Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra kinnitamine ning Tallinna Linnavolikogu töökorra muutmine
Vastu võetud 27.11.2003 nr 59
Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punktist 2, valla- ja linnaeelarve seadusest ja Tallinna põhimääruse § 57 lõikest 10 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust, Tallinna Linnavolikogu määrab:
1. Kinnitada juurdelisatud Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord.
2. Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korda rakendatakse 1. jaanuarist 2004. a, välja arvatud II ja III peatükk.
3. Muuta Tallinna Linnavolikogu 30. mai 2002. a määrusega nr 33
kinnitatud Tallinna Linnavolikogu töökorda ja täiendada seda uue
punktiga 141 järgmises sõnastuses:
«14
1. Linnaeelarve eelnõu menetlemise kord
141.1.
Linnaeelarve eelnõu üleandmisel, vormistamisel, menetlusse võtmise
otsustamisel ning tagasivõtmisel rakendatakse käesoleva korra
punktides 8 ja 9 sätestatud põhimõtteid.
141
.2. Linnaeelarve eelnõu arutab linnavolikogu kolmel lugemisel.
141
.3. Linnaeelarve eelnõu esimesel lugemisel toimub eelnõu üldpõhimõtete
arutelu. Eelnõu arutamisel järgitakse töökorra punktides 13.1 kuni 13.6
sätestatut. Pärast läbirääkimiste lõppemist paneb istungi juhataja
hääletusele eelnõu esimese lugemise lõpetamise ja eelnõu saatmise
teisele lugemisele. Istungi juhataja määrab eelnõule
muudatusettepanekute esitamise tähtaja.
141.4.
Muudatusettepanekuid võivad esitada linnavolikogu liikmed, komisjonid ja
fraktsioonid ning linnavalitsus. Muudatusettepanekule, mis tingib
eelnõus ettenähtud tulude ja kulude muutmise, tuleb ettepaneku esitajal
lisada selgitus kulutuste eesmärgi kohta ning majanduslikud põhjendused
ja rahalised arvestused. Muudatusettepanekuga ei ole lubatud kustutada
ega vähendada eelarve eelnõus ettenähtud seadustest või lepingutest
tulenevaid kulusid ning muuta riigilt jt juriidilistelt isikutelt
sihtotstarbeliste eraldiste arvel kaetavaid kulusid.
141
.5. Eelnõu teiseks lugemiseks koostab juhtivkomisjon eelnõule esitatud
muudatusettepanekute loetelu, mis sisaldab muudatusettepanekute
sõnastust, esitaja nime, linnavalitsuse ning juhtivkomisjoni seisukohta.
141.6. Eelnõu teisel lugemisel järgitakse töökorra punkte 13.1 kuni
13.6. Pärast läbirääkimiste lõppu viiakse läbi muudatusettepanekute
hääletamine. Muudatusettepanek loetakse arvestatuks, kui seda on
toetanud juhtivkomisjon. Muudatusettepanek pannakse hääletusele ainult
siis, kui seda nõuab mõni linnavolikogu liige või linnavolikogu
fraktsioon. Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi
juhataja hääletusele eelnõu teise lugemise lõpetamise ja eelnõu saatmise
kolmandale lugemisele. Istungi juhataja määrab eelnõule
muudatusettepanekute esitamise tähtaja.
141.7. Eelnõu
kolmandaks lugemiseks võivad muudatusettepanekuid esitada linnavolikogu
alatised komisjonid või fraktsioonid. Muudatusettepanekutest, mida on
toetanud kas linnavalitsus või juhtivkomisjon või mõlemad, koostatakse
loetelu. Muudatusettepanekuid, mida ei toeta linnavalitsus ja
juhtivkomisjon, kolmandal lugemisel loetellu ei kanta ja neid
hääletusele ei panda.
141.8. Pärast
muudatusettepanekute läbivaatamist paneb istungi juhataja eelnõu
lõpphääletusele. Eelnõu lõpphääletusel järgitakse töökorra punktis 14
sätestatut.
141.9. Käesolevas punktis sätestatud
korda rakendatakse ka eelarve muutmise ja lisaeelarve arutamisel
linnavolikogus.»
4. Tunnistada alates 1. jaanuarist 2004. a kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 3. mai 2001. a määruse nr 19 «Tallinna linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra kinnitamine» punkt 1.
