Teksti suurus:

Rahapesu tõkestamise seaduse, finantsinspektsiooni seaduse, krediidiasutuste seaduse, politseiseaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2004
Avaldamismärge:RT I 2003, 81, 544

Rahapesu tõkestamise seaduse, finantsinspektsiooni seaduse, krediidiasutuste seaduse, politseiseaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 03.12.2003

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 15. detsembri 2003. a otsusega nr 488

I. Rahapesu tõkestamise seaduses (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 63, 387) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Seaduse pealkirja täiendatakse pärast sõna «rahapesu» sõnadega «ja terrorismi rahastamise».

§ 2. Paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib krediidi- ja finantseerimisasutuste, samuti rahapesu andmebüroo ja teiste asutuste ning isikute tegevust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.»

§ 3. Paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 2. Rahapesu

Rahapesu on kuriteo tulemusena või sellises teos osalemise eest saadud vara omandamine, valdamine, kasutamine, muundamine, üleandmine või varaga tehingute või toimingute sooritamine, mille eesmärk või tagajärg on selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine.»

§ 4. Seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:

« § 21. Terrorismi rahastamine

Terrorismi rahastamine on vahendite eraldamine või kogumine karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) tähenduses terrorismina käsitatavate tegude kavandamiseks või toimepanemiseks või terroristlike ühenduste finantseerimiseks või teades, et neid vahendeid kasutatakse eelnimetatud eesmärgil.»

§ 5. Paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 4. Seaduse kohaldamine krediidi- ja finantseerimisasutustele

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele. Krediidiasutus käesoleva seaduse tähenduses on krediidiasutus krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133) tähenduses ning Eestis äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse filiaal.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis tegutsevatele finantseerimisasutustele. Finantseerimisasutus käesoleva seaduse tähenduses on:
1) finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;
2) kindlustusandja ja kindlustusvahendaja kindlustustegevuse seaduse (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95) tähenduses;
3) fondivalitseja investeerimisfondide seaduse (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55; 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565; 2002, 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 23, 133; 51, 355) tähenduses;
4) investeerimisühing, reguleeritud turu korraldaja ja väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612) tähenduses;
5) hoiu-laenuühistu hoiu-laenuühistu seaduse (RT I 1999, 24, 357; 2002, 3, 6; 53, 336) tähenduses.

(3) Finantseerimisasutuseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka Eestis äriregistrisse kantud välisriigi finantseerimisasutuse filiaali.»

§ 7. Paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 5. Seaduse kohaldamine muudele isikutele

(1) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel kehtivad rahapesu tõkestamise osas krediidi- ja finantseerimisasutustega võrdsed nõudmised ka järgmistele isikutele:
1) valuutavahetusteenuse pakkuja;
2) sularaha siirdamise teenuse pakkuja;
3) hasartmängude või loteriide korraldaja;
4) isik, kes teeb või vahendab tehinguid kinnisvaraga;
5) väärismetallide, vääriskivide, kunstiväärtuste vahendaja ja muude kõrge väärtusega kaupade vahendaja, kellele tasutakse summas üle 100 000 krooni;
6) audiitor ning raamatupidamise ja maksustamise valdkonnas nõustamisteenust pakkuv isik;
7) notar, advokaat ja muu nõustamisteenust pakkuv isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel;
8) muu isik, kes sooritab või vahendab ettevõtluse korras tehinguid vähemalt käesoleva seaduse § 6 lõikes 5 sätestatud väärtuses.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse notarile, advokaadile ja muule isikule, kes osutab nõustamisteenuseid, kui ta tegutseb vahetult oma kliendi nimel või kasuks mis tahes rahalises või kinnisvaratehingus või aitab kliendil kavandada või sooritada tehingut, mis käsitleb:
1) kinnisvara ning osa, aktsia või ettevõtte tasu eest võõrandamist;
2) kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamist;
3) panga-, hoiu- või väärtpaberikontode avamist või haldamist;
4) äriühingute asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimist;
5) äriühingute või sarnaste üksuste asutamist, tegevust või juhtimist.

