Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord
Vastu võetud 21.11.2003 nr 290
Määrus kehtestatakse «Meresõiduohutuse seaduse» (RT I 2002, 61, 375; 63, 387) § 27 lõike 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse kuni 60 m sügavuses töötavate tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli käigus tehtavate terviseuuringute loetelu, terviseuuringute maht ja sagedus ning tuukrina töötamise sobivust tõendava tervisetõendi väljaandmise kord.
§ 2. Tuukrite tervisenõuded
(1) Nõuded kuulmisele: toonaudiomeetriliselt ei tohi kuulmise nõrgenemine ületada 30 dB sagedustel 500–3000 Hz ja 60 dB sagedustel 4000–8000 Hz.
(2) Nõuded nägemisele:
1) eelneval tervisekontrollil ei
tohi kummagi silma korrigeeritud või korrigeerimata nägemisteravus olla
alla 0,8;
2) perioodilisel tervisekontrollil ei tohi kummagi silma
korrigeeritud või korrigeerimata nägemisteravus olla alla 0,6.
§ 3. Meditsiinilised vastunäidustused
(1) Tervisehäired ja muud terviseseisundid, mis on absoluutseks, suhteliseks või ajutiseks vastunäidustuseks töötamisel tuukrina, on loetletud lisas 1.
(2) Absoluutse vastunäidustuse esinemisel ei sobi isik tuukrina töötama.
(3) Suhtelise vastunäidustuse esinemisel kehtestatakse piirangud tuukri sukeldumissügavusele või tervisetõendi kehtivusajale.
(4) Ajutise vastunäidustuse esinemisel ei tohi tuuker töötada kuni tervenemiseni vastunäidustuse põhjustanud haigusest.
§ 4. Nõutavad terviseuuringud
(1) Laboratoorsed uuringud:
1) vere kliiniline analüüs – eelneval ja
perioodilisel tervisekontrollil;
2) uriini analüüs – eelneval ja
perioodilisel tervisekontrollil;
3) veresuhkru analüüs – eelneval
tervisekontrollil, edaspidi näidustuste esinemisel;
4) veregrupi
määramine – eelneval tervisekontrollil.
(2) Röntgen- ja funktsionaaldiagnostilised uuringud:
1) kopsude
röntgenuuring – eelneval tervisekontrollil, edaspidi tervisekontrolli
tegija näidatud ajal, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul;
2)
südame koormustest – üle 40-aastastel tuukritel perioodilisel
tervisekontrollil;
3) audiomeetria – eelneval tervisekontrollil,
edaspidi näidustuste, sealhulgas põetud keskkõrvapõletik, kõrva
barotrauma, esinemisel;
4) nägemise kontroll – eelneval ja
perioodilisel tervisekontrollil;
5) barofunktsiooni test
rekompressioonikambris – eelneval tervisekontrollil, edaspidi
näidustuste, sealhulgas põetud äge ülemiste hingamisteede põletik,
põetud keskkõrvapõletik, kõrva barotrauma, esinemisel;
6)
spiromeetria – eelneval ja perioodilisel tervisekontrollil.
(3) Täiendavate terviseuuringute vajaduse määrab tervisekontrolli tegija. Täiendavate terviseuuringute vajaduse põhjenduse ja loetelu märgib tervisekontrolli tegija lisas 2 toodud vormi kohasele tuukri tervisekontrolli kaardile (edaspidi tervisekontrolli kaart).
§ 5. Tervisekontrolli tegija
Tuukrite tervisekontrolli teeb arst, kes on registreeritud tervishoiutöötajana «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses» (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 36; 61, 375; 62, 377) sätestatud korras ja kes on läbinud allveemeditsiinialase koolituse ning omab sellekohast tunnistust.
§ 6. Tervisekontrolli tegemise kord
(1) Eelnev tervisekontroll tuleb läbida mitte varem kui kolm kuud enne tuukrina tööle asumist. Töötamisel tuukrina tuleb tervisekontroll läbida perioodiliselt vähemalt üks kord aastas või tervisekontrolli tegija otsuse alusel sagedamini.
(2) Tuuker on kohustatud läbima terviseuuringud ühe kuu jooksul, arvates tervisekontrolli alustamise päevast.
(3) Kui viimasest tervisekontrollist on möödunud rohkem kui kolm aastat või kui tervisekontrolli tegijal puuduvad andmed eelneva tervisekontrolli tulemuste kohta, on nõutav tervisekontrolli läbimine eelneva tervisekontrolli mahus.
