Teksti suurus:

Veeteede Ameti ametniku vormiriietuse kirjeldus ja eraldusmärgid

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.11.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I 2003, 69, 467

Veeteede Ameti ametniku vormiriietuse kirjeldus ja eraldusmärgid

Vastu võetud 30.10.2003 nr 271

Määrus kehtestatakse «Meresõiduohutuse seaduse» (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 76 lõike 9 alusel.

1. peatükk
VORMIRIIETUSE KIRJELDUS

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse Veeteede Ameti ametniku vormiriietuse kirjeldus ja eraldusmärgid.

§ 2. Vormiriietuse liigid ja esemed

(1) Veeteede Ameti ametnike vormiriietuse liigid on:
1) meeste paraadülikond;
2) meeste igapäeva-vormiriietus;
3) naiste kostüüm.

(2) Veeteede Ameti ametnike vormiriietuse esemed on:
1) päevasärk;
2) naiste pluus;
3) mantel;
4) jope;
5) kampsun;
6) vormimüts;
7) meeste talvemüts;
8) kootud müts;
9) kingad;
10) saapad;
11) lips;
12) sall;
13) kindad;
14) vöörihm.

§ 3. Meeste paraadülikond

(1) Meeste sügistalve-paraadülikond on mustast poolvillasest riidest.

(2) Meeste suve-paraadülikond on valgest või khakivärvi poolvillasest riidest.

(3) Ülikonna pintsak on kaherealine, kuue suure vorminööbiga. Hõlmadel on kaks sissetöödeldud klapptaskut ja rinnal liisttasku. Varruka välisküljel on kaks väikest vorminööpi ja eraldusmärgid. Pintsak on ilma lõhikuta või ülekäiguga lõhikuga seljaõmbluse allosas.

(4) Ülikonna püksid on sirgelõikelised viigipüksid.

§ 4. Meeste igapäeva-vormiriietus

(1) Sügistalvefrentš on tumesinisest, viigipüksid mustast poolvillasest riidest.

(2) Suvefrentš ja viigipüksid on khakivärvi poolvillasest riidest.

(3) Frentš on üherealine, nelja suure vorminööbiga. Õlgadel pealeõmmeldud mustad eraldusmärkidega pagunid. Frentši varrukal on kaks väikest vorminööpi. Seljaõmbluse allosas on ülekäiguga lõhik. Hõlmadel neli pealeõmmeldud, keskelt vastandvoldiga klapptaskut. Taskuklapid on vorminööbiga suletavad. Kõik õmblused on tepitud.

§ 5. Naiste kostüüm

(1) Naiste talvekostüüm on tumedast poolvillasest riidest.

(2) Naiste suvekostüüm on heledast poolvillasest või puuvillasest riidest.

(3) Kostüümijakk on kergelt taljesse töödeldud, eest nööbitav, nurkadega reväärkraega. Rinnal on sissetöödeldud liisttasku, all sissetöödeldud klapptaskud. Suvejakk on ilma kraeta.

(4) Vest on taljesse töödeldud. Esihõlmadel kaks sissetöödeldud liisttaskut.

(5) Seelik on sirgelõikeline, selja keskõmbluses tõmblukk-kinnis ja allservas kaetud lõhik. Seelik võib olla ka alt laienev või voltidega.

(6) Viigipüksid on sirgelõikelised.

§ 6. Päevasärk, naiste pluus

(1) Meeste päevasärk on valgest või helesinisest puuvillasest või puuvill-polüesterriidest. Särk on sirgelõikeline, pikkade või lühikeste varrukatega. Särgil on kannaga nurkkrae ja õlakud. Esihõlmadel on klapiga suletavad, keskelt vastandvoldiga, pealeõmmeldud rinnataskud.

(2) Naiste pluus on valgest või kreemjast puuvillasest või puuvill-polüesterriidest, pikkade või lühikeste varrukatega, nurkkraega.

§ 7. Mantel

(1) Meeste mantel on mustast impregneerriidest. Mantel on sirgelõikeline, kaherealine, pannalvööga. Õlakud kinnitatud aasa ja nööbiga. Hõlmadel on sissetöödeldud liisttaskud. Ees rinnal on kaetud tõmblukk-kinnisega raamtasku. Seljaosal on pikk lahtine passe. Mantli seljaõmbluse allosas on vastandvolt nööbitava lõhikuga. Nööbid ja pannal on mustast plastmassist. Kõik õmblused on pealt tepitud. Mantlil on eemaldatav mustast kunstkarusnahast krae ja soojendusvooder.

