Teksti suurus:

Raamatupidamise Toimkonna juhendite RTJ 13 Likvideerimis-ja lõpparuanded ja RTJ 15 Vahearuanded kinnitamine

Väljaandja:Raamatupidamise Toimkond
Akti liik:otsus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RTL 2003, 124, 2013

Raamatupidamise Toimkonna juhendite RTJ 13 Likvideerimis-ja lõpparuanded ja RTJ 15 Vahearuanded kinnitamine

Raamatupidamise Toimkonna 25. novembri 2003. a otsus nr 12-1

Raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600) paragrahvi 32 lõike 1 alusel Raamatupidamise Toimkond otsustab:

1. Kinnitada alljärgnevad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ):
RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded;
RTJ 15 Vahearuanded.

2. Juhendite jõustumise kord on avaldatud vastavates juhendites.

3. Lugeda kehtetuks alates Raamatupidamise Toimkonna juhendite RTJ 13 ja RTJ 15 jõustumise hetkest järgmised Raamatupidamise Toimkonna juhendid:
ERS 4 Likvideerimis- ja lõppbilansi koostamise juhend (RTL 2000, 68, 1034);
ERS 12 Vahearuannete koostamise ja esitamise juhend (RTL 2000, 40, 560; 2001, 59, 827).

Raamatupidamise Toimkonna esimees Ago VILU

RTJ 13  Likvideerimis- ja lõpparuanded
Sisukord paragrahvid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1–3
RAKENDUSALA 4–8
MÕISTED 9
ETTEVÕTTE LIKVIDEERIMISMENETLUSE ALUSTAMISEL KOOSTATAV MAJANDUSAASTA ARUANNE 10–11
Likvideerimisaruande koostamine 10–13
Likvideerimisaruandes rakendatavad arvestuspõhimõtted 14–19
Likvideerimisbilanss 20–21
Likvideerimiseelne kasumiaruanne 22
Likvideerimisaruande lisades avalikustatav informatsioon 23–24
ETTEVÕTTE LIKVIDEERIMISMENETLUSE KÄIGUS KOOSTATAVAD VAHEARUANDED 25–33
ETTEVÕTTE LIKVIDEERIMISMENETLUSE LÕPETAMISEL KOOSTATAV ARUANNE 34–37
JÕUSTUMINE 38
VÕRDLUS RAHVUSVAHELISTE FINANTSARUANDLUSE STANDARDITEGA (IFRS) 39

EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED

1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 13 «Likvideerimis- ja lõpparuanded» eesmärgiks on kirjeldada ettevõtte majandustegevuse lõpetamisel ja likvideerimismenetluse alustamisel, likvideerimismenetluse käigus ning likvideerimismenetluse lõpetamisel Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavaid raamatupidamise aruandeid. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.

2. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid IAS 1 «Finantsaruannete esitus» («Presentation of Financial Statements») ja IAS 10 «Sündmused pärast bilansipäeva» («Events After the Balance Sheet Date») kirjeldavad põhimõtteid, kuidas hinnata jätkuvuse printsiibi sobivust raamatupidamise aruannete koostamisel; nendest põhimõtetest on lähtutud ka käesolevas juhendis. Samas ei kirjelda rahvusvahelised finantsaruandluse standardid põhimõtteid, millest tuleks lähtuda juhul, kui jätkuvuse printsiip ei kehti. Käesoleva juhendi RTJ 13 koostamisel on lähtutud üldistest IFRSs kirjeldatud printsiipidest ja põhimõtetest ning võetud arvesse rahvusvahelist praktikat.

3. Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil.

RAKENDUSALA

4. Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 13 «Likvideerimis- ja lõpparuanded» tuleb rakendada aruannetes, mida koostatakse ettevõtete suhtes, kelle puhul jätkuvuse printsiip on kaotanud kehtivuse, s.o:
(a) majandustegevuse lõpetamisel ja likvideerimismenetluse alustamisel (likvideerimisaruanded);
(b) likvideerimismenetluse käigus (likvideerimise vahearuanded); ja
(c) likvideerimismenetluse lõpetamisel (lõpparuanded).

5. Juhul kui ettevõte ei ole raamatupidamise aastaaruande koostamise hetkeks veel alustanud likvideerimismenetlust, kuid ettevõtte majandustegevuse lõpetamine lähema 12 kuu jooksul on tõenäoline, lähtutakse varade ja kohustuste hindamisel ning aruannete esitusviisi osas samadest põhimõtetest nagu likvideerimisaruande koostamisel.

6. Juhul kui ettevõte on alustanud majandustegevuse lõpetamist või on tõenäoline, et ta alustab või on sunnitud alustama lähema 12 kuu jooksul majandustegevuse lõpetamist, ei koosta ta oma aruandeid lähtudes raamatupidamise seaduses ja Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 1 kirjeldatud jätkuvuse pritsiibist (RTJ 1 p 34–35), vaid lähtudes käesolevas juhendis kirjeldatud arvestuspõhimõtetest.

7. Käesolevast juhendist peavad lähtuma nii ettevõtted, mille lõpetamise on otsustanud omanikud (ettevõtte vabatahtlik lõpetamine) kui ettevõtted, mille lõpetamise näeb ette seadus (ettevõtte sundlõpetamine).

8. Käesolevat juhendit ei rakendata ettevõtte ühinemisaruannete koostamisel. Ühendatava ettevõtte lõpparuanne koostatakse lähtudes tavapärastest raamatupidamise aastaaruandele kehtivatest põhimõtetest.

MÕISTED

9. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

Likvideerimisaruanne on ettevõtte majandustegevuse lõpetamisel ja likvideerimismenetluse alustamisel koostatav likvideerimiseelse majandusaasta raamatupidamise aastaaruanne.

Likvideerimise vahearuanne on likvideerimismenetluse käigus koostatav aruanne.

Lõpparuanne on ettevõtte likvideerimismenetluse lõpetamisel koostatav aruanne, mis koosneb lõppbilansist ja seaduses ettenähtud juhtudel vara jaotusplaanist.

Neto müügihind on summa, mille eest on võimalik vara müüa teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus, miinus müügiga seotud kulutused.

ETTEVÕTTE LIKVIDEERIMISMENETLUSE ALUSTAMISEL KOOSTATAV MAJANDUSAASTA ARUANNE

Likvideerimisaruande koostamine

10. Ettevõtte majandustegevuse lõpetamisel ja likvideerimismenetluse alustamisel koostatakse raamatupidamise aastaaruanne (likvideerimisaruanne), mis annab ülevaate ettevõtte likvideerimiseelsest majandusaastast ning ettevõtte finantsseisundist vahetult enne likvideerimise algust.

11. Ettevõtte majandustegevuse lõpetamisel ja likvideerimismenetluse alustamisel võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud.

Näide.

Ettevõtte tavapäraseks majandusaastaks on kalendriaasta. Alljärgnevalt on toodud näiteid ettevõtte viimase likvideerimiseelse majandusaasta pikkusest, sõltuvalt ettevõtte likvideerimise alustamise kuupäevast.

(a) Ettevõtte omanikud otsustavad likvideerida ettevõtte seisuga 31.12.2003. Ettevõtte 2003. a raamatupidamise aastaaruanne on ühtlasi ettevõtte likvideerimisaruandeks.

(b) Ettevõtte omanikud otsustavad likvideerida ettevõtte seisuga 15.05.2004. 2003. a raamatupidamise aastaaruande koostamise hetkeks on juba teada omanike otsus ettevõtte likvideerimise kohta. Ettevõtte viimane raamatupidamise aastaaruanne (mis on ühtlasi likvideerimisaruanne) koostatakse perioodi kohta 1.01.2003 kuni 15.05.2004 ning 2003. a kohta võib ettevõte jätta tavapärase raamatupidamise aastaaruande koostamata.

Juhul kui ettevõte on siiski otsustanud koostada 2003. a raamatupidamise aastaaruande (või kui ettevõtte juhatusel puudus aastaaruande koostamise hetkel informatsioon ettevõtte peatse likvideerimise kohta), koostatakse likvideerimisaruanne perioodi kohta 1.01.2004 kuni 15.05.2004.

(c) Seadustele mittevastavuse tõttu kuulutatakse ettevõte seisuga 1.12.2004 sundlikvideerimisele. Ettevõtte 2004. a majandusaasta aruanne koostatakse perioodi 1.01.2004 kuni 1.12.2004 kohta ning see on ühtlasi ettevõtte likvideerimisaruandeks.

12. Likvideerimisaruanne koosneb likvideerimise alustamise bilansist (ehk likvideerimisbilansist), kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja lisadest.

13. Likvideerimisaruanne koosneb põhimõtteliselt samasugustest osadest nagu tavapärane raamatupidamise aastaaruanne, kuid selle koostamisel rakendatakse teistsuguseid arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi. Käesolev juhend kirjeldab erisusi likvideerimisaruande koostamisel.

Likvideerimisaruandes rakendatavad arvestuspõhimõtted

14. Likvideerimisaruande koostamisel lähtutakse varade ja kohustuste hindamisel järgmistest põhimõtetest:
(a) Raha kajastatakse nominaalsummas;
(b) Nõuded, mis eeldatavasti laekuvad likvideerimisperioodi jooksul, kajastatakse nende tõenäoliselt laekuvas summas;
(c) Muud varad kajastatakse nende neto müügihinnas;
(d) Teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades;
(e) Vajadusel moodustatakse täiendavad eraldised kahjulike lepingute, koondamistasude, kohtuvaidluste ja muude likvideerimisega kaasnevate juriidiliste kohustuste suhtes.

15. Likvideerimisaruannete koostamisel ei lähtuta jätkuvuse printsiibist ning sellest tulenevalt ei rakendata varade ja kohustuste kajastamisel arvestuspõhimõtteid, mis on seotud kas nende soetusmaksumusega (näiteks korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajastatavad pikaajalised finantsvarad ja -kohustused), periodiseerimisega (näiteks põhivara amortiseerimine ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja tulud) või varade ümberhindamisega kapitaliosaluse meetodil.