(3) Valuutavahetusteenus käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja poolt ühe kehtiva seadusliku sularaha vahetamine teise kehtiva seadusliku sularaha vastu.

(4) Sularaha siirdamise teenus käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja poolt, kes ei ole krediidiasutus, sularaha vastuvõtmine edastamiseks kolmandale isikule või talle täitmiseks edastatud või kättesaadavaks tehtud käsundi alusel sularaha väljamaksmine kolmandale isikule või selle korraldamine.»

§ 8. Paragrahvi 6:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Esmakordsel konto avamisel või esmakordsel krediidi- või finantseerimisasutuse poolt pakutava teenuse kasutamisel, kui konto omamine ei ole selleks nõutav, tuleb sõlmida tehingu sooritajaga kirjalik leping. Krediidi- ja finantseerimisasutus on kohustatud kliendisuhte loomisel tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, samuti nende esindajatel. Krediidi- või finantseerimisasutus kontrollib isikusamasuse tuvastamiseks kasutatud andmeid vähemalt üks kord aastas.»;

2) täiendatakse lõigetega 5–11 järgmises sõnastuses:

« (5) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tuvastama käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Nõuet ei kohaldata sularaha ja väärtpaberite transportimisel.

(6) Hasartmängude korraldaja on kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kelle poolt antav või saadav summa kas ühekordse tehinguga või seotud tehingutena ületab 15 000 krooni.

(7) Valuutavahetusteenuse pakkuja on kohustatud tuvastama valuutavahetusteenuse osutamisel isikusamasuse kõigil isikutel, kelle poolt vahetatav summa kas ühekordse tehinguga või seotud tehingutena ületab 100 000 krooni.

(8) Sularaha siirdamise teenuse pakkuja on kohustatud sularaha siirdamise teenuse osutamisel tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kes tema kaudu vahendeid saadavad või saavad.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kohustus loetakse § 5 lõike 1 punktis 8 nimetatud isiku poolt täidetuks, kui ta on varem tehinguid sooritades isiku isikusamasuse tuvastanud ning sellisest isikusamasuse tuvastamisest ei ole möödunud rohkem kui kuus kuud.

(10) Isikusamasust ei pea tuvastama, kui kliendiks on krediidiasutus või käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud finantseerimisasutus või sellise välisriigi finantseerimisasutuse Eestis äriregistrisse kantud filiaal, audiitoräriühing, advokaadi- või notaribüroo, kes on registreeritud või tegutseb Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, kus kehtivad samaväärsed rahapesu tõkestamise või kliendi isikusamasuse tuvastamise alased nõuded.

(11) Isikusamasuse tuvastamisel notarite poolt lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust tõestamisseadusest (RT I 2001, 93, 564; 2002, 53, 336; 2003, 18, 100) tulenevate erisustega.»

§ 9. Paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 7. Isikusamasuse tuvastamise erisused

(1) Krediidi- ja finantseerimisasutus, notar, audiitor või advokaat võib tuvastada isiku isikusamasust vahetu kontaktita:
1) kasutades krediidiasutuse või käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud finantseerimisasutuse või sellise välisriigi finantseerimisasutuse Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu isiku kohta saadavaid andmeid, kui see krediidi- või finantseerimisasutus on registreeritud või tegutseb Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, kus kehtivad samaväärsed rahapesu tõkestamise või isiku isikusamasuse tuvastamise alased nõuded;
2) kasutades notari- või advokaadibüroo või audiitoräriühingu kaudu isiku kohta saadavaid andmeid, kui see büroo või äriühing on registreeritud või tegutseb Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, kus kehtivad samaväärsed rahapesu tõkestamise või isiku isikusamasuse tuvastamise alased nõuded.

(2) Käesoleva seaduse § 6 lõiget 1 ei kohaldata Eesti krediidiasutuste omavaheliste tehingute puhul.

(3) Korrespondentsuhte loomiseks välisriigi krediidiasutusega on krediidiasutus kohustatud saama teise tehingupoole asukohariigi pädeva organi kinnituse välisriigi krediidiasutuse õigusvõime ja rahapesu tõkestamise meetmete rakendamise kohta.»

