Riigikoguseadusalgtekst-terviktekstkonsulaarsuhtedavaldamineavaldatud2003-12-03+02:00Vabariigi President2003-12-09+02:00484RT I2003-12-17+02:0078527http://www.riigiteataja.ee/akt/6856162004-01-01+02:002004-04-30+03:00tyviseadus_1_10.02.2010.xsd68561612010-10-28+03:00migraator156977Konsulaarseadus1ÜLDSÄTTED1Seaduse reguleerimisala1Seadus reguleerib Eesti riigi, Eesti kodaniku ning Eesti juriidilise isiku huvide ja õiguste kaitset välisriigis, konsulaarasutuse ülesandeid ja juhtimise põhimõtteid, konsulaarametniku ja aukonsuli staatust, nende õigusi ja kohustusi konsulaarteenuse ja konsulaarabi osutamisel ning välismaalasele ja välisriigi kodanikule konsulaarteenuse ja konsulaarabi ning Euroopa Liidu kodanikule konsulaarabi osutamise põhimõtteid.2Välismaalane käesoleva seaduse mõistes on Eestis elamisloa alusel elav isik, kellele on välja antud Eesti välismaalase pass isikut tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550; 2001, 16, 68; 31, 173; 56, 338; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 516; 2003, 13, 65; 15, 87) § 27 alusel.3Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.2Konsulaarasutus1Konsulaarasutus on Välisministeeriumi struktuuriüksus, mis täidab konsulaarfunktsioone Eesti õigusaktide kohaselt, arvestades asukohariigi seadusandlust. Aukonsuli juhitav konsulaarasutus ei ole Välisministeeriumi struktuuriüksus.2Konsulaarasutus on peakonsulaat, konsulaat ja asekonsulaat.3Konsulaarasutuse avab ja suleb Välisministeerium.4Välisministeerium täidab konsulaarfunktsioone käesoleva seadusega ettenähtud ulatuses.5Diplomaatiline esindus täidab konsulaarfunktsioone välisministri määratud ulatuses.3SümboolikaKonsulaarasutus kasutab Eesti riigilippu, konsulaarasutuse asukohta tähistavat Eesti suure riigivapiga silti, Eesti väikese riigivapiga pitsatit.4KonsulaarfunktsioonidKonsulaarfunktsioonid on:1konsulaarteenuse ja konsulaarabi osutamine;2konsulaarpiirkonna poliitika ning majandus-, ühiskonna- ja kultuurielu jälgimine ning konsulaarpiirkonnas toimuva kohta teabe kogumine;3Eesti poliitika ning majandus-, ühiskonna- ja kultuurielu tutvustamine ja asjakohase teabe vahendamine;4suhete loomine ja arendamine konsulaarpiirkonna ja asukohariigi asutuste ja isikutega;5muud seadustest tulenevad funktsioonid.5Konsulaarasutuse tegevuse kooskõlastamine1Konsulaarasutus kooskõlastab oma tegevuse Eesti Vabariigi diplomaatilise esindusega asukohariigis.2Kui asukohariigis puudub Eesti Vabariigi diplomaatiline esindus, siis kooskõlastab konsulaarasutus oma tegevuse Välisministeeriumiga.6Konsulaarasutuse juht1Konsulaarasutuse juht on peakonsul, konsul, asekonsul, aupeakonsul, aukonsul või auasekonsul.2Konsulaarasutuse juhi nimetab ametisse ja kutsub tagasi välisminister.7Konsulipatent1Konsulipatent on välisministri antud konsulaarvolitus, mis tõestab konsulaarasutuse juhi ametisse nimetamist ning tema õigust osutada konsulaarteenust ja konsulaarabi.2Konsulipatent antakse konsulaarasutuse juhile pärast tema ametisse nimetamist.3Konsulipatendile märgitakse isiku nimi, kategooria ja klass, temale alluva konsulaarasutuse konsulaarpiirkond ja asukoht ning konsulipatendi kehtivusaeg.4Konsulipatendi vormi ja andmise korra kehtestab välisminister määrusega.8TegutsemislubaVälisministeerium taotleb konsulaarasutuse juhile asukohariigilt tegutsemisluba. Pärast tegutsemisloa saamist, mis on asukohariigi diplomaatiline noot või muu nõusolekut väljendav dokument ( exequatur), võib konsulaarasutus täita konsulaarfunktsioone.9Konsulaarpiirkond1Konsulaarpiirkond on asukohariigi territoorium või selle haldusüksus, mille asukohariigi nõusolekul kinnitab konsulaarasutusele välisminister.2Diplomaatilise esinduse konsulaarpiirkond on asukohariigi territoorium.3Asjaomase riigi välisministeeriumi nõusolekul võib konsulaarasutus täita konsulaarfunktsiooni väljaspool konsulaarpiirkonda.4Konsulaarametnik võib osutada konsulaarteenust ja konsulaarabi välisriigis, kus puudub Eesti Vabariigi välisesindus, asjaomase riigi välisministeeriumi nõusolekul.5Välisriigi nõusolekul, kellega Eestil puuduvad diplomaatilised suhted, osutab konsulaarametnik asjaomase riigi territooriumil konsulaarteenust ja konsulaarabi välisministri korraldusel. Nimetatud tegevusest ei tulene kohustust sõlmida diplomaatilisi või konsulaarsuhteid.10Konsulaarteenuse ja konsulaarabi registreerimine ja aruandlus1Konsulaarametniku ja aukonsuli konsulaarteenuse ja konsulaarabi osutamise toimingud registreeritakse ametitoimingute raamatus. Konsulaarametniku ametitoimingute raamatut peetakse digitaalse andmekoguna. Andmekogu asutamise ja pidamise korra kehtestab välisminister määrusega.2Konsulaarametnik ja aukonsul esitavad Välisministeeriumile iga kuu oma konsulaarteenuse ja konsulaarabi osutamisel tehtud toimingutest aruande.3Aruandes kajastatavate