(2) Naiste mantel on tumedast impregneerriidest. Mantel on sirgelõikeline, pannalvööga. Hõlmadel on sissetöödeldud liisttaskud. Mantlil on eemaldatav, riidega samas toonis kunstkarusnahast krae ja soojendusvooder.

§ 8. Jope

Jope on tumesinisest impregneerriidest, mahulise vatiiniga. Ees on pikk kaetud tõmblukk-kinnis, mis ulatub krae lõpuni. Kapuuts on kinnitatud nööpide või tõmblukuga krae alla. Jope hõlmadel on kaks sissetöödeldud rinnataskut ning kaks pealeõmmeldud, eesservas lõõtsaga, klapptaskut. Ühel taskul on väike tõmblukk-kinnis. Vöökohal, allääres ja kapuutsil on sisseõmmeldud pingutuspael. Kõik õmblused on pealt tepitud.

§ 9. Kampsun

Kampsun on kootud tumesinisest poolvillasest lõngast. Kampsun on soonikkoes, madala ümara või kolmnurkse kaelusega. Õlgadel ja varruka alumise osa tagumisel küljel on tumesinisest puuvillasest või impregneerriidest tugevdusdetailid. Vasakul pool rinnaesisel on pealeõmmeldud kaheosaline riidest rinnatasku, mille laiem pool on klapptasku, kitsam pliiatsitasku. Kõik õmblused on pealt tepitud. Ümara otsaga pagun ja rinnataskuklapp kinnitatakse takjapaelaga. Varrukal on kahekordne tagasipööratud käänis.

§ 10. Peakatted

(1) Vormimüts on mustast kalevist, musta lakknahkse sirmiga. Peadirektori ja tema asetäitjate vormimütsi nokk on ääristatud kulla värvi tammelehtedega. Suvel on mütsil valge kate. Mütsirummul on sissekootud koemustriga lai must siidpael. Mütsi esiküljel, mütsirummu keskkohal kantakse mütsimärki. Mütsirummu allääres sirmi kohal on kahest ühepikkusest osast koosnev must punutud nöör. Peadirektor, tema asetäitjad ja kapteni diplomit omavad ametnikud kannavad musta punutud nööri asemel kulla värvi metallniidist punutud nööri. Nöör on kinnitatud rummu külge kahe väikese vorminööbiga.

(2) Meeste talvemüts on mustast villasest riidest ovaalse põhjaga ning musta karusnahaga kaetud allakeeratava käänisega. Mütsipõhi on ääristatud kollase kitsa kandiga. Mütsil on lakknahkne sirm. Mütsi esiosal kantakse mütsimärki.

(3) Kootud müts on tumesinine soonikkoes sukkmüts.

§ 11. Jalatsid

(1) Meeste kingad on musta värvi nahast pealis- ja voodrimaterjaliga, kinnised, pealt nööritavad. Valge paraadülikonna juurde kantakse valgeid kingi.

(2) Naiste kingad on musta värvi, suvekingad heledat värvi nahast pealis- ja voodrimaterjaliga, pealt poolkinnised.

(3) Naiste saapad on musta värvi, veekindlast nahast pealismaterjaliga, sooja voodriga.

§ 12. Lips, sall, kindad, vöörihm

(1) Lips on mustast lipsusiidist, teravnurkse otsaga.

(2) Naiste sall on kostüümiga sobivas toonis siidist või kunstsiidist.

(3) Kootud sall on valgest või mustast poolvillasest lõngast.

(4) Kindad on mustast või tumesinisest poolvillasest lõngast kootud sõrmkindad või mustad nahkkindad.

(5) Vöörihm on tumedast või heledast kunstnahast, ühe keelega metallpandlaga.

2. peatükk
ERALDUSMÄRKIDE KIRJELDUS

§ 13. Eraldusmärgid

Veeteede Ameti ametnike vormiriietusel kasutatavad eraldusmärgid on:
1) eralduspaelad;
2) embleem;
3) pagunid;
4) mütsimärk;
5) vorminööbid.

§ 14. Eralduspaelad

(1) Eralduspael on kulla värvi 30 mm (lai pael) või 15 mm (kitsas pael) laiune pael, mis õmmeldakse pintsaku varruka välisküljele või pagunile. Käisel on alumise eralduspaela kaugus varruka alumisest äärest 90 mm. Eralduspaelte vahe on 3 mm.