16. Varade neto müügihinna hindamisel võetakse arvesse eeldatavat likvideerimismenetluse pikkust ning sellest tulenevat võimalikku mõju varade müügi läbiviimise perioodile ja varade müügihinnale.

17. Intressikandvate kohustuste hindamisel arvestatakse tekkepõhist intressivõlga kuni bilansikuupäevani; pärast bilansikuupäeva tekkivat intressi ei võeta arvesse kohustuste hindamisel.

18. Likvideerimisbilansis moodustatakse eraldised kahjulike lepingute (näiteks kasutuks osutuvad katkestamatud rendilepingud), koondamistasude (seoses likvideerimisega koondatavad töötajad), võimalike kohtuprotsesside ja muude asjaolude suhtes, lähtudes juhendis RTJ 8 kirjeldatud põhimõtetest.

19. Kuigi likvideerimisaruandes lähtutakse varade ja kohustuste hindamisel teistsugustest arvestuspõhimõtetest kui tavapärase aastaaruande koostamisel, ei korrigeerita likvideerimisaruandes tagasiulatuvalt eelmise perioodi võrdlusandmeid.

Likvideerimisbilanss

20. Likvideerimisbilansi koostamisel lähtutakse ettevõtte tavapärasest bilansiskeemist, mille kirjete nimetusi on vajadusel täpsustatud või kuhu on vajadusel lisatud täiendavaid kirjeid. Näiteks võib osutuda otstarbekaks lisada kirje «Müügiootel vara» varade suhtes, mida ettevõte kasutas eelnevalt majandustegevuses materiaalse põhivarana, kuid mida ta seoses algava likvideerimisega on sunnitud müüma.

21. Likvideerimisbilansis kajastatakse kõiki varasid ja kohustusi lühiajalistena.

Likvideerimiseelne kasumiaruanne

22. Likvideerimisaruande koostisosaks oleva kasumiaruande koostamisel lähtutakse ettevõtte tavapärasest kasumiaruande skeemist, kuid enne kirjet «Aruandeaasta puhaskasum/-kahjum» esitatakse kirjed «Likvideerimiseelne kasum/-kahjum» ning «Kasum/kahjum varade ja kohustuste ümberhindlusest likvideerimisväärtustele». Kirjel «Kasum/kahjum varade ja kohustuste ümberhindlusest likvideerimisväärtustele» kajastatakse ettevõtte likvideerimisest tuleneva varade ja kohustuste ümberhindluse mõju.

Näide – varade ümberhindlus likvideerimisbilansi koostamisel

Ettevõttel on majandustegevuse lõpetamise kuupäeva seisuga bilansis põhivara:

Põhivara soetusmaksumus:

400,000

Akumuleeritud kulum:

150,000

Põhivara hinnatakse tema neto müügihinnale ja klassifitseeritakse bilansis ümber
lühiajaliseks varaks kirjele «Müügiootel vara».

Oletame, et põhivara eeldatav neto müügihind on (a) 600,000 ja (b) 100,000.

(a) Raamatupidamiskanne:

 
D Müügiootel vara 600,000
D Akumuleeritud kulum 150,000
K Põhivara 400,000
K Kasum/kahjum varade ja kohustuste ümberhindlusest likvideerimisväärtustele 350,000

(b) Raamatupidamiskanne:

 
D Müügiootel vara 100,000
D Akumuleeritud kulum 150,000
D Kasum/kahjum varade ja kohustuste ümberhindlusest likvideerimisväärtustele 150,000
K Põhivara 400,000

Likvideerimisaruande lisades avalikustatav informatsioon

23. Likvideerimisaruande lisades avalikustatav informatsioon peab vastama samasugustele nõuetele nagu tavapärase raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustatav informatsioon, s.t lisad peavad vastama raamatupidamise seaduse lisas 3 loetletud miinimumnõuetele ning Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud täiendavatele nõuetele lisades avalikustatava informatsiooni osas.

24. Likvideerimisaruande lisades avalikustatakse täiendavalt järgmine informatsioon:
(a) selgitus selle kohta, miks ettevõtte majandustegevus lõpetatakse ning alustatakse ettevõtte likvideerimist;
(b) olulised asjaolud, mis on mõjutanud varade ja kohustuste hindamist likvideerimisbilansis;
(c) Kasumiaruande kirje «Kasum/kahjum varade ja kohustuste ümberhindlusest likvideerimisväärtustele» selgitus.

ETTEVÕTTE LIKVIDEERIMISMENETLUSE KÄIGUS KOOSTATAVAD VAHEARUANDED

25. Likvideerijad on kohustatud koostama iga kalendriaasta lõpu seisuga likvideerimise vahearuanded, juhul kui likvideerimismenetluse alustamise kuupäevast on möödunud üle 6 kuu või eelmise likvideerimise vahearuande kuupäevast on möödunud 12 kuud.

Näide.

Juhul kui ettevõtte likvideerimisega alustati 15.05.2004, on likvideerijad kohustatud koostama esimese likvideerimise vahearuande seisuga 31.12.2004, eeldusel, et selleks ajaks on likvideerimine veel lõpetamata. Järgmine likvideerimise vahearuanne koostatakse seisuga 31.12.2005 jne, seni kuni likvideerimine on lõpetatud.

26. Likvideerimise vahearuanne koosneb likvideerimise vahebilansist, tulude ja kulude aruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja lisadest.

27. Likvideerimise vahearuannete koostamisel lähtutakse varade ja kohustuste hindamisel samadest arvestuspõhimõtetest nagu likvideerimisaruannete koostamisel.

28. Likvideerimise vahebilansi koostamisel lähtutakse samast esitusviisist nagu likvideerimisbilansi koostamisel.

29. Likvideerimise tulude ja kulude aruandes ei järgita tavapärast kasumiaruande skeemi, vaid seal esitatakse põhilised likvideerimismenetlusega kaasnevad tulude ja kulude grupid, sealhulgas:
(a) Kasum/kahjum varade ja kohustuste realiseerimisest;
(b) Kasum/kahjum varade ja kohustuste ümberhindlusest;
(c) Likvideerijatele makstud tasud;
(d) Muud tulud ja kulud.

30. Rahavoogude aruandes ei liigitata rahavoogusid äritegevuse, investeerimistegevuse ega finantseerimistegevuse alla, vaid selle asemel esitatakse sobivalt rühmitatuna põhilised likvideerimismenetlusega kaasnevad laekumised ja väljamaksed.

31. Likvideerimise tulude ja kulude aruandes ning rahavoogude aruandes esitatakse eelmise perioodi võrdlusandmed ainult juhul, kui tegemist on juba vähemalt teise likvideerimise vahearuandega (võrdlusandmetena esitatakse eelmise likvideerimise vahearuande andmed).

32. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse netovara muutust alates likvideerimise algusest ning (kahe) viimase likvideerimise vahearuande perioodi jooksul.

33. Likvideerimise vahearuande lisad ei pea vastama tavapärase raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustatava informatsiooni nõuetele. Selle asemel kirjeldatakse likvideerimise vahearuande lisades aruandeperioodil likvideerimismenetluse käigus aset leidnud olulisi sündmusi koos likvideerijate nägemusega likvideerimismenetluse eeldatavast lõpptähtajast.

ETTEVÕTTE LIKVIDEERIMISMENETLUSE LÕPETAMISEL
KOOSTATAVAD ARUANDED

34. Likvideerijad koostavad pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja seaduses ettenähtud juhtudel vara jaotusplaani. Lõppbilansis kajastatakse ettevõtte likvideerimismenetluse lõpuks allesjäänud vara ning võimalike kohustuste katteks deponeeritud rahasummad.

35. Reeglina jaotatakse vara omanike vahel rahalises vormis. Omanike nõusolekul ei pea likvideerijad kogu ettevõtte vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Sellisel juhul kajastatakse allesjäänud vara lõppbilansis selle neto müügihinnas.

36. Juhul kui likvideerijad on deponeerinud raha kas teadaolevate võlakohustuste katteks, mille tähtaeg ei ole veel saabunud, või muude võimalike kohustuste katteks, kajastatakse sellele vastav kohustus lõppbilansis.

37. Lõppbilansile lisatakse vajadusel likvideerijate seletuskiri, milles selgitatakse:
(a) Lõppbilansis oleva mitterahalise vara hindamise põhimõtteid;
(b) Võimalikke kohustusi, mille katteks on lõppbilansis deponeeritud raha.

JÕUSTUMINE

38. Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 13 «Likvideerimis- ja lõppbilanss» rakendatakse likvideerimisaruannetele, likvideerimise vahearuannetele ja lõpparuannetele, mille bilansikuupäev on 31.12.2003 või hiljem.

VÕRDLUS RAHVUSVAHELISTE FINANTSARUANDLUSE STANDARDITEGA (IFRS)

39. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ei reguleeri põhimõtteid, millest tuleks lähtuda aruannete koostamisel juhul, kui jätkuvuse printsiip ei kehti. Juhendis RTJ 13 sätestatud põhimõtted on kooskõlas IFRSi üldiste põhimõtetega.

RTJ 15  Vahearuanded

Sisukord paragrahvid
EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1–3
RAKENDUSALA 4–6
MÕISTED 7
VAHEARUANDE ESITUSVIIS JA AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON 8–22
Vahearuande koostisosad ja vormistamise üldnõuded 8–14
Vahearuandes esitatavad perioodid 14–16
Valitud lisades avalikustatav informatsioon 17–20
Olulisuse printsiibi rakendamine vahearuandes 21–22
VAHEARUANDES RAKENDATAVAD ARVESTUSPÕHIMÕTTED 23–27
JÕUSTUMINE 28–29
VÕRDLUS RAHVUSVAHELISTE FINANTSARUANDLUSE STANDARDITEGA (IFRS) 30

EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED

1. Käesoleva Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 15 «Vahearuanded» eesmärgiks on sätestada miinimumnõuded vahearuannetes esitatavale informatsioonile ja vahearuannetes rakendatavatele arvestuspõhimõtetele. Õigeaegne ja usaldusväärne vahearuanne võimaldab investoritel, kreeditoridel ja teistel aruande kasutajatel paremini mõista ettevõtte võimet genereerida kasumit ja rahavoogusid ning ettevõtte finantsseisundit ja maksevõimelisust.

2. Juhend RTJ 15 lähtub rahvusvahelisest finantsaruandluse standardist IAS 34 «Vahearuandlus» («Interim Finnacial Reporting»). Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele IASi paragrahvidele, millel juhendi nõuded tuginevad. RTJ 15 võrdlus rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega on toodud paragrahvis 30. Valdkondades, kus RTJ 15 ei täpsusta mingit spetsiifilist arvestuspõhimõtet, kuid see on reguleeritud mõnes IFRSs, on soovitatav lähtuda vastavas IFRSs kirjeldatud arvestuspõhimõttest.

3. Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil.

RAKENDUSALA

4. Raamatupidamise Toimkonna juhendit RTJ 15 «Vahearuanded» tuleb rakendada Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavate avalike vahearuannete koostamisel.

5. Käesolev juhend ei kohusta ühtegi raamatupidamiskohustuslast koostama ega esitama vahearuandeid. Käesolevat juhendit tuleb järgida juhul, kui raamatupidamiskohustuslane koostab ja avalikustab vahearuanded kas tulenevalt seadusandlusest või omal soovil. Nii näiteks peavad vastavalt seadusandlusele vahearuandeid koostama krediidiasutused, kindlustusandjad ja äriühingud, kelle aktsiad on börsil noteeritud. Käesolevat juhendit tuleb järgida ka juhul, kui raamatupidamiskohustuslane koostab ja esitab avalikkusele Eesti heale raamatupidamistavale vastavaid vahearuandeid omal soovil.

6. Raamatupidamiskohustuslased, kes koostavad oma vahearuandeid vastavalt rahvusvahelisele raamatupidamise standardile IAS 34, ei ole kohustatud järgima käesoleva juhendi nõudeid. Raamatupidamiskohustuslased ei ole kohustatud järgima käesolevat juhendit ka sisemiseks otstarbeks mõeldud mitteavalike vahearuannete koostamisel.

MÕISTED

7. Käesolevas juhendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses (IAS 34 p 4):

Vahearuanne on vahearuande perioodi kohta koostatud raamatupidamisaruanne, mis sisaldab kas:
(a) täismahus raamatupidamisaruannet, mis vastab samadele kriteeriumitele nagu raamatupidamise aastaaruanne; või
(b) lühendatud raamatupidamisaruannet, mis vastab käesolevas juhendis kirjeldatud kriteeriumitele.

Vahearuande periood on aruandeperiood, mis on lühem kui terve majandusaasta.

VAHEARUANDE ESITUSVIIS JA AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

Vahearuande koostisosad ja vormistamise üldnõuded

8. Juhul kui raamatupidamiskohustuslane esitab vahearuandena täismahus raamatupidamisaruande, siis peab see vastama samasugustele nõuetele informatsiooni esitusviisi ja mahu osas nagu raamatupidamise aastaaruanne (vt RTJ 2 «Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes»). (IAS 34 p 9.)

9. Juhul kui raamatupidamiskohustuslane esitab vahearuandena lühendatud raamatupidamisaruande, siis see peab sisaldama vähemalt järgmisi koostisosasid (IAS 34 p 8):
(a) Lühendatud bilanss;
(b) Lühendatud kasumiaruanne;
(c) Lühendatud rahavoogude aruanne;
(d) Lühendatud omakapitali muutuste aruanne; ja
(e) Valitud lisad.

10. Lühendatud põhiaruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) peavad sisaldama vähemalt kõiki alalõike ja koondeid, mis sisaldusid viimases raamatupidamise aastaaruandes esitatud põhiaruannetes. Täiendavaid kirjeid peab lisama juhul, kui nende puudumisel oleksid raamatupidamise vahearuanded eksitavad (IAS 34 p 10).

11. Täismahus või lühendatud kasumiaruandes tuleb esitada kõigi kasumiaruandes esitatud perioodide kohta finantsnäitajad – tavaline kasum aktsia kohta ja lahustatud kasum aktsia kohta –, mis on arvestatud vastavalt juhendile RTJ 17. (IAS 34 p 11.)

12. Valitud lisad peavad vastama käesolevas juhendis toodud miinimumnõuetele. Täiendava informatsiooni avalikustamine lisades on soovitatav, kui see aitab aruande tarbijatel paremini mõista raamatupidamiskohustuslase tegevust vahearuande perioodi jooksul.

13. Vahearuanne koostatakse konsolideeritud baasil. Juhul kui ettevõtte majandusaasta aruanne sisaldab lisaks konsolideeritud raamatupidamisaruannetele ka emaettevõtte kui eraldiseisva majandusüksuse raamatupidamisaruandeid, siis käesolev juhend ei nõua ega keela emaettevõtte eraldiseisvate aruannete lisamist ettevõtte vahearuandesse.

14. Vahearuanne koostatakse eesti keeles ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, tuues välja arvnäitajate puhul kasutatud täpsusaste (näiteks tuhandetes vääringu ühikutes).

Vahearuandes esitatavad perioodid

15. Vahearuandes esitatud põhiaruanded peavad sisaldama (lühendatud või täismahus) informatsiooni järgmiste perioodide kohta (IAS 34 p 20):
(a) Bilanss vahearuande perioodi lõpu seisuga ja võrdlev bilanss eelneva majandusaasta lõpu seisuga;
(b) Kasumiaruanne vahearuande perioodi kohta ja kumulatiivselt majandusaasta algusest vahearuande bilansipäevani ning võrreldavad kasumiaruanded eelneva majandusaasta samade perioodide kohta;
(c) Rahavoogude aruanne kumulatiivselt majandusaasta algusest vahearuande bilansipäevani ja võrreldav rahavoogude aruanne eelneva majandusaasta sama perioodi kohta; ja
(d) Omakapitali muutuste aruanne kumulatiivselt majandusaasta algusest vahearuande bilansipäevani ja võrreldav omakapitali muutuste aruanne eelneva majandusaasta sama perioodi kohta.

Näide – vahearuandes esitatavad perioodid

1. Vahearuandes esitatavad perioodid juhul, kui ettevõte koostab ja avaldab vahearuandeid poolaasta kaupa

Ettevõtte majandusaasta lõpeb 31. detsembril 2004. Ettevõte esitab oma poolaasta vahearuandes seisuga 30. juuni 2004 informatsiooni (lühendatult või täismahus) järgmiste perioodide kohta:

Bilanss:    
Seisuga 30. juuni 2004 31. detsember 2003
Kasumiaruanne:    
6-kuuline periood kuni 30. juuni 2004 30. juuni 2003
Rahavoogude aruanne:    
6-kuuline periood kuni 30. juuni 2004 30. juuni 2003
Omakapitali muutuste aruanne:    
6-kuuline periood kuni 30. juuni 2004 30. juuni 2003

2. Vahearuandes esitatavad perioodid juhul, kui ettevõte koostab ja avaldab vahearuandeid kvartaalselt

Ettevõtte majandusaasta lõpeb 31. detsembril 2004. Ettevõte esitab oma kvartali vahearuandes seisuga 30. juuni 2004 informatsiooni (lühendatult või täismahus) järgmiste perioodide kohta:

Bilanss:    
Seisuga 30. juuni 2004 31. detsember 2003
Kasumiaruanne:    
3-kuuline periood 1. aprill kuni 30. juuni 2004 1. aprill kuni 30. juuni 2003
6-kuuline periood kuni 30. juuni 2004 30. juuni 2003
Rahavoogude aruanne:    
6-kuuline periood kuni 30. juuni 2004 30. juuni 2003
Omakapitali muutuste aruanne:    
6-kuuline periood kuni 30. juuni 2004 30. juuni 2003

16. Ettevõtetel, mille äritegevus on tugevalt sesoonse iseloomuga, on soovitatav esitada lisaks eespool nõutule ka finantsinformatsiooni vahearuande bilansipäevale eelneva kaheteistkuulise perioodi kohta ja sellele eelneva võrdleva kaheteistkuulise perioodi kohta. (IAS 34 p 21.)

Valitud lisades avalikustatav informatsioon

17. Vahearuande eesmärgiks on täiendada viimast täismahus majandusaasta aruannet. Sellest tulenevalt on tähelepanu uutel, viimase vahearuande perioodi jooksul toimunud tegevustel, sündmustel ja asjaoludel ning eelnevalt esitatud informatsiooni ei dubleerita (IAS 34 p 15).