(4) Enne tervisekontrolli esitab kontrollitav tervisekontrolli tegijale isikut tõendava dokumendi ning täidab tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab selle õigsust oma allkirjaga.
(5) Tervisekontrolli tegija teostab tuukri arstliku läbivaatuse, teeb või korraldab nõutavad terviseuuringud ning kannab uuringute tulemused tervisekontrolli kaardile. Tervisekontrolli tegija võib terviseuuringute tegemisel vajadusel kaasata teisi arste.
(6) Arvestades tuukri terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, otsustab tervisekontrolli tegija, kas kontrollitav sobib või ei sobi töötama tuukrina või sobib töötama sukeldumissügavuse piiranguga.
(7) Tervisekontrolli tegija kannab tervisekontrolli otsuse tervisekontrolli kaardile. Otsuses märgitakse lubatud sukeldumissügavus.
§ 7. Tervisetõendi väljastamine
(1) Tervisekontrolli tegija väljastab tervisekontrolli läbinud tuukrile lisas 3 toodud vormi kohase tervisetõendi.
(2) Tervisetõend väljastatakse kehtivusajaga:
1) kuni üks
aasta – kui tervisekontrolli käigus avastatakse tuukril suhteline
vastunäidustus;
2) üks aasta – vastunäidustuste puudumisel.
§ 8. Terviseseisundiga seotud päringute tegemine
Tervishoiuteenuse osutaja, kelle juures tuuker on varem oma tervist kontrollinud või ennast ravinud, on kohustatud tervisekontrolli tegijale tema nõudmisel esitama tuukri terviseseisundit kajastavaid andmeid. Andmete saamiseks esitab tervisekontrolli tegija tuukri kirjaliku nõusoleku, mis vastab «Isikuandmete kaitse seaduses» (RT I 2003, 26, 158) sätestatud nõuetele.
§ 9. Tervisekontrolli andmete säilitamine
Tervishoiuteenuse osutaja säilitab tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi paberkandjal või elektroonilisel kujul 75 aastat, alates isiku sünnist.
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a.
Peaminister Juhan PARTS |
Sotsiaalminister Marko POMERANTS |
Riigisekretär Heiki LOOT |
Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. a määruse nr
290 «Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise
tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning
tervisetõendi väljastamise kord» lisa 1 |
MEDITSIINILISTE VASTUNÄIDUSTUSTE LOETELU
Meditsiiniline vastunäidustus | Eelnev tervisekontroll | Perioodiline tervisekontroll |
PSÜÜHILISED JA NEUROLOOGILISED HAIGUSED |
||
Orgaanilised, kaasa arvatud sümptomaatilised psüühikahäired | A | A |
Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- või käitumishäired | A | B |
Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired | A | A |
Kesknärvisüsteemi orgaanilised haigused: | ||
– ilmselt progresseeruvad haigusnähud | A | A |
– minimaalsed jääknähud, funktsioon kompenseeritud | A | B |
Pea- või seljaaju traumaatilised kahjustused püsiva neuroloogilise defitsiidiga | A | A |
Koljusisesed kirurgilised operatsioonid anamneesis | A | A |
Perifeerse närvisüsteemi haigused ja vigastused: | ||
– fikseerunud motoorika-, tunde- ja troofikahäired, sageli ägenev krooniline valusündroom | A | A |
– harvade ägenemistega, minimaalsete motoorika- ja tundehäiretega kroonilised perifeerse närvisüsteemi haigused | A | A |
Närvisüsteemi ägedad funktsionaalset laadi haigused (teadvusekaotuse hood, migreen) | A | A |
SISEHAIGUSED |
||
Ägedate või ägenenud krooniliste, ajutist töövõimetust põhjustanud haiguste järgne seisund | C | C |
Endokriinsed haigused (sh nii insuliinisõltuv kui ka tablettraviga ravitav hüpoglükeemiliste episoodidega suhkruhaigus) | A | A |
Vereloomehaigused, aneemiad, leukeemia, kõik kiiritusest põhjustatud verehaigused | A | A |
Allergiahaigused, bronhiaalastma | A | A |
Kopsutuberkuloosi kõik vormid | A | A |
Kroonilised kopsude, hingamisteede ja kopsukelme mittetuberkuloossed haigused, traumad ja kirurgilised operatsioonid ning varem esinenud iseeneslik õhkrind | A | A |
