Teksti suurus:

Linnavolikogu komisjoni esimehe valimise korra kinnitamine

Väljaandja:Tallinna Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2000, 14, 253

Linnavolikogu komisjoni esimehe valimise korra kinnitamine

Vastu võetud 10.02.2000 nr 10

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 20, Tallinna Linnavolikogu määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud «Linnavolikogu komisjoni esimehe valimise kord».

2. Tunnistada kehtetuks linnavolikogu 28. novembri 1996. a määrus nr 29.

3. Määrus jõustub 15. veebruaril 2000. a.

Volikogu esimees Rein VOOG

Kinnitatud

Tallinna Linnavolikogu 10. veebruari 2000. a määrusega nr 10

Linnavolikogu komisjoni esimehe valimise kord

1. Üldsätted

1.1. Linnavolikogu valib linnavolikogu komisjoni (edaspidi komisjoni) esimehe linnavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Komisjoni esimehe valimisel on linnavolikogu liikmel üks hääl.

1.2. Hääletamise võib korraldada samaaegselt mitme komisjoni esimehe valimisel. Sellisel juhul on igal linnavolikogu liikmel hääli vastavalt valitavate komisjonide esimeeste arvule.

1.3. Komisjoni esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaatidest koostatakse nimekiri. Vastavalt ülesseadmise järjekorrale antakse igale kandidaadile registreerimisnumber. Registreerimisnumbrid ja kandidaatide nimed pannakse välja hääletamiskabiinides. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.

1.4. Juhul kui hääletamine korraldatakse samaaegselt mitme komisjoni esimehe valimisel, suletakse kandidaatide nimekiri iga komisjoni osas eraldi.

1.5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast hääletamiskomisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette ning viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette hääletamiskomisjoni esimees ning esitab selle istungi juhatajale.

1.6. Hääletamissedelid valmistab ette hääletamiskomisjon. Juhul kui hääletamine korraldatakse mitme komisjoni esimehe valimisel üheaegselt, kantakse tekst ühele hääletamissedelile. Hääletamise ettevalmistamiseks kuulutatakse istungil välja vaheaeg.

1.7. Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustab hääletamiskomisjoni esimees linnavolikogu liikmetele hääletamise ning hääletamistulemuste kindlakstegemise korda.

1.8. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse istungil välja vaheaeg.

1.9. Linnavolikogu liikmele antakse hääletamiskomisjoni poolt allkirja vastu hääletamissedel ja ümbrik.

1.10. Hääletamine toimub hääletamiskabiinis. Hääletaja märgib sedelile oma otsustuse ja asetab sedeli hääletamiskabiinis ümbrikku. Ümbriku võib kinni kleepida. Hääletamiskomisjoni liige paneb ümbrikule pitsati jäljendi ning hääletav linnavolikogu liige laseb ümbrikus sedeli isiklikult valimiskasti.

1.11. Komisjoni esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab hääletamisest osa võtnud linnavolikogu liikmete poolthäälteenamuse. Hääletamisest osavõtjate arvuks loetakse valimiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite arv.

1.12. Kui üheaegselt toimub hääletamine mitme komisjoni esimehe valimisel, arvestatakse hääletamissedelite kehtetuks tunnistamise reegleid iga komisjoni esimehe valimisel eraldi.

2. Hääletamine ja hääletamistulemuste kindlakstegemine komisjoni esimehe valimisel juhul, kui komisjoni esimehe kandidaate on üles seatud mitu

2.1. Hääletamine viiakse läbi hääletamissedelitega, millele on märgitud, millise komisjoni esimehe kandidaatide poolt hääletatakse ja ruut, kuhu linnavolikogu liige märgib selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.

2.2. Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl juhul, kui:

2.2.1. vastavasse ruutu ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi komisjoni esimehe kandidaadile;

2.2.2. vastavasse ruutu kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav.

2.3. Sedelid loetakse kehtetuks ka juhul, kui ühes ümbrikus on mitu hääletamissedelit või ümbrikul ei ole pitsati jäljendit.

2.4. Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt linnavolikogu liige hääletas, loetakse sedel või komisjoni esimehe kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse hääletamiskomisjon hääletamise teel.

2.5. Kui ükski kandidaat ei saa hääletamisest osa võtnud linnavolikogu liikmete poolthäälteenamust toimub uus kandidaatide ülesseadmine ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu otsustusel võib uue valimise läbi viia volikogu samal istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis.

3. Hääletamine ja hääletamistulemuste kindlakstegemine komisjoni esimehe valimisel juhul kui üles on seatud üks kandidaat

3.1. Hääletamine viiakse läbi hääletamissedelitega, millele on märgitud, millise komisjoni esimehe kandidaadi poolt hääletatakse, kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järele ruudud märkusega poolt ja vastu.

3.2. Hääletav linnavolikogu liige märgib sedeli vastavasse ruutu oma poolt või vastuhääle ristiga.

3.3. Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl juhul, kui tema nime taha märgitud vastavates ruutudes ei ole risti või on rist mõlemas ruudus. Sedelid loetakse kehtetuks juhul, kui ühes ümbrikus on mitu hääletamissedelit või ümbrikul ei ole pitsati jäljendit.

3.4. Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt linnavolikogu liige hääletas, loetakse sedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli või hääle kehtivuse hääletamiskomisjon hääletamise teel.

3.5. Kui kandidaat ei saanud hääletamisest osa võtnud linnavolikogu liikmete poolthäälteenamust, toimub antud kohale uus kandidaatide ülesseadmine ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu otsustusel võib uue valimise läbi viia volikogu samal istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis.

4. Lõppsätted

4.1. Linnavolikogu liikmel on õigus hääletamise korraldamist ja tulemusi vaidlustada kohe istungil. Protest esitatakse kirjalikult ja lahendatakse avalikul hääletamisel.

4.2. Käesolevas korras reguleerimata küsimused otsustab linnavolikogu istungil hääletamise teel.

4.3. Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega.