Teksti suurus:

Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I 2003, 75, 501

Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord

Vastu võetud 21.11.2003 nr 290

Määrus kehtestatakse «Meresõiduohutuse seaduse» (RT I 2002, 61, 375; 63, 387) § 27 lõike 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kuni 60 m sügavuses töötavate tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli käigus tehtavate terviseuuringute loetelu, terviseuuringute maht ja sagedus ning tuukrina töötamise sobivust tõendava tervisetõendi väljaandmise kord.

§ 2. Tuukrite tervisenõuded

(1) Nõuded kuulmisele: toonaudiomeetriliselt ei tohi kuulmise nõrgenemine ületada 30 dB sagedustel 500–3000 Hz ja 60 dB sagedustel 4000–8000 Hz.

(2) Nõuded nägemisele:
1) eelneval tervisekontrollil ei tohi kummagi silma korrigeeritud või korrigeerimata nägemisteravus olla alla 0,8;
2) perioodilisel tervisekontrollil ei tohi kummagi silma korrigeeritud või korrigeerimata nägemisteravus olla alla 0,6.

§ 3. Meditsiinilised vastunäidustused

(1) Tervisehäired ja muud terviseseisundid, mis on absoluutseks, suhteliseks või ajutiseks vastunäidustuseks töötamisel tuukrina, on loetletud lisas 1.

(2) Absoluutse vastunäidustuse esinemisel ei sobi isik tuukrina töötama.

(3) Suhtelise vastunäidustuse esinemisel kehtestatakse piirangud tuukri sukeldumissügavusele või tervisetõendi kehtivusajale.

(4) Ajutise vastunäidustuse esinemisel ei tohi tuuker töötada kuni tervenemiseni vastunäidustuse põhjustanud haigusest.

§ 4. Nõutavad terviseuuringud

(1) Laboratoorsed uuringud:
1) vere kliiniline analüüs – eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil;
2) uriini analüüs – eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil;
3) veresuhkru analüüs – eelneval tervisekontrollil, edaspidi näidustuste esinemisel;
4) veregrupi määramine – eelneval tervisekontrollil.

(2) Röntgen- ja funktsionaaldiagnostilised uuringud:
1) kopsude röntgenuuring – eelneval tervisekontrollil, edaspidi tervisekontrolli tegija näidatud ajal, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul;
2) südame koormustest – üle 40-aastastel tuukritel perioodilisel tervisekontrollil;
3) audiomeetria – eelneval tervisekontrollil, edaspidi näidustuste, sealhulgas põetud keskkõrvapõletik, kõrva barotrauma, esinemisel;
4) nägemise kontroll – eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil;
5) barofunktsiooni test rekompressioonikambris – eelneval tervisekontrollil, edaspidi näidustuste, sealhulgas põetud äge ülemiste hingamisteede põletik, põetud keskkõrvapõletik, kõrva barotrauma, esinemisel;
6) spiromeetria – eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil.

(3) Täiendavate terviseuuringute vajaduse määrab tervisekontrolli tegija. Täiendavate terviseuuringute vajaduse põhjenduse ja loetelu märgib tervisekontrolli tegija lisas 2 toodud vormi kohasele tuukri tervisekontrolli kaardile (edaspidi tervisekontrolli kaart).

§ 5. Tervisekontrolli tegija

Tuukrite tervisekontrolli teeb arst, kes on registreeritud tervishoiutöötajana «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses» (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 36; 61, 375; 62, 377) sätestatud korras ja kes on läbinud allveemeditsiinialase koolituse ning omab sellekohast tunnistust.

§ 6. Tervisekontrolli tegemise kord

(1) Eelnev tervisekontroll tuleb läbida mitte varem kui kolm kuud enne tuukrina tööle asumist. Töötamisel tuukrina tuleb tervisekontroll läbida perioodiliselt vähemalt üks kord aastas või tervisekontrolli tegija otsuse alusel sagedamini.

(2) Tuuker on kohustatud läbima terviseuuringud ühe kuu jooksul, arvates tervisekontrolli alustamise päevast.