Kõrgvererõhutõbi: | ||
– I staadium | A | B |
– II staadium | A | A |
Orgaanilised südamelihase, pärgarterite, aordi haigused, südamerikked, südamelihase infarkt | A | A |
Seedeelundite kroonilised haigused | A | A |
Kroonilised neeruhaigused | A | A |
Liigeste progresseeruvad või ägenemisele kalduvad, oluliste valude ja funktsioonihäiretega haigused | A | A |
Haigused, mille korral peab haige pidevalt ravimeid tarvitama | A | A |
KIRURGILISED HAIGUSED |
||
Pahaloomulised kasvajad, mis tahes lokalisatsiooniga, samuti nende kirurgilise ravi järgsed deformeerivad armid | A | A |
Healoomulised suuremõõtmelised kasvajad, mis rõhuvad naaberkudesid või elundeid või takistavad tuukrivarustuse kandmist | A | B |
Põletuse või külmumise tagajärjed, mis piiravad liigeste liikuvust või takistavad tuukrivarustuse kandmist | A | A |
Kahe sõrme puudumine või liikumatus ühel käel, I või II sõrme puudumine paremal käel | A | B |
Jalapöia moondumine, pöia liikumatus, lamppöid | A | A |
Perifeersete veresoonte haigused või vigastused, mis põhjustavad verevarustuse häireid | A | A |
Igasuguse lokalisatsiooniga songad (sh paraösofageaalsed ja hiataalsongad) | A | A |
Pärasoole haigused: väljavajumine, tüsistunud hemorroidid | A | A |
Seemnekanali veenilaiendid, valusündroom | A | A |
KÕRVA-, KURGU- JA NINAHAIGUSED |
||
Välis- või keskkõrva kroonilised haigused, põetud keskkõrvapõletiku püsivad jääknähud | A | A |
Kõrvade ja nina kõrvalkoobaste barofunktsiooni häire | A | A |
Püsivad tasakaaluhäired, Meniere’i haigus | A | A |
Krooniline riniit olulise ninahingamise ning kõrvade ja nina kõrvalkoobaste barofunktsiooni häirega | A | A |
Nina kõrvalkoobaste kroonilised haigused | A | A |
Krooniline kõripõletik hääletekitamisfunktsiooni püsiva häirega | A | A |
Kõnehäired: | ||
tugevasti kogelev, kidakeelne või raskesti arusaadav kõne | A | A |
Kõrva-nina-kurgupiirkonna traumade või haiguste tagajärjed, millega kaasnevad hingamise, kõne-, neelamisfunktsiooni häired või mis takistavad tuukrivarustuse kandmist | A | A |
SILMAHAIGUSED |
||
Laugude ja pisaraaparaadi haigused, mis häirivad silma funktsioone | A | A |
Laugude kroonilised haigused, silma sidekesta põletikud | A | B |
Pisarateede haigustest tingitud pisaravool | A | C |
Silmakestade kroonilised põletikulised või degeneratiivsed haigused, võrkkesta irdumine, glaukoom, nägemisnärvi atroofia | A | B |
Värvustaju häired: | ||
dikromaasia ja anomaalne trikromaasia (keskmine või tugev aste) | A | B |
Vaateväljade ahenemine | A | B |
Silmamuna kirurgilised operatsioonid | B | B |
NAHA- JA SUGUHAIGUSED |
||
Generaliseerunud või raskesti ravitavad nahahaigused (sh leepra, pemfigus, psoriaas) | A | A |
Süüfilis | A | A |
STOMATOLOOGILISED HAIGUSED |
||
Esihammaste puudumine | A | B |
Suu limaskesta püsivad või korduvad haigused | A | A |
Näo, suuõõne, keele või lõualuu vigastused või kaasasündinud anomaaliad, mis moonutavad tugevasti nägu, häirivad kõnet, mälumist, neelamist või mis takistavad tuukrivarustuse kandmist | A | A |
Märkide seletused:
A – absoluutne
vastunäidustus
B – suhteline vastunäidustus
C –
ajutine vastunäidustus
Sotsiaalminister Marko POMERANTS |
Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. a määruse nr
290 «Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise
tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning
tervisetõendi väljastamise kord» lisa 2 |
Sotsiaalminister Marko POMERANTS |
Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. a määruse nr
290 «Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise
tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning
tervisetõendi väljastamise kord» lisa 3 |
Sotsiaalminister Marko POMERANTS |