§ 10. Paragrahvis 8 asendatakse sõnad «kindlustusandja, kindlustusagent või kindlustusmaakler» sõnadega «kindlustusandja või kindlustusvahendaja».

§ 11. Paragrahvi 9:

1) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Registrikaardi väljavõtet ei pea esitama, kui krediidi- või finantseerimisasutusel või käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isikul on ligipääs äriregistri andmetele arvutivõrgu kaudu.»;

2) lõiget 4 täiendatakse viimase lausega järgmises sõnastuses:

«Kui ei ole põhjust kahelda isikusamasuses, võib isikusamasuse tuvastamisel vahetu kontaktita kasutada ka muid kirjalikke andmeid.»

§ 12. Paragrahvi 9 lõikes 4, §-s 10, § 11 lõikes 3 ja §-s 12 asendatakse sõna «ettevõtja» sõnaga «isik» vastavas käändes.

§ 13. Paragrahvi 11 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) isiku nimi, elukoht või asukoht, esindamise korral esindaja nimi, elu- või asukoht;».

§ 14. Paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 13. Sisemised turvameetmed

(1) Krediidi- ja finantseerimisasutuse juht määrab isiku, kes on rahapesu andmebüroo kontaktisikuks (edaspidi kontaktisik) ning varustab ta käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajaliku pädevuse ja vahenditega.

(2) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik võib rahapesu tõkestamisega seotud kohustuste vahetuks täitmiseks määrata kontaktisiku. Kui käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik kontaktisikut määranud ei ole, täidab kontaktisiku kohustusi see isik või ettevõtja juht.

(3) Krediidi- ja finantseerimisasutuse juht on kohustatud terrorismi rahastamise ja rahapesu tõkestamiseks kehtestama töötajatele tegevusjuhendi ja selle täitmise kontrollimiseks sisekontrollieeskirja.

(4) Krediidi- ja finantseerimisasutus ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik peab tagama sularaha- ja sularahata tehinguid teostavate töötajate regulaarse käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise alase instrueerimise.

(5) Käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ametnike või töötajate käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise alase regulaarse instrueerimise tagab vastava asutuse või sihtasutuse juht.

(6) Krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste poolt kehtestatavale tegevusjuhendile, selle täitmise kontrollimise sisekontrolli eeskirjale ning nimetatud dokumentide rakendamisele esitatavad nõuded kehtestab rahandusminister.»

§ 15. 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«TEGEVUS RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE KAHTLUSE KORRAL».

§ 16. Paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 15. Teatamiskohustus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral

(1) Kui krediidi- või finantseerimisasutus või käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik tuvastab tehingu sooritamisel olukorra, mille tunnused osutavad rahapesule, teatab ta sellest viivitamatult rahapesu andmebüroole. Teade edastatakse suuliselt, kirjalikult või elektroonilise sidevahendi kaudu. Kui teade edastati suuliselt, korratakse seda hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul kirjalikult.

(2) Kui krediidi- või finantseerimisasutus tuvastab tehingu sooritamisel olukorra, mille tunnused osutavad terrorismi rahastamisele, teatab ta sellest viivitamatult rahapesu andmebüroole. Teate edastamisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.

(3) Kui täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse asutuse ametnik või sihtasutuse töötaja, kes tunnistab vastavaks riigi poolt antava tagastamatu rahalise abi saamise taotlusi või teostab järelevalvet eelnimetatud abi kasutamise üle, tuvastab olukorra, mille tunnused osutavad rahapesule või terrorismi rahastamisele, teatab ta sellest viivitamata rahapesu andmebüroole. Riigi poolt antava tagastamatu rahalise abina käsitatakse ka abi, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest, Euroopa Ühenduse algatustest, Ühtekuuluvusfondist või Euroopa Põllumajanduse Arengu- ja Tagatisfondi tagatisrahastust. Teade edastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras asutuse juhi kaudu, välja arvatud juhul, kui esineb mõjuvaid põhjusi rahapesu andmebüroo otseteavitamiseks.

