Teksti suurus:

Käibemaksuseadus

Käibemaksuseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:19.05.2004
Avaldamismärge:RT I 2003, 82, 554

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.12.2003 otsus nr 498

Käibemaksuseadus

Vastu võetud 10.12.2003

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Maksu objekt

 (1) Käibemaksu objekt on:
 1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti;
 2) kauba import Eestisse (§ 6), välja arvatud maksuvaba import (§ 17);
 3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (§ 10 lõige 5), välja arvatud maksuvaba käive;
 4) käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu;
 5) kauba ühendusesisene soetamine (§ 8), välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine (§ 18).

 (2) Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevatel erijuhtudel.

§ 2. Mõisted

 (1) Käesolevas seaduses kasutatakse riikide ja territooriumidega seotud mõisteid järgmises tähenduses:
 1) Eesti on Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluv territoorium;
 2) Euroopa Ühendus (edaspidi ühendus) on territoorium, mis koosneb käesoleva lõike punktis 3 määratletud liikmesriikide territooriumidest;
 3) liikmesriik on ühenduse liikmesriigi territoorium vastavalt kuuenda käibemaksudirektiivi (Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv nr 77/388/EMÜ – edaspidi kuues direktiiv) artikli 3 lõigetele 2, 3 ja 4;
 4) välisriik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, välja arvatud Eesti;
 5) ühenduseväline riik on riik või selle jurisdiktsioonile alluv territoorium, mida ei käsitata liikmesriigina käesoleva lõike punkti 3 tähenduses.

 (2) Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast kuuenda direktiivi lisas D sätestatud majandustegevust või selliseid käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi.

 (3) Käesolevas seaduses kasutatakse kauba ja teenuse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 2002, 35, 216; 2003, 13, 64; 78, 523) tähenduses, hoonestusõigust ja tehnovõrku või -rajatist asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523) tähenduses, ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234; 94, 582; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 51, 355; 78, 523) tähenduses ja korteriomandit ning korterihoonestusõigust korteriomandiseaduse (RT I 2000, 92, 601; 2001, 93, 565; 2002, 47, 297; 99, 579) tähenduses. Kaup on ka kõigile ostjatele vabalt kättesaadav ja samade funktsioonide täitmiseks ettenähtud standardtarkvaraga või standardteabega andmekandja;
 2) paigaldatav või kokkupandav kaup on kaup, mis võõrandatakse ja paigaldatakse või pannakse kokku võõrandaja poolt või tema eest teises liikmesriigis ja mille paigaldamise või kokkupanemise maksumus ületab 5 protsenti tehingu maksustatavast väärtusest;
 3) teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse, sealhulgas väärtpaberi võõrandamine, mis käesoleva lõike punkti 1 kohaselt ei ole kaup, ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja.

 (4) Elektrooniliselt osutatav teenus käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) veebikeskkonna võõrandamine;
 2) veebi administreerimine;
 3) programmi ja seadme kaughooldus;
 4) elektrooniliselt edastatava tarkvara võõrandamine ja uuendamine;
 5) elektrooniliselt edastatav pilt, tekst ja informatsioon ning elektroonilise andmebaasi kasutamise võimaldamine;
 6) elektrooniliselt edastatav muusika, film ja mäng, sealhulgas hasartmäng;
 7) elektrooniliselt edastatav poliitiline, kultuuri-, spordi- ja teadusalane ning meelelahutuslik ülekanne;
 8) elektrooniline kaugõpe ning muud eelnimetatud teenustega sarnanevad teenused.Kui teenuse osutaja ja teenuse saaja suhtlevad elektroonilisel teel, ei loeta teenust seetõttu elektrooniliselt osutatavaks teenuseks.

 (5) Võõrandamine on kauba valduse üleandmine koos kauba juhusliku hävimise riisikoga ja õigusega kasutada kaupa ning sellega seotud majanduslikke hüvesid omanikuna, sõltumata kauba asjaõiguslikust staatusest. Võõrandamine käesoleva seaduse tähenduses on ka kauba üleandmine komisjonilepingu alusel ning kauba üleandmine niisuguse tehingu alusel, milles on sätestatud kauba omandiõiguse üleminek kauba lepingujärgsele kasutajale lepingu lõppemise korral.

 (6) Omatarve on kauba andmine ja teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse ja ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutamine maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel. Kauba kasutamist eelnimetatud juhtudel käsitatakse omatarbena, kui maksukohustuslane on selle kauba sisendkäibemaksu oma käibemaksust maha arvanud.