5. Määrus jõustub 4. detsembril 2003. a.
Volikogu esimees Maret MARIPUU |
Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 27. novembri 2003. a määrusega nr 59 |
TALLINNA LINNA EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE JA TÄITMISE KORD
I peatükk
ÜLDSÄTTED
1. Eesmärk ja subjektid
1.1. Tallinna linna eelarve
koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord (edaspidi kord
) sätestab Tallinna linna eelarve (edaspidi eelarve)
koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise.
1.2.
Käesolev kord on täitmiseks kohustuslik linna ametiasutustele ja nende
hallatavatele asutustele (edaspidi asutus).
2. Eelarve sisu
2.1. Eelarve vastuvõtmisega annab
linnavolikogu linnavalitsusele tema ametiasutuste ja hallatavate
asutuste kaudu ning linnavolikogu kantseleile volituse teha kulutusi
linnale pandud ülesannete täitmiseks.
2.2. Eelarve
koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja
lõpeb 31. detsembril.
2.3. Eelarve koosneb eelarveaasta
kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest.
2.4. Tulude ja kulude tasaarvestus ei ole eelarves lubatud, välja
arvatud riigi ja linna õigusaktides sätestatud juhtudel.
2.5. Vastuvõetud eelarve alusel koostab ametiasutus haldusala eelarve ja
selle ametiasutuse hallatav asutus alaeelarve.
2.6. Asutusel on õigus
kasutada eelarves ettenähtud assigneeringuid ainult eelarvega kinnitatud
otstarbeks.
2.7. Asutusel on õigus kasutada eelarves ettenähtud
assigneeringuid ainult sama eelarveaasta jooksul, välja arvatud
käesoleva korra punktis 5.5 sätestatud juhul.
2.8.
Linnal on keelatud anda või tagada laenu. Laenu võib anda üksnes
õppelaenuks linnaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides.
3. Eelarve tulud
3.1. Eelarve tulud on kõik tulud, mille
eelarvesse võtmise kohustus ja kord tuleneb riigi ning Tallinna
õigusaktidest.
3.2. Eelarve tulud liigendatakse lähtuvalt
rahandusministri kehtestatud eelarveklassifikaatorist, mille liigenduse
detailsuse määrab linnavolikogu.
3.3. Asutuse tegevuse
tulemusel tekkiv tulu on eelarve tulu, mille arvestamise ja kasutamise
täpsema korra sätestab linnavalitsus.
4. Eelarve kulud
4.1. Eelarve kulud on linna ülesannete
täitmiseks eelarves ettenähtud assigneeringud.
4.2. Eelarve
kulud liigendatakse linna ametiasutuste haldusalade, tegevusvaldkondade
ja majandusliku sisu järgi.
4.3. Eelarve kulud liigendatakse
lähtuvalt rahandusministri kehtestatud eelarveklassifikaatorist, mille
liigenduse detailsuse määrab linnavolikogu.
4.4. Eelarves
võib kulusid täiendavalt liigendada ka objektide ja ürituste lõikes või
muu tunnuse alusel.
5. Kulude määramine eelarves
5.1. Kulud määratakse
eelarves kindlaksmääratud, arvestuslike või ülekantavate kuludena.
Eelarve kulud võib samaaegselt määrata arvestuslike ja ülekantavatena.
Kui kulu liiki ei ole eelarves määratud, loetakse kulu kindlaksmääratud
kuluks.
5.2. Kindlaksmääratud kulu ei ole lubatud eelarveaastal
ületada ega üle kanda järgmisesse eelarveaastasse.
5.3. Arvestuslikud kulud on:
5.3.1. kulud, mille suurus tuleneb riigi
või linna õigusaktidest;
5.3.2. riigieelarvest
sihtotstarbeliste eraldiste arvel tehtavad kulud;
5.3.3. välisabist
või laenulepingust linnale tulenevad kulud;
5.3.4. asutuse
tegevuse tulemusel tekkiva tulu arvel tehtavad kulud käesoleva korra
punkti 3.3 kohaselt kehtestatud korras.
5.4. Arvestuslikku kulu
võib eelarveaastal ületada. Kui punktides 5.3.1 ja 5.3.3 nimetatud
arvestuslikku kulu ületatakse rohkem kui 5% eelarves ettenähtud kulust,
algatab linnavalitsus lisaeelarve eelnõu.
5.5. Ülekantav kulu on
investeering või kulu, mille ülekantavus määratakse eelarves.
Ülekantavat kulu võib üle kanda järgmisesse eelarveaastasse, kuid selle
suurust ei või ületada. Järgmisesse eelarveaastasse üle kantavaid
kulusid võib kasutada samal otstarbel ning üksnes järgmise eelarveaasta
jooksul.
