Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Teede- ja Sideminister
määrus

lisa 12953255

Lisa 3

EHITUSGABARIIDI RAKENDAMISE JUHEND

SISUKORD

I peatükk. ÜLDSÄTTED
	1. Mõisted
II peatükk. EHITUSGABARIIDID
	2. Ehitusgabariit S
	3. Ehitusgabariit Sp
	4. Gabariitide S ja Sp ülemine piirjoon
	5. Gabariitide S ja Sp alumine piirjoon
III peatükk. VEEREMIGABARIIDID
	6. Veeremigabariit T
	7. Gabariitide T, Tts, Tpr ja 1-T alumine piirjoon
	8. Gabariitide 1-VM, 0-VM, 02-VM ülemised piirjooned
	9. Gabariitide 1-VM, 0-VM, 02-VM alumised piirjooned
	10. Gabariidi 03-VM ülemine piirjoon
	11. Gabariidi 03-VM alumised piirjooned
	12. Eriveeremitüüpide ehitusgabariidid
	13. Veeremi transportimine valmistajatehasest sihtkohta
	14. Gabariitide T ja 1-T järgi ehitatud veeremi täiskõrgus
	15. Veeremi alumiste vedrustamata osade kõrgus
	16. Veeremi ehitus- ja projektkontuur
IV peatükk. EHITUSGABARIIDI S ja Sp RAKENDAMISE SÄTTED
	17. Rakendamise põhitingimused
	18. Ehitusgabariitide S ja Sp mõõtude kasutamine
	19. Reisi- ja kaubaplatvormide gabariitmõõdud
	20. Gabariitide S ja Sp piirjoon (kaugus tee teljest 3100 mm)
	21. Gabariidi Sp piirjoon (kaugus tee teljest 2000 mm)
	22. Gabariidi Sp piirjooned ja
	23. Gabariidi S ülemine piirjoon elektrifitseeritud raudteeliinil
	24. Ümberehitatavate ehitiste minimaalne piirjoon
	25. Naaberteede/-radade telgede vahekaugus
	26. Ehitise/rajatise, seadme ja naaberteed/-radade telgede vahekauguse lubatud minimaalsed ehitusgabariidi nõuded, ettevalmistamisel gabariidi Tpr järgi ehitatud 8-teljelise poolvaguni ja gabariidi Tts järgi ehitatud tsisternvaguni kurseerimiseks
	27. Gabariidinõuded ehitisele/rajatisele ja seadmele
	28. Radade/teede telgedevahelised lubatud minimaalkaugused Tpr ja Tts gabariidi järgi ehitatud veeremi kurseerimisel
	29. Materjalide, tagavaraosade, seadmete jms kaugus rööbastee äärest
	30. Ehitusgabariidi S ja Sp piirmõõtude ja naaberteede/-radade telgede vahekauguse muutumine kõverikes
	31. Ehitusnormid
	32. Ekspluatatsiooninormid
	33. Ehitusgabariidi laienduse üleminek lähenemisel kõverikule
	34. Ehitiste/rajatiste ja seadmete gabariidi nõuetele vastavuse kontrollimine, ebagabariitsete kohtade arvele võtmine ja kõrvaldamine
	35. Ehitiste/rajatiste, seadmete ja radade/teede telgede mõõdistamine
	36. Ebagabariitse ehitise/rajatise, seade või radade/teede telgede vahekauguse arvele võtmine, ümberehitamine ja sellekohane aruandlus
	Lisa 1. Ehitusgabariit 1-SM
	Lisa 2. Naaberteede telgede vahekaugus jaamas
	Lisa 3. Ehitiste või seadmete ja veeremigabariidi või veeremi vahelised minimaalsed lubatud horisontaal- ning vertikaalvahemikud
	Tabel 1. Ehitiste või seadmete ja veeremigabariidi või veeremi vahelised minimaalsed lubatud horisontaalvahemikud δx (mm)
	Tabel 2. Ehitise või seadme ja veeremigabariidi või konkreetse veeremi minimaalsed lubatud vertikaalvahemikud δy, mm
	Lisa 4. Ehitusgabariitide ja radade/teede telgede vahekauguse mõõdud (ehitusnormid) teekõverikus
	Tabel 1. Avalikuks kasutamiseks määratud raudtee jaamavahe ja jaama pearadade ääres paiknevate ehitiste ja seadmete ehitusgabariidi S mõõdud tee kõverikus (ehitusnormid)
	Tabel 2. Harutee (välis- ja siseharutee) kõverikes paiknevate ehitiste ja seadmete ehitusgabariitide S ja Sp mõõdud (ehitusnormid)
	Tabel 3. Jaamateede (v.a peatee) välisrööpa kõrgendusega kõverikus asuva ehitise ja seadme ehitusgabariitide S ja Sp mõõdud (ehitusnormid)
	Tabel 4. Välisrööpa kõrgenduseta ja 50 km/h piirkiirusega jaamatee kõverikus asuva ehitise ja seadme ehitusnormid (gabariitide S ja Sp mõõdud)
	Tabel 5. Kõverikes asuvate teede telgede vahekauguse ehitusnormid (suurendamine) avalikuks kasutamiseks määratud raudteel, mm
	Tabel 6. Välis- ja siseharutee naaberteede/radade telgede vahekauguse ehitusnormid (suurendamine) kõverikus, mm
	Tabel 7. Raja/tee telje ja toe (viadukti, jalakäigusilla, kontaktvõrgu, side ja turvanguseadme õhuliini, elektrivalgustuse või -varustuse ning torujuhtme) foorimasti, tee- ja signaalmärgi ning posti siseääre vahekauguse ehitusnormid kõverikes (suurendamine)
	Tabel 8. Välisrööpa arvutuslikud kõrgendused kõverikus tee telje ning toe, masti ja posti vahekauguse ehitusnormi leidmiseks
	Tabel 9. Ehitusgabariidi S mõõdud kõverikus (ekspluatatsiooninormid)
	Tabel 10. Ehitusgabariidi Sp mõõdud kõverikus (ekspluatatsiooninormid)
	Tabel 11. Minimaalse piirjoone A mõõdud ehitise ümberehitamisel kõverikus (ekspluatatsiooninormid)
	Tabel 12. Elekterveole ümberehitatava ehitise minimaalse piirjoone B1 ülemise osa mõõdud (ekspluatatsiooninormid)
	Tabel 13. Elektrifitseeritaval liinil asuvate ehitiste minimaalse piirjoone B2 ülemise osa mõõdud (ekspluatatsiooninormid)
	Tabel 14. Reisi- ja kaubaplatvormi ülemise ääre koordinaadid kõverikus (ekspluatatsiooninormid)
	Tabel 15. Piirjoone PR ja PR’ minimaalsed sisemõõdud kõverikus
	Tabel 16. Piirjoone PRp ja PR’p minimaalsed sisemõõdud kõverikus
	Tabel 17. Piirjoone Ts minimaalsed sisemõõdud kõverikus
	Tabel 18. Piirjoone Tsp minimaalsed sisemõõdud kõverikus
	Tabel 19. Radade/teede telgede vahekauguste dm ja d’m suurendamine kõverikus (ekspluatatsiooninormid)
	Tabel 20. Täielik tsentrifugaalkiirendus
	Tabel 21. Ristjääkkiirendus
	Tabel 22. Tingvaguni külgeemaldumine kõverikus (b = 36 000/R)
	Tabel 23. Gabariidi Tpr järgi ehitatud 8-teljelise 4350 mm kõrguse (ülemisest vöötalast) poolvaguni ja gabariidi Tts järgi ehitatud 8-teljelise tsisternvaguni külgeemaldumine kõverikus (bv = 26 700/R, bs = 16 500/R)
	Lisa 5. Ebagabariitsete kohtade passi näidisvorm

I peatükk
ÜLDSÄTTED

Raudtee, «Raudteeseaduse» (RT I 1999, 29, 405; 2001, 31, 170) ja «Raudtee tehnokasutuseeskirja» (RTL 1999, 127, 1773; 2000, 54, 836) mõistes, ning muud ehitised/rajatised ja seadmed, mis paiknevad raudtee ääres või selle kaitsetsoonis, peavad vastama ehitusgabariitide S või Sp (Raudteede Koostööorganisatsiooni, edaspidi OSShD, liikmesriikide raudteedel kasutatava standardi GOST 9238-83) nõuetele ja tagama raudteeveeremi (edaspidi veerem) ohutu liiklemise.

Ehitusgabariitide rakendamise juhend (edaspidi juhend) sätestab ehitusgabariitide S ja Sp (edaspidi gabariit S ja Sp) rakendamise eripärasused raudtee ehitus- ja hoiutöödel, ehitiste/rajatiste ja seadmete gabariitide S ja Sp nõuetele vastavuse kontrollimise ja järelevalve tehnilised tingimused ning ebagabariitsete (mittegabariitsete) kohtade kõrvaldamise korra.

Käesoleva juhendiga sätestatud nõuded kehtivad:

– 1520 (1524) mm rööpmelaiusega raudteele, sh raudtee-ettevõtja või ettevõtja haruteele liitumisjaamast kuni raudtee-ettevõtja või ettevõtja territooriumi piirini (edaspidi välisharutee) ning ettevõtja territooriumi või territooriumide vahelisele haruteele (edaspidi siseharutee);

– ehitisele «Planeerimis- ja ehitusseaduse» (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377) mõistes ja rajatistele raudteeseaduse mõistes 1520 (1524) mm rööpmelaiusega raudteele, kus liikleb standardi GOST 9238-83 nõuete kohaselt ehitatud veerem;

– rahvusvahelisel 1520 (1524) mm rööpmelaiusega ja 1435 mm rööpmelaiusega raudteel kasutamiseks ehitatud veeremile;

– raudteele, kus on kehtestatud piirkiirus kuni 160 km/h;

– uue raudtee, raudtee-ettevõtja või ettevõtja välis- ja siseharutee ning selle ehitise/rajatise ja seadme ehitusprojektile;

– olemasoleva raudtee ja raudtee infrastruktuuri ehitise/rajatise, raudtee-ettevõtja või ettevõtja harutee ning seal asuva ehitise/rajatise ja seadme rekonstrueerimisele, remontimisele, teise raja ehitamisele, raudtee elektrifitseerimisele ja muudele ehitus- ja remonttöödele.

Juhendi tehniliste normide kasutamine rööbastee, infrastruktuuri ehitise/rajatise, seadme ja veeremi ehitamisel või remontimisel, rekonstrueerimisel, sh ka nende puhul, mis on ehitatud enne käesoleva juhendi jõustumist, on sätestatud käesoleva juhendi vastavates peatükkides.

1. Mõisted

1.1. Juhendis kasutatakse järgmisi mõisteid ja termineid:
1) ehitusgabariit – rööbastee teljega ristiolev piirjoon, millest sissepoole ei tohi peale veeremi ulatuda ükski ehitise ega seadme osa, rööbastee ääres paiknevad materjalid, varuosad, seadmed jms. Erandiks on need seadmete osad, mis on ette nähtud vahetuks koostööks veeremiga (kontaktjuhe koos kinnitusdetailidega jms) tingimusel, et nende paiknemine gabariidisiseses ruumis on kooskõlas veeremi nende osadega, millega nad tohivad kokku puutuda ja on välistatud kokkupuude veeremi muude osadega;
2) veeremigabariit – rööbastee teljega risti olev piirjoon, millesse peab mahtuma sirgele horisontaalteele paigaldatud nii uus kui maksimaalse lubatud piirkulumiga tühi või laaditud veerem (veeremi rööbasteel olek kõige ebasobivamas asendis ilma vedrude külgkaldeta ja dünaamilise võnkumiseta);
3) veeremi ehituskontuur – rööbastee teljega risti olev arvutuslik piirjoon, mis määratakse käesoleva juhendi punktis 16 toodud metoodika alusel. Sellest väljapoole ei tohi ulatuda ükski sirgel horisontaalteel seisva uue laadimata veeremi osa, mille pikisuunaline vertikaalne kesktasapind on ühitatud tee teljega;
4) veeremi projektkontuur – rööbastee teljega risti olev arvutuslik piirjoon, mida on ehituskontuuriga võrreldes vähendatud plusstolerantsi suuruse võrra ja mille sees peavad asuma vaadeldavas lõikes kõik projekteeritava nimimõõtmetega veeremi konstruktsioonielemendid.

Veeremi ehitus- ja projektkontuurid määratakse projekteeritava veeremi kõigi iseloomulike lõigete jaoks.

1.2. Ehitus- ja veeremigabariidi vaheline (kaherajalisel liinil ka kõrvuti olevatel rööbasteedel seisvate veeremite gabariitidevaheline) nn ohutusruum (edaspidi ruum) on ette nähtud veeremi ja sellele laaditud veose nihkumise juhuks, mis võib olla põhjustatud rööbastee seisundi muutustest normide piires ja tekkida veeremi vertikaal- või horisontaalvõngete või vedrude külgkalde tõttu. Vajadusel nähakse ette ohutusruum ka veeremit teenindava personali ohutuse tagamiseks.

1.3. Veeremigabariidi ja ehituskontuuri vaheline ruum on vajalik:
1) veeremi horisontaalnihke kompenseerimiseks, mis leiab aset rööbasteel tekkiva lookleva liikumise juures konstruktsiooniliste pilude tõttu veereosa lubatud piirkulumiga elementides;
2) vertikaalnihke kompenseerimiseks, mille põhjustavad veereosade maksimaalne lubatud kulumine ja vedrude staatiline läbivajumine arvutusliku koormuse mõjul.

1.4. Veeremi ehitus- ja projektkontuuride vaheline ruum nähakse ette veeremi ehitamisel ja remondil lubatud plusshälvete kompenseerimiseks.

1.5. Ehitusgabariitide tähised ja nende kasutusalad on:
1) S – avalikuks kasutamiseks määratud raudtee ning liitumisjaama ja ettevõtja territooriumi vahelise välisharutee ääres paiknevatele ehitistele/rajatistele ja seadmetele (joonised 1 ja 3–6);
2) Sp – raudtee-ettevõtja või ettevõtja siseharutee ääres paiknevatele ehitistele/rajatistele ja seadmetele (joonised 2–7).

1.6. Veeremigabariidi tähised ja nende kasutusalad SRÜ riikide, Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Mongoolia raudtee-ettevõtjate veeremile on:
1) T – veeremile avalikuks kasutamiseks määratud raudteel, raudtee-ettevõtja või ettevõtja sise- või välisharuteel, mille ehitised ja seadmed vastavad ehitusgabariidile S ja S_p (joonised 8 ja 12–15);
2) Tts – tsistern- ja kallurvagunile avalikuks kasutamiseks määratud raudteel, raudtee-ettevõtjale või ettevõtjale kuuluval sise- või välisharuteel, mille ehitised/rajatised ja seadmed vastavad käesolevale ehitusgabariidi rakendamise juhendile (joonised 9 ja 12–15);
3) Tpr – poolvagunile avalikuks kasutamiseks määratud raudteel, raudtee-ettevõtjale või ettevõtjale kuuluval sise- või välisharuteel, mille ehitised/rajatised ja seadmed vastavad käesolevale ehitusgabariidi rakendamise juhendile (joonised 10 ja 12–15);
4) 1-T – avalikuks kasutamiseks määratud raudteel, raudtee-ettevõtjale või ettevõtjale kuuluval sise- või välisharuteel kasutatavale veeremile (joonised 11–15);
5) 1-VM – 1520 (1524) mm rööpmelaiusega raudteel ja Raudteede Koostöö organisatsiooni (edaspidi OSShD) liikmesriikide 1435 mm rööpmelaiusega rahvusvaheliseks raudteeliikluseks avatud magistraal- ja teistel raudteedel kasutatavale veeremile (joonised 16 ja 19–23);
6) 0-VM – veeremile 1520 (1524) mm rööpmelaiusega raudteel ja OSShD liikmesriikide 1435 mm rööpmelaiusega raudteede põhiliinidel, kus on kehtestatud üksikutel raudteelõikudel liikluspiirangud (joonised 17 ja 19–23);
7) 02-VM – 1520 (1524) mm rööpmelaiusega raudteel ning OSShD liikmesriikide 1435 mm rööpmelaiusega raudteedel kasutatavale veeremile (joonised 18–23);
8) 03-VM – 1520 (1524) mm rööpmelaiusega raudteel ning kõigil Aasia ja Euroopa 1435 mm rööpmelaiusega raudteedel kasutatavale veeremile (joonised 24–26).

1.7. Ehitus- ja veeremigabariitide nõuete alusel kehtestatakse raudteeveostele laadimisgabariidid ja ebagabariitsuse astmed. Veoste laadimisgabariitide ja ebagabariitsuse astmete määramisel juhindutakse neist rahvusvahelistest eeskirjadest ja juhenditest, milliseid aktsepteerivad ühist vaguniparki kasutavate riikide raudteeadministratsioonid. Ebagabariitsete veoste läbilaskmise kord raudteel sätestatakse raudtee-ettevõtja tegevuseeskirjas.

II peatükk
EHITUSGABARIIDID

2. Ehitusgabariit S

2.1. Ehitusgabariidi S (edaspidi gabariit S) piirjooned ja mõõdud peavad vastama joonisel 1 toodutele, sh:
1) sirgel rööbasteel asuva ülesõidukatte piires oleva renni (a₂–a₁) laius ei tohi olla alla 75 mm;
2) juhendis nimetatud erijuhtudel on lubatud ehitada kauba- ja reisiplatvorme, mille kõrgus rööpapeast on üle 1100 mm;
3) kaubaplatvormid peavad asuma rööbastee teljest vähemalt 1750 mm kaugusel nii, et on tagatud raudteeliikluse ja teenindava personali ohutus;
4) mastid, toed, postid, ehitised ja seadmed ei tohi piirata fooride nähtavust.

Märkus. 1. Mõõdud a₁ ja a₂ peavad olema:
• 1520 mm rööpmelaiuse korral: a₁ = 670 mm, a₂ = 760 mm;
• 1524 mm rööpmelaiuse korral: a₁ = 672 mm, a₂ = 762 mm.
2. Gabariit S kehtib samuti reisirongide peatuskohtadele.