 (7) Uus transpordivahend käesoleva seaduse tähenduses on:
 1) veesõiduk pikkusega üle 7,5 meetri, mis on võõrandatud enne kolme kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest või mis on sõitnud alla 100 tunni, välja arvatud käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 3 nimetatud merelaev;
 2) õhusõiduk stardimassiga üle 1550 kilogrammi, mis on võõrandatud enne kolme kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest või mis on lennanud alla 40 tunni, välja arvatud käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 4 nimetatud õhusõiduk;
 3) maismaa mootorsõiduk mootorimahuga üle 48 kuupsentimeetri või mootori võimsusega üle 7,2 kilovati, mis on võõrandatud enne kuue kuu möödumist esmasest kasutusele võtmisest või millega on sõidetud alla 6000 kilomeetri;

 (8) Kolmnurktehing on kauba võõrandamise tehing kolme eri liikmesriigi maksukohustuslase vahel, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) esimese liikmesriigi maksukohustuslane (edaspidi  võõrandaja kolmnurktehingus) võõrandab kauba teise liikmesriigi maksukohustuslasele (edaspidi edasimüüja kolmnurktehingus ), kes seejärel võõrandab kauba kolmanda liikmesriigi maksukohustuslasele (edaspidi soetaja kolmnurktehingus);
 2) kaup toimetatakse esimesest liikmesriigist kolmandasse liikmesriiki soetajale kolmnurktehingus;
 3) edasimüüja kolmnurktehingus ei ole kolmandas liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
 4) soetaja kolmnurktehingus maksab käibemaksu kauba kolmnurktehinguga soetamiselt.

 (9) Kaugmüük on kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule.

 (10) Investeeringukuld käesoleva seaduse tähenduses on kullakang või kullatahvel, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 995 tuhandikku kaaluosa, ning pärast 1800. aastat münditud ja ametliku maksevahendina käibel olev või käibel olnud kuldmünt, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 900 tuhandikku kaaluosa ja mida ei müüda numismaatilisel eesmärgil.

§ 3. Maksukohustuslane ja maksukohustus

 (1) Käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik ), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt.

 (2) Piiratud kohustustega käibemaksukohustuslane (edaspidi  piiratud maksukohustuslane) on isik, välja arvatud ettevõtlusega mittetegelev füüsiline isik, kes on registreeritud või kes on kohustatud end registreerima piiratud maksukohustuslasena (§ 21). Teise liikmesriigi piiratud maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, kes on selles liikmesriigis käibemaksuga maksustamiseks registreeritud ning kelle maksukohustused vastavad piiratud maksukohustuslase maksukohustustele.

 (3) Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu alates maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast.

 (4) Maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt, kusjuures käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud käibe puhul peab ta maksma käibemaksu:
 1) oma maksustamisele kuuluvalt käibelt (edaspidi  maksustatav käive);
 2) välisriigi maksukohustuslaselt, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenustelt, mis on loetletud käesoleva seaduse § 10 lõikes 2;
 3) Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamiselt teise liikmesriigi maksukohustuslaselt;
 4) kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus;
 5) käesoleva lõike punktides 2–4 loetlemata kauba soetamiselt või teenuse saamiselt välisriigi maksukohustuslaselt, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena.

 (5) Piiratud maksukohustuslane peab maksma käibemaksu käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud toimingutelt ning käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 loetletud toimingutelt.

 (6) Käibemaksu peab maksma ka:
 1) võlgnik ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduste Nõukogu määrus nr 2913/92/EMÜ) tähenduses;
 2) maksukohustuslasena registreerimata isik tehingult, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma;
 3) maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist;
 4) maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, kes soetab aktsiisikauba alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (RT I 2003, 2, 17; 48, 345) tähenduses teisest liikmesriigist, välja arvatud füüsiline isik, kes soetab aktsiisikauba isiklikuks otstarbeks.

2. peatükk MAKSUSTATAVAD TEHINGUD JA TOIMINGUD 

§ 4. Käive

 (1) Käive on:
 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus;
 2) kauba või teenuse omatarve;
 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks (§ 7 lõike 1 punkt 3).

 (2) Käivet ei teki:
 1) ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523) tähenduses, kui ettevõtet või selle osa kasutatakse üksnes maksustatava käibe teostamiseks;
 2) kui omanik toimetab kauba Eestist välja ilma selle võõrandamiseta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul;
 3) riigivara tasuta kasutusse andmisest riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69) tähenduses ning riigi-, valla- või linnavara erastamisest;
 4) äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele;
 5) ühe maksukohustuslasena registreeritud isikute omavahelisest tehingust, kui tehingu tulemusena kauba või teenuse saanud isik kasutab selle täielikult oma maksustatava käibe teostamiseks;
 6) ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 50 krooni, üleandmisest reklaami eesmärgil;
 7) kauba vahetamise või remontimise teenuse osutamisest garantiitähtaja jooksul kauba ühendusevälise riigi tootjale või ühendusevälise riigi müüjale.

§ 5. Kauba eksport

 (1) Kauba eksport on:
 1) ühenduse kauba väljavedu ühenduse tolliterritooriumilt, välja arvatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul, või toimetamine ühendusevälisesse riiki suunduvale vee- või õhusõidukile kaasavõetava varuna või tarbevaruna ekspordi tolliprotseduurile suunamisega;
 2) imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuril oleva ühendusevälise kauba taasväljavedu ühenduse tolliterritooriumilt reekspordi tollikäitlusviisiga;
 3) peatamissüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduuril või tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuril oleva ühendusevälise kauba taasväljavedu ühenduse tolliterritooriumilt või toimetamine ühendusevälisesse riiki suunduvale vee- või õhusõidukile kaasavõetava varuna või tarbevaruna reekspordi tollikäitlusviisiga;
 4) välistöötlemise tolliprotseduuriga ühenduse tolliterritooriumilt väljaveetud kauba võõrandamine ja selle suhtes tolliprotseduuri lõpetamine;
 5) kauba toimetamine ühendusevälisesse riiki, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa.

 (2) Kauba võõrandamist ühendusevälise riigi füüsilisele isikule temaga koos liikuvas pagasis ühendusevälisesse riiki toimetamiseks võib samuti käsitada kauba ekspordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
 1) füüsilise isiku elukoht on ühendusevälises riigis;
 2) isikule samal kuupäeval samas müügikohas sama maksukohustuslase poolt võõrandatud ühes pakendis oleva kauba müügihind koos käibemaksuga ületab 2500 krooni;
 3) ostja viib kauba avamata pakendis ühendusest välja hiljemalt kauba võõrandamise kuule järgneva kolmanda kuu lõpuks;
 4) maksukohustuslasel on tolli kinnitusega dokument ostja poolt kauba ühendusest väljaviimise kohta.

 (3) Ühendusevälise riigi füüsilisele isikule võõrandatava kauba ekspordina käsitamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (4) Kauba ekspordina käsitatakse ka kauba võõrandamist ühendusevälisesse riiki suunduvale reisijale reisijate liikluseks avatud rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli tsoonis asuvas müügipunktis.

 (5) Kauba eksporti tõendavate dokumentide loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (6) Reisijate liikluseks avatud rahvusvahelise lennujaama tollikontrolli tsoonis asuvas müügipunktis võõrandatava kauba ekspordina käsitamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 6. Kauba import

  Kauba import on:
 1) ühendusevälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile, imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise importimise tolliprotseduurile, tagasimaksesüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile või tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduurile suunamine;
 2) välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba suunamine vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile;
 3) muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses;
 4) kauba toimetamine Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa.

§ 7. Kauba ühendusesisene käive

 (1) Kauba ühendusesisene käive on:
 1) kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel;
 2) aktsiisikauba või uue transpordivahendi võõrandamine teise liikmesriigi isikule koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki;
 3) kauba toimetamine Eestist teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks, sealhulgas äriühingu ja tema teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha vaheline kauba üleandmine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.

 (2) Kauba ühendusesisese käibena ei käsitata:
 1) kauba ajutist toimetamist Eestist teise liikmesriiki seal teenuse osutamiseks, sealhulgas vallasasja teise liikmesriiki toimetamist üürile, rendile või kasutusvaldusse andmiseks;
 2) kauba ajutist toimetamist Eestist teise liikmesriiki kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
 3) vallasasja ajutist toimetamist Eestist teise liikmesriiki remontimiseks, hindamiseks, töötlemiseks või kokkupanemiseks;
 4) teises liikmesriigis paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamist;
 5) kauba kaugmüüki Eestist teise liikmesriiki;
 6) kauba, sealhulgas pardal tarbitava ja kaasamüüdava kauba toimetamist käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 3 või 4 nimetatud vee- või õhusõidukile;
 7) kauba toimetamist Eestist teise liikmesriiki selle eksportimiseks, kui kaup eksporditakse kahe kuu jooksul, arvates kauba teise liikmesriiki toimetamisest;
 8) kauba võõrandamist soetajale kolmnurktehingus.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tehingu või toimingu aluse äralangemise korral käsitatakse tehingut kauba ühendusesisese käibena vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ning kauba ühendusesisene käive loetakse tekkinuks aluse äralangemise päeval.