5.6. Linnavolikogu võib eelarves kulude kasutusotstarvet ja
-tingimusi täpsemalt määratleda.
5.7. Kulude
järgmisesse eelarveaastasse ülekandmise korra kehtestab linnavalitsus.
6. Linna eelarvestrateegia
6.1. Linna eelarvestrateegia
kajastab linna eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi nende eesmärkide
saavutamiseks järgmisel ja sellele järgneval vähemalt kahel
eelarveaastal.
6.2. Linna eelarvestrateegias esitatakse:
6.2.1.
linna eelarvepoliitilised eesmärgid;
6.2.2. linna majandusliku
olukorra analüüs ja prognoos;
6.2.3. linna tulude prognoos;
6.2.4. linna tegevuskulude ja investeeringute kavandatav kogusumma;
6.2.5.
eelarve kulude piirmäärad ametiasutuste haldusalade ja
tegevusvaldkondade lõikes;
6.2.6. linna laenustrateegia
põhisuunad;
6.2.7. muud linna finantsjuhtimiseks olulised andmed.
6.3. Linnavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu linnavolikogule hiljemalt
15. maiks.
6.4. Linnavolikogu poolt kinnitatud linna
eelarvestrateegia on aluseks eelarve koostamisel.
II peatükk
EELARVE EELNÕU KOOSTAMINE JA LINNAVOLIKOGULE
ESITAMINE
7. Ametiasutuse haldusala eelarve projekti lähtealused
7.1. Ametiasutus koostab oma haldusala eelarve projekti lähtudes linna
arengukavast, linna eelarvestrateegiast ja ametiasutuse tegevuskavast.
7.2. Ametiasutus koostab igal aastal eelarve koosseisus oma haldusala
investeeringute kava järgmise ning sellele järgneva vähemalt kahe
eelarveaasta kohta lähtudes linna arengukavast, linna
eelarvestrateegiast ning ametiasutuse tegevuskavast.
7.3.
Investeering käesoleva korra tähenduses on põhivara soetamine või
põhivara väärtust suurendav rekonstrueerimistöö.
7.4. Ametiasutuse haldusala eelarve koostamise korra, tingimused, tähtajad ja
projekti vormid kinnitab igaks eelarveaastaks linnavalitsus.
8. Eelarve eelnõu koostamine ja esitamine linnavolikogule
8.1. Ametiasutus esitab teda kureeriva linnavalitsuse liikmega
(linnavolikogu kantselei linnavolikogu esimehega) kooskõlastatud
haldusala eelarve projekti koos seletuskirjaga linnakantseleile
hiljemalt 1. septembriks.
8.2. Ametiasutuse haldusala eelarve
projekti läbivaatamisel linnakantseleis hinnatakse eelarve projekti
tulude, kulude ja investeeringute põhjendatust ning otstarbekust ning
nende vastavust riigi ja linna õigusaktidele.
8.3. Ametiasutuste
esitatud lisataotluste ja muude lahkarvamuste kohta koostab
linnakantselei protokolli ning esitab selle lahendamiseks
linnavalitsusele.
8.4. Pärast punktis 8.3 nimetatud lahkarvamuste
lahendamist linnavalitsuses koostab linnakantselei eelarve eelnõu ja
esitab selle koos seletuskirjaga linnavalitsusele.
8.5. Eelarve
seletuskirjas esitatakse:
8.5.1. ülevaade linna majanduslikust
olukorrast;
8.5.2. selgitused ja põhjendused eelnõus kavandatud
tulude ja kulude ning finantseerimistehingute kohta;
8.5.3. andmed
eelmise eelarveaasta tegelike ja käesolevaks eelarveaastaks kavandatud
tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele;
8.5.4. andmed
võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste
kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes;
8.5.5. muud linna
finantsjuhtimiseks olulised andmed.
8.6. Linnavalitsus esitab eelarve
eelnõu koos seletuskirjaga linnavolikogule hiljemalt 15. novembriks.
8.7. Eelarve eelnõu avalikustatakse samaaegselt eelnõu esitamisega
linnavolikogule väljapanekuga linnavolikogu kantseleis ja Tallinna
veebilehel.
III peatükk
EELARVE EELNÕU ARUTAMINE LINNAVOLIKOGUS JA SELLE
VASTUVÕTMINE
9. Eelarve eelnõu arutamine linnavolikogus
9.1. Eelarve
eelnõu arutamine linnavolikogus toimub linnavolikogu töökorras
sätestatud korras.