(2) Eralduspaelte arv vastab ametikohale. Veeteede Ameti ametnike ametikohale vastav eralduspaelte arv on esitatud määruse lisas.

§ 15. Embleem

Embleemil on kujutatud kahte ristatud admiraliteediankrut, mis on tikitud masintikandis kulla värvi kardniidiga. Käiseembleem on teostatud sõõrikujulisele mustale kangale. Käiseembleem õmmeldakse eralduspaelte kohale, 30 mm kaugusele ülemisest eralduspaelast.

§ 16. Pagunid

(1) Pagunid on mustast riidest, millel on ametniku ametikohale vastav arv eralduspaelu (lisa). Eralduspaelte kohal on embleem.

(2) Frentšil kantavate pealeõmmeldud pagunite pikkus on 130 mm ja laius 55 mm. Paguni ülaosas on väike vorminööp.

(3) Kampsunil ja lühikeste varrukatega päevasärgil kantavate pagunite pikkus on 110 mm ja laius 50 mm. Pagunid on kõvendusega mustast riidest.

§ 17. Mütsimärk

(1) Veeteede Ameti ametniku mütsimärk on:
1) kulla värvi kardniidiga tikitud tammelehepärg, mis ümbritseb kahte ristatud admiraliteediankrut. Ankrutele on põimitud kaks hõbeda värvi kardniidiga tikitud ankrutrossi. Mütsimärgi laius on 80 mm ja kõrgus 65 mm; või
2) kulla värvi kardniidiga tikitud tammelehepärg, mis ümbritseb kahte ristatud admiraliteediankrut. Mütsimärgi laius on 70 mm ja kõrgus 50 mm.

(2) Mütsimärgi ülaosas kantakse riigilipu värvidega vapikujulist emailitud märki.

(3) Lõike 1 punktis 1 kirjeldatud mütsimärki kannavad peadirektor, tema asetäitjad, struktuuriüksuste juhid ja ametnikud, kellel on üle 300-se kogumahutavusega laevade kapteni või 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplom.

(4) Lõike 1 punktis 2 kirjeldatud mütsimärki kannavad kuni 300-se kogumahutavusega laevade kiprid ning lõikes 3 nimetamata ametnikud.

§ 18. Vorminööbid

(1) Vorminööbid valmistatakse kollasest metallist. Suurte vorminööpide läbimõõt on 22 mm ja väikestel 15 mm.

(2) Nööbil on kujutatud stiliseeritud admiraliteediankur koos trossiga, nööbi välisserv on ääristatud ankrutrossi kujutisega.

3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 19. Määruse rakendamine

Veeteede Ameti ametnike vormiriietus ja eraldusmärgid peavad olema viidud käesoleva määruse nõuetega vastavusse hiljemalt 1. jaanuariks 2005. a.

§ 20. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 1993. a määrus nr 126 «Veeteede Ameti töötajate, Eesti Merehariduskeskuse töötajate ja kadettide ning mere- ja jõelaevade juhtkonna vormiriietuse ja ametialaste eraldusmärkide kohta» (RT I 1993, 21, 358) tunnistatakse kehtetuks.

Peaminister Juhan PARTS

Majandus-
ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN

Riigisekretär Heiki LOOT

Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 271 «Veeteede Ameti ametniku vormiriietuse kirjeldus ja eraldusmärgid»
lisa

VEETEEDE AMETI AMETNIKE AMETIKOHALE VASTAV ERALDUSPAELTE ARV

Administratsioon, teenistused

Laevad kogumahutavusega

Eralduspaelte arv

üle 300 kuni 300
peadirektor     üks lai ja kaks kitsast paela
peadirektori asetäitja, teenistuse juhataja     üks lai ja üks kitsas pael
teenistuse juhataja asetäitja     üks lai pael
osakonnajuhataja, muu struktuuriüksuse juhataja, nõunik, vanemametnik kapten   neli kitsast paela

nooremametnik

vanemtüürimees, peamehaanik, vanemmehaanik kipper kolm kitsast paela
vahitüürimees, 2. mehaanik, 2. diiselmehaanik, vanemelektrimehaanik vanemtüürimees, vanemmehaanik kaks kitsast paela
vahimehaanik, 2. elektrimehaanik, elektrimehaanik, vahielektrimehaanik, mehaanik 2. tüürimees, 2. mehaanik, vahitüürimees, vahimehaanik üks kitsas pael

Majandus-
ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN

/otsingu_soovitused.json