Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2005
Avaldamismärge: RT I 2003, 82, 552

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.12.2003 otsus nr 496

Struktuuritoetuse seadus

Vastu võetud 10.12.2003


1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab struktuuritoetuse andmise ettevalmistamise ja taotluste menetlemise alused, struktuuritoetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve korra.

(2) Struktuuritoetuse taotluse menetlemisel ja toetuse andmisel kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Struktuuritoetus

(1) Struktuuritoetus (edaspidi toetus) käesoleva seaduse mõistes on riigi poolt antav rahaline abi, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest, sealhulgas Euroopa Ühenduse algatuste  Interreg ja Equal raames, ja Ühtekuuluvusfondist.

(2) Struktuuritoetuse kasutamise tingimused kooskõlastab Vabariigi Valitsus Euroopa Komisjoniga ning kehtestab need järgmiste õigusaktidega:
1) Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006 (edaspidi  arengukava);
2) Euroopa Ühenduse algatuse Equal vahendite kasutamise programm;
3) Euroopa Ühenduse algatuse Interreg vahendite kasutamise programm;
4) Ühtekuuluvusfondi kasutamise kava keskkonnasektoris aastateks 2004–2006;
5) Ühtekuuluvusfondi kasutamise kava transpordisektoris aastateks 2004–2006.

§ 3. Prioriteet, meede ja projekt

(1) Prioriteet käesoleva seaduse tähenduses on arengukava kohaselt eelistatud valdkond.

(2) Meede käesoleva seaduse tähenduses on arengukavas nimetatud prioriteedi eesmärkide saavutamise abinõu. Vajadusel jagatakse meede osadeks.

(3) Projekt käesoleva seaduse tähenduses on toetuse taotluses kirjeldatud tegevus, mille kaasrahastamist taotletakse.

§ 4. Toetuse taotleja ja saaja

(1) Toetuse taotleja on isik või asutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks. Toetuse saaja on isik või asutus, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega;
3) esitama käesoleva seaduse alusel nõutava teabe ja aruanded tähtaegselt;
4) viivitamata kirjalikult teavitama taotluse rahuldamise otsuse teinud asutust või isikut asjaoludest, mille tõttu toetuse taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged;
5) taotlema eelnevat nõusolekut projekti muutmiseks;
6) võimaldama auditi, kontrolli või riikliku järelevalve teostamist ning osutama selleks igakülgset abi;
7) andma audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul, arvates vastava nõude saamisest;
8) esitama andmed toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks;
9) tagasi maksma toetuse, mis jääb üle projekti teostamise korral planeeritust väiksemate kuludega;
10) pidama eraldi arvestust toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu kasutamise kohta;
11) säilitama projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt viis aastat pärast toetusest viimase makse tegemist, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

§ 5. Komisjonid

(1) Toetuse kasutamise seirekomisjon (edaspidi seirekomisjon) jälgib, kas arengukava rakendamine on tulemuslik, mõjus ja kvaliteetne.

(2) Prioriteedi juhtkomisjon jälgib prioriteedi eesmärkide saavutamist.

(3) Meetme juhtkomisjon jälgib meetme eesmärkide saavutamist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud komisjonide liikmetest 2/3 moodustavad spetsialistid ja 1/3 sotsiaalsete partnerite esindajad. Komisjoni liikmetele komisjoni töös osalemise eest tasu ei maksta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud komisjonide moodustamise eest vastutav minister kehtestab komisjoni töökorra.

§ 6. Auditid

(1) Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi käigus hinnatakse ja analüüsitakse tulenevalt üksikasjalikust riskide hinnangust toetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide juhtimis- ja kontrollisüsteeme.

(2) Kuludokumentide auditi käigus hinnatakse ja analüüsitakse toetusest rahastatud kulutusi, mis enne toetuse lõpetamise deklaratsiooni väljastamist katavad struktuurifondide puhul vähemalt viis protsenti ja Ühtekuuluvusfondi puhul vähemalt 15 protsenti kõigist tegelikest väljamakstud abikõlblikest kogukulutustest.

§ 7. Seire ja hindamine

(1) Toetuse seire on pidev tegevus, millega tagatakse arengukava, prioriteedi, meetme, programmi või projekti tulemuslik rakendamine.

(2) Toetuse kasutamise hindamise käigus analüüsitakse toetuse kasutamist ja antakse soovitusi toetuse kasutamise tulemuslikkuse ja mõjususe saavutamiseks.

§ 8. Toetuse lõpetamise deklaratsioon

Toetuse lõpetamise deklaratsioon on auditeeriva asutuse poolt Euroopa Komisjonile esitatav toetuse kasutamist kinnitav dokument, mis koostatakse toetuste andmise lõppemisel, tuginedes teostatud auditeerimiste ning vajadusel läbiviidud täiendavate audititoimingute tulemustele.

§ 9. Struktuuritoetuse register

(1) Struktuuritoetuse register (edaspidi register) on riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158) mõistes.

(2) Registrisse kantakse andmed toetuse andmise, seire ja hindamise korraldamiseks ning Euroopa Komisjoniga vajaliku andmevahetuse tagamiseks.

(3) Registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

2. peatükk TOETUSE ANDMIST KORRALDAVAD ASUTUSED

§ 10. Korraldusasutus

(1) Korraldusasutuse ülesandeks on tagada arengukava eesmärkide saavutamine ning õigusaktide järgimine ja ühtsete põhimõtete rakendamine toetuse andmisel, kasutamisel ja järelevalve teostamisel. Korraldusasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.

(2) Rahandusminister:
1) moodustab seirekomisjoni;
2) kehtestab toetuse seire ja hindamise üldise korra;
3) esitab Vabariigi Valitsusele struktuuritoetuse registri asutamise ettepaneku.

(3) Korraldusasutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks anda käskkirju.

§ 11. Makseasutus

(1) Makseasutus taotleb Euroopa Komisjonilt toetuse kaasrahastamise vahendeid, teeb toetuse väljamakseid ning kinnitab tehtud kulud. Makseasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.

(2) Rahandusminister kehtestab:
1) toetuse kasutamise finantsaruannete esitamise korra;
2) toetuse väljamaksmise korra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks on rahandusministri volitatud isikutel õigus kontrollida rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate esitatud finantsaruannete aluseks olevaid dokumente.

§ 12. Auditeeriv asutus

(1) Auditeeriv asutus auditeerib korraldus- ja makseasutuste, rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate tegevust. Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.

(2) Auditeeriv asutus korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute ja asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditeerimise, toetuse kuludokumentide auditeerimise koostöös rakendusasutuste ja -üksuste siseaudiitoritega ning esitab Euroopa Komisjonile toetuse lõpetamise deklaratsiooni.

(3) Rahandusminister kehtestab:
1) toetuse auditeerimise ja toetuse lõpetamise deklaratsiooni esitamise korra;
2) toetuse auditeerimise strateegilise plaani ja iga-aastase auditeerimise tööplaani koostöös rakendusasutuste ja -üksuste siseaudiitoritega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks on rahandusministri volitatud isikutel õigus auditeerida toetuse eraldamist ja kasutamist korraldus- ja makseasutuste, rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate poolt.

§ 13. Rakendusasutused

(1) Prioriteedi eest vastutav rakendusasutus (edaspidi prioriteedi rakendusasutus) on Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium, mis täidab prioriteedi eesmärkide saavutamiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korraldusasutuse ülesandeid.

(2) Meetme eest vastutav rakendusasutus (edaspidi meetme rakendusasutus) on Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium, mis täidab meetme eesmärkide saavutamiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korraldus- või makseasutuse ülesandeid.

(3) Meetme rakendusasutus osaleb meetme raames toetuse taotluse menetlemisel ja toetuse andmisel vastavalt käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatule.

(4) Minister prioriteedi rakendusasutuse juhina moodustab prioriteedi juhtkomisjoni.

