Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määruse nr 39 "Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine" muutmine

Vastu võetud 11.11.2003 nr 240

Määrus kehtestatakse «Raudteeseaduse» (RT I 1999, 29, 405; 2001, 31, 170; 93, 565; 2002, 47, 297; 63, 387) § 16 lõike 2 alusel.

§ 1. Teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määrusega nr 39 (RTL 1999, 127, 1773; 2000, 54, 836; 2001, 129, 1870) kinnitatud «Raudtee tehnokasutuseeskirjas» tehakse järgmised muudatused:

1) «Raudtee tehnokasutuseeskirja» täiendatakse punktiga 36¹ järgmises sõnastuses:

« 36¹. Raudteeülesõidukoha kasutamine sätestatakse «Raudteeülesõidukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhendis» (lisa 4)»;

2) «Raudtee tehnokasutuseeskirja» täiendatakse lisaga 4 «Raudteeülesõidukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend» (lisatud);

3) «Raudtee tehnokasutuseeskirja» punkti 36 teise lõigu teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Uute ülesõidukohtade avamise kord sätestatakse «Raudteeülesõidukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhendis» (edaspidi raudteeülesõidukohtade hoiu juhend)».

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a, «Raudteeülesõidukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhendi» § 3 «Ülesõidukohtade kategooriad» jõustub 1. jaanuaril 2005. a.

RAUDTEEÜLESÕIDUKOHA EHITAMISE, KORRASHOIU JA KASUTAMISE JUHEND

§ 1. Üldsätted

Raudteeülesõidukoha (edaspidi ülesõidukoht) ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhendiga (edaspidi raudteeülesõidukoha hoiu juhend) sätestatakse ülesõidukoha rajatiste ja seadmete hoiu ning käitamise tehnilised nõuded, kehtestatakse ülesõidukoha ehitamise, signalisatsiooniseadmetega seadmestamise ja liiklusohutuse tagamise nõuded. Juhend kehtib ekspluatatsioonis, ehitusjärgus ja projekteerimise staadiumis olevatele ülesõidukohtadele.

§ 2. Terminid

(1) Ülesõidukoha automaatne foorisignalisatsioon on signalisatsioonisüsteem, mis reguleerib sõidukite liiklust ülesõidukohal «Liikluseeskirja» (edaspidi LE) ülesõidufooride 71, 72 ja 73 abil. Rongi või muu raudteeveeremi (edaspidi veerem) lähenemisel ülesõidukohale lülituvad vilkuvad punased foorituled automaatselt tööle ehitusprojektis ettenähtud tingimustel. Sellega tagatakse enne fooritulede töösse rakendumist sõitu alustanud sõidukite ohutu ülesõit rööbasteest, st enne rongi või muu veeremi jõudmist ülesõidukohale. Ülesõidufoorid katkestavad signaliseerimise vilkuvate punaste tuledega pärast veeremi läbisõitu ülesõidukohast ja ülesõidukoht taasavaneb teeliikluseks. Vilkuvad punased foorituled võib täiendada helisignaaliga. LE ülesõidufoorid 72 ja 73 on täiendatud aeglaselt vilkuva valge tulega. Valge vilkuva fooritule olemasolul võivad sõidukid, jalakäijad ja teised liiklejad ületada raudteeülesõidukoha. Kustunud valge vilkuva ja mitte vilkuvate punaste foorituledega ülesõidukohta võib ületada nagu reguleerimata ülesõidukohta.

(2) Ülesõidukoha automaatne foorisignalisatsioon automaattõkkepuudega on signalisatsioonisüsteem, kus rongi või muu veeremi sisenemisel lähenemispiirkonda lülitub tööle automaatne foorisignalisatsioon ja helisignaal ning tõkkeprussid, mis pärast liiklusohutuse tagamiseks ettenähtud aja möödumist laskuvad ja võtavad automaatselt suletud asendi. Pärast veeremi täielikku läbisõitu ülesõidukohast tõkkeprussid tõusevad ja võtavad automaatselt avatud asendi.

(3) Foorisignalisatsioon – sõltuvuse seade ülesõidukohasignalisatsiooni ja spetsiaalsete fooride vahel, mida kasutatakse tõkkefooridena. Võib kasutada ainult haruteedel ja linnades juhul, kui ei ole võimalik rakendada arvestuslikult normaalpikkusega lähenemispiirkondi.