andmete loetelu ning aruande vormi ja esitamise korra kehtestab välisminister määrusega.11Riigilõiv ja teenuskulud1Konsulaarteenuse eest võetakse riigilõivu riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68; 15, 84 ja 85; 20, 118; 21, 128; 23, 146; 25, 153 ja 154; 26, 156 ja 160; 30, õiend; 51, 352; 66, 449; 68, 461; 71, 471) kohaselt.2Aukonsul ei võta konsulaarteenuse eest riigilõivu. Aukonsul võib konsulaarteenuse raames osutatud toimingute eest võtta tasu riigilõivuseadusega kehtestatud riigilõivumäära piires.3Põrmu tuhastamise ja matmise, ravi- või repatrieerimise, transpordi-, kohtu-, õigusabi-, tõlke- ja muud kulud kannab konsulaarteenuse või -abi saaja.12Konsulaarasutuse arhiivKonsulaarasutuse tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalid säilitatakse arhiiviseaduse (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 82, 480) kohaselt.13Teenistuslik järelevalveVälisminister teostab teenistuslikku järelevalvet konsulaarteenuse osutamisel antud haldusakti, konsulaartoimingu õiguspärasuse ning konsulaarasutuse asjaajamise ja raamatupidamise üle.2KONSULAARAMETNIK14Konsulaarametnik1Konsulaarametnik on välisteenistuses olev isik, kellele on antud diplomaatiline au- või teenistusaste ning kes on omandanud konsulaarametniku kutse või erikutse.2Konsulaarametnik nimetatakse ametisse välisteenistuse seaduse (RT I 1995, 15, 172; 50, 764; 1996, 49, 953; 2001, 43, 240; 2002, 82, 481) kohaselt.3Konsulaarametniku kutse ja erikutse on konsulaarteenuse ja konsulaarabi osutamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja hoiakute kogum.15Konsulaarametnikule esitatavad kutsenõuded1Konsulaarametniku kutsenõuded kehtestab välisminister määrusega.2Konsulaarametniku erikutsenõuded käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 sätestatud toiminguks kehtestab välisminister määrusega, mis on kooskõlastatud justiitsministriga.3Konsulaarametniku kutse ja erikutse andmise tingimused ja korra ning kutse- ja erikutsekvalifikatsiooni tunnistuse vormi kehtestab välisminister määrusega.3AUKONSUL16Aukonsul1Aukonsul on välisministri määratud pädevuse piires konsulaarteenust ja konsulaarabi osutav isik, kelle välisminister nimetab tähtajaliselt või määramata ajaks. Iga aukonsuli pädevuse määrab välisminister käskkirjaga.2Aukonsulina käsitatakse käesolevas seaduses ka aupeakonsulit ja auasekonsulit.3Aukonsul võib olla välisriigi kodanik.4Aukonsul ei ole välisteenistuses.5Aukonsul ei või ilma välisministri nõusolekuta täita teise riigi aukonsuli ülesandeid.6Välisministri nõudmisel on aukonsul kohustatud oma kulul tagama võimaluse eestikeelseks asjaajamiseks.7Aukonsul annab nimetamisel järgmise kirjaliku ametivande: «Tõotan kohusetundlikult ja Eesti seadusi järgides täpselt täita ülesandeid, milleks mulle usaldatud amet mind kohustab.»8Aukonsul ei saa oma ülesannete täitmise eest Eesti riigilt töötasu.9Aukonsuli nimetamise korra kehtestab välisminister määrusega.17Aukonsulikandidaadile esitatavad nõuded1Aukonsulikandidaadiks (edaspidi kandidaat) võib olla asukohariigi ühiskonnaelus või majandus-, kultuuri- või muus valdkonnas tuntud ja hea mainega isik, kes on võimeline osutama konsulaarteenust ja konsulaarabi ning juhtima konsulaarasutust.2Kandidaadina käsitatakse käesolevas seaduses ka aupeakonsuli- ja auasekonsulikandidaati.3Kandidaat ei või olla riigiteenistuses, välja arvatud akadeemiline tegevus õppe- või teadusasutuses.18Aukonsuli ülesanded1Aukonsul juhib konsulaarasutust, millel on iseseisev asjaajamine ja raamatupidamine.2Aukonsul katab konsulaarasutuse kulud.3Aukonsul kehtestab tema juhitava konsulaarasutuse töökorralduse.19Välisministeeriumi kohustused1Välisministeerium korraldab konsulaarasutuse sümboolika saatmise aukonsulile ja konsulaararhiivi üleandmise Välisministeeriumi määratud isikule ning vajaduse korral kannab diplomaatilise postiga seotud kulud.2Välisministeerium võib aukonsuli kasutusse anda tema juhitava konsulaarasutuse tegevuseks vajalikku vara.20Aukonsuli äraolek1Kui aukonsul lahkub konsulaarpiirkonnast või ei saa muul põhjusel ajutiselt täita temale pandud ülesandeid, teatab ta sellest viivitamata välisministri määratud ametnikule.2Aukonsuli äraolekul konsulaarteenust ja konsulaarabi ei osutata.21Aukonsuli volituste lõppemine1Aukonsuli volitused lõpevad:1konsulipatendi kehtetuks tunnistamisega;2tegutsemisloa kehtetuks tunnistamisega;3konsulipatendi kehtivusaja lõppemisega;4tegutsemisloa kehtivusaja lõppemisega;5aukonsuli surmaga.2Välisminister tunnistab konsulipatendi kehtetuks:1aukonsuli sellekohase avalduse alusel;2konsulaarasutuse asukohariigi taotlusel;3kui aukonsul on kaotanud usalduse;4kui aukonsul ei ole välisministri hinnangul võimeline täitma temale pandud ülesandeid;5kui aukonsuli suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus;6kui