseisva elu alustamist.

Eakate hoolekandealases töös on prioriteediks inimväärsete tingimuste tagamine eakatele vananemiseks ning eakate aktiivse eluhoiaku säilitamine. Kohalikes keskustes luuakse tingimused eakatele omavaheliseks suhtlemiseks, aktiivseks ajaveetmiseks ning huvitegevuseks. Arendatakse eakatele suunatud avahooldus- ja tugiteenuseid.

Toimetulekuraskustega täiskasvanute hoolekandes on prioriteediks pikaajaliste töötute marginaliseerumise vältimine ning toimetuleku soodustamine. Selleks toetatakse toimetulekuraskustega vallaelanikele toimetuleku õpetamist, samuti kutsealast nõustamist. Koostöös tööhõiveametiga luuakse kohalik aktiviseerimiskeskus (seaduse järgi tööhõiveametite funktsioon – luua maakonnas aktiviseerimiskeskusi), kus pakutakse tööalast nõustamist (ka karjäärinõustamist noortele) ning psühholoogilist nõustamist.

Puuetega isikute hoolekandes on ülesandeks võrdsete võimaluste loomine puuetega isikutele elamiseks, õppimiseks, töötamiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks.

Valla sotsiaalhoolekandeteenuste toimimiseks tagatakse sotsiaaltransport.

Kaasatakse kolmanda sektori organisatsioone valla sotsiaalhoolekandeteenuste arendamisse ja osutamisse.

Asutuste areng

Päevakeskused

Sotsiaalkeskusena arendatakse välja Kehra linnas Kreutzwaldi 6 hoone I korrusel, kuhu luuakse päevakeskus. Jätkata päevakeskuse ja beebikooli tegevust Laste tn 8 II korrusel ning arendada välja noorte kutsenõustamine

Lisaks Kehrale arendatakse päevakeskuste funktsioonid välja Alaveres ja Voosel, kohaliku rahvamaja baasil. Perspektiivis on vajalik leida sobivad võimalused päevakeskuse väljaarendamiseks Anijal.

Noortekeskus

Perspektiivis arendatakse välja Noortekeskus endises Kehra jaamahoones. Noortetegevuse mitmekesistamiseks toetatakse Kehra keskuses, endises ait-kuivati hoones, noortele suunatud teenindusettevõtluse arengut (noortele suunatud meelelahutuskeskus, toitlustus-majutus, vaba aeg, juubelid, matused, pulmad jt, internetikohvik).

Hooldekodu

Pikemas perspektiivis (2012) rajatakse Anija valla eakate hooldekodu. Lähemas perspektiivis (kuni 2007) ostetakse hooldekodu teenust väljapoolt valda ning renoveeritakse Kehra vanurite maja (toetatud elamisega).

Sotsiaaleluruumid

Arendatakse välja valla vajadustele vastavad sotsiaaleluruumid.

Ülesanded (meetmed) ja tegevusvajadused:

Ü1.3.1 Sotsiaalkeskuse väljaarendamine Kehras
Kreutzwaldi tn 6 hoone I korruse renoveerimine ja sotsiaalkeskuseks väljaarendamine:
 Renoveerimisprojekti koostamine
Sotsiaalkeskust haldava organisatsiooni määratlemine (allasutus, sihtasutus vm)

Ü1.3.2. Sotsiaalseid probleeme ennetava tegevuse arendamine
Noorte vaba aja sisustamiseks ürituste korraldamine (lastelaagrid jms)
Kutsenõustamise korraldamine:
 Ida-Harju kutsenõustamise koordineerimine (MTÜ Koostöökoda)
Riskigruppi kuuluvate noorte perede toimetulekuõpetus (koolitused, perelaagrid jms)

Ü1.3.3. Päevakeskuste väljaarendamine esmatasandi keskustes (Alavere, Voose, Anija, Lilli)
Luua Alavere noortekeskus rahvamaja hoonesse (senistesse raamatukogu ruumidesse)
Koostada Alavere rahvamaja renoveerimisprojekt ja teostada rahvamaja renoveerimine
Renoveerida Voose rahvamaja ja hoone veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem
Soodustada Lillis päevakeskuse loomist
Leida võimalusi Anijal päevakeskuse väljaarendamiseks

Ü1.3.4. Erivajadustega elanikerühmade avahooldus ja tugiteenuste arendamine
Arendada välja hooldus- ja tugiperede (tugiisikute) võrgustik
Arendada koduhooldusteenuseid (tasuliste teenuste loomine lisaks seadustega ettenähtutele)
Arendada välja koduõendus (koostöö arendamine perearstidega ja valla poolt toetamine transpordiga)
Arendada järgmiseid sotsiaalteenuseid:
 remonditeenus, juuksuriteenus, pesupesemisteenus, saunateenus jm isikuteenused
Puuetega inimeste rehabilitatsioon toetatud teenustega (ujumine, tervisevõimlemine, massaaž jm)

Ü1.3.5. Puuetega isikute ligipääsetavuse tagamine ühiskondlikesse hoonetesse
Tagada puuetega isikute liikumisvajadustega arvestamine hoonete ehitus- ja remondiprojektide koostamisel ja kasutuslubade väljastamisel

Ü1.3.6. Sotsiaaleluruumide väljaarendamine
Korrastada vallale kuuluv eluasemefond
Koostada sotsiaaleluruumide perspektiivplaan (vajadus, väljaarendamise kava)
Renoveerida Kehra linna vanurite maja (II korruse WC remont, kahe vannitoa remont, kõikide WC-de remont ja tervikuna sansõlme väljavahetamine tervel majal)
Renoveerida sotsiaalkorterid (Lehtmetsa 8, saun-pesuköögi renoveerimine)

Ü1.3.7. Eakate hooldekodu väljaarendamine
Selgitada välja vallale eakate hooldekodu rajamise vajadus ja teostatavus

Ü1.3.8. Pikaajaliste töötute aktiviseerimiskeskuse väljaarendamine
Arendada koostööd Tööhõiveameti, politsei, tervisekaitse ja kriminaalhooldusasutustega ning koostada aktiviseerimiskeskuse kontseptsioon.