(4) Kohalik juhend on raudtee valdaja kinnitatud ülesõidukoharajatise ja selle seadmete tehnokasutuse juhend, millega sätestatakse ülesõidukoha seadmete käitamise, hoiu ja teenindamise kord.

(6) Hädapeatus on sõiduki peatamine ülesõidukohal tehnilise rikke, takistuse või muul ettenägemata põhjusel.

(7) Teatesignalisatsioon on signalisatsioonisüsteem, kus ülesõidukorraldaja saab teate rongi või muu veeremi lähenemisest ülesõidukohale optilise ja helisignaaliga. Selle saamisel katkestab ülesõidukorraldaja teeliikluse üle ülesõidukoha kohalikus juhendis sätestatud korras.

(8) Tõkkepuu on tõkkeprussist ja ajamist koosnev seadeldis, mis tõkestab teeliikluse üle ülesõidukoha. Automaatsignalisatsiooni korral on tõkkepuu dubleeriv seadeldis, mis täiendavalt automaatsignalisatsioonile tõkestab teeliikluse mehhaanilise tõkkena kõigile teeliiklejatele üle ülesõidukoha.

Sõltuvalt töörežiimist liigitatakse tõkkepuud järgmiselt:
1) automaatsed tõkkepuud – tõkkeprussid tõkestavad teeliikluse automaatselt pärast rongi või muu veeremi sisenemist lähenemispiirkonda ja ülesõidufooride töösse rakendumist. Pärast veeremi läbisõitu ülesõidukohast tõkkeprussid tõusevad automaatselt ja võtavad avatud asendi ning ülesõidufoorid lõpetavad keelusignaalide andmise;
2) poolautomaatsed tõkkepuud – tõkkeprussid tõkestavad teeliikluse automaatselt rongi või muu veeremi sisenemisel lähenemispiirkonda või vastava sõltuvuse olemasolul rongile väljasõidufoori avamisel pärast vajutust ettenähtud nupule jaamakorraldaja juhtimispuldil. Tõkkeprussid tõusevad ja võtavad avatud asendi pärast rongi läbisõitu ülesõidukohast ja vajutust ettenähtud nupule ülesõidukorraldaja juhtimispuldil;
3) elektrilised tõkkepuud – tõkkeprussid tõkestavad teeliikluse pärast teatesignaali saamist ja vajutust ettenähtud nupule ülesõidukorraldaja juhtimispuldil. Tõkkeprussid tõusevad ja võtavad avatud asendi pärast rongi läbisõitu ülesõidukohast ja ülesõidukorraldaja juhtimispuldi sissevajutatud nupu tõmbamist normaalasendisse;
4) mehaanilised tõkkepuud – tõkkeprussid, mida avab ja sulgeb ülesõidukorraldaja või kohalikus juhendis nimetatud töötaja käsitsi;
5) horisontaalselt pööratavad tõkkepuud (tavajuhul tagavaratõkkepuud) – on käsitsi teenindatavad tõkkeprussid. Ülesõidukoha tee on avatud teeliikluseks, kui tõkkeprussid on teega rööbiti ja teeliikluseks suletud, kui tõkkeprussid on risti teega. Käsitsi teenindatavate tõkkeprussidega ülesõidukoha teenindamise korra kehtestab raudtee valdaja, kelle infrastruktuuri koosseisu ülesõidukoharajatis kuulub.

(9) Valvega ülesõidukoht on ülesõidukoht, mida teenindab raudtee valdaja määratud ülesõidukorraldaja.

(10) Videovalvega ülesõidukoht on ülesõidukoht, kus ülesõidukohal toimuvat jälgitakse videokaamerate abil, mis võivad olla täiendatud muude seadmetega.

(11) Ülesõidukoha piir on mõeldav sirgjoon teeosal, mille asukoha määrab tõkkepuu telgjoon. Kui ülesõidukohal tõkkepuid ei ole, siis tähistab seda kohta LE märk 121 «Üherööpmeline raudtee» või LE märk 122 «Mitmerööpmeline raudtee».

(12) Ülesõidukoha piir rööbasteel on rööbasteega risti olev mõtteline sirgjoon, mis asub ülesõidukoha katte äärest 50 meetri kaugusel, mõõdetuna ülesõidukohast mõlemale poole mööda rööbastee telgjoont.