 (4) Kauba ühendusesisest käivet tõendatakse kauba võõrandamist ja kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega.

§ 8. Kauba ühendusesisene soetamine

 (1) Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.

 (2) Kauba ühendusesisene soetamine on ka ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel.

 (3) Kauba ühendusesisese soetamisena ei käsitata:
 1) kauba ajutist toimetamist Eestisse teenuse osutamiseks, sealhulgas vallasasja toimetamist Eestisse üürile või rendile andmiseks või võtmiseks;
 2) kauba ajutist toimetamist Eestisse kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
 3) vallasasja ajutist toimetamist Eestisse remontimiseks, hindamiseks, töötlemiseks või kokkupanemiseks;
 4) Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslaselt;
 5) kauba toimetamist Eestisse kaugmüügiks;
 6) kauba, välja arvatud uue transpordivahendi soetamist füüsilise isiku poolt isiklikuks otstarbeks;
 7) kauba soetamist maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt alla käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud piirmäära;
 8) kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes rakendab käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda oma maksukohustuse arvestamisel teises liikmesriigis;
 9) kauba soetamist soetaja poolt kolmnurktehingus.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud toimingu aluste äralangemise korral käsitatakse toimingut kauba ühendusesisese soetamisena vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ning kaup loetakse ühendusesiseselt soetatuks aluse äralangemise päeval.

 (5) Kauba ühendusesisene soetamine on ka kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane kasutab kauba soetamisel oma Eestis maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse võõrandaja liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et:
 1) käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või
 2) ta oli edasimüüja kolmnurktehingus.

3. peatükk MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 9. Kauba käibe tekkimise koht

 (1) Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui:
 1) kaup toimetatakse saajale või tehakse talle kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist või teostatakse kauba ühendusesisest käivet, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul;
 2) Eestis registreeritud teise liikmesriigi maksukohustuslane teostab kaugmüüki Eesti isikule, kes ei ole maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane;
 3) teise liikmesriigi maksukohustuslase võõrandatava kauba paigaldab või paneb Eestis kokku võõrandaja või see pannakse Eestis kokku tema eest;
 4) kaup, sealhulgas pardal tarbitav ja kaasamüüdav kaup, võõrandatakse vee- või õhusõiduki pardal, mis väljub rahvusvahelisele reisile Eestist.

 (2) Kauba käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui maksukohustuslane:
 1) on registreeritud maksukohustuslasena teises liikmesriigis ja teostab kaugmüüki selle teise liikmesriigi isikule, kes ei ole teise liikmesriigi maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane;
 2) võõrandab kauba ja paigaldab või paneb selle kokku teises liikmesriigis.

§ 10. Teenuse käibe tekkimise koht

 (1) Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui:
 1) teenus on seotud Eestis asuva kinnisasjaga, sealhulgas ehitamine, hindamine või hooldamine või kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks või korraldamiseks osutatav teenus ning majutusteenus;
 2) osutatakse Eestis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust, mille hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine;
 3) remonditakse, hinnatakse, töödeldakse või pannakse kokku Eestis asuvat vallasasja, välja arvatud juhul, kui vallasasi on toimetatud remontimiseks, hindamiseks, töötlemiseks või kokkupanemiseks teisest liikmesriigist Eestisse ajutiselt ning teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele;
 4) veoteenust (välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 ja käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud kauba vedu), kaasa arvatud kaubavedu ja kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, reisijate ja nende isikliku pagasi (sealhulgas isikliku transpordivahendi) vedu ja sellise veo korraldamine, osutatakse täies ulatuses Eestis;
 5) kauba Eestist teise liikmesriiki veo teenust, sellise kaubaveo korraldamise teenust või sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuseid osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud.