(3) Kui viimasest tervisekontrollist on möödunud rohkem kui kolm aastat või kui tervisekontrolli tegijal puuduvad andmed eelneva tervisekontrolli tulemuste kohta, on nõutav tervisekontrolli läbimine eelneva tervisekontrolli mahus.

(4) Enne tervisekontrolli esitab kontrollitav tervisekontrolli tegijale isikut tõendava dokumendi ning täidab tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab selle õigsust oma allkirjaga.

(5) Tervisekontrolli tegija teostab tuukri arstliku läbivaatuse, teeb või korraldab nõutavad terviseuuringud ning kannab uuringute tulemused tervisekontrolli kaardile. Tervisekontrolli tegija võib terviseuuringute tegemisel vajadusel kaasata teisi arste.

(6) Arvestades tuukri terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, otsustab tervisekontrolli tegija, kas kontrollitav sobib või ei sobi töötama tuukrina või sobib töötama sukeldumissügavuse piiranguga.

(7) Tervisekontrolli tegija kannab tervisekontrolli otsuse tervisekontrolli kaardile. Otsuses märgitakse lubatud sukeldumissügavus.

§ 7. Tervisetõendi väljastamine

(1) Tervisekontrolli tegija väljastab tervisekontrolli läbinud tuukrile lisas 3 toodud vormi kohase tervisetõendi.

(2) Tervisetõend väljastatakse kehtivusajaga:
1) kuni üks aasta – kui tervisekontrolli käigus avastatakse tuukril suhteline vastunäidustus;
2) üks aasta – vastunäidustuste puudumisel.

§ 8. Terviseseisundiga seotud päringute tegemine

Tervishoiuteenuse osutaja, kelle juures tuuker on varem oma tervist kontrollinud või ennast ravinud, on kohustatud tervisekontrolli tegijale tema nõudmisel esitama tuukri terviseseisundit kajastavaid andmeid. Andmete saamiseks esitab tervisekontrolli tegija tuukri kirjaliku nõusoleku, mis vastab «Isikuandmete kaitse seaduses» (RT I 2003, 26, 158) sätestatud nõuetele.

§ 9. Tervisekontrolli andmete säilitamine

Tervishoiuteenuse osutaja säilitab tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi paberkandjal või elektroonilisel kujul 75 aastat, alates isiku sünnist.

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a.

Peaminister Juhan PARTS
Sotsiaalminister Marko POMERANTS
Riigisekretär Heiki LOOT

Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. a määruse nr 290 «Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord»
lisa 1

MEDITSIINILISTE VASTUNÄIDUSTUSTE LOETELU

Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev tervisekontroll Perioodiline tervisekontroll

PSÜÜHILISED JA NEUROLOOGILISED HAIGUSED

Orgaanilised, kaasa arvatud sümptomaatilised psüühikahäired A A
Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- või käitumishäired A B
Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired A A
Kesknärvisüsteemi orgaanilised haigused:    
– ilmselt progresseeruvad haigusnähud A A
– minimaalsed jääknähud, funktsioon kompenseeritud A B
Pea- või seljaaju traumaatilised kahjustused püsiva neuroloogilise defitsiidiga A A
Koljusisesed kirurgilised operatsioonid anamneesis A A
Perifeerse närvisüsteemi haigused ja vigastused:    
– fikseerunud motoorika-, tunde- ja troofikahäired, sageli ägenev krooniline valusündroom A A
– harvade ägenemistega, minimaalsete motoorika- ja tundehäiretega kroonilised perifeerse närvisüsteemi haigused A A
Närvisüsteemi ägedad funktsionaalset laadi haigused (teadvusekaotuse hood, migreen) A A