Ü1.3.9. Sotsiaaltranspordi loomine
Leida lahendus sotsiaaltranspordi loomiseks (vald üksi või koos teiste valdadega lepinguga transporditeenuse tellimine; nö sihtotstarbeline sotsiaaltakso loomine FIE-na, vm)

Ü1.3.10. Tavanditeenuse väljaarendamine
Leida tavanditeenuse osutamiseks teenusepakkuja ning toetada teenusepakkujat Kehras, leides tegevuseks vajalikud ruumid

Ü1.3.11. Noorsootöö arendamine
Rajada Kehra avatud noortekeskus ja Alavere noortekeskus
Soodustada noorsootöö alaste projektide algatamist ja elluviimist
Anda endine ait-kuivati rendile ettevõtjatele, noortele suunatud teeninduse käivitamiseks

Ü1.3.12. Koostöö arendamine mittetulundussektoriga sotsiaalteenuste osutamisel
Arendada koostööd mittetulundusühingutega Kehra sotsiaalkeskuse väljaarendamisel

Ü1.3.13. Terviseedenduse arendamine ja terviseedendusprojektide kaasfinantseerimine
Korraldada terviseedenduse alaseid koolitusi koolilastele, lastevanematele ja eakatele
Arendada alkoholismi ja narkomaania ennetustööd
Toetada beebikooli tegevust
Toetada eakate ja puuetega isikute terviseedendust (võimlemine, ujumine jm)

Ü1.3.14. Tervisekeskuse arendamine
Lahendada tervisekeskusele juurdepääsu probleem
Renoveerida tervisekeskuse hoone (või viia üle tervisekeskuse tegevuse üle teise hoonesse)
Arendada tervisekeskuses täiendavalt terviseteenuseid (massaaž, võimlemine jms)

E1.4: Valla kõrge miljööväärtus, heakorrastatud elukeskkond

Strateegilised arengusuunad

Valla kui elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi suurendamiseks on oluline avalikus kasutuses ja miljööväärtuslike alade (haljasalad, pargid, puhkealade, väärtuslikud maastikuelemendid, looduse üksikobjektid jt) korrastamine ja püsiva heakorra tagamine. Samuti on oluline valla tehiskeskkonna (hooned, ehitised jms) kaasaegse väljanägemise ja heakorrastatuse tagamine. Tõhustatakse valla heakorraeeskirja täitmist.

Ülesanded ja tegevusvajadused

Ü1.4.1. Veekogude kaldaalade korrastamine ja miljööväärtuse suurendamine
Korrastada Jägala jõe Kehra linna vaheline maa-ala (võsaraie, kaldaalade kindlustamine, jõe puhastamine, supluskoha väljaarendamine jm)

Ü1.4.2. Parkide ja haljasalade korrastamine ning rajamine
Arendada välja Alavere park (kasutades ja täiendades olemasolevat haljastusprojekti)
Korrastada Anija mõisapark
Korrastada «jõekäär» Kehra linnas
Korrastada tselluloositehase kontori vastas olev park
Koostada Kehra linna keskuse haljasalade planeering ning viia see ellu

Ü1.4.3. Külade miljööväärtuse tõstmine
Korraldada heakorrakonkursse eramajaomanikele ja ettevõtjatele heakorrastamise stimuleerimiseks
Toetada külaelanike ühistegevust külakeskuste korrastamisel (ühistalgud jms)
Tagada lagunenud ja kasutuseta hoonete lammutamine või kasutuselevõtt
Taastada ja arendada välja külade tiheasustusalade välisvalgustus

Ü1.4.4. Teede- ja metsaäärsete korrastamine
Tõhustada kontrolli ja järelevalvet valla heakorraeeskirja täitmisel maaomanike poolt
Vajadusel rakendada sanktsioone heakorraeeskirja mittetäitjate suhtes
Korraldada regulaarseid hoogtööpäevi ja talguid metsa- ja teeäärsete korrastamiseks

Ü1.4.5. Keskkonnaohtlike objektide likvideerimine
Demonteeride Kehra linna end. masuudikatlamaja
Korrastada Lilli puhastusseadmed
Demonteerida AS Year-ile kuuluv endine masuudihoidla

E1.5: Tagatud on nõuetele vastav jäätmekäitlus
Strateegilised arengusuunad
Vallavalitsuse kohustuseks on oma haldusterritooriumil jäätmealase tegevuse juhtimine ning olmejäätmete ning tootmisjääkide kogumise, sorteerimise, veo, töötlemise ning ladustamise korraldamine. Jätkatakse prügikogumisteenuse tellimist erafirmadelt. Vallavalitsuse täiendav tegevus on suunatud prügikäitluse laienemiseks kõigile saasteallikatele valla territooriumil, olemasoleva jäätmereostuse likvideerimisele ning prügisorteerimise väljaarendamisele.

Ülesanded ja tegevusvajadused

Ü1.5.1. Prügikäitluse arendamine
Tõhustada elanike ja maaomanike jäätmekäitlussüsteemiga ühinemist (eramajade inspekteerimine, saastekaartide koostamine kõigile saasteallikatele valla territooriumil, inspekteerimine aiandusühistutes jm)
Korraldada regulaarselt prügikoristusaktsioone ja sellealast koolitust
Toetada Lillis prügisorteerimiskeskuse väljaarenemist
Lahendada suuremõõduliste jäätmete (ehitusjäägid, metall jm) kogumise probleem
Arendada välja ohtlike jäätmete kogumise süsteem
Likvideerida olemasolevad ebaseaduslikud prügi mahapaneku kohad

E1.6: Kvaliteetne, aastaringselt läbitav ning optimaalne teede ja tänavate võrgustik

Strateegilised arengusuunad

Valla kui elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on vajalik tagada head ühendusteed ümberkaudsete suuremate keskustega ning ühendusteed valla eri osade ja keskuse (Kehra vahel). Selleks jätkatakse kohalike teede regulaarset hooldust ning teede ja tänavate järkjärgulist renoveerimist ja remonti ning sildade ja truupide ehitust ning rekonstrueerimist vastavalt valla teehoiukavale. Kehra linna osas on prioriteetideks tänavatevõrgustiku kvaliteedi parendamine ja ohutu ühenduse väljaarendamine linnaosade vahel üle raudtee. Lisaks arendatakse välja Kehra linna ning valla esmatasandi keskuste tänavavalgustus.