9.2. Eelarve eelnõu arutatakse linnavolikogus
kolmel lugemisel.
10. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine
10.1.
Linnavolikogu võtab eelarve vastu poolthäälteenamusega. Juhul kui koos
eelarve vastuvõtmisega otsustatakse eelarve- või kassalaenu võtmine, on
eelarve vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus.
10.2. Linnavolikogu võtab eelarve vastu määrusena. Eelarve jõustub
eelarveaasta algusest. Vastuvõetud eelarve avalikustatakse väljapanekuga
linnavolikogu kantseleis ja Tallinna veebilehel.
10.3. Kui
linnavolikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest
või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta
alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on linnavolikogu
tegutsemisvõimetu.
IV peatükk
EELARVE TÄITMINE
11. Kulude tegemine eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve
korral
11.1. Kui linnavolikogu ei võta eelarvet eelarveaasta alguseks
vastu, võivad ametiasutused teha kulutusi alanud eelarveaasta igal kuul
kuni ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise eelarveaasta eelarves
ettenähtud vastavast kulust.
11.2. Kulutusi, mis on ette nähtud
nii eelmise eelarveaasta eelarves kui ka linnavalitsuse poolt
linnavolikogule esitatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus, tehakse
nendest kahest väiksema summa alusel.
11.3. Kulutusi, mis ei
olnud ette nähtud eelmise eelarveaasta eelarves, tehakse linnavalitsuse
otsustuse alusel.
11.4. Kulutuste rahastamisel lähtub linnavalitsus
tulude eeldatavast laekumisest kuude lõikes ning eelmiseks
eelarveaastaks määratud kassalaenu suurusest.
12. Ametiasutuse haldusala eelarve
12.1. Lähtudes
linnavolikogu poolt kinnitatud eelarvest kinnitab ametiasutuse juht oma
haldusala eelarve oma haldusala hallatavate asutuste lõikes,
kooskõlastades selle eelnevalt teda kureeriva linnavalitsuse liikmega.
Linnavolikogu kantselei juhataja kooskõlastab oma haldusala alaeelarve
eelnevalt linnavolikogu esimehega.
12.2. Haldusala eelarve kulude
täiendaval liigendamisel linnakantselei kehtestatud ulatuses või
juhtimisvajadustest tingitult, võtab ametiasutuse juht aluseks
klassifikaatori.
12.3. Ametiasutuse juhil ei ole õigust muuta
eelarvega kinnitatud kulutuste otstarvet.
12.4. Ametiasutus esitab
oma haldusala asutuste alaeelarved linnakantseleile hiljemalt ühe kuu
jooksul pärast eelarve kinnitamist linnavolikogu poolt.
12.5.
Eelarve muutmisel või lisaeelarve vastuvõtmisel teeb ametiasutus oma
haldusala eelarves vastavad muudatused ja esitab need linnakantseleile
hiljemalt ühe kuu jooksul pärast eelarve muutmist või lisaeelarve
vastuvõtmist.
12.6. Ametiasutuse juhil on õigus teha muudatusi
ametiasutuse haldusala alaeelarvet käesoleva korra punkti 12.1 kohaselt
kinnitatud ulatuses teavitades sellest linnakantseleid.
13. Eelarves kavandatud tulude täitmine
13.1. Tulude
kogumine ja arvestamine eelarves toimub riigi ja linna õigusaktidega
kehtestatud korras.
13.2. Asutus, kellele linna õigusaktiga on pandud
tulude kogumise kohustus, peab arvestust maksude ja muude tulude üle,
nõuab sisse võlad koos viivistega ning teostab enammakstud summade
tagastamist.
13.3. Enammakstud summade tagasiarvestamine toimub
eelarveaasta vastavate tulude või eelarve vabade vahendite arvel.
13.4. Hallatava asutuse poolt kogutavate tulude üle teostab järelevalvet ja
kontrolli ametiasutus. Ametiasutuse poolt kogutavate tulude üle teostab
järelevalvet ja kontrolli linnakantselei.
14. Eelarve kulude ajaline jaotus
14.1. Ametiasutus koostab
oma haldusala eelarve alusel väljamaksete jaotuskava kuude lõikes ja
esitab selle hiljemalt kahe nädala jooksul eelarve vastuvõtmisest
linnakantseleile.