SISEHAIGUSED

Ägedate või ägenenud krooniliste, ajutist töövõimetust põhjustanud haiguste järgne seisund C C
Endokriinsed haigused (sh nii insuliinisõltuv kui ka tablettraviga ravitav hüpoglükeemiliste episoodidega suhkruhaigus) A A
Vereloomehaigused, aneemiad, leukeemia, kõik kiiritusest põhjustatud verehaigused A A
Allergiahaigused, bronhiaalastma A A
Kopsutuberkuloosi kõik vormid A A
Kroonilised kopsude, hingamisteede ja kopsukelme mittetuberkuloossed haigused, traumad ja kirurgilised operatsioonid ning varem esinenud iseeneslik õhkrind A A
Kõrgvererõhutõbi:    
– I staadium A B
– II staadium A A
Orgaanilised südamelihase, pärgarterite, aordi haigused, südamerikked, südamelihase infarkt A A
Seedeelundite kroonilised haigused A A
Kroonilised neeruhaigused A A
Liigeste progresseeruvad või ägenemisele kalduvad, oluliste valude ja funktsioonihäiretega haigused A A
Haigused, mille korral peab haige pidevalt ravimeid tarvitama A A

KIRURGILISED HAIGUSED

Pahaloomulised kasvajad, mis tahes lokalisatsiooniga, samuti nende kirurgilise ravi järgsed deformeerivad armid A A
Healoomulised suuremõõtmelised kasvajad, mis rõhuvad naaberkudesid või elundeid või takistavad tuukrivarustuse kandmist A B
Põletuse või külmumise tagajärjed, mis piiravad liigeste liikuvust või takistavad tuukrivarustuse kandmist A A
Kahe sõrme puudumine või liikumatus ühel käel, I või II sõrme puudumine paremal käel A B
Jalapöia moondumine, pöia liikumatus, lamppöid A A
Perifeersete veresoonte haigused või vigastused, mis põhjustavad verevarustuse häireid A A
Igasuguse lokalisatsiooniga songad (sh paraösofageaalsed ja hiataalsongad) A A
Pärasoole haigused: väljavajumine, tüsistunud hemorroidid A A
Seemnekanali veenilaiendid, valusündroom A A

KÕRVA-, KURGU- JA NINAHAIGUSED

Välis- või keskkõrva kroonilised haigused, põetud keskkõrvapõletiku püsivad jääknähud A A
Kõrvade ja nina kõrvalkoobaste barofunktsiooni häire A A
Püsivad tasakaaluhäired, Meniere’i haigus A A
Krooniline riniit olulise ninahingamise ning kõrvade ja nina kõrvalkoobaste barofunktsiooni häirega A A
Nina kõrvalkoobaste kroonilised haigused A A
Krooniline kõripõletik hääletekitamisfunktsiooni püsiva häirega A A
Kõnehäired:    
tugevasti kogelev, kidakeelne või raskesti arusaadav kõne A A
Kõrva-nina-kurgupiirkonna traumade või haiguste tagajärjed, millega kaasnevad hingamise, kõne-, neelamisfunktsiooni häired või mis takistavad tuukrivarustuse kandmist A A

SILMAHAIGUSED

Laugude ja pisaraaparaadi haigused, mis häirivad silma funktsioone A A
Laugude kroonilised haigused, silma sidekesta põletikud A B
Pisarateede haigustest tingitud pisaravool A C
Silmakestade kroonilised põletikulised või degeneratiivsed haigused, võrkkesta irdumine, glaukoom, nägemisnärvi atroofia A B
Värvustaju häired:    
dikromaasia ja anomaalne trikromaasia (keskmine või tugev aste) A B
Vaateväljade ahenemine A B
Silmamuna kirurgilised operatsioonid B B

NAHA- JA SUGUHAIGUSED

Generaliseerunud või raskesti ravitavad nahahaigused (sh leepra, pemfigus, psoriaas) A A
Süüfilis A A

STOMATOLOOGILISED HAIGUSED

Esihammaste puudumine A B
Suu limaskesta püsivad või korduvad haigused A A
Näo, suuõõne, keele või lõualuu vigastused või kaasasündinud anomaaliad, mis moonutavad tugevasti nägu, häirivad kõnet, mälumist, neelamist või mis takistavad tuukrivarustuse kandmist A A

Märkide seletused:
A – absoluutne vastunäidustus
B – suhteline vastunäidustus
C – ajutine vastunäidustus

Sotsiaalminister Marko POMERANTS

Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. a määruse nr 290 «Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord»
lisa 2

Sotsiaalminister Marko POMERANTS

Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. a määruse nr 290 «Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord»
lisa 3

Sotsiaalminister Marko POMERANTS

/otsingu_soovitused.json