18. Vahearuande lisades peab ettevõte esitama järgmise informatsiooni, juhul kui see on oluline ja seda ei ole avalikustatud vahearuande muudes osades (IAS 34 p 16):
(a) kinnitus selle kohta, millisest raamatupidamise seaduse paragrahvis 17 lubatud raamatupidamistavast lähtuvalt on vahearuanne koostatud (s.o kas Eesti hea raamatupidamistava, mille reeglid vahearuannete kohta on sätestatud juhendis RTJ 15 või IFRS, mille reeglid vahearuannete kohta on sätestatud standardis IAS 34);
(b) kinnitus selle kohta, et raamatupidamise vahearuandes järgitakse samu arvestuspõhimõtteid, mida kasutati viimase raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Juhul kui arvestuspõhimõtteid on muudetud, lisatakse kirjeldus muudatuse olemusest ja mõjust;
(c) selgitavad kommentaarid vahearuande perioodi tegevuse sesoonsusest või tsüklilisusest;
(d) oma olemuselt, suuruselt või esinemissageduselt erandlike vahearuande perioodi varasid, kohustusi, omakapitali, kasumit või rahavoogusid mõjutavate sündmuste ja asjaolude kirjeldus ja mõju;
(e) oluliste vahearuande perioodil aset leidnud raamatupidamishinnangute muutuste kirjeldus ja mõju (näiteks olulised alla- ja üleshindlused või muutused hinnangutes eraldistele);
(f) võlakirjade ja aktsiate emiteerimine, lunastamine ja tagasiostmine;
(g) väljakuulutatud ja makstud dividendid (kogusummas või aktsia kohta) eraldi lihtaktsiate ja teiste aktsiate lõikes;
(h) tehingud seotud osapooltega;
(i) segmendi tulud ja segmendi ärikasum ärisegmentide või geograafiliste segmentide kaupa, sõltuvalt sellest, milline on ettevõtte esmane alus segmendiaruandluseks (segmendiinfo avalikustamine vahearuandes on nõutud vaid siis, kui RTJ 16 «Segmendiaruandlus» nõuab ettevõttelt segmendiinfo avalikustamist majandusaasta aruandes);
(j) olulised sündmused pärast vahearuande bilansipäeva;
(k) vahearuande perioodil ettevõtte koosseisus ja tegevuses toimunud olulised muutused ja nende mõju, sealhulgas äriühendused, tütarettevõtete ja pikaajaliste investeeringute soetamine või realiseerimine, ettevõtte ümberstruktureerimine ja lõpetatavad tegevusalad; ja
(l) muutused potentsiaalsetes kohustustes ja potentsiaalsetes varades alates eelmise majandusaasta bilansipäevast.

19. Üldjuhul esitatakse vahearuandes informatsiooni kumulatiivselt majandusaasta algusest vahearuande bilansipäevani. Samas tuleb avalikustada ka kõik need sündmused ja tehingud, mis on olulised käesoleva vahearuande perioodi tulemuste mõistmiseks.

20. Juhul kui majandusaasta viimase vahearuande perioodi jooksul muudetakse oluliselt varasematel vahearuande perioodidel tehtud raamatupidamishinnanguid, kuid selle viimase vaheperioodi kohta eraldi aruannet ei avaldata, tuleb hinnangutes tehtud muutuste sisu ja summa avalikustada raamatupidamise aastaaruande lisades. (IAS 34 p 26.)

Olulisuse printsiibi rakendamine vahearuandes

21. Majandustehingute mõõtmisel ja kajastamisel ning vastava informatsiooni esitamisel vahearuannetes tuleb hinnata antud informatsiooni olulisust vahearuande kui terviku suhtes. Olulisuse printsiibi rakendamisel vahearuandes tuleb võtta arvesse, et vahearuanded võivad tugineda suuremal määral raamatupidamishinnangutele kui aastaaruanded. (IAS 34 p 23.)

22. Kuigi vahearuandes avalikustatava informatsiooni maht ning täpsusaste võivad olla väiksemad kui aastaaruandes, ei tohi need olla ebapiisavad mõistmaks olulisi arenguid ettevõtte majandustegevuses pärast viimase aastaaruande bilansipäeva. Vahearuande läbiv eesmärk on kindlustada, et see sisaldab kogu informatsiooni, mis on oluline ettevõtte finantsseisundi, majandustulemuse ja rahavoogude mõistmiseks vahearuande perioodil. (IAS 34 p 25; 34 p 41).

VAHEARUANDES RAKENDATAVAD ARVESTUSPÕHIMÕTTED

23. Vahearuande koostamisel tuleb rakendada samu arvestuspõhimõtteid nagu viimase raamatupidamise aastaaruande koostamisel, välja arvatud juhul, kui arvestuspõhimõtteid on muudetud pärast viimase raamatupidamise aastaaruande kuupäeva ning neid uusi põhimõtteid rakendatakse järgmise raamatupidamise aastaaruande koostamisel. (IAS 34 p 28.)

24. Arvestuspõhimõtete muutuse mõju kajastatakse tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui arvestuspõhimõtte muutus on tingitud uuest Raamatupidamise Toimkonna juhendist ning selles on sätestatud teistsugused uuele meetodile ülemineku reeglid.

25. Kuigi vahearuandes rakendatakse samu arvestuspõhimõtteid nagu aastaaruandes, võib nende põhimõtete rakendamisel tugineda suuremal määral hinnangutele kui aastaaruande koostamisel. Nii näiteks ei pea ettevõte vahearuannete koostamiseks viima läbi detailset varude inventuuri, vaid ta võib tugineda eelmiste perioodide kogemusele ja piiratud ulatusega testidele. (IAS 34 p 41.)

26. Majandusaasta jooksul saadavat sesoonset, tsüklilist või juhuslikku tulu tuleb kajastada selle tekkimise momendil. Tulu periodiseerimine vahearuannetes (s.o jagamine erinevate vahearuande perioodide vahel) on aktsepteeritav ainult juhul, kui analoogilise tulu periodiseerimine oleks aktsepteeritav aastaaruande koostamisel. (IAS 34 p 37.)