Ülesanded ja tegevusvajadused

Ü1.6.1. Teede ning tänavate ehitus, remont ja rekonstrueerimine
Teostada teede ja tänavate remonti ja renoveerimist vastavalt kinnitatud teehoolduskavale
Rajada jalakäijate tee (promenaad) Kehra linnas rippsillast kuni nn «Müramäeni»
Koostada Kalda tänava rekonstrueerimise projekt koos sillaga Ülejõe linnaossa ja tervisekeskusesse
Täpsustada Kehra linna liiklusskeem
Sildade ja truupide ehitus, renoveerimine ja remont

Ü1.6.2. Tänavavalgustuse väljaarendamine
Välja ehitada tänavavalgustus (välisvalgustus) tiheasustusaladel Anijal, Lillis, Ülejõel, Lehtmetsas, Alaveres, Voosel ja Kehras

Ü1.6.3. Kehra raudteeülepääsu rajamine
Rajada jalakäijatele raudteest ülepääs
Soodustada viadukti rajamist üle raudtee Jägala-Kose maanteele riigi poolt (Maanteeamet)

Ü1.6.4. Erateede kuuluvuse ja hooldamise määratlemine
Täpsustada erateede olem
Sõlmida hoolduslepingud vallavalitsuse ja teeomanike vahel

E1.7: Kvaliteetsed ja kaasaja keskkonnakaitsenõuetele vastavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenused

Strateegilised arengusuunad

Prioriteetseteks arengusuundadeks on olemasolevate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimine, et viia joogivee kvaliteet ja reoveepuhastus kehtivatele nõuetele vastavaks ning uute ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine teenustega seni katmata tiheasustusaladel. Kehra linna, Ülejõe küla ja Lehtmetsa küla osas jätkatakse olemasoleva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava järgsete investeeringute ettevalmistamist ja rakendamist. Alavere, Anija ja Lilli külade puhul koostatakse vastav projektlahendus.

Ü1.7.1. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniteenuste väljaarendamine
Osaleda ISPA Ida- ja Lääne-Harju veekaitseprojekti kaasfinantseerimise ettevalmistamisel ja rakendamisel
Rakendada Kehra linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava
Määratleda lahendus Ülejõe küla kanalisatsioonisüsteemide ühendamisel-mitteühendamisel Kehra linna kanalisatsioonisüsteemidega
Valmistada ette ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni elluviimiseks vajalikud detailplaneeringud ja arengukavad
Töötada välja Alavere, Anija ja Lilli ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni projektlahendus

E1.8: Kaasaegsed ja kvaliteetsed kaugkütteteenused

Strateegilised arengusuunad

Arenguprioriteetideks on valla olemasolevate kaugküttevõrkude renoveerimine ja kütteseadmete optimeerimine (küttekulude vähendamiseks). Kehra linna ja Lehtmetsa küla osas on vajalik olemasolevate kaugküttevõrkude omavaheline ühendamine, küttevõrkude renoveerimine, Lehtmetsa katlamaja moderniseerimine ning lisakatla paigaldamine tippkoormuse katmiseks (vastavalt Kehra linna energiakavale). Alavere küla osas on prioriteediks kaugkütteteenuse mahu taastamine ja laiendamine.

Ü1.8.1. Kehra kaugküttevõrkude väljaarendamine
Arendada välja Kehra linna–Lehtmetsa küla kaugküttesüsteemid vastavalt Kehra energeetika arengukavale:
Renoveerida kaugküttetorustikud
Ühendada omavahel Kehra ja Lehtmetsa kaugküttesüsteemid

Ü1.8.2. Alavere kaugküttesüsteemi laiendamine
Toetada kortermajade elanike keskküttesüsteemide taastamist:
Projektlahenduse väljatöötamine
Finantseerimisvõimaluste väljaselgitamine ja keskküttsüsteemide rajamise otsene toetamine

E1.9: Arenenud elamumajandus
Strateegilised arengusuunad
Optimeeritakse ja korrastatakse munitsipaalelamufond. Soodustatakse ja toetatakse korterelamutes korteriühistute teket ja kortermajade haldamise väljaarenemist.

Ülesanded ja tegevusvajadused:

Ü1.9.1. Munitsipaalelamufondi väljaarendamine
Töötada välja munitsipaalelamufondi arendamise perspektiivplaan

Ü1.9.2. Korteriühistute väljaarendamine
Aidata kaasa kortermajades korteriühistute moodustamisele:
Selgitustöö tegemine ja nõustamine

E1.10: Valla kõigis osades on tagatud elektrivarustus

Ülesanded ja tegevusvajadused:

Ü1.10.1. Kehra linna energeetika arengukava elluviimine

Ü1.10.2. Hajaalade elektrifitseerimise probleemi lahendamisele kaasaaitamine

E1.11: Valla kõigis osades kättesaadavad kaasaegsed kommunikatsiooniteenused

Ülesanded ja tegevusvajadused:

Ü1.11.1. Internetiühenduse kättesaadavuse parandamine maapiirkondades

E1.12: Valla kõigi piirkondade huve arvestav ühistranspordikorraldus

Ülesanded ja tegevusvajadused:

Ü1.12.1. Optimaalse ühistranspordikorralduse väljaarendamine
Laiendada õpilastransporti seni hõlmamata piirkondadesse
Täiendada Alavere bussiühendust Tallinna suunal
Marsruuttaksoliini käivitamise toetamine
Marsruuttaksoliinide arendamine

Ü1.12.2. Bussipeatuste väljaarendamine
Bussipeatuste rekonstrueerimine koostöös riigi Maanteeametiga vastavalt ühistranspordiseadusele
Bussijaama (koos bussiootepaviljoniga) väljaarendamine Kehra keskuses

E1.13: Tagatud turvalisus valla territooriumil

Ü1.13.1. Valla tuletõrjesüsteemide ja veevõtukohtade korrastamine
Taastada veevõtukohad looduslikele veekogudele

Ü1.13.2. Naabrivalve ja korrakaitse arendamine
Korrakaitsepatrullide loomisele kaasaaitamine
Naabrivalve arengu soodustamine

E1.14: Efektiivne ja edukas valla juhtimine

Ü1.14.1. Valla haldushoone väljaarendamine
Haldushoone renoveerimine ja juurdeehituse rajamine
Infotehnoloogiasüsteemi väljaarendamine