(4) Notaritele, audiitoritele ja advokaatidele ei laiene teatamiskohustus kliendi õigusliku olukorra hindamisel ega kliendi nõustamisel kohtu- või vaidemenetluses, samuti seoses õiguslike vaidlustega mis tahes muus menetluses, sealhulgas nõustamisega menetluse algatamise või vältimise küsimustes, sõltumata sellest, kas teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetlust.

(5) Isikut ei või informeerida tema kohta rahapesu andmebüroole edastatud teatest, välja arvatud juhul, kui rahapesu andmebüroo on tehingu peatanud või kehtestanud konto kasutamise piirangu.

(6) Rahapesu andmebüroo annab juhendi rahapesu kahtlusega tehingute tunnuste kohta. Juhend avalikustatakse Politseiameti veebilehel.

(7) Rahapesu andmebüroole esitatava teate vormi ja täitmise juhendi kehtestab siseminister. Teatele lisatakse isiku isikusamasuse tuvastamiseks kasutatud andmed või dokumentide koopiad. Advokaatide, notarite ja audiitorite poolt rahapesu andmebüroole esitatava teate vormi, selle täitmise juhendi ja teatele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab siseminister, kuulanud eelnevalt ära Eesti Advokatuuri, Notarite Koja ja Audiitorkogu arvamuse ja ettepanekud.»

§ 17. Seadust täiendatakse §-dega 151 ja 152 järgmises sõnastuses:

« § 151. Tehingu peatamine ja konto kasutamise piiramine

(1) Rahapesu andmebüroo võib põhjendatud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral oma ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada konto kasutamise piirangu kuni kaheks tööpäevaks rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse kohta teate saamisest arvates. Nimetatud juhul võib antud tähtajast varem tehingu sooritada või konto kasutamise piirangu kõrvaldada ainult rahapesu andmebüroo kirjalikul loal. Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida krediidi- või finantseerimisasutus konto valdaja poolt kontol olevate vahendite kasutamiseks või käsutamiseks tehtud korraldusi.

(2) Kui tehingu edasilükkamine võib tekitada olulist kahju, sooritatakse tehing ning pärast seda edastatakse kirjalik teade viivitamatult rahapesu andmebüroole.

(3) Krediidi- või finantseerimisasutus ja muu isik, kellele käesoleva seadusega on pandud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest teavitamise kohustus (edaspidi teavitamiskohustusega isik), võib teavitada isikut tema kohta tehtud rahapesu andmebüroo ettekirjutusest pärast selle täitmist.

(4) Advokaat, notar ja audiitor võivad oma klienti teavitada rahapesu andmebüroole teate esitamisest.»

§ 152. Vara arestimine ja riigi omandisse kandmine

(1) Rahapesu andmebüroo võib ettekirjutuse alusel arestida vara selle säilimise tagamiseks:
1) kui vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei esita rahapesu andmebüroole kahe tööpäeva jooksul, alates tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu kehtestamist, tõendeid vara legaalse päritolu kohta;
2) terrorismi rahastamise tunnuste esinemisel.

(2) Rahapesu andmebüroo võib vara arestida kuni kümneks tööpäevaks. Vara saab arestida pikemaks ajaks üksnes juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Sellisel juhul toimub vara arestimine vastavalt kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korrale.

(3) Rahapesu andmebüroo vabastab vara aresti alt pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Kui vara legaalne päritolu leiab tõendamist enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist, on rahapesu andmebüroo kohustatud vara vabastama viivitamatult. Kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus, otsustatakse vara vabastamine kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korras.

(4) Prokuratuur või uurimisasutus võib taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui ühe aasta jooksul pärast vara arestimist ei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku ja vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle, ning loobub vara valdamisest. Vallas- või kinnisvarast loobumise korral müüakse see täitemenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korras ning müügist saadud summa laekub riigile. Vara väärtusele vastava summa väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi omandisse kandmise päevast arvates.»

§ 18. Paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 16. Koostöö rahapesu andmebürooga

(1) Krediidi- ja finantseerimisasutus, samuti käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud isik on kohustatud informeerima rahapesu andmebürood igast rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest ning andma talle ettekirjutuse alusel rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud informatsiooni.

