Teksti suurus:

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine

Väljaandja:Palupera Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2000, 18, 298

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine

Vastu võetud 08.02.2000 nr 12

Võttes aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363), Palupera Vallavolikogu määrab:

1. Kinnitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (lisatud).

2. Volitada kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni vastavust nõuetele kontrollima Tõnu Raak’i.

3. Kontroll käesoleva määruse täitmise üle panna vallavalitsusele.

4. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.

5. Käesolev määrus jõustub 18. veebruaril 2000. a.

Volikogu esimees Vambola SIPELGAS

Kinnitatud
Palupera Vallavolikogu 8. veebruari 2000.  määrusega nr 12

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Eeskirja ülesanne

Eeskiri kehtestab Palupera vallas korra ja tingimused:
– kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga;
– veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamiseks;
– enne käesoleva määruse jõustumist kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva määrusega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva määruse nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 31. detsembriks 2001. a.

2. Vee-ettevõtja ja tegevuspiirkond

Vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määrab Palupera Vallavolikogu.

3. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

3.1. Ühisveevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse.

3.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.

3.3. Sademe-drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste ja seadmete kuulumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi määratakse Palupera Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitava lepinguga.

4. Klient

Vee-ettevõtja klient on kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

II. LIITUMINE ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA

5. Liitumise taotlus

5.1. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel koostatava lepingu alusel.

5.2. Liitumiseks loetakse nii uue kinnistu liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kui ka kliendi taotlust suurendada kinnistu veetarbimist või heitvee ärajuhtimist.

5.3. Taotlusega esitatakse andmed:
5.3.1. kinnistu ja sellel asuvate hoonete kohta (olemasolev ja kavandatav);
5.3.2. üldine veevajadus ööpäevas;
5.3.3. suurim veevajadus tunnis;
5.3.4. eemaldatava heitvee kogus, koostis jne.

Taotlusele lisatakse kinnistu plaan  (1:500), kus on ära näidatud olemasolevad ja kavandatavad hooned, tehnovõrgud, rajatised.

5.4. Taotluse esitamisel maksab taotleja tasu taotluse läbivaatamise ja liitumistingimuste väljastamise eest vastavalt vee-ettevõtja hinnakirjale.

5.5. Vee-ettevõtja vaatab taotluse läbi 15 päeva jooksul ning väljastab taotlejale liitumistingimused.

5.6. Vee-ettevõtja võib anda taotlejale eitava vastuse, kui liituda soovija:
5.6.1. veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata, eriti kui see vajadus pole olmevajadus ning on võimalik kasutada teisi veeallikaid;
5.6.2. tahab juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
5.6.3. heitvee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

6. Liitumistingimused

6.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumistingimustes määratakse:
6.1.1. liitumispunktid;
6.1.2. nõuded veemõõdusõlmede kohta;
6.1.3. vaba veerõhk ning võimalik paisutuskõrgus;
6.1.4. lubatav vee kogus ja nõuded tarbimisrežiimi kohta;
6.1.5. ärajuhitav heitvee kogus, lubatud reostusaste ja nõuded ärajuhtimisrežiimi kohta;
6.1.6. tehnilised erinõuded;
6.1.7. projektdokumentatsiooni kooskõlastamise kord;
6.1.8. liitumistingimuste kehtivuse aeg;
6.1.9. liitumislepingu sõlmimise aeg.

6.2. Liitumistingimuste kehtivuse aega võib pikendada, kuid vee-ettevõtjal on seejuures õigus esitada täiendavaid nõudeid.

7. Liitumisleping

7.1. Vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitakse liitumisleping, milles määratakse konkreetsed tingimused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks:
7.1.1. liitumispunktid;
7.1.2. liitumise tähtaeg;
7.1.3. liitumistasu suurus ja maksegraafik.

7.2. Liituja võib liitumislepingu lõpetada teatades vee-ettevõtjale vähemalt ühe kuu ette. Liitumislepingu lõpetamine ei tohi kahjustada teisi liitujaid ja olemasolevaid kliente. Vastavate kahjude tekkimisel tuleb liitumislepingu lõpetajal need hüvitada.

7.3. Vee-ettevõtja võib liitumislepingu lõpetada ühe kuu möödumisel kirjaliku hoiatuse saatmise päevast, kui liituja ei pea kinni liitumistingimustest või -lepingust.