Joonis 1. Gabariit S

	silla sildeehitise, varikatuse, platvormi, ülesõidukatte, vedurisignalisatsiooni induktorite, pöörmemehhanismi ja selle piires asuvate turvanguseadmete ning jaama teedevahel asuvate ehitiste/rajatiste ja seadmete piirjoon (vastavalt p 5.12);
	kõigi uute seadmete ja ehitiste/rajatiste piirjoon, v.a need, mis asuvad sellisel rööbasteel, mille elektrifitseerimine on välistatud ka sel juhul kui elektrifitseeritakse kogu kõnealune piirkond, sh: I–II–III – jaamavahede ja nende jaamateede piirjoon (rajatiste piires*), kuhu ei ole kavandatud veeremi tehnoloogilist seisukohta;

* Käesolevas juhendis nimetatakse:
• rajatiseks – silda (ka jalakäigusilda), viadukti, estakaadi, tugiseina ja varikatust, v.a need kohad, kus on konkreetsetest oludest lähtudes vajalik täpselt märkida, millise rajatisega on tegemist;
• jaamaks – rööpmestikuga meldepunkti.

	Ia–Ib–IIa–IIIa – muude jaamateede piirjoon.
	Märkus. Murru kujul antud mõõdu lugejas on kontaktjuhtme riputus kandetrossiga, nimetajas – sama ilma kandetrossita.
	sellise rööbastee ääres oleva ehitise/rajatise või seadme piirjoon, mille elektrifitseerimine on välistatud ka sel juhul, kui elektrifitseeritakse kogu kõnealune piirkond;
	jaamavahe või jaama äärmise tee välisküljel või eraldiasuval jaamateel oleva ehitise (v.a silla sildeehitise, platvormi ja varikatuse konstruktsiooni elemendid) ja seadme piirjoon;
	piirjoon, millest jaamavahel ja jaamatee kasuliku pikkuse ulatuses ei tohi olla kõrgemal ükski seade, v.a rajatise elemendid, ülesõidukatted, veduri-signalisatsiooni induktorid, pöörmemehhanismid ja nende piires asuvad turvanguseadmed;
	jaamavahel ja jaamateel asuva ehitise (või vundamendi), maa-aluste trosside, kaablitorude ja muude, raudteesse mittekuuluvate rajatiste ning seadmete piirjoon, v.a signaali- ja translatsioonipunktides asuvad turvangurajatised ja -seadmed;
	silla-, estakaadi- jt rajatiste käsipuude konstruktsioonielementide piirjoon.

2.2. Ehitise ja seadme kaugust (3100 mm) rööbastee teljest( )võib rasketes tingimustes** vähendada raudtee-ettevõtja või ettevõtja põhjendatud taotlusel Raudteeameti loal, kuid see ei tohi olla väiksem, kui:
1) 2750 mm – kontaktvõrgu masti, foori, tugiseina siseservani jaamavahel ja 2450 mm jaamas;
2) 1920 mm – rööpapeast kääbusfoori kuni 1100 mm kõrguse (mõõdetuna rööpapea pealispinnast) väljaulatuva osani.

Seejuures tuleb rööbastee teljest vähem kui 3100 mm kaugusele paigaldatava toe, masti ja eraldiseisva posti asukohas punktidele 10–14 ettenähtud horisontaalmõõte 3100 ja 2900 mm samuti vastavalt vähendada.

2.3. Avalikuks kasutamiseks määratud raudtee elekterveole ümberehitatavate ehitiste ja seadmete ning välisharutee gabariitide S ja Sp ülemisi piirjooni võib kasutada ainult raudtee-ettevõtja või ettevõtja taotlusel Raudteeameti loal. Seejuures võib kalduda kõrvale gabariidi S piirjoonest I-II-III ja Ia–Ib–IIa–IIIa tingimusel, et säilivad joonisel 3 ja tabelis 1 näidatud vahemikud.

3. Ehitusgabariit Sp

3.1. Ehitusgabariidi Sp (edaspidi gabariit Sp) piirjooned ja mõõdud peavad vastama joonisel 2 toodutele.

** raskete tingimuste all mõistetakse keerulisi topograafilisi, geoloogilisi jt kohalikke tingimusi, mille puhul kehtestatud gabariitmõõtude kasutuselevõtt põhjustab ehitustööde mahu ja maksumuse tunduva suurenemise.

Märkus. 1. Mõõdud a₁ ja a₂ peavad olema:
• 1520 mm rööpmelaiuse korral: a₁ = 670 mm, a₂ = 760 mm;
• 1524 mm rööpmelaiuse korral: a₁ = 672 mm, a₂ = 762 mm.
2. Mõõt tee teljest punktideni 1,1a ja rööpapeast piirjooneni 1–1 kehtib mitteelektrifitseeritava rööbastee puhul (hoone- või rajatisesisesed lubatavad mõõdud on sulgudes).
3. Elektrifitseerimisele kuuluva rööbastee gabariidi Sp ülemine piirjoon määratakse punktis 4 toodud normide järgi.

3.2. Sirgel rööbasteel asuva ülesõidukatte piires oleva renni (a₂–a₁) laius peab olema vähemalt 75 mm.

3.3. Käesolevas juhendis nimetatud erijuhul on lubatud ehitada kauba- ja reisiplatvorme, mille kõrgus rööpapeast on üle 1100 mm.

3.4. Kaubaplatvorm peab olema tee teljest vähemalt 1750 mm kaugusel, et oleks tagatud raudteeliikluse ja teenindava personali ohutus.

3.5. Mastid, toed, postid, ehitised ja seade ei tohi piirata fooride nähtavust.

3.6. Rööbasteel, mida mööda veetakse ebagabariitseid veoseid, ei tohi olla ühtki rööpapeast kõrgemale kui 1100 mm ulatuvat ehitist või seadet (näidatud pideva joonega).

3.7. Ehitise/rajatise ja seadme kaugust (3100 mm) rööbastee teljest ( ) võib rasketes tingimustes vähendada raudtee-ettevõtja või ettevõtja põhjendatud taotlusel Raudteeameti loal, kuid see ei tohi olla väiksem, kui:
1) 2750 mm – kontaktvõrgu masti, foori ja tugiseina siseservani jaamavahel ja 2450 mm jaamas;
2) 1920 mm rööpapeast kääbusfoori kuni 1100 mm kõrguse (mõõdetuna rööpapea pealispinnast) väljaulatuva osani.

3.8. Raudtee-ettevõtja või ettevõtja võib põhjendatud asjaoludel ja Raudteeameti loal:
1) rakendada ehitiste/rajatiste ja seadmete jaoks piirjoont ( ), mille kõrgus on 4800 mm;
2) vähendada raskete tingimuste korral kaugust 2350 mm tee teljest piirjooneni ( ) kuni 2250 mm-ni.

3.9. Mõõtu 2000 mm rööbastee teljest piirjooneni () võib raudtee-ettevõtja või ettevõtja põhjendatud taotluse alusel Raudteeameti loal vähendada. Seejuures peab säilima veeremi ja konkreetse ehitise või seadme vahel juhendis näidatud minimaalne ohutusruum ning olema tagatud suurema gabariidimõõtmetega veeremi kasutamine.

Joonis 2. Gabariit Sp

	silla sildeehitise, varikatuse, platvormi, ülesõidukatte, veduri-signalisatsiooni induktori, pöörmemehhanismi ja selle piires asuvate turvanguseadmete ning ettevõtja territooriumil asuva ehitise ja seadme piirjoon (v.a ehitised/rajatised ja seadmed, mis on piiratud , jt joontega), ning jaama teedevahel asetseva ehitise/rajatise ja seadme piirjoon vastavalt p 5.12;
	sellise ehitise/rajatise ja seadme (v.a silla sildeehitise, platvormi ja varikatuse konstruktsioonielementide) piirjoon, mis asub naaberettevõtjate vahel jaamavahe või jaama äärmiste teede välisküljel või ettevõtjate territooriumil asuvaid jaamu ühendavate äärmiste teede välisküljel;
	piirjoon, millest jaamavahel ja jaamatee kasuliku pikkuse ulatuses ei tohi olla kõrgemal ükski seade, v.a rajatise elemendid, ülesõidukatted, veduri-signalisatsiooni induktorid, pöörmemehhanismid ja nende piires asuvad turvanguseadmed;
	kraanatala, riigli, väravaposti jt samalaadsete rööbasteedel asuvate ehitiste ja seadmete piirjoon, mis on ette nähtud üksnes kuni 4700 mm kõrgusega eriveeremile, kuhu üle 4700 mm (kuni 5300 mm) kõrgusega üldkasutatava veeremi sattumine on välistatud;
	piki rööbasteed asuva kuni 1000 mm pikkuse üksiku samba, väravaposti või hoone esileulatuva osa (seina- ja tugipiilar, trepp jms) piirjoon;
	jaamateel (v.a pea- ja vastuvõtu-ärasaateteel) asuva laadimis-, tühjendus- ja valamisseadme, rööbasteeäärse lao katuseräästa, veeremi mittetööasendis oleva tehnohoolde-, ekipeerimis- ja remondiseadme või muu tehnoloogilise seadme piirjoon;
	sillakäsipuu jt rajatiste konstruktsioonielementide piirjoon.

4. Gabariitide S ja Sp ülemine piirjoon

4.1. Uute ja ümberehitatavate ehitiste/rajatiste ning seadmete ehitusgabariitide S ja Sp ülemised piirjooned elektrifitseeritavatel ülemise kontaktjuhtmega teelõikudel, mis asuvad ettevõtja territooriumil või territooriumide vahel, kehtestatakse joonisel 3 ja tabelis 1 näidatud normide kohaselt.

Joonis 3. Gabariitide S ja Sp ülemine piirjoon

	ehitusgabariidi ülemine piirjoon;
	veeremigabariidi ülemine piirjoon;
	vooluvõtturi üles-alla ja külgsuunas liikumise asendile vastav ala.

Elekterveoga raudtee uute või ümberehitatavate ehitiste/rajatiste ja seadmete ning kontaktjuhtme, vooluvõtturi ja veeremi vahelised
normaal- ja minimaalvahemikud

Tabel 1

Märkus. 1. Esimest mõõtarvu kasutatakse siis, kui olemasoleva raudtee ümberehitamine elekterveole ei põhjusta majanduslikult ebaotstarbekaid kulutusi ja pikaajalisi liikluskatkestusi.
2. Sulgudes olevat mõõtarvu kasutatakse olemasoleva rajatise jaoks ainult erandjuhul vastava põhjendusega ning raudtee-ettevõtja või ettevõtja põhjendatud taotluse alusel Raudteeameti loal.

4.2. Vältimaks olemasoleva ehitise/rajatise ja seadme mittevajalikke ümbertegemisi raudtee elekterveole ümberehitamisel, tuleb ehitusgabariidi ülemise piirjoone ( ) nurgad vahemike a ja A₂ tagamiseks ümardada.

4.3. Ettevõtja võib siseraudtee kapitaalehituse teostamisel Raudteeameti loal vähendada kontaktjuhtme rippekõrgust, arvestades seal kurseeriva veeremi tüüpi, konstruktsiooni ja mõõte.

4.4. Kontaktvõrgu pinge korral alla 1,5 kV peab kontaktjuhtme rippekõrguse ning kontaktvõrgu ja selle voolukandva osa ning ehitise maandatud osa vahelise õhuvahemiku suuruse kehtestama ehitusprojektiga. Ehitusprojekti tellib raudtee-ettevõtja või ettevõtja, kooskõlastades selle Raudteeametiga.

4.5. Külgvooluvõtu korral kehtestatakse kontaktjuhtme rippekõrgus ja kaugus rööbastee teljest igal üksikjuhul eraldi ehitusprojektiga, sõltuvalt kohalikest tingimustest, kasutatava veeremi konstruktsioonist ja liiklusohutusest.

5. Gabariitide S ja Sp alumine piirjoon

5.1. Kaksikristpöörme gabariitide S ja Sp alumine piirjoon peab vastama joonisel 4 toodule.

Joonis 4. Kaksikristpöörme gabariitide S ja Sp alumine piirjoon

Märkus. Piirjoon määrab ära tömbi riströöpa osade rööpapeast kõrgemale ulatumise ja rööbastee teljest eemaldumise lubatud normid ning see ei ole pöörme konkreetne ristlõige.

5.2. Sorteerimismäe vaguniaeglusti gabariitide S ja Sp alumine piirjoon peab vastama joonistel 5 ja 6 toodule.

5.3. Joonisel 5a näidatud piirjoone ületamine on lubatud erandina ainult tangtüüpi aeglusti (KV) puhul, kui see on pidurdusvalmidusasendis. Seejuures peab pidurduslati kõrgus rööpapeast olema alla 140 mm.

5.4. Vaguniaeglusti konstruktsiooni jaoks, mis võimaldab rattapaaril vabajooksuasendis pidurduslatti vetruvalt (ilma löögita) eemale suruda, võib sellele asendile vastavat rattaharja läbiminekurenni laiust 64 mm vähendada kuni 45 mm.

5.5. Vagunialuste tõukurite ja muu vaguni pealelükkeseadmete gabariidi alumine piirjoon peab vastama joonisel 7 toodule.

5.6. Joonistel 1–7 ja tabelis 1 näidatud 1520 (1524) mm rööpmelaiusega raudtee ehitusgabariidid kehtivad ka 1435 mm rööpmelaiusega raudteedel, mida mööda liikleb (pärast pöördvankrite vahetamist) ka SRÜ riikide ja Eesti, Läti, Leedu, Soome ning Mongoolia raudteede veerem. Muu välisriigile kuuluva veeremi kasutamise korral tuleb nendel rööbasteedel kasutada OSShD ehitusgabariiti 1-SM, mis on toodud käesoleva juhendi lisas 1.

5.7. Gabariitide S ja Sp alumine piirjoon sorteerimismäe vaguniaeglustile
a) piirjoon, millest üheski asendis, k.a töö- ehk pidurdusasend, ei tohi üle ulatuda ükski vaguniaeglusti osa;

Joonis 5. Gabariitide S ja Sp alumine piirjoon sorteerimismäe vaguniaeglustile

ainult KV-tüüpi aeglustile kehtiv piirjoon;

b) piirjoon, millest ei tohi mittetööasendis üle ulatuda ükski vaguniaeglusti osa;

Joonis 6. Gabariitide S ja Sp alumine piirjoon sorteerimismäe vaguniaeglustile

ainult tüübi 50 aeglustile kehtiv piirjoon.

5.8. Kaherajalise liini jaamavahel peab raudtee radade telgedevahe olema vähemalt 4100 mm.

Kolme- ja neljarajalistel liinidel peab 2. ja 3. raja telgedevahe olema vähemalt 5000 mm. Uue ja ümberehitatava jaama naaberteede telgedevahe tuleb võtta käesoleva juhendi lisa 2 järgi.

Minimaalse telgedevahe kõrvutiasuvatel jaamateedel, kus liikleb veeremigabariidi Tpr järgi ehitatud raudteeveerem, kehtestab raudtee-ettevõtja ja ettevõtja Raudteeameti loal.

5.9. Ehitusgabariidi mõõdud ja radade/teede telgede vahekaugus on antud sirgete teelõikude ja üle 4000 m raadiusega kõverike jaoks. Kõverikes, mille raadius on 4000 m ja vähem, peavad ehitusgabariidi mõõdud ja radade/teede telgedevahed suurenema, lähtudes 2-teljelise 24 m pikkuse ja 17 m suundbaasiga vaguni (on võetud arvutuste aluseks) läbipääsust samasuguse liiklusohutusega nagu on sirgel teel, ning võttes rongiliikluse perspektiivis arvesse ka võimalikke suurenevaid rongiliikluse piirkiirusi.

Ehitusgabariitide ja radade/teede telgedevahe suurendamise normid kõverikes on sätestatud käesoleva juhendiga.

5.10. Kõverikes on:
• horisontaalmõõduks kaugus teetelgjoonest, mis läbib rööbet ehitisele/rajatisele või seadmele lähima rööpapea tööservast 760 (762) mm kaugusel;
•  vertikaalmõõduks kaugus rööpapea pealispinnast.

5.11. Ehitusgabariitide S ja Sp mõõdud, mille piirjooned on joonistel 1 ja 2 näidatud pideva joonega, ja joonisel 2 joonega () ning peatee radadevaheline kaugus 4100 mm peavad tagama läbisõidul veeremi, ohutusnõudeid täitva teenindava personali ja reisijate ohutuse. Teenindava personali ja ettevõtjate töötajate töö- ja liikumiskohtades tuleb neid mõõte suurendada normideni, mille juures on tagatud töötajate ohutus, veeremi ja ehitise/rajatise või seadme ning kahe kõrvutiasuva veeremi vahel olles. Suurendatud kaugus kehtestatakse võttes aluseks teede asetuse, otstarbe, liikumise kiiruse, ja see on:
1) ehitistele/rajatistele ja seadmetele vähemalt 3100 mm rööbastee teljest;
2) radade/teede vahel vastavalt 1520 (1524) mm rööpmelaiusega raudtee projekteerimisnormidele ja -eeskirjadele.

Ettevõtja territooriumil asuval raudteel, kus ei veeta ebagabariitseid veoseid, võib kehtestada raja/tee telje ning teenindava personali liikumiskohas asuva ehitise/rajatise või seadme vahelise kauguse selliselt, et liikuva veeremi ja ehitise/rajatise või seadme vahele jääks vähemalt 850 mm laiune ala.

Joonis 7. Gabariidi Sp alumine piirjoon vagunialustele tõukuritele jt vaguni pealelükkeseadmetele

	piirjoon, millest ei tohi ainult kaubavagunitele ette nähtud teel väljapoole ulatuda ükski mittetööasendis vagunialuse tõukuri jt vaguni pealelükkeseadmete osa;
	piirjoon, millest ei tohi igasuguse veeremi läbilaskmist võimaldaval teel väljapoole ulatuda ükski mittetööasendis vagunialuse tõukuri jt vaguni pealelükkeseadmete osa;
	piirjoon, mis on lubatud enne 1. jaanuari 1974. a ehitatud mittetööasendis vagunialuse tõukuri jt vaguni pealelükkeseadmetele.