muutub aukonsuli nimi, klass, konsulaarasutuse piirkond või asukoht.3Välisministeerium teatab aukonsuli volituste lõppemisest ja konsulipatendi kehtetuks tunnistamisest aukonsulile ja konsulaarasutuse asukohariigile.4Aukonsuli tagasikutsumise korra kehtestab välisminister määrusega.22Aukonsuli kohustused volituste lõppemise korralVolituste lõppemise korral annab aukonsul Välisministeeriumi määratud isikule üle konsulaarasutuse asjaajamise, muu hulgas raamatupidamise ja konsulaararhiivi ning sümboolika ja konsulaarasutusele kasutada antud vara. Üleandmise kohta koostatakse akt.4KONSULAARAMETNIKU JA AUKONSULI KONSULAARTEENUSE OSUTAMINE23Konsulaarteenus1Konsulaarteenus on avalik teenus, mida konsulaarametnik ja aukonsul osutavad Eesti riigi, Eesti kodaniku ning Eesti juriidilise isiku huvide ja õiguste kaitseks.2Välismaalasele ja välisriigi kodanikule võib osutada konsulaarteenust seadusega ettenähtud juhtudel.24Tõendi andmine1Konsulaarametnik annab Eesti kodaniku või Eesti juriidilise isiku või konsulaarpiirkonna asutuse või kohtu taotlusel tõendi talle teada olevate asjaolude kohta.2Aukonsul võib põhjendatud vajaduse korral välja anda Eesti kodaniku või Eesti juriidilise isiku taotlusel tõendi talle teada olevate asjaolude kohta, kooskõlastades tõendi andmise Eesti Vabariigi välisesinduse või Välisministeeriumiga. Aukonsul vastutab isiklikult tõendi õigsuse eest.25Tõestamistoiming1Konsulaarametnik võib teha tõestamistoimingu, kui selle tegemiseks väljaspool Eestit on põhjendatud vajadus ning toiming on vahetult seotud Eesti kodaniku, Eesti juriidilise isiku või Eestis asuva varaga.2Erikutset omav konsulaarametnik on pädev tegema notariaadiseaduse (RT I 2000, 104, 684; 2001, 93, 565; 2002, 57, 357; 61, 375; 64, 390; 2003, 18, 100) § 29 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 ning §-des 31 ja 32 nimetatud toiminguid, välja arvatud hääletamise, loosimise ja liisuheitmise tulemuste tõestamine.3Erikutset mitteomav konsulaarametnik on pädev kinnitama allkirja ja ärakirja ning dokumendi tõlke või tõlkija allkirja õigsust.4Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud toiminguid tehakse tõestamisseaduse (RT I 2001, 93, 564; 2002, 53, 336; 2003, 18, 100) kohaselt, arvestades järgmisi erisusi:1ei kohaldata tõestamisseaduse § 2 lõiget 2;2registriseisu tõendeid väljastatakse ja väljatrüki õigsust kinnitatakse vaid juhul, kui konsulaarasutus on arvutivõrgu kaudu ühenduses vastava registriga;3viimse tahte avalduse tõestab konsulaarametnik siis, kui pärandaja on Eesti kodanik;4notariaadiseaduse §-s 32 nimetatud toiming tehakse siis, kui vannutatav on Eesti kodanik.5Konsulaarametnikule kohaldatakse ametisaladuse hoidmise kohustust notariaadiseaduse § 3 kohaselt.6Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud toimingul ja hoiulevõetud notariaalakti ärakirja Välisministeeriumi kinnitamisel on samasugune tähendus kui notariaalsel tõestamistoimingul.26Tõestamistoiming Välisministeeriumi nõusolekul1Erikutset mitteomav konsulaarametnik võib teha tõestamistoimingu üksnes Välisministeeriumi nõusolekul.2Välisministeeriumi nõusolekul tõestamistoimingu tegemise korra kehtestab välisminister määrusega.27Ametlik kinnitamineIsiku taotlusel võib konsulaarametnik kinnitada ametlikult allkirja, ärakirja, väljatrüki või väljavõtte õigsust haldusmenetluse seaduse kohaselt.28Avaliku dokumendi legaliseerimine1Legaliseerimine on formaalsus, millega konsulaarametnik kinnitab avaliku dokumendi allkirja ning vajaduse korral pitseri või templi ehtsust.2Konsulaarametnik legaliseerib välisriigis antud avaliku dokumendi, mida kasutatakse Eestis, ja Eestis antud avaliku dokumendi, mida kasutatakse välisriigis.3Konsulaarametnik legaliseerib avaliku dokumendi, kui konsulaarasutuses on sellele alla kirjutanud isiku allkirjanäidis ja kui see isik on tegutsenud oma pädevuse piires.4Konsulaarametnik ei legaliseeri avalikku dokumenti, kui:1välisriigis antud originaaldokument ei ole legaliseeritud rahvusvahelise tavaõiguse kohaselt;2avaliku dokumendi sisu ei vasta tõele;3avalik dokument on välislepingu kohaselt kehtiv ilma mingi muu tõestuseta;4asjaolud viitavad avaliku dokumendi esialgse sisu ebapädevale muutmisele;5avalik dokument on rikutud;6tähtajaline avalik dokument on kehtetu;7on alust arvata, et avaliku dokumendi kinnitanud isikul puudus pädevus avaliku dokumendi kinnitamiseks;8avalik dokument on legaliseeritud kasutamiseks teises riigis;9avaliku dokumendi on legaliseerinud teine Eesti konsulaarametnik.5Avaliku dokumendi legaliseerimise korra ja taotluse vormi kehtestab välisminister määrusega.29Põrmu Eestisse saatmine1Konsulaarametnik või aukonsul teeb kindlaks põrmu Eestisse saatmise õiguspärasuse ja pitseerib urni või kirstu.2Konsulaarametnik või aukonsul annab urni või kirstu saatvale isikule