Teksti suurus:

Kuressaare Linnateatri arengukava 2003-2007 kinnitamine

Väljaandja:Kuressaare Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2003, 170, 2401

Kuressaare Linnateatri arengukava 2003-2007 kinnitamine

Vastu võetud 23.10.2003 nr 26

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 2 ja § 9 ning etendusasutuse seaduse § 9, Kuressaare Linnavolikogu määrab:

1. Kinnitada Kuressaare Linnateatri arengukava 2003–2007 (lisatud).

2. Määrus jõustub 1. novembril 2003. a.

Volikogu esimees Peeter JALAKAS

Lisa
Kinnitatud

Kuressaare Linnavolikogu 23. oktoobri 2003. a määrusega nr 26

KURESSAARE LINNATEATRI ARENGUKAVA 2003–2007

Arengukava on jätkuvalt arenev dokument ja see väljendab eesmärke, mille suunas teater töötab.

Täiendusi ja muudatusi arengukavas võivad tingida vajadused, mis tekivad teatri arenedes, ja keskkond, kus teater tegutseb.

1. Missioon

Teatrikultuuri säilitamine ja arendamine ning sotsiaalse heaolu suurendamine teatrietenduste esitamise ja muude teatrit puudutavate ürituste kaudu ning loomeinimestele soodsate tingimuste loomine oma ideede teostuseks ja esitamiseks.

2. Visioon

Teater, mille põhitegevuseks on teatrikultuuri arendamine kohapeal mitmekesise valiku ja eri sihtgruppidele suunatud etenduseprojektide väljatoomise ja esitamise kaudu nii saartel kui mandril.

Lisaks toetab teater teatrikultuuri säilimist ja arengut ning kogu kultuuri, luues vajalikud tingimused külalisetenduste esitamiseks ning andes oma panuse kultuurisündmuste ja -projektide elluviimiseks.

3. Eesmärgid

3.1. Kunstiline areng
3.1.1. Leida lavastajaid, kes paistaksid silma oma selgete, huvitavate, intrigeerivate ja eksperimentaalsete ideedega.
3.1.2. Leida Kuressaares lavastamiseks sobivat näitekirjandust ja võimalusel tellida tuntud draamakirjanikelt Kuressaarele sobilikke näidendeid, mille lavaletoomine ärataks huvi ning kutsuks esile vastukajasid.
3.1.3. Leida loomeinimesi eri projektide elluviimiseks kohapeal.
3.1.5. Korraldada konkurss, kus loomenõukogu valib esitatud töödest lavaletoomiseks sobivad.

3.2. Organisatsiooniline areng
3.2.1. Jätkuv efektiivse ja kiiresti kohaneva meeskonna loomine ja sisekommunikatsiooni arendamine.
3.2.2. Töötajate motivatsiooni tõstmine koolituste kaudu, premeerimise teel ja muul viisil.
3.2.3. Jätkuv teatri eesmärkide teadvustamine kogu meeskonnas ja nende suunas töötamine.
3.2.4. Teatri tööks vajalike inimeste leidmine ja nende töölerakendamine.
3.2.5. Koostöö teatrikohvikuga ja selle avatud kohvikuks muutmine.
3.2.6. Koostöö Kuressaare Teatrimaja Sihtasutusega teatri kunstiliste eesmärkide saavutamiseks.

3.3. Suhtekorraldus
3.3.1. Teatrikriitikute Saaremaale kutsumine.
3.3.2. Kommunikatsiooni parandamine teatrikülastajate, teiste kultuuriasutuste ja koostööpartneritega.
3.3.3. B7 teatrifestivali korraldamine 2006. aastal.
3.3.4. Teatrikülastajatele nende olemasolevate võimaluste jätkuv teadvustamine ja teatriskäimise populariseerimine.
3.3.5. Reklaami efektiivsuse tõstmine, info kättesaadavaks tegemine nii valdades kui ka riigis tervikuna.
3.3.6. Väljaspool Kuressaaret elavate inimeste teatrile lähendamine.
3.3.7. Kõikide muude, ka mittekultuuriasutuste teatrile lähendamine ja koostöövõimaluste otsimine.
3.3.8. Kuressaarele omase unikaalsuse täpsem sõnastamine ja selle rakendamine.
3.3.9. Teatri omanäolisuse väljakujundamine teiste Eesti teatrite hulgas.
3.3.10. Teatri kodulehekülje täiustamine ja info uuendamise mobiilsemaks muutmine.