7.4. Liitumislepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

8. Liitumistasu

8.1. Vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu.

8.2. Liitumistasu suurus ja maksegraafik lepitakse kokku liitumislepingus. Liitumistasu võetakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras ja tingimustel.

9. Ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

9.1. Ühendamine toimub pärast liitumislepingu tingimuste täitmist liituja avalduse alusel ning pärast vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu sõlmimist.

9.2. Ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vastavust nõuetele on õigus kontrollida Palupera Vallavolikogu otsusega volitatud isikul.

9.3. Kirjaliku kokkuleppe alusel võib vee-ettevõtja lubada ajutisi ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kliendi nõusolekul ka kliendi veevärgi ja kanalisatsiooniga.

III. ÜHISVEEVÄRGIST VEE VÕTMINE JA HEITVEE JUHTIMINE ÜHISKANALISATSIOONI

10. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise alused

10.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett.

10.2. Kliendil on keelatud oma veevärgi kaudu anda kolmandatele isikutele ühisveevärgist võetavat vett või ära juhtida heitvett kolmandatelt isikutelt oma kanalisatsiooni kaudu ühiskanalisatsiooni, kui see pole kokk ulepitud kliendi ja vee-ettevõtja vahelises lepingus.

10.3. Ühisveevärgist vee võtmine ja heitvee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu ning käesoleva eeskirja alusel.

10.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni peab klient hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist.

10.5. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse.

10.6. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama Palupera Vallavolikogu poolt volitatud isikul kontrollida eeskirja punktides  10.4 ja 10.5 sätestatud nõuete täitmist.

10.7. Ühisveevärgi kasutamist tulekustutusvee võtmiseks ning ühiskanalisatsiooni kasutamist avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt vee ärajuhtimiseks reguleeritakse Palupera Vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

11. Heitvee vastuvõtu tingimused ühiskanalisatsiooni

11.1. Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsiooni ehitiste ja seadmete töörežiimi, ei kahjusta ehitisi ja seadmeid ning on ühispuhastusseadmetes puhastatav.

11.2. Ühiskanalisatsiooni on keelatud tekitada sisselaskudega nii hüdraulilisi kui ka reostuslikke ülekoormusi.

11.3. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, lokaalsetest puhastusseadmetest kogutud jäätmeid  jne.

11.4. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reostust, mille kohta puudub kanalisatsioonivõrgule kinnitatud piirväärtus või mille kohta ei ole klient saanud vee-ettevõtjalt vastuvõtutingimusi. Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.

11.5. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida tinglikult puhast heitvett, sademe- ja drenaaživett, kui see ei ole kooskõlastatud vee-ettevõtjaga.

11.6. Ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused konkreetsetele reostustele ning proovide võtmise sageduse ja korra kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Palupera Vallavalitsusega, lähtudes ehitiste ja seadmete kaitsest ja väljalasketingimuste tagamisest suublas.

11.7. Kui kliendi heitvesi ei vasta ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee nõuetele, tuleb kliendil heitvesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalsetes puhastusseadmetes puhastada nõutava tasemeni. Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb kliendil ehitada keskendi. Lokaalsete puhastusseadmete kvaliteetse töö eest vastutab klient.

Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate lokaalsete puhastusseadmete tööd.

IV. MÜÜDAVA VEE JA ÄRAJUHITAVA HEITVEE ARVESTUS

12. Müüdava vee mõõtmine

12.1. Ühisveevärgist klientidele müüdav vesi peab olema mõõdetud kinnistu veevärgile vee-ettevõtja poolt paigaldatud veearvesti abil, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

12.2. Üldjuhul paigaldab vee-ettevõtja veearvesti kliendi hoones asuvasse veemõõdusõlme. Veearvesti paigaldatakse võimalikult välisseina lähedusse, peakraani taha.

12.3. Veemõõdusõlm on kliendi poolt selleks ettevalmistatud ruum hoone välisseina läheduses. Ruum peab olema valgustatud, lukustatud, kuiv ja varustatud põrandas äravoolutrapiga. Ruumi temperatuur ei tohi langeda alla +4 °C. Ruum tuleb hoida vaba kõrvalistest esemetest.