tõendi, millega kinnitab urni või kirstu pitseerimist.3Urni või kirstu pitseerimise tingimused, korra ja tõendi vormi kehtestab välisminister määrusega.30Viisa andmine1Konsulaarametnik menetleb viisataotlust ja annab viisa õigusaktides kehtestatud tingimustel ja korras.2Viisa taotlemise ja andmise menetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seadust.3Konsulaarametnik vastutab viisa andmise õiguspärasuse eest ning tema otsust viisa andmise või sellest keeldumise kohta ei saa vaidlustada haldusmenetluse ega halduskohtumenetluse korras.31Perekonnaseisutoiming1Konsulaarametnik võib põhjendatud vajaduse korral koostada Eesti kodaniku taotlusel sünni- ja surmaakti perekonnaseaduse (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; RT III 2001, 15, 154; RT I 2001, 53, 307; 2002, 53, 336) kohaselt eeldusel, et sünd ja surm ei ole registreeritud asukohariigis.2Konsulaarametnik võib põhjendatud vajaduse korral koostada Eesti kodaniku taotlusel abieluakti perekonnaseaduse kohaselt Välisministeeriumi igakordsel nõusolekul ja eeldusel, et see tegevus on asukohariigis lubatud.3Konsulaarametnik muudab, parandab, tühistab ja taastab isiku taotlusel Eesti Vabariigi välisesinduses koostatud perekonnaseisuakti.4Perekonnaseisuakti koostamise, kannete muutmise või parandamise, perekonnaseisuakti taastamise või tühistamise ning korduva perekonnaseisutunnistuse taotluse vormi kehtestab välisminister määrusega, mis on kooskõlastatud siseministriga.32Valimisõiguse teostamise tagamineKonsulaarametnik või aukonsul korraldab konsulaarpiirkonnas valimisi Riigikogu valimise seaduse (RT I 2002, 57, 355; 2003, 26, 156) kohaselt.33Rahvahääletuse korraldamineKonsulaarametnik või aukonsul korraldab rahvahääletuse konsulaarpiirkonnas rahvahääletuse seaduse (RT I 2002, 30, 176; 57, 355; 90, 517) kohaselt.34Eesti kodaniku registreerimine1Konsulaarametnik või aukonsul registreerib konsulaarasutuses konsulaarpiirkonnas viibiva Eesti kodaniku tema taotlusel. Eesti kodaniku konsulaarasutuses registreerimise korra ja registreerimistaotluse vormi kehtestab välisminister määrusega.2Konsulaarametnik või aukonsul edastab välisriigis püsivalt elava Eesti kodaniku taotlusel tema elukoha andmed Eesti rahvastikuregistrisse rahvastikuregistri seaduse (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173; 2002, 41, 254; 53, 336; 57, 355; 61, 375; 102, 599; 2003, 4, 22) kohaselt.3Eesti rahvastikuregistrile välisriigis püsivalt elava Eesti kodaniku elukoha andmete edastamise korra kehtestab välisminister määrusega, mis on kooskõlastatud siseministriga.35Kodakondsusest vabastamine1Konsulaarametnik registreerib välisriigis elava Eesti kodaniku Eesti kodakondsusest vabastamise taotluse ja muud nõuetekohased dokumendid ning edastab need Kodakondsus- ja Migratsiooniametile. Konsulaarametnik annab isikule dokumentide registreerimise ja edastamise kohta tõendi kodakondsuse seaduse (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518; 2003, 18, 101) kohaselt.2Konsulaarametnik väljastab kodakondsusest vabastamist taotlenud isikule seadusega ettenähtud dokumendid, võtab tagasi Eesti kodakondsust tõendavad dokumendid ning edastab need Kodakondsus- ja Migratsiooniametile.36Toimingud Eesti laeva suhtes1Konsulaarametnik registreerib konsulaarpiirkonna sadamasse saabunud Eesti riigilipu all sõitva laeva kapteni teated laeva ja laevapere kohta.2Konsulaarametnik väljastab Eesti laevale ajutise liputunnistuse ning pikendab laevadokumente laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (RT I 1998, 23, 321; 59, 941; 1999, 10, 149; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 66) kohaselt.3Konsulaarametnik teostab riiklikku järelevalvet välismaal Eesti riigilipu all sõitvate laevade üle meresõiduohutuse seaduse (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) kohaselt.37Laeva- ja lennuloa taotlemine1Konsulaarametnik esitab asukohariigi pädevale asutusele taotluse, et asukohariigi õigusaktide kohaselt saada luba Eesti riiklikku ülesannet täitva laeva sisenemiseks asukohariigi territoriaalvetesse või sadamasse, seal viibimiseks ning sealt väljumiseks.2Konsulaarametnik esitab asukohariigi pädevale asutusele taotluse, et asukohariigi õigusaktide kohaselt saada luba Eesti riiklikku ülesannet täitva lennuki sisenemiseks asukohariigi õhuruumi, maandumiseks asukohariigi territooriumil, lahkumiseks asukohariigi õhuruumist või asukohariigi territooriumilt ülelennuks.3Konsulaarametnik võtab vastu välisriigi lennukile lennuloa saamise taotluse ja edastab selle lennundusseaduse (RT I 1999, 26, 376; 2001, 87, 525; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 138 ja 143) ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse (RT I 2003, 23, 138) kohaselt pädevale asutusele Eestis. Vastuse edastab konsulaarametnik