5.12. Jaamavahel ja jaama teedevahel ei tohi tee kasuliku pikkuse piires, teede hoolde- ja remonditööde mehhaniseerimise tagamiseks, olla ühtki ehitist/rajatist ega seadet, v.a gabariitide S ja Sp joonega () lubatu.

Kui selle nõude täitmine on võimatu ja tekib vajadus paigutada teedevahele üksikuid seda nõuet rikkuvaid seadmeid (tugi, mast, post, turvanguseade jt), tuleb need koondada võimalikult ühele teedevahele, et oleks tagatud teiste jaamateede jooksva remondi ja hoolde mehhaniseerimise võimalus. Sellise seadme kaugus naabertee teljest peab olema kooskõlas gabariitide S ja Sp piirjoonte mõõtudega, mis on joonistel 1 ja 2 näidatud pideva joonega.

5.13. Kaugus tee teljest viadukti ja jalakäigusilla vahetugede ning jaama teedevahel asuva hoone lähima servani peab olema vähemalt 2450 mm.

5.14. Tehnoseadmete paigaldamisel nende ettevõtja teede vahele, kus ei veeta ebagabariitseid veoseid, tuleb määrata seadmeosade kaugused iga naabertee teljest vastavalt joonisel 2 toodud gabariidi Sp piirjoonele ().

5.15. Kogu sorteerimismäe küüru pikkuses ei tohi kuni 1920 mm kaugusel tee teljest olla ühtegi rööpapeast kõrgemale ulatuvat ehitist ega seadet.

5.16. Käesoleva juhendiga kehtestatud ehitusgabariitide vertikaalmõõdud peavad säilima kogu ehitise/rajatise või seadme kasutusaja jooksul. Ehitise/rajatise ja seadme kõrguse määramisel tuleb arvestada rööpapea kõrguse muutumist, mis võib väheneda rööbaste kulumise tõttu või suureneda teist tüüpi (kõrgemate) rööbaste paigaldamise, killustikballasti kasutuselevõtu jne tagajärjel.

III PEATÜKK

VEEREMIGABARIIDID

6. Veeremigabariit T

6.1. Veeremigabariitide (edaspidi gabariidid) T, Tts, Tpr ja 1-T ülemine piirjoon. Gabariidi T ülemine piirjoon peab vastama joonisele 8.

Joonis 8. Gabariidi T ülemine piirjoon

	piirjoon ainult signaalseadmetele;
	väljaulatuvate osade (käepide, küünarnukialus, vihmaveerenn, tuuleklaas jne) piirjoon. Avatud asendis peab tuuleklaas mahtuma signaalseadme piirjoontesse;
	vt p 13.

6.2. Piirkonnas, kus plaanitakse kasutada veeremit, mille ehitamisel on punktide 8 ja 10 vahelises kõrgusevahemikus kasutatud gabariidi T laiust täies ulatuses, ei tohi punktide 5–6 vahel olla ühtegi jaamas ehitusgabariidile S mittevastavat ehitist/rajatist (vt joonist 1).

6.3. Gabariidi T järgi projekteeritud veeremi ehituslaius punktide 8 ja 10 vahelises kõrgusevahemikus ei tohi olla üle 3600 mm. Kui see kujuneb osas 16 toodud arvutuste tulemusel väiksemaks, siis tuleb ehitusmõõduks võtta arvutuslik mõõt.

6.4. Gabariidi Tts ülemine piirjoon peab vastama joonisele 9.

Joonis 9. Gabariidi Tts ülemine piirjoon

6.5. Kõrgusevahemikus 5200–5300 mm peab gabariidi Tts järgi projekteeritav veerem mahtuma gabariiti 1-T samal kõrgusel, mis on joonisel 11 näidatud pideva joonega.

6.6. Gabariidi Tpr ülemine piirjoon peab vastama joonisel 10 toodule.

6.7. Kuni gabariidi Tpr järgi ehitatud veeremi läbilaskmist mittevõimaldavate ehitiste/rajatiste ja seadmete ümbertegemiseni võib kasutada Tpr gabariidi täislaiust veeremi mahutamiseks kontuuri, mis on ülevalt piiratud joonega 3–3 (kõrguseni 4350 mm). Joonest 3–3 kõrgemal peab veerem mahtuma gabariiti 1-T, mis on joonisel 11 näidatud pideva joonega.

6.8. Gabariidi 1-T ülemine piirjoon peab vastama joonisel 11 toodule.

6.9. Gabariidi 1-T järgi projekteeritava veeremi ehituslaius ei tohi punktide 8 ja 10 vahelises kõrgusevahemikus olla üle 3250 mm. Kui see punkti  16 järgi tehtud arvutuste tulemusena kujuneb alla 3250 mm, siis tuleb ehitusmõõduks võtta arvutuslik mõõt.

Joonis 10. Gabariidi Tpr ülemine piirjoon

	käepidemete piirjoon;
	vt p 13.

Joonis 11. Gabariidi 1-T ülemine piirjoon

	piirjoon ainult signaalseadmetele;
	väljaulatuvate osade (käepide, küünarnukialus, vihmaveerenn, tuuleklaas jne) piirjoon. Avatud asendis peab tuuleklaas mahtuma signaalseadme piirjoontesse;
	vt p 13.

7. Gabariitide T, Tts,_, Tpr ja 1-T alumine piirjoon

7.1. Gabariitide T, Tts, Tpr ja 1-T alumine piirjoon peab vastama joonistel 12–15 toodule.
a) SRÜ ja Eesti, Läti ning Leedu 1520 (1524) mm rööpmelaiusega raudteedel liikuva veeremi puhul, v.a vaguniaeglustitega seadmestatud sorteerimismäeteed (vt joonist 12);

Joonis 12. Gabariitide T, Tts, Tpr ja 1-T alumine piirjoon
(punkti 7.1 alapunkt «a»)

b) SRÜ riikide ja Eesti, Läti ning Leedu 1520 (1524) mm rööpmelaiusega raudteedel liikuva veeremi puhul, k.a vaguniaeglustitega seadmestatud sorteerimismäeteed aeglusti mittetööasendi korral (vt joonist 13);

Joonis 13. Gabariitide T, Tts, Tpr ja 1-T alumine piirjoon
(punkti 7.1 alapunkt «b»)

c) SRÜ riikide ja Eesti, Läti ning Leedu 1520 (1524) mm rööpmelaiusega raudteedel liikuva veeremi puhul, k.a vaguniaeglustitega seadmestatud sorteerimismäeteed aeglusti igasuguse asendi korral (vt joonist 14);

Joonis 14. Gabariitide T, Tts, Tpr ja 1-T alumine piirjoon
(punkti 7.1 alapunkt «c»);

d) SRÜ riikide ja Eesti, Läti ning Leedu 1520 (1524) mm rööpmelaiusega raudteedel liikuva veeremi puhul, k.a vaguniaeglustitega seadmestatud sorteerimismäeteed aeglusti igasuguse asendi korral ja vagunite pealelükkeseadmetega teed (vt joonist 15).

Joonis 15. Gabariitide T, Tts, Tpr ja 1-T alumine piirjoon
(punkti 7.1 alapunkt «d»)

	kere vedrustusega osade piirjoon;
	pöördvankri vedrustusega raam ja sellele kinnitatud osade piirjoon;
	vedrustuseta osade piirjoon.

Märkus. 1. Sulgudes olevaid vertikaalmõõte kasutatakse ainult reisivagunitel (v.a posti-, pagasi- ja kahekorruselised vaatekupliga vagunid), k.a elektri- ja diiselrongivagunid.
2. Joonisel 14 joonel 24–25–26 ja joonisel 15 joonel 22–23–24 asuvad süvendid on ainult pidurihoobade kaitseklambrite jaoks.

7.2. Madalate platvormide jt kuni 200 mm kõrguste seadmetega liinidel kasutataval veeremil gabariidiga T võib joonistel 12–15 olevate punktide 10 ja 11 kõrgust 60 mm võrra vähendada (võtta ühel tasapinnal punktiga 12).

7.3. Gabariitidega T ja 1-T veeremi jaoks võib kauguseks tee teljest punktideni 11–12–13 (joonised 12–15) olla 1700 mm neil liinidel, kus ehitiste ja seadmete alumine osa on täielikus vastavuses jaama ehitusgabariidiga S.

8. Veeremigabariitide (edaspidi gabariidid) 1-VM, 0-VM, 02-VM ülemised piirjooned

8.1. Gabariit 1-VM peab vastama joonisel 16 toodule.

Joonis 16. Gabariidi 1-VM ülemine piirjoon

piirjoon ainult signaalseadmetele.

Märkus. Murruna on näidatud:
• lugejas – mõõt, millele peavad vastama rahvusvahelise liikluse jaoks ehitatud uued vagunid ning Bulgaaria, Ungari, Saksamaa, Poola, Rumeenia, Tšehhi ja Slovakkia raudteedel varemehitatud kasutusel olevad vagunid;
• nimetajas – mõõt, millele peavad vastama SRÜ riikide ja Eesti, Läti, Leedu ning Mongoolia raudteedel varemehitatud kasutusel olevad vagunid.

8.2. Veeremi ehituslaius punktide 10 ja 11 vahelises kõrgusevahemikus ei tohi olla üle 3250 mm.

8.3. 1520 (1524) mm rööpmelaiusega raudteel kasutatava veeremi väljaulatuvad osad (käepide, küünarnukialus, vihmaveerenn, tuuleklaas jt) on lubatud sobitada gabariiti 1-VM, võttes arvesse lisakaldjoont, mille kaugus tee teljest on:
• kõrgusel 3850 mm (punkt 4) 1700 mm;
• kõrgusel 1160 mm (punkt 9) 1800 mm.

8.4. Gabariidi 0-VM ülemine piirjoon peab vastama joonisel 17 toodule.

Joonis 17. Gabariidi 0-VM ülemine piirjoon

	piirjoon ainult signaalseadmetele;
	kuni 1960. a ehitatud vagunite lubatud gabariidilaiendus.

Märkus. Murruna on näidatud:
• lugejas – mõõt, millele peavad vastama rahvusvahelise liikluse jaoks ehitatud uued vagunid ning Bulgaaria, Ungari, Saksamaa, Poola, Rumeenia, Tšehhi ja Slovakkia raudteedel varemehitatud kasutusel olevad vagunid;
• nimetajas – mõõt, millele peavad vastama SRÜ riikide ja Eesti, Läti, Leedu ning Mongoolia raudteedel varemehitatud kasutusel olevad vagunid.

8.5. Gabariidi 02-VM ülemine piirjoon peab vastama joonisel 18 toodule.

Joonis 18. Gabariidi 02-VM ülemine piirjoon

piirjoon ainult signaalseadmetele.

9. Gabariitide 1-VM, 0-VM, 02-VM alumised piirjooned

9.1. Gabariitide alumised piirjooned peavad vastama joonistel 19–23 toodule.
a) 1520 (1524) mm rööpmelaiusega SRÜ riikide ja Eesti, Läti ning Leedu raudteedel, ning OSShD liikmesriikide 1435 mm rööpmelaiusega raudteedel liikuva veeremi puhul, v.a vaguniaeglustitega seadmestatud sorteerimismäeteed (vt joonist 19);

Joonis 19. Gabariitide 1-VM, 0-VM, 02-VM alumised piirjooned
(punkti 9.1 alapunkt «a»)

b) 1520 (1524) mm rööpmelaiusega SRÜ riikide ja Eesti, Läti, Leedu raudteedel ning OSShD liikmesriikide 1435 mm rööpmelaiusega raudteedel liikuva veeremi puhul, k.a vaguniaeglustitega seadmestatud sorteerimismäeteed aeglusti mittetööasendi korral (vt joonist 20);

Joonis 20. Gabariitide 1-VM, 0-VM, 02-VM alumised piirjooned
(punkti 9.1 alapunkt «b»)

c) 1520 (1524) mm rööpmelaiusega SRÜ riikide ja Eesti, Läti, Leedu raudteedel ning OSShD liikmesriikide 1435 mm rööpmelaiusega raudteedel liikuva veeremi puhul, k.a vaguniaeglustitega seadmestatud sorteerimismäeteed aeglusti igasuguse asendi korral (vt joonist 21);

Joonis 21. Gabariitide 1-VM, 0-VM, 02-VM alumised piirjooned
(punkti 9.1 alapunkt «c»)

d) 1520 (1524) mm rööpmelaiusega SRÜ riikide ja Eesti, Läti, Leedu raudteedel ning OSShD liikmesriikide 1435 mm rööpmelaiusega raudteedel liikuva veeremi puhul, k.a OSShD liikmesriikide raudteede uut tüüpi vaguniaeglustitega (ehitatud OSShD poolt soovitatud perspektiivse gabariidi järgi) seadmestatud sorteerimismäeteed aeglusti igasuguse asendi korral (vt joonist 22);

Joonis 22. Gabariitide 1-VM, 0-VM, 02-VM alumised piirjooned
(punkti 9.1 alapunkt «d»)

e) 1520 (1524) mm rööpmelaiusega SRÜ riikide ja Eesti, Läti, Leedu raudteedel ning OSShD liikmesriikide 1435 mm rööpmelaiusega raudteedel liikuva veeremi puhul, k.a vaguniaeglustitega seadmestatud sorteerimismäeteed ja vagunite pealelükkeseadmetega teed (vt joonist 23).

Joonis 23. Gabariitide 1-VM, 0-VM, 02-VM alumised piirjooned
(punkti 9.1 alapunkt «e»)

Märkus. 1. Murruna on näidatud:
• lugejas – mõõdud rahvusvahelisteks vedudeks ehitatud uute vagunite ning Bulgaaria, Ungari, Saksamaa, Poola, Rumeenia, Tšehhi ja Slovakkia raudteedel liikuvate varemehitatud vagunite jaoks;
• nimetajas – mõõdud SRÜ, Eesti, Läti, Leedu ja Mongoolia raudteedel liikuvate varemehitatud vagunite jaoks.
2. Sulgudes antud mõõdud kehtivad 1435 mm rööpmelaiusega raudteel.
3. Joonisel 21 joonel 24–25–26 ja joonisel 23 joonel 18–19–20 asuvad süvendid on ainult pidurihoobade kaitseklambrite jaoks.

10. Veeremigabariidi 03-VM ülemine piirjoon

Gabariidi 03-VM ülemine piirjoon peab vastama joonisel 24 toodule.

Joonis 24. Gabariidi 03-VM ülemine piirjoon

11. Gabariidi 03-VM alumised piirjooned

11.1. Gabariidi 03-VM alumised piirjooned peavad vastama joonistel 25 ja 26 toodule.
a) 1520 (1524) mm rööpmelaiusega SRÜ riikide ja Eesti, Läti ning Leedu raudteedel ning 1435 mm rööpmelaiusega Euroopa ja Aasia raudteedel, v.a vaguniaeglustitega seadmestatud sorteerimismäeteed (vt joonist 25);

Joonis 25. Gabariidi 03-VM alumine piirjoon (punkti11.1 alapunkt «a»)

b) 1520 (1524) mm rööpmelaiusega SRÜ riikide ja Eesti, Läti ning Leedu raudteedel ning 1435 mm rööpmelaiusega Euroopa ja Aasia raudteedel, k.a vaguniaeglustitega seadmestatud sorteerimismäeteed aeglusti igasuguse asendi korral (vt joonist 26);

Joonis 26. Gabariidi 03-VM alumine piirjoon (punkti 11.1 alapunkt «b»)

	kere vedrustusega osad;
	pöördvankri vedrustusega raami ja sellele kinnitatud osad;
	kere ja pöördvankri vedrustuseta osad.

Märkus. 1. Sulgudes olevad mõõdud on 1435 mm rööpmelaiusega raudteele.
2. Joonisel  26 näidatud gabariidi vertikaalmõõdud on kere ja pöördvankrivedrustusega osade jaoks. Vedrustamata osade jaoks tuleb neid 15 mm võrra vähendada.

12. Eriveeremitüüpide ehitusgabariidid

Raudteede gabariitidest lähtuvad eriveeremitüüpide ehitusgabariidid kehtestab:

• avalikuks kasutamiseks määratud raudteel ja välisharuteedel liikuvale veeremile raudtee-ettevõtja kooskõlastatult Raudteeametiga;

• ainult ettevõtjate raudteel liikuvale veeremile – veeremihoidja kooskõlastatult Raudteeametiga.

13. Veeremi transportimine valmistajatehasest sihtkohta

Veeremi projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse gabariitide T, Tpr ja 1-T kriipsjoonega piiratud mõõte.

Veeremi transportimine valmistajatehasest sihtkohta mööda avalikuks kasutamiseks määratud raudteed toimub kui kaup oma telgedel ebagabariitse veoste veoeeskirja järgi.

14. Gabariitide T ja 1-T järgi ehitatud veeremi täiskõrgus

Gabariitide T ja 1-T järgi ehitataval, SRÜ riikide ja Eesti, Läti, Leedu raudteedel ning ettevõtjate haruteedel kasutamiseks ettenähtud veeremil võib gabariidi täiskõrgus olla 5300 mm.

Gabariitide T ja 1-T järgi ehitatav eriveerem (k.a vedurid), mis on ette nähtud kasutamiseks ainult nende ettevõtjate haruteedel, kus ehitiste/rajatiste ja seadmete ehitusgabariidi Sp juures (vt joont joonisel 2) on kõrgust vähendatud 4800 mm-ni, ei tohi olla kõrgem kui 4700 mm. Eriveeremi (k.a vedurid) kõrguse vähendamise vajaduse peab raudtee-ettevõtja kooskõlastatult Raudteeametiga ära märkima veeremi projekteerimise tehnilistes tingimustes.

15. Veeremi alumiste vedrustamata osade kõrgus

Veeremi uute konstruktsioonide projekteerimisel tuleb püüda veeremi alumiste vedrustamata osade kõrgust suurendada, kasutades selleks joonistel 12 ja 19 näidatud mõõdu 65 mm asemel vähemalt 80 mm.

16. Veeremi ehitus- ja projektkontuur

16.1. Veeremigabariidi ülemine vertikaalmõõt on ühtlasi ka selleks maksimaalmõõduks, mis selle gabariidi järgi projekteeritaval koormamata veeremil võib olla kõrguseks.