12.4. Sobiva ruumi puudumisel võivad vee-ettevõtja ja klient leppida kokku veearvesti paigaldamiseks muudel tingimustel.

12.5. Veemõõdusõlme arvestile lisaks paigaldatavad seadmed (tagasilöögiklapp, ettekoguja jne) paigaldab klient kooskõlastatult vee-ettevõtjaga.

12.6. Paigaldatav veearvesti peab olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud. Plommide panek toimub vee-ettevõtja kulul, välja arvatud juhud, kui plommid on eemaldatud kliendi soovil või süül.

12.7. Veemõõdusõlme plommide säilimise eest vastutab klient. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsiminekuga seotud kulud kannab klient.

12.8. Enne käesoleva eeskirja kehtestamist kliendile kuulunud veearvesti asendatakse selle riknemisel või amortiseerumisel, või kui veearvesti ei läbi taatlust vee-ettevõtja poolt viimase kulul. Asendatava veearvesti utiliseerib vee-ettevõtja.

12.9. Veearvesti taatlemist, hooldust ja remonti teostab vee-ettevõtja.

12.10. Klient võib kirjaliku avalduse alusel nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et veearvesti täpsus vastab nõuetele, kannab taatluskulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

13. Müüdava vee arvestus veemõõtja puudumisel

13.1. Veearvesti taatluse ajal, veearvesti puudumisel ja veearvesti rikke korral, kui klient pole arvesti puudumises või rikkes süüdi, arvestatakse tarbitud veekogus Palupera Vallavolikogu poolt kehtestatud vee kasutamise normide järgi (käesoleva eeskirja lisa 1), kui vee-ettevõtja ja klient ei lepi kokku teisiti. Ühisveevärgist müüdavat veekogust tohib arvestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ning kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud vee kasutamise normide järgi 31.  detsembrini 2001. a.

13.2. Ühisveevärgist tulekustutusvee kasutamise eest tasu ei võeta.

13.3. Omavolilise vee kasutamise, plommi(de) eemaldamise, veearvesti rikkumise eest tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust veevõtukohas oleva torustiku läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Seejuures võetakse vee kiiruseks torus siseläbimõõduga kuni 20  mm 0,5  m/s, torus  21...40  mm 1,0 m/s ning torus üle 40 mm 1,5 m/s. Kui veel oli võimalik kanaliseeruda ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu sama koguse heitvee ärajuhtimise eest. Arvestuse aeg arvutatakse päevast, millest vee-ettevõtja on veendunud omavolilise ühenduse puudumises, kuid mitte üle ühe aasta.

13.4. Lekete avastamisel kliendi veevärgi osas eespool veearvestit võib vee-ettevõtja vee andmise lõpetada kuni lekke kõrvaldamiseni. Lekke läbi kaotsiläinud vee kogus arvestatakse lekkiva toru läbilaskevõime järgi vee-ettevõtja tehnilise arvestuse alusel.

13.5. Eeskirja punktides 13.3 ja 13.4 sätestatu kohta koostab vee-ettevõtja akti.

14. Ärajuhitava heitvee arvestus

14.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhtiva heitvee kogus võetakse võrdseks ühisveevärgist tarbitud veekogusega. Kliendi soovil võib ärajuhitava heitvee kogust mõõta vee-ettevõtja tehniliste tingimuste alusel ning kliendi tellimusel ja kulul paigaldatud heitvee arvesti alusel.

14.2. Kui sõltuvalt tarbimise iseloomust on ärajuhitava heitvee kogus oluliselt erinev antava vee kogusest, võib poolte kokkuleppel muuta ärajuhitava heitvee koguse arvestamise põhimõtet, kui koguse mõõtmiseks ei paigaldata heitvee arvestit.

14.3. Kui ühiskanalisatsiooniga kaetud alal pole sademe- ja/või drenaaživee kogumise süsteemi või kui sademe- ja/või drenaaživesi juhitakse vastava kokkuleppe alusel ühiskanalisatsiooni, siis kliendi sademe- ja/või drenaaživee kogus arvestatakse statistiliste andmete alusel või mõõdetakse. Statistiliste andmete või mõõtmise puudumisel võetakse normiks 0,35 m³ ühe ruutmeetri kohta aastas katuste, kõvakattega tänavate ja väljakute pinnalt, kust toimub äravool kanalisatsiooni.