välisriigi asutusele.4Konsulaarametnik võtab vastu välisriigi laevale laevaloa saamise taotluse ja edastab selle riigipiiri seaduse (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550; 2001, 23, 126; 2002, 58, 363; 63, 387; 90, 516; 102, 599; 2003, 23, 138; 26, 156; 51, 350) kohaselt pädevale asutusele Eestis. Vastuse edastab konsulaarametnik välisriigi asutusele.38Tõlketeenuse osutamine1Konsulaarametnik või aukonsul võib teha isiku taotlusel tõlke välisriigis või Eestis antud avalikust dokumendist juhul, kui ta valdab piisavalt mõlemat keelt.2Konsulaarametnik vastutab tõlke õigsuse eest riigivastutuse seaduse (RT I 2001, 47, 260; 2002, 62, 377; 2003, 15, 86) kohaselt.3Aukonsul vastutab tõlke õigsuse eest isiklikult.39Dokumendi tellimine1Avalik dokument tellitakse välisriigi asutuselt või Eesti haldusorganilt isiku taotlusel.2Dokumendi tellimistaotluse vormi kehtestab välisminister määrusega, kui välislepinguga ei ole ette nähtud teistsugust vormi.40Dokumendi edastamine1Konsulaarametnik või aukonsul edastab isiku või ametiasutuse taotlusel dokumendi Eesti või välisriigi ametiasutusele või isikule, kui välislepinguga ei ole ette nähtud teistsugust korda.2Ametiasutuse taotlusel dokumendi edastamine on riigilõivuvaba.3Dokumendi edastamistaotluse vormi kehtestab välisminister määrusega.41Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse edastamine ja passi väljastamine1Konsulaarametnik edastab Eesti kodaniku passi väljaandmise taotluse menetlusse võtmiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniametile.2Konsulaarametnik või aukonsul väljastab Eesti kodaniku passi välisriigis Eesti kodanikule pärast isikusamasuse tuvastamist.42Välismaalase passi väljastamineKonsulaarametnik või aukonsul väljastab välismaalase passi välisriigis viibivale välismaalasele pärast isikusamasuse tuvastamist.43Dokumendi väljastamine ametiabi korrasKonsulaarametnikul või aukonsulil on õigus väljastada ametiabi korras teisi isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel väljaantud isikut tõendavaid dokumente ja sooritada vajalikke toiminguid.44Elamis- ja tööloa taotluse edastamine1Konsulaarametnik edastab välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku elamis- ja tööloa taotluse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile pärast isikusamasuse tuvastamist.2Konsulaarametnik kannab elamisloa andmed isiku kehtivasse reisidokumenti.45Kutsealuse arvelevõtmineKonsulaarametnik võtab arvele konsulaarpiirkonnas viibiva Eesti kaitseväeteenistuse kutsealuse ja saadab kutsealuste nimekirja kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167; 2003, 31, 195) kohaselt Kaitseministeeriumile.5KONSULAARABI ANDMINE46Konsulaarabi1Konsulaarametnik või aukonsul nõustab ja abistab konsulaarpiirkonnas viibivat hädasolijat ühenduse võtmisel perekonna või teiste lähedastega, Eestisse tagasipöördumisel, tema õiguste kaitsmisel, haiglaravi või muu vajaliku korraldamisel.2Hädasolijaks käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on sattunud ajutisse hädaolukorda õnnetusjuhtumi, haiguse, kuriteo ohvriks langemise või muu asjaolu tõttu ega ole ise võimeline olukorrast välja tulema.3Kui isikult on võetud ebaseaduslikult vabadus, teatab konsulaarasutus sellest konsulaarpiirkonna ja Eesti pädevatele asutustele, vahendab hädasolija, tema perekonna, teiste lähedaste ja konsulaarpiirkonna asutuste suhtlemist ning jälgib küsimuse lahendamist konsulaarpiirkonna asutustes.47Konsulaarabi andmine välislepingu kohaseltVälisriigis, kus Eestil ei ole välisesindust, võib kolmanda riigi välisesindus välislepingu kohaselt anda Eesti kodanikule konsulaarabi asukohariigi nõusolekul. Eesti välisesindus võib välislepingu kohaselt anda konsulaarabi kolmanda riigi kodanikule asukohariigi nõusolekul.48Tagasipöördumistunnistuse andmineKonsulaarametnik või aukonsul annab Eesti kodanikule tagasipöördumistunnistuse isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.49Tagasipöördumise loa andmineKonsulaarametnik või aukonsul annab Eestis elamisloa alusel elavale välismaalasele tagasipöördumise loa isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.50Huvide kaitsmineKonsulaarametnik või aukonsul kaitseb konsulaarpiirkonnas viibiva piiratud teovõimega Eesti kodaniku õigusi ja seaduslikke huve tema seadusliku esindaja puudumise ajal ilma volituseta.51Abi õnnetusjuhtumi või haiguse korral1Konsulaarametnik või aukonsul teavitab Eesti kodaniku raskest vigastusest või haigusest viivitamata Välisministeeriumi, kes teatab sellest kodaniku perekonnale või teistele lähedastele.2Kui vigastatu või haige tuleb tema seisundi tõttu tuua Eestisse, nõustab ja abistab konsulaarametnik perekonda või teisi lähedasi selle korraldamisel.52Abi surmajuhtumi korralKonsulaarametnik või aukonsul teavitab Eesti kodaniku surmast kohe Välisministeeriumi, kes teatab sellest kodaniku perekonnale või teistele lähedastele.53Kuriteo ohvri abistamineKonsulaarametnik või aukonsul aitab kuriteo ohvriks langenud Eesti kodanikul saada meditsiini- ja õigusabi. Vajaduse korral vahendab konsulaarametnik kodaniku ja asukohariigi õiguskaitseorganite suhtlemist.54Abi andmine loodusõnnetuse, katastroofi, terroriakti, sõja ja relvastatud konflikti korral1Välisriigi territooriumil Eesti kodaniku elu või julgeolekut ohustava loodusõnnetuse, katastroofi, terroriakti, sõja või relvastatud konflikti korral püüab konsulaarametnik või aukonsul hoida pidevat kontakti hädasolijaga.2Vajaduse korral teeb Välisministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku korraldada hädasolija Eestisse tagasipöördumine või tema evakueerimine kriisipiirkonnast.55Rahalise abi andmine1Konsulaarametnik või aukonsul korraldab tagatise olemasolu korral abi andmist hädasolija kirjaliku avalduse alusel.2Kui tagatis puudub, võib konsulaarametnik anda rahalist abi hädasolija põhjendatud taotluse alusel.3Konsulaarabi korras hädasolijale antud rahaline abi tuleb 90 päeva jooksul rahalise abi saamise kuupäevast arvates riigile tagasi maksta, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.4Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel rahalist abi saanud isik ei tagasta raha tähtaja jooksul, teeb välisminister ettekirjutuse selle tagastamiseks. Välisministri asjakohane ettekirjutus kuulub sundtäitmisele täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 2002, 83, 489; 110, 654; 2003, 13, 64; 20, 116; 23, 142 ja 146; 26, 156) kohaselt.5Motiveeritud taotluse alusel võib välisminister isiku vabastada talle abi korras antud raha tagasimaksmisest või tagasimakstavat summat vähendada, kui:1abisaanu tõendab oma maksejõuetust;2seda taotleb Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus.6Rahalise abi andmise ja tagastamise korra ning taotluse vormi kehtestab välisminister määrusega.7Konsulaarametniku või aukonsuli otsust rahalise abi andmise või sellest keeldumise, samuti välisministri otsust tagasimaksmisest vabastamise või tagastatava summa vähendamise kohta ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras.56Rahalise abi andmisest keeldumineKonsulaarametnik võib keelduda rahalise abi andmisest, kui:1taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid, moonutanud või varjanud teavet;2taotleja on varem saanud õigustamatult rahalist abi;3taotleja ei ole varem saadud rahalist abi kasutanud sihipäraselt;4taotleja ei ole tagastanud varem saadud rahalist abi välisministri kehtestatud korras ja tema suhtes ei ole tehtud otsust rahalise abi tagasimaksmisest vabastamise kohta.57Kinnipeetud või karistust kandva Eesti kodaniku õiguste kaitse1Konsulaarametnik või aukonsul kohtub konsulaarpiirkonnas kinnipeetud või karistust kandva Eesti kodanikuga tema enda, tema volitatud esindaja, perekonna või teiste lähedaste põhjendatud taotlusel.2Konsulaarametnik või aukonsul esindab kinnipeetud või karistust kandvat Eesti kodanikku konsulaarpiirkonna asutuses tema taotlusel ja põhjendatud juhtudel.58Konsulaarabi andmine Euroopa Liidu kodanikule1Eesti Vabariigi välisesindus kaitseb asukohariigi nõusolekul Euroopa Liidu kodaniku huve, kui Euroopa Liidu liikmesriigil, kelle kodanikuks isik on, ei ole asukohariigis välisesindust.2Asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi taotlusel antakse konsulaarabi, kui selle riigi kodanik on hädaolukorras, kinni peetud või kannab karistust, samuti surmajuhtumi ning muu ettenägematu ja erakorralise asjaolu korral.3Rahalist abi antakse Eesti Vabariigi välisesindusse pöördunud Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule ainult asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse loal.4Tagasimaksmise kohustus vormistatakse dokumendina, mille Välisministeerium edastab asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele.59Eestis elava välismaalase abistamineEestis elavale välismaalasele osutatakse konsulaarabi vastavalt rahvusvahelisele tavale.6VÄLISMINISTEERIUMI ÜLESANDED KONSULAARFUNKTSIOONI TÄITMISEL60Välisministeeriumi ülesandedVälisministeeriumi ülesanded on:1abinõude rakendamine Eesti kodaniku ja Eesti juriidilise isiku huvide ja õiguste kaitseks välismaal;2tõendi andmine;3dokumendi legaliseerimine;4tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa andmine;5dokumendi tellimine;6dokumendi edastamine;7põrmu Eestisse saatmise korraldamine;8diplomaatilise ja teenistusviisa väljastamine välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni Eestis asuva esinduse diplomaadile, teenistujale, halduspersonalile ja nende perekonnaliikmele;9laeva- ja lennuloa vahendamine.7RAKENDUSSÄTTED61Perekonnaseaduse muutminePerekonnaseaduses (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; RT III 2001, 15, 154; RT I 2001, 53, 307; 2002, 53, 336) tehakse järgmised muudatused:1paragrahvi 108 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «ja Eesti välisesindused»;2paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:« (3¹) Konsulaarametnik võib põhjendatud vajaduse korral koostada sünni-, surma- ja abieluakte, arvestades asukohariigi seadusandlust.»;3paragrahvi 109 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1¹) Perekonnaseisuakti kande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooni (RT II 2000, 27, 165; RT I 2002, 90, 521) artikli 3 lõikes 1 nimetatud tunnistusega ( apostille), kui välisleping ei näe ette teisiti.»62Välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse muutmineVälisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seadust (RT II 2000, 27, 165; RT I 2002, 90, 521) täiendatakse §-ga 3 järgmises sõnastuses:« § 3. Konventsiooni artikli 3 lõikes 1 nimetatud tunnistuse (apostille) andmisest keeldutakse, kui:1dokument on välislepingu kohaselt kehtiv ilma muu tõestuseta;2asjaolud viitavad dokumendi esialgse sisu ebapädevale muutmisele;3dokument on rikutud;4dokumendi andmiseks või kinnitamiseks puudub haldusorganil pädevus;5dokumendi kehtivusaeg on möödunud.»63Haldusmenetluse seaduse muutmineHaldusmenetluse seadust (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) täiendatakse §-ga 24¹ järgmises sõnastuses:« § 24¹. Kinnitamine tunnistusega (apostille )1Pädev haldusorgan annab isiku taotlusel välja tunnistuse, milles kinnitab Eestis väljaantud avalikul dokumendil oleva allkirja ja pitseri või templi ehtsust ning allakirjutanud isiku pädevust. Tunnistus peab vastama välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsioonis (RT II 2000, 27, 165; RT I 2002, 90, 521) sätestatud nõuetele.2Tunnistuse andmisest keeldutakse, kui:1dokument on välislepingu kohaselt kehtiv ilma muu tõestuseta;2asjaolud viitavad dokumendi esialgse sisu ebapädevale muutmisele;3dokument on rikutud;4dokumendi andmiseks või kinnitamiseks puudub haldusorganil pädevus;5dokumendi kehtivusaeg on möödunud.»64Notariaadiseaduse muutmineNotariaadiseaduse (RT I 2000, 104, 684; 2001, 93, 565; 2002, 57, 357; 61, 375; 64, 390; 2003, 18, 100) § 53 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 1) konsulaarametnik – konsulaarseaduses sätestatud tingimustel;».65Riigilõivuseaduse muutmineRiigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68; 15, 84 ja 85; 20, 118; 21, 128; 23, 146; 25, 153 ja 154; 26, 156 ja 160; 30, õiend; 51, 352; 66, 449; 68, 461; 71, 471) tehakse järgmised muudatused:1paragrahvi 3 lõike 2 punkt 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 21) konsulaarteenused»;2paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Välisesinduses osutatud teenuse eest tasutakse riigilõivu esinduse asukohariigi valuutas.»;3paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:« (1¹) Sõltuvalt asukohariigi poliitilisest ja majanduslikust olukorrast võib välisminister välisesinduse juhi ettepanekul lubada oma käskkirjaga erandkorras võtta välisesinduses osutatava teenuse eest riigilõivu eurodes Eesti Panga noteeritud Eesti krooni päevakursi järgi. Välisminister teavitab oma otsusest eelnevalt rahandusministrit.»;4paragrahvi 9 lõiked 1 ja 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (1) Eesti välisesinduses osutatava teenuse eest tasumisele kuuluva riigilõivu määr välisvaluutas arvutatakse vastavalt teenuse osutamise kuu teisel tööpäeval kehtinud Eesti Panga valuutakursile. Kuu esimesel tööpäeval osutatava teenuse eest tasutakse riigilõivu eelmisel kuul arvutatud määras.11)]]>Eesti välisesinduses osutatava teenuse eest tasumisele kuuluva riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»;5seadust täiendatakse §-ga 29⁶ järgmises sõnastuses:« § 29⁶. Riigilõivu tasumisest vabastamine konsulaarteenuse osutamiselKonsulaarseaduse § 40 alusel dokumendi edastamisel ametiasutuse taotlusel on ametiasutus vabastatud riigilõivu tasumisest.»;6paragrahvi 70 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;7paragrahvi 72 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;8paragrahvi 73 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;97. peatüki 14. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«14. jaguKonsulaarteenused»;10paragrahvid 148–164 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 148. Tõendi andmineKonsulaarametnikule teada olevate asjaolude kohta tõendi andmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.149Tõestamistoiming1Notariaalse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.2Notariaalse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.3Välisministeeriumi nõusolekul tehtava tõestamistoimingu eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni.150Tõlke õigsuse tõestamineDokumendi tõlke õigsuse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 180 krooni lehekülje eest.151Tõestamistoiming väljaspool välisesinduse ruumeTõestamistoimingu eest väljaspool välisesinduse ruume tasutakse riigilõivu kahekordses määras.152Testamendi tõestamineTestamendi tõestamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.153Pärimisõiguse tunnistuse väljastamine1Pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest tasuvad riigilõivu 3% pärandisummast:1pärandaja alanejad sugulased, abikaasa, vanemad ja vanavanemad;2testamendijärgsed pärijad;3pärimislepingu alusel pärijad.2Pärandaja õed ja vennad tasuvad pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest riigilõivu 5% pärandisummast, kui nad ei päri testamendi või pärimislepingu alusel.3Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata pärijad tasuvad pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest riigilõivu 20% pärandisummast.154Mereprotesti tegemise avaldusMereprotesti avalduse eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.155Muu tõestamistoimingMuu tõestamistoimingu eest tasutakse riigilõivu 210 krooni.156Dokumendi legaliseerimine1Dokumendi legaliseerimise eest Välisministeeriumis tasutakse riigilõivu 120 krooni.2Dokumendi legaliseerimise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 200 krooni.157Hagi, nõude ja dokumendi teatavakstegemineFüüsilised ja juriidilised isikud tasuvad oma hagi, nõude või dokumendi teatavakstegemise eest välisesinduse kaudu riigilõivu 210 krooni.158Põrmuga kirstu ja urni pitseerimise tõendi väljastaminePõrmuga kirstu või urni pitseerimise tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.159Tõendi väljastamine Eesti kodakondsuse puudumise kohtaEesti kodakondsuse puudumise tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 520 krooni.160Ajutise liputunnistuse väljastamineAjutise liputunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1300 krooni.161Tõlketeenuse osutamineTõlketeenuse osutamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni lehekülje eest.162Dokumendi edastamineDokumendi edastamise eest välisesinduse kaudu tasutakse riigilõivu 200 krooni.163Dokumendi tellimineDokumendi tellimise eest välisesinduse kaudu tasutakse riigilõivu 200 krooni.164Riigilõivust vabastamise ja riigilõivumäära vähendamise õigus1Eesti välisesinduse juhil on õigus, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast, Eesti riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ning välisriigi riigiasutuse põhjendatud taotlusel või diplomaatilise noodi alusel vähendada isiku riigilõivu määra või vabastada ta riigilõivu tasumisest §-des 148, 156, 158, 162 ja 163 nimetatud teenuste eest.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse:1isiku, kelle riigilõivu tasumisest vabastamist või riigilõivu määra vähendamist taotletakse, ees- ja perekonnanimi ning isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja koht, aadress, töö- või teenistuskoht, kuusissetuleku suurus ja allikad ning ülalpeetavate arv;2millise toimingu eest taotletakse riigilõivu määra vähendamist või riigilõivu tasumisest vabastamist;3taotluse põhjendus.3Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse põhjendatust.»;11paragrahv 165 tunnistatakse kehtetuks;12paragrahvi 172 lõige 2 ja § 173 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;13paragrahvi 182 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;14paragrahvi 182 lõikes 3 asendatakse sõnad «lõigetes 1 ja 2» sõnadega «lõikes 1»;15paragrahv 193 tunnistatakse kehtetuks;16paragrahv 194 tunnistatakse kehtetuks;17paragrahvis 194³ asendatakse number «25» numbriga «120».66Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmineIsikut tõendavate dokumentide seaduses (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550; 2001, 16, 68; 31, 173; 56, 338; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 516; 2003, 13, 65; 15, 87) tehakse järgmised muudatused:1paragrahvi 35 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:« (2) Eesti kodaniku välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele antakse tagasipöördumistunnistus sünnitõendi või sünnitunnistuse alusel.»;2paragrahvi 36¹ tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:« (2) Eesti Vabariigis elamisloa alusel elava välismaalase välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele võib anda tagasipöördumise loa sünnitõendi või sünnitunnistuse alusel.»67Konsulaarseaduse kehtetuks tunnistamineKonsulaarseadus (RT I 1998, 113/114, 1874; 2001, 23, 126; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 4, 20 ja 22) tunnistatakse kehtetuks.68Seaduse jõustumine1Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.2Käesoleva seaduse § 58 jõustub Eesti liitumisel Euroopa Liiduga eraldi seadusega. Riigikogu esimees Ene ERGMA ]]>