Keskkriminaalpolitsei põhimäärus
Vastu võetud 14.11.2003 nr 93
Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122; 51, 349) § 42 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Keskkriminaalpolitsei staatus
(1) Keskkriminaalpolitsei on Politseiameti halduses olev valitsusasutus, mis üleriigilise spetsialiseeritud politseiasutusena kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja korras.
(2) Oma ülesannete täitmisel esindab Keskkriminaalpolitsei riiki.
§ 2. Keskkriminaalpolitsei eelarve, pangaarve, pitsat ja sümboolika
(1) Keskkriminaalpolitseil on oma eelarve ja pangaarve. Keskkriminaalpolitsei kulud kaetakse riigieelarvest.
(2) Keskkriminaalpolitseil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on sõna «Keskkriminaalpolitsei».
(3) Keskkriminaalpolitseil on oma nimetusega üld- ja kirjaplank. Keskkriminaalpolitsei struktuuriüksusel võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimäärusega.
(4) Keskkriminaalpolitseil võib olla oma embleem, mis registreeritakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Embleemi võib kasutada Keskkriminaalpolitsei külaliskaartidel ja muudel Keskkriminaalpolitsei trükistel või suveniiridel.
§ 3. Järelevalve Keskkriminaalpolitsei tegevuse üle
Keskkriminaalpolitsei on aruandekohustuslik Politseiameti ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korras.
§ 4. Keskkriminaalpolitsei asukoht
Keskkriminaalpolitsei asub Tallinnas. Keskkriminaalpolitsei postiaadress on Tööstuse 52, 10416 Tallinn. Keskkriminaalpolitsei struktuuriüksuste, mis ei paikne Keskkriminaalpolitsei asukohas, postiaadressid tuuakse ära nende struktuuriüksuste põhimäärustes.
2. peatükk
KESKKRIMINAALPOLITSEI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED
§ 5. Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkond
(1) Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkond on jälitustegevus, kohtueelne uurimine ning nendega seonduva koostöö korraldamine käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel. Keskkriminaalpolitsei koordineerib kriminaalpolitseialast tegevust riigis ja kriminaalpolitsei rahvusvahelist koostööd.
(2) Keskkriminaalpolitsei menetlusalluvusse kuuluvad kuritegelike ühenduste tegevusega puutumuses olevad kuriteod, politseiprefektuuride teenistuspiirkondade ülest iseloomu omavad narko-, majandus- või infotehnoloogiakuriteod, rahapesuga seonduvad kuriteod, samuti ulatuslikku rahvusvahelist koostööd või oma ühiskonnaohtlikkuse tõttu tsentraalset menetlemist vajavad kuriteod.
§ 6. Keskkriminaalpolitsei ülesanded
(1) Keskkriminaalpolitsei ülesanded jälitustegevuse teostamisel on:
1) jälituse eri- ja erandtoimingute teostamine;
2) kriminaalmenetluse
välise jälitustegevuse teostamine riigis;
3) osalemine
rahvusvahelises jälitustegevuse alases koostöös;
4)
kriminaalpolitseialase teabe kogumise, talletamise ja kasutamise
korraldamine riigis.
(2) Keskkriminaalpolitsei ülesanded rahvusvahelise koostöö teostamisel
on:
1) Eesti kriminaalpolitsei koostöö korraldamine rahvusvaheliste
organisatsioonide raames ja teistes riikides paiknevate politsei
sideohvitseridega;
2) keskasutusena tegutsemine Eesti Vabariigis
jõustunud ja kuritegevusega võitlemist reguleerivate rahvusvaheliste
lepingute täitmisel kriminaalpolitseis;
3) piiriüleste
kriminaalpolitseioperatsioonide korraldamine ja koordineerimine;
4)
teiste ametkondadega koostöö tegemine, vahetades kriminaalteavet ja
edastades õigusabipalveid;
5) rahvusvahelise kriminaalteabe
kogumine;
6) isikute ja varastatud esemete rahvusvahelise
tagaotsimise korraldamine;
7) teiste ametkondade ja teiste riikide
pädevate asutustega ööpäevase kommunikatsiooni tagamine.