(13) Ülesõidukohasignalisatsioon on ülesõidukoha signalisatsioonisüsteemide üldnimetus.

(14) Raudtee ülesõidukoht on tee ja raudtee samatasandiline ristumiskoht.

§ 3. Ülesõidukohtade kategooriad

(1) Raudtee ja tee samatasandiline ristumiskoht ehk ülesõidukoht peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud takistuseta ohutu liiklus raudteeveeremile mööda rööbasteed ning sõidukitele ja teistele liiklejatele mööda teed. Ülesõidukoht seadistatakse ehitusprojektiga ja antud juhendiga ettenähtud seadmetega. Igal kalendriaastal mai- või juunikuus korraldab raudtee valdaja tema omandisse või valdusse kuuluva ülesõidukoha ja selle seadmete ning ülesõidukohale suubuvate teede liikluskorraldusvahendite komisjonilise ülevaatuse. Ülevaatuse komisjoni kutsutakse esindajad kohalikust omavalitsusest, tee valdajalt, Raudteeametist ja politseist. Komisjoni otsused vormistatakse aktiga, mis edastatakse ülesõidukoharajatise valdajale või omanikule.

(2) Ülesõidukohad liigitatakse kasutuse järgi järgmiselt:
1) avalikult kasutatav – raudtee samatasandiline ristumine avalikult kasutatava teega;
2) piiratud kasutamisega – raudtee samatasandiline ristumine mitteavalikult kasutatava teega (sõltumata tee omandivormist);
3) raudtee samatasandiline ristumiskoht kinnisel territooriumil (sadamad, laod, depood, elevaatorid, tööstusettevõtted jms) asuva ettevõttesisese teega kuulub tehnoloogiliste ülesõidukohtade hulka. Neile käesoleva juhendi sätted ei laiene. Ohutu liikluse nendel tagab territooriumi omanik või valdaja, kus ülesõidukoht asub. Tehnoloogilise ülesõidukoha kasutamise, seadistamise, korrashoiu tagamise ja teenindamise korra ning avamise ja sulgemise tingimused sätestatakse raudtee valdaja ja territooriumi omaniku või valdaja vahelise lepinguga.

(3) Avalikult kasutatavad ülesõidukohad, sõltuvalt raudtee- ja teeliikluse intensiivsusest, jaotatakse kolme kategooriasse (tabel 1).

Tabel 1

(4) Ülesõidukoht võib olla reguleeritud ja reguleerimata. Ülesõidukohad jagunevad järgmiselt:
1) valvega reguleeritud ülesõidukoht seadistatakse ülesõidukoha automaatsignalisatsiooniga ja automaatsete või poolautomaatsete tõkkepuudega. Ülesõitu teenindab ülesõidukorraldaja. Siia kuuluvad olemasolevad I kategooria ülesõidukohad, kus ei ole tagatud 50 m kaugusel äärmisest rööpast olevale autole rongi nähtavus järgmiselt:
rongi kiirusel 25 km/h ja alla selle 100 m;
rongi kiirusel 26–40 km/h 150 m;
rongi kiirusel 41–80 km/h 250 m;
rongi kiirusel 81–120 km/h 400 m;
samuti ülesõidukohad üle 3 ja enama peatee.
Erandkorras ja kooskõlastatult politsei, kohaliku omavalitsuse ja Raudteeametiga võib ülesõidukorraldaja poolt teenindatav ülesõidukoht olla automaatsignalisatsioonita ja seadistatud ainult elektriliste tõkkepuudega;
2) videovalvega reguleeritud ülesõidukoht seadmestatakse ülesõidukoha automaatsignalisatsiooni ja automaatsete tõkkepuudega, videokaameratega ülesõidukoha seisundi ja teeliikluse jälgimiseks ning telekontrolli seadmetega, mis teatavad tõrgete või rikete olemasolust ülesõidukoha automaatsignalisatsiooni seadmete töös. Videovalvega ülesõidukohta jälgitakse lähima jaama korraldaja, rongidispetšeri või mõne teise raudteeomaniku või valdaja poolt määratud liiklustöötaja poolt. Siia kuuluvad olemasolevad punktis 1) nimetamata I kategooria ülesõidukohad ja kui üle ülesõidukoha toimub trammi- või trollibussiliiklus;
3) valveta reguleeritud ülesõidukoht seadistatakse ülesõidukoha automaatsignalisatsiooniga. Siia kuuluvad kõik II kategooria ülesõidukohad ja need III kategooria ülesõidukohad, kus ei ole tagatud lõike (4) punktis 1) toodud rongi nähtavuse kaugus ja mille liiklusintensiivsus on üle 50 auto ja üle 16 rongi ööpäevas;
4) reguleerimata ülesõidukoht tähistatakse ainult LE-s ettenähtud kohustuslike liiklusmärkidega. Ohutu sõidu ja jalakäijate liiklemise üle rööbastee sellisel ülesõidukohal tagab sõiduki juht ja liikleja ise. Siia kuuluvad ülesõidukohad, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktides 1), 2) ja 3) ning erandkorras kooskõlastatult politsei, kohaliku omavalitsuse ja Raudteeametiga ka punktis 3) nimetatud olemasolevad ülesõidukohad, kusjuures sõidukile peab olema tagatud lõike (4) punktis 1) toodud rongi nähtavuskaugus.