14.2. Eelarve täitmise käigus on linnakantseleil
õigus ajutiselt piirata punktis 14.1 nimetatud jaotuskava alusel
kavandatud väljamakseid, teatades sellest eelnevalt linnavalitsusele ja
informeerides vastava ametiasutuse juhti.
15. Pikaajaliste kohustuste võtmine
15.1. Asutusel on
keelatud võtta laenu.
15.2. Asutus võib võtta teisi pikaajalisi
rahalisi kohustusi järgnevate eelarveaastate assigneeringute arvel
üksnes linnavolikogu poolt kinnitatud mahus.
15.3. Järgnevateks
eelarveaastateks kavandatavad pikaajalised kohustused kinnitab
linnavolikogu koos eelarve vastuvõtmisega.
15.4. Asutuste poolt
jooksval eelarveaastal võetud pikaajaliste kohustuste üle peab arvestust
ametiasutus.
15.5. Asutuste poolt pikaajaliste kohustuste võtmiseks
käesoleva korra alusel sõlmitud lepingud võetakse aluseks järgnevate
eelarveaastate eelarvete koostamisel.
16. Linna reservfondi kasutamine
16.1. Linna eelarve kuludest
võidakse moodustada reservfond.
16.2. Linna reservfond koosneb
linnavalitsuse reservfondist ja linnaosade valitsuste reservfondidest.
16.3. Linnavalitsuse reservfondi ja linnaosade valitsuste reservfondide
suuruse kinnitab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisega.
16.4.
Linnavalitsuse reservfondi ja linnaosade valitsuste reservfondide
suurust võib eelarveaasta kestel muuta eelarve muutmise või lisaeelarve
vastuvõtmise teel.
16.5. Linna reservfond on ette nähtud
erakorralisteks kuludeks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud
võimalik ette näha, ning käesoleva korra punktides 5.3.1 ja 5.3.3
nimetatud kulude katteks.
16.6. Linnavalitsuse reservfondi kasutamise
otsustab linnavalitsus ja linnaosa valitsuse reservfondi kasutamise
otsustab linnaosa vanem.
16.7. Linna reservfondist raha eraldamise ja
kasutamise täpsema korra kehtestab linnavolikogu.
V peatükk
EELARVE KASSALINE TEENINDAMINE, KASSATAGAVARA JA
LAENUD
17. Eelarve kassaline teenindamine
17.1. Eelarve kassaline
teenindamine on eelarve laekumiste arvestamine ja eelarve kulutuste
katteks tehtavate väljamaksete üle arvestuse pidamine ning väljamaksete
teostamine linnakassat teenindavate pankade kaudu, selleks sõlmitud
lepingutes ettenähtud tingimustel ja korras.
17.2. Eelarve
kassalist teenindamist korraldab linnakantselei.
17.3. Eelarve
kassalise teenindamise korra kehtestab linnavalitsus.
17.4. Linna
rahaliste vahendite paigutamine ja nendega tehingute teostamine toimub
linnavolikogu kehtestatud korras.
18. Eelarve kassatagavara
18.1. Kassatagavara suuruse kinnitab
linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul eelarve vastuvõtmisel.
Kassatagavara suurust võib eelarveaasta kestel muuta eelarve muutmise
või lisaeelarve vastuvõtmise teel.
19. Laenude võtmine
19.1. Laen käesoleva korra tähenduses
on krediidiasutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või muu isiku poolt
linnale laenulepingu või emiteeritud võlakirjade alusel eraldatud
rahalised vahendid, mida linn kohustub tagastama lepingus ettenähtud
tähtajal ja korras.
19.2. Linnale võetavad laenud on eelarvelaen
ja kassalaen.
19.3. Linnale laenude võtmise korra kehtestab
linnavolikogu.
19.4. Linnale võetud laene teenindab linnakantselei.
20. Eelarvelaen
20.1. Eelarvelaen on eelarve kulutuste
rahastamiseks võetav laen.
20.2. Eelarvelaenu võtmine on lubatud
investeeringute rahastamiseks.
20.3. Eelarvelaenu piirsumma ja
põhitingimused kehtestab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisega.
20.4. Eelarvelaenu võtmise aja, suuruse ja tingimused otsustab linnavalitsus,
lähtudes käesoleva korra punkti 20.3 alusel kehtestatud piirsummast ja
tingimustest ning eelarve tulude laekumisest.
20.5. Laenulepingu
sõlmib ja selle täitmist korraldab linnavalitsus.