(5) Minister meetme rakendusasutuse juhina:
1) moodustab vajadusel meetme juhtkomisjoni;
2) kehtestab toetuse seire läbiviimise eeskirja kooskõlas käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud korras sätestatuga;
3) volitab ametnikke või töötajaid läbi viima kuludokumentide auditit rakendusasutuse ja -üksuse ning toetuse saajate tasandil vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktis 2 nimetatud plaanidele ning kooskõlas käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktis 1 nimetatud korras sätestatuga;
4) korraldab toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks vajalike andmete esitamise rakendusasutuste ja -üksuste poolt vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktis 1 nimetatud korras sätestatule.

§ 14. Rakendusüksus

(1) Rakendusüksus on Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutus või eraõiguslik juriidiline isik, kes täidab meetme eesmärkide saavutamiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korraldus-, makse- või rakendusasutuse ülesandeid.

(2) Eraõigusliku juriidilise isikuga sõlmib minister rakendusasutuse juhina rakendusüksuse ülesannete täitmiseks halduslepingu (edaspidi  leping) halduskoostöö seaduses (RT I 2003, 20, 117) sätestatud korras. Lepingu projekt kooskõlastatakse Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium kooskõlastab lepingu projekti 10 tööpäeva jooksul.

(3) Kui rakendusüksus ei täida talle pandud ülesandeid, teavitab meetme rakendusasutus sellest viivitamata rakendusüksust ja Rahandusministeeriumi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul otsustab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul rakendusüksuse ülesandeid täitva asutuse volituste lõpetamise rakendusüksusena ning korraldab rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise.

§ 15. Rakendusüksuse ülesanded

(1) Rakendusüksuse ülesanded on:
1) toetuse taotluste menetlemine;
2) taotluse rahuldamise otsuse alusel toetuse maksmise jaoks vajalike dokumentide vormistamine ja makseasutusele edastamine;
3) toetuse seire teostamine käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud korra ning § 13 lõike 5 punktis 2 nimetatud eeskirja alusel;
4) andmete esitamine toetuse aruandluse jaoks vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud korras sätestatule;
5) kuludokumentide auditi läbiviimine rakendusüksuse ning toetuse saajate tasandil vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktis 2 viidatud plaanidele ning kooskõlas § 12 lõike 3 punktis 1 nimetatud korras sätestatuga;
6) andmete esitamine toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktis 1 nimetatud korras sätestatule;
7) muud õigusaktides või käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud halduslepingus sätestatud ülesanded.

(2) Minister rakendusasutuse juhina võib meetme tingimustes volitada rakendusüksust:
1) tegema taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust;
2) tegema toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsust.

3. peatükk TOETUSE TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 16. Meetme tingimused

(1) Minister meetme rakendusasutuse juhina kehtestab toetuse andmise tingimused meetme või selle osade kaupa (edaspidi meetme tingimused).

(2) Meetme tingimused peab eelnevalt kooskõlastama prioriteedi juhtkomisjoni ning Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium kooskõlastab või annab arvamuse meetme tingimuste eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul. Rahandusministeeriumi nõusolekuta meetme tingimusi ei kehtestata.

(3) Meetme tingimustes sätestatakse:
1) toetuse andmise alused – toetuse eesmärk ja toetatavad tegevused;
2) toetuse taotlejale (edaspidi taotleja) esitatavad nõuded;
3) toetuse taotlusele (edaspidi taotlus) esitatavad nõuded;
4) taotluse esitamise tähtaeg ja asutus või isik, kellele taotlus esitatakse;
5) taotluse läbivaatamise tähtaeg;
6) taotleja vastavaks tunnistamise alused ja kord;
7) taotluse vastavaks tunnistamise alused ja kord;
8) taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord;
9) toetuse väljamaksete teostamise tingimused.

(4) Taotleja ja taotluse vastavaks või mittevastavaks tunnistamise ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusasutuse või rakendusüksuse juht või juhtorgan.