(5) Piiratud kasutusega ülesõidukoht on reguleerimata ülesõit ja varustatakse lukustatud tõkkepuudega. Ülesõidukoha korrashoiu ja kasutamise korra kehtestab tee valdaja kooskõlastatult raudtee valdajaga. Piiratud kasutamisega kohaliku tähtsusega ülesõidukoht võib töötada kohaliku omavalitsusega sõlmitud lepingu alusel kehtestatud ajakava järgi. Sel juhul peab ta olema varustatud § 3 lõike (4) kohaselt.

§ 4. Nõuded olemasolevatele ülesõidukohtadele

(1) Avalikult kasutatava ülesõidukoha korrashoiu ja kasutamise korra kehtestab raudtee valdaja.

(2) Ülesõidukoha korrashoidu ja teenindamist teostab raudtee valdaja ja tee valdaja omavahendite arvelt, vastavalt ülesõidukoha rajatise ehitiste kuuluvusele.

(3) Üle ekspluatatsioonis oleva ülesõidukoha ei ole lubatud avada trammi- ega trollibussiliiklust. Sõiduplaani alusel sõitjateveo teenust osutav autobussiliin avatakse üle linnas asuva ülesõidukoha § 3 lõikes 1 nimetatud komisjoni otsuse alusel.

(4) Raudtee valdaja kontrollib raudteeliikluse ja maanteeliikluse intensiivsust üle ülesõidukoha, vaatab üle ülesõidukorraldaja töötingimusi ja vajadusel aktualiseerib kategooriaid ning teostab muid rajatise valdajale ettenähtud ülevaatusi ja toiminguid, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.

(5) Ülesõidukohale määratakse kategooria raudtee valdaja ettepanekul rongide liiklusgraafikuga ettenähtud rongiliikluse ja maanteeliikluse intensiivsuse kontrollimisel fikseeritud liiklusmahtude alusel, kusjuures maanteeliikluse intensiivsust kontrollib tee valdaja ja raudteeliikluse intensiivsust raudtee valdaja. Liiklusmahtude alusel koostatakse nende ülesõidukohtade loetelu, kus peetakse otstarbekohaseks valve lõpetamist või taastamist, asendamist videovalvega või muude korraldusotsuste tegemist. Koostatud loetelu ja kavandatavad otsused kooskõlastatakse Raudteeameti, tee valdaja, politsei ja kohaliku omavalitsusega.

(6) Enne reguleeritud ülesõidukoha üleviimist reguleerimata ülesõidukoha kategooriasse tuleb kontrollida ja veenduda järgmises:
1) ülesõidukoht on seadmestatud käesolevas juhendis reguleerimata ülesõidukohale ettenähtud seadmetega;
2) ülesõidukoht on tähistatud LE-s reguleerimata ülesõidukohale ettenähtud liiklusmärkidega;
3) liiklusmärgid ja seadmed, mis olid vajalikud reguleeritud ülesõidukoha teenindamiseks, on demonteeritud;
4) on koostatud ülesõidukoha kontrollimise akt ja vastuvõetud komisjoniline otsus, mis kinnitab ülesõidukoha valmidust tööks reguleerimata ülesõidukohana. Otsus on saanud positiivse kooskõlastuse kohalikult omavalitsuselt, politseilt, Raudteeametilt ja tee omanikult.