3.4. Materiaalne baas
3.4.1. Jooksvate remondi- ja hooldustööde teostuse efektiivsemaks muutmine.
3.4.2. Kaardimakseterminali rentimine ja kaardimaksevõimaluse loomine.
3.4.3. Piletimüügi arvutiseerimine ja piletite ostu-müügi ning broneerimise võimaluste suurendamine E-posti, telefoni ja postimüügi teel, kasutades pangaülekandeid.
3.4.4. Teiste teatrite ja muude kultuuriasutustega ristpiletimüügisüsteemi sisseviimine.

4. Olukord

1935 kuni 1951 tegutses Kuressaares kutseline Kuressaare Teater, mis kujunes välja Kuressaare Eesti Seltsist (asutatud 1886, taasasutatud 1907). 1911 kuni 1967 toodi praeguses Kuressaare Linnateatri majas lavale ligi 400 lavastust.

Praegune Kuressaare Linnateater taasalustas tegevust 1999. a detsembris.

2000. a lavastati Kuressaare Linnateatris 5 uuslavastust, neist 3 lastele ja 2 täiskasvanutele. Teatris anti aasta jooksul 78 etendust, vabaõhuetendusi lisandus 3. Külastajaid oli kokku 9976, sh vabaõhuetendustel 851. Etendustelt laekus tulu 409,0 tuhat krooni. Saali keskmine täituvus oli 2000. a 56,6%.

2001. a lavastati Kuressaare Linnateatris 3 uuslavastust, 2 täiskasvanutele ja 1 lastele. 2001. a tegevusandmed on juhtkonnavahetuse tõttu lünklikud. Hinnanguliselt oli külastajate arv Kuressaare Linnateatris 2001. a üle 3000, kusjuures viimase kolme kuu jooksul 2500.

2002. aastal toodi Kuressaare Linnateatris lavale Väino Uibo lavastatud Juhan Smuuli «Polkovniku lesk», mida mängiti kolm etendust ja publiku arv oli hinnanguliselt 645. 2002. aasta suveetendust «Armunud vanamehed» kanti kokku ette nii Kuressaares kui ka väljaspool Saaremaad 14 korda, publikuarv oli kokku 696.

Külalisteatrite osakaal aastatel 1999–2001 oli suhteliselt väike, jäädes alla kümne ja puudutas peamiselt Saaremaa teatripäevi. 2002. aastal oli kokku 18 külalisetendust vaatajate arvuga umbes 3900. 2003. aasta esimesel poolel oli külalisetendusi 33 umbes 6000 külastajaga.

2000. a töötas teatris põhikohaga 13 töötajat (teatrijuht ja tehnilised töötajad), püsivat näitlejakaadrit ei olnud, tööettevõtulepinguga sai tööd aasta jooksul 79 näitlejat.

Aastal 2003 töötab teatris kolm inimest: lisaks teatrijuhile administraator-sekretär ja piletimüüja-kostümeerija. Lepingulised töötajad on valgustaja-lavamees, helitehnik, piletöörid, riietehoiu töötajad. Lavastajate, näitlejate ja muu etenduse väljatoomiseks vajaliku loomingulise ja tehnilise personaliga sõlmitakse lepingud tähtajaliselt ja konkreetsete lavastuste väljatoomiseks.