27. Majandusaasta jooksul ebaühtlaselt tekkivaid kulusid tuleb vahearuannetes periodiseerida (s.o jagada erinevate vahearuande perioodide vahel) ainult juhul, kui selline periodiseerimine on aktsepteeritav aastaaruande koostamisel (IAS 34 p 39).

Näited.

(a) Küsimus: Ettevõte kulutab enamiku oma aastaks ette nähtud reklaamieelarvest esimeses kvartalis. Kas on aktsepteeritav kajastada esimese kvartali vahearuandes osa tehtud reklaamikulutustest tulevaste perioodide kuluna ning kajastada seda kuluna kasumiaruandes ülejäänud kvartalite jooksul?

Vastus: Reklaamikulutuste periodiseerimine vahearuannetes ei ole aktsepteeritav, kuna see ei oleks aktsepteeritav ka majandusaasta lõpus. Kogu reklaami eesmärgil tehtud väljaminek kajastatakse kuluna siis, kui reklaam on toimunud.

(b) Küsimus: Ettevõte on planeerinud neljandasse kvartalisse ulatusliku remondi läbiviimise, mis läheb maksma ligikaudu 8 miljonit krooni. Kas on aktsepteeritav remondikulude ühtlane jagamine vahearuande perioodidele, kajastades igas kvartalis kuluna 2 miljonit krooni?

Vastus: Remondikulude jagamine kogu aastale ja vastava eraldise moodustamine esimeste kvartalite aruannetes ei ole aktsepteeritav, kuna see ei oleks aktsepteeritav ka aastaaruandes. Kogu remondikulu kajastatakse selle toimumise hetkel (s.o neljandas kvartalis) ning vajadusel kirjeldatakse selle mõju vahearuande perioodi tulemustele neljanda kvartali vahearuandes.

(c) Küsimus: Ettevõte maksab oma juhtkonnale boonust 10% ettevõtte puhaskasumist. Kas tuleks moodustada boonuse eraldis ja kajastada vastavat kulu ettevõtte vahearuannetes.

Vastus: Ettevõte peab moodustama eraldise ja kajastama kuluna summat, mis vastab 10 protsendile vahearuande kuupäevaks teenitud ettevõtte kasumist (samasuguse eraldise moodustamine oleks kohustuslik ka aastaaruande koostamisel).

(d) Küsimus: Ettevõtte tootmiskulud, tegevusmahud ja hinnad muutuvad oluliselt vahearuande perioodide lõikes. Kas on aktsepteeritav tootmiskulude ja tulude ühtlane jaotamine (periodiseerimine) vahearuande perioodidele, kajastades igas kvartalis nimetatud näitajaid ühesugustes suurustes?

Vastus: Tootmiskulude ja tulude ühtlane jagamine kogu aastale ja vastav kajastamine vahearuannetes ei ole aktsepteeritav, kuna see ei oleks aktsepteeritav ka aastaaruandes. Ettevõtte tootmiskulud ja tulud kajastatakse selle toimumise hetkel (s.o vastavas vahearuande perioodis). Vastasel juhul ei jaotu vahearuande perioodi tootmiskulutused objektiivselt vahearuande perioodi lõpu varude maksumuse ja perioodi müüdud toodangu kulude vahel.

(e) Küsimus: Ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul, mis toimus teises kvartalis, kuulutatakse välja dividendid 100 000 krooni. Kas võib dividendide tulumaksu 35 000 krooni periodiseerida vahearuande perioodidele kogu aasta jooksul ja kajastada vastavat kulu teise kvartali ja järgnevate perioodide vahearuannetes?

Vastus: Dividendide tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna kasumiaruandes samal perioodil, kui dividend välja kuulutatakse (vt RTJ 8 «Eraldised, potentsiaalsed kohustused ja potentsiaalsed varad», p 44). Seega kajastatakse dividendide tulumaks kohustuse ja kuluna teist kvartalit hõlmavas vahearuandes.

JÕUSTUMINE

28. Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 15 «Vahearuanded» rakendamine on kohustuslik vahearuannetele, mida koostatakse 1.01.2004 ja hiljem algavate majandusaastate vahearuande perioodide kohta.

29. Juhul kui käesoleva juhendi rakendamine toob endaga kaasa muudatusi võrreldes ettevõtte vahearuannetes seni rakendatud arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisiga, kajastatakse muudatuste mõju tagasiulatuvalt, s.t nii nagu oleks uus põhimõte kogu aeg kehtinud. Eelmise perioodi võrdlusandmed viiakse vastavusse uue arvestus- või esituspõhimõttega.

VÕRDLUS RAHVUSVAHELISTE FINANTSARUANDLUSE
STANDARDITEGA (IFRS)

30. Juhendis RTJ 15 sätestatud nõuded vahearuannetes esitatavale informatsioonile ja vahearuannetes rakendatavatele arvestuspõhimõtetele on kooskõlas standardis IAS 34 sätestatud nõuetega.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json