(3) Keskkriminaalpolitsei ülesanded kriminaalpolitseialase tegevuse
koordineerimisel on:
1) politseiasutustele parima
kriminaalmenetluspraktika küsimustes juhiste andmine;
2)
politseipeadirektorile ettepanekute tegemine Politseiameti ja tema
hallatavate asutuste uurimisalluvuse muutmiseks ning politseiasutuste
vaheliste uurimisgruppide moodustamiseks;
3) jälitustegevuse
erandtoimingute läbiviimise võimalikkuse üle otsustamine;
4) vajadusel politseiasutuste jälitustegevuse kontrollimine;
5)
politsei üleriigilise jälitustegevuse arvestuse pidamine;
6) riigiasutustele avalduste ja märgukirjade lahendamiseks edastamine.
(5) Keskkriminaalpolitsei täidab muid talle seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korraldustega, siseministri määruste ja käskkirjadega ning politseipeadirektori käskkirjadega pandud ülesandeid.
3. peatükk
KESKKRIMINAALPOLITSEI JUHTIMINE
§ 7. Keskkriminaalpolitsei juht
Keskkriminaalpolitseid juhib politseipeadirektori asetäitja (edaspidi Keskkriminaalpolitsei juht), kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist politseipeadirektori ettepanekul siseminister.
§ 8. Keskkriminaalpolitsei juhi ülesanded
(1) Keskkriminaalpolitsei juht:
1) juhib struktuuriüksuste juhtide
kaudu või vahetult Keskkriminaalpolitsei tööd;
2)
vastutab Keskkriminaalpolitsei tegevust korraldavate õigusaktide täpse
ja otstarbeka täitmise ning tulemusliku toimimise eest ja annab tööst
aru politseipeadirektorile;
3) teeb politseipeadirektorile
ettepanekuid Keskkriminaalpolitsei struktuuri ja teenistujate koosseisu
kohta;
4) nimetab ametisse ja vabastab ametist Keskkriminaalpolitsei
vanem- ja noorempolitseiametnikud ja avaliku teenistuse seaduse alusel
töötavad ametnikud;
5) teeb politseipeadirektorile
ettepanekuid Keskkriminaalpolitsei kõrgemate politseiametnike ametisse
nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
6) sõlmib, muudab, peatab ja
lõpetab töölepinguid Keskkriminaalpolitsei abiteenistujatega;
7) edutab tema poolt ametisse nimetatavaid politseiametnikke ja teisi
teenistujaid, kohaldab neile ergutusi ja distsiplinaarkaristusi
seadusega ettenähtud alustel ja korras, teeb politseipeadirektorile
esildisi autasustada oma alluvaid ning teisi isikuid;
8) esitab
politseipeadirektorile ettepanekuid Keskkriminaalpolitsei
tegevusvaldkonna korraldamiseks ja politseiprefektuuride
kriminaalpolitseialase töö tõhustamiseks;
9) teeb
politseipeadirektorile ettepanekuid Keskkriminaalpolitsei
eelarveprojekti kohta ja valvab eelarve täpse täitmise üle, vastutab
eelarve otstarbeka kasutamise ja majandustegevuse eest ning
dokumentatsiooni ja informatsiooni säilimise eest;
10) kinnitab
Keskkriminaalpolitsei sisekorraeeskirja ja raamatupidamise
sise-eeskirjad, struktuuriüksuste põhimäärused ning ametnike
ametijuhendid;
11) otsustab Keskkriminaalpolitsei valduses oleva
riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseaduse ja selle alusel antud
õigusaktide alusel ning teostab oma pädevuse piires riigihankeid;
12) esindab Keskkriminaalpolitseid ja annab volitusi Keskkriminaalpolitsei
esindamiseks;
13) moodustab Keskkriminaalpolitsei tegevusvaldkonnas
üleskerkinud küsimuste ja kuritegude lahendamiseks töö- ning
uurimisgruppe, kaasates neisse vajadusel teiste valitsusasutuste või
teadusasutuste töötajaid ning muid isikuid;
14) annab
seaduse, Vabariigi Valituse määruse või korralduse, siseministri määruse
või käskkirja ning politseipeadirektori käskkirja alusel
teenistusalastes küsimustes käskkirju;
15) annab pädevuse
piires teenistuslikes küsimustes suulisi ja kirjalikke korraldusi;
16) täidab muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega või
politseipeadirektori poolt talle pandud ülesandeid.
