Teksti suurus:

Vanemahüvitise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:08.02.2005
Avaldamismärge:RT I 2003, 82, 549

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.12.2003 otsus nr 493

Vanemahüvitise seadus

Vastu võetud 10.12.2003

§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

 (1) Käesoleva seaduse eesmärk on hüvitada laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse sissetulek hüvitise määra ulatuses.

 (2) Käesolev seadus reguleerib vanemahüvitise (edaspidi hüvitis) määramise ja maksmise tingimusi ja korda.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (4) Kui Eesti Vabariigi sõlmitud välisleping sisaldab lapse kasvatamisega seotud hüvitiste määramise ja maksmise tingimuste ja korra ning vaidemenetluse kohta käesolevast seadusest erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut.

§ 2. Õigus hüvitisele

 (1) Hüvitisele on õigus Eesti alalisel elanikul ja Eestis tähtajalise elamisloa alusel elaval välismaalasel (edaspidi Eesti elanik). Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus hüvitisele, kui ta on resident tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387) § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352; 2002, 56, 351; 63, 387; 90, 521; 102, 599; 2003, 4, 20) tähenduses.

 (2) Hüvitisele on õigus last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik lapse perekonnas hooldamise leping sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498) § 15 alusel. Enne lapse kuue kuu vanuseks saamist on õigus hüvitisele last kasvataval emal, välja arvatud juhul, kui lapse ema on surnud või ei täida perekonnaseadusest (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; RT III 2001, 15, 154; RT I 2001, 53, 307; 2002, 53, 336) tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või kui hüvitisele on õigus lapsendajal, eestkostjal või hooldajal. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel pärast lapse kuue kuu vanuseks saamist, on õigus hüvitisele sellel vanemal.

 (3) Mitmikute sünni puhul on õigus hüvitisele ühel vanematest käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi arvestades.

 (4) Hüvitisele tekib õigus ravikindlustuse seaduses (RT I 2002, 62, 337; 2003, 20, 116) sätestatud sünnitushüvitise või lapsendamishüvitise maksmise perioodi lõpupäevale järgneval päeval. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, tekib õigus saada hüvitist alates lapse sünnist.

 (5) Hüvitisele ei teki õigust Eesti elanikul, kes saab mõne teise riigi samaliigilist hüvitist.

§ 3. Hüvitise suuruse arvutamine

 (1) Ühe kalendrikuu hüvitise suurus arvutatakse hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud isiku sotsiaalmaksualaste (edaspidi isikustatud sotsiaalmaks) andmete alusel.

 (2) Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu alusel. Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on hüvitise taotleja hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu, välja arvatud sotsiaalmaksu seaduse (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284; 62, 377; 111, 662) § 2 lõike 1 punkti 8 alusel töötuskindlustushüvitiselt ja § 6 lõike 1 punktide 1–4 ja 6–9 alusel makstud sotsiaalmaks, ja kalendrikuude arvu jagatis. Arvesse võetavate kalendrikuude arv on võrdne arvuga, mis saadakse kalendriaasta kalendripäevade arvu ja töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu vahe jagamisel 30-ga, kuid see kalendrikuude arv ei tohi olla suurem kui 12. Kalendrikuude arv arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Kui kalendrikuude arv on võrdne nulliga, kuid isik on saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, jagatakse tema tulu arvuga 12.

 (3) Ühe kalendrikuu hüvitise suurus on 100% käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust.

 (4) Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus on hüvitisele õiguse tekkimise kalendriaastaks Vabariigi Valitsuse kinnitatud ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras arvutatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kinnitab Vabariigi Valitsus järgmiseks kalendriaastaks hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel.

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu on hüvitise taotlejal väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus kuupalga alammääraga.

 (6) Kui hüvitise taotleja ei saanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ajavahemikul sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus hüvitise määraga. Hüvitise määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Hüvitise määr ei või olla väiksem kehtivast määrast ega kuupalga alammäärast, mis kehtis käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hüvitise maksimaalse suuruse arvutamise aluseks olnud kalendriaastal, ja kõrgem kehtivast kuupalga alammäärast.

 (7) Kui hüvitise saaja teenib hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu), võrdub hüvitise suurus hüvitise ja saadud tulu summa ning arvu 1, 2 jagatisega, millest lahutatakse saadud tulu. Hüvitist ei maksta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saadud tulu ületab viiekordset hüvitise määra.