Projekteeritava veeremi juures lubatud minimaalsed alumised ehitusmõõdud saadakse, kui suurendatakse veeremigabariidi vastavaid vertikaalmõõte veeremi kasutamisel käiguosade normeeritud maksimumkulumi tagajärjel tekkinud staatilise paralleelse allalangemise suuruse võrra. Vedrustusega detailide ja vedrude ühtlase vajumise ning nende arvutuslikust koormusest tingitud läbipainde (arvestamata dünaamilisi võnkumisi) korral saadakse need mõõdud samal viisil.

Veeremi jaoks, mille kasutamise käigus on võimalik vahetada ühe läbimõõduga rattapaar teise läbimõõduga rattapaariga, määratakse vertikaalmõõt suurima võimaliku läbimõõduga rattapaaril ülevalt ja väikseima võimaliku läbimõõduga rattapaaril altpoolt.

16.2. Veeremiehituse lubatud maksimaalsed horisontaalmõõdud saadakse vähendades igast küljest vastava gabariidiga veeremi ristmõõte vajalike piirangute E₀, E_s ja E_v võrra mm (veeremi ristnihkeid sisenemisel arvutusliku raadiusega kõverikku, võttes arvesse käiguosa detailide lubatud piirkulumit ja lõtku), mis leitakse järgmiste valemitega:
• veeremi juhtristlõike* piirang E₀
E₀ = 0,5 (S – d) + q + w + (k₁ – k₃) – k;      (1)
* veeremi juhtristlõike all mõistetakse käesolevas juhendis pöördtapi ristlõiget, millel on tee telje suhtes kõige väiksem ristnihe.

• veeremi ristlõike sisepiirang E_s, mis asub juhtristlõigete vahel
E_s = 0,5 (S – d) + q + w + [k₂ (l – n) n + k₁ – k₃] – k + α;      (2)

• veeremi ristlõike välispiirang E_v

Ev = [0,5 (S – d) + q + w]

+ [k2 (l + n) n – k1 – k3] – k + β,

(3)

kus:
l – veeremi juhtlõigete vaheline kaugus (veeremibaas), m;
n – kaugus veeremi vaadeldavast ristlõikest lähima juhtlõikeni, m;
S – rööpme suurim laius arvutusliku raadiusega kõverikus, mm;
d – piirkulumiga rehviharjade välisservade vaheline väikseim kaugus, mm;
q – suurim võimalik ristnihe juhtlõikes pöördvankriraami keskasendist ühele poole rattapaari, mis on tekkinud puksisõlme ning vankriraami ja puksi ühendusliigendi elastsete elementide piirkulumist ja deformeerumisest põhjustatud pilude tagajärjel;
w – suurim võimalik ristnihe juhtristlõikes kere keskasendist ühele poole pöördvankriraami, mis on tekkinud kere ja pöördvankriraami ühendusliigendi piirkulumist ja vetruvast võnkumisest põhjustatud pilude tagajärjel;
k – suurus, mis lubab gabariitides 0-VM, 02-VM, 03-VM ja 1-VM projekteeritud veeremil väljuda kõverikul R = 250 m oma alumise osaga gabariidi piiridest, mm;
k_{1  – pöördvankritega veeremi lisaristnihke suurus arvutusliku raadiusega kõverikul (gabariitidel T, Tts, Tpr , 1-T ja gabariidi 1-VM ülemisel osal 200 m; gabariitidel 0-VM, 02-VM, 03-VM ja gabariidi 1-VM alumisel osal 250 m), mm;
k2   – dimensioonitegur, mis sõltub kõveriku arvutusliku raadiuse suurusest (gabariitidel T, Tts, Tpr, 1-T ja 1-VM ülemisel osal 200 m; gabariitidel 0-VM, 02-VM, 03-VM ja gabariidi 1-VM alumisel osal 250 m), mm/m²;
k3 – suurus, mis lubab gabariitides T, 1-T, Tts, Tpr ja ülemises osas gabariidi 1-VM järgi projekteeritud veeremil väljuda kõverikul R = 200 m gabariidi piiridest, mm;
α ja β – veeremi sise- ja välislõigete lisapiirangud, mm, väga pika veeremi juures, mis kehtestatakse kõveriku R = 150 m läbimise puhuks. Tavalise, masstoodangu veeremi puhul võrduvad α ja β nulliga.}

16.3. Veeremi lubatud maksimaallaius 2B, mm, vaadeldava ristlõike mingil n kõrgusel rööpapeast leitakse valemiga:

2B = 2 (B^w – E),       (4)

kus:
B^w– pool vastava veeremi gabariidi laiusest vaadeldaval kõrgusel, mm;
E – üks eespool toodud piirangutest E_o, E_s ja E_v, mm.

16.4. Kui gabariitide T, Tts, Tpr, 1-T ja gabariidi 1-VM ülemise osa järgi projekteeritaval veeremil p 16.2 toodud valemites (1...3) osutub sulgudes olev eraldivõetud suurus (k₁ – k₃), [k₂ (l – n)n + k₁ – k₃] või [k₂ (l + n)n – k₁ – k₃] negatiivseks, siis seda ei arvestata, s.t see võrdsustakse nulliga. Sel juhul tehakse piirangute E₀, E_s ja E_v arvutus tingimusel, et veerem mahub sirgel teelõigul gabariiti järgmiste valemite järgi:

     (5)

(6)

kus:
 – veeremi vastavate lõigete poollaiuse piirangud sirgel teelõigul, mm;
S^p – maksimaalne rööpmelaius sirgel teelõigul, mm, ülejäänud tähemärkide tähendused on samad, mis valemites (1), (2) ja (3).

Veeremigabariitide 0-VM, 02-VM, 03-VM ja gabariidi 1-VM alumise osa piirangute E₀, E_s ja E_v arvutamisel tuleb arvestada sulgudes olevaid negatiivseid suurusi. Kui seejuures piirangud E₀, E_s ja E_v osutuvad negatiivseteks, siis neid ei arvestata (nad võrdsustatakse nulliga) ning veeremi laiuseks võetakse vastavas lõikes gabariidi laius.

16.5. Valemites (1), (2) ja (3) võetakse tegurite k, k₁, k₂ ja k₃ suurused tabeli 2 järgi.

16.6. Valemites (2) ja (3) olevad lisapiirangud α ja β on kasutusel ainult veeremi eritüüpide juures, mille pikkus ja baas on suuremad tingvaguni pikkusest ja baasist ning mis kehtestatakse lähtudes tingimustest, et veerem läbiks kõverikku R = 150 m.

Tabel 2

Siin p on veeremi pöördvankri baas, m

α ja β arvväärtuseks tuleb võtta:

gabariitide T, Tts , Tpr, 1-T ja gabariidi 1-VM ülemise osa jaoks:

α = 0, α = 0,833 (l × n – n2 + 0,25p2 – 72),	kui l × n – n2 + 0,25 p2 ≤ 72; kui l × n – n2 + 0,25 p2 > 72;		(7)
β = 0, β = 0,833 (l × n + n2 – 0,25p2 – 72),	kui l × n + n2 – 0,25 p2 ≤ 72; kui l × n + n2 – 0,25 p2 > 72;		(8)

gabariitide 0-VM, 02-VM, 03-VM ja gabariidi 1-VM alumise osa jaoks:

α = 0, α = 1,333 (l × n – n2 + 0,25p2 – 100),	kui l × n – n2 +0,25 p2 ≤ 100; kui l × n – n2 + 0,25 p2 > 100;		(9)
β = 0, β = 1,333 (l × n + n2 – 0,25p2 – 120),	kui l × n + n2 – 0,25 p2 ≤ 120; kui l × n + n2 – 0,25 p2 > 120;		(10)

16.7. Tabelis 2 ja valemites (7), (8), (9) ja (10) võetakse pöördvankri baasiks p:
1) kolmeteljelisel pöördvankril – äärmiste telgede vahekaugus;

2) liigendpöördvankritega veeremil –

(11)

kus:
• p₀ on ühe pöördvankri baas,
• p₁, p₂ , p₃...p_n on 1., 2., 3. ja n ühendustala tugipunktide vahe.

Kui ühe ja sama veeremi pöördvankrite baasid on erineva suurusega, siis võetakse E₀ ja E_s arvutamiseks kõige suurema ja E_v arvutamiseks kõige väiksema baasi suurus.

16.8. Veeremi lõplikud ehitusmõõtmed tuleb kehtestada arvestades seda, et oleks tagatud projekteeritava uue veeremi osade ja olemasoleva veeremi osade koostöö (teise läbimõõduga ja vanatüübiliste rattapaaride allaveeretamine, teist tüüpi laagrite kasutamine jne).

16.9. Sorteerimismäel liikuva veeremi projekteerimisel tuleb selle mõõtudele teha lisakontroll lähtudes tingimusest, et mäeküüru vertikaalkõveriku väikseim raadius on 250 m.

16.10. Käesoleva juhendi valemitega arvutusmetoodika veeremi ehitusmõõtude saamiseks kehtestatakse ehitusgabariidi kasutamise sätetega.

16.11. Veeremi valmistamisel ja remondil tehakse tema alumine projektkontuur kindlaks suurendades, ülemist ja horisontaalset aga vähendades, veeremi ehituskontuuri vastavate osade ja detailide plusstolerantsi suuruse võrra.

16.12. Projekteeritava veeremi mahutamine käesoleva juhendi gabariitidesse toimub ehitus- ja projektkontuuri ning tema vastavate osade (kere, pöördvanker ja neile kinnitatud detailid) välispiirjoone paigutamisega ühisele joonisele nende ühitamiseks.

Iga gabariiti mahutatava väljaulatuva veeremiosa koordinaadid tuleb ära näidata:
• horisontaalne – veeremi pikisuunalisest keskmisest vertikaaltasapinnast;
• vertikaalne – rööpapea pealispinnast.

Lisaks peavad olema tehtud kerepealse ja -aluse seadmestiku asendiskeemid, millel on ära märgitud vaadeldava veeremiosa kontrollitava lõike ja pöördtapi lõike vaheline kaugus.

16.13. Valmistaja ettevõtja ei tohi valmistada veeremit, mis ei vasta ehituskontuurile.

IV peatükk
EHITUSGABARIIDI S JA SP RAKENDAMISE SÄTTED

17. Rakendamise põhitingimused

17.1. Gabariit S kehtib avalikuks kasutamiseks määratud raudtee ning liitumisjaama ja ettevõtja territooriumi vahelise välisharutee ääres paiknevatele ehitistele/rajatistele ja seadmetele.

Gabariit Sp kehtib raudtee-ettevõtja või ettevõtja siseharutee ääres paiknevatele ehitistele/rajatistele ja seadmetele.

17.2. Gabariite S ja Sp kasutatakse:
1) uue raudtee ning ettevõtja välis- ja siseharutee projekteerimisel ja ehitamisel;
2) raudtee rekonstrueerimisel, ettevõtja välis- ja siseharutee uuendamisel, raudtee elektrifitseerimisel, uue peatee ehitamisel, jaamatee pikendamisel, teedevõrgu laiendamisel ning muudel ehitustöödel;
3) raudtee ekspluatatsioonil ja remonttöödel.

17.3. Käesoleva juhendiga kehtestatakse gabariitide S ja Sp piirmõõtmete kasutamine uue raudtee ehitamisel, raudtee rekonstrueerimisel, raudtee-ettevõtja ning ettevõtja sise- ja välisharutee remontimisel.

17.4. Käesolevas juhendis toodud piirmõõdud kehtivad raudteel, kus rongid sõidavad piirkiirusega kuni 160 km/h. Suurema piirkiiruse korral määratakse ehitisgabariidi piirmõõdud ja radade/teede telgede vahekaugus ehitusprojektiga.

17.5. Ehitusgabariitide S ja Sp piirmõõdud ning radade/teede telgede vahekaugused on antud sirgele teeosale ja kõverikule raadiusega üle 4000 m. Alla 4000 m raadiusega kõverikul tuleb piirmõõte ja radade/teede telgede vahekaugust suurendada käesolevas juhendis sisalduvate ehitus- ja ekspluatatsiooninormide kohaselt.

17.6. Ehitise/rajatise ja seadme rajamisel (ehitamisel) ei tohi olla negatiivset hälvet gabariitidega S ja Sp kehtestatud kaugustest rööbastee (raja) teljest ja rööpapea tasandist, v.a platvormi kõrguse, kääbusfoori ja mitmesuguste väliseadmete puhul, vt p 19.10.

17.7. Gabariitide S ja Sp pideva piirjoone mõõtmetele vastav ehitis/rajatis ja seade peab tagama käesoleva juhendi veeremigabariidi alusel ehitatud veeremi ohutu liiklemise. Tagatud peavad olema ka kõigi lubatud ebagabariitsuse astmega laetud vagunite kurseerimine. Raudteel, mille juures on gabariidi Sp piirjoone järgi ehitatud ehitisi või rajatisi ja seadmeid, on välistatud 4., 5. ja 6. külgebagabariitsuse astmega laaditud vaguni kurseerimine. Piirjoone puhul on välistatud sellise veeremi kurseerimine, mille kõrgus rööpapeast on üle 4700 mm.

17.8. Ehitusgabariitidega S ja Sp ja radade/teede telgede vahekauguste mõõtudest tuleb kinni pidada nii ehitise/rajatise, seadme ja rööbastee ehitamisel ja edaspidi kogu nende kasutusaja jooksul. Selle eest vastutavad:
1) ehitise/rajatise, seadme ja rööbastee ehitus-, rekonstrueerimis- või remondiprojekti koostamisel projekteerija, raudtee-ettevõtjad ja ettevõtjad, ning need füüsilised ja juriidilised isikud, kes osalevad ehitusprojektide ekspertiisi ning kooskõlastamise protsessis, nagu Raudteeameti või omaniku järelevalveinsenerid jt;
2) ehitamise, rekonstrueerimise ja remondi ajal ehitajad ning objekti ehitusjärelevalves ja ehitusobjekti kasutussevõtmises osalevad ametiisikud;
3) rööbastee, ehitise/rajatise ja seadme kasutamise ajal nende korrashoiu eest vastutavad raudtee-ettevõtjad, ettevõtjad või teised volitatud isikud.

18. Ehitusgabariitide S ja Sp mõõtude kasutamine

18.1. Gabariitide S ja Sp pidev piirjoon
1) gabariitide S ja Sp pidevat piirjoont 1–2–4a–8 (vt jooniseid 1 ja 2) kasutatakse jaamavahel asuva üksiku ehitise (silla sildeehitis) ehitamisel ja projekteerimisel, mille ristlõike suurenemine tõstab märkimisväärselt rajatise maksumust.
2) gabariitide S ja Sp pidevat piirjoont 1–2–4–5–6–7–8 kasutatakse:
• jaamas ja reisirongi peatuskohas kõrge või madala reisi- või kaubaplatvormi ehitamisel ja projekteerimisel;
• jaamas (jaama piires) toe, masti, posti, turvanguseadme jms objekti ehitamisel ja projekteerimisel selleks eraldatud 5300–6500 mm laiusega teedevahele;
• pöörmete piirkonnas pöörmeajami, pöörmemehhanismide, teekarbi, kaablimuhvi, drossel-transformaatori, foori, turvanguseadmete ning pneumopuhuri ehitamisel ja projekteerimisel;
• ettevõtja territooriumil olevate ehitiste, nii väljas kui hoone sees asuvate seadmete ehitamisel ja projekteerimisel.

18.2. Gabariitide S ja Sp alumist pidevat joont kasutatakse ka ülesõidukoha katte ja vedurisignalisatsiooni induktori paigaldamisel või ehitamisel.

18.3. Teedevahel, jaamatee kasuliku pikkuse ulatuses, ei tohi olla ehitisi/rajatisi ja seadmeid peale nende, mis on piiratud gabariitide S ja Sp piirjoonega ja vastavad käesoleva juhendi p 18.1.

18.4. Jaamatee kasuliku pikkuse ulatuses ja jaama kõriku piires lubatakse teedevahele püstitada:
1) mastiga kordus- ja tõkkefoore ning kääbusfoore;
2) mast- ja kääbusfoore vastuvõtu-ärasaateteede ja sorteerimis-ärasaateteede vahele sel juhul, kui foori koht ei ühti isoleerluku asukohaga;
3) kahepoolse pargiside poste;
4) viadukti ja jalakäigusilla tugesid ning teenindushooneid.

18.5. Mastfoor, tugi ja teenindushoone peab asuma naabertee teljest 2450 mm kaugusel, kääbusfoor vähemalt 1920 mm kaugusel ja selle kõrgus ei tohi olla üle 1100 mm.

18.6. Eba- ja üliebagabariitse veosega vaguni liiklemiseks tuleb jaamas näha ette igas liiklussuunas vähemalt üks rööbastee, mille äärsed kõik ehitised/rajatised ja seadmed vastaksid gabariidi S ja/või Sp pidevale joonele. Selle rööbastee ja naabertee telgede vahekaugus peab olema jaamas vähemalt 4800 mm ja ehitatavas või rekonstrueeritavas jaamas vähemalt 5300 mm. Piirdetulp teedevahel ei tohi olla rööpapea pealispinnast kõrgem kui 450 mm.

19. Reisi- ja kaubaplatvormide gabariitmõõdud

19.1. Reisi- ja kaubaplatvorm peab ehitamisel, rekonstrueerimisel ja kasutamisel mahtuma käesoleva juhendi joonistel 1 ja 2 näidatud gabariitide S ja Sp pideva piirjoonega 4–5–6–7–8 piiratud alumisse ruumi. Välja arvatud p 19.2 nimetatud juhtudel peavad reisiplatvormil olema järgmised mõõtmed:
1) kõrgel reisiplatvormil: kõrgus rööpapeast 1100 mm ja kaugus tee teljest 1920 mm;
2) madalal reisiplatvormil: kõrgus rööpapeast 200 mm ja kaugus tee teljest 1745 mm.