(7) Reguleeritud ülesõidukoha üleviimine reguleerimata ülesõidukoha kategooriasse või reguleerimata ülesõidukoha üleviimine reguleeritud ülesõidukoha kategooriasse toimub raudtee valdaja initsiatiivil. Üks kalendrikuu (mitte alla 30 kalendripäeva) enne valve mahavõtmist või reguleeritud ülesõidukoha üleviimist reguleerimata ülesõidukohaks pannakse ülesõidukoha nähtavasse kohta teadised: «Ülesõidukoht on alates (kuupäev) valveta (reguleerimata)».

(8) Kasutusel oleva ülesõidukoha rajatise lammutamine või suletud ülesõidukoha kasutusele võtmine (olenemata kas alaliselt või ajutiselt) toimub raudtee valdaja ja kohaliku omavalitsuse sellekohase kokkuleppe ja otsuse alusel.

(9) Alatiseks suletaval ülesõidukohal võetakse üles ülesõidukoha kate, piiratakse juurdesõidutee kogu tee laiuselt raskete aluste või püsipaigutusega tõkkega (piirdeaed jms), mille külge kinnitatakse LE märgid 684 «Hoiatustara». Tõkked pannakse ülesõidukoha rajatise äärmisest rööpast mitte lähemale kui 10 m. Liiklemiseks suletud ülesõidukohalt demonteeritakse kõik ülesõidukoha rajatise seadmed.

(10) Ülesõidukoha ajutisel sulgemisel:
1) pannakse ülesõidukoha rööbastee äärmisest rööpast 10 m kaugusele tee laiuselt hoiatustõkked ja LE märgid 684 «Hoiatustara», suletakse tagavaratõkkepuud ja pannakse LE märgid 331 «Sissesõidu keeld»;
2) ümbersõiduteede algusse paigaldatakse teave muutunud liikluskorralduse kohta ja tee tähistatakse teetööde standardiga ettenähtud korras;
3) jäetakse jalakäijatele nõuetekohaselt ehitatud jalgtee raudteeületuseks (kui selleks on õigustatud vajadus);
4) lülitatakse ülesõidukoha automaatsignalisatsiooni seadmed tööst välja.

(11) Ülesõidukoha likvideerimisel võetakse ajutised teabe- ja LE liiklusmärgid maha või vajadusel asendatakse ajutised märgid püsimärkidega kuu aja möödumisel alates ülesõidukoha tee maanteeliikluseks sulgemise päevast.

(12) Raudtee valdaja teavitab ülesõidukoha ajutisest või alalisest sulgemisest või lammutamisest tee valdajat, politseid, Päästeametit ja Raudteeametit vähemalt 24 tundi ette.

(13) Ülesõidukoha rajatise valdaja peab pidama ülesõidukoha passi. Passi kantud andmeid kontrollitakse ja vajadusel korrigeeritakse või uuendatakse, kuid mitte harvem kui üks kord kalendriaasta jooksul.

§ 5. Nõuded uute ülesõidukohtade projekteerimiseks ja ehitamiseks

(1) Üle avalikuks kasutamiseks määratud raudteeliini ja muude peateede ei ole lubatud avada uut:
1) I ja II kategooriasse kuuluvat ülesõidukohta;
2) III kategooriasse kuuluvat ülesõidukohta üle raudteeliini kolme või enama peatee, üle raudtee, mis paikneb süvendis või teistes kohtades, kus ei ole tagatud nõuetele vastav nähtavus;
3) ülesõidukohta ligemale kui 2 km viaduktile.

(2) Juhul kui olemasoleval ülesõidukohal ehitatakse juurde peatee ja peateede arv on kolm või enam, tuleb ühetasandiline ülesõidukoht sulgeda ja ehitada viadukt. Juhul kui raudteede valdajaid on rohkem kui üks, koordineerib viadukti ehitust kohalik omavalitsus.

(3) Loa uue III kategooriasse kuuluva ülesõidukoha ehitamiseks ja avamiseks annab raudtee valdaja, kelle infrastruktuurile ülesõidukoha rajatis ehitatakse. Ülesõidukoha rajamine kooskõlastatakse politsei, tee valdaja, Raudteeameti ja kohaliku omavalitsusega. Ehitusluba ja kasutusluba antakse uue III kategooria ülesõidukoha rajatisele ainult sel juhul, kui alternatiivseid liiklemisvariante ei ole.