 (8) Kui hüvitise taotlejal, kellel on veel alla kahe aasta kuue kuu vanuseid lapsi, on käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu väiksem kui talle eelmisel korral määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, arvutatakse hüvitise suurus varasemast tulust. Sünnitushüvitisele õigust omavale isikule hüvitatakse alates lapse sünnist hüvitise ja sünnitushüvitise vahe Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 4. Hüvitise taotlemine, määramine ja maksmine

 (1) Hüvitist taotletakse, määratakse ja makstakse riiklike peretoetuste seaduses (RT I 2001, 95, 587; 2002, 61, 375; 2003, 18, 103; 75, 498) sätestatud tingimustel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

 (2) Hüvitise taotlemiseks esitatakse järgmised põhidokumendid:
 1) avaldus;
 2) isikut tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550; 2001, 16, 68; 31, 173; 56, 338; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 516; 2003, 13, 65; 15, 87) § 2 lõikes 2 nimetatud dokument.

 (3) Avalduse vormi ja lisadokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister.

 (4) Hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast kuni ajani, mil täitub 365 päeva sünnitushüvitise määramisest, kui lapse ema on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Õigus hüvitisele väheneb nende päevade võrra, mille võrra lapse ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljem. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, määratakse hüvitis lapse 11 kuu vanuseks saamise päevani.

 (5) Kui käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud isikud soovivad õigust hüvitisele kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja avalduse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek. Hüvitise uue taotleja hüvitise suurus arvutatakse sama ajavahemiku alusel nagu seni hüvitist saanud isikul. Kui avaldus on esitatud enne jooksva kalendrikuu 15. kuupäeva, määratakse avalduse esitanud isikule hüvitis järgmisest kalendrikuust, avalduse hilisema esitamise korral määratakse hüvitis ülejärgmisest kalendrikuust.

 (6) Hüvitist makstakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Hüvitise maksmisel ja hüvitisest kinnipeetava summa arvutamisel ümardatakse 50 senti ja sellest suurem sendisumma kroonini, summat alla 50 sendi ei arvestata.

§ 5. Teatamiskohustus

  Kui hüvitise saaja saab hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu) või ilmnevad muud asjaolud, mis mõjutavad hüvitise suurust või õigust hüvitisele, on ta kohustatud sellest pensioniametile viivitamata kirjalikult teatama.

§ 6. Hüvitise ümberarvutamine

 (1) Iga kalendriaasta 1. jaanuaril arvutatakse käesoleva seaduse § 3 lõike 5 alusel määratud hüvitised ümber, arvestades Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

 (2) Isikul, kellele on hüvitis määratud maksimaalses suuruses või hüvitise määras, hüvitist kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata.

§ 7. Hüvitise tagasinõudmine

 (1) Hüvitiseks enammakstud summa nõutakse tagasi. Hüvitise enammaksmisena käsitatakse ka juhtumeid:
 1) kui füüsilisest isikust ettevõtja tuludeklaratsiooni esitamisel ilmneb, et tema tegelik ettevõtlustulu, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, oli väiksem talle hüvitise arvutamise aluseks olnud tulust;
 2) kui hüvitisega samaaegselt saadakse lapsehooldustasu selle lapse kohta, kelle sünniga seoses isikule hüvitis määrati;
 3) kui hüvitise saaja jätab pensioniametile teatamata asjaoludest, mis mõjutavad hüvitise suurust või õigust hüvitisele.

 (2) Kokkuleppel pensioniametiga maksab hüvitise saaja nõutud summa tagasi korraga või see peetakse kinni järgmiste kalendrikuude eest makstavast hüvitisest. Kui kirjaliku kokkuleppeni ei jõuta, on pensioniametil õigus enammakstud summa hüvitisest kinni pidada. Hüvitise saajale säilitatakse vähemalt 50 protsenti hüvitise määrast. Kui käesoleva seaduse § 3 lõikes 7 nimetatud asjaolude tõttu on isiku hüvitise suurus väiksem hüvitise määrast, säilitatakse vähemalt 50 protsenti maksmisele kuuluvast summast.

 (3) Kui hüvitise maksmine lõpetatakse enne enammakstud summa tagasimaksmist, tehakse hüvitise saajale selle tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT 2001, 50, 283, 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3000 krooni.

 (4) Ettekirjutus koos hoiatusega saadetakse hüvitist saanud isikule seitsme päeva jooksul, arvates ettekirjutuse ja hoiatuse tegemise päevast.

§ 8. Hüvitise andmete kandmine registrisse

 (1) Andmed hüvitise määramise, määramise aluste ja maksmise kohta kantakse riiklikusse pensionikindlustuse registrisse.