21. Kassalaen
21.1. Kassalaen on eelarve kulutuste
rahastamiseks eelarveaasta kestel võetav ja tagasimaksmisele kuuluv laen
või võlakirjad lunastamistähtajaga enne eelarveaasta lõppu.
21.2. Kassalaenu piirsumma ja põhitingimused kehtestab linnavolikogu
linnavalitsuse ettepanekul eelarve vastuvõtmisega.
21.3.
Kassalaenu võtmine on lubatud eelarve kassalise teenindamise vajadusteks
eelarves määratud piirsumma ulatuses ja põhitingimustel, kui eelarve
tulude laekumine ja kassatagavara ei võimalda eelarveaasta mingil
perioodil eelarve kulude rahastamist vastavalt punktis 14.1 nimetatud
kulude jaotuskavadele.
21.4. Kassalaenu võtmise linna eelarves
ettenähtud piirsumma ulatuses ja tingimustel otsustab linnavalitsus
linnakantselei ettepanekul.
21.5. Laenulepingu sõlmimist ja selle
täitmist korraldab linnavalitsus.
VI peatükk
EELARVE MUUTMINE JA LISAEELARVE
22. Eelarve muutmine
22.1. Eelarve muutmiseks kulude kogumahu
samaks jäädes võib linnavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne
eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule eelarve muutmise määruse
eelnõu.
22.2. Eelarve muutmise määruse eelnõu valmistab ette
linnakantselei.
22.3. Eelarve muutmise määruse eelnõu arutatakse
linnavolikogus kolmel lugemisel linnavolikogu töökorras sätestatud
korras.
22.4. Eelarve muudatused avalikustatakse väljapanekuga
linnavolikogu kantseleis ja Tallinna veebilehel.
23. Lisaeelarve
23.1. Eelarve muutmiseks kulude kogumahu
suurenemisel või vähenemisel võib linnavolikogu linnavalitsuse
ettepanekul võtta vastu lisaeelarve. Lisaeelarve eelnõus võib ette näha
ka eelarves varem määratud kulude otstarbe ja suuruse muutmist.
23.2. Lisaeelarve eelnõule lisatakse:
23.2.1. põhjendused täiendavate
kulude vajaduse või kulude vähendamise kohta jooksval eelarveaastal;
23.2.2. andmed eelarve kulude, mille täiendamist või vähendamist taotletakse,
tegemise kohta, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega
lisakulud kaetakse.
23.3. Linnavalitsus esitab lisaeelarve eelnõu
linnavolikogule hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu.
23.4. Lisaeelarve eelnõu menetlemine linnavolikogus toimub linnavolikogu
töökorras sätestatud korras.
23.5. Linnavolikogus ei
kustutata ega vähendata lisaeelarve eelnõus ettenähtud kulusid, mis
tulenevad seadustest või linna võetud lepingulistest kohustustest, ning
riigilt või teistelt juriidilistelt isikutelt laekunud sihtotstarbeliste
eraldiste arvel tehtavaid kulusid.
23.6. Linnavolikogu võtab
lisaeelarve vastu poolthäälteenamusega. Vastuvõetud lisaeelarve
avalikustatakse väljapanekuga linnavolikogu kantseleis ja Tallinna
veebilehel.
23.7. Riigieelarvest sihtotstarbeliste eraldiste arvel
tehtavate kulude, mida eelarves ei ole ette nähtud, lisamiseks
eelarvesse ei pea linnavalitsus algatama lisaeelarve eelnõu.
VII peatükk
EELARVE TÄITMISE ARVESTUS JA ARUANDLUS
24. Eelarve täitmise arvestus
24.1. Asutus peab eelarve
täitmise arvestust vastavalt raamatupidamise seadusele ja muudele riigi
ja Tallinna õigusaktidele ning linnapea käskkirjadele.
25. Jooksev aruandlus
25.1. Ametiasutus esitab
linnakantseleile oma haldusala eelarve täitmise aruande linnakantselei
määratud korras ja tähtaegadeks.
25.2. Linnakantselei
koostab ametiasutuste aruannete alusel eelarve täitmise koondaruande.
Koondaruanne esitatakse linnavalitsusele ja avalikustatakse Tallinna
veebilehel.
26. Linna eelarve täitmise aastaaruanne
26.1. Linna
eelarve täitmise aastaaruanne on linna raamatupidamise aastaaruande
koostisosa.
26.2. Eelarve täitmise aastaaruanne esitatakse
õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.