(5) Meetme tingimustes sätestatud menetlustähtaegu ei ennistata.

§ 17. Riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute kasutamise kava

(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu, millele kohaldatakse käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi, kinnitab Vabariigi Valitsus.

(2) Meetme rakendusasutus koostab arengukava perioodiks riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringuteks ettenähtud toetuse kasutamise kava (edaspidi kava). Kava koosneb projektide loetelust. Kava kinnitab Vabariigi Valitsus.

(3) Minister meetme rakendusasutuse juhina kehtestab kava koostamise korra. Kava koostamise kord kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium kooskõlastab või annab arvamuse kava koostamise korra eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul. Rahandusministeeriumi nõusolekuta kava koostamise korda ei kehtestata.

§ 18. Taotlejale esitatavad nõuded ja taotleja vastavaks tunnistamine

(1) Taotlejale võib muu hulgas esitada järgmisi nõudeid:
1) piisava maksevõime tõendamine;
2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes likvideerimismenetluse või pankrotiotsuse puudumine;
3) toetuse kaasrahastamiseks vajalike vahendite olemasolu;
4) maksuvõla puudumine taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul;
5) varem struktuuritoetuse vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluva summa tähtaegse tasumise tõendamine;
6) projekti teostamiseks vajalike vahendite tõendamine;
7) projekti teostamiseks vajaliku kvalifikatsiooni ja tegevusloa tõendamine;
8) projekti raames teostatavateks töödeks piisava kogemuse tõendamine;
9) viimase majandusaasta aruande kohta audiitori märkusteta järeldusotsuse esitamine.

(2) Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetelevastavust. Taotleja vastavaks tunnistamise korral tehakse taotleja vastavaks tunnistamise otsus. Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlust sisuliselt hindamata.

§ 19. Taotluse vastavaks tunnistamine

(1) Taotlus sisaldub kirjalikus avalduses ja sellele lisatud dokumentides.

(2) Taotleja peab vastama kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja võimaldama teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.

(3) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud juhul loetakse taotlus esitatuks puuduste kõrvaldamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse 10 kalendripäeva, kuid mitte rohkem, kui on jäänud taotluste esitamise tähtajani.

(4) Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui on täidetud kõik meetme tingimustes sätestatud taotlusele esitatud nõuded.

(5) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil otsuse tegemist (edaspidi  valeandmed);
2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
3) meetme tingimustes sätestatud taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud.

(6) Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(7) Taotluse menetlemist ei algatata ning taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks kõiki käesoleva seaduse alusel nõutavaid dokumente või ei esitanud taotlust tähtaegselt.

§ 20. Taotluse hindamine

(1) Vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse. Taotluste hindamise tulemusena otsustatakse taotluse rahuldamine või mitterahuldamine.

(2) Meetme tingimustes toodud hindamiskriteeriumides sätestatakse, kas rahuldamisele kuulub:
1) parim taotlus või
2) parimad taotlused, mille rahastamise summa ei ületa vastava meetme taotluste rahastamise eelarvet või
3) kõik vastavaks tunnistatud taotlused, kui nende rahastamise summa ei ületa vastava meetme taotluste rahastamise eelarvet. Kui vastavaks tunnistatud taotluste rahastamise summa ületab vastava meetme taotluste rahastamise eelarvet, eelistatakse taotluse rahuldamise otsustamisel võrdsete näitajatega taotluste korral ajaliselt varem esitatud taotlusi.

(3) Taotluse rahuldamise otsus tehakse, kui hindamiskriteeriumide kohaldamisel selgub, et taotlus kuulub rahuldamisele. Ülejäänud taotluste kohta tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(4) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(5) Taotluste rahuldamise ja rahuldamata jätmise kohta vormistatakse eraldi haldusaktid. Kui taotlus kuulub rahuldamisele käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud korras, otsustatakse taotluse rahuldamine ja vastavaks tunnistamine samas haldusaktis.

(6) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja kohustused, kui see on ette nähtud meetme tingimustes.

§ 21. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine

(1) Toetuse andmisega seotud asutused ja isikud ei avalda menetluse käigus taotlejate kohta saadud informatsiooni või dokumente.

(2) Toetuse andmist korraldavad asutused ja isikud võivad töödelda menetluse käigus saadud isikuandmeid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks isikuandmete kaitse seaduses (RT I 2003, 26, 158) sätestatud korras.

4. peatükk VAIDE ESITAMINE JA LÄBIVAATAMINE

§ 22. Vaidemenetluse algatamise õigus

(1) Kui toetuse taotleja õigusi on rikutud, võib ta esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(2) Vaide võib esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

(3) Vaide rakendusüksuse ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse peale võib esitada rakendusasutusele, kes on sõlminud rakendusüksusega käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud halduslepingu.

(4) Riigiasutus toetuse taotlejana võib rakendusüksuse ülesandeid täitva riigiasutuse tegevuse peale esitada vaide Rahandusministeeriumile.

5. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 23. Riiklik järelevalve

(1) Riikliku järelevalve eesmärk on tagada eraldatud toetuse kasutamise eesmärgipärasus ja õigusaktidele vastavus.

(2) Riikliku järelevalve subjektiks on toetuse saaja.

§ 24. Riikliku järelevalve teostajad

(1) Riikliku järelevalve asutuseks on rakendusüksus, kui rakendusüksuse ülesandeid täidab riigiasutus.

(2) Kui rakendusüksuse ülesandeid täidab eraõiguslik juriidiline isik, on riikliku järelevalve asutuseks meetme rakendusasutus.

(3) Kui toetuse saajaks on rakendusüksuse ülesandeid täitev riigiasutus, siis on riikliku järelevalve asutuseks meetme rakendusasutus.

(4) Euroopa Ühenduse algatuse Equal puhul on riikliku järelevalve asutuseks vastava programmi rakendusüksus.

(5) Riiklikku järelevalvet teostatakse rakendusüksuse ülesandeid täitva riigiasutuse juhi või meetme rakendusasutuse juhi poolt volitatud järelevalveametniku kaudu (edaspidi järelevalveametnik).

(6) Meetme rakendusasutuse kui riikliku järelevalve asutuse juht võib järelevalve toimingute teostamisele kaasata rakendusüksuse ametniku või töötaja.

(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud järelevalveasutustele võivad riiklikku järelevalvet teostada ka muud järelevalveasutused teistes riiklikku järelevalvet reguleerivates seadustes sätestatud korras.

§ 25. Järelevalveametniku pädevus

(1) Järelevalveametnikul on õigus:
1) kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale;
2) tutvuda toetuse abil loodud objektidega;
3) saada kirjalikke ja suulisi seletusi;
4) siseneda toetuse saaja nõusolekul järelevalve teostamiseks toetuse saaja või tema poolt kasutatavatesse ruumidesse või territooriumile, mis on rajatud toetuse abil või mis on seotud toetuse kasutamisega;
5) teha ettekirjutus toetuse ebaõige kasutamise rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks.

(2) Kui järelevalveametnik avastab järelevalve käigus käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolu või rikkumise, teatab ta sellest viivitamatult järelevalveasutuse juhile või taotluse rahuldamise otsuse teinud isikule.

6. peatükk TOETUSE TAGASINÕUDMINE JA TAGASIMAKSMINE

§ 26. Toetuse tagasinõudmine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse teinud isik nõuab toetuse tagasi, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetust on kasutatud mitte-eesmärgipäraselt;
3) käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 5 sätestatud ettekirjutus on jäetud tähtajaks täitmata.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse teinud isik võib toetuse tagasi nõuda, kui:
1) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või tehtud pankroti otsus;
2) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti või selle vahe-etappide tähtaegu ei järgita;
3) toetuse saaja ei ole täitnud oma käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 ja meetme tingimustes sätestatud kohustusi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul.