Ü1.14.2. Valla haldussuutlikuse ja juhtimiskvaliteedi arendamine
Omavalitusorganite haldussuutlikkuse tõstmine:
Vallavalitsuse ja vallaasutuste poolt elanikele osutatavate teenuste määratlemine ja teenusstandardite kehtestamine
Ametnike kohustuste, õiguste ja vastutuse määratlemine
Vallaametnike regulaarne ja sihipärane täiendusõpe
Vallavolikogu liikmete koolitamine
Vallavolikogu ja -valitsuse poolt vastuvõetud otsuste sotsiaal-majandusliku põhjendatuse tagamine:
Regulaarsete ülevaadete-analüüside teostamine valla sotsiaal-majanduslikust olukorrast
Valla eri osade arengutaseme hindamine, valla eri piirkondade elanike vajaduste väljaselgitamine ja vajalike meetmete rakendamine
Valla arengukava ja üldplaneeringu kasutamine vallavolikogu ja -valitsuse tegevuse kavandamisel
Valla arengustrateegia ja tegevuskava rakendamise regulaarse järelevalve ja kaasajastamise korraldamine
Arendusprojektide järjepidev koostamine ja aktiivne võimaluste otsimine nende elluviimiseks ja vallaeelarveväliseks lisarahastamiseks:
Projektide (sh rahvusvaheliste) algatamine ja/või projektides osalemine
Üldplaneeringu rakendamine vallas maakasutuse suunamiseks

Ü1.14.3. Koostöö arendamine era- ja kolmanda sektoriga
Valla elanikkonna ja eri elanikkonna huvigruppide kaasamine vallale oluliste otsuste tegemisse:
Regulaarsete külakoosolekute korraldamine omavalitsusorganite ja vallaelanike vaheliseks infovahetuseks
Kolmanda sektori kaasamine omavalitsuse otsustusprotsessi ja teenuste osutamisse

Ü1.14.4. Munitsipaalvara haldamise arendamine
Valla arenguks vajaliku munitsipaalmaa olemasolu tagamine
Maade munitsipaliseerimisvajaduse väljaselgitamine
Valla arengu seisukohalt oluliste maade munitsipaliseerimine
Peremehetu vara munitsipaliseerimine
Munitsipaalkinnistute ja -objektide haldamine
Munitsipaalelamufondi korrastamine

Ü1.14.5. Vallale kuuluvate äriühingute (Velko, Kermot) reorganiseerimine
Valla kommunaalettevõtete ühendamine ja reorganiseerimine:
Uue struktuuri väljatöötamine

Ü1.14.6. Eesti-sisese ja rahvusvahelise koostöö arendamine
Koostöö arendamine naaberomavalitsustega omavalitsuse poolt pakutavate teenuste efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks osutamiseks (haridus, sotsiaalteenused, ühistransport, prügimajandus jne)
Osalemine Harju Omavalitsuste liidu tegevuses
Ühiste koostööprojektide ettevalmistamine ja läbiviimine
Koostöö arendamine sõprusomavalitsustega
Osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides

Võtmevaldkond II: Kohaliku arengupotentsiaali tugevdamine

Arendustegevuse sihiks antud valdkonnas on Anija valla kohaliku ressursipotentsiaali ja arengueelduste (asend, olemasolev infrastruktuur, loodus- ja muinsusväärtused jm) kasutuselevõtmine valla konkurentsivõime tugevdamiseks, mis, lisaks kohaliku omavalitsuse avalike teenuste kvaliteedi tõstmisele, suurendaks piirkonna atraktiivsust ja konurentsivõimet elu- ja ettevõtluskohana. Eekõige on see seotud ettevõtluse arenguks soodsate tingimuste loomisega, mis elavdaks majandust Anija valla keskuses – Kehras, kui ka valla teistes piirkondades.

Selleks:
– Suurendatakse Kehra atraktiivsust investeerimiskohana
– Arendatakse Kehra keskus- ja teenindusfunktsioone
– Toetatakse maamajanduse arengut ja alternatiivste ettevõtlusharude väljakujunemist valla teistes piirkondades
– Mitmekesistatakse ja arendatakse Anija valla turismi- ja puhkevõimalusi
– Soodustatakse vallas elamuehitust

Eesmärgid ja meetmed aastani 2012:

E2.1: Soodne ettevõtluskeskkond, Kehra kui Ida-Harjumaa majandus-, teenindus- ja tõmbekeskus

Kehra atraktiivsuse tõstmine investeerimiskohana ning Kehra keskus- ja teenindusfunktsioonide arendamiseks:
– arendatakse välja ettevõtlusealad;
– parandatakse Kehra kättesaadavust/ligipääsetavust ümberkaudsetest piirkondadest;
– arendatakse välja Kehra linnakeskus;
– mitmekesistatakse Kehra teenindus- ja kaubandusvõimalusi.

Ülesanded ja tegevusvajadused

Ü2.1.1. Ettevõtlusalade väljaarendamine
Planeerida linnas ja selle lähialadel ettevõtluseks vajalikud territooriumid
Varustada perspektiivsed ettevõtlusalad vajaliku tehnilise infrastruktuuriga
Reklaamida valla investeerimisvõimalusi:
Koostada investeerimiskataloog (paberkandjal, internetis)
Koostada valda tutvustavaid infobrošüüre, -katalooge
Aidata kaasa ettevõtjate tööjõuprobleemide lahendamisele (väljaõppe toetamine, transpordi korraldamine vm)

Ü2.1.2. Kehra ligipääsetavuse parandamine
Arendada välja keskuses bussijaam (koos ootepaviljoniga)
Paranda teeühenduse kvaliteeti Kuusalu suunal
Suunaviitade (liiklusskeemide) paigaldamine suurematele ristmikele

Ü2.1.3. Linnakeskuse väljaarendamine
Koostada linnakeskuse detailplaneering

Ü2.1.4. Teeninduse ja kaubanduse mitmekesistamine
Soodustada kvaliteetse toitlustus- ja majutusteenuse väljaarendamist
Toetada avaliku saunateenuse taaskäivitamist

E2.2: Mitmekesine ja keskkonnasäästlik maamajandus

Ülesanded ja tegevusvajadused:

Ü2.2.1. Alternatiivsete tootmisharude arengu soodustamine

E2.3: Mitmekesised ja atraktiivsed puhke- ja turismivõimalused, väärtustatud looduskeskkond ning kultuuri- ja ajaloopärand

Ülesanded ja tegevusvajadused:

Ü2.3.1. Riiklikul või rahvusvahelisel tasemel kultuuri- ja spordiürituste korraldamine
Mastaapsete ja valla maine suhtes oluliste ürituste korraldamise toetamine

Ü2.3.2. Loodus- ja kultuuriväärtuste korrastamine ja tähistamine
Loodus- ja kultuuriväärtuste tähistamine

Ü2.3.3. Puhkealade väljaarendamine
Puhkealadel regulaarse hoolduse ja korrastatuse tagamine

Ü2.3.4. Matkaradade rajamine. Aktiivse puhkuse teenuste arendamine
Matkaradade rajamine:
Koostöös Kõrvemaa suusa- ja matkakeskusega valgustatud suusaraja rajamine
Jalgratta matkaradade rajamine ja tähistamine
Aktiivse puhkuse teenuste osutajate koolitamine ja tegevuse toetamine