19.2. Reisijate rongile peale- ja mahamineku hõlbustamiseks võib kõrge reisiplatvormi ehitada kõrgusega 1100–1300 mm (vt käesoleva juhendi p 2.1 ja 3.3), kui see asub:
1) intensiivse linnalähiliiklusega raudteeliini jaama vastuvõtu-ärasaatetee või peatee ääres, tingimusel, et peatee ja vähemalt üks vastuvõtu-ärasaatetee tagavad ebagabariitse veosega vaguni liiklemise mõlemas liiklussuunas (st et kõik teeäärsed ehitised/rajatised ja seadmed vastavad jaamavahel kehtiva gabariidi S pidevale joonele);
2) mitmerajalise raudteeliini reisirongi peatuskohas ainult reisiliiklusele spetsialiseeritud raja ääres;
3) jaama tupikteel, kus ei ole ette nähtud ebagabariitse veosega rongi vastuvõttu ja ärasaatmist.

19.3. Tupiktee äärsed ja kuni 50 km/h piirkiirusega jaamatee (v.a peatee) äärsed kõrged reisiplatvormid, mis on tee teljest vähemalt 1875 mm kaugusel, võivad olla kasutusel kuni ümberehitamiseni.

19.4. Olemasolevat madalat, kuni 270 mm kõrgust ja tee teljest vähemalt 1425 mm kaugusel asuvat reisiplatvormi võib kasutada kuni selle ümberehitamiseni.

19.5. Kaubaplatvorm peab ehitamise ja kasutamise ajal vastama p 2.1 nõuetele.

19.6. Jaamatee ääres, kus ei laadita ega kurseeri ebagabariitse veosega ega sõida gabariidi T järgi ehitatud elektrirongide vaguneid, on lubatud Raudteeameti loal ehitada kaubaplatvorme kõrgusega 1200 mm, kaugusega tee teljest kuni platvormi servani 1800 mm.

Erandjuhul võib kaubaplatvormi kõrguse 1200 mm asemel kasutada Raudteeameti loal kõrgust 1300 mm.

19.7. Lubatud on kasutada enne käesoleva juhendi kehtestamist ehitatud p 19.6 nimetatud jaamatee äärset kaubaplatvormi, kui see on tee teljest vähemalt 1750 mm kaugusel.

19.8. Eriotstarbelise otsarambiga kaubaplatvormi kõrguseks võib Raudteeameti loal võtta 1300 mm.

19.9. Kui eriotstarbelise veeremi laadimisteel on välistatud muude veeremiliikide kurseerimine, võib kaubaplatvormi ehitusprojektiga näha ette optimaalse kõrguse ja kauguse rööbastee teljest raudtee-ettevõtja taotlusel ja Raudteeameti loal.

19.10. Raudteeameti loal on lubatud reisi- ja kaubaplatvormi kõrguse ja kauguse mõõtudes järgmised hälbed:
1) platvormi kõrguse mõõte 200, 1100, 1200 ja 1300 mm võib suurendada kuni 20 mm ja vähendada kuni 50 mm;
2) kaugust rööbastee teljest 1920, 1800 ja 1745 mm võib vähendada 25 mm võrra;
3) vahekaugust rööbastee teljest platvormi ääreni – 1920 mm võib kasutamise käigus suurendada kuni 30 mm (s.o kuni 1950 mm-ni).

Hälvete, v.a platvormi kõrguse miinushälbe kasutamine, ei laiene uue platvormi ehitamisele ja olemasoleva ümberehitamisele.

20. Gabariitide S ja Sp piirjoon (kaugus tee teljest 3100 mm)

20.1. Ehitamisel, rekonstrueerimisel ja kasutamisel peavad kõik rööpapeast kuni 3200 mm kõrgused ehitised/rajatised ja seadmed (v.a silla sildeehitis, varikatuse ja platvormi konstruktsioonielemendid) olema rööbastee teljest 3100 mm kaugusel, kui nad asuvad:
1) avalikuks kasutamiseks määratud jaamatee või jaamavahetee äärmise tee välisküljel;
2) rööbastee välisküljel, mis viib harutee jaamast ettevõtja territooriumini;
3) avalikuks kasutamiseks määratud üksiku eraldiseisva jaamatee välisküljel;
4) naaberettevõtjate territooriumide vahel asuva jaamavahe või jaama äärmise tee välisküljel;
5) ettevõtja territooriumil asuvate jaamade vahelise äärmise ühendustee välisküljel.

Teedevahel asuvatele objektidele mõõt 3100 mm ei laiene. Nendele kehtivad p 18.1 nõuded.

20.2. Raskete ehitustingimuste korral võib p 20.1 näidatud mõõtu, rööbastee teljest 3100 mm, põhjendatud juhul raudtee-ettevõtja ja ettevõtja taotlusel Raudteeameti loal vähendada ja võtta erandkorras alljärgnevalt:
1) 2750 mm jaamavahel ja 2450 mm jaamas kontaktvõrgu toe, foorimasti ja tugiseina ehitamisel või püstitamisel;
2) 2450 mm kääbusfoori püstitamisel.

20.3. Olemasoleva kontaktvõrgu masti, viadukti, jalakäigusilla, side- ja turvangu- ning elektriõhuliini, torujuhtme, veepüstiku, foorimasti ja tugiseina ehitamisel ning kasutamisel p 20.1 nimetatud teede ääres võib nende kauguse tee teljest võtta järgmiselt:
1) jaamavahel vähemalt 2750 mm ja jaamas 2450 mm;
2) kääbusfooril, kui foori kõrgus rööpapeast on kuni 1100 mm – 1920 mm.

20.4. Põhjendatud juhul raudtee-ettevõtja taotlusel Raudteeameti loal võib siis, kui on tagatud raudteepersonali, ettevõtja töötajate ja reisijate ohutusnõuded (nad ei pea käima piki raudteed ja neile on tehtud selleks jalgtee), võib kasutada väiksemat kaugust kui 3100 mm, kuid mitte alla 2450 mm järgmistel juhtudel:
1) ehitusjärgus oleva kaubaaida, teenistuslike ja tehnohoonete, vedurite ekipeerimisseadmete ning muude jaama pea- ja vastuvõtu-ärasaatetee ääres olevate ehitiste/rajatiste juures, kui see tee ei ole jaamas äärmine;
2) jaama rekonstrueerimisel, sh olemasoleva hoone, viaduktitoe, jalakäigusilla jms äärmise tee välisküljel paikneva kapitaalehitise ning p 20.1 nimetatud eraldiasuvate teede puhul, kui mõõt 3100 mm ei ole kasutatav olemasoleva ehitise/rajatise või seadme põhjaliku ümberehituseta;
3) erandjuhul – ükskõik millise tee ääres paikneva hoone ja tara jaoks.

20.5. Rööbasteepoolse väljapääsuga hoone peab asuma rööbastee teljest vähemalt 6000 mm kaugusel. Uue hoone projekteerimisel on eelmainitud nõue kohustuslik. Olemasoleva hoone puhul, kui kõnealune nõue on täitmata, tuleb rööbastee poolse väljapääsu ette ehitada piire. Kaugus piirdeni võetakse p 20.1–20.4 sätestatud mõõtude järgi.

20.6. Süvendis olev kontaktvõrgu mast (tugi) paigutatakse küveti taha. Eriti tuisuohtlikus süvendis ja selle lähistel (100 m piires) peab kaugus tee teljest masti (toe) servani olema vähemalt 5700 mm.

Sirge teeosa horisontaalkauguse mõõtu 5700 mm suurendatakse kõverikes käesoleva juhendi lisa 4 tabeli 7.7 piirnormide järgi.

21. Gabariidi Sp piirjoon (kaugus tee teljest 2000 mm)

21.1. Ettevõtja territooriumil asuva jaama- või sadamatee juurde (sh hoone sisse), v.a ebagabariitse veosega veeremi või rongi peatusteta läbisõidutee, võib 2000 mm kaugusele tee teljest ehitada või rajada laadimis- ja tühjendamisseadmeid, rööbasteeäärse lao katuseräästaid, veeremi tehnohoolde-, ekipeerimis-, remondi- jms tehnoseadmeid.

21.2. Punktis 21.1 loetletud seadmete ehitamisel või rajamisel rööbastee teljest 2000 mm kaugusele on keelatud teenindava personali läbikäik seadme ja veeremi vahelt ning manöövrijuhi või muu isiku möödasõit seadmest veeremi seadmepoolsel jalatoel.

Läbikäiguks või manöövrijuhi möödasõiduks seadmest seadmepoolsel veeremi jalatoel peab seadmete konstruktsioonelementide, mille kõrgus rööpapea pealispinnast on kuni 3200 mm, kaugus tee teljest olema vähemalt 2450 mm (üksikelemendil piirjooneni ).

21.3. Punktis 21.1 nimetatud seadmete tehnoloogilisi üksikelemente tohib põhjendatud erandjuhul ehitada piirjoonest kõrvale kaldudes, kui see on tingitud töö tehnoloogilise protsessi nõuetest või parendab töötingimusi ja teenindava personali ohutust. Sel juhul määratakse miinimumkaugus tee teljest seadmeni, suurendades baasgabariidi T järgi ehitatud veeremi poollaiust lisa 3 tabelites 6.1 ja 6.2 toodud minimaalvähemike suuruse võrra. Veeremi baasgabariidiks tuleb võtta:

1) seadmete puhul, mis on ettenähtud töötamiseks:
• igat tüüpi T-gabariidi järgi ehitatud veeremiga – gabariidi T piirjoon mööda joont 1–a–b–b₁–a₂–4–10 (gabariit Tb) juhendi joonis 8;
• T-gabariidi järgi ehitatud elektrirongivagunitega – gabariidi T piirjoon mööda joont 1–a–a₁–a₂–4–10 (gabariit Ta) juhendi joonis 8;
• T-gabariidi järgi ehitatud ettevõtja kallurvagunitega – kallurvaguni gabariitmõõtmed;

2) seadmete puhul, mis paiknevad rööbastee ääres, kus kurseerib ainult eriveerem ja kuhu muu veeremi sattumine on välistatud:
• laadimise-tühjendamise-, pesemise- jms seadmed, mis on ettenähtud töötamiseks mitmesugust tüüpi tsisternvagunitega (8-teljeline, gabariidi Tps järgi ehitatud tsisternvagun, mõõdud punktis 26). Selle ja tavalise väiksema 4-teljelise tsisternvaguni mõõtude erinevusest tingitud seadmete kauguste erinevused tee teljest kompenseeritakse liigendseadme abil;
• seadmed, mida kasutatakse ainult 4-teljeliste tsisternide töötlemisel (v.a naftasaaduste tsisternid) ja mille juures Tts-gabariidi järgi ehitatud tsisternide kasutamine on välistatud – vastavat tüüpi tsisternvagun või selline veeremi gabariitjoon, millesse ta mahub;
• vagunikaaduriga töötamisel – Tpr-gabariidi järgi ehitatud poolvagun, mille laius on 3350 mm ja kere ülemise vöö kõrgus 4350 mm;
• laadimis- ja tühjendamis-, sulatamis-, manöövri- ja muud poolvaguni kasutamiseks vajalikud tarvikud ja remondiseadmed – poolvagun, mille laius on 3350 mm ja ülemise vöö kõrgus 4800 mm;
• muud seadmed – gabariidi Tpr katkendjoon 0–1–2–3.

22. Gabariidi Sp piirjooned ja

22.1. Rööbasteel asuva kraanatala, riigli, väravatala jms nendega sarnaste ehitiste ja seadmete sisemiste osade vahekauguseks võetakse 4800 mm vastavalt gabariidi Sp piirjoonele tingimusel, et sinna ei satu üle 4700 mm kõrgust veeremit raudtee-ettevõtja loata.

22.2. Üksik sammas, tootmishoone, väravapost ja ehitatava või rekonstrueeritava hoone väljaulatuv osa (tugipiilar, pilaster, trepp jne), kui see asub vähem kui 1000 mm ulatuses piki rööbasteed, peab olema vastavalt gabariidi Sp piirjoonele tee teljest 2350 mm kaugusel.

Rasketes tingimustes võib põhjendatud juhul raudtee-ettevõtja või ettevõtja taotlusel ja Raudteeameti loal vähendada seda kaugust 2250 mm-ni.

Enne käesoleva juhendi kehtimahakkamist ehitatud üksik sammas, tootmishoone väravapost ja muu ehitise väljaulatuv osa (tugipiilar, pilaster, trepp jne) võib olla ekspluatatsioonis kuni kapitaalremondini, kui selle pikkus piki teed on alla 1000 mm ja ta asub tee teljest 2250–2350 mm kaugusel.

23. Gabariidi S ülemine piirjoon elektrifitseeritud raudteeliinil

23.1. Elektrifitseeritud raudteeliinidel (kandetrossiga kontaktjuhtme riputuse lubatud suurim kõrgus 6400 mm, kandetrossita riputusel – 6250 mm) kasutatakse jaamavahel, reisirongide peatuskohas, välisharuteel asuva uue või ümberehitatava ehitise/rajatise juures punkte I–II–III läbivat ehitusgabariidi piirjoont.

23.2. Seoses üleminekuga kontaktjuhtme ühtsele riputuskõrgusele jaamavahel ja jaamas võib gabariidi S punkte I–II–III läbivat piirjoont kasutada ka jaamas, kui kontaktjuhtme riputuse kõrguseks võetakse 5750 mm. Kui riputuse kõrgus on 6250 mm, tuleb jaamas kasutada gabariidi S punkte Ia–Ib–IIa–IIIa läbivat piirjoont.

23.3. Gabariidi S punkte I–II–III läbiv piirjoon on kehtestatud arvestamata rööpapea tõusu rööbastee pealisehitise tugevdamisel ja killustikballastile üleminekul või mõnel muul põhjusel. Selline rööpapea tõus võib viia kontaktjuhtme riputuse kõrguse mõõdu allapoole 5750 mm. Selle vältimiseks tuleb ehitise/rajatise ehitamisel või ümberehitamisel (sild, viadukt, jalakägusild jms) suurendada piirjoone I–II–III vertikaalmõõtu 6400 (6250) mm lisaks veel tee pealisehitise elementide projektijärgsete ja perspektiivsete vertikaalmõõtude vahe võrra. See vahe võib olla 400–500 mm ja selle arvutamisel on soovitav kasutada gabariidi S punkte Ia–Ib–IIa–IIIa läbivat piirjoont.

23.4. Vertikaalkaugused H mm, rööpapea pealispinnast muude ehitiste (torustik, signaalsild jne) konstruktsioonialuseni, mille suurendamine ei põhjusta lisakulutusi, määratakse elektrifitseeritud või elektrifitseeritavate raudteeliinide projekteerimisel, arvutades vastava kontaktjuhtme riputuskõrguse H_k, valemiga

H = H_k + T + A₂ + P (mm),       (12)

kus:
• T – vertikaalkaugus kontaktjuhtme ja kandetrossi vahel nende ristumiskohas;
• kui ristumine toimub silde keskel kontaktvõrgu mastide (tugede) vahel, võib kauguseks võtta pooltasakaalustatud riputuse korral 800 mm ja tasakaalustatud riputuse korral 600 mm;
• A₂ – vertikaalne õhuvahemik kontaktriputuse pingestatud osa ja ehitise maandatud osa vahel (võetakse tabelist 1);
• P – perspektiivse tee pealisehitise tugevdamise tööde tagajärjel tekkiva rööpapea võimaliku tõusu jaoks, kus võetav varu on 400–500 mm.

kandetrossiga kontaktjuhe                     kandetrossita kontaktjuhe

Joonis 27. Elekterveole ümberehitatava raudteeliini ehitise ülemise osa minimaalne sisepiirjoon B₁: 25 kV pingega kontaktjuhtme puhul

kandetrossiga kontaktjuhe                         kandetrossita kontaktjuhe

Joonis 28. Elekterveole ümberehitatava raudteeliini ehitise ülemise osa minimaalne sisepiirjoon B₁: 1,5–4 kV pingega kontaktjuhtme puhul

Märkus. Jaamavahel ja jaamateel asuvate ehitiste vertikaalmõõdud on antud 5750 mm kõrgusel oleva kontaktjuhtme riputuse jaoks.

kandetrossiga kontaktjuhe                            kandetrossita kontaktjuhe

Joonis 29. Elekterveole ümberehitatava raudteeliini ehitise ülemise osa minimaalne sisepiirjoon B₂: 25 kV pingega kontaktjuhtme puhul

kandetrossiga kontaktjuhe                          kandetrossita kontaktjuhe

Joonis 30. Elektrifitseeritud raudteeliini ehitise ülemise osa minimaalne sisepiirjoon B₂: 1,5–4 kV pingega kontaktjuhtme puhul

Märkus. Jaamavahel ja jaamateel asuvate ehitiste vertikaalmõõtmed on antud 5675 mm kõrgusel oleva kontaktjuhtme riputuse jaoks, mida tohib olemasoleva ehitise juures kasutada ainult põhjendatud erandjuhul raudtee-ettevõtja taotlusel Raudteeameti kirjalikul loal.

23.5. Rasketes ehitustingimustes võib elekterveole ümberehitatava raudtee rajatise ülemise osa sisepiirjoone võtta kõrvalekaldega gabariidi S punkte I–II–III läbivast piirjoonest, tingimusel, et see vastab minimaalpiirjoonele B₁ (joonised 27 ja 28). See piirjoon arvestab käesoleva juhendi joonisel 3 ja tabelis 1* toodud normaalseid õhuvahemikke ning tagab veeremi vooluvõtturi läbimineku.

* Seoses üleminekuga jaamavahe ja jaama kontaktjuhtme ühtsele riputuskõrgusele, mis on vähemalt 5750 mm rööpapeast, tuleb käesoleva juhendi tabelis 1 toodud vahemiku A₁ suuruse 950 mm asemel võtta 450 mm.

23.6. Nii vahelduv- kui alalisvooluga elektrifitseeritud raudteeliini või edaspidi vahelduvvoolule ümber ehitatava või tulevikus elektrifitseeritava raudteeliini ehitiste ja seadmete puhul tuleb kasutada joonisel 27 näidatud piirjoont.

23.7. Elektrifitseeritud raudteeliini ehitise ülemise osa sisepiirjoon ei tohi olla väiksem kui B₂ (vt jooniseid 29 ja 30). See piirjoon arvestab juhendi joonisel 3 ja tabelis 1 minimaalseid õhuvahemikke ning tagab veeremi vooluvõtturi läbimineku mõningate ehitiste või seadmete asukohast ekspluatatsioonitingimustest tulenevate piirangutega. Piirjoont B₂ võib kasutada põhjendatud juhul raudtee-ettevõtja taotlusel Raudteeameti loal.

23.8. Piirjoonte B₁ ja B₂ kasutamine ei välista eriniššide tegemist kontaktriputuse tugi- ja fikseerivate seadmete asukohtadesse väljapoole piirjoont. Niššide mõõtmed määratakse ehitusprojektiga.

24. Ümberehitatavate ehitiste minimaalne piirjoon

24.1. Raudtee-ettevõtja ning ettevõtja välis- ja siseharutee rekonstrueerimisel (sh raudtee elektrifitseerimisel, täiendava peatee ehitamisel, jaama ehitise/rajatise ja seadme rekonstrueerimisel jms rekonstrueerimistööde käigus) tuleb kõik ebagabariitsed ehitised/rajatised, seadmed ja teedevahed viia vastavusse ehitusgabariitide S ja Sp nõuetega.

24.2. Kui p 24.1 loetletud ehitiste/rajatiste ümberehitamise või rekonstrueerimise, vastavalt gabariidi S ja Sp nõuetele, ehitustööde ajal tunduvalt väheneb raudteelõigu läbilaskevõime või ümberehitamine pole majanduslikult üldsegi võimalik (ökonoomsem on uue ehitamine), siis erandjuhul võib raudtee-ettevõtja taotlusel Raudteeameti loal teha ümberehituse minimaalpiirjoone A (joonis 31) järgi, tagades pearadade telgede vahekauguse vähemalt 4100 mm.

Arvestades raudteeliinide elektrifitseerimist, peab ehitise/rajatise ülaosa vastama käesoleva juhendi punktile 23.5.

Joonis 31. Ümberehitatava ehitise minimaalne piirjoon A
(elektrifitseerimata liinil)

Märkus. Elektrifitseerimata liinil võetakse piirjoone A ülaosa vastavalt käesoleva juhendi punktile 23.5.

25. Naaberteede/-radade telgede vahekaugus

25.1. Kaherajalise liini jaamavahel peab radade telgede vahekaugus olema vähemalt 4100 mm. Kolme- ja neljarajalisel liinil peab 2. ja 3. raja telgede vahekaugus olema vähemalt 5000 mm.

25.2. Ehitatava või rekonstrueeritava jaama kõrvutiasuvate teede telgede vahekaugus peab vastama ehitusnormidele ja ehitusprojektile.

25.3. Jaama äärmiste peateede telgede vahekauguseks võib raudtee-ettevõtja taotlusel ja Raudteeameti loal võtta 4100 mm.

25.4. Kui jaama teedevahel on käesoleva juhendi punktis 18.1 nimetatud ehitisi/rajatisi ja seadmeid, peab kõrvutiasuvate teede telgede vahe olema küllaldane ja igal teel tagatud vastavus ehitusgabariidi nõuetele. Toe, masti, posti, kaalumaja, pöörme- ja turvanguposti jms paigaldamisel peab teede telgedevahe S_o (mm), olema vähemalt

S_o ≥ 2450 + a + 2450 (mm),       (13)

kus:
• a – teega risti oleva ehitise/rajatise või seadme laius, võttes arvesse tema paigaldamiseks lubatud hälvet (mm).

Mõne ehitise/rajatise ja seadme, näiteks kääbusfoorile, mis asub ehitusgabariitide S ja Sp alumise eendi kohal (piirjoon mööda punkte 4–5–6–7–8), tuleb valemis antud suuruse 2450 mm asemel võtta 1920 mm ning kõverikus koos ettenähtud laiendusega.

25.5. Kui peatee kõrvale pannakse maha ajutine rööbastee, tuleb selle telje kaugus määrata lähtudes kõigi rongide, sh ebagabariitse veosega rongi, takistusteta läbisõitmist mööda peateed. Ajutisel teel oleva veeremi või seadme poollaiusel B peab selle kaugus sirgel olema vähemalt:

S_o ≥ 2450 +B + C (mm),       (14)

kus:
• 2450 mm – selle ruumi laius, mille võib enda alla võtta peateel olev ebagabariitne veos, arvestades tee teljest;
• C – ajutise tee projektasendist võimaliku kõrvalekalde ja sellel oleva veeremi või seadme nihkumise ohutuspilu. Ohutuspilu suurus peab olema vähemalt 150 mm ja määratletud ehitusprojektiga.

25.6. Jaama peateele, kus telgede vahekaugus on 4100 mm, ei tohi kõrvalteele viivaid pöörmeid projekteerida ühes sihitasandis. Selliste pöörmete keskpunktid peavad olema üksteise suhtes nihutatud vähemalt 17 m (joonis 32).

Paralleelsiirete mahapanekul kõrvutiasuvatel teedel telgede vahekaugusega 4100 mm peab paralleelsiirete telgede vahe olema vähemalt 4800 mm ja naaberpöörmete keskpunktid teineteise suhtes nihutatud vähemalt 13,5 m ( vt joonis 33).

Joonis 32. Pöörme keskpunktide vahekaugused

Joonis 33. Pöörme keskpunktide vahekaugused

25.7. Kasutamise käigus võib tee telgede vahekaugusi 4100, 4500, 4800 ja 5300 mm vähendada kuni 50 mm võrra.

26. Ehitise/rajatise, seadme ja naaberteede/-radade telgede vahekauguse lubatud minimaalsed ehitusgabariidi nõuded, ettevalmistamisel gabariidi Tpr järgi ehitatud 8-teljelise poolvaguni ja gabariidi Tts järgi ehitatud tsisternvaguni kurseerimiseks

26.1. Ehitise/rajatise, seadme ja gabariidi nõuded ning radade/teede telgede vahekaugused on ette nähtud ümberehitatavatele objektidele, mis peavad olema rakendatud enne gabariitide Tpr ja Tts järgi ehitatud 8-teljelise poolvaguni ja tsisternvaguni kurseerimise alustamist.

26.2. Ehitise/rajatise, seadme ja teedevahe lubatud minimaalseteks gabariidinõueteks on minimaalne piirjoon ning jaamavahe radade ja jaama teede telgede vahekauguse mõõt, millele ehitis, seade ja teedevahe peab vastama gabariidi Tpr ja Tts järgi ehitatud 8-teljelise poolvaguni ja tsisternvaguni kurseerimise alustamise hetkel. Nende väljatöötamise peapõhjusteks on:
1) Tpr gabariidi järgi ehitatud poolvaguni ja Tts gabariidi järgi ehitatud tsisternvaguni mõõtude suurenemine (laius ja kõrgus) võrreldes olemasoleva kurseeriva veeremiga;
2) gabariidinõuetele mittevastavad ehitised/rajatised, seadmed ja radade- või teedevahed, mis on kohandatud ohutuks töötamiseks ainult olemasoleva kurseeriva veeremiga;
3) objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik raudteeliini kõiki ebagabariitseid ehitisi/rajatisi ja seadmeid lühikese aja jooksul ümber ehitada vastavalt gabariidi S (Sp) nõuetele.

26.3. Käesolevas juhendis toodud ehitiste/rajatiste minimaalsed piirjooned ja teedevahe mõõdud on kehtestatud lähtudes gabariitide Tpr ja Tts järgi ehitatud 8-teljelise poolvaguni ja tsisternivaguni mõõtudest. Need mõõdud ja parameetrid on:
1) gabariidi Tpr järgi ehitatud 8-teljelisel poolvagunil: laius 3350 mm, kõrgus 4350 mm, kere pikkus 17,95 m, baas 10,55 m;
2) gabariidi Tts järgi ehitatud 8-teljelisel tsisternvagunil: suurim laius 3029 mm kõrgusel mööda kerekaart 3598 mm, pikkus18,09 m, baas 10,52 m. Tsisternvaguni ristmõõdud muudel kõrgustel on:

Märkus. Kõrgusel alla 3029 mm tsisterni laius väheneb; alates kõrgusest 1465 mm madalamale vastab see gabariidile 1-T.

26.4. Gabariidi Tpr järgi ehitatud poolvaguni kurseerimiseks ettevalmistamisel võib tekkida vajadus kõrvaldada ehitise/rajatise, seadme ja teede/radadevahe ebagabariitsus jaamavahel ja jaamas, gabariidi Tts järgi ehitatud tsisternvaguni kurseerimiseks üksnes jaamavahel. Gabariidi Tts järgi ehitatud veeremi kurseerimiseks on jaama teedevahele esitatavad nõuded samad, mis kehtivad olemasoleva kurseeriva veeremi korral, kuna gabariidi Tts alumise osa mõõdud on samad, mis gabariidil 1-T.

27. Gabariidinõuded ehitisele/rajatisele ja seadmele

27.1. Ehitusgabariitide S ja Sp nõuetele vastavad ehitised/rajatised ja seadmed tagavad gabariitide Tpr ja Tts järgi ehitatud igat tüüpi veeremi ohutu kurseerimise.

27.2. Gabariidi Tpr järgi ehitatud 8-teljelise poolvaguni ohutuks kurseerimiseks ehitusgabariitide S ja Sp nõetele mittevastava ehitise/rajatise ja seadmega alal, tuleb kasutada joonistel 34 ja 35 (PR´ ja PR´p) pideva joonega tähistatud ehitise piirjoone mõõte. Joonistel 34 ja 35 katkendjoonega näidatud piirjooned (PR ja PRp) on ette nähtud muud tüüpi veeremi kurseerimise ettevalmistamiseks, mis on ehitatud gabariidi Tpr täiskõrguse järgi (üle 4350 mm). Neid piirjooni hakatakse kasutama alles edaspidi ehk tulevikus.

27.3. Gabariidi Tts järgi ehitatud 8-teljelise tsisternvaguni ohutuks kurseerimiseks teeosal, kus on ehitusgabariitidele S ja Sp mittevastavaid ehitisi/rajatisi ja seadmeid, tuleb kasutada joonistel 36 ja 37 kujutatud piirjooni (Ts ja Tsp).

Joonis 34. Ehitise kontrollpiirjooned PR ja PR´ gabariidi Tpr järgi ehitatud veeremi kurseerimiseks kiirusega üle 40 km/h

	kontrollpiirjoon PR´ 8-teljelise gabariidi Tpr järgi ehitatud poolvaguni kurseerimiseks;
	kontrollpiirjoon PR muude gabariidi järgi Tpr veeremitüüpide kurseerimiseks.

* peateede jaoks, muude teede jaoks 1775 mm.

Joonis 35. Ehitiste kontrollpiirjooned PRp ja PR´p gabariidis Tpr veeremi kurseerimiseks kiirusega kuni 40 km/h

	kontrollpiirjoon PR´p 8-teljelise gabariidi Tpr järgi ehitatud poolvaguni kurseerimiseks;
	kontrollpiirjoon PRp gabariidi Tpr järgi ehitatud veeremi kurseerimiseks.

* peateede jaoks, muude teede jaoks 1775 mm.

27.4. Joonistel 34–37 toodud piirjooned on antud sirge teeosa jaoks. Kõverikel tuleb need võtta vastavalt lisa 4 tabelite 14–17 järgi.

Joonis 36. Ehitise kontrollpiirjoon Ts gabariidi järgi ehitatud Tts veeremi kurseerimiseks kiirusega üle 40 km/h

Joonis 37. Ehitise kontrollpiirjoon Tsp gabariidi järgi ehitatud Tts veeremi kurseerimiseks kiirusega 40 km/h ja vähem

27.5. Ehitised/rajatised ja seadmed, mis tööasendis on Tpr gabariidi järgi ehitatud poolvaguni ja Tts gabariidi järgi ehitatud tsisternvaguniga vastastikuses koostoimes, peavad ehituslikult vastama p 26.3 mõõtudele.

27.6. Kui kõrge kaubaplatvormi viimine rööbastee teljest jooniste 34 ja 35 piirjoontega ette nähtud 1775 mm kaugusele nõuab kaubaplatvormi täielikku ümberehitamist, võib raudtee-ettevõtja taotlusel Raudteeameti loal kasutada ka kaubaplatvormi, mille kaugus rööbastee teljest on 1750 mm. See mõõt saadakse poolvaguni poollaiuse 3350 : 2 = 1675 mm ja poolvaguni ja platvormiserva vahelise vahe – 75 mm liitmisel, ja mis on OSShD liikmesriikide raudteedel võetud miinimummõõduks.

27.7. Erandjuhul, kui jooniste 34–37 piirjoonte mõõtudest kinnipidamiseks tuleb ehitis/rajatis või seade täielikult ümber ehitada, lubatakse nendevaheline nõutav kaugus määrata, arvestades poolvaguni või tsisterni ehituslikku poollaiust (vt p 26.3) ja ehitise/rajatise või seadme vahelise lubatud minimaalse vahemiku suurust, mis on toodud lisa 3 tabelites 1 ja 2.

28. Radade/teede telgedevahelised lubatud minimaalkaugused Tpr ja Tts gabariidi järgi ehitatud veeremi kurseerimisel

28.1. Allpool esitatud radade/teede telgedevahelised lubatud minimaalkauguste nõuded kehtivad üksnes ekspluatatsioonis olevate jaamavahede ja jaamade kohta.

28.2. Pearadade telgede vahekaugus jaamavahel ja peateede telgede vahekaugus jaamas peab olema vähemalt 4100 mm. Naaberteede telgede vahekaugus jaamas ei tohi olla väiksem kui on radade vahekaugus jaamavahel.

28.3. Rongi peatusteta läbisõiduks ettenähtud jaama peatee või ärasaate-vastuvõtutee ning naaberteede telgede vahekaugus peab olema vähemalt 5000 mm. Naaberteede telgede vahekauguse korral 5000 mm, kui rong sõidab jaamast läbi kiirusega 61–120 km/h, tuleb rongi möödumise ajaks töö naaberteel peatada ja töötajad peavad minema ohutusse kohta.

Jaamateede telgede väiksema vahekauguse (kuni 4100 mm) võib jätta rekonstrueerimata tingimusel, et töötajad vabastavad teedevahe 3 minutit enne rongi jaamast läbisõitu või siis vabastatakse kõrvalasuv tee veeremist rongi jaamast läbisõitu ajaks.

28.4. Kõrvutiasuvate vastuvõtu-ärasaateteede ja sorteerimisteede telgede vahekaugus peab olema vähemalt 4800 mm. Sellise naaberteede telgede vahekaugus korral võib vastuvõtu-ärasaateteel teha kõiki tööoperatsioone, v.a liikuda sellel teedevahel, kui mõlemal pool naaberteedel liigub veerem. Sel juhul tuleb peatuda ja liiklemist võib jätkata alles siis, kui veerem ühel naaberteedest enam ei liigu. Sorteerimisteel võib sellise naaberteede telgede vahekauguse korral teha kõiki tööoperatsioone.

Vastuvõtu-ärasaate- ja sorteerimisteede telgede vahekaugus, mis on väiksem kui 4800 mm, kuid mitte väiksem kui 4650 mm, v.a teed, mille vahel töötab kingpidurdaja, võib raudtee-ettevõtja taotlusel Raudteeameti loal jääda ümber ehitamata kui täidetakse:
1) personal võib teha tööoperatsioone ainult sel juhul, kui naabertee on koosseisu töötlemise ajal veeremist vaba või seal veerem ei liigu või töö rongi liikumise ajaks naaberteel katkestatakse;
2) teedevahel võib liigelda siis, kui üks naabertee on veeremist vaba või kui mõlemad naaberteed on hõivatud seisva veeremiga, või kui töötaja jääb veeremi möödasõidu ajaks seisma.

28.5. Muude jaamateede (nagu veeremi seisutee, kaubahoovitee jms) telgede vahekaugus peab olema vähemalt 4500 mm. Sellise jaamateede telgede vahekauguse korral võib teha tööd, liikudes teedevahel, ainult naaberteedel seisvate vagunite korral.

28.6. Kui jaamavahel on radade telgede vahekaugus 4100 mm, siis on tagatud naaberrajal vastassuunas sõitva veeremigabariidi järgi ehitatud veeremi ohutu möödasõitmine, ja samuti gabariidi Tpr ja Tts järgi ehitatud veeremi möödasõitmine, ning tagatud ohutud veotingimused ebagabariitsete veoste veoks.

Jaamavahel, kus radade telgede vahekaugus ei ole 4100 mm (väiksem), on tagatud vastassuunas sõitva gabariidi Tpr järgi ehitatud 8-teljelise poolvaguni ohutu möödasõitmine vähemalt 3850 mm korral ja gabariidi Tts järgi ehitatud tsisternvaguni möödasõitmine vähemalt 4000 mm radade telgede vahekauguse juures.

Ülalnimetatud rajavahedega raudteed võivad jaamavahel (kohas, kus nende suurendamine 4100 mm-ni on raskendatud) raudtee-ettevõtja taotlusel Raudteeameti loal jääda ajutiselt ekspluatatsiooni, tingimusel, et seejuures tagatakse ebagabariitsete veoste vedu mööda vastassuuna rada.

28.7. Kui p 28.3 nimetatud teedel on piirkiirus kuni 60 km/h, siis kehtivad teede telgede vahekauguse kohta samad nõuded, mis p 28.4 järgi kehtivad vastuvõtu-ärasaateteede kohta.

28.8. Kui kõrvutiasuvate vastuvõtu-ärasaateteede ja sorteerimisteede telgede vahekaugus on alla 4800 mm ja nende suurendamiseks tuleb jaamas teha ulatuslikke ümberehitustöid, siis on vaja tagada p 28. 4 nõuded – 4650 mm telgede vahekaugusega teede kasutamiseks.

28.9. Erandjuhul, kui on väheste tööoperatsioonidega tee, võib teede telgede vahekaugust p 28.3–28.5 nimetatu suhtes vähendada, või siis võtta raudtee-ettevõtja taotlusel Raudteeameti loal suurem p 25 nimetatud «S» väärtus. Sel juhul peab jaama tööohutuse juhend sisaldama teedevahel lubatud ja keelatud tööde loetelu.

Tabelis 3 on nimetatud tööoperatsioonid ja nende tegemiseks vajalikud naaberteede telgede vahekaugused S, mis on p 28.3–28.5 toodud mõõtude aluseks.