 (2) Rahvastikuregistrist kantakse riiklikusse pensionikindlustuse registrisse hüvitise taotleja ja lapse isikuandmed ning muud hüvitise määramiseks vajalikud andmed.

 (3) Ravikindlustuse andmekogust kantakse riiklikusse pensionikindlustuse registrisse hüvitise taotleja andmed töövõimetuslehel viibitud aja kohta.

 (4) Andmed kantakse registrisse ja andmeid saadakse registrist andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158), isikuandmete kaitse seaduse (RT I 2003, 26, 158; 32, õiend) ja teiste seaduste kohaselt.

§ 9. Vaidluste lahendamine

 (1) Kui hüvitise taotleja hüvitise määramise otsusega või hüvitise tagasinõudmisega ei nõustu, on tal õigus pöörduda vaidega pensionikomisjoni poole 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamisest.

 (2) Kui hüvitise taotleja pensionikomisjoni otsusega ei nõustu, on tal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaideotsus talle teatavaks tehti.

§ 10. Hüvitise finantseerimine

  Hüvitist finantseeritakse riigieelarvest.

§ 11. Rakendussätted

 (1) Isikule, kellele oli enne käesoleva seaduse jõustumist määratud lapsehooldustasu riiklike peretoetuste seaduse § 6 lõike 1 punkti 1 ja lõike 11 alusel, makstakse lapsehooldustasu kuni hüvitise määramiseni selle lapse kohta, kelle sünniga seoses tekib õigus hüvitisele. Hüvitise maksmise perioodiks katkestatakse lapsehooldustasu maksmine selle lapse kohta, kelle sünniga seoses tekib õigus hüvitisele.

 (2) Kui hüvitise taotleja laps on sündinud 2003. aastal, võetakse ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamisel arvesse 2003. aasta kalendrikuude arv, mis saadakse kalendriaasta kalendripäevade arvu ning töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade ja lapsehoolduspuhkuse päevade arvu vahe jagamisel 30-ga.

 (3) Kui hüvitise taotleja, kellel on veel alla kahe aasta kuue kuu vanuseid lapsi ja kellele ei olnud varem hüvitist määratud, sai enne lapsehoolduspuhkusele jäämist sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kuid sotsiaalmaksuga maksustatav tulu puudus käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ajavahemikul, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga.

 (4) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse 2004. aastaks kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt 2003. aasta 20. detsembriks.

§ 12. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduses (RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131; 44, 284; 102, 600; 105, 612; 111, 662) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Kohustuslik kogumispension on seaduse kohaselt tagatud perioodiline hüvitis, mille saamiseks omandatakse kohustusliku kogumispensioni maksete, isiku eest makstud sotsiaalmaksust sotsiaalmaksu seadusega määratud osa ja vanemahüvitiselt makstud täiendavate sissemaksete eest kohustusliku pensionifondi osakuid ning mis makstakse välja pensionifondist või mille maksab välja kindlustusandja.»;

2) seadust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:

«§ 81. Täiendavad sissemaksed kohustuslikku pensionifondi vanemahüvitise saamise korral

(1) Kohustuslikku pensionifondi täiendavate sissemaksete tegemiseks kohustatud isiku eest, kes saab vanemahüvitist (edaspidi hüvitis) vastavalt vanemahüvitise seadusele, eraldatakse riigieelarvest täiendavalt üks protsent hüvitise summast (edaspidi täiendav sissemakse) iga sündinud lapse kohta.

(2) Täiendavaid sissemakseid kohustuslikku pensionifondi tehakse kohustatud isiku eest hüvitise maksmise perioodil, arvates hüvitise määramisest.

(3) Täiendava sissemakse eest omandab kohustatud isik käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 sätestatud kohustusliku pensionifondi osakuid.

(4) Täiendavale sissemaksele kohaldatakse makse kohta sätestatut.»;

3) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

«21) kontrollima Eesti väärtpaberite keskregistrist, kas käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud hüvitise saaja on kohustatud isik, ja arvutama kohustatud isikule makstavalt hüvitiselt täiendava sissemakse suuruse käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 sätestatud määras;»;

4) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«3) üle kandma kinnipeetud makse ning käesoleva lõike punkti 21 alusel arvestatud täiendava sissemakse Maksuameti pangakontole väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks elu- või asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele rahandusministri kehtestatud asjakohase deklaratsiooni;
4) andma isikule, kellele maksti käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud summasid või kelle eest tehti § 81 lõikes 1 sätestatud täiendavaid sissemakseid, tema nõudmisel tõendi kinnipeetud makse või täiendavate sissemaksete kohta järgneva aasta 1. veebruariks või tema töölt lahkumise korral koos lõpparvega. Tõendi vormi kehtestab rahandusminister.»;

5) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Maksuamet kannab makse ja täiendava sissemakse tasumisel laekunud vahendid 15 tööpäeva jooksul üle Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja (edaspidi registripidaja) pangakontole Eesti Pangas.»;

6) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

«4) täiendava sissemakse suurus.»;

7) paragrahvi 162 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

«(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isiku eest tehakse käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud täiendavaid sissemakseid kohustuslikku pensionifondi § 81 lõikes 1 nimetatud hüvitise maksmise perioodil, arvates hüvitise määramisest, kuid mitte enne valikuavalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuari, tingimusel, et valikuavaldus on esitatud hiljemalt 1. novembriks. Pärast 1. novembrit, kuid enne järgmise aasta 1. jaanuari valikuavalduse esitanud isiku eest tehakse täiendavaid sissemakseid hüvitise maksmise perioodil, arvates hüvitise määramisest, kuid mitte enne ülejärgmise aasta 1. jaanuari.»

§ 13. Puhkuseseaduse muutmine

Puhkuseseaduse (RT I 2001, 42, 233; 2002, 61, 375; 62, 377) § 29 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna «eest» sõnadega «hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele või».

§ 14. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduses (RT I 2001, 100, 648; 2002, 53, 336 ja 338; 61, 375; 2003, 20, 116; 48, 343) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

«6) seadusega talle pandud muude vaidluste lahendamine.»;

2) paragrahvi 53 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja lõiget täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

«4) isikule pensioni, toetuse või hüvitise määramise ja maksmise alusandmeid;
5) andmeid isikule pensioni, toetuse või hüvitise määramise ja maksmise kohta.»

§ 15. Riiklike peretoetuste seaduse muutmine

Riiklike peretoetuste seaduses (RT I 2001, 95, 587; 2002, 61, 375; 2003, 18, 103; 75, 498) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

«(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 11 sätestatud lapsehooldustasu ei maksta lapse kohta, kelle sünniga seoses makstakse sünnitushüvitist ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377; 2003, 20, 116) alusel või vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel.»;

2) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Peretoetuste taotlemiseks esitatakse järgmised põhidokumendid:
1) avaldus;
2) isikut tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550; 2001, 16, 68; 31, 173; 56, 338; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 516; 2003, 13, 65; 15, 87) § 2 lõikes 2 nimetatud dokument.»;

3) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

«(11) Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387) alusel moodustatud õpilaste ja üliõpilaste registrist kantakse riiklikusse pensionikindlustuse registrisse järgmised peretoetuste määramiseks vajalikud andmed:
1) andmed esimesse klassi astuvate laste kohta;
2) andmed 16-aastaste ja vanemate laste õpingute jätkamise kohta õppeasutustes, kus õppimine annab õiguse peretoetustele;
3) andmed päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses õppivate 16–19-aastaste laste õppeasutusest lahkumise kohta.»

§ 16. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284; 62, 377; 111, 662) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse sõnad «§ 6 lõike 1 punktide 1 või 5 alusel» ja sõnad «§ 6 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel» sõnadega «§ 6 lõike 1 punktide 1, 11 või 5 alusel»;

2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

«11) isik, kellele makstakse hüvitist vanemahüvitise seaduse alusel;»;

3) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse sõnad «§ 6 lõike 1 punktide 1 või 5 alusel» mõlemal juhul sõnadega «§ 6 lõike 1 punktide 1, 11 või 5 alusel».

§ 17. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, loteriivõidud ning vanemahüvitise seaduse alusel saadud hüvitised.»;

2) paragrahvi 29 lõike 9 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(9) Tulumaksuga maksustatakse kõik Eesti riigi, kohaliku omavalitsusüksuse või residendi poolt mitteresidendile makstud pensionid ja stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teadusalased preemiad, toetused, abirahad, loteriivõidud ning vanemahüvitise seaduse alusel makstud hüvitised (§ 19 lõige 2).»;

3) paragrahvi 41 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«6) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionifondi väljamakselt, stipendiumilt, loteriivõidult, elatiselt, vanemahüvitise seaduse alusel makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõiked 1 ja 2, § 20 lõiked 1–3, § 201, § 21 lõige 1, § 29 lõige 9) või muult väljamakselt, välja arvatud punktis 12 nimetatud väljamaksed;».

§ 18. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA