Teksti suurus:

Rapla linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine

Väljaandja:Rapla Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2000, 56, 855

Rapla linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine

Vastu võetud 25.05.2000 nr 8

Rapla Linnavolikogu, võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 4, määrab:

1. Kinnitada Rapla linna põhimääruse uus redaktsioon (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks:
2.1. Rapla Linnavolikogu 29. novembri 1993. a määrus nr 4 «Rapla linna põhimääruse kinnitamine»;
2.2. Rapla Linnavolikogu 21. novembri 1995. a määrus nr 8 «Muudatused Rapla linna põhimääruses»;
2.3. Rapla Linnavolikogu 27. aprilli 1999. a määrus nr 4 «Rapla linna põhimääruse muutmine»;
2.4. Rapla Linnavolikogu 24. septembri 1999. a määrus nr 12 «Rapla linna põhimääruse kinnitamine».

3. Määrus jõustub 1. juulil 2000. a.

Volikogu esimees Margus TILGA

Kinnitatud
Rapla Linnavolikogu 25. mai 2000. a määrusega nr 8

RAPLA LINNA PÕHIMÄÄRUS

I. ÜLDSÄTTED

§ 1. Rapla linna kohalik omavalitsus

(1) Rapla linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi.

(2) Kohalik omavalitsus teostub linnas demokraatlikult moodustatud volikogu ja tema poolt moodustatud linnavalitsuse kaudu.

§ 2. Rapla linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted

(1) Kohalik omavalitsus Rapla linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel:
1) kõigi kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine;
3) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
4) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
6) tegevuse avalikkus;
7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

§ 3. Rapla linna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused

(1) Rapla linn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega.

(2) Rapla linna kohalik omavalitsus otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse.

(3) Rapla linna kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires linnavolikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea.

(4) Rapla linna võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Rapla linna õigusaktidega sätestatud korras.

§ 4. Rapla linna omavalitsusorganid

Rapla linna omavalitsusorganid on:
1) linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
2) linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan.

§ 5. Rapla linna kui omavalitsusüksuse ülesanded

(1) Rapla linna kui omavalitsusüksuse ülesanded on juhul, kui need ei ole seadusega antud kellegi teise täita, korraldada:
1) sotsiaalabi ja -teenuseid;
2) vanurite hoolekannet;
3) noorsootööd;
4) elamu- ja kommunaalmajandust;
5) vesivarustust ja kanalisatsiooni;
6) heakorda;
7) territoriaalplaneerimist;
8) teede ja tänavate korrashoidu;
9) linnasisest ühistransporti.

(2) Rapla linna ülesanne on korraldada linnas olevate koolieelsete lasteasutuste, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogu, kultuurikeskuse, hooldekeskuse ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab linn neid kohaliku elu küsimusi:
1) mis on talle pandud teiste seadustega;
2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Linn täidab riiklikke kohustusi:
1) mis on talle pandud seadusega;
2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel linnale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

§ 6. Rapla linna omavalitsusorganite suhete alused riigi- ja kohtuorganitega

Rapla linna omavalitsusorganite suhete aluseks riigi- ja kohtuorganitega on seadused, samuti nende alusel volitatud riigiorgani ja Rapla linna omavalitsusorgani vahel sõlmitud lepingud.

§ 7. Rapla linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega

(1) Rapla linna suhted kohalike omavalitsusüksustega põhinevad seadusel või lepingulisel alusel.

(2) Rapla Linnavalitsus võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega, samuti moodustada liite ja ühisasutusi.

§ 8. Rapla linna sümbolid

(1) Rapla linna ajaloolised sümbolid on lipp ja vapp.

(2) Rapla linna lipu normaalmõõdud on 1050 × 1650 mm (suhe 7:11). Lipu täpsema kavandi kinnitab linnavolikogu.

(3) Rapla linna vapil on sinisel kilbil hõbedane silla kaar, selle all kolm hõbedast lõikelist varrast.

Vapi sinine toon rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi on 285C.