(4) Ülesõidukoht ja selle seadmed peavad vastama ehitusprojektile ja ehitusnormidele, «Raudtee tehnokasutuseeskirja» ning käesoleva juhendi nõuetele.

(5) Ülesõidukoht rajatakse sirgele raudteelõigule ja kohta, kus on tagatud nõuetekohased nähtavustingimused. Tee ja rööbastee ristumisnurk peab olema võimalikult täisnurga lähedane, kuid mitte väiksem kui 60 kraadi.

(6) Reguleeritud ülesõidukohal tuleb tagada tabeliga 2 ja 3 ettenähtud nähtavuse normid nii sõiduki- kui ka vedurijuhile. Reguleerimata ülesõidukohta peab vedurijuht nägema liinil sõitvalt rongilt vähemalt 1000 m kauguselt, sõidukijuhile tuleb tagada nähtavus tabel 2 järgi.

Ülesõidukoha nähtavuse nõuded autojuhile

 Tabel 2

Kaldest tingitud peatumisteekonna parandused (meetrites)

Tabel 3

Joonis 1. Ülesõidukoha vaatevälja piir

§ 6. Ülesõidukoha nähtavus vedurijuhile

(1) Liinil rongiga sõitvale vedurijuhile peab olema tagatud nii reguleeritud videovalvega kui ka valveta reguleeritud ülesõidukoha nähtavus kauguselt, mis on võrdne kaubarongi arvestusliku maksimaalse pidurdusmaaga antud liinil + 50 m.

Kaubarongi pidurdusmaa

Tabel 4

§ 7. Nõuded ülesõidukorraldajale ja tema töökohale

(1) Ülesõidukorraldajaks tohib nimetada ja panna tööle isikut, kes on saanud ametialase väljaõppe raudtee valdaja kinnitatud koolitusprogrammi alusel ja sooritanud teooriaeksami ning praktikakatse Raudteeameti poolt aktsepteeritud teadmiste ulatuses.

(2) Ülesõidukorraldajal peab valvesolekul enda juures olema:
1) üks karp petarde (6 tükki);
2) kaks signaallippu (punane ja kollane);
3) signaallatern (või signaallamp).
4) ülesõidukorraldaja peab olema riietatud EN 471 kohaselt vähemalt 2. klassi oranži ohutusriietusse.

(3) Ülesõidukorraldaja valveruumis peab olema:
1) ülesõidukorraldajate nimeline valvegraafik;
2) käesolev juhend;
3) raudteeomaniku koostatud ja kinnitatud ülesõidukoha kohalik juhend;
4) väljavõte reisirongide sõiduplaanist, kus on märgitud lähimatest jaamadest väljumise ajad;
5) ülesõidukoha valvekorra üleandmise ja vastuvõtmise ning seadmete ülevaatuse raamat;
6) kell, esmaabikapp, tööriistad, mööbel ja muu tööks vajalik inventar;
7) 4 kuni 6 meetri pikkune pukseerimisvahend ülesõidukohale seismajäänud sõidukite pukseerimiseks;
8) kaks teisaldatavat punast signaalkilpi ja üks tagavara signaallatern;
9) üks komplekt signaallippe; üks karp petarde (6 tükki) – kui ülesõidukoht asub kaherajalisel raudteeliinil, ja mitte vähem kui kaks karpi petarde (12 tükki) – kui ülesõidukoht asub kolme- või enamrajalisel raudteeliinil;
10) piisav kogus liiva ülesõidukohakatte liivatamiseks talvel ja vajadusel muudel juhtudel.

§ 8. Rajatiste ehitamise ja korrashoiunõuded sõidukite läbisõiduks ja kariloomade ajamiseks raudtee alt

(1) Teede rajamiseks sõidukitele või kariloomade ajamiseks olemasoleva raudtee alla on vaja raudtee valdaja luba. Raudtee alt sõidukite ohutuks läbisõitmiseks tuleb läbikäigurajatise ehitamisel järgida järgmisi gabariidinõudeid:
1) sõidukite läbisõiduks – laius vähemalt 7 m ja kõrgus mitte alla 5 m;
2) kariloomade ajamiseks – laius vähemalt 4 m ja kõrgus mitte alla 2,5 m.

