Teksti suurus:

Paldiski linna põhimääruse kinnitamine

Väljaandja:Paldiski Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2000, 39, 606

Paldiski linna põhimääruse kinnitamine

Vastu võetud 30.03.2000 nr 5

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse  (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktile 9 Paldiski Linnavolikogu määrab:

1. Kinnitada Paldiski linna põhimäärus (lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks Paldiski Linnavolikogu 30. oktoobri 1997. a määrus nr 30 «Paldiski linna põhimääruse kinnitamine».

3. Määrus jõustub 3. aprillil 2000. a.

Volikogu esimees Anne TAKLAJA

Kinnitatud
Paldiski Linnavolikogu 30. märtsi 2000. a. määrusega nr 5

PALDISKI LINNA PÕHIMÄÄRUS

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

Paragrahv 1. Paldiski linna põhimääruse eesmärk

Paldiski linna põhimääruses sätestatakse Paldiski linna omavalitsusorganite, nende komisjonide, linna haldusaparaadi ja kohaliku omavalitsuse asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ning töökord.

Paragrahv 2. Paldiski linna kohalik omavalitsus

(1) Paldiski linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus Eesti Vabariigi põhiseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida Paldiski linna elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest, säästva arengu põhimõtetest ning arvestades Paldiski linna arengu iseärasusi.

(2) Kohalik omavalitsus teostub Paldiski linnas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.

Paragrahv 3. Paldiski linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted

Kohalik omavalitsus Paldiski linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine;
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine;
3) linna elanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste kasutamisel ja pandud kohustuste täitmisel;
6) linna elanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine;
7) tegevuse avalikkus.

Paragrahv 4. Paldiski linna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused

Paldiski linn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, muudest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsuste või nende liitudega ja muude isikutega.

Paragrahv 5. Paldiski linna kui omavalitsusüksuse ülesanded

(1) Paldiski linna ülesanneks on korraldada linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, linnasisest ühistransporti ja tänavate korrashoidu ning territoriaalplaneerimist.

(2) Paldiski linna ülesanne on korraldada linna omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, gümnaasiumide ja huvialakoolide, spordibaaside, raamatukogude, muuseumide ja teiste kultuuriasutuste, turva- ja hoolekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. Käesolevas lõikes nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi:
1) mis on pandud talle seadusega;
2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Omavalitsusüksuse ülesanne on linna arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning linna elu juhtimine vastavuses Paldiski arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega.

(5) Omavalitsuse ülesanne on tema valduses, kasutuses ja omandis oleva vara heaperemehelik haldamine sellisel viisil, et see oleks võimalikult kasulik linna kui terviku arengule.

(6) Omavalitsus täidab talle seadusega pandud või lepingust tulenevaid riiklikke kohustusi. Paldiski linnale seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

Paragrahv 6. Paldiski linna eelarve

Paldiski linnal on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv iseseisev eelarve.

Paragrahv 7. Paldiski linna omavalitsusorganid

(1) Paldiski Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 1996, 37, 739; 1999, 60, 618) alusel linna hääleõiguslike elanike poolt valitud esinduskogu.

(2) Paldiski Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) on linnavolikogu poolt moodustatav täitev- ja korraldav organ.

Paragrahv 8. Paldiski linna omavalitsusorganite suhete alused riigi kohalike haldusorganite ja kohtuorganitega

(1) Paldiski linna omavalitsusorganite suhete aluseks riigi kohalike haldusorganitega on seadused ja vastavad lepingud.

(2) Linnavolikogu valib Harju Maakohtu kaasistujad kohtuniku staatuse seaduses kindlaksmääratud korras.

(3) Paldiski linn võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid kohalikke omavalitsusi ühendavate organisatsioonidega ning kuuluda kohalike omavalitsuste liitudesse.

Paragrahv 9. Paldiski linna esindamine

(1) Paldiski linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut esindavad:
1) linnavolikogu;
2) linnavolikogu esimees;
3) linnavalitsus;
4) linnapea.

(2) Linnavolikogu esindab linna:
1) volikogu ainupädevusse antud küsimuste lahendamisel,
2) suhetes Riigikoguga ja selle struktuuridega,
3) suhetes parteidega (erakondadega) ning ühiskondlike liikumiste ja ühendustega,
4) suhetes Vabariigi Valitsusega.

(3) Linnavalitsus esindab Paldiski linna:
1) linnavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel,
2) suhetes Vabariigi Valitsusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel esindab Paldiski linna volikogu esimees. Juhul, kui tal ei ole linna esindamine võimalik või see ei ole otstarbekas, määratakse volikogu otsusega Paldiski linna esindama mõni teine volikogu liige.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel esindab Paldiski linna linnapea. Juhul kui tal ei ole võimalik linna esindada või see ei ole otstarbekas, määratakse linnavalitsuse korraldusega Paldiski linna esindama mõni teine linnavalitsuse liige.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud isikutel on õigus esindada linna volikirjata.

(7) Paldiski linna võivad esindada ka käesolevas paragrahvis nimetamata isikud, kes esindavad linna vastava esinduse sisu ja mahtu sätestava volikogu otsuse alusel volikirjaga.

Paragrahv 10. Paldiski vapp ja lipp

(1) Paldiski linna sümbolid on tema ajalooline vapp ja lipp, mille kirjeldus on kehtestatud linnavolikogu poolt järgmiselt:
1) Paldiski linna vapi kirjeldus: hõbedase kilbi külgedest eenduvad punased, müüritud, alt lainelõikelised sadamamuulid. Parempoolsel muulil on punane torn. Sinisel lainelõikelisel vapitüvel on võrdsete vahedega kuus hõbedast lainelõikelist varrast, neist ülemine eraldab muulid vapitüvest.
2) Paldiski linna vapi laiuse ja kõrguse suhe on 7:9.
3) Paldiski linna lipul on kujutatud sinisel põhjal kahte paralleelset valget horisontaaltriipu laiusega 1/9 ning vahekaugusega 1/9 osa lipu laiusest.
4) Paldiski linna lipu mõõtmed on 105x165 cm ning laiuse ja pikkuse suhe on 7:11.

(2) Paldiski vappi võib kasutada linnavolikogu, linnavalitsuse ja tema allasutuste pitsatitel, dokumentidel, siltidel, trükistel ning suveniiridel, samuti panna üles nende ruumides.

(3) Peale käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtude võib kasutada linna vappi ainult linnavalitsuse loal. Linnavalitsuse poolt Paldiski vapi kasutamiseks loa andmise korra ja selle eest võetava tasu määramise alused kehtestab linnavolikogu.

(4) Paldiski lippu tarvitatakse kõrvuti riigilipuga ning samadel alustel, mis kehtivad riigilipu kohta. Paldiski lipp asub lippude poolt vaadatuna riigilipust ja teiste riikide lippudest vasakul.

(5) Päevad, mil Paldiski lipp heisatakse, määrab kindlaks linnavalitsus vastavalt linnavolikogu poolt kehtestatud korrale.

Paragrahv 11. Asjaajamiskeel Paldiski linna omavalitsusorganites

Asjaajamiskeeleks Paldiski linna omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel.

Paragrahv 12. Paldiski linna piir

(1) Paldiski linna piir kantakse riigi maakatastri kaardile vastavalt kehtivatele õigusaktidele alljärgnevalt:
1) Paldiski linna halduspiir (edaspidi piir) algab piiripunktist (edaspidi – punkt) 1, Keila–Paldiski maantee endisest kontrollpunktist põhja pool Lahepere lahe äärest. Piir kulgeb 96,3 m üle Keila–Paldiski maantee punkti 2, mis asub lõuna pool maanteed, sealt mööda maantee lõunapoolset külge 876,9 m Paldiski suunas punkti 5 ja sealt 1448,3 m edelasse punkti 11, mis asub raudteest põhja pool. Punktist 11 kulgeb piir mööda raudtee põhjapoolset külge 1192,3 m punkti 13, kust pöörab üle raudtee läände ning kulgeb 1883,4 m punkti 20, mis asub Paldiski lahe ääres. Punktid 1–20 on looduses märgitud. Pakri poolsaare pindala nendes piirides on 3341 ha;
2) Paldiski linna merepiir algab Pakri poolsaare kõige põhjapoolsemast geograafilisest punktist. Piir kulgeb Suur-Pakri saare kõige põhjapoolsemasse geograafilisse punkti, sealt mööda Suur-Pakri saare läänekallast Suur-Pakri kõige lõunapoolsemasse geograafilisse punkti ning sealt punkti 20.

(2) Paldiski linna piiri muutmise algatab seadusega sätestatud korras linnavolikogu või Vabariigi Valitsus. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud valitsusasutus seadusega sätestatud alustel ja korras.

(3) Linna piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

2. peatükk

PALDISKI LINNA ELANIK

Paragrahv 13. Paldiski linna elaniku mõiste

Paldiski linna elanik on isik, kelle alalise elukohana on rahvastiku arvestuse andmebaasi kantud Paldiski linn.

Paragrahv 14. Paldiski linna elaniku valimisõigus ja hääleõiguslikkus

(1) Paldiski linna elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadustele.

(2) Linnaelaniku hääleõiguslikkuse sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahv 3.

Paragrahv 15. Õigusaktide algatamise õigus

(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul linnaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

(3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.

Paragrahv 16. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides

(1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

(2) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse.

3. peatükk

PALDISKI LINNA AUKODANIK

Paragrahv 17. Paldiski linna aukodanik

Paldiski linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena võib anda üksikisikule Paldiski linna aukodaniku nimetuse. Linna aukodaniku nimetuse annab linnavolikogu vastavalt volikogu poolt kinnitatud Paldiski linna aukodaniku statuudile.

4. peatükk

PALDISKI LINNAVOLIKOGU

1. jagu. Volikogu moodustamine, volikogu liige, volikogu pädevus

Paragrahv 18. Paldiski linna omavalitsusüksuse esinduskogu

(1) Linnavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel linna elanike poolt valitud esinduskogu.

(2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb linnavolikogu iseseisvalt, juhindudes seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. Linnavolikogu võib linna elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia linnaelanike küsitluse.

(3) Linnavolikogu määrab seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri.

(4) Linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid.

Paragrahv 19. Linnavolikogu moodustamine

(1) Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane.

(2) Valimised viiakse läbi mitmemandaadilises valimisringkonnas, kusjuures linnavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis vastavalt valimisseadusele.

(3) Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning linnavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad pärast valimistulemuste väljakuulutamist valimiskomisjoni poolt hiljemalt kümnendal päeval pärast valimiste päeva.

(4) Paldiski linna valimiskomisjon kutsub valitud linnavolikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval, arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

Paragrahv 20. Linnavolikogu liige

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Ta juhindub seadusest, linna õigusaktidest ning linnaelanike vajadustest ja huvidest.

(3) Linnavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest linnavolikogus.

(4) Linnavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. Linnavolikogu liikme arupärimisele on linnavalitsus kohustatud vastama järgmisel volikogu istungil, kui arupärija seda nõuab, kusjuures sel juhul peab arupärimine olema volikogu kantselei poolt edastatud linnavalitsusele vähemalt 7 päeva enne istungi algust. Dokumendid ja muu teave esitatakse linnavolikogu liikmele hiljemalt nelja nädala jooksul pärast taotluse esitamist, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.

(5) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras.

(6) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline.

(7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) paragrahvi 25 lõikele 1.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

(9) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.

Paragrahv 21. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

(1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
1) volikogu tegutsemisvõimetusega;
2) tagasiastumisega;
3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Paldiski linnas;
4) nimetamisega kohtunikuks;
5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks;
7) teovõimetuks tunnistamisega;
8) surmaga.

(2) Paldiski linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linna valimiskomisjonile.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule.

(4) Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule.

Paragrahv 22. Volikogu liikme volituste peatumine

(1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest.

(2) Volikogu liikme volitused peatuvad:
1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks;
2) nimetamisega prokuröriks;
3) valimisega linnapeaks, kinnitamisega linnavalitsuse liikmeks;
4) nimetamisega linnaametnikuks;
5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses;
6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu;
7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu linnapea ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist, saadab linnasekretär vastava teate volikogule.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule.

Paragrahv 23. Volikogu asendusliige

(1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 20 ja 21 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige.

(2) Paldiski linna valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõikes  6 või lõikes 12 sätestatud põhimõtetest, ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele.

(3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik.

(4) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud linna valimiskomisjon.

(5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat.

(6) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(7) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest.

(8) Linna valimiskomisjoni otsused saadab linna valimiskomisjon linnasekretärile.

Paragrahv 24. Linnavolikogu pädevus

(1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:
1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
4) koormiste määramine;
5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;
7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;
9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;
14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
15) linnapea valimine ja ametist vabastamine;
16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või valitsuse liikmele;
19) linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;
22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
23) linna esindamise korra kehtestamine;
24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
26) kohtukaasistujate valimine;
27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine;
29) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine;
30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine;
32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine;
34) linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;
37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele.

(3) Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.

Paragrahv 25. Paldiski linna elanike küsitluse läbiviimine

(1) Linnavolikogul on õigus linna territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi.

(2) Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab linnavolikogu volikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel.

(3) Elanike küsitlus viiakse läbi vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud korrale.

2. jagu. Volikogu struktuur

Paragrahv 26. Paldiski Linnavolikogu struktuur

(1) Linnavolikogu töötab täiskoguna ning tema töövormiks on istung. Volikogu tööorganid on volikogu alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid.

(2) Volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise, organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise ning volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab linnakantselei.

Paragrahv 27. Paldiski Linnavolikogu esimees

(1) Paldiski Linnavolikogu esimees:
1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) esindab Paldiski linna vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja linnavolikogu poolt antud pädevusele;
3) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele;
4) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

Paragrahv 28. Paldiski Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord

(1) Volikogu uue koosseisu istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

(2) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

(3) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu istungil istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

(4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemise komisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemise komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(5) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(6) Kui volikogu esimehe kohale esitatud kandidaat või kandidaadid ei saanud valituks osutumiseks vajalikku häälteenamust, siis esitatakse samal istungil kohe uus kandidaat või kandidaadid ning viiakse läbi volikogu esimehe kordusvalimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(7) Kandidaadi või kandidaatide valituks mitteosutumine ei ole takistuseks nende ülesseadmisel kordusvalimistel.

(8) Kui ka kordusvalimistel ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis viiakse uued volikogu esimehe valimised läbi järgmisel volikogu istungil.

(9) Volikogu aseesimehe valimine toimub pärast volikogu esimehe valimist käesolevas paragrahvis volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras.

Paragrahv 29. Paldiski Linnavolikogu komisjonide moodustamine

(1) Linnavolikogu alalised komisjonid moodustatakse linnaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Kohustuslikult moodustab linnavolikogu revisjonikomisjoni. Linnavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele.

(2) Enne komisjoni moodustamist otsustab volikogu komisjoni nimetuse, arvulise koosseisu ja määratleb tegevusvaldkonna.

(3) Linnavolikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse linnavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega.

(4) Volikogu komisjoni esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

(5) Volikogu komisjoni esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu istungil istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

(6) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemise komisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemise komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(7) Volikogu komisjoni esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu poolthäälteenamuse.

(8) Volikogu komisjoni aseesimehe valimine toimub pärast komisjoni esimehe valimist käesolevas paragrahvis komisjoni esimehe valimiseks sätestatud korras.

(9) Komisjoni liikmed (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse volikogu poolthääleenamusega komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel. Komisjoni (v.a revisjonikomisjon) peab kuuluma linnavalitsuse esindaja.

Paragrahv 30. Komisjoni pädevus ja töökord

(1) Komisjon koostab ja valmistab ette volikogu õigusaktide eelnõud vastavalt oma tegevusvaldkonnale, annab nende suhtes arvamusi ja vastab arupärimistele. Komisjoni liige võib jääda eriarvamusele, mis lisatakse komisjoni arvamusele.

(2) Komisjonil on õigus saada linnavalitsuselt ja linna asutustelt ning munitsipaalettevõtetelt tema tööks vajalikku teavet ja dokumente.

(3) Komisjon võib volikogu istungil esitada motiveeritud taotluse õigusakti eelnõu võtmiseks komisjoni menetlusse. Taotluse rahuldamise korral lülitatakse eelnõu kõige varem volikogu järgmise korralise istungi päevakorda.

(4) Komisjoni töövormiks on koosolek.

(5) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeerib komisjoni esimees komisjoni liikmeid vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku algust ning vajadusel esitatakse tutvumiseks õigusaktide eelnõud.

(6) Komisjoni koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kuus, soovitavalt iga kuu teisel neljapäeval.

(7) Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest.

(8) Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega.

(9) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, koht, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. Protokollija määrab komisjoni esimees.

(10) Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning see tehakse teatavaks linnavolikogu istungil vastava küsimuse arutelul.

(11) Komisjoni esimees:
1) juhib komisjoni tööd;
2) koostab komisjoni tööplaanid ja koosolekute päevakorra projektid;
3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid;
4) vastutab komisjoni asjaajamise ja protokollide vormistamise eest.

Paragrahv 31. Revisjonikomisjon

(1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks volikogu liikmetest linnavalitsuse tegevuse ning linna majandustegevuse kontrollimiseks revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast vastavalt käesolevas põhimääruses volikogu komisjoni esimehe valimiseks sätestatud korrale.

(3) Revisjonikomisjon kontrollib:
1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele;
3) linna ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud linna vara kasutamise sihipärasust;
4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist;
5) volikogu ülesandel linnavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

(4) Revisjonikomisjon teostab linnavalitsuse tegevuse kontrollimist vähemalt kaks korda aasta jooksul, linna ametiasutuste ning munitsipaalettevõtete kontrollimist vähemalt üks kord aasta jooksul.

(5) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ja esitab selle koos aktiga volikogule.

(6) Linnavolikogu revisjonikomisjonil on õigus saada linnavalitsuselt ning linna asutustelt ja munitsipaalettevõtetelt tema tööks vajalikku teavet ja dokumente.

(7) Revisjonikomisjon on kohustatud enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama omapoolsed märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

(8) Linnavolikogu volituste lõppemise ajaks koostab revisjonikomisjon oma tegevuse kohta lõpparuande ning esitab selle volikogule.

(9) Revisjonikomisjoni töö korraldamisele laienevad kõik paragrahvi 30 sätted niivõrd, kuivõrd käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

Paragrahv 32. Paldiski Linnavolikogu fraktsioon

(1) Volikogu liikmed võivad ühineda rühmadeks. Vähemalt neljaliikmeline rühm võib end registreerida volikogu fraktsioonina. Volikogu fraktsioon registreeritakse volikogu otsusega.

(2) Fraktsioon valib endale esimehe. Soovi korral võib fraktsioon valida ka aseesimehe.

(3) Fraktsioon teatab volikogule oma koosseisu ja kõik selle muudatused. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.

(4) Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel.

(5) Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada linnavolikogu määruste ja otsuste projekte.

(6) Volikogus esitab fraktsiooni seisukohad selle esimees või fraktsiooni volitatud esindaja.

(7) Fraktsioonil on õigus pärast istungi päevakorras oleva päevakorrapunkti hääletusele panemise otsust nõuda viieminutilist vaheaega nõupidamiseks.

(8) Fraktsiooni kuulumine ei võta volikogu liikmelt õigust esineda volikogus ka iseseisvalt.

3. jagu. Volikogu istungi ettevalmistamine ja läbiviimine

Paragrahv 33. Eelnõude esitamine

(1) Volikogu õigusaktide eelnõusid võivad esitada:
1) vähemalt 1% hääleõiguslikest Paldiski linnaelanikest;
2) linnavolikogu liikmed;
3) volikogu komisjonid;
4) volikogu fraktsioonid;
5) linnavalitsus;
6) linnapea.

(2) Üldjuhul võetakse õigusakti eelnõu volikogus arutusele 4 nädala jooksul arvates selle esitamise päevast.

(3) Linnaelanike poolt esitatakse linnavalitsusele õigusakti eelnõu, millele lisatakse allkirjadega varustatud eelnõu esitajate nimekiri. Kui esitatud eelnõus käsitletav küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle kahe nädala jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Eelnõu esitajate esindajal on õigus osaleda eelnõu arutelul linnavalitsuses ning -volikogus.

(4) Muudel juhtudel tuleb eelnõud esitada volikogu esimehele. Eelnõu vormistamisel tuleb ära näidata selle esitaja, koostaja ning esitamise kuupäev.

(5) Esitatud eelnõu suunamine komisjonidesse toimub kas volikogu esimehe poolt või volikogu istungil. Komisjonil on õigus nõuda eelnõu läbivaatamiseks vähemalt kolm tööpäeva.

(6) Komisjoni poolt esitatav eelnõu saadetakse esimehe kaudu otse volikogu istungile.

(7) Eelnõu esitajal on õigus teha volikogu esimehele ettepanek eelnõu päevakorda võtmise tähtaja suhtes.

(8) Komisjon või linnavalitsus võivad volikogu istungil protestida neile eelnõu menetlemiseks jäetud liialt lühikese ajavahemiku pärast. Protesti rahuldamisel määratakse volikogu poolt täiendav ettevalmistusaeg.

Paragrahv 34. Arupärimiste esitamine

(1) Iga linnavolikogu liige võib esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. Volikogu pädevuse piires võib volikogu liige arupärimisi esitada ka teistele ametiisikutele.

(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult, kusjuures seal peab olema näidatud küsimuse esitaja, adressaat, esitamise aeg ning küsimuse sisu. Arupärimise edastab adressaadile volikogu sekretär.

(3) Arupärimisele peab selle esitaja saama kirjaliku vastuse.

(4) Kirjalik vastus arupärimisele peab laekuma kuu aja jooksul. Kui arupärimises on nõutud suulist vastust või kirjalik vastus ei rahulda küsijat, kuulub arupärimine vastamisele volikogu istungil.

(5) Arupärimise esitaja nõudmisel võib volikogu avada nimetatud küsimuses diskussiooni, määrates eelnevalt selleks kulutatava aja.

Paragrahv 35. Volikogu istungi päevakord

(1) Istungieelse menetluse läbinud ning nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest ja arupärimistest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra, määrates ära päevakorraküsimuste arutamise järjekorra ning iga küsimuse arutamiseks ettenähtud aja.

(2) Päevakorras peab olema näidatud volikogu määruse või otsuse eelnõu nimetus ja esitaja, samuti arupärimise või küsimuse lühiiseloomustus, selle esitaja ning sellele vastaja. Iga ettekande juures peab olema näidatud, kes on selle esitaja.

Paragrahv 36. Volikogu kokkukutsumine

(1) Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja.

(2) Volikogu kokkukutsumisel näidatakse kutses ära arutusele tulevad küsimused ja kutse teeb volikogu sekretär või mõni teine volikogu esimehe poolt määratud isik volikogu liikmetele teatavaks vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

(3) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.

(4) Istungi päevakorda võetud õigusaktide eelnõud saab linnavolikogu liige soovi korral vähemalt neli päeva enne volikogu istungit volikogu sekretärilt.

Paragrahv 37. Volikogu istungist osavõtu registreerimine

Volikogu istungist osavõtt registreeritakse istungi juhataja juures istungi alguses. Linnavolikogu liige loetakse istungilt lahkunuks, kui ta on oma lahkumise istungi juhataja juures registreerinud.

Paragrahv 38. Paldiski Linnavolikogu istungi läbiviimine

(1) Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Linnavolikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni esimehe valimiseni valimiste linnakomisjoni esimees.

(2) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja käesoleva põhimääruse kohaselt ettevalmistatud küsimusi. Kutses märgitud küsimustest formeerub volikogu istungi päevakord. Kutses märkimata küsimusi volikogu oma istungil ei aruta.

(3) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(4) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

(5) Volikogu istungi alguses vaadatakse läbi ettepanekud päevakorrapunktide istungil läbivaatamise järjestuse osas. Seejärel vaadatakse läbi täiendavad ettepanekud ja protestid päevakorra ning istungi ettevalmistamise kohta.

(6) Protestid esitatakse istungi juhatajale kirjalikult. Juhataja loeb kõik need ette ja lahendab ükshaaval.

(7) Protestide lahendamise järgselt tehakse volikogu liikmetele teatavaks linnavolikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide avaldused. Kui avaldus on enne volikogu istungi algust kirjalikult kõigile linnavolikogu liikmetele kätte jagatud, võib selle ette lugemata protokolli kanda.

(8) Sõnavõtud on volikogu istungil ajaliselt piiratud järgnevalt:
1) ettekanne ei tohi ületada 15 minutit;
2) kaasettekanne ei tohi ületada 10 minutit;
3) puldist sõnavõtt ei tohi ületada 5 minutit;
4) kohalt sõnavõtt ei tohi ületada 2 minutit.

(9) Istungi juhataja võib ettekandjale või kaasettekandjale anda loa ületada käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ajalimiite, aga ainult enne neile sõna andmist. Kui kõneleja räägib üle aja, hoiatab istungi juhataja teda või katkestab sõnavõtu.

(10) Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühes päevakorrapunktis antakse ühele linnavolikogu liikmele küsimuse esitamiseks ja repliigiks sõna kuni kaks korda. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele linnavalitsuse või komisjoni liikmele.

(11) Sõnavõtusoovist annavad saadikud märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks.

(12) Samas päevakorrapunktis ühele linnavolikogu liikmele üle ühe korra sõna ei anta. See piirang ei kehti kirjalike ja protseduuriliste ettepanekute kohta.

(13) Volikogu istungil annab sõna ainult istungi juhataja.

(14) Kui on ka teisi sõnasoovijaid, siis ühele fraktsioonile kaks korda järjest sõna ei anta.

(15) Kui läbirääkimisteks määratud aeg on ammendatud, otsustab volikogu läbirääkimiste lõpetamise. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal ning komisjonide ja fraktsioonide esimeestel õigus kaheminutiliseks lõppsõnaks.

(16) Kui päevakorraküsimuste arutamiseks ettenähtud aeg on ammendatud, otsustab volikogu, kas katkestada küsimuse arutamine ning jätkata seda järgmisel istungil või muuta istungi ajakava.

(17) Linnavolikogu istungi käik protokollitakse. Lisaks protokollile tehakse istungist helisalvestus, mida säilitatakse linnakantseleis kolm aastat. Linnakantselei tagab istungi vormistamise ja istungi materjalide kättesaadavuse käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

Paragrahv 39. Eelnõude lugemine

(1) Volikogu õigusaktide eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.

(2) Alternatiivsete eelnõude olemasolul ei saa esimesel lugemisel määrust või otsust vastu võtta. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi alternatiivid konkureerima ja teisel lugemisel võetakse aluseks enim hääli saanud eelnõu.

(3) Eelnõude saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu lihthäälteenamusega. Eelnõu järgmiseks lugemiseks peab selle esitaja või redaktsioonitoimkond koostama parandatud või täiendatud teksti.

(4) Kui eelnõu on planeeritud panna või otsustatakse panna mitmele lugemisele, võib esimesel lugemisel diskussiooni ära jätta.

(5) Volikogu otsusel võib ühel istungil teha ühe eelnõu (v.a eelnõu, mis käsitleb Paldiski linna põhimääruse muutmist) mitu lugemist. Sellisel juhul peab iga lugemise vahel olema vähemalt 15-minutiline vaheaeg.

(6) Eelnõu algataja võib selle tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Volikogu võib häälteenamusega eelnõu tagasi saata pärast läbirääkimiste lõppu. Eelnõu ei saa tagasi võtta ega tagasi saata, kui see on pandud lõplikule hääletamisele.

Paragrahv 40. Hääletamine volikogus

(1) Volikogu ainupädevuses olevaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamise korraldab istungi juhataja.

(2) Hääletamine volikogus on avalik. Avalik hääletamine võib volikogu otsusel toimuda ka nimeliselt.

(3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletusel.

(4) Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja.

(5) Hääletamise korral teeb linnavolikogu otsustused poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 24 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsustuste tegemiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

(6) Hääletamise vajalikkuse selgitab välja istungi juhataja pärast läbirääkimiste lõpetamist. Kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab, paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Pärast hääletamisele panekut võib fraktsioon nõuda kuni viieminutilist vaheaega nõupidamiseks.

(7) Kui keegi volikogu liikmetest vaidlustab avaliku hääletamise tulemuse või hääletusprotseduuri korrektsuse ja volikogu otsustab korraldada kordushääletuse, siis kordushääletus on nimeline.

Paragrahv 41. Umbusaldusmenetlus volikogus

(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, linnapeale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele.

(2) Päevakorda võetakse umbusalduse avaldamine otsuse eelnõuna üldises korras.

(3) Pärast läbirääkimisi pannakse umbusalduse avaldamist käsitlev volikogu otsuse eelnõu hääletusele.

(4) Hääletamine on avalik. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

(5) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige.

(6) Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu.

(7) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

Paragrahv 42. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide avalikustamine ning jõustumine, volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollide avalikustamine

(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse linnavalitsuse fuajees selleks ettenähtud stendil ning Paldiski Linnaraamatukogus. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

(3) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele.

(4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu õigusaktid vormistatakse kolme tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist.

(5) Volikogu määrused ja otsused jäävad pärast esmast avalikustamist linnavalitsuse fuajees selleks ettenähtud stendile vähemalt kolmeks kuuks. Paldiski Linnaraamatukogusse jäävad volikogu määrused ja otsused alaliselt.

(6) Volikogu istungite ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid on kättesaadavad tutvumiseks kõigile isikutele linnakantseleis viimase tööaegadel.

(7) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

(8) Juhul kui isik soovib koopiat volikogu määrusest, otsusest, istungi või volikogu komisjoni protokollist, esitab ta selleks kirjaliku avalduse linnasekretärile ning kannab kõik koopia valmistamisega seotud kulud. Linnasekretär korraldab koopia tegemise ning edastab selle isikule kahe tööpäeva jooksul.

(9) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.

(10) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Arvestades Paldiski linna eripära, võidakse avalikustada olulisemad ja üldist tähtsust omavad õigusaktid ka vene keeles.

5. peatükk

PALDISKI LINNAVALITSUS

1. jagu. Paldiski Linnavalitsuse moodustamine, struktuur ja linnavalitsuse pädevus

Paragrahv 43. Paldiski Linnavalitsus kui omavalitsuse täitev ja korraldav organ

(1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Paldiski omavalitsusele pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid.

(2) Linnavalitsus realiseerib käesoleva põhimääruse paragrahvis 5 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste aktide andmise, täitva ja korraldava tegevuse, linna majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu.

(3) Linnavalitsus juhib linna haldusaparaati ja linna omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevust.

(4) Linnavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest.

(5) Linnavalitsuse liikmed, linnavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni.

Paragrahv 44. Paldiski linnapea

(1) Linnapea on linnavalitsuse juht. Ta esindab Paldiski linna kui omavalitsusüksust ja linnavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega nii linnas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadusele, linna põhimäärusele ning linnavolikogu poolt kehtestatud korrale ning juhib linnavalitsuse ja selle aparaadi tööd.

(2) Volikogu valib linnapea seadustes ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni kolmeks aastaks.

(3) Linnapea:
1) korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;
2) esindab omavalitsusüksust ja linnavalitsust vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
5) esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu;
6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;
7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks munitsipaalettevõtte juhi kandidaadi;
8) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid.

(4) Linnapea ametitunnus on linnapea ametiraha.

(5) Linnapea äraolekul asendab linnapead abilinnapea, kellele on tehtud ülesandeks linnapea asendamine vastavalt linnavalitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele, mis on kehtestatud linnavalitsuse korraldusega.

Paragrahv 45. Paldiski linnapea valimise kord

(1) Linnapea valimiseks tuleb linnavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul linnavolikogu uue koosseisu tööle rakendamisest.

(2) Linnapeaks kandideeriv isik peab:
1) omama kõrgemat haridust;
2) valdama eesti keelt kõnes ja kirjas;
3) omama vähemalt viieaastast juhtiva töö kogemust.

(3) Enne linnapea valimist võib volikogu kehtestada täiendavaid nõudeid linnapeakandidaadi isiku- ja kutseomadustele.

(4) Volikogu valib linnapea salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

(5) Linnapeakandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu istungil istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

(6) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemise komisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemise komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(7) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(8) Kui linnapea ametikohale esitatud kandidaat või kandidaadid ei saanud valituks osutumiseks vajalikku häälteenamust, siis esitatakse samal istungil kohe uus kandidaat või kandidaadid ning viiakse läbi linnapea kordusvalimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(9) Kandidaadi või kandidaatide valituks mitteosutumine ei ole takistuseks nende ülesseadmisel kordusvalimistel.

(10) Kui ka kordusvalimistel ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis viiakse uued linnapea valimised läbi järgmisel volikogu istungil.

Paragrahv 46. Paldiski Linnavalitsuse moodustamise põhimõtted

(1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus.

(2) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed.

(3) Linnavalitsuse moodustamisel on linnapeal õigus pidada läbirääkimisi volikogu liikmete ja fraktsioonidega selgitamaks välja nende eelistusi linnavalitsuse arvulise koosseisu ja võimalike linnavalitsuse liikmekandidaatide osas.

(4) Linnavalitsuse liikmekandidaatide täieliku nimekirja peab linnapea esitama volikogule kinnitamiseks hiljemalt kahe nädala jooksul arvates tema linnapeaks valimisest.

Paragrahv 47. Linnavalitsuse kinnitamise kord

(1) Linnapea esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu nimekirjana.

(2) Linnavalitsuse liikmete kinnitamine toimub linnavolikogu poolthäälteenamusega linnavalitsuse liikmete nimekirja alusel avalikul hääletamisel.

(3) Enne linnavalitsuse liikmete kinnitamist kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri.

(4) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab linnavolikogu linnapea ettepanekul. Linnavolikogu kinnitab linnapea ettepanekul ametisse uue linnavalitsuse liikme.

(5) Linnavalitsuse liikme saab ametist vabastada ka talle volikogus umbusaldust avaldades.

Paragrahv 48. Paldiski Linnavalitsuse komisjonid

(1) Oma pädevuses olevate küsimuste paremaks lahendamiseks võib linnavalitsus moodustada komisjone.

(2) Komisjoni esimees valitakse linnavalitsuse liikmete hulgast avalikul hääletamisel.

(3) Komisjoni liikmed kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega komisjoni esimehe ettepanekul.

Paragrahv 49. Paldiski Linnavalitsuse pädevus

(1) Linnavalitsus kui kollegiaalne täitev ja korraldav omavalitsusorgan on õigustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki linna jaoks vajalikke küsimusi, mis Eesti Vabariigi ja linnavolikogu õigusaktidega ning linna põhimäärusega pole antud riigi või linnavolikogu ainupädevusse.

(2) Linnavalitsus:
1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse;
4) esindab avalik-õigusliku isikuna linna kohtus.

(3) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastu võetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

(4) Linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.

2. jagu. Paldiski Linnavalitsuse töökord

Paragrahv 50. Valitsuse töö korraldamine

(1) Linnavalitsuse juht on linnapea, kes esindab valitsust.

(2) Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees.

(3) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust.

(4) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega.

(5) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

(6) Linnapea või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

(7) Linnavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ning linnasekretär.

Paragrahv 51. Linnavalitsuse istungi ettevalmistamine

(1) Linnavalitsuse istungile esitatakse arutamiseks küsimusi, mis kuuluvad linnavalitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist ning linnavalitsuse määruse või korralduse vormistamist.

(2) Küsimusi linnavalitsuse istungi päevakorda võivad esitada linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär.

(3) Päevakorda lülitatavates küsimustes on ettepaneku esitaja kohustatud ette valmistama linnavalitsuse õigusakti eelnõu.

(4) Juhul kui päevakorda lülitatava küsimuse esitaja ei ole linnasekretär, esitab ta linnavalitsuse õigusakti eelnõu linnasekretärile hiljemalt korralisele istungile eelneva nädala neljapäevaks.

(5) Linnavalitsuse õigusakti eelnõu esitanud isik on kohustatud selle koostamisel järgima järgmisi nõudeid:
1) sõnastus peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne;
2) pealkiri peab vastama dokumendi sisule ning õigusakti preambulas peab olema toodud õigusakti vastuvõtmise õiguslik alus ja motivatsioon;
3) küsimuse lahendamiseks vajalikud abinõud peavad olema esitatud konkreetselt;
4) näidatud peavad olema õigusakti täitjad, täitmise tähtajad ja kontrolli teostajad.

(6) Linnavalitsuse õigusakti eelnõu kvaliteedi ja selles toodud andmete õigsuse eest vastutab selle esitanud isik.

(7) Kiireloomulise küsimuse läbivaatamiseks ja otsustuste vastuvõtmiseks võib linnapea lühendada istungi ettevalmistamiseks ja õigusakti eelnõu esitamiseks ettenähtud tähtaegu.

Paragrahv 52. Linnavalitsuse istung

(1) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea või teda asendav abilinnapea.

(2) Istungi juhataja kontrollib istungit alustades linnavalitsuse liikmete kohalviibimist.

(3) Linnavalitsuse liige, kes istungil osaleda ei saa, on kohustatud sellest informeerima linnapead või teda asendavat isikut hiljemalt istungile eelneval päeval.

(4) Linnavalitsuse korralised istungid toimuvad iga kuu esimesel teisipäeval algusega kell 10.00. Erakorralise istungi kokkukutsumise otsustab linnapea või teda asendav isik.

(5) Nõuandva hääleõigusega võivad istungist osa võtta küsimusi ja õigusaktide eelnõusid ette valmistanud isikud.

(6) Istungi alguses kinnitab linnavalitsus linnapea või teda asendava isiku poolt esitatud päevakorra. Ettevalmistatud päevakorras võib teha muudatusi juhul, kui selle poolt on vähemalt pooled linnavalitsuse istungist osa võtvad linnavalitsuse liikmed.

Paragrahv 53. Linnavalitsuse istungi protokoll

(1) Linnavalitsuse istungit protokollib linnasekretär.

(2) Protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär, kes vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(3) Protokolli kantakse:
1) istungi toimumise kuupäev;
2) istungi protokolli number;
3) osalenud linnavalitsuse liikmed;
4) vastuvõetud määruste ja korralduste numbrid;
5) küsimuste arutelus fikseeritud eri seisukohad.

(4) Istungi protokoll ja linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmise algmaterjalid säilitatakse linnakantseleis.

(5) Linnavalitsuse istungite ja linnavalitsuse komisjonide koosolekute protokollid säilitatakse linnakantseleis.

Paragrahv 54. Linnavalitsuse komisjoni töökord

(1) Komisjon koostab ja valmistab ette linnavalitsuse õigusaktide eelnõud vastavalt oma tegevusvaldkonnale, annab nende suhtes arvamusi ja vastab arupärimistele. Komisjoni liige võib jääda eriarvamusele, mis lisatakse komisjoni arvamusele.

(2) Komisjonil on õigus saada linnavalitsuselt ja linna asutustelt ning munitsipaalettevõtetelt tema tööks vajalikku teavet ja dokumente.

(3) Komisjoni töövorm on koosolek.

(4) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeerib komisjoni esimees komisjoni liikmeid vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku algust ning vajadusel esitatakse tutvumiseks õigusaktide eelnõud.

(5) Komisjoni koosolekute toimumise aja ja koosolekutel arutatavad küsimused määrab komisjoni esimees.

(6) Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest.

(7) Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega.

(8) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, koht, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. Protokollija määrab komisjoni esimees.

(9) Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning see tehakse teatavaks linnavolikogu istungil vastava küsimuse arutelul.

(10) Komisjoni esimees:
1) juhib komisjoni tööd;
2) koostab komisjoni tööplaanid ja koosolekute päevakorra projektid;
3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid.

Paragrahv 55. Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide avalikustamine ning jõustumine, linnavalitsuse istungite ja linnavalitsuse komisjonide koosolekute protokollide avalikustamine.

(1) Linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse linnavalitsuse fuajees selleks ettenähtud stendil ning Paldiski Linnaraamatukogus. Linnavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

(3) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

(4) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

(5) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele.

(6) Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär. Linnavalitsuse õigusaktid vormistatakse kolme päeva jooksul pärast linnavalitsuse istungi toimumist.

(7) Linnavalitsuse määrused ja korraldused jäävad pärast esmast avalikustamist linnavalitsuse fuajees selleks ettenähtud stendile vähemalt kolmeks kuuks. Paldiski Linnaraamatukogusse jäävad linnavalitsuse määrused ja korraldused alaliselt.

(8) Linnavalitsuse istungite ja linnavalitsuse komisjonide koosolekute protokollid on kättesaadavad tutvumiseks kõigile isikutele linnakantseleis viimase tööaegadel.

(9) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

(10) Juhul kui isik soovib koopiat linnavalitsuse määrusest, korraldusest, istungi või linnavalitsuse komisjoni koosoleku protokollist, esitab ta selleks kirjaliku avalduse linnasekretärile ning kannab kõik koopia valmistamisega seotud kulud. Linnasekretär korraldab koopia tegemise ning edastab selle isikule kahe tööpäeva jooksul.

6. peatükk

PALDISKI LINNA AMETIASUTUS

Paragrahv 56. Paldiski linna ametiasutuse moodustamine

(1) Linnavolikogu moodustab Paldiski linna ametiasutuse, mille koosseisu kuuluvad linnakantselei ja linnavalitsuse teised struktuuriüksused.

(2) Linnavolikogu võib moodustada linna ametiasutuse hallatava asutuse, mille põhimääruse kinnitab linnavalitsus. Hallatav asutus allub vahetult linnavalitsusele.

(3) Linna ametiasutuse põhimääruse kinnitab linnavolikogu.

(4) Linnakantselei on linnavalitsuse struktuuriüksus, mille põhiülesanne on linnavalitsuse töö funktsionaalne kindlustamine. Linnavalitsuse struktuuriüksused täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu volitusi, analüüsivad olukorda ning valmistavad ette küsimusi otsustamiseks linnavalitsuses ja linnavolikogus.

Paragrahv 57. Paldiski linnasekretär

(1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea.

(2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta.

(3) Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.

(4) Linnasekretär:
1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;
2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;
3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
5) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates;
6) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid;
7) hoiab linna vapipitsatit;
8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;
9) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
10) täidab teisi seaduses, linna põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid.

(5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 teises lauses sätestatu jõustub 1. jaanuaril  2002. a.

7. peatükk

OMAVALITSUSTEENISTUS

Paragrahv 58. Omavalitsusteenistus

(1) Omavalitsusteenistus on töötamine Paldiski linna kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

(2) Omavalitsusteenistus toimub vahetult linnavalitsuses, linnavalitsuse struktuuriüksustes ja linnakantseleis.

(3) Omavalitsusteenistust Paldiski linna ametiasutuses reguleerib avaliku teenistuse seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja Paldiski linna põhimäärus.

Paragrahv 59. Kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed tagatised

Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses ettenähtud sotsiaalsed tagatised.

Paragrahv 60. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed tagatised

(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub:
1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;
2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;
3) seoses umbusalduse avaldamisega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik:
1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul;
2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.

8. peatükk

PALDISKI LINNA VARA VALDAMINE, KASUTAMINE JA KÄSUTAMINE

1. jagu. Üldsätted

Paragrahv 61. Linnavara mõiste

(1) Linnavara on Paldiski linna kui avalik-õigusliku isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning linna rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(2) Õiguslikult on linnavara linnale kuuluv omandiõigus, samuti linna kasuks seatud servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.

(3) Linnale kuuluv kinnisomand võib olla kitsendatud seadusjärgselt, kohtuotsuse või tehinguga.

(4) Linnavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute tegevuse läbi töö- või tööettevõtulepingu alusel, kuulub linnale, kui seadusest, linna õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti.

Paragrahv 62. Tervikvara mõiste

(1) Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks.

(2) Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult linnavalitsuse otsusel.

Paragrahv 63. Linna kinnisvara

(1) Asjaõigused, mille esemeks on kinnisasi, kuuluvad linna kinnisvara hulka.

(2) Linna kinnisomand on munitsipaalomandisse kuuluv maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised, rajatised, kasvavad puud, muud taimed, maa-alused kommunikatsioonid ning maatükiga seotud asjaõigused.

(3) Linnale kuuluva hoonestusõiguse ja teise isiku kinnisasjale linna kasuks seatud piiratud asjaõiguste teostamisel kohaldatakse seaduses sätestatud ulatuses kinnisomandi sätteid.

(4) Paldiski linn võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult käesoleva põhimääruse peatükis 8 sätestatud korras.

Paragrahv 64. Paldiski linna ostueesõigus

(1) Paldiski linnal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) sätteid.

Paragrahv 65. Linna vallasvara

(1) Asjaõigused, milleks ei ole kinnisasi või mis pole kinnisasja olulised osad või päraldisena tsiviilkäibes kinnisasjaga lahutamatult seotud, moodustavad linna vallasvara.

(2) Omandiõigus munitsipaalasutustele, samuti linnale kuuluvad aktsiad, osad, võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused loetakse linna vallasvaraks.

2. jagu. Linnavara valdamine

Paragrahv 66. Linnavara valdaja

(1) Linnavara valdus on tegeliku võimu teostamine linnale kuuluva asja üle, samuti reaalservituudi teostamine.

(2) Linnavara valdajaks on:
1) linnavolikogu ja linnavalitsus;
2) linnavalitsuse struktuuriüksus;
3) munitsipaalasutus;
4) kolmas isik.

(3) Kolmandate isikute all mõistetakse linnavara rendile või kasutusvaldusesse võtnud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 märkimata isikuid.

(4) Linnavara valdajad on kohustatud tagama linnavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise.

Paragrahv 67. Linnavara valduse jaotus ja üleandmine

(1) Linnavara üleandmise ühe struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse valdusest teisele otsustab linnavalitsus.

(2) Linnavara üleandmisel, välja arvatud väheväärtuslik vara, koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra, kasutamisviisi ja sihtotstarbe kohta ning vara bilansiline ja auditeeritud maksumus.

Paragrahv 68. Linnavara arvestus ja linnavara register

(1) Linnavara arvestus toimub linnavolikogu kehtestatud korras ja see peab tagama:
1) ülevaate linnale kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdusest;
2) registrites sisalduva teabe vastavuse asjaõiguse eseme tegeliku seisundiga;
3) ülevaate linnavara majandamise tulemustest.

(2) Linnavara arvestust korraldab linnavalitsus, kes määrab ka registripidaja.

(3) Linnavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil linnavara valdajatel, kes peavad regulaarselt esitama nõutavad andmed nende valduses oleva linnavara kohta registripidajale. Registripidajal on õigus andmete õigsust kontrollida.

3. jagu. Linnavara omandamine

Paragrahv 69. Linnavara omandamise otsustamine

(1) Linnavara omandamise otsustab:
1) linnavolikogu, kui omandatava vara hind ületab 300 000 krooni ja kui omandatakse kinnisvara;
2) linnavalitsus, kui vara hind ületab 10 000 krooni, kuid ei ületa 300 000 krooni;
3) linnavalitsuse struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 10 000 krooni ja linnavara omandamine on vajalik nimetatud struktuuriüksuse või asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks.

(2) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab linnale pärandatud pärandi või linnale kingitud kingi vastuvõtmise linnavolikogu. Pärandvara ja kingi valdajaks jääb linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Paldiski linn, määrab pärandi või kingi valdaja linnavalitsus.

Paragrahv 70. Varaliste kohutuste võtmine

(1) Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab linnavolikogu, kui:
1) võetakse laenu üle 300 000 krooni;
2) muid varalisi kohustusi üle 300 000 krooni.

(2) Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab linnavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 300 000 krooni, tingimusel, et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega.

(3) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub jooksva aasta eelarvega tagamata laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine.

4. jagu. Linnavara kasutamine

Paragrahv 71. Linnavara kasutamise eesmärk

Linnavara kasutatakse:
1) linna üldiseks otstarbeks;
2) linna valitsemise otstarbeks;
3) linnale tulu saamiseks.