§ 9. Rapla linna sümbolite kasutamise kord

(1) Linna vappi võib kasutada:
1) volikogu, linnavalitsuse ja linna asutuste pitsatitel ja dokumendiplankidel;
2) linna autasudel, suveniiridel, ametlikel trükistel ja tõenditel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel võib linna vappi kasutada ainult linnavalitsuse loal. Linnavalitsus võib anda tasuta loa, kui seda taotleval asutusel või isikul on üldtunnustatud teeneid linna ees, samuti kasutamiseks üldkultuurilistel, linnale kasulikel mitteärilistel eesmärkidel.

(3) Linna lippu kasutatakse Rapla linna ajaloolistel ja kultuurilistel pidupäevadel ning muudel tähtsündmustel kõrvuti riigilipuga ning samadel alustel, mis kehtivad riigilipu kohta. Päevad, mil linna lipp heisatakse, määrab kindlaks linnavalitsus.

§ 10. Asjaajamiskeel Rapla linna omavalitsusorganites

Asjaajamiskeel Rapla linna omavalitsusorganites on eesti keel.

II. RAPLA LINNA PIIR

§ 11. Rapla linna piir

(1) Rapla linna piir koos selle kirjeldusega määratakse seadusega sätestatud korras.

(2) Rapla linna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras.

(3) Rapla linna piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus.

III. LINNAELANIK

§ 12. Linnaelaniku mõiste

Rapla linnaelanik on isik, kellel Rapla linna elanike registri järgi on alaline elukoht Rapla linnas. Registrit peab linnavalitsus.

§ 13. Linnaelaniku valimisõigus

Rapla linnaelanik osaleb linnavolikogu valimisel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

§ 14. Linnaelanike osalemine kohaliku omavalitsuse teostamises

(1) Linnaelanikel on õigus teha kohaliku algatusena volikogule või valitsusele ettepanekuid linna õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras.

(2) Volikogu korraldab seaduses sätestatud juhtudel ning enda poolt määratud ulatuses ja korras antud linna elanike arvamuse väljaselgitamise (rahvaküsitlus).

IV. LINNAVOLIKOGU

§ 15. Linnavolikogu moodustamine

(1) Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane.

(2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb volikogu seaduste alusel linnaelanike huvides ja nimel.

(3) Linnavolikogus peab olema vähemalt 17 liiget.

(4) Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

(5) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 16. Linnavolikogu liige

(1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele (RT I 1996, 37, 739; 1999, 60, 618).

(2) Linnavolikogu liige juhindub seadusest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest.

(3) Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:
1) volikogu tegutsemisvõimetusega;
2) tagasiastumisega;
3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Rapla linnas;
4) nimetamisega kohtunikuks;
5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega;
6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks;
7) teovõimetuks tunnistamisega;
8) surmaga.

(4) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad seoses:
1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks;
2) nimetamisega prokuröriks;
3) valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks;
4) nimetamisega valla- või linnaametnikuks;
5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses;
6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu;
7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses.

(5) Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel, samuti volituste peatumise ajaks, asendab teda kohaliku omavalitsuse valimise seaduse alusel valitud volikogu asendusliige. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu, linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(6) Linnavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab vajadusel valijaile teavet oma tegevusest ning linnavolikogu tegevusest tervikuna.

(7) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras.

(8) Volikogu liige peab enne küsimuse arutelu algust volikogus või volikogu komisjonis avalikustama, et käsitletav küsimus puudutab tema tööandja erahuve.

(9) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145) sätestatud korras.

§ 17. Volikogu liikme arupärimine

(1) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele nende pädevusse kuuluvates küsimustes.

(2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult ning see antakse üle volikogu esimehele, kes edastab selle hiljemalt järgmisel tööpäeval vastavale ametiisikule.

(3) Arupärimisele tuleb kirjalikult vastata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise kättesaamisest. Täiendava uurimise vajadusel võivad lõikes 1 kohustatud isikud vastamise tähtaega pikendada 20 tööpäevani, teatades sellest enne tähtaja saabumist kirjalikult volikogu esimehele.