(2) Läbikäigu ette, kus kõrgus on alla 5 meetri, peab raudtee valdaja ehitama gabariitväravad. Gabariitvärava horisontaalne kontroll-latt paigaldatakse 20 cm allapoole läbikäigurajatise sildetarindit.

(3) Gabariitväravad paigaldatakse läbikäigurajatisest mõlemale poole 10 kuni 15 meetri kaugusele. Nende külge kinnitatakse LE keelumärk 343 «Kõrguse piirang» ja kui sõidutee laius on alla 3,5 meetri, täiendavalt LE keelumärk 344 «Laiuse piirang». Asula piires gabariitväravaid ei paigaldata. Asulates paigaldatakse LE keelumärgid 343 ja 344 vahetult läbikäigurajatisele vastavalt nende märkide paigaldamise tingimustele.

(4) Kui raudteealune läbikäik on kitsam kui sõiduteeosa ja vastassuunaliste sõidukite üheaegne läbisõitmine on takistatud ja ohtlik, paigaldatakse ühele poole läbikäigurajatist LE eesõigusmärk 231 «Vastassuuna eesõigus» ja teisele poole LE märk 232 «Pärisuuna eesõigus».

(5) LE keelumärgil 343 «Kõrguse piirang» peab olema näidatud läbisõidu kõrgus 30 kuni 40 cm väiksem tegelikust läbikäigurajatise kõrgusmõõdust. LE keelumärgil 344 näidatud kõrguse ja läbikäigu tegeliku kõrguse vaheline hälve tekib ja sõltub teekatte tasasusest. LE keelumärgil 344 näidatud laius peab olema tegelikust laiusest 20 cm väiksem. Kui raudteerajatise alune läbikäik on kitsam kui tee laius, siis paigaldatakse läbikäigurajatise ette LE hoiatusmärgid 161, 162, 163 «Teekitsend», vastavalt nende märkide paigaldamise tingimustele.

(6) Lähtuvalt konkreetsetest tingimustest ja projekteerimisnormidest paigaldatakse neid kaitsvad piirdekonstruktsioonid.

(7) Tee külgääred ja sildetarindi alumine äär tähistatakse vastavalt LE teemärgiste juhendile.

§ 9. Ülesõidukohtade korrashoiu korraldamine

(1) Raudtee valdaja peab tagama ülesõidukatte, fooride, tõkkepuude, rööbastee isoleerlukkude ja raudteeautomaatika nõuetekohase korrashoiu.

(2) Raudtee valdaja otsustab, kes:
1) tellib ja valmistab tõkkepuude tõkkeprussid ja varustab nendega ülesõidukohad, vahetab tagavara ja mehhaniseeritud tõkkepuud uute vastu ning hoiab töökorras valgustuse mehhaniseeritud tõkkepuude signaallaternates;
2) tagab tõkkepuude, signalisatsiooniseadmete, tõkkefooride, telefon- ja raadioside normaalse töö, vajadusel vahetab automaatsete ja poolautomaatsete tõkkepuude prussid ja punased helkurid nendel uutega;
3) tagab reguleeritaval ülesõidukohal pideva elektrivarustuse ja rongi veereosade jälgimiseks paigaldatud prožektorite, valveruumi valgustuse, välisvalgustuse ning selle automaatse sisse- ja väljalülitamise seadeldise korrasoleku.

(3) Raudtee valdaja ja tee valdaja hoiavad ülesõidukoha rajatise korras ja tagavad nõuetekohased liiklemistingimused nende valduses oleva kinnisasja ulatuses. Juhul kui teetöid tehakse lähemal kui 10 m äärmisest rööpast, kooskõlastatakse tegevus raudtee valdajaga.

(4) Ülesõidukoha korrashoiu alal tegutsevad ettevõtjad ja nende töötajad peavad jälgima hoolikalt ülesõidukoha rajatise teekatte seisundit ka selle lähetel, ülesõidukoha rajatise kontrarööbaste rennide puhtust ja vastavust kehtestatud nõuetele, automaatika- ja teiste seadmete (helisignalisatsioon, ülesõidufoorid, signaallaternad, tõkkeprussid jms), relee- ja akukappide korrasolekut ning valgustust, igaüks vastavalt oma ülesandele ja kohustustele. Rikete avastamisel tuleb rakendada abinõud nende kõrvaldamiseks.