Tabel 3

* neid tööoperatsioone ei tehta, kui v₁ > 0 ja v₂ > 0;
** kui v₁ > 0, siis ohutustehnika eeskirjade järgi ei tohi neid tööoperatsioone teha.

28.10. Ülaltoodud teede telgede vahekaugused kehtivad sirgel teelõigul, kõverikus tuleb neid vastavalt lisa 4 tabeli 18 ekspluatatsiooninormide kohaselt suurendada.

29. Materjalide, tagavaraosade, seadmete jms kaugus rööbastee äärest

29.1. Rööbastee ääres paiknevad materjalid, tagavaraosad, seadmed jms ei tohi olla seespool ehitusgabariidi S (Sp) piirjoontega märgistatud ruumi. Erandiks on teepeenrale ja radade/teede vahele vagunist mahalaaditud ballast. Mahalaaditud ballast ei tohi olla rööpapeast kõrgem kui 200 mm, selle teepoolne nõlv peab olema kaldega kuni 1:1 ja kaugus tee teljest ballasti nõlvani peab rööpapea tasandil olema vähemalt 1425 mm.

Laoplatsil ladustatud rööpapeast kõrgemale kui 1200 mm ulatuvad kaubad või muud asjad peavad olema paigutatud välisrööpa servast vähemalt 2000 mm kaugusele ja kõrgemale kui 1200 mm ulatuvad kaubad või muud asjad – vähemalt 2500 mm kaugusele välisrööpa servast.

29.2. Ehitise/rajatise ja seadme remonttöödel kasutatav abiseade (telling, töölava, pars jms) peab üldjuhul asuma väljaspool ehitusgabariidi S ja Sp piirjoontega märgistatud ruumi.

Põhjendatud erandjuhul võib, arvestades raudteeliikluse mahtu, raudteeettevõtja taotlusel Raudteeameti loal kasutada abiseadet, mis ei ole kooskõlas gabariidi S nõuetega, kui on tagatud reisi- ja kaubaveeremi, sh lahtise tavagabariidi nõuete kohaselt laaditud veeremi ohutu kurseerimine.

Veeremi ja abiseadme välispinna vahele peavad jääma vahemikud.

Neid vahemikke aluseks võttes määratakse veose ebagabariitsuse aste, millega võib veel ehitisest/rajatisest ja seadmest mööda sõita.

Ülalnimetatud nõuded ja tööde lõpptähtaeg määratakse ehitusprojektiga.

30. Ehitusgabariidi S ja Sp piirmõõtude ja naaberteede/-radade telgede vahekauguse muutumine kõverikes

30.1. Sirgel teeosal kehtivaid ehitusgabariidi piirmõõte, radade/teede telgede vahekaugusi ja kaugusi raja/tee teljest toe, masti või postini tuleb kõverikus, vastavalt ehitus- ja ekspluatatsiooninormidele, muuta.

30.2. Ehitusnormide ja ohutusstandarditega on kehtestatud liiklusohutuse nõuded, arvestades kõiki võimalikke kiiruse ning välisrööpa kõrgenduse muudatusi (miinimumist maksimumini) ning raudteeliini ehitiste/rajatiste ja seadmete kasutusiga.

30.3. Ekspluatatsiooninorme kasutatakse ehitusgabariidi piirjoonte mõõtude määramiseks kõverikes konkreetse kiiruse ja välisrööpa kõrgenduse juures.

30.4. Erineva raadiusega kõverikes tuleb naaberteede/-radade telgede vahekauguse suurendamise mõõdud määrata lähtudes kõige väiksemast raadiusest.

31. Ehitusnormid

31.1. Ehitusnormid laienevad avalikuks kasutamiseks määratud raudteedele ning raudtee-ettevõtja või ettevõtja sise- ja välisharuteedele, sh:
1) uue raudteeliini, jaama, ehitise/rajatise ja seadme ehitamisel;
2) olemasoleva raudteeliini, jaama, ehitise/rajatise ja seadme rekonstrueerimisel ümberehitatavale osale;
3) ekspluatatsioonis oleva raudtee kapitaalremondil ja muudel ehitustöödel.

31.2. Punktis 31.1 nimetatud juhtudel tuleb ehitusnorme kasutada igat liiki ehitiste/rajatiste ja seadmete puhul, v.a reisi- ja kaubaplatvormid ning riströöpatagusel kõverikul asuvad ehitised/rajatised ja seadmed.

Joonis 38. Ehitusgabariidi S piirjoon kõverikus ehitusnormi järgi:
tee sirgel teeosal; sama kõverikus

31.3. Ehitusnorm tuleb võtta juhendi lisa 4 tabelitest:
• tabelitest 1–4 – gabariitide S ja Sp mõõtude määramiseks;
• tabelitest 5–6 – naaberradade/-teede telgede vahekauguse laienduse määramiseks;
• tabelist 7 – rööbastee telje ja masti, toe või posti vahekauguse suurendamise määramiseks.

31.4. Gabariitide S ja Sp mõõdud on ehitusnormide tabelites toodud gabariidipunktide horisontaalkoordinaatidena B_v, B´_v ja B_s ning vertikaalkoordinaatidena H_v, H´_v ja H_s, vastavalt kõveriku sise- ja väliskülje jaoks (vt joonist 38). Koordinaate H´_v ja B´_v arvestatakse ainult gabariidi S ja Sp ülemiste nurgapunktide (IIa, IIIa, I, Ia, 10) juures. Nende määramisel on arvestatud veeremi ülemiste nurgapunktide nihkumist, mis tekib kõverikus veeremi kaldumisel sissepoole (külgeemaldumisel).

31.5. Rööbastee telje ja toe, masti või posti vahelise horisontaalkauguse suurendamise ehitusnormid määratakse lisa 4 tabeli 7 järgi sõltuvalt kõveriku raadiusest ja kõveriku sisekülje jaoks, sõltuvalt välisrööpa arvutuslikust kõrgendusest, võetakse lisa 4 tabelist 8.

31.6. Uue kõveriku rajamisel, vana ümberehitamisel ja kasutamisel peab kääbusfoori kaugust suurendama vastavalt lisa 4 tabeli 7 sellele lahtrile, kus kaugusenorm sirgel on 5700 mm. Kääbusfoori paigaldamisel kõverikul asuvasse teedevahesse peab selle laius olema vähemalt

Sk ≥ 1920 + d_v + a + 1920 + d_s (mm),      (15)

kus:

a		– kääbusfoori laius põiki teed (mm);
dv ds		–  projekteerimisnormide jaoks võetakse välisrööpa kõrgendus 50 mm; –  ekspluatatsiooninormide jaoks see, mis on antud kõverikus olemas.

31.7. Kõverikus paikneva piirdetulba kauguse suurendamise projekteerimis- ja ekspluatatsiooninormid tuleb võtta lisa 4 tabeli 7 veergudest 2 ja 3.

31.8. Radade/teede telgede vahekauguse suurendamise ehitusnormid avalikuks kasutamiseks määratud raudtee kõverikus võetakse lisa 4 tabelist 5, haruteede jaoks lisa 4 tabelist 6 sõltuvalt kõveriku raadiusest ja välisrööpa kõrgendustest, sh h_v – välisteel ja h_s – siseteel.

Lisa 4 tabelites 5 ja 6 toodud norme jaama kohta (veerg 5–9) kasutatakse teedevahel, kus telgede vahekaugus on 4500 mm ja enam. Kui jaama peateede telgede vahekaugus on sirgel teeosal 4100 mm, tuleb seda mõõtu kõverikus suurendada jaamavahele kehtestatud ehitusnormi järgi.

Jaama osalisel rekonstrueerimisel, kus peateede, vastuvõtu-ärasaateteede ja sorteerimisteede telgede vahekaugus sirgel teeosal on 5300 mm, võib lisa 4 tabeli 5 veergudes 5–9 ja lisa 4 tabeli 6 veergudes 6–8 näidatud mõõte 150 mm võrra vähendada.

Vagunist vagunisse laadimiseks ettenähtud teede telgede vahekauguse suurendus kõverikus määratakse valemiga – 72 000/R (mm),      (15)

kus R on kõveriku raadius (m).

31.9. Ehitusnorm vahepealse raadiusega kõveriku jaoks, mida lisa 4 tabelid 1–7 ei sisalda, tuleb võtta lähima väiksema raadiusega kõveriku järgi.

31.10. Kui siseharuteel kurseerib ainult veerem, mille külgeemaldumine on oluliselt väiksem kui leppe- ehk tingvagunil (pikkus L = 24 m; baas l = 17 m), võib lisa 4 tabelites 3 ja 4 gabariidi Sp jaoks antud ehitusnormi vähendada alljärgnevalt:

•

(16)

•

(17)

teedevahe laiendamiseks lisa 4 tabelis 6 toodud ehitusnormi

•

(18)

kus:
• R – kõveriku raadius (m);
• L_ev – eriveeremi kere pikkus, mida kasutatakse vaadeldaval teel (m);
• l_ev – eriveeremi baas (m).

Samad vähendused kehtivad ka ekspluatatsiooninormide jaoks.

32. Ekspluatatsiooninormid

32.1. Ekspluatatsiooninormid kehtivad kõigil avalikuks kasutamiseks määratud raudteedel ja haruteedel. Neid rakendatakse:
1) enne käesoleva juhendi kehtima hakkamist ehitatud ja ehitusnormidele mittevastava olemasoleva raudteeliini, ehitise/rajatise ja seadme juures;
2) olemasoleva ehitise/rajatise ja seadme ümberehitamisel käesoleva juhendiga kehtestatud ehitusgabariidi minimaalpiirjoone järgi;
3) kõrge ja madala reisiplatvormi, kaubaplatvormi ning ehitise/rajatise ehitamisel riströöpatagusesse kõverikku ja nende kasutamisel.

32.2. Ekspluatatsiooninormid võetakse:
1) gabariidile S ja Sp lisa 4 tabelitest 9 ja 10;
2) rekonstrueeritava ehitise/rajatise ülemise osa minimaalpiirjoone jaoks lisa 4 tabelist 11;
3) elektrifitseeritava raudteeliini ehitise/rajatise ülemise osa minimaalpiirjoone B1 ja B2 jaoks lisa 4 tabelitest 12 ja 13;
4) kõrgele ja madalale platvormile lisa 4 tabelist 14;
5) minimaalpiirjoone jaoks, mida läbib Tpr ja Tts gabariidi järgi ehitatud veerem, lisa 4 tabelitest 15 ja 18;
6) olemasoleva raudteeliini radade/teede telgede vahekaugusele lisa 4 tabelist 19;
7) jääkkiirenduse ja veeremi väljaulatuva osa suurused ekspluatatsiooninormides nimetatud juhtudel lisa 4 tabelitest 20–22.

32.3. Gabariidi S, Sp ja minimaalpiirjoone mõõdud on ära toodud ekspluatatsiooninormide tabelites punktide horisontaal- (B_v ja B_s) ja vertikaalkoordinaatidena (H_v ja H_s) kõveriku sise- ja välisküljel. Ekspluatatsiooninormide tabelites antakse gabariidi S ja Sp koordinaadid ainult kõrgusel 1070 mm ja kõrgemal asuvate punktide jaoks. Madalamate punktide koordinaadid tuleb võtta tabeli 14 järgi. Ekspluatatsiooninormidel põhineva ehitusgabariidi graafiline põhimõtteline kujutis on näidatud joonisel 39.

Joonis 39. Ehitusgabariidi S graafiline põhimõtteline kujutis kõverikus ekspluatatsiooninormi järgi:
sirgel teeosal; sama kõverikus

32.4. Raja/tee telje ning toe, masti või posti vahelise kauguse suurendamise ekspluatatsiooninorm võetakse lisa 4 tabelist 7 sõltuvalt kõveriku raadiusest ja välisrööpa olemasoleva või kavandatava kõrgenduse suurusest.

Näide. R = 400 m; h = 60 mm; kaugus toeni sirgel teel d_o = 3100 mm.

Tabelist 7 leiame:
• välisküljel (kõigil kõrgendustel) – 2. veerg: kui R = 400 m ja d_v = 90 mm, siis on otsitav kaugus d_kv = d_o + d_v = 3100 + 90 = 3190 mm;
• siseküljel – 18. veerg: kui R = 400 m ja h = 60 mm on d_s = 185 mm, ja otsitav kaugus d_ks = d_o + d_s = 3100 + 185 = 3825 mm.

32.5. Tabelites näidatud juhtudel leitakse ekspluatatsiooninormi määramiseks vajalik jääkkiirenduse arvsuurus a_j alljärgnevalt:
• lähtudes kõveriku raadiusest R ja reisirongi sõidukiirusest v leitakse lisa 4 tabelist 20 täielik tsentrifugaalkiirendus a_ts;
• a_ts ja antud kõveriku välisrööpa kõrgenduse h järgi leitakse lisa 4 tabelist 21 jääkkiirendus a_j.

32.6. Koordinaatide B_v ja B_s juures arvestatav külgeemaldumise b arvsuurus tuleb võtta lisa 4 tabelist 22 vastavalt kõveriku raadiusele.

32.7. Ekspluatatsiooninormide kohane radade/teede telgede minimaalne vahekaugus kõverikus S_k tehakse kindlaks suurendades sirgele teeosale kehtestatud radade/teede telgede vahekaugust S_o gabariidilaienduse d_m või d´_m võrra, s.o

S_k = S_o + (d_m või d´_m) (mm),        (19)

kus:
• d_m – radade/teede telgedevahelise kauguse vajalik suurendamine kõverikus, kui h_v = h_s, h_v = h_s = 0, h_v < h_s; võetakse lisa 4 tabeli 19 veergudest 2–17;
• d´_m – sama, juhul kui h_v > h_s või h_s = 0, võetakse lisa 4 tabeli 20 veerust 19;
• h_v –  välimise tee välisrööpa kõrgendus (mm);
• h_s – sisemise tee välisrööpa kõrgendus (mm).

Näited. 1. R = 700 m; h_v = h_s = 70 mm; S_o = 4100 mm.

Kuna h_v = h_s, määrame d_m. Leiame lisa 4 tabeli 19 veerust 9, et kui R = 700 m ja h = 70 mm, siis d_m = 105 mm. Sel juhul S_k = 4100 + 105 = 4205 mm.
2. R = 1200 m; h_v = 120 mm; h_s = 80 mm; S_o = 4100 mm.

Kuna h_v > h_s, leiame d´_m. Leiame kõrgenduste vahe h_v – h_s = 120 – 80 = 40 mm ja selle järgi tabeli 7.18 veerust 19 d´_m = d_m + 100. Sama tabeli 14. veerust leiame, et R = 1200 m ja h = 120 mm korral on d_m = 75 mm. Sel juhul d'_m = 75 + 100 = 175 mm. Siis S_k = 4100 + 175 = 4275 mm.

32.8. Vahepealse suurusega kõveriku raadiuse ja välisrööpa kõrgenduse korral määratakse ekspluatatsiooninorm interpolatsiooniga.

33. Ehitusgabariidi laienduse üleminek lähenemisel kõverikule

33.1. Ehitusgabariidi laienduse üleminek lähenemisel kõverikule toimub siirdelõigu piires (vt tabelit 4). Selles lõigus kasvab gabariidi laiendus pikkamööda nullist vastava ringkõverikule kehtestatud täisnormini. Kaugus rööbastee teljest ehitusgabariidi vastava punktini või laienduse suurus mingis siirdelõigus määratakse tabelis 4 esitatud valemite järgi jooninterpolatsiooni meetodil.

Tabel 4

Märkused. 1. Valemid: a – ehitusgabariidi S (Sp) punkti horisontaalkoordinaadi määramiseks; b – kauguse määramiseks tee teljest toe (viadukt, jalakäigusild, kontaktvõrk, side- ja turvangu õhuliin, elektriliin ja torujuhe), foorimasti, tee- ja signaalmärgi või posti siseservani.
2. Valemite tingmärgid:

	– kaugus tee teljest ehitusgabariidi S või Sp mingi punktini laienduse siirdelõigu vaadeldavas punktis kas kõveriku sise- või välisküljel (mm);
B	– ehitusgabariidi vaadeldava punkti horisontaalkoordinaat sirgel teel (mm);
Bv, Bs	– ehitusgabariidi vaadeldava punkti lisa 4 tabelite 1–4 või 9 ja 10 järgi määratav horisontaalkoordinaat kõverikus (mm);
	– tee telje ja toe, masti või posti vahekauguse suurenemine laienduse siirdelõigu vaadeldavas punktis kas kõveriku sise- või välisküljel (mm);
dv, ds	– tee telje ning toe, masti või posti siseserva vahekauguse suurenemise norm vaadeldavas kõverikus (mm), määratakse lisa 4 tabeli 7 järgi;
Lsk	– siirdekõveriku pikkus (m);
Lür	– kaugus kõrgenduse ülemineku algusest ringkõveriku alguseni (m);
	– kaugus gabariidi laienduse ülemineku algusest vaadeldava punktini kas kõveriku sise- või välisküljel (m).

33.2. Radade/teede kontsentrilise paiknemise korral toimub üleminek sirge tee radade/teede telgede vahekauguselt kõverikul olevale telgedevahelisele kaugusele üldjuhul kogu siirdekõveriku ulatuses (selle algusest lõpuni). Ülemineku pikkust siirdekõveriku siserajal/-teel suurendatakse võrreldes tema välisrajal/-teel kasutatud ülemineku pikkusega.

34. Ehitiste/rajatiste ja seadmete gabariidi nõuetele vastavuse kontrollimine, ebagabariitsete kohtade arvele võtmine ja kõrvaldamine

34.1. 1520 (1524) mm rööpmelaiusega rautee ning selle jaamade projekteeritavad, ehitatavad, rekonstrueeritavad, ümberseadmestatavad, kapitaalselt remonditud ja kasutuses olevad ehitised/rajatised ja seadmed, rööbasteed (kaasa arvatud jaamavahe ja jaama radade/teede telgede vahekaugused) ja muud rööbastee äärsed infrastruktuurirajatised peavad vastama ehitusgabariitide S või Sp nõuetele.