Ü2.3.5. Looduskaitsemeetmete rakendamine, rohelise võrgustiku väljaarendamine
Söötis maa niitmise toetamine ja poollooduslike koosluste hoolduse (niitmine, võsaraie) toetamine

Ü2.3.6. Koostöö arendamine MTÜ Kõrvemaa Turism vahendusel
Tallinna linna kaasamine Kõrvemaa turismi- ja puhkevõimaluste väljaarendamisse

Ü2.3.7. Anija mõisa atraktiivseks turismi- ja puhkekeskuseks väljaarendamine
Anija mõisa haldamisprobleemide lahendamine
Mõisa sihtsuunitlusega rendile andmine
Koolitus- ja puhkekeskuse väljaarendamine
Toitlustus-majutusteenuse väljaarendamine
Aktiivse vaba aja veetmise teenuste väljaarendamine
Mõisapargi korrastamine
Ajalootoa arendamine
Raamatukogu ning kultuuri- ja külaelukeskuse arendamine

E2.4: Anija valla sihipärane mainekujundus
Ülesanded ja tegevusvajadused:

Ü2.4.1. Valla reklaamimine ja maine kujundamine
Valda kajastava informatsiooni regulaarne ja efektiivne edastamine eri meediakanalite kaudu
Kohaliku ajalehe arengu toetamine
Regulaarne info edastamine maakondlikku ja vabariiklikku meediasse
Interneti kodulehekülje täiendamine ja selle pidev aktualiseerimine
Valda tutvustavate infomaterjalide koostamine ja levitamine
Valda tutvustavate trükiste ettevalmistamine, kirjastamine ja sihipärane levitamine
Valda tutvustavate elektrooniliste info- ja reklaamimaterjalide koostamine, esitlemine (levitamine)
Valda tutvustavate audiovisuaalsete materjalide (sh tele- ja raadiosaated, multimeedia CD-d jms) produtseerimine
Valda tutvustavate meenete väljakujundamine ja sihipärane realiseerimine
Valla reklaamimine oluliste liiklustrasside ääres
Vallas paiknevaid võimalusi kajastavate infostendide ja -viitade paigaldamine suuremate maanteede äärde
Valda kajastavate infomaterjalide kättesaadavaks tegemine oluliste liiklustrasside ja liiklussõlmede juures paiknevates teenindusasutustes

E2.5: Atraktiivsed elamupiirkonnad
Ülesanded ja tegevusvajadused:

Ü2.5.1. Uute elamupiirkondade väljaarendamine
Paasiku mõisasüdamesse elamupiirkonna loomine
Kehras uuselamurajooni rajamine
Lehtmetsa külas pereelamute rajooni rajamine
Kõrvemaa elamupiirkonna loomine
Paenurme elamupiirkonna edasiarendamine

Võtmevaldkond III: Kohaliku kogukonna arendamine

Antud valdkonna sihiks on Anija valla inimpotentsiaali tugevdamine, ühtse kogukonna ning kohaliku identiteedi kujundamine ning esmatasandi keskustevõrgustiku väljakujundamine. Selleks on vajalik:
– elanikkonna ühistegevuse arendamine, suurendades vallaelanike osalust ja vastutust kohalike probleemide lahendamisel ning eluolu arendamisel;
– külade üldkasutatavate rajatiste ja külakeskuste väljaarendamine;
– külakeskuste teenindusvõimaluste arendamine;
– elanike huvi- ja täiendusharidusvõimaluste arendamine;
– eri rahvusrühmade integratsiooni soodustamine ja rahvusvähemuste ühiskondlikku ellu kaasatuse suurendamine.

Eesmärgid ja meetmed aastani 2012:

E3.1: Arenenud külaliikumine

Ülesanded ja tegevusvajadused:

Ü3.1.1. Külade elanike ühistegevuse ja külakeskuste arendamine
Toetada ja organiseerida külaelanike kokkukuuluvustunnet soodustavaid ühisüritusi
Toetada külade üldkasutatavate ruumide ja rajatiste (spordiplats, kiigeplats, ajalootuba jms) loomist:
Kihmla-Salumäe külakeskus-hoone rajamise toetamine
Toetada külaseltside moodustamist ja arengut esmatasandi keskustes
Toetada külakeskustes teenindusvõimaluste laiendamist
Hoogustada elanikkonna osalemist «Kaunis kodu» ja «Ilus küla» konkursil
Arendada kohalike käsitööoskuseid ja -traditsioone:
käsitöömeistrite tööde näituste korraldamine ja laialdasem tutvustamine
käsitööoskuste õpetamine noortele käsitöökursuste ja -laagrite abil
käsitööesemete tootmise ja turustamise toetamine

E3.2: Mitmekesised ja kättesaadavad täiskasvanu täiendus- ja huviharidusevõimalused

Ülesanded ja tegevusvajadused:

Ü3.2.1. Täiskasvanute täiendus- ja huvihariduse arendamine
Toetada ja organiseerida koolitusi täiskasvanutele:
Arvutiõppe- ja keelekursuste korraldamine
Toetada MTÜ-de poolt korraldatavaid koolitusi (kaasfinantseerimine, ruumide võimaldamine jm)

E3.2: Eri rahvusrühmade integreeritus kohalikku kogukonda

Ülesanded ja tegevusvajadused:

Ü3.2.2. Muukeelse elanikkonna integratsiooni soodustamine
Riigikeelekursuste korraldamine
Ühisürituste toetamine

II OSA

ANIJA VALLAVALITSUSE TEGEVUSKAVA AASTANI 2006

1. Tegevuskava koostamine ja täiendamine ning elluviimine

Käesolev peatükk käsitleb Anija valla arengumudelis püstitatud eesmärkide ja ülesannete täitmiseks vajalikke konkreetseid tegevusprojekte, mis on vajalik teostada aastatel 2003–2006 või eelnevalt määratletud tegevusvajadusi, mille eeldatav elluviimine jääb vahemikku 2007–2012.

Tegevuskava täiendatakse ja täpsustatakse igal aastal enne vallaeelarve koostamist. Tegevuskava viiakse ellu vallavalitsuse juhtimisel ning selle elluviimise rahastamiseks kasutatakse valla eelarvet, riiklikke toetusi, riiklikest abiprogrammidest (RAK 2003–2006), era- ja mittetulundussektori investeeringutest, rahvusvahelistest koostöö- ja abiprogrammidest saadavaid vahendeid.