Vaatajaskond, kellele etendused on orienteeritud, hõlmab nii kohalikku elanikkonda kui Saaremaa külalisi. Statistika järgi on Saaremaa rahvaarv umbes 39 000, kellest elab Kuressaares ligi 16 000. Rahvuslikus läbilõikes on 98% eestlasi, 1,2% venelasi, 0,24% soomlasi, 0,22% ukrainlasi ja 0,34% teisi rahvusi. Religioosses läbilõikes on ülekaalus luterlased, õigeusklikud ja baptistid. Vanuse poolest jääb 65% rahvastikust vahemikku 15–64, 20% on alla 14-aastased ja 15% üle 65-aastased. Turistidena külastab Saaremaad aastas hinnanguliselt 250 000 kuni 300 000 inimest, kellest 70% on siseturistid.

Võttes arvutuse aluseks, et ühe lavastuse keskmine vaatajate arv on 0,5–0,6% rahvastikust (Eestis u. 7500 inimest), siis võiks ühe lavastuse keskmine külastatavus Saaremaal olla umbes 2000 inimest. Neli uuslavastust võiks seega Saaremaal tuua keskmiselt teatrisaali 8000 vaatajat. Hoolimata sellest et turiste ja kohalikke elanikke ei saa võtta samaväärsete teatrikülastajatena, oli näiteks 2000. aastal viie uuslavastuse kohta 9976 teatrikülastajat (keskmiselt 1995 külastajat ehk 0,594% võimalikust rahvahulgast ühe etenduse kohta), mis osutab suhteliselt suurele teatrihuvile saarlaste endi seas.

Ühest küljest on uuslavastuste väljatoomine seotud alati lisakulutustega, kuna Kuressaare Linnateatril puudub oma trupp ning enamik loomingulisi töötajaid tuleb palgata teistest teatritest. Samas on selline tegutsemine paratamatu, sest muidu ammendab tegijate ring ennast ruttu ja see võib kaasa tuua nii kvaliteedi kui ka vaatajaskonna huvi languse.

Teatritööd raskendavateks asjaoludeks Saaremaal on professionaalse teatritöö jaoks sobivate inimeste väike kontsentratsioon Saaremaal. Kuna palgaliste töökohtade jaoks ei ole teatril piisavalt rahalisi vahendeid, tuleb kasutada tähtajalisi lepinguid ja palgata lavastajad ja näitlejad enamasti väljastpoolt Saaremaad. Lahendust pakub Kuressaare Linnateatri võimaluste suurem teadvustamine väljaspool Saaremaad ning loominguliste töötajate huvi suurendamine Saaremaa vastu.

Publikuarv on suhteliselt piiratud. Olgugi et saare rahvas näitab üles elavat huvi teatrietenduste vastu, seab rahvaarv teatrikülastatavusele siiski oma piirid ja uuslavastuste optimaalne mängukordade arv on hinnanguliselt 4 kuni 8. Lahendus oleks orienteerida suveperioodi jäävad etendused turistidele ja suvitajatele.

Konkurents teiste teatritega. Lahendus oleks endale sobiva kohaliku omapäraga arvestava niši leidmine Eesti teatripildis, mis eeldab suuremat loomingulist meeskonda kohapeal.

5. Tegevused

Põhitegevus

Lavastuste loomine ja esitamine Kuressaares ja väljaspool.

Toetavad tegevused
• Külalisetenduste planeeritud vahendamine, lähtudes mitmekesisuse printsiibist ja arvestades teatri mängukava.
• Saaremaa Rahvateatrile ja teistele harrastuskollektiividele soodsa pinnase loomine teatritegevuse arendamiseks.
• Koolinoorte teatristuudio eestvedamine.
• Koostöö- ja ühisprojektid teiste teatrite ja muude kultuuriasutustega.
• Kujutava kunsti eksponeerimine teatrimajas.
• Kinoklubi loomine teatri juurde.