(2) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud informeerima rahapesu andmebürood igast rahapesu kahtlusest ning andma rahapesu andmebüroole tema ettekirjutuse alusel rahapesu kahtlusega seotud informatsiooni, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.»

§ 19. Paragrahv 161 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 161. Rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusega seotud informatsiooni kontrollimine

Rahapesu andmebüroo kontrollib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud informatsiooni, võtab vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning otsustab kuriteo tunnuste avastamisel asja edastamise kriminaalmenetluse alustamiseks pädevale organile.»

§ 20. Paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 17. Vastutusest vabastamine

(1) Teavitamiskohustusega isik, tema töötaja või tema nimel tegutsenud isik ei vastuta tehingu sooritamata jätmisest või mittetähtaegsest sooritamisest tuleneva kahju eest, mis tekitatakse kliendile seoses rahapesu andmebüroole terrorismi rahastamise või rahapesu kahtlusest heas usus teatamisega.

(2) Rahapesu andmebüroo teavitamist teavitamiskohustusega isiku poolt ning asjakohaste andmete edastamist ei loeta seaduse või lepinguga pandud konfidentsiaalsusnõude rikkumiseks ning nende isikute suhtes ei kohaldata vastavate andmete avaldamise eest õigusakti või lepinguga ettenähtud vastutust.»

§ 21. Paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 18. Rahapesu andmebüroo

(1) Rahapesu andmebüroo on Keskkriminaalpolitsei iseseisev struktuuriüksus.

(2) Rahapesu andmebüroo juhi määrab ametisse Politseiameti politseipeadirektor Keskkriminaalpolitsei politseidirektori ettepanekul.

(3) Rahapesu andmebüroo teeb talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks ettekirjutusi ja annab muid haldusakte. Haldusaktis peavad sisalduma:
1) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
2) haldusakti andmise kuupäev;
3) haldusakti adressaadi nimi ja aadress;
4) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus;
5) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus;
6) haldusakti täitmise tähtaeg;
7) haldusakti täitmata jätmisega kaasnev sanktsioon või muu tagajärg või hoiatus haldusakti täitmata jätmisega kaasneva sunnivahendi rakendamise kohta;
8) haldusakti vaidlustamisviide;
9) muud seadusega sätestatud andmed.

(4) Käesoleva seaduse § 151 lõike 1 alusel tehtud ettekirjutusse selle faktilist alust ei märgita. Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud dokumenteeritakse eraldi. Isik, kelle tehingu peatamiseks või konto kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, võib eelnimetatud materjalidega tutvuda. Rahapesu andmebürool on õigus keelduda dokumendi tutvustamisest, kui see takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist või ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

(5) Rahapesu andmebüroo haldusaktile kirjutab alla rahapesu andmebüroo juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud ametnik. Volitatud isiku poolt allakirjutamise korral märgitakse allkirja juurde allkirjastamisõigust andva dokumendi number ja kuupäev ning koht, kus on nimetatud dokumendiga võimalik tutvuda.

(6) Haldusakti täitmata jätmisel võib rahapesu andmebüroo rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Haldusakti täitmata jätmisel on sunniraha ülemmäär esimesel korral 20 000 krooni, järgnevatel kordadel 80 000 krooni.

(7) Rahapesu andmebürool on õigus anda juhendeid rahapesu ja terrorismi tõkestamise alaste õigusaktide selgitamiseks.

(8) Rahapesu andmebüroo on kohustatud rahapesu või terrorismi rahastamise või nendega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks edastama olulised andmed prokurörile, uurimisorganile ning kohtule seoses kohtumenetlusega.»