(5) Ülesõidukoha rajatise rööbasteeosa ja raudteeseadmete tehnilise järelevaatuse ning plaanilis-ennetusremondi teostamise tagab raudtee valdaja. Raudtee kapitaalremondi tööde käigus tuleb teha kapitaalremont ka ülesõidukoha rajatisele. Remondiks vajalikud ettevalmistustööd, ehitusprojekti ja tööjooniste koostamise tagab raudtee valdaja, arvestades kohalikke liiklemistingimusi ülesõidukohal.

(6) Kui ülesõidukoha rajatise hooldus- või remonttööde teostamine häirib või takistab sõidukite liiklust, siis nende liiklus suunatakse tööde teostamise ajaks ümbersõiduna mööda ajutisi marsruute, kasutades selleks lähimaid teerajatisi ja sobivaid teisi ülesõidukohti. Vajadusel ehitatakse ajutine ülesõidukoht. Selleks tuleb raudtee valdajal anda vastavasisuline tellimusavaldus kohalikule omavalitsusele. Ülesõidukoha liikluseks sulgemise aeg ja kestvus määratakse tööde teostamise projektiga. Ümbersõiduks vajalike märkide paigaldamise ning informatsiooni edastamise kohalikule omavalitsusele ja tee valdajale tagab raudtee valdaja.

(7) Kui ülesõidukoha rajatise seadmete (tõkkepuude ja ülesõidukohasignalisatsiooni) ja rööbastee või automaatblokeeringu ja elektrivarustuse remonttöö põhjustab häireid ülesõidukoha automaatikaseadmete töös, tuleb remonditööde ehitusprojektis või tööplaanis näha ette lisaabinõud ohutu rongiliikluse tagamiseks tööde tegemise ajaks. Vedurijuhtidele antakse kirjalikud hoiatused sõidutingimuste kohta remonditaval ülesõidukohal.

(8) Ohutu liikluse tagamise eest ülesõidukohal tööde teostamise ajal vastutab raudtee valdaja määratud tööjuht või mõni teine vastutav töötaja.

(9) Tööde tegemise ajaks pannakse valveta reguleeritud ülesõidukoha ülesõidufooride ette LE eesõigusmärk 222 «Peatu ja anna teed». Selle märgi paigaldab tööjuht.

(10) Kui remonttöid ei suudeta tööpäeva jooksul lõpetada, on tööjuht kohustatud sellest teatama raudtee valdaja määratud vastutavale juhtivtöötajale, kes peab otsustama ja andma juhised tööjuhile liikluskorralduse kohta ülesõidukohal või muu ülesande, võttes aluseks kujunenud olemasolevad liiklemistingimused remonditaval ülesõidukohal.

(11) Raudtee valdaja ülesõidukoha rajatise eest vastutavad juhtivtöötajad teostavad ülesõidukoharajatise raudteeseadmete ja ülesõidukoha automaatsignalisatsiooniseadmete perioodilist ülevaatust kehtivate eeskirjade ja juhendite alusel, vastavalt raudtee valdaja kehtestatud ajakavale.

§ 10. Nõuded samatasandilisele raudteeülekäigukohale

(1) Raudteeülekäigukoha:
1) laius peab olema vähemalt 1,5 meetrit;
2) ette, äärmise rööpa välispinnast 3 meetri kaugusele pannakse hoiatavad tahvlid «Ülekäik»;
3) ette paigaldatakse vajadusel tõkked, mis ei võimalda jalgratturite otsesõitu rööbasteele;
4) võib (on ohutuse seisukohalt õigustatud) seadmestada ülekäigukoha automaatse hoiatussignalisatsiooniga – ülekäigukohafoorid kahe punase tule ja helisignaaliga;
5) rajatis peab tagama ballastiprisma korrasoleku;
6) lähted võivad kohalikest oludest lähtudes (kõrge mulle vms) olla kujundatud astmelistena;
7) raudteele paigaldatakse ülekäigust 200–500 m kaugusele rongide liikumise suunas paremale poole teed alalised hoiatavad signaalmärgid «Vile andmise koht».

(2) Kui rongid läbivad ülekäigukoha kiirusega 120 km/h ja kiiremini või kui raudtee rööbasteed ületab üle 200 jalakäija ööpäevas (ehk üle 75 000 aastas), ei ole lubatud ehitada uut samatasandilist ülekäigukohta ja jalakäijatele raudteeületamine tuleb tagada erinevates tasapindades.»