6. Kuressaare Linnateatri tegevuskava 2003–2007

6.1. Lavastused

    Lavastaja Koostööpartnerid Proovi-
periood
Planeeritud esietendus Etenduste arv Etenduste periood Eelarve Katteallikas
  2003                
1. Nikolai Gogol «Naisevõtt» Donald Tomberg   mai–okt. 2003 17.10.2003 6 (+...) 2003–2004 238 025 Kultuurkapital, Kuressaare LV, sponsorid, Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kultuuriministeerium, Kuressaare LT
2. «Cornwall’i Konga» (O. Wilde’i «Isekas hiiglane» ainetel) Väino Uibo Semiir   ?   2003–2004    
3. Heinrich Hoffman «Kolumats» Christian Römer VAT Teater, Goethe Instituut, Briti Nõukogu mai–okt. 2003 01.10.2003 4 (+...) 2003–2004 662 355 VAT Teater, Kultuurkapital, Goethe Instituut, Briti Nõukogu, Kuressaare LT, Kultuuriväärtuste Amet, sponsorid, Kuressaare LV, Kultuuriministeerium
4. Aleksandr Ostrovski «Äike» Tõnis Kipper Saare Vene Selts, Seeniortrupp Kolmas Noorus, Saaremaa RT juuli–okt. 2003 24.10.2003 6 (?) 2003–2004    
5. Jõululavastus Kutt Kommel   nov.–dets. 2003 12.12.2003 6 (+...) 12–21.12. 2003 130 000 Kultuurkapital, Kuressaare LV, sponsorid
  2004                
6. Herakles   ER Nukuteater jaan.–märts 2004 7.03.2004 6 (+...) 2004 300 000 ER Nukuteater, Kuressaare LT, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Kuressaare LV, sponsorid
7. ...   Vanalinnastuudio veeb.– märts 2004 19.03.2004 6 (+...) 2004   Vanalinnastuudio
8. Kaali järve projekt Raivo Trass   juuni–juuli 2004 14.07.2004 8 2004 600 000 Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Kuressaare LV, sponsorid
9. G. Ernesaks/J. Smuul «Tormide rand» Ain Prosa SRT, Kolmas Noorus aprill– juuni 2004 19.06.2004 6 2004 300 000 Kuressaare Teatrimaja SA, Kuressaare LT
10. Konkursiprojekt       16.10.2004 6 2004–2005 350 000  
11. Jõululavastus       10.12.2004 6 2004 200 000  

6.2. Muud tegevused

    2003 2004 2005 2006 2007 eelarve katteallikas
1. Konkurss sobivate etenduseprojektide leidmiseks, valiku teeb loomenõukogu   350 000 400 000 450 000 500 000 1 700 000 KK, KM, KLV, S
2. B7 Teatrifestival       800 000   800 000 KM, KLV, B7, S, KLT
3. Noorte teatristuudio loomine ja noorte loovuse arendamine  teatrikunsti kaudu 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 100 000 KLV
4. Noortekontsertide korraldamine x x x x x   Laulev Lava
5. Alternatiivmuusikaõhtute korraldamine noortele 2 000 3 000 4 000 5 000 6 000 20 000 KLT
6. Koostöö teiste Eesti teatritega     200 000 300 000 400 000 900 000 Teatrid, KK, KM, KLV, S
7. Kohalikele teatri- ja loomeinimestele võimaluse leidmine oma loomingu elluviimiseks 12 000 15 000 17 000 20 000 24 000 88 000 KLV
8. Külalisetenduste vahendamine (keskmiselt 2–4 külalisteatrit kuus) 130 000 160 000 190 000 240 000 300 000 1 020 000 KM
9. Koostöö Saaremaa Rahvateatriga 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 250 000 KLV
10. Kinoklubi 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 100 000 KLT
11. Noortele suunatud koostööprojekti «Laulev Lava» x x x x x x Laulev Lava
  *muinasjutuhommikud              
  *Noorte Kontserdid              
  *Jõulukontsert              
  lühendid:              
  KK – kultuurkapital              
  KM – kultuuriministeerium              
  KLV – Kuressaare Linnavalitsus              
  S – sponsorid              
  KLT – Kuressaare Linnateater