(2) Keskkriminaalpolitsei juhi äraolekul asendab teda Keskkriminaalpolitsei juhi määratud kõrgem politseiametnik. Asendamine vormistatakse politseipeadirektori käskkirjaga. Keskkriminaalpolitsei juhi lühiajalisel äraolekul, mitte üle seitsme ööpäeva, vormistatakse tema asendamine tema enda käskkirjaga, millest informeeritakse viivitamatult politseipeadirektorit. Käskkirja koopia edastatakse kohe Politseiametile.
4. peatükk
KESKKRIMINAALPOLITSEI STRUKTUUR
JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED
§ 9. Keskkriminaalpolitsei struktuur
Keskkriminaalpolitsei struktuuriüksused on:
1) analüüsi- ja
planeerimisbüroo;
2) menetlusosakond;
3) kriminaalteabe
osakond;
4) operatiivosakond;
5) personalibüroo;
6)
asjaajamisbüroo;
7) rahandusbüroo;
8) majandusbüroo.
§ 10. Struktuuriüksuste põhiülesanded
(1) Analüüsi- ja planeerimisbüroo põhiülesanne on Keskkriminaalpolitsei tegevuse analüütiline ning strateegilise planeerimise alane toetamine.
(2) Menetlusosakonna põhiülesanne on jälitustegevus, kohtueelne menetlus ning nendega seonduva koostöö korraldamine käesolevas põhimääruses sätestatud juhtudel.
(3) Kriminaalteabe osakonna põhiülesanne on kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku kriminaalteabe kogumine, vahetamine ning infovahetuse infotehnoloogiline toetamine. Kriminaalteabe osakond koordineerib ja korraldab kriminaalpolitsei rahvusvahelist koostööd.
(4) Operatiivosakonna põhiülesanne on politseioperatsioonide läbiviimine, kriminaalpolitsei tegevuse politseitaktikaline toetamine ning jälitustegevuse eri- ja erandtoimingute teostamine.
(5) Personalibüroo põhiülesanne on Keskkriminaalpolitsei personalitöö ning koolitusküsimuste korraldamine.
(6) Asjaajamisbüroo põhiülesanne on Keskkriminaalpolitsei asjaajamise korraldamine.
(7) Rahandusbüroo põhiülesanne on Keskkriminaalpolitsei eelarve ning raamatupidamisega seotud asjade korraldamine.
(8) Majandusbüroo põhiülesanne on kõikide Keskkriminaalpolitsei majandustegevusega seotud asjade korraldamine.
(9) Keskkriminaalpolitsei struktuuriüksuste täpsemad ülesanded, pädevus ning struktuuriüksuse juhi õigused ja kohustused kehtestatakse struktuuriüksuse põhimääruses.
(10) Struktuuriüksuse juht vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Tema pädevus määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimäärusega.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 11. Määruse kehtetuks tunnistamine
Siseministri 31. jaanuaril 2001. a määrus nr 6 «Keskkriminaalpolitsei põhimääruse kinnitamine», (RTL 2001, 14, 189; 65, 894; 2002, 14, 176; 27, 377; 64, 971; 2003, 43, 629) tunnistatakse kehtetuks.
§ 12. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a.
| Minister Margus LEIVO |
| Kantsler Märt KRAFT |
Facebook
Twitter