2. Anija Vallavalitsuse omavahenditest finantseerimisvõime prognoos aastani 2006

Anija valla tegevuskava elluviimise finantseerimisels on oluliseima tähtsusega valla eelarve ja eelarves arenguprojektide elluviimiseks võimalike vabade vahendite hulk.

Anija valla eelarve tulude maht 2003. a on 45 623 679 krooni (48 078 157 krooni 2003. a), millest maksude osakaal on 24 092 000 krooni, millest omakorda füüsilise isiku tulumaks on 21 102 000 krooni. Võrreldes 2002. a Anija valla ja Kehra linna koondeelarve tuludega on 2003. a planeeritud tulud 2002. a tuludest ca 5% väiksemad. Samas oli 2002. eelarveaasta vaba jääk 6 264 971 krooni. Anija valla 2003. a tulude protsentuaalset jaotust iseloomustab joonis 5.

Anija valla eelarve kulude maht on 49 015 840 krooni. Võrreldes 2002. a on kulude maht ca 3% võrra suurem kui 2002. a tegelikud kulud. Üldised valitsemiskulud moodustavad koondamistasudeta, reservfondi ja võla teenindamiseta eelarve kuludest 10,6%. Kulude jaotust protsentuaalselt 2003. a eelarves iseloomustab joonis 6.

Anija valla eelarvekuludes moodustavad tegevuskulud 72,2% (35 393 940 krooni), millest 70,8% on personalikulud (25 062 540 krooni, kogukuludest 51,1%), eraldised 16,4% (8 062 500 krooni), materiaalsete ja immateriaalsete varade hankimine 8% (3 924 300 krooni) ning muud kulud 3,3% (1 635 100 krooni).

Anija valla tegevuskava investeeringute katteallikatena saab käsitleda omavalitsuste omavahendeid (vallaeelarve vahendid või valla poolt võetav laen), riigieelarvest eraldatavaid investeeringutoetusi ning riiklikest ja rahvusvahelistest fondidest saadavaid finantseeringuid (eeldavad kõik enamasti kaasfinantseerimist vallaeelarvest).

Omavalitsuse investeerimisvõimalusi laenuvõtmise arvelt piirab valla- ja linnaeelarve seadus eesmärgiga vältida valdade maksejõuetust. Seaduse alusel võib eelarveaastal tagasimakstav laenusumma koos intressidega olla maksimaalselt 20% eelarvekuludest (ei kehti riigigarantiiga laenudele). Lisaks ei tohi kõigi tagasimakstavate laenude kogusumma ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetulusid. Anija vallal on 01.01.2003 seisuga laenukohustusi 12 689 200 krooni, mis on ca 26% eelarvest. 2003. aasta laenude tagasimakse koos intressiga on 885 100 krooni.

Tulude prognoos

Eelarve prognoosis perioodiks 2003–2006 (vt tabel 5) suuremaid muudatusi omatulude laekumistes valla tulubaasis ette ei nähta. Arvestades üldist majanduskasvu, on arvestatud valla omatulude keskmiseks kasvuks perioodis 5% aastas, mis peaks olema enam-vähem võrdne ka tarbijahinnaindeksi muutuse ja valdade põhitegevusalade kulude kasvuga. 2003. a kohta on eelarveprognoosis koostatud prognoos ka 2003. a eeldatava eelarvetulude laekumise mahu kohta (vastavalt I kv tulumaksu laekumisele).

Omatulud moodustavad eelarvetuludest poole. Ette on näha omatulude osakaalu kasvu eeskätt muude võõrvahendite (riiklikud toetused ja eraldised) vähenemise arvelt. Tähtsamad omatulude katteallikad on üksikisiku tulumaks ja maamaks. Sellised omatulude allikad, nagu vara müük on erakorralise iseloomuga ja selle suurenemist pole otstarbekas ette prognoosida. Teistest tululiikidest on olulise tähtsusega veel eraldised riigieelarvest ja laekumised ministeeriumite eelarvetest, moodustades u 30% tuludest. Edaspidi riigi toetused eeldatavalt ei suurene, vaid jäävad samale tasemele. Need tulud ei ole siiski ainult jooksvate kulude katmiseks, sisaldades ka eraldisi investeeringuteks ja näiteks 2003. aastal ka ühinemiskulude katmist.

Kulude prognoos

Kulude prognoosil on valitsuskuludes 2004. a ette näha kulude langust, kuna mitmed 2003. a erakorralised kulud (valimised, ühinemistega seotud koondamine) jäävad ära. Teistes kululiikides on oodata kulude suurenemist. Keskmiseks inflatsioonist tingitud kulude kasvuks võib ette näha 2% aastas, tööjõukuludes 5% aastas. Kulude osas, mis olid seotud riigieelarveliste eraldistega (koolitoetused) suurenemist ette ei nähta. Vaadeldes perioodi 2003–2006. a võib 2003. aasta kehtiva eelarve tulude prognoosi kohaselt (vastavalt kehtivale eelarvele 01.06) prognoosida negatiivset kulubilanssi, see tähendab et perioodi kulud ületavad tulusid ja puudujäägi katteks tuleb arvestada toetuste kasvu, laenude suurenemist või eeldada tulude oodatust paremat laekumist (2003. a I kvartali tulumaksu tegeliku laekumise järgi eeldataksegi 2003. a eelarvetulude ülelaekumist).

Investeeringud

Investeeringuid finantseeritakse negatiivse kulubilansi tõttu põhiliselt sihtotstarbeliste finantseeringutega riigieelarvest või muudest avaliku sektori fondidest ja omavahenditest. Vajalike investeeringute maht tegevuskava järgi ületab võimalike investeeringute määra mitmekordselt. Seda seetõttu, et Eestis kehtivate toetusprogrammide ja riiklike investeeringutoetuste väljakujunenud praktika tõttu (pidevad muutused ja lühiajalised etteteatamistähtajad) on eelarveväliste toetuste planeerimine mitme aasta peale ette väga keeruline. Seega on tegevuskava koostatud peamiselt vajadusi silmas pidades, mille konkreetne elluviimine ja tegevuste valik täpsustatakse igal aastal, sõltuvalt saadaolevatest investeeringutoetustest ja omavalitsuse haldussuutlikkusest projektide ettevalmistamisel. Arvestades riigieelarvest seatud piiranguid võib siiski prognoosida tegevuskava investeeringute elluviimise kattaallikana edasise laenukoormuse kasvu perioodis 2003–2006, mis sõltub siiski vallavolikogu poliitilistest otsustustest.

Valla omafinantseerimisvõime aastaks 2006

Valla omafinantseerimisevõime väljaselgitamisel kasutati valdade viimase kolme eelarveaasta eelarveid, võõrvahendite osakaalu seisuga 31.12.2002. a ning 2002. a laenukoormuse muudatusi, olemasolevate laenude tagasimaksete osakaalu eelarvest ning valla investeerimisplaane aastal 2003. Kasutades 25% omafinantseerimist (prognoositav enamiku riigieelarvest või muudest avaliku sektori fondidest (ka rahvusvahelised) finantseeringute puhul) on ligikaudne investeerimismaht aastas umbes 8–10 miljonit krooni, arvestades 2003. aasta eelarve eeldatavale tulude laekumise prognoosi, mitte aasta alguses vastu võetud eelarvet.

Investeeringute mahu suurendamiseks 2003. aasta kehtiva tulude prognoosi ja kulude taseme juures saaks valla laenukoormust suurendada perioodil 2003–2006 10–35 miljonini, jõudes aastaks 2006 ligi 40 miljoni kroonini. Sellest piirist pole laenukoormuse suurendamine enam võimalik, kuna jõutakse seaduses toodava ülempiirini. Laenude tagasimaksmisel arvestakse tagasimakse perioodiks kuni 10 aastat, ehk igal aastal makstakse tagasi 1/10 laenudest. Laenuintressiks on keskmiselt 7% laenujäägilt aastas.

Valla investeerimisvõime suurendamiseks ilma uute laenudeta peaks oluliselt suurenema kas üksikisiku tulumaksu laekumine või tuleks vähendada valla püsikulusid.

Tabel 5. Anija valla omavahenditest finantseerimisvõime prognoos 2003–2006.

3. Anija Vallavalitsuse tegevuskava aastani 2006

Tegevuskava tabelitess kasutatud lühendite seletused:

E – valla visioonist ja arengumudelist tulenev eesmärk

Ü – ülesanne, mis tuleb lahendada eesmärgi saavutamiseks. Tähistab enamasti kitsamat tegevusvaldkonda või tegevuste kompleksi, mis näitab arengu vajadust, kuid ei määratle konkreetselt teostatavaid tegevusi

T – ülesande täitmiseks või lahendamiseks vajalik konkreetne, elluviidav tegevus, mis on määratletud ajaliselt, materiaalsete ressursside ning vastutajatega. Tegevuste alaliigid:

PT – konkreetse ajavahemikuga määratlemata pidev või regulaarne tegevus (enamasti kellegi kohustus või põhifunktsioon), mida peetakse vajalikuks arengukavas eraldi välja tuua või mille teostamist jälgida4,

4 Tegevuskavas peaks üldjuhul vältima pidevate tegevuste, mis üldjuhul on püsiinstitutsioonide või püsiametnike püsifunktsioonid või kohustused ning mis peavad olema sätestatud asutuste põhimäärustes või ametnike ametijuhendites. Uute pidevate tegevuste või funktsioonide lisandumisel arengustrateegia elluviimisest tulenevalt peaks tegevuskavas sätestama pideva tegevuse või funktsiooni lisamise täitmise eest vastutava institutsiooni või ametniku kohustuste hulka ning seejärel on tegevuse täitmise järelevalve asutuse tavapärase juhtimise ja järelevalve all. Tegevuskava sätestab üldjuhul vajalikke muutusi loovaid, ajaliselt piiritletud ning konkreetse tulemusega määratlevaid tegevusi.

TP – tähtajaliselt määratletav ühekordne tegevus(projekt), mis teostatakse ametnike poolt asutuse püsikulude raames,

IP – investeeringuprojekt, mis finantseeritakse täies ulatuses vallaeelarvest.

Tegevused on jaotatud eri tabelistesse omavalitsuse eluvaldkondade kaupa vastavalt arengumudelis toodud ülesannetele. Iga ülesande puhul on viidatud arengumudeli eesmärgile, mille realiseerimisele antud ülesande raames tegevuste kavandamine ja elluviimine kaasa aitab. Tegevuste osas on tabelites määratletud tegevuse üldmaksumus (kui on vallaeelarvest eraldi rahastatav), teostamise aeg, rahastamise kava lähiaastatel, eeldatavad eelarvevälised rahastamisallikad ja tegevuse elluviimise eest vastutav üksus.

(Tegevustabelid on esitatud Exceli tabelites: Anija tegevuskava 2003–2006.xls. Failis on eluvaldkondade tegevuskava tabelid 14 töölehel (worksheet).

ELUVALDKONDADE TEGEVUSKAVADE FINANTSEERIMISVAJADUSTE KOONDTABEL

Tegevuskava tabel 1: HARIDUS

Tegevuskava tabel 2: KULTUUR, SPORT

Tegevuskava tabel 3: SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVISHOID

Tegevuskava tabel 4: HEAKORD, HALJASTUS, JÄÄTMEMAJANDUS

Tegevuskava tabel 5: TEHNILINE INFRASTRUKTUUR: TEED, TÄNAVAD

Tegevuskava tabel 6: VEEVÄRK, KANALISATSIOON

Tegevuskava tabel 7: ENERGEETIKA

Tegevuskava tabel 8: ELAMUMAJANDUS

Tegevuskava tabel 9: ÜHISTRANSPORT

Tegevuskava tabel 10: TURVALISUS

Tegevuskava tabel 11: TURISM

Tegevuskava tabel 12: VALLA JUHTIMINE

LISAD:

Tabel 1. Anija valla rahvastiku vanusrühmad 01.01.2002

*Statistikaameti andmetel

Tabel 2. Anija valla rahvastiku ülalpeetavate määr ja tööturusurve indeks 1989–2002

*Statistikaameti andmetel

Tabel 3. Anija valla rahvastiku loomulik iive 1991–2002

*Harju maavalitsuse andmetel

Tabel 4. Anija valla rahvastiku dünaamika asulates 2000–2003

Tabel 5. Koolide õpilaste arvu muutus 2000–2003

Asutus

Õpilaste arv klassides

Kokku
  I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII  

Kehra KK (eesti õppekeel)

2000/01
55
45
41
59
48
46
55
54
33
16
14
17
483
2001/02
29
56
46
41
57
47
51
50
50
14
9
10
460
2002/03
34
30
55
50
42
59
51
54
46
27
12
7
492

Kehra KK (vene õppekeel)

2000/01
18
12
16
20
28
27
45
40
29
19
11
13
278
2001/02
13
18
13
16
22
26
29
40
38
15
18
11
259
2002/03
17
14
19
16
15
21
29
27
37
18
11
16
240

Kehra KK (kokku)

2000/01
73
57
57
79
76
73
100
94
62
35
25
30
761
2001/02
42
74
59
57
79
73
80
90
88
29
27
21
719
2002/03
51
44
74
66
57
80
80
81
83
45
23
23
732

Alavere PK

2000/01                          
2001/02                          
2002/03
15
16
11
19
18
21
21
16
18
     
155

Tabel 6. Laste arvu muutus eelkooliealistes lasteasutustes

Lasteasutus

Kasvandike arv

  2000/2001 2001/2002 2002/2003
Kehra lasteaed «Lastetare»    
92
Lasteaed «Lepatriinu»    
82
Alavere lasteaed    
49

Tabel 7. Personali arvu muutus Anija valla haridusasutustes 2000–2003

Haridusasutus

Pedagoogide ja abipersonali arv

2000/2001

2001/2002

2002/2003

Ped.
Abip.
Kokku
Ped.
Abip.
Kokku
Ped.
Abip.
Kokku
Kehra lasteaed «Lastetare»                  
Lasteaed «Lepatriinu»                  
Alavere lasteaed                  
Kehra Keskkool
61
23
84
59
20
79
49
19
68
Alavere Põhikool                  
Kehra Kunstidekool                  

Tabel 8. Kooli tulevate laste arvu prognoos (ligikaudne, seisuga märts 2003 a.)

Asutus

Kooli I klassi tulevate õpilaste arv

2003
(1996 s)

2004
(1997 s)

2005
(1998 s)

2006
(1999 s)

2007
(2000 s)

2008
(2001 s)

2009

(2002 s)

Kehra Keskkool

E
V
E
V
E
V
E
V
E
V
E
V
E
V
36
14
28
13
30
19
41
19
30
11
       
Alavere Põhikool

10

11

12

8

12

   
Teised koolid

4

4

6

4

4

   
Sündide arv vallas (sh Kehras)

55(19)

44(14)

66(29)

72(38)

50(19)

90(48)

61(25)

Tabel 9. Anija valla laste arv teiste omavalitsuste koolides

Lasteasutus 10.09.02 10.01.03 10.09.03 10.01.04
Üldhariduskoolides        
Kuusalu Keskkool 35 35    
Kose Keskkool 5 5    
Loo Keskkool 2 2    
Viljandi Maagümn. 3 3    
Tallinna gümnaasiumid 71+53=124 120    
Pärnu gümnaasium 2 2    
Aruküla Põhikool 4 3    
Raasiku Põhikool 29 30    
Viira Põhikool 1 1    
Aegviidu Põhikool 3 3    
Pikavere Põhikool 1 1    
Keila Gümnaasium 1 3    
Kernu Põhikool 1 1    
Viimsi Keskkool 1 1    
Neeme Algkool 1 1    
Simuna Põhikool 1 1    
Jüri Gümnaasium 1 1    
Lehmja Põhikool 2 2    
Rakvere Gümnaasium 2 2    
Lasteaedades        
Raasiku lasteaed 5 5    
Kurtna Lasteaed- algkool - 2    
Tln. lasteaiad 17+2=19 21    
Kuusalu lasteaed 5 5    
Aegviidu lasteaed 2 2    
Aruküla lasteaed 1 1    
Kurtna Lasteaed-Algkool - 2    
Huvihariduskoolides        
Kehra Kunstidekool 32    
Kose Muusikakool 5    
Kuusalu Muusikakool 1    
Riiklikes koolides 01.09.02 01.01.03 01.09.03 01.01.04
Keila-Joa Sanat. Kool        
Kosejõe kool        
K. Pätsi Vabaõhukool 3 3    
Tln. Eriinternaatkoolid 2 2    

Tabel 10. Valla lasteasutuste laste arv

Lasteasutus 01.09.02 01.01.03 01.09.03 01.01.04
Kehra Keskkool 716 701    
Alavere Põhikool 155 155    
«Lepatriinu» 82      
Alavere lasteaed 49      

Tabel 11. Anija valla õpilased klasside lõikes 10.01.2003. a

Jrk
nr
Kooli nimi I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
1. Kuusalu Keskkool 4 1 2 2 4 2 4 4 4 3 1 4
2. Kose Keskkool                   4 1  
3. Loo Keskkool           1           1
4. Viljandi Maagümnaasium                     3  
5. Tallinna gümnaasiumid 5 3 2 7 5 8 5 7 14 33 15 16
6. Pärnu gümnaasiumid                     1 1
7. Aruküla Põhikool       1   1   1        
8. Raasiku Põhikool 1 2 3 7 3 5 6 3        
9. Viira Põhikool               1        
10. Aegviidu Põhikool     1   1   1          
11. Pikavere Põhikool           1            
12. Keila Gümnaasium   1               1 1  
13. Kernu Põhikool                 1      
14. Viimsi Keskkool 1                      
15. Neeme Algkool         1              
16, Simuna Põhikool 1                      
17. Jüri Gümnaasium                   1    
18. Lehmja Põhikool       1         1      
19. Rakvere Gümnaasium       1 1              
20. Alavere Põhikool 15 16 11 19 18 21 21 16 18      
21 Kehra Keskkool 51 43 73 65 57 80 77 80 83 46 23 23
  KOKKU 78 66 92 102 90 119 114 112 121 92 45 45

Tabel 12. Anija vallas toimetulekutoetust saanud perede ja toetuse saamise kordade arv 1997-2002

Tabel 13. ANIJA VALLA TURISMIOBJEKTID JA -INFRASTRUKTUUR.

(Jalgrattamatka marsruut: Voose–Luurimägi–karjäär–Mägede tee–kanal–Kilvandu–Nirgu rändrahn–Voose

Pikkus 17–20 km.

(Looduse õpperada Kakerdaja rabasse marsruut: Suur-Kalajärv–Väike-Kalajärv–(piki metsasihti)–Noku talu– Kakerdaja raba–Kakerdi järv.

Pikkus 4–5 km.

(Jalgrattamatka marsruut: Voose–Luurimägi–karjäär–Mägede tee–kanal–Kilvandu–Nirgu rändrahn–Voose

Pikkus 17–20 km.

(Looduse õpperada Kakerdaja rabasse marsruut: Suur-Kalajärv–Väike-Kalajärv–(piki metsasihti)–Noku talu– Kakerdaja raba–Kakerdi järv.

Pikkus 4–5 km.