§ 22. Paragrahvi 19:

1) punktid 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) vastavalt käesoleva seaduse §-le 15 laekunud andmete kogumine, registreerimine, töötlemine ja analüüsimine. Nimetatu käigus kontrollitakse, kas rahapesu andmebüroole edastatud andmed on olulised rahapesu või sellega seotud kuritegude, samuti terrorismi rahastamise vältimiseks, tuvastamiseks või uurimiseks;
2) teavitamiskohustuse täitmise parandamiseks rahapesu andmebüroole andmeid esitanud isiku informeerimine tema esitatud andmete kasutamise kohta käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud eesmärkidel;
3) rahapesu- ja terrorismi rahastamise alaste uuringute läbiviimine, rahapesu ja terrorismi rahastamise vältimise ja tuvastamise tõhustamine ja avalikkuse informeerimine sellest;
4) koostöö krediidi- ja finantseerimisasutuste, käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isikute, uurimisorganite ning politseiasutustega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel;»;

2) täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

« 6) järelevalve teostamine käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isikute tegevuse üle käesoleva seaduse täitmisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
7) käesolevas seaduses sätestatud väärtegude menetlemine.»

§ 23. Paragrahvi 22:

1) lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Rahapesu andmebürool on õigus rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral saada krediidi- või finantseerimisasutuselt, käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isikult ning krediidi- või finantseerimisasutuse järelevalveasutuselt täiendavat informatsiooni kahtlase tehingu või sellega seotud tehingute kohta.

(2) Ettekirjutuse adressaat on kohustatud ettekirjutuse täitma ja esitama informatsiooni, sealhulgas pangasaladust sisaldava informatsiooni ettekirjutuses määratud tähtajaks. Informatsioon edastatakse kirjalikult, elektrooniliste sidevahendite kaudu või suuliselt.»;

2) täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« (4) Rahapesu andmebürool on õigus saada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks olulisi andmeid, sealhulgas ka raamatupidamisdokumente kolmandatelt isikutelt, kelle seos uuritavate tehingutega selgus kontrolli käigus.

(5) Advokaadilt ei tohi nõuda täiendavat informatsiooni ja dokumente tema kliendi kohta, välja arvatud juhul, kui advokaadi poolt rahapesu andmebüroole esitatud teade ei vastanud kehtestatud nõuetele, teatele ei olnud lisatud nõutavaid dokumente või need dokumendid ei olnud nõuetekohased.»

§ 24. Seadust täiendatakse 61. peatükiga järgmises sõnastuses:

«61. peatükk
VALUUTAVAHETUSTEENUSE PAKKUJATE REGISTREERIMINE

§ 241. Valuutavahetusteenuse pakkuja registreerimine

(1) Valuutavahetusteenuse pakkuja on kohustatud enne vastaval alal tegevuse alustamist end registreerima majandustegevuse registris (käesolevas peatükis edaspidi register).

(2) Registreerimismenetlusele kohaldatakse majandustegevuse registri seaduses sätestatut käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

§ 242. Registreerimistaotlus

(1) Ettevõtja, kes soovib pakkuda valuutavahetusteenust, esitab registri volitatud töötlejale registreerimistaotluse (edaspidi taotlus), kus on vähemalt järgmised andmed:
1) ettevõtja nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
2) tegevusala;
3) valuutavahetusteenuse pakkumise koha aadress või vastava teenuse pakkumise kohtade aadressid;
4) valuutavahetusteenuse pakkumise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed igas käesoleva lõike punktis 3 nimetatud teenuse pakkumise kohas;
5) juriidilise isiku juhtorgani liikmete nimed, isikukoodid (nende puudumisel sünnipäev, -kuu, ja -aasta) ning elukoha aadressid;
6) taotluse esitamise kuupäev ja allkiri;
7) taotluse allkirjastanud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

(2) Taotluses esitatud andmete õigsuse eest vastutab taotlusele alla kirjutanud taotluse esitamiseks volitatud isik.

(3) Taotluse ja registreeringuandmete muutmise taotluse vorminõuded ja esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 243. Registreering

(1) Registreering tehakse isiku poolt esitatud taotluses sisalduvate andmete alusel viie tööpäeva jooksul käesoleva seaduse §-s 24 2 nimetatud taotluse ja käesoleva lõike punktis 2 nimetatud vastuse saamisest arvates tingimusel, et:
1) taotlus on nõuetekohane;
2) registri volitatud töötleja poolt Karistusregistri volitatud töötlejale esitatud päringu vastusest ilmneb, et käesoleva seaduse § 24 4 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud asjaolud taotlejat ei puuduta.