Paragrahv 72. Üldiseks otstarbeks kasutatav linnavara

(1) Üldiseks otstarbeks kasutatavaks linnavaraks on avalikud asjad, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile, nagu avalikud tänavad, pargid, veekogud ja rannad. Üldiseks otstarbeks kasutatava linnavara kasutamise tingimused kinnitab linnavolikogu.

(2) Üldiseks otstarbeks kasutatava linnavara kasutamise otstarbe muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub linnavolikogu otsusel.

(3) Linnavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata üldiseks otstarbeks kasutamiseks linnavolikogu otsuse alusel.

(4) Linnavalitsus tagab teabe üldiseks otstarbeks kasutatava linnavara kohta, selle kasutamise tingimuste ning piirangute kohta.

Paragrahv 73. Valitsemise otstarbeks kasutatav linnavara

(1) Valitsemise otstarbeks kasutatav linnavara on vara, mis on vajalik linnavolikogule, linnavalitsusele ning selle struktuuriüksustele struktuuriüksuste põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks.

(2) Valitsemise otstarbeks kasutatava linnavarana käsitatakse munitsipaalasutuste valduses olevat linnavara, mis on vajalik munitsipaalasutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks.

(3) Valitsemise otstarbeks kasutatavat linnavara kasutatakse vastavalt struktuuriüksuste põhimäärusele, munitsipaalasutuste põhikirjale, töösisekorra eeskirjadele, ametijuhenditele, töölepingutele jne.

(4) Kui linnavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on linnavara valdaja kohustatud sellest teatama linnavalitsusele; sellise vara edasise kasutamise otsustab linnavalitsus. Tervikvarana käsitatava vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul.

Paragrahv 74. Tulu saamiseks kasutatav linnavara

(1) Linnavara, mida ei kasutata üldiseks otstarbeks ja valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks.

(2) Linnavara võõrandamine tulu saamise eesmärgil toimub vara käsutamist reguleerivate sätete alusel.

(3) Tulu saamiseks kasutatavat linnavara peab otsene valdaja kasutama vastavalt rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muule lepingule.

5. jagu. Linnavara kasutusse andmine

Paragrahv 75. Tulu saamiseks kasutatava vara kolmandatele isikutele kasutada andmine

(1) Tulu saamiseks kasutatavat linnavara antakse kolmandatele isikutele tasuta kasutada, rendile, üürile või kasutusvaldusesse.

(2) Tasuta kasutusse andmine toimub otsustuskorras.

(3) Rendile, üürile või kasutusvaldusesse andmine toimub otsustus-, enampakkumise ja konkursi korras.

(4) Linnavara andmise kolmandate isikute kasutusse otsustab linnavolikogu, kui:
1) linnavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga üle kümne aasta;
2) linnavara bilansiline maksumus ületab 300 000 krooni;
3) kasutusse antakse kinnisvara.

(5) Linnavara andmise kolmandate isikute kasutusse otsustab linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmist ei otsusta linnavolikogu.

(6) Linnavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et linnavara on vajalik linnale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on linnal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada.

Paragrahv 76. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras

(1) Linnavara võib anda kasutusse otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest:
1) hoolekandeasutustele;
2) heategevuslikele organisatsioonidele;
3) juriidilistele isikutele, kus linna osalus ületab 2/3 selle juriidilise isiku põhikapitalist või linnale kuulub üle 2/3 aktsiate või osadega määratud häältest;
4) Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele;
5) mittetulundusühingutele ja nende liitudele;
6) sihtasutustele (fondidele);
7) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks;
8) muudel juhtudel linnavolikogu otsuse alusel.

(2) Kasutuse tasu suuruse määrab linnavalitsus.

Paragrahv 77. Linnavara rendile andmine konkursi korras

(1) Linnavara võib anda rendile konkursi korras, kui rentnik on kohustatud linnavaraga tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning kui:
1) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta;
2) nimetatud tööde tegemine või teenuste osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik;
3) nimetatud tööde tegemine või teenuste osutamine on erilise iseloomuga.

Paragrahv 78. Linnavara rendile andmise enampakkumise korras ettevalmistamine

(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks:
1) enampakkumise tingimused;
2) rendilepingu tingimused;
3) alghind.

(2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üleriigilise levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid:
1) enampakkumise läbiviija;
2) rendile antava linnavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus;
3) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht;
4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, eelläbirääkimistega pakkumine);
5) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses endas;
6) enampakkumises osalemise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise tähtaeg ja viis;
7) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas käesoleva põhimääruse paragrahviga 81;
8) rendiobjekti kasutusotstarve.

(3) Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes loetletud tingimused määrab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Teises lõikes nimetatud kuulutus avaldatakse tingimusel, et enampakkumise ja rendilepingu tingimused, samuti alghinna on kinnitanud linnavalitsus.

Paragrahv 79. Rendilepingu tingimused

(1) Rendilepingus tuleb sätestada:
1) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõtmed, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventariseerimisplaanide järgi ja nende üldpind ruutmeetrites, ruumide seisund nende üleandmisel);
2) lepingu tähtaeg;
3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (päevad) ja kord;
4) rendi tasumise tähtajad ja kord;
5) kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus;
6) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutuselevõtmise kohustus;
7) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus;
8) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus;
9) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused;
10) rendilepingu täitmise tagatised, millena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registerpant) ning muid vallaspante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse (piisavuse) otsustab enampakkumise läbiviija.

(2) Rendilepingus võib vajadusel olla sätestatud:
1) rendile antava vara korrashoiu kohustus ja kord, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik;
2) rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumus;
3) abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamise ka pärast rendilepingu lõppemist;
4) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid;
5) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel;
6) muud vajalikud tingimused.

Paragrahv 80. Alghind

(1) Alghinna määramisel võetakse aluseks:
1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadav tulu;
2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus;
3) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara vrentimise puhul tulevikus;
4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks.

(2) Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramisel võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist.

(3) Alghind määratakse konkreetse arvuga ning hoitakse saladuses. Alghinna määrab enampakkumise läbiviija või tema määratud ekspert. Dokument, milles alghind on ära näidatud, pannakse ümbrikusse ja pitseeritakse.

Paragrahv 81. Enampakkumisel osaleda võivate isikute ring

(1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud.

(2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu:
1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, samuti alghinna määraja; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased;
2) linna rendivõlglased.

Paragrahv 82. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus

(1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult suulise, kirjaliku või eelläbirääkimistega pakkumisena.

(2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on linnavalitsuse määratud komisjon või ametiisik.

(3) Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud.

Paragrahv 83. Suulise enampakkumise läbiviimise kord

(1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- ja asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri.

(2)  Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva põhimääruse paragrahvi 83 esimese lõike ja käesoleva lõike nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni.

(3) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale (juhatajale) märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt (juhatajalt) vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist.

(4) Pärast pakkumiste lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija (juhataja) alghinnaümbriku, et ise alghind teada saada. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata. Kui pakkumiste käigus pakutud rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus suurima pakkumise teinud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija (juhataja) sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks.

(5) Osavõtja, kelle pakutud rent oli suurim, võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagatisraha tagasi saada ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks.

(6) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega.

(7) Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata.

Paragrahv 84. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord

(1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht;
2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel;
3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta;
4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma;
5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri.

(2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitempel või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni.

(3) Enampakkumise läbiviija (juhataja), kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta.

(4) Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija (juhataja) pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija (juhataja) on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma need enampakkumiste protokolli.

(5) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse käesoleva põhimääruse paragrahvi 83 lõigete 5–7 sätteid järgmiste erisustega:
1) alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning keelatud ja puudulike pakkumiste kõrvaldamist;
2) kirjalike enampakkumiste korral on osavõtjatel pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga.

Paragrahv 85. Segapakkumiste läbiviimise kord

(1) Segapakkumisel kohaldatakse suulistele pakkumistele sätestatut vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 83 ja kirjalikele pakkumistele sätestatut vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 84, arvestades alljärgnevat:
1) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbivaatamist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõppemist;
2) kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks;
3) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei tohi osa võtta suulisest pakkumisest. Kui nimetatud isikud eelöeldule vaatamata osalevad suulises pakkumises, võetakse suuline pakkumine arvesse vaid juhul, kui selline pakkumine osutub kogu enampakkumisel parimaks ning suuliselt pakutud rendisumma ületab ka sama isiku poolt kirjalikus enampakkumises pakutut;
4) alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbivaatamist ja protokollimist. Segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku.

Paragrahv 86. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine

(1) Enampakkumise tulemused kinnitab linnavolikogu, kui linnavara rendile andmise otsustamine kuulub linnavolikogu pädevusse, või linnavalitsus, kui linnavara rendile andmise otsustamine kuulub linnavalitsuse pädevusse. Muudel juhtudel linnavalitsuse struktuuriüksus või asutus, kes on vastava linnavara valdaja.

(2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt:
1) kahe kuu jooksul, kui kinnitajaks on linnavolikogu;
2) kahekümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsus;
3) kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus.

(3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui:
1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda;
2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda;
3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku;
4) enampakkumises osales käesoleva põhimääruse paragrahvi 81 lõikes 2 nimetatud isik;
5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike.

(4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal.

(5) Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või enampakkumise võitjaga lepingut ei sõlmita, siis otsustab organ, kelle pädevuses on enampakkumise tulemuste kinnitamine, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.

(6) Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmitakse enampakkumisel parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele:
1) rentniku nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimistunnistus;
2) üksikasjalikud andmed rendile antava vara kohta (asukoht, ruumide puhul korrus, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites, kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed vastavalt kinnistusraamatuseaduse paragrahvidele 13, 14, 15, 16), samuti muud olulised andmed;
3) rendile antava vara kasutusotstarve;
4) rendi suurus;
5) rentnikult nõutavad lepingu täitmise tagatised;
6) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht.

(7) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul vastava teate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast) arvates.

(8) Teate vastuvõtmisest keeldumise või lepingu sõlmimisele mitteilmumise korral teates ettenähtud tähtaja jooksul ilma mõjuva põhjuseta kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvi 83 lõikes 5 sätestatule.

(9) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvi 83 lõikes 5 sätestatule ja õiguse sõlmida rendileping.

(10) Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks.

Paragrahv 87. Linnavara rendile andmine konkursi korras

Linnavara rendile andmine konkursi korras toimub enampakkumist reguleerivate sätete alusel vajalike muudatustega. Konkursi läbiviimise osas kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 84, kui käesolevast korrast ei tulene teisiti.

Paragrahv 88. Rendilepingu tingimused

(1) Lisaks käesoleva põhimääruse paragrahvi 79 esimeses lõikes nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendile andmise puhul sätestada alljärgnevad tingimused:
1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele;
2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused;
3) rendileandja tasu arvutamise alused, kui rendileandja on õigustatud saama osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuste eest saadavast tulust;
4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused;
5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud;
6) rendileandja poolt rentnikule vara kasutamiseks antavad toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord;

(2) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepaneku tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid, ja eelarve pärast konkursi lõppu enne rendilepingu sõlmimist.

Paragrahv 89. Alghind, osavõtumaks ja tagatisraha

(1) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, alghinda ei määrata.

(2) Muudel, eelmises lõikes nimetamata juhtudel otsustab alghinna määramise linnavalitsus.

(3) Konkursi korral ei pea osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestama.

Paragrahv 90. Konkursi läbiviimise kord

(1) Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel.

(2) Konkurss võib olla:
1) avalik – kui pakkumised esitatakse ajalehekuulutuse peale;
2) piiratud – kui pakkumised kogutakse isikutelt, kelle kohta on teada, et neil on vajalikud eeldused konkursil osalemiseks.

(3) Piiratud konkursi korral määrab isikute ringi, kellele saadetakse ettepanekud piiratud konkursil osalemiseks, isik või organ, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine.

(4) Piiratud konkursi ettevalmistamisel saadetakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutele kirjalikud ettepanekud, mis peavad sisaldama lisaks käesoleva paragrahvi 78 lõikes 2 ettenähtud informatsioonile andmeid selle kohta, kas konkursis osalemise korral on vajalik tasuda osavõtutasu, ning konkursi võitja väljaselgitamise reegleid.

(5) Pakkumise esitamise tähtaeg on nii avaliku kui ka piiratud konkursi puhul sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14–60 päeva.

(6) Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta.

(7) Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget.

(8) Komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, kui konkursil on kehtestatud alghind, muudel juhtudel nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist.

(9) Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega nimetatud pakkumiste kohta isikule või organile, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. Komisjoni ettekanded pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu, hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse pakkumised koos kõigi materjalidega.

Paragrahv 91. Konkursi tulemuste kinnitamine

(1) Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate pakutavaid tingimusi töö või teenuse tegemiseks, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust või iseloomu.

(2) Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma, tingimusel, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud osavõtjatele esitatavatele nõuetele. Rendilepingu sõlmib linnavalitsus.

(3) Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks käesoleva põhimääruse paragrahvi 86 kolmandas lõikes ettenähtud juhtudele, kui:
1) konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud rent osutus üldist turukonjunktuuri arvestades liiga madalaks;
2) konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks.

6. jagu. Paldiski linna vara käsutamine

Paragrahv 92. Linnavara võõrandamine

(1) Linnavara võõrandamine on linnavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine linna põhimääruses kehtestatud tingimustel ja korras.

(2) Linnavara võib võõrandada, kui:
1) linnavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada;
2) linnavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil linnavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on linnale kahjulik;
3) linnavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning nimetatud töö tegemine ilma linnavara omandamiseta ei ole võimalik;
4) linnavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks;
5) linnavara on antud linnale üle erastamise kohustusega;
6) linnavara ei anna tulu;
7) muudel seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel.

(3) Linnavara puhul, mille bilansiline maksumus ületab 300 000 krooni, ei tohi otsustada linnavara valitsemiseks vajalikkuse või tarbetuse küsimust ilma spetsialisti vastava arvamuseta vara otstarbe ja hinna kohta. Spetsialisti määrab ning linnavara tunnistab valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks linnavalitsus vara senise valdaja ettepanekul spetsialisti antud arvamuse alusel.

(4) Linnavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamise korral teatab linnavalitsus teistele linnavalitsuse struktuuriüksustele ja munitsipaalasutustele, et nad võivad taotleda nimetatud vara enda valdusesse. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus ei taotle linnavara enda valdusesse linnavalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävineda või kui võõrandamise vajaduse tingivad linnavalitsuse või selle struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on.

(5) Linnavara võõrandamise otsustab linnavolikogu, kui:
1) võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 300 000 krooni;
2) võõrandatav vara on kinnisvara;
3) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 100 000 krooni;
4) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara hind on suurem kui 50 000 krooni;
5) linnavara antakse üle linna osalusega äriühingule aktsiakapitali või osakapitali sissemakseteks või suurendamiseks.

(6) Linnavara võõrandamise otsustab linnavalitsus, kui:
1) võõrandatava vara hind ületab 10 000 krooni, kuid ei ületa 300 000 krooni;
2) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning sellise vara hind on suurem kui 10 000 krooni;
3) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning kui vara alandatud hind ei ületa 5000 krooni.

(7) Linnavara võõrandamise otsustab linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt struktuuriüksuse põhimäärusele või munitsipaalasutuse põhikirjale.

(8) Linnavara võõrandatakse kolmandatele isikutele:
1) otsustuskorras kas tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest;
2) enampakkumise korras;
3) erastamiskorras.

Paragrahv 93. Linnavara võõrandamine otsustuskorras

(1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui linnavara võõrandatakse:
1) hoolekandeasutustele;
2) heategevuslikele organisatsioonidele;
3) juriidilistele isikutele, kus linna osalus ületab 2/3 selle juriidilise isiku põhikapitalist või linnale kuulub üle 2/3 aktsiate või osadega määratud häältest;
4) Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele;
5) mittetulundusühingutele ja nende liitudele;
6) sihtasutustele (fondidele);
7) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks;
8) kui enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi;
9) kui võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist;
10) kui võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud;
11) muudel juhtudel linnavolikogu otsuse alusel.

Paragrahv 94. Linnavara müük enampakkumise korras

(1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks:
1) enampakkumise tingimused;
2) alghind;
3) ostu-müügilepingu tingimused.

(2) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid:
1) enampakkumise läbiviija;
2) võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus. Vara täpne iseloomustus, koosseis, piirid ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal;
3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg;
4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht;
5) müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega;
6) alghind ja enampakkumises osalemisel tasutav osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmäär on 10% alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25% vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui 2000 krooni. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. Osavõtumaksu maksimaalmäär on 2000 krooni.

(3) Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tingimused koostab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine kinnitatakse linnavalitsuse poolt.

Paragrahv 95. Enampakkumise korras linnavara müügi alghind

(1) Enampakkumise korraldaja määratava alghinna kehtestamisel võetakse aluseks eksperdi või audiitori antud hinnang.

(2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks linna seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib varale ostjat mitte leida. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud.

(3) Alghinna määramise ärajätmise otsustab linnavalitsus või tema määratud ekspert.

Paragrahv 96. Enampakkumisel osaleda võivate isikute ring

(1) Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud.

(2) Enampakkumisest ei või osa võtta:
1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine);
2) nende abikaasad ja otseliinis alanejad ja ülenejad sugulased.

Paragrahv 97. Enampakkumise läbiviimise viisid, korraldus ja läbiviimine

(1) Enampakkumise läbiviimise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse käesoleva põhimääruse paragrahvide 82–85 sätetega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Enampakkumise läbiviija määrab linnavalitsus.

(3) Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumist alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mis esimesena pakutakse.

Paragrahv 98. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine

(1) Enampakkumiste tulemused kinnitab linnavolikogu, kui linnavara võõrandamise otsustamine kuulub linnavolikogu pädevusse, muudel juhtudel linnavalitsus või struktuuriüksus või munitsipaalasutus, kes on võõrandamise objektiks oleva vara valdaja.

(2) Enampakkumiste tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt:
1) kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavolikogu;
2) viie päeva jooksul, kui kinnitajaks on linnavalitsus või struktuuriüksus või munitsipaalasutus.

(3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui:
1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda;
2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda;
3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku;
4) enampakkumises osales käesoleva põhimääruse paragrahvi 96 lõikes 2 nimetatud isik;
5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike.

(4) Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. Segapakkumises tehtud suuliste ja kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist.

(5) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral, nurjunuks tunnistamise korral või müügihinna mittetasumise ja lepingu mittesõlmimise korral otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja.

(6) Lepingu mittesõlmimise või müügihinna tasumata jätmise korral on enampakkumise võitjal siiski õigus kuni uue enampakkumise korraldamiseni hiljemalt kolme kuu jooksul, kui uut enampakkumist ei korraldata, nõuda lepingu sõlmimist ja vara talle üleandmist, kui ta tasub müügihinna, intressid ning vara säilimiseks ja hoidmiseks tehtud kulutused. Sellisel juhul arvatakse tagatisraha müügihinna hulka.

Paragrahv 99. Eelläbirääkimistega enampakkumine

(1) Linnavalitsus võib korraldada linnavara müügi ka eelläbirääkimistega enampakkumisel.

(2) Eelläbirääkimistega enampakkumise korraldamisel rakendatakse järgmisi erisusi:
1) alghinda kuulutuses ei avaldata;
2) kuulutuses avaldatakse kirjalike pakkumiste esitamise aeg ja koht, esitatavad lisatingimused ning osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise aeg ja koht;
3) enampakkumise läbiviija avab kirjalikud pakkumised kolme päeva möödumisel kirjalike pakkumiste esitamise lõpptähtajast, registreerib pakkumised ja eraldab tingimustele vastavad pakkumised ning teatab nende pakkujatele läbirääkimiste aja ja koha;
4) kui ettenähtud tähtajaks tingimustele vastavaid pakkumisi ei ole esitatud, võib läbiviija, lähtudes pakkumistest, kutsuda nende esitajaid läbirääkimistele pakkumiste täiendamiseks, teatades sellest pakkujatele kirjalikult;
5) eelläbirääkimistega enampakkumise tulemused protokollitakse, võitja selgitatakse läbirääkimiste põhjal;
6) kui läbirääkimiste põhjal rahuldavaid pakkumisi ei esitata, loetakse enampakkumine nurjunuks;
7) eelläbirääkimistega enampakkumisest osavõtjatel on õigus tutvuda läbirääkimiste protokolliga pärast läbirääkimiste lõppu;
8) ülejäänud osas eelläbirääkimistega enampakkumise läbiviimisel rakendatakse käesoleva põhimääruse paragrahvi 84 sätteid.
9) tulemuste kinnitamisel rakendatakse käesoleva eeskirja paragrahvi 98 sätteid.

Paragrahv 100. Ostu-müügilepingu sõlmimine

(1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping.

(2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või müügihinna osa järelmaksu rakendamise korral enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul kinnitamise teate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast) arvates.

(3) Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised.

(4) Müügihinna või selle osa mittetasumise korral, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha.

(5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas punktis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul müügihinna tasumise päevast arvates.

(6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist.

Paragrahv 101. Linnavara erastamine

Linnavara võõrandamisel, mis seadusest tulenevalt on käsitatav erastamisena, kohaldatakse erastamisseadust ja teisi erastamise kohta käivaid õigusakte.

7. jagu. Linnavara koormamine ja muul viisil käsutamine

Paragrahv 102. Linnavara koormamise mõiste

Linnavara koormamise all mõistetakse linna omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega.

Paragrahv 103. Linnavara koormamise otsustamine

(1) Linnavara koormamise otsustab:
1) linnavolikogu, kui koormatakse kinnisasja;
2) linnavalitsus, kui koormatakse vallasasja.

(2) Linnavara võib pantida üksnes linna enda kohustuste täitmise tagamiseks.

Paragrahv 104. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine

(1) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab:
1) linnavolikogu, kui vara on suurem kui 300 000 krooni;
2) linnavalitsus, kui vara hind ei ole suurem kui 300 000 krooni.

(2) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selleks vajaliku raha allikas.

Paragrahv 105. Linnavara mahakandmine

(1) Linnavara kuulub mahakandmisele, kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik või kui see tuleneb seadusest.

(2) Linnavara mahakandmise otsustab:
1) linnavolikogu, kui vara bilansiline maksumus on üle 300 000 krooni;
2) linnavalitsus, kui vara bilansiline maksumus on alla 300 000 krooni (k.a);
3) linnavalitsuse struktuuriüksus, kui linnavara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 10 000 krooni (k.a).

Paragrahv 106. Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine

(1) Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavalitsus, linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus.

(2) Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest või hagist loobumise otsustada:
1) linnavolikogu, kui nõue on suurem kui 300 000 krooni;
2) linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui 300 000 krooni (k.a);
3) linnavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus, kui nõue on väiksem kui 10 000 krooni (k.a.).

(3) Linnavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja linnale kasulik.

9. peatükk

PALDISKI LINNA EELARVE, MAJANDUSTEGEVUS, MAKSUD JA KOORMISED

Paragrahv 107. Paldiski linna eelarve

(1) Paldiski linna iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu.

(2) Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides.

(3) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele käesoleva põhimääruse paragrahvis 42 sätestatud korras.

(4) Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vähemalt ühe kuu enne selle esmakordset arutamist volikogu istungil.

Paragrahv 108. Paldiski linna eelarve tulud ja kulud

(1) Linna eelarve tulud on:
1) laekumised maksudest;
2) laekumised munitsipaalasutustest ja -varadest ning ettevõtlusest;
3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised;
4) laenud ja intressid;
5) muud laekumised.

(2) Linna eelarve kulud on assigneeringud:
1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks;
2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks;
3) muude vajaduste finantseerimiseks;
4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest.

(3) Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

Paragrahv 109. Paldiski linna eelarve koostamine ja tasakaalustamine

(1) Linna eelarve koostamise aluseks on linna arengukava.

(2) Eelarvesse lülitatakse kõik linna tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.

(3) Linna eelarve projekti koostamist korraldab linnavalitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos linna arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega.

(4) Linna eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib linnavalitsus teha linnavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, linnavara müügiks enampakkumisel või linna võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks.

(5) Linna eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal.

Paragrahv 110. Eelarve täitmise aruande kinnitamine

(1) Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõige 1 jõustub 1. jaanuaril 2001. aastal.

(3) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse.

Paragrahv 111. Paldiski linna majandustegevus

(1) Linna majandustegevus on:
1) osalemine juriidilistes isikutes;
2) tehingud linnavaraga;
3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks;
4) fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine.

(2) Linnavara valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid.

(3) Paldiski linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimiseks on volitatud isikud vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvi 9 lõigetes 4–7 sätestatule.

Paragrahv 112. Osalemine juriidilistes isikutes

(1) Paldiski linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks.

(2) Linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

(3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab Paldiski Linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab Paldiski Linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.

(4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik.

Paragrahv 113. Paldiski linna kohalikud maksud ja koormised

(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega.

(2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

(3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

(4) Koormise määramisel kehtestab volikogu koormise olemuse, ulatuse, täitmise tingimused ja korra.

(5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel.

(6) Koormise täitmist kontrollib Paldiski Linnavalitsus, määrates isiku, kes kontrollib koormise täitmise käiku ning koormise täitmise vastavust täitmise tingimustele. Käesolevas lõikes nimetatud isikul on õigus teha meeldetuletusi ja anda selgitusi määratud koormise kohta isikule, kellel koormise täitmine lasub. Koormise täitmise lõppemisel, aga samuti iga eelarveaasta lõpuks koostab koormise täitmist kontrollinud isik Paldiski Linnavalitsusele aruande koormise täitmise kohta linnavalitsuse poolt kehtestatud mahus.

(7) Koormist ei asendata maksuga linnaeelarvesse.

(8) Koormisena ei kehtestata trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid.

(9) Koormis ei saa olla lepingu objektiks.

10. peatükk

PALDISKI LINNA ARENGUKAVA, KULTUURIVÄÄRTUSTE JA KESKKONNA KAITSE

Paragrahv 114. Paldiski linna arengukava mõiste

(1) Linna arengukava on dokument, milles on sätestatud Paldiski linna sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused.

(2) Linnal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud vastavalt pikemaks perioodiks.

(3) Arengukava on aluseks:
1) linnaeelarve koostamisele;
2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks.

(4) Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus.

Paragrahv 115. Arengukava ettevalmistamine ja vastuvõtmine

(1) Arengukava eelnõu esitatakse linnavolikogule pärast linnavalitsuse ja linnavolikogu komisjonides läbi arutamist. Volikogu teeb arengukava eelnõu kättesaadavaks linna kõigile elanikele käesoleva põhimääruse paragrahvi 107 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras ja tähtaegadel.

(2) Linna elanikud võivad esitada ettepanekuid arengukava või selle muutmise eelnõu kohta linnakantseleisse. Ettepanekute vastuvõtmise lõpetab linnakantselei kümme päeva enne vastava eelnõu arutamist volikogu istungil.

(3) Pärast esitatud ettepanekute läbiarutamist linnavalitsuse ja linnavolikogu komisjonides kinnitab linnavolikogu linna arengukava ning teeb selle kõigile kättesaadavaks vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 42.

(4) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on linnavalitsusel õigus ja kohustus algatada linnavolikogus arengukava muutmise menetlus.

(5) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta.

Paragrahv 116. Paldiski linna kultuuriväärtuste kaitse

(1) Paldiski omavalitsusorganite ülesanne on tagada linna territooriumil asuva mis tahes isiku omandis või valduses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ja väärtuste säilimine.

(2) Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamise ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub linnavalitsuse ettepanekul linnavolikogu määrustega ja otsustega ning muude kehtivate õigusaktidega sätestatud korras.

Paragrahv 117. Keskkonnakaitse

(1) Linna omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, linna territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine.

(2) Paldiski linn peab oma arenguprioriteediks säästvat arengut.

11. peatükk

PALDISKI LINNA VÄLISSUHTED

Paragrahv 118. Paldiski linna välissuhete korraldamise alused

(1) Paldiskil on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.

(2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes linna esindamise küsimuse otsustab linnavolikogu.

(3) Paldiski omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide linnade ja omavalitsusüksustega väljapoole Eesti Vabariiki.

Paragrahv 119. Paldiski linna suhted sõpruslinnadega ja regionaalne koostöö

(1) Paldiski arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd väljakujunenud sõpruslinnadega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid Paldiski arengu ja elanike huvides.

(2) Paldiski linna omavalitsusorganid oma struktuuriüksustega osalevad Paldiski arenguga seotud omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide omavalitsusorganitega.

(3) Paldiski linna omavalitsusorganitega või nende poolt volitatud esinduste või isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused linnale või täiendavad kulutused linnaeelarvest.

12. peatükk

PALDISKI LINNA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE

Paragrahv 120. Paldiski linna põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine

(1) Põhimääruse võtab vastu või muudab linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json