(3) Toetus nõutakse tagasi toetuse saajalt.

(4) Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra kehtestab rahandusminister.

§ 27. Toetuse tagasinõudmise otsus

(1) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul teeb taotluse rahuldamise otsuse teinud isik toetuse tagasinõudmise otsuse (edaspidi  otsus).

(2) Kui toetust ei tagastata ettenähtud tähtajaks, edastab otsuse teinud isik otsuse ja sellega seotud materjalid Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium esindab riiki toetuse tagasinõudmisel.

(3) Otsuse võib teha viie aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase makse tegemist.

§ 28. Intress ja viivis

(1) Toetuse tagasinõudmise korral nõutakse käesoleva seaduse § 26 lõike 1 või 2 alusel tagastatava toetuse summalt intressi vastavalt toetuse väljamaksmise valuutale kas eurodes või Eesti kroonides. Intressimäär tagastatava toetuse summalt eurodes on kuue kuu Euribor + 5% aastas või toetuse summalt Eesti kroonides kuue kuu Talibor + 5% aastas. Intressi arvestatakse alates toetuse väljamaksmise päevast kuni toetuse tagasinõudmise otsuses ettenähtud toetuse tagastamise tähtpäevani. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus.

(2) Kui toetust ei tagastata toetuse tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtajaks, võib nõuda toetuse saajalt viivist kuni 0,1% päevas iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

7. peatükk ÜHTEKUULUVUSFONDI NING EUROOPA ÜHENDUSE ALGATUSTE  EQUAL JA INTERREG VAHENDITE ERALDAMINE

§ 29. Ühtekuuluvusfondi vahendite eraldamine

(1) Ühtekuuluvusfondi vahendite eraldamise suhtes kohaldatakse ainult käesoleva seaduse §-des 1, 2 ja 4, § 5 lõikes 1, §-des 6–12, 14 ja 22–28 sätestatut.

(2) Ühtekuuluvusfondi korraldusasutuse, makseasutuse ja auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.

(3) Ühtekuuluvusfondi rakendusasutuste ja -üksuste ülesandeid täidavad Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutused või eraõiguslikud juriidilised isikud.

(4) Ühtekuuluvusfondi vahendite taotlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 30. Euroopa Ühenduse algatuse Equal vahendite eraldamine

(1) Euroopa Ühenduse algatuse Equal vahendite eraldamise suhtes kohaldatakse ainult käesoleva seaduse §-des 1, 2 ja 4; § 5 lõikes 1; §-des 6–9, 11 ja 12 ning 21–28 sätestatut.

(2) Euroopa Ühenduse algatuse Equal korraldusasutuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium.

(3) Euroopa Ühenduse algatuse Equal makseasutuse ja auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.

(4) Sotsiaalministeerium moodustab Euroopa Ühenduse algatuse  Equal seirekomisjoni.

(5) Euroopa Ühenduse algatuse Equal rakendusasutuste ja -üksuste ülesandeid täidavad Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutused või eraõiguslikud juriidilised isikud.

(6) Euroopa Ühenduse algatuse Equal vahendite taotlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 31. Euroopa Ühenduse algatuse Interreg vahendite eraldamine

(1) Euroopa Ühenduse algatuse Interreg programmide väljatöötamise, elluviimise ja seirega seotud ülesandeid täidab Siseministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ülesannete täitmiseks peab Siseministeerium läbirääkimisi vastavate Euroopa Liidu liikmesriikide ning programmide korraldus- ja makseasutustega ning sõlmib Eesti riigi nimel kokkuleppeid.

(3) Euroopa Ühenduse algatuse Interreg programmide elluviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 32. Halduskoostöö seaduse muutmine

Halduskoostöö seaduse (RT I 2003, 20, 117) § 13 täiendatakse lõikega 1^1  järgmises sõnastuses:

« (1^1 ) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud halduslepingute suhtes.»

§ 33. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.Riigikogu esimees Ene ERGMA