(2) Registrisse kantakse:
1) registreeringu number;
2) registreeringu tegemise kuupäev;
3) registreeringu alusel lubatud tegevus;
4) isikunimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed;
5) valuutavahetusteenuse pakkumise eest vastutava isiku nimi (nimed) ja kontaktandmed;
6) valuutavahetusteenuse pakkumise koha aadress või vastava teenuse osutamise kohtade aadressid.

(3) Registrisse kantud andmed avaldatakse registri veebilehel.

(4) Ettevõtja, kelle kohta registreering on tehtud, teavitab registri volitatud töötlejat viivitamata igast muudatusest tema poolt taotluses esitatud andmetes.

(5) Ettevõtja soovil teeb registripidaja selleks volitatud pädev ametiisik registri andmetest ametlikult kinnitatud väljavõtte.

§ 244. Registreeringu tegemisest keeldumine

(1) Registreeringu tegemisest võib keelduda, kui:
1) registreerimistaotlus ei ole nõuetekohane või on esitatud valeandmeid;
2) Karistusregistrile esitatud päringu vastusest ilmneb, et registreeringu taotlejaks olevat ettevõtjat või käesoleva seaduse § 24 2 lõike 1 punktis 4, 5 või 7 nimetatud isikut on karistatud karistusseadustiku §-de 394–396 ja 2371 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest ja möödunud ei ole Karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156) § 25 lõikes 1 nimetatud tähtajad;
3) Karistusregistrile esitatud päringu vastusest ilmneb, et registreeringu taotlejaks olev juriidiline isik on mõistetud mis tahes kuriteo eest sundlõpetamisele või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on mis tahes kuriteo eest kohaldatud tegutsemiskeeldu vastaval tegevusalal.

§ 245. Registreeringuandmete kustutamine

(1) Registreeringuandmed kustutatakse viie tööpäeva jooksul:
1) ettevõtja taotluse alusel, kelle kohta oli registreering tehtud, taotluse esitamisest arvates;
2) kui ettevõtjat, kelle kohta oli registreering tehtud, või käesoleva seaduse § 242 lõike 1 punktis 4, 5 või 7 nimetatud isikut on karistatud § 244 lõike 1 punktis 2 nimetatud kuriteo eest, sellekohase informatsiooni laekumisest;
3) kui registreeringut omav juriidiline isik on mõistetud sundlõpetamisele või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on mis tahes kuriteo eest kohaldatud tegutsemiskeeldu vastaval tegevusalal, sellekohase informatsiooni laekumisest;
4) registreerimistaotluses on teadvalt esitatud valeandmeid, selle tuvastamise päevast arvates.»

§ 25. 71. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«71. peatükk
VASTUTUS

§ 261. Andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumine

(1) Rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 262. Kohustusliku informatsiooni esitamata jätmine ja mitteõigeaegne esitamine

Krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja või käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isiku töötaja poolt kontaktisikule või juhile rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud kohustusliku informatsiooni esitamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 263. Sisemiste turvameetmete rakendamata jätmine

Rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud sisemiste turvameetmete rakendamata jätmise eest, samuti krediidi- või finantseerimisasutuse juhi poolt kontaktisiku määramata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 264. Ebaseaduslik informeerimine rahapesu andmebüroole edastatud andmetest

Krediidi- või finantseerimisasutuse juhi, kontaktisiku või muu asutuse huvides tegutseva isiku või käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isiku või tema töötaja poolt isiku, kelle kohta on rahapesu andmebüroole esitatud teade, või kolmandate isikute ebaseadusliku informeerimise eest rahapesu andmebüroole andmete esitamisest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 265. Isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmine

(1) Krediidi- või finantseerimisasutuse töötaja või muu isiku või asutuse või tema töötaja poolt rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses sätestatud isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 266. Rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusest mitteteatamine ning ebaõigete andmete esitamine

(1) Krediidi- ja finantseerimisasutuse juhi või kontaktisiku või muu isiku poolt rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest rahapesu andmebüroole teatamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 267. Valuutavahetusteenuse pakkuja registreerimiskohustuse rikkumine

Valuutavahetusteenuse pakkujale kehtestatud registreerimiskohustuse või registreeringuandmete muutmise taotluse esitamise kohustuse või valuutavahetusteenuse pakkuja tegevuse lõpetamise teavitamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 268. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 261–267 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 261–267 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) politseiprefektuur;
2) Finantsinspektsioon;
3) rahapesu andmebüroo.»

§ 26. Seadust täiendatakse §-dega 29 ja 30 järgmises sõnastuses:

« § 29. Valuutavahetusteenuse pakkujana tegutsevate ettevõtjate registreerimiskohustus

Valuutavahetusteenuse pakkujatena tegutsevad ettevõtjad, kes kavatsevad vastaval alal tegutsemist jätkata, on kohustatud esitama taotluse enda ja oma tegevuskoha registreerimiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatule 2004. aasta 15. aprilliks.

§ 30. Kehtivate korrespondentsuhete ülekontrollimise kohustus

Eesti krediidiasutus on kohustatud 2005. aasta 1. jaanuariks saama kehtivate korrespondentsuhete kohta välisriigi pädeva organi kinnituse korrespondentsuhte osapooleks oleva välisriigi krediidiasutuse õigusvõime ja rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise alaste meetmete rakendamise kohta. Kinnituse mittesaamisel tuleb korrespondentsuhe lõpetada.»

II. § 27. Finantsinspektsiooni seaduse (RT I 2001, 48, 267; 2002, 12, õiend; 23, 131; 105, 612) § 6 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) täita tagatisfondi seadusest (RT I 2002, 23, 131; 57, 357; 102, 600), rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 63, 387) ja rahvusvahelise sanktsiooni seadusest (RT I 2002, 105, 612) ning nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid;».

III. Krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133) tehakse järgmised muudatused:

§ 28. Paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Korrespondentsuhe on krediidiasutuste vahelisest lepingust tulenev õigussuhe, millest tulenevalt üks krediidiasutus kasutab teises krediidiasutuses (korrespondentpank) avatud kontot (korrespondentkonto), mida ta lisaks teistele korrespondentpanga poolt pakutavatele teenustele kasutab ka enda nimel oma klientide teenindamiseks.»

§ 29. Paragrahvi 88 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (8) Krediidiasutusel on õigus ja kohustus avaldada pangasaladust rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 63, 387) ettenähtud juhtudel ja ulatuses.»

§ 30. Paragrahv 89:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Krediidiasutuste suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega.»;

2) täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

« (21) Lepingu sõlmimisel ja tehingu tegemisel on krediidiasutus kohustatud kliendi ja samuti tema esindaja identifitseerima. Kui isik, samuti tema esindaja, on krediidiasutuse poolt varem identifitseeritud, otsustab krediidiasutus täiendava identifitseerimise vajaduse. Krediidiasutusel on õigus kontrollida identifitseerimise aluseks olevate isikut tõendavate dokumentide kehtivust. Isikut tõendavate dokumentide kehtivuse kontrollimisel on krediidiasutusel õigus saada isikuandmeid dokumente väljastavate riigiasutuste vastavatest andmekogudest.

(22) Krediidiasutusel on õigus ilma kliendi ja tema esindaja nõusolekuta töödelda kliendi ja tema esindaja isikuandmeid, sealhulgas isikukoodi. Kliendi ja tema esindaja isikuandmete töötlemine pärast kliendiga lepingulise suhte lõppemist on lubatud ilma kliendi ja tema esindaja nõusolekuta kliendiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks või krediidiasutusele seaduses sätestatud kohustuse täitmiseks.»

IV. § 31. Politseiseaduse (RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487; 1995, 62, 1056; 1996, 49, 953; 1998, 50, 753; 51, 756; 2001, 7, 17; 65, 377; 85, 511; 2002, 56, 350; 2003, 20, 116) § 112 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo tegeleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 63, 387) sätestatule.

V. § 32. Väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612) § 54 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 14) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 63, 387) § 13 lõikes 2 sätestatud tegevusjuhend ja selle täitmise kontrollimise sisekontrollieeskiri;».

VI. § 33. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 24 jõustub 2004. aasta 15. aprillil.

Riigikogu esimees Ene ERGMA