(4) Kui volikogu liige ei nõustu saadud vastusega, on tal õigus nõuda arupärimisele täiendavaid suulisi selgitusi volikogu istungil.

§18. Linnavolikogu ainupädevus

(1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub:
1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
4) koormiste määramine;
5) toetuste andmise linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;
7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;
9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide moodustamine;
14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
15) linnapea valimine ja ametist vabastamine;
16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või valitsuse liikmele;
19) linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;
22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
23) linna esindamise korra kehtestamine;
24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
26) kohtukaasistujate valimine;
27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine;
29) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine;
30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine;
32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine;
34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;
37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.

§ 19. Linnavolikogu struktuur

(1) Linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on komisjonid ja fraktsioonid.

(2) Linnavolikogu komisjonid
Rapla Linnavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende tegevusvaldkonna, valib (salajasel) hääletamisel nende esimehed ja kinnitab komisjoni esimeeste ettepanekul lahtisel hääletamisel komisjonide liikmed.

§ 20. Linnavolikogu kodukord

Linnavolikogu kodukorra kehtestab linnavolikogu.

§ 21. Linnavolikogu esimees

(1) Linnavolikogu esimees:
1) juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
2) esindab või volitab esindama Rapla linna ja linnavolikogu vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning linnavolikogu poolt antud pädevusele;
3) omab õigust nõuda kõigilt linna asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes;
4) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust;
5) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
6) esitab linnavolikogu istungile istungi päevakorra projekti;
7) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

(2) Linnavolikogu esimehe asendamine
Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees.

§ 22. Linnavolikogu komisjon

(1) Linnavolikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Muud alatised komisjonid moodustatakse probleemvaldkonniti. Komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab linnavolikogu.

(2) Linnavolikogu komisjon:
1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
2) töötab välja tegevuskavad;
3) osaleb linna arengukava väljatöötamisel;
4) algatab linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
5) teeb ettepanekuid linnavalitsuse poolt läbivaatamiseks saadetud Rapla linna õigusaktide eelnõude kohta;
6) kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist;
7) teeb ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta.

(3) Rapla Linnavolikogu komisjonide esimehed peavad olema linnavolikogu liikmed. Komisjoni peab kuuluma linnavalitsuse esindaja ja vähemalt pooled komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed.

(4) Alatise komisjoni tegevus lõpeb kas koos volikogu antud koosseisu volitustega või volikogu otsusel enne tähtaega.

(5) Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele.

(6) Komisjoni koosoleku kutsub kokku esimees või erandjuhtudel ka volikogu esimees.

(7) Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta linnavolikogu liikmed ja linnavalitsuse liikmed. Teiste isikute osalemise ja sõnaõiguse otsustab komisjon poolthäälteenamusega.

(8) Kui komisjon ei ole kahel korral järjest tulnud toime volikogu määruste ja otsuste projektide ettevalmistamisega volikogu poolt määratud tähtajaks, teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees või komisjon likvideerida.

(9) Komisjoni täpsem töökord sätestatakse komisjoni põhimääruses. Põhimääruse kinnitab ning vajadusel teeb selles muudatusi linnavolikogu.

(10) Komisjoni töövorm on koosolek. Kui volikogu ei ole otsustanud teisiti, peab komisjoni koosoleku kutse koos esialgse päevakorraga olema komisjoni liikmetele kättesaadav volikogu töökorras sätestatud korras vähemalt kaks tööpäeva enne koosolekut. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega.

(11) Vähemalt 14 päeva enne volikogu istungi toimumist esitab komisjoni esimees volikogu sekretär-asjaajajale ja linnavalitsusele otsuse või määruse eelnõu koos seletuskirjaga.

(12) Komisjoni liikme, v.a komisjoni esimehe, aseesimehe ja revisjonikomisjoni liikme, tagasikutsumise võib algatada volikogu komisjon, fraktsioon, samuti vähemalt kolm volikogu liiget.

§ 23. Revisjonikomisjon

(1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Linnavolikogul on õigus teha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus.

(3) Revisjonikomisjon kontrollib:
1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele;
2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele;
3) linna asutuste raamatupidamise õigsust;
4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist;
5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

(4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma töös vajalikke dokumente.

(5) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

(6) Revisjonikomisjonil on õigus kutsuda oma tööst osa võtma asjatundjaid, kelle töö tasustatakse volikogu poolt sätestatud korras.

(7) Revisjonikomisjon teostab kontrolli enda poolt kinnitatud ja volikogule esitatud kontrollimiste plaani või volikogu otsuste alusel. Kontrollimised toimuvad revisjonikomisjoni esimehe poolt kinnitatud kirjaliku kontrolliülesande alusel.

Kontrollimise kohta koostab revisjonikomisjon aruande, mis sisaldab kontrollimisel tuvastatud olulisi asjaolusid, komisjoni hinnanguid ja ettepanekuid, ning esitab selle valitsusele, kes võtab kümne tööpäeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab hiljemalt ühe kuu jooksul volikogu otsuse eelnõu.

§ 24. Volikogu fraktsioon

(1) Vähemalt kaks samasse erakonda või valimisliitu kuuluvat volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.

(2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest.

(3) Fraktsiooni liikmel on õigus lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult volikogu esimeest. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks.

(4) Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja arvata. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel volikogu istungil. Kui fraktsiooni liige arvatakse välja fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks.

(5) Fraktsioonil on õigus seada üles kandidaat volikogu esimehe, tema asetäitja, komisjoni esimehe, revisjonikomisjoni liikme ja linnapea kohale.

§ 25. Linnavolikogu istung

(1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. Volikogu istungid toimuvad mitte harvem kui kaks korda kvartalis.

(2) Linnavolikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees.

(3) Volikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees.

(4) Volikogu istungi päevakord teatatakse volikogu liikmetele vähemalt neli päeva enne istungit.

(5) Volikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

(6) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel.

(7) Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja.

(8) Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 18 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimuste otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

(9) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud.

(10) Volikogu istungi käik protokollitakse.

(11) Linnavolikogu istungi kokkukutsumise, linnavolikogus eelnõude algatamise ja menetlemise, istungi päevakorra koostamise ja kinnitamise, hääletamise, otsustuste ja istungi protokolli vormistamise täpsem protseduur toimub vastavalt volikogu kodukorras sätestatule.

(12) Linnavolikogu moodustab volikogu töö paremaks korraldamiseks eestseisuse. Eestseisuse tööd juhib volikogu esimees. Eestseisusse kuuluvad veel volikogu aseesimees, alatiste komisjonide esimehed ning esindajad volikogus olevatest erakondadest ja valimisliitudest, kes pole esindatud komisjonide esimeestena.

§ 26. Volikogu õigusaktide vastuvõtmine

(1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) linnavolikogu liikmel;
2) linnavolikogu komisjonil;
3) linnavalitsusel;
4) linnapeal;
5) linnaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras.

(2) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

(3) Rapla Linnavolikogu määruse ja otsuse projekt peab olema kohustuslikult eelnevalt läbi vaadatud volikogu vastavas komisjonis, kui istung ei otsusta teisiti.

(4) Linnavolikogu võtab üldaktidena vastu määrusi ja üksikaktidena otsuseid.

(5) Linnavolikogu määrused, otsused ja istungite protokollid asuvad linnavalitsuses ja on kättesaadavad kõigile linnaelanikele.

§ 27. Volikogu õigusaktide algatamise õigus linnaelanike poolt

(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel (algatuse esitamise aasta 1. jaanuari seisuga) on õigus teha algatusi kohaliku elu küsimustes volikogu õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

(3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus.

§ 28. Muudatuste taotlemine volikogu õigusaktides

(1) Igal isikul on õigus taotleda volikogult tema poolt vastuvõetud üksikaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

(2) Volikogu esimees edastab taotluse viie päeva jooksul valitsusele. Kui valitsus leiab, et taotluse esitaja õigusi on taotluses osutatud üksikaktiga seadusvastaselt kitsendatud, esitab ta ühe kuu jooksul üksikakti muutmise või kehtetuks tunnistamise eelnõu, teatades sellest taotluse esitajale.

(3) Kui valitsus leiab, et taotlus on põhjendamatu, teatab ta sellest käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul motiveeritult taotlejale, teavitades ühtlasi võimalusest pöörduda halduskohtusse.

(4) Igal isikul on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole, et kontrollida volikogu üldakti vastavust põhiseadusele või seadusele.

V. LINNAVALITSUS

§ 29. Linnavalitsus

(1) Linnavalitsus on linna täitevorgan, mis lahendab seadusega, seaduse alusel või volikogu poolt valitsuse pädevusse antud küsimusi.

(2) Linnavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitev-korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu, samuti osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises.

(3) Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab linnavolikogu.

(4) Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest.

§ 30. Linnapea

(1) Linnapeaks võib volikogu valida teovõimelise ja vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. Linnapea võidakse valida konkursi korras, mille läbiviimise täpsema korra kehtestab volikogu.

(2) Linnapea:
1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;
2) esindab Rapla linna ja linnavalitsust kõigis õigustoimingutes või volitab selleks teisi isikuid;
3) annab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;
5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad;
6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse liikme ametisse kinnitamiseks või nimetamiseks või mõne linnavalitsuse liikme ametist vabastamiseks;
7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linna asutuse juhi kandidaadi, teeb linnavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta;
8) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

(3) Linnapea äraolekul asendab linnapead tema ettepanekul linnavalitsuse korraldusega määratud üks linnavalitsuse liikmetest. Linnapead ei saa asendada linnasekretär.

(4) Linnapea vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.

(5) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.

(6) Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.

(7) Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni.

§ 31. Linnavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted

(1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.

(2) Linnavalitsuse liikmete arvu määrab linnavolikogu linnapea ettepanekul.

(3) Linnapea esitab hiljemalt ühe kuu jooksul arvates tema linnapeaks valimisest linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse struktuuri ja isikkoosseisu kohta.

§ 32. Linnavalitsuse pädevus

(1) Linnavalitsus:
1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse.

§ 33. Linnavalitsuse töökord

(1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja.

(2) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust.

(3) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega.

(4) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla linnapea või teda asendav isik ja protokollija. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(5) Linnavalitsuse istungile küsimuste esitamise, istungi läbiviimise ja istungil vastuvõetud linnavalitsuse õigusaktide ning istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavalitsuse töökorraga.

§ 34. Linnasekretär

(1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea.

(2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta.

(3) Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.

(4) Linnasekretär:
1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;
2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;
3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;
5) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates;
6) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid;
7) hoiab linna vapipitsatit;
8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;
9) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
10) täidab teisi seaduses, linna põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid.

(5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea.

§ 35. Linnavalitsuse kantselei

Linnavalitsuse kantselei põhiülesanne on linnavalitsuse ja volikogu töö organisatsiooniline tagamine, samuti linna asutuste teenindamine.

VI. MAJANDUS JA EELARVE

§ 36. Linnavara mõiste

(1) Linnavara on Rapla linnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(2) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute läbi, kuulub linnale, kui seadusest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti.

(3) Linnavara kohta peetakse arvestust linnavolikogu poolt sätestatud korras.

(4) Linnavara valdamine, kasutamine, käsutamine ning kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine toimub volikogu poolt sätestatud korras.

§ 37. Linnavara kasutamine majandustegevuses

(1) Rapla linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on:
1) tasuliste teenuste osutamine linna asutuste kaudu;
2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes;
3) tehingud linnavaraga;
4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks;
5) muu Rapla linna õigusaktidega sätestatud majandustegevus.

(2) Rapla linn kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada linna asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks.

(3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.

(4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik.

(5) Rapla linna omavalitsusorganid ja linna asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud seadusega.

(6) Linnavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimise õigus on linnapeal või linnapea poolt volitatud isikutel.

§ 38. Munitsipaalvaru

(1) Munitsipaalvaru on seaduse alusel moodustatud Rapla linna kui kohaliku omavalitsusüksuse käsutuses olev ressursside kogum, mis võetakse kasutusele ohu puhul Rapla linna haldusterritooriumil asuvaile elanikele.

(2) Munitsipaalvaru moodustamine, selle koosseisu ja koguste kindlaksmääramine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras.

§ 39. Linnaeelarve sisu

(1) Linnal on linnavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta liigendatud tuludest ja kuludest ning on tasakaalus.

(2) Eelarve koostamine, vastuvõtmine, kasutamine ja muutmine toimub vastavalt seadusele ja täpsem kord sätestatakse linnavolikogu poolt.

(3) Linnavalitsus esitab jooksva aasta 15. oktoobriks volikogule tasakaalustatud eelarve projekti.

§ 40. Linna eelarve tulud ja kulud

(1) Linna eelarve tulud on:
1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest;
2) laekumised linna asutuste ja linna osalusega äriühingute tegevusest ning tehingutest linnavaraga;
3) eraldised riigieelarvest seadusega linnale pandud riiklike ülesannete täitmiseks, muud rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised riigieelarvest;
4) laenud ja intressid;
5) seaduse alusel laekuvad trahvid;
6) muud laekumised.

(2) Linna eelarve kulud on:
1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks;
2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks;
3) muude ülesannete finantseerimiseks;
4) linna reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest.

(3) Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 41. Eelarve tulude ja kulude liigendamine

(1) Eelarve tulude ja kulude liigenduse (tulu- ja kulukirjete loetelu) kehtestab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul.

(2) Vastuvõetava eelarve tulude ja kulude liigendamise detailsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetelu alusel määrab volikogu.

§ 42. Laenud ja võlakohustused

(1) Linn võib võtta laenu või emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) järgmistel tingimustel:
1) kõigi tagasimaksmata laenude ja emiteeritud võlakirjade ning nendest tulenevate muude kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja emiteeritavate võlakirjadega ei või ületada 75% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, välja arvatud laenud, emiteeritud võlakirjad ja valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduses sätestatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised;
2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest;
3) laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse linna arengukavas ettenähtud investeeringuteks.

§ 43. Eelarve täitmine

(1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja linnavolikogu poolt sätestatud korras.

(2) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad:
1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks;
2) tulude ja kulude aruanne;
3) linna reservfondi kasutamise aruanne;
4) muud linnavolikogu poolt ettenähtud andmed.

(3) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab linnavolikogu hiljemalt 1. juuniks. Aruanne avalikustatakse analoogiliselt linnavolikogu määruste ja otsuste avalikustamisega.

§ 44. Kohalikud maksud

Linnavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks.

§ 45. Koormised

(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

(2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

(3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord.

(4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel.

(5) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus Rapla linna õigusaktidega sätestatud korras.

(6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.

(7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid.

VII. LINNA ARENG

§ 46. Rapla linna arengukava

(1) Rapla linna arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sisaldab Rapla linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi.

(2) Arengukava on aluseks:
1) linnaeelarve koostamisele;
2) linna üldplaneeringule;
3) rahaliste ja muude vahendite taotlemisele ning investeeringute kavandamisele sõltumata nende allikast;
4) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks.

(3) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel kava täiendatakse.

(4) Linnavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile linnaelanikele analoogiliselt linnavolikogu määruste ja otsuste avalikustamisega ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks linnavalitsuse kantseleis ja Rapla Keskraamatukogus.

(5) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta.

§ 47. Linnaplaneerimine

(1) Linna kohta koostatakse üld- ja detailplaneeringud planeerimis- ja ehitusseaduses sätestatud korras.