34.2. Raudtee ehitiste/rajatiste, seadmete ja radade/teede gabariidinõuete täitmise tagab raudtee-ettevõtja ja ettevõtja ning sellekohast riiklikku järelevalvet teostab Raudteeamet.

34.3. Ehitiste/rajatiste, seadmete ja radade/teede telgede vahekauguse gabariidi nõuetele vastavust kontrollivad:
1) ehitamise, rekonstrueerimise ja remondi ajal, samuti ehitatud uute, rekonstrueeritud ja kapitaalselt remonditud ehitiste/rajatiste, seadmete ja teede vastuvõtmisel – raudtee-ettevõtja või ettevõtja ning Raudteeameti järelevalveinsener;
2) ehitise/rajatise, seadme ja tee kasutamise ajal – vastavalt tehnokasutuseeskirjale (vähemalt kaks korda aastas) kevadise ja sügisese ülevaatuse käigus – nende otsesed teenindajad ja raudtee-ettevõtja või ettevõtja juhid;
3) mitte harvemini kui üks kord kümne aasta jooksul teostab ehitiste/rajatiste ja seadmete lauskontrolli raudtee-ettevõtja ja Raudteeameti järelevalveinsener.

Sildu ja reisiplatvorme kontrollib raudtee-ettevõtja või ettevõtja mitte harvemini kui üks kord viie aasta jooksul. Elektrifitseeritud piirkonnas teostatakse järelevalvet koos raudtee-ettevõtja või ettevõtja energiavarustuse spetsialistiga.

34.4. Gabariidi nõuete mittetäitmisel või -vastavusel, mille tõttu ei ole tagatud ohutu raudteeliiklus lubatud piirkiirusega, tuleb viga viivitamata kõrvaldada. See fikseeritakse jaamaseadmete järelvaatuse raamatus, kus näidatakse ära rongide läbilaskmise tingimused ja vajalike tööde tähtajad.

35. Ehitiste/rajatiste, seadmete ja radade/teede telgede mõõdistamine

35.1. Ehitise/rajatise, seadme ja radade/teede telgede vahekauguse välimõõtmisi tehakse nende tegelike mõõtmete normidele vastavuse kindlakstegemiseks.

35.2. Ehitise/rajatuse ja seadme piirjoone ning radade/teede telgede vahekauguse, samuti telje ja toe, masti, posti jms abiseadmete vahelise kauguse mõõdistamist teostatakse risti tee teljega ristkoordinaatide või polaarmeetodil.

Ehitise ja seadme piirjoone iga murdepunkti mõõdetakse:
1) püstkoordinaati:
• sirgel rööpapea pealispinnast ja kõverikus siserööpa pealispinnast;
2) horisontaalkaugust:
• sirgel raja/tee teljest ja kõverikus rööpmesisesest vertikaaljoonest, mis on 760 (762) mm kaugusel lähima rööpa siseservast.

Polaarmeetodil mõõdistamisel võetakse pooluseks ehitisele kõige lähema raja/tee telje lõikepunkt rööpapeade pealispindu läbiva horisontaalsirgega (kõverikus siserööpa pealispinda läbiva pea horisontaalsirgega).

35.3. Ehitise/rajatiste ja seadme piirjoont mõõdistatakse mööda selle murdepunkte.

35.4. Eri liiki ehitisi/rajatisi ja seadme gabariiti mõõdistatakse ning radade/teede telgede vahekaugust mõõdetakse järgmistes lõigetes:
1) mitteparalleelsete vöödega sildeehitistega fermidega allsõidusillal – portaalraamide kohal ning paralleelvöödega fermide puhul mõõdistatakse portaalraamide kohal ja iga sildeehitise põiksideme ühes lõikes, lisaks veel selle põiksideme lõigetes, mille sisepiirjoon sildeehitise ümberehitamisel või rekonstrueerimisel muutus;
2) keskelsõidu sillal – nähtava kitsenemisega kohas. Kui seda ei ole, siis kogu silla pikkuse kohta 2–3 lõikes, seejuures vähemalt igal sildeehitisel ühes lõikes;
3) ülasõidusillal aitab 2–3 mõõtenäidust raja/tee teljest mõlemale poole kuni käsipuuni ja nähtava kitsenemisega kohas, kui see on olemas;
4) viadukti ja jalakäigusilla all – ehitise all oleva rööpapea kõrgeima tasandi lõikes ning tugede ja sildeehitiste paiknemise tõttu kõige kitsamas kohas. Kuni 10 m ulatuses piki raja/tee telge asuva ehitise juures võib piirduda ühe kitsenemiskoha mõõdistamisega. Seda lõiget kontrollitakse risti ehitise all oleva raja/tee või toele lähimate radade/teede telgedega;
5) sirgel teel tuleb mõõta kaugust raja/tee teljest platvormi, tugiseina, hoone, kaubaaida, tara jms samalaadse objektini selle nähtavas kitsenemiskohas. Kui viimast on raske eristada, siis ehitise mõlemas otsas ja keskel (platvormil iga toe kohal). Kui ehitis asub kõverikus, tuleb kontrollitavad lõiked võtta iga 20 m järel ja nähtava kitsenemise kohas (platvormil iga toe kohal);
6) kaugus raja/tee teljest toe, masti, posti jm sarnase objekti servani mõõdetakse rööpapea pealispinna tasandil, kui ei ole sellest tee suunas kõrgemaid osi, kui on, siis tuleb võtta selle osa ristlõike mõõdud;
7) jaamavahe pearadade ja jaama peateede telgede vahekaugust tuleb mõõta iga kilomeetri- ja piketiposti juurest (kõverikus iga 20 m järel), pöörme sulgrööpa alguses ja radadevahe nähtavas kitsenemiskohas. Jaamas tuleb teede telgede vahekaugust mõõta 50–100 m järel ja teedevahe nähtava kitsenemise kohas. Kaherajalisel sillal jt rajatiste radade telgede vahekaugust tuleb mõõta kõigis ehitise piirjoone mõõdistamise lõigetes.

35.5. Ehitusgabariidi kontrollimisel mõõdistatakse ehitise/rajatise ja seadme piirjoont, mõõdetakse teede vahekaugust ja kaugust teise ehitise/rajatise ja seadmeni tavaliste mõõteriistade ja -vahenditega (mõõdulint, latt, liist, lood, vesilood) või kasutatakse eriinstrumente ja -riistu (šabloon, mall, optiline gabariidimõõtur, teodoliit, tahhümeeter).

35.6. Tegutseval raudteeliinil tuleb ehitusgabariidi ja radade/teede telgede vahekauguse kontrollimisel täita kõiki rongide liiklusohutuse ja ohutustehnika eeskirju ning juhendeid.

35.7. Raudtee-ettevõtja töötajate tööohutust mõjutav ebagabariitne ehitis või seade tuleb mõlemast küljest piirata alalise hoiatusmärgiga «Ettevaatust! Ebagabariitne koht.» Hoiatusmärgi asukoht peab olema selline, et teda ei saaks võtta kui rongiliikluse ja manöövritöö signaali, samuti ei tohi ta piirata signaalide, signaalnäidikute ja märkide nähtavust. Märk ei tohi segada inimeste ja transpordi liikumist, veoste teisaldamist jne.

Sõltuvalt märgi otstarbest ja paigaldamise kohast võib sellel olev kujutis olla kas märgi ühel või mõlemal poolel.

36. Ebagabariitse ehitise/rajatise, seade või radade/teede telgede vahekauguse arvele võtmine, ümberehitamine ja sellekohane aruandlus

36.1. Ehitusgabariitidele S ja S_p, radade/teede telgede vahekauguse ehitusnormide nõuetele mittevastav ehitis/rajatis, seade või vahekaugus on ebagabariitne objekt. See võetakse arvele ja tuleb plaanilise remondi käigus ümber ehitada ning viia vastavusse kehtivate ehitusnormide ja ehitusgabariidi nõuetega.

36.2. Avalikuks kasutamiseks määratud raudtee ja haruraudtee ebagabariitsete objektide arvelevõtmist, ebagabariitsuse kõrvaldamist ja sellekohast aruandlust teostab raudtee-ettevõtja või ettevõtja.

EHITUSGABARIIT 1-SM

1. Ehitusgabariidi 1-SM (edaspidi gabariit 1-SM) 1435 mm rööpmelaiusega raudtee ülemine piirjoon ja mõõdud peavad vastama joonisel 1 toodud mõõtmetele.

Joonis 1. Gabariidi 1-SM ülemine piirjoon

	gabariidi põhipiirjoon;
	vajaliku vaba külgruumi piirjoon;
A – B	– jaamavahe kõigile seadmetele, v.a rajatised;
C – D	– jaama kõigile ehitistele/rajatistele ja seadmetele ning jaamavahel paiknevatele ehitistele/rajatistele.

2. Kuni käesoleva tehnilise juhendi kehtimahakkamiseni ehitatud rahvusvahelisteks vedudeks kasutatavatel magistraalteedel on lubatud järgmised kõrvalekalded joonise piirjoonest:
1) gabariidi 1-SM kõrguse vähendamine 4800 mm-ni (jooneni 1a–1a);
2) gabariidi 1-SM poollaiuse vähendamine 1770 mm-ni punktis 3;
3) gabariidi 1-SM poollaiuse vähendamine 1700 mm-ni mööda piirjoont 11–12a–12;
4) alumise külgosa piirjoone säilitamine mööda joont 12a–13a–13.

3. Gabariidi 1-SM alumine piirjoon ja kõrgemal kui 4850 mm olev piirjoon tuleb elektrifitseeritud liinidel võtta vastavalt käesoleva juhendiga kehtestatud normidele 1520 (1524) mm rööpmelaiusega raudteede jaoks.

4. Gabariidis 1-SM oleva jaamavahe radade telgedevaheline kaugus peab olema vähemalt 4000 mm.

Olemasolevate liinide ümberehitamisel peab jaamavahe radade telgedevaheline minimaalne kaugus olema vähemalt 3750 mm.

5. Gabariidi 1-SM mõõdud ja käesoleva lisa p 4 nimetatud radade/teede telgedevahelised kaugused on antud sirgetele teeosadele ja kõverikele raadiusega 4000 m või rohkem. Alla 4000 m raadiusega kõverikul tuleb ehitusgabariidi horisontaalmõõte ja radade/teede telgede vahekaugust suurendada.

Ehitusgabariidi poollaiuse suurendamine kõveriku siseküljest b_Ri ja välisküljest b_Ra ning radade/teede telgede vahekauguse b_R suurendamine arvutatakse valemitega:

kus R on kõveriku raadius m.

6. Gabariidi 1-SM mõõtmeid tuleb kõverikus mõõta:
• vertikaalis – risti rööpapeade pealispindu läbiva tasapinnaga;
• horisontaalis – joonest, mis läbib tee telgjoont ja on risti rööpapeade pealispindu läbiva tasapinnaga.

NAABERTEEDE TELGEDE VAHEKAUGUS JAAMAS

1. Uute ja olemasolevate rekonstrueeritavate naaberteede telgede vahekaugus jaamas tuleb võtta tabeli 1 järgi.

Tabel 1

* Teise raja ehitamisel või olemasoleva liini rekonstrueerimisel võib rasketes oludes raudtee-ettevõtja ja Raudteeameti loal vähendada kaugust kuni 5300 mm-ni.
** Kui järgmisel 10–15 aastal on ette näha gabariidi T järgi valmistatud veeremi kasutuselevõttu, võib seda kaugust rakendada ainult Raudteeameti loal.

2. Teede telgede vahekaugus on antud ainult sirge teeosa jaoks. Kõverikus peab kaugust suurendama vastavalt ehitusgabariidi rakendamise juhendile.

3. Tabelis toodud naaberteede telgede vahekaugusi tuleb kasutada uuel liinil asuva või olemasoleva jaama ümberehitamisel.

4. Kui teedevahel asub ehitis/rajatis või seade, peab vajadusel teede telgede vahekaugust suurendama nii, et sellest mõlemale poole kuni naabertee teljeni oleks tagatud jaamas ettenähtud ehitusgabariit S või Sp mööda pidevat joont.

5. Jaamas peab pärast 8–10 teed nägema ette laiendatud, vähemalt 6500 mm laiuse teedevahe, kuhu paigutatakse kõik seadmed, mis takistavad teede hooldusel ja jooksval remondil kasutatavaid masinaid (lumesahk ja -koristusmasin, ballastöör, killustikupuhastusmasin jt).

6. Vedurite vahetusjaamas ja vahejaamas, kus on rongide tehniline seisukoht, tuleb ebagabariitse veosega rongi läbilaskmiseks kavandada igas suunas vähemalt üks tee, mille telje kaugus naabertee teljest on 5300 mm.

7. Kui peatee rajad on kõige äärmised, võib nende telgede vahekauguseks võtta 4100 mm.

8. Piirdetulp pannakse kohta, kus sirgel teeosal on kokkujooksvate teede telgedevahe vähemalt 4100 mm, kõverikul lisatakse vastav laiendus.

9. Veose vagunist vagunisse laadimiseks kasutatavatel naaberteedel määratakse teede telgede vahekaugus igal konkreetsel juhul arvutuste teel.

EHITISTE VÕI SEADMETE JA VEEREMIGABARIIDI VÕI VEEREMI VAHELISED MINIMAALSED LUBATUD HORISONTAAL- NING VERTIKAALVAHEMIKUD

Ehitiste või seadmete ja veeremigabariidi või veeremi vahelised minimaalsed lubatud horisontaalvahemikud δ_x (mm)

Tabel 1

Märkused.
1. Veergudes 4–7 antud mõõdud on vaadeldava veeremi siselõigete jaoks. Ehitiste ja veeremi välislõike välispinnal asuvate osade vaheliste minimaalvahemike määramiseks tuleb veergudes 4–7 toodud mõõte suurendada:
• kiirusel kuni 40 km/h – 65 n_v/l võrra;
• kiirusel kuni 10 km/h – 55 n_v/l võrra,

kus:
• n_v – kaugus pöördvankri lähimast pöördtapist veeremi vaadeldava välislõikeni (m);
• l – veeremi baas (m).
• Veeremi siselõige – ristlõige veeremi baasi piires (juhtlõigete vahel).
• Veeremi välislõige – ristlõige väljaspool veeremi baasi (väljaspool juhtlõikeid).
• Juhtlõige – lõige, mis läbib rattapaari telge kaheteljelisel ja pöördvankri pöördtapi vertikaaltelge neljateljelisel veeremiüksusel.

2. Tabelis 1 antud horisontaalkauguste mõõte ehitise ja seadmeni teekõverikus tuleb suurendada, sh  võrra, kui ehitis või seade paikneb kõveriku välisküljel ja võrra, kui see paikneb kõveriku siseküljel.
     (1)
     (2)

kus b_Ra ja b_Ri on kõveriku välis- ja siseküljel tekkiv veeremi külgeemaldumine, mis määratakse valemitega:

• veeremigabariitide jaoks	(3)
• konkreetse veeremi jaoks	(4)
	(5)

kus:
• h – välisrööpa kõrgendus (mm);
• R – kõveriku raadius (m);
• p – veeremi pöördvankrite baas (m);
• n_s – kaugus pöördvankri lähimast pöördtapist veeremi vaadeldava siselõikeni (m);
• H₀ – kaugus rööpapeast vaadeldava gabariidipunktini või veeremiosani (mm).

Ehitise või seadme ja veeremigabariidi või konkreetse veeremi minimaalsed lubatud vertikaalvahemikud δ_y, mm

Tabel 2

Märkused.
1. Murruna antud normmõõdud on antud ehitise või seadmete osadele, mis asuvad vastavast osast: lugejas – madalamal ja nimetajas – kõrgemal.
2. Tabelis 2 antud vertikaalkauguste norme rööpapeast ehitise ja seadme osadeni tuleb suurendada võrra kõveriku välisküljel ja vähendada võrra kõveriku siseküljel (mm):

	(6)
	(7)

kus B₀ – veeremigabariidi või konkreetse veeremi poollaius vaadeldaval kõrgusel (mm).

EHITUSGABARIITIDE JA RADADE/TEEDE TELGEDE VAHEKAUGUSE MÕÕDUD (EHITUSNORMID) TEEKÕVERIKUS

Avalikuks kasutamiseks määratud raudtee jaamavahe ja jaama pearadade/teede ääres paiknevate ehitiste ja seadmete ehitusgabariidi S mõõdud teekõverikus (ehitusnormid)

1. Kõveriku välisküljel

Tabel 1

Tabeli 1 järg

Tabeli 1 järg

Tabeli 1 järg

Tabeli 1 järg

Tabeli 1 järg

2. Kõveriku siseküljel

Tabeli 1 järg

Tabeli 1 järg

Tabeli 1 järg

Tabeli 1 järg

Märkused.
1. Punkti numbri all sulgudes on murruga näidatud selle koordinaadid sirgel: lugeja – gabariidipunkti kõrgus H (rööpapea pealispinnast), nimetaja – horisontaalkaugus B raja/tee teljest gabariidipunktini.
2. Sulgudes toodud kõveriku väliskülje normid veergudes 3, 7, 11, 15, 19, 21, 23, 25, 35, 36, 38 näitavad lubatud jääkkiirenduse tõusu kuni 1m/s² ja neid kasutatakse peateel.
3. Veergudes 34, 36, 38 toodud kõveriku väliskülje normid kehtivad ehitisele ja seadmele, mis ei ole seotud reisijate peale-mahamineku ja kauba laadimisega. Kõveriku sise- ja välisküljel asuva reisi- ja kaubaplatvormi kõrgus tuleb võtta ekspluatatsiooninormide järgi, lähtudes välisrööpa kõrgendusest ning liikumise piirkiirusest tulevikus.

Harutee (välis- ja siseharutee) kõverikes paiknevate ehitiste ja seadmete ehitusgabariitide S ja Sp mõõdud (ehitusnormid)

1. Kõveriku välisküljel

Tabel 2

Tabeli 2 järg

Tabeli 2 järg

Tabeli 2 järg

Tabeli 2 järg

Tabeli 2 järg

Tabeli 2 järg

Tabeli 2 järg

2. Kõveriku siseküljel

Tabeli 2 järg

Tabeli 2 järg

Tabeli 2 järg