14.4. Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud heitvee kogus arvestatakse lähtudes kanalisatsiooniühenduse maksimaalsest läbilaskevõimest vee-ettevõtja tehnilise arvestuse alusel, lähtudes punktis 13.3 toodud arvestustähtaegadest.

V. VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSTE EEST TASUMINE

15. Leping ja tasumise kord

15.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust müüakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

15.2. Erandina võib kasutada suulist lepingut, mis loetakse sõlmituks, kui klient on vee-ettevõtja poolt arvele võetud ja on lepitud kokku maksetingimused.

15.3. Teenuse eest tasumiseks esitab vee-ettevõtja kliendile arve vähemalt kümme kalendripäeva enne laekumistähtaega.

15.4. Klient tasub teenuse eest arvel näidatud laekumistähtajaks vee-ettevõtjale sularahas või ülekandega.

15.5. Arve koostamise aluseks on kliendi esitatud veearvestite näidud. Näitude esitamise kord sätestatakse lepingus.

15.6. Kui klient ei esita tähtaegselt arvestite näitusid, esitab vee-ettevõtja arve eelmisel kuul kasutatud koguse järgi ning järgmisel kuul teostatakse tasaarvestus tegelike arvestinäitude alusel.

15.7. Kui klient ei esita ka teisel kuul tähtaegselt arvestite näitusid, on vee-ettevõtjal õigus peatada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine, teatades sellest viis kalendripäeva ette.

15.8. Juhul kui klient ei tasu arveid tähtajaks, rakendab vee-ettevõtja viivist, mis arvestatakse lepingus määratud protsendiga tasumata arve summast. Viivise kohta esitab vee-ettevõtja eraldi viivisarve.

15.9. Pretensioonid arvete õigsuse osas (näitude lugemine, arvutusviga, vale hind jne) tuleb esitada vee-ettevõtjale kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei peata arve tähtaegse tasumise kohustust.

15.10. Pretensioonid vaadatakse läbi seitsme päeva jooksul nende kättesaamise päevast arvates. Kui need osutuvad põhjendatuks, siis arvestatakse ülemäärane summa järgneva makse katteks ette. Pretensioonide läbivaatamise tulemused teatatakse kliendile kirjalikult.

15.11. Omavolilise ühenduse või muu reglementeerimata veevõtu ja/või heitvee ärajuhtimise ilmsikstulekul esitab vee-ettevõtja eeskirja punkti 13.5 kohase akti alusel arve vee tarbimise ja/või heitvee ärajuhtimise eest.

15.12. Kui klient ei ole tasunud teenuse- ja viivisearveid eeskirjas ja lepingus sätestatud korras, on vee-ettevõtjal õigus peatada kliendile vee andmine ja heitvee vastuvõtmine.

15.13. Määratud tähtajaks sõlmitud lepingu tähtaja saabumisel, ja kui seda pole pikendatud tähtaegselt, on vee-ettevõtjal õigus peatada kliendile vee andmine ja heitvee vastuvõtmine kuni lepingu pikendamiseni või uue sõlmimiseni.

15.14. Leping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta ei soovi teenust kasutada, või kinnistu võõrandamisel. Klient on kohustatud lepingu lõpetamisest teatama 15 kalendripäeva ette. Lepingu lõpetamine toimub kirjalikult pärast arvestinäitude fikseerimist. Lepingu lõpetamine ei vabasta lõpparve tasumisest kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee eest.

15.15. Lepingu lõpetamisel kinnistu võõrandamise korral peatatakse vee andmine ja heitvee ärajuhtimine, kui uus klient ei ole sõlminud uut lepingut.

15.16. Vee-ettevõtjal on õigus ühepoolselt lõpetada kliendiga sõlmitud leping, kui klient ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille alusel oli vee andmine või heitvee ärajuhtimine peatatud.

15.17. Pärast lepingu lõppemist lahutab vee-ettevõtja kliendi vee- ja kanalisatsioonivõrgu ühisveevõrgust ja -kanalisatsioonist. Lepingu lõppemisel liitumistasu ei tagastata.

15.18. Kliendil on õigus lepingu uuendamiseks (uue lepingu sõlmimiseks samadel tingimustel) sama kinnistu veega varustamiseks ja heitvee ärajuhtimiseks ilma liitumistasu maksmata.

15.19. Kui leping lõpetati eeskirja punkti 15.13 alusel, uuendatakse leping vaid juhul, kui hooletuse tagajärjed või muu süü on nõutud viisil kõrvaldatud. Lepingu uuendamiseks peab klient tasuma nii ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist lahutamise kui ka tagasiühendamise kulutused.

16. Teenuse hind

16.1. Lepingu sõlmimisel kehtiv veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind kirjutatakse lepingusse.

16.2. Teenuse hinna reguleerimine toimub Palupera Vallavolikogu kinnitatud korra kohaselt.

16.3. Teenuse hinna kehtestab Palupera Vallavalitsus ning hind avalikustatakse kolm kuud enne selle muutumist.

16.4. Hinna muutumist ei vormistata lepingu muudatusena.

17. Vee andmise ja heitvee ärajuhtimise piiramine

17.1. Vee andmine ja heitvee ärajuhtimine toimub üldjuhul pidevalt, kui kliendiga sõlmitud lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Vee andmise või heitvee ärajuhtimise piiramine või peatamine on lubatud üksnes seadustes või käesolevas eeskirjas ettenähtud juhtudel.

17.2. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmist või heitvee ärajuhtimist:
17.2.1. loodusõnnetuste korral;
17.2.2. elektrienergia varustuse katkemisel;
17.2.3. veevärgi- või kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete avariide korral;
17.2.4. vajadusel suurendada vee andmist tulekustutustöödeks.

17.3. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamisel piirata või peatada vee andmist või heitvee ärajuhtimist, kui see on vajalik veevärgi- või kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente eelseisvast piiramisest või peatamisest vähemalt 24 tundi ette.

17.4. Kui vee andmise peatamine toimus veevärgi- või kanalisatsiooniehitiste ja -seadmete avarii või remondi tõttu, peab vee-ettevõtja tagama väljalülitatud elamute elanikele ajutise veevõtu võimaluse, kui vee andmine on peatatud ette teatamata kauemaks kui kuueks tunniks või etteteatamise korral kauemaks kui 24 tunniks.

17.5. Kui klient vajab vee andmise plaanilist peatamist, mis põhjustab teiste klientide vee andmise või heitvee vastuvõtmise piiramise või peatamise, siis tuleb tal selleks esitada kirjalik taotlus vee-ettevõtjale vähemalt kolm ööpäeva ette. Piiramise või peatamisega seotud kulud kannab selle tellija.

18. Vee andmise ja heitvee ärajuhtimise peatamise õigus

18.1. Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuse alusel peatada vee andmine või heitvee ärajuhtimine kas täielikult või osaliselt:
18.1.1. kui klient on viivitanud teenuse või viivise arvete tasumisega üle ühe kuu arvates arvel märgitud laekumistähtajast;
18.1.2. kui klient ei võimalda vee-ettevõtjal järele vaadata veemõõdusõlme, kontrollida veearvestit ja selle näite, paigaldada plomme või teha muid töid, mille tegemiseks on tal seadustest või käesolevast eeskirjast tulenev õigus;
18.1.3. vee-ettevõtja või Palupera Vallavolikogu poolt volitatud isiku poolt tehtud ja seadustest või käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel;
18.1.4. kui klient ei esita kahel järjestikusel kuul veearvestite näitusid;
18.1.5. vee tarbimise piirkoguste ületamisel või heitvee ärajuhtimise tingimuste rikkumisel.

18.2. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata peatada vee andmine või heitvee ärajuhtimine, kui:
18.2.1. tuleb ilmsiks omavolilisi ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga;
18.2.2. kliendi tegevuses või tegevusetuses või tema vee- ja kanalisatsioonivõrgu ning seadmete puudulikus töös võib näha ohtu ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile või teistele klientidele.

Lisa 1
Palupera Vallavolikogu 8. veebruari 2000. a määrusele nr 12

VEE KASUTAMISE NORMID PALUPERA VALLAS

Jrk nr Veekulu liik Ühik

Veekulu liitrites

Märkused
1. Veevõtt tänavakraanidest ühe elaniku kohta ööpäevas

30

2. Veevarustusega korterites kanalisatsiooni puudumisel ühe elaniku kohta ööpäevas

35

3. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga korterites ilma vanni ja dušita ühe elaniku kohta ööpäevas

85

4. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga korterites, kohaliku kütmisega, vannidega  
4.1. Vanniahjudega  
4.1.1. Tahkel kütusel ühe elaniku kohta ööpäevas

130

4.1.2 Gaasikütusel ühe elaniku kohta ööpäevas

170

4.2. Kuuma vee võtmisega mitmest punktist ühe elaniku kohta ööpäevas 200

Juhul kui tsentraliseeritud kuumaveevarustusega korterites kuum vesi saadakse otse soojusvõrgust (lahtine süsteem) või eraldiasuvast katlamajast, kus kuuma vee kulu arvestatakse eraldi, võtta kulunormide maksmisel arvesse, et 60% käesolevas punktis toodud vee üldtarbimist langeb külmale ja 40% kuumale veele.

5. Tsentraliseeritud    
5.1. Dušiga korterites ühe elaniku kohta ööpäevas

190

5.2. Istevanniga korterites ühe elaniku kohta ööpäevas

230

5.3. Vannidega korterites  
5.3.1. Kuni 12-korruselistes hoonetes ühe elaniku kohta ööpäevas

250

6. Trepikodade koristamine 1 m2 kohta ööpäevas

1,5

7. Kohaliku keskküttesüsteemi täitmiseks (kütteperioodil) hoone 100 m2 mahu kohta ööpäevas

100

8. Hotellides ja pansionaatides  
8.1. Üldiste duššide ja vannidega ühe elaniku kohta ööpäevas

120

8.2. Duššid numbritubades ühe elaniku kohta ööpäevas

230

8.3. Vannid numbritubades ühe elaniku kohta ööpäevas

300

9.

Hoolekandeasutustes

9.1.

Hooldekodus

9.1.1. Üldiste vannidede ja duššidega ühe elaniku kohta ööpäevas

115

9.2. Velskripunktides ühe patsiendi kohta 3  
10. Lasteaedades (päevastes) ühe lapse kohta päevas

75

11. Üldhariduskoolides  
11.1. ilma pikendatud päevata ühe õpilase ja ühe õpetaja kohta vahetuses

10

11.2. pikendatud päevaga ühe õpilase ja ühe õpetaja kohta vahetuses

12

11.3. lastelaagrite korral ühe koha kohta

130

12. Saunades (basseine arvestamata) ühe saunalise kohta ööpäevas 180  
13. Spordiasutustes  
13.1.

staadionil ja spordisaalides

13.1.1. pealtvaatajatele ühe koha kohta ööpäevas

3

13.1.2. sportlastele ühe sportlase kohta ööpäevas

100

14.

Toitlustusettevõtetes

14.1.1. restoranides ühe koha kohta ööpäevas

250

14.1.2. sööklates ühe koha kohta ööpäevas

200

14.1.3. kohvikutes, baarides ühe koha kohta ööpäevas

125

15. Muudes organisatsioonides ja ettevõtetes  
15.1. kauplustes  
15.1.1. toiduainete kauplustes ühe töötaja kohta vahetuses

50

15.1.2. tööstuskaupade kauplustes ühe töötaja kohta vahetuses 12  
15.1.3. jookide müügipunktides ühe kraani kohta ööpäevas

300

15.1.4. juuksuritöökodades ühe töötaja kohta vahetuses

55

15.1.5. administratiivhoonetes ühe töötaja kohta ööpäevas

12

16. Kastmisel ja liuväljade tegemisel  
16.1. murukattega väljakute kastmisel 1 m5 kohta ööpäevas

3

16.2. spordiväljakute kastmisel 1 m5 kohta ööpäevas

5

16.3. muud spordirajatised 1 m5 kohta ööpäevas

1,5

16.4.

väljakutel

16.4.1. kastmiseks 1 m5 kohta ööpäevas

0,5

16.4.2. pesemiseks 1 m5 kohta ööpäevas

1,4

16.5. haljasalade, istikute ja peenarde kastmiseks 1 m5 kohta ööpäevas

4,5

16.6. liuväljade tegemiseks 1 m5 kohta ööpäevas

0,5

Veetarbijatel, keda pole ära toodud käesolevates normides, tuleb veekulu määrata vastavalt analoogilise iseloomuga veetarbijaile ehk vee- ja kanalisatsiooniettevõtte poolt kontrollmõõtmise või arvestuse alusel.