Teksti suurus:

Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2009
Avaldamismärge:RT I 2003, 76, 513

Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused

Vastu võetud 27.11.2003 nr 298

Määrus kehtestatakse «Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse» (RT I 2003, 26, 160) § 25 lõike 2 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Määrust kohaldatakse rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamate, lennujaamade ning raudteede ja maanteede piiripunktides (edaspidi piiripunkt) sinna saabuvate isikute, transpordivahendite ja kaupade suhtes eriti ohtlike nakkushaiguste, välja arvatud tuberkuloos, leviku tõkestamiseks.

(2) Eriti ohtlik nakkushaigus tõkestatakse riigipiiril riigisisestes õigusaktides ja välislepingutes sätestatud korras.

(3) Määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seaduse» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades «Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses» sätestatud erisusi.

§ 2. Valmisolek eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamiseks

(1) Piiripunkti valdaja koostöös piiripunktis teiste kontrolli teostavate ametkondadega ning seal asuvate ettevõtjatega peavad piiripunktis ning rahvusvaheliste kauba- ja reisijatevedudega tegelevad ettevõtjad oma valduses olevates liiklusvahendites:
1) tagama piiripunkti territooriumi ja transpordivahendite kaitse näriliste ja eriti ohtlike nakkushaiguste tekitajate siirutajate eest;
2) korraldama närilistega asustatuse kontrolli kaks korda aastas (sügisel ja kevadel) piiripunkti territooriumil. Kontrolli tulemused tuleb vormistada kirjalikult ja koopia edastada Tervisekaitseinspektsiooni kohalikule asutusele;
3) korraldama Tervisekaitseinspektsiooni ametnike nõudmisel liiklusvahendites ja piiripunkti territooriumil epidemioloogilistel näidustustel erakorralisi desinfektsiooni-, deratisatsiooni- ja desinsektsioonitöid (edaspidi kahjuritõrje);
4) hoidma laevad vabana närilistest ja eriti ohtlike nakkushaiguste tekitajate siirutajatest. Laeval peab olema tunnistus deratisatsiooni teostamise või deratisatsioonist vabastamise kohta;
5) tagama eriti ohtlike nakkushaiguste alase koolituse eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise eest vastutavatele töötajatele.

(2) Piiripunkti valdaja koostöös piiripunktis teiste kontrolli teostavate ametkondadega ning seal töötavate ettevõtjatega ning rahvusvaheliste kauba- ja reisijatevedudega tegelevate ettevõtjatega peab looma tingimused ja võimalused epideemiatõrjeks ning koostama selleks eeskirjad, millega:
1) määratakse piiripunktis ruumid, mis eraldatakse Tervisekaitseinspektsiooni taotlusel Tervisekaitseinspektsiooni ametnikele nende tööülesannete täitmiseks;
2) määratakse kai, kuhu suunatakse karantiini määratud laev asjakohaste tõrjemeetmete rakendamiseks;
3) määratakse lennuväljal lennuki seisukoht, kuhu suunatakse karantiini määratud lennuk;
4) määratakse raudteede ja maanteede piiripunktides kohad, kuhu suunatakse karantiini pandud liiklusvahend;
5) määratakse ruumid haigete ja nakkuskahtlaste isikute, nende isiklike asjade ning nakatatud ja nakkusohtlike kaupade ajutiseks isoleerimiseks;
6) määratakse transpordivahendi meeskonna, sadama, lennu- ja raudteejaama ning piiripunkti töötajate tegutsemise kord epideemiaohu korral liiklusvahendis või piiripunkti territooriumil;
7) määratakse nakkusohtlikus transpordivahendis kahjuritõrje läbiviijad ja läbiviimise kord.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eeskirja koostamisel tuleb juhinduda asjakohastest Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (World Health Organization) (edaspidi WHO) rahvusvahelistest eeskirjadest* ning väljatöötatud eeskirjad tuleb kooskõlastada Tervisekaitseinspektsiooniga.

(4) Tervisekaitseinspektsioon peab:
1) korraldama ja tagama pideva ööpäevaringse ametnike valmisoleku läbi viia epideemiatõrjet riigipiiril;
2) kontrollima perioodiliselt epidemioloogilist olukorda näriliste ja eriti ohtlike nakkushaiguste tekitajate siirutajate olemasolu suhtes piiripunktides ja transpordivahendites;
3) kontrollima laevu ja andma laevadele rahvusvahelise vormi (lisa 1) kohase deratisatsioonitunnistuse või deratisatsioonist vabastamise tunnistuse kehtivusajaga kuni 6 kuud;
4) koguma teavet epidemioloogilise olukorra kohta maailmas ja Eestis, avaldama selle oma veebilehel ning vajadusel teavitama asjaomaseid isikuid.

§ 3. Teavitamine epideemia ennetamiseks

(1) Teavitamine epideemia ennetamiseks on vajalik:
1) kui riigipiiril Eestisse saabuvas transpordivahendis või piiripunktis on eriti ohtliku nakkushaiguse sümptomitega või nakkuskahtlane isik;
2) transpordivahend saabub riigist, kus WHO andmeil on ebasoodne epidemioloogiline olukord eriti ohtlike nakkushaiguste suhtes;
3) transpordivahendis või veoses on avastatud eriti ohtlike nakkushaiguste tekitajate edasikandjaid närilisi ja putukaid, märke näriliste olemasolust või surnud närilisi;
4) transpordivahendis on nakkusohtlik kaup, mis pärineb WHO poolt ohupiirkonnaks kuulutatud piirkonnast või kui on alust kahtlustada, et kaup võib olla nakatunud.

(2) Laevade sisenemisel sadamatesse teavitatakse ja esitatakse dokumendid «Riigipiiri seaduse» (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550; 2001, 23, 126; 2002, 58, 363; 63, 387; 90, 516; 102, 599; 2003, 23, 138; 26, 156; 51, 350) alusel kehtestatud korra kohaselt. Lisaks nimetatud korrale esitatakse epideemiaohu korral Tervisekaitseinspektsiooni ametnikule laeva saabumisel rahvusvahelise vormi kohane merenduse tervisedeklaratsiooni lisa (lisa 2).

(3) Õhusõiduki kapten peab teavitama lennujuhtimiskeskust vähemalt 20 minutit enne sihtpunkti jõudmist eriti ohtliku nakkushaiguse sümptomitega haigete või surmajuhtude olemasolust sõidukis ja nakkusohtlikust kaubast, mis pärineb WHO poolt ohupiirkonnaks kuulutatud alalt või on alust kahtlustada, et kaup võib olla nakatunud.

(4) Lennujuhtimiskeskus peab edastama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe kohe Tervisekaitseinspektsiooni kohalikule asutusele.

(5) Kui pardal on nakkushaige või nakkuskahtlane isik, esitab õhusõiduki kapten pärast maandumist Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutuse ametnikule rahvusvahelise vormi kohase lennunduse ülddeklaratsiooni osa «Tervis» (lisa 3).

(6) Piirivalve- või tolliametnikud teavitavad kohe Tervisekaitseinspektsiooni kohalikku asutust raudteede ja maanteede piiripunkti saabunud liiklusvahendites avastatud eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlusega haigete või surmajuhtude olemasolust sõidukis ja nakkusohtlikust kaubast, mis pärineb WHO poolt ohupiirkonnaks kuulutatud piirkonnast või on alust kahtlustada, et kaup võib olla nakatunud.

§ 4. Epideemiatõrje korraldamine epideemiaohu korral

(1) Epideemiaohu korral peavad Tervisekaitseinspektsiooni kohaliku asutuse ametnikud pärast vastava teabe saamist viivitamata siirduma teabe edastanud piiripunkti ning läbi viima sanitaarkontrolli.

(2) Sanitaarkontroll seisneb:
1) transpordivahendi meeskonna ja reisijate küsitlemises ning kliiniliste või epidemioloogiliste näidustuste korral nakkushaigete või nakkuskahtlaste isikute esmases läbivaatuses;
2) reisijate passide ja piletite kontrollimises nende reisimarsruudi selgitamiseks;
3) transpordivahendi ülevaatuses;
4) merenduse tervisedeklaratsiooni ja selle lisa või lennunduse ülddeklaratsiooni tervisedeklaratsiooniga tutvumises;
5) deratisatsiooni või sellest vabastamise tunnistuse kontrollimises;
6) veose ja pagasi ülevaatuses ja saatedokumentidega tutvumises.

(3) Läbiviidud sanitaarkontrolli tulemuste põhjal Tervisekaitseinspektsiooni ametnikud:
1) selgitavad välja nakkuskahtlased isikud;
2) teavitavad Päästeameti häirekeskust vajadusest saata kiirabibrigaad tegelemiseks haigete või nakkushaiguskahtlaste isikutega;
3) suunavad nakkuskahtlased isikud jälgimiseks perearsti juurde ning annavad neile perearstile esitamiseks saatekirja (lisa 4). Saatekirja C-osa peab perearst kohe saatma Tervisekaitseinspektsiooni kohalikule asutusele. Isikut, kellel puudub Eestis kehtiv ravikindlustus, informeeritakse haigusnähtude ilmnemisel vajadusest teavitada Päästeameti häirekeskust või pöörduda lähimasse nakkusosakonda;
4) otsustavad nakkuskolde likvideerimiseks ettenähtud kahjuritõrje vajaduse ning meetodi. Nakatatud või nakkusohtliku transpordivahendi kasutaja peab korraldama sõiduki ja veose asjakohase kahjuritõrje. Transpordivahendi tunnistamise nakatatuks, nakkusohtlikuks või nakkusvabaks otsustab igal konkreetsel juhul Tervisekaitseinspektsiooni ametnik.

§ 5. Rakendussätted

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a.

(2) Määruse § 2 lõige 2 jõustub 1. juulil 2004. a.

(3) Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 1993. a määrus nr 95 «Sanitaarkaitse kohta Eesti Vabariigi haldusterritooriumil» (RT I 1993, 17, 284; 1996, 41, 798) tunnistatakse kehtetuks.

_____________
* Määruses viidatud WHO rahvusvahelised eeskirjad (ingl k International Health Regulations) on avaldatud Tervisekaitseinspektsiooni veebilehel.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister
peaministri ülesannetes Meelis ATONEN
Sotsiaalminister Marko POMERANTS
Riigisekretär Heiki Loot

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2003. a määruse nr 298 «Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused»
lisa 1

Sotsiaalminister Marko POMERANTS

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2003. a määruse nr 298 «Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused»
lisa 2

Sotsiaalminister Marko POMERANTS

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2003. a määruse nr 298 «Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused»
lisa 3

Sotsiaalminister Marko POMERANTS

Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2003. a määruse nr 298 «Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused»
lisa 4

Sotsiaalminister Marko POMERANTS

/otsingu_soovitused.json