(2) Linna üldplaneering on planeering, mis koostatakse linna territooriumi kohta. Naabervaldade ja linna omavahelise kokkuleppe alusel võib koostada ühiseid üldplaneeringuid.

(3) Üldplaneering on aluseks detailplaneeringule linna territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

(4) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, linnasiseste ülesannete jaotuse ning planeerimis- ja ehitusseadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab linnavolikogu Rapla linna ehitusmääruse.

(5) Rapla linna ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, linnavolikogu, linnavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.

§ 48. Kultuurimälestiste kaitse

(1) Rapla linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on tagada linna omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine.

(2) Rapla linn kui kohalik omavalitsusüksus korraldab linna haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset.

§ 49. Keskkonnakaitse

(1) Rapla linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside, keskkonnaauditi ja kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse Rapla linna õigusaktidega sätestatud korras.

(2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja Rapla linna õigusaktidega sätestatud korras.

(3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja Rapla linna õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse linna ehitusmääruses, linna üld- ja detailplaneeringutes ja muudes Rapla linna õigusaktides.

§ 50. Välissuhted

Rapla linnal on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi linnade ja omavalitsusüksustega Eesti Vabariigis ja väljaspool seda.

VIII. RAPLA LINNA ÕIGUSAKTID

§ 51. Rapla linna omavalitsusorganite õigusaktide liigid

(1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on õigus oma pädevuse piires anda üldaktidena määrusi.

(2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi.

(3) Linnapea annab välja käskkirju.

(4) Volikogu õigusaktid kehtivad Rapla linna haldusterritooriumil seadusega ning Rapla linna õigusaktidega sätestatud korras, samuti Rapla linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Rapla linna haldusterritooriumi.

(5) Üks eksemplar linna omavalitsusorganite õigusaktidest säilitatakse linnakantseleis.

§ 52. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide avalikustamine ja jõustumine

(1) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused avaldatakse kohaliku omavalitsuse õigusaktide elektroonilises andmekogus. Need jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(2) Kui määrust ei avaldata kohaliku omavalitsuse õigusaktide elektroonilises andmekogus, jõustub see kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse üksikaktid jõustuvad järgmisel päeval pärast vastuvõtmist või neis ettenähtud tähtpäeval.

(4) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid loetakse avalikustatuks nende kättesaadavaks tegemisega linnavalitsuse kantseleis. Linnavolikogu määrused ja otsused pannakse tutvumiseks välja Rapla Keskraamatukogus.

(5) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määruste ärakirjad saadetakse kümne päeva jooksul alates nende väljakuulutamisest õiguskantslerile.

(6) Linnavolikogu määrustele ja otsustele ning istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(7) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär.

(8) Linnavalitsus korraldab linna õigusaktide süstematiseerimise, nende avalikustamise, saatmise täitjatele ja asjaosalistele isikutele.

(9) Rapla linna õigusaktid saadetakse täitjatele ja asjaosalistel isikutele viie tööpäeva jooksul alates vastuvõtmisest.

IX. LINNA ASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS

§ 53. Linna asutused, nende moodustamise kord ja põhiülesanded

(1) Linna asutused on:
1) linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu;
2) haridus-, spordi-, tervishoiu-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse linnaeelarvest.

(2) Linna ametiasutus on linnavalitsus, mis täidab talle Rapla linna õigusaktide ja põhimäärusega pandud ülesandeid linna haldusterritooriumil.

(3) Linna asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Linna asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul.

(4) Linna asutusel on oma eelarve. Asutusel võib olla oma sümboolika.

§ 54. Linna avalik teenistus

(1) Linna avalik teenistus on töötamine linna ametiasutuses.

(2) Linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linna ametiasutuses.

(3) Linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad.

(4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on linnapeal või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande.

(5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja.

(6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu.

(7) Linnaametnike sotsiaalsed garantiid sätestatakse seaduses.

X. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE

§ 55. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi linnavolikogu.

(2) Põhimääruse kinnitamiseks või temas muudatuste tegemiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.

(3) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud päeval.