 (2) Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui Eestis registreeritud maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele osutatakse järgmisi teenuseid:
 1) intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine;
 2) reklaamiteenus;
 3) konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenus;
 4) käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 5 nimetatud teenus, välja arvatud seifi üürimine, või kindlustusteenus, mille hulka arvatakse ka edasikindlustus;
 5) tööjõu vahendamine;
 6) vallasasja, välja arvatud transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine;
 7) telekommunikatsiooniteenus, kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine;
 8) ringhäälinguteenus;
 9) elektrooniliselt osutatav teenus;
 10) vahendaja teenus, kes teise isiku nimel ja arvel tegutsedes hangib teisele isikule üht punktides 1–9 nimetatud teenust;
 11) teise liikmesriiki toimetatud vallasasja remontimine, hindamine, töötlemine või kokkupanemine, kui vallasasi toimetatakse Eestisse tagasi;
 12) kauba ühest liikmesriigist teise veo teenus, kaasa arvatud kauba vedu Eestisse või Eestist, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused.

 (3) Teenuse käibe tekkimise koht on Eesti ka juhul, kui ühendusevälise riigi maksukohustuslane, kes ei ole registreeritud maksukohustuslaseks üheski liikmesriigis, osutab Eesti füüsilisele isikule isiklikuks kasutamiseks telekommunikatsiooniteenust, ringhäälinguteenust või elektrooniliselt osutatavaid teenuseid.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 5 nimetamata teenuse ning transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmise puhul on teenuse käibe tekkimise koht Eesti, kui teenust osutatakse Eestis asuva asukoha või püsiva tegevuskoha kaudu.

 (5) Teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui maksukohustuslane osutab järgmisi teenuseid:
 1) välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenus, sealhulgas ehitamine, hindamine või hooldamine või kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks või korraldamiseks osutatav teenus ning majutusteenus;
 2) välisriigis osutatav kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenus, mille hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine;
 3) välisriigis asuva vallasasja remontimine, hindamine, töötlemine või kokkupanek, välja arvatud juhul, kui vallasasi on toimetatud remontimiseks, hindamiseks, töötlemiseks või kokkupanekuks Eestist teise liikmesriiki ajutiselt ning teenust osutatakse Eestis registreeritud maksukohustuslasele;
 4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud veoteenus, mis täielikult või mida osaliselt osutatakse välisriigis;
 5) kauba teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit ühest liikmesriigist teise veo teenus, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui teenus osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud;
 6) kauba ekspordiga seotud kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused;
 7) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teenus, mida osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktides 5 või 6 nimetatud isikule, esindusele, asutusele, erimissioonile või institutsioonile või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–10 nimetatud teenus, mida osutatakse ühendusevälise riigi isikule.

 (6) Transpordivahend käesoleva paragrahvi tähenduses on sõiduk, lennuk, laev või muu transpordivahend, mille Euroopa Ühenduste Nõukogu määruses nr 2658/87/EMÜ kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri koodi (edaspidi  KN kood) esimesed kaks numbrit on 86, 87, 88 või 89.

 (7) Kaubaveoga seotud kõrvalteenused on kauba laadimine, lossimine, käitlemine ja ladustamine veolepingu raames, samuti kindlustamine, kaubaga seonduvate dokumentide vormistamine ja hankimine ning tolliformaalsuste teostamine.

§ 11. Käibe tekkimise, kauba importimise, teenuse saamise ja kauba ühendusesisese soetamise aeg

 (1) Käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist:
 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine;
 3) omatarbe puhul kauba andmine või teenuse osutamine maksukohustuslase poolt oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ning teenuse kasutamine või ettevõtluses kasutatava vara hulka kuuluva kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase või tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt ettevõtlusega mitteseotud otstarbel.

 (2) Ühendusesisene käive on tekkinud või kaup on ühendusesiseselt soetatud kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeval või kauba eest arve väljastamise päeval, kui kauba arve väljastatakse enne kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeva, välja arvatud käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 ja § 8 lõikes 4 sätestatud juhtudel.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt on käibe tekkimise ajaks kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine või maksmine, on käive tekkinud makstud osa ulatuses. Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata selle kauba või teenuse eest makse laekumisena.

 (4) Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks maksustamisperioodil, mil selle teenuse osutamine lõpeb. Samale ostjale teenuste osutamisel või kaupade võõrandamisel regulaarselt loetakse kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud.

 (5) Kui mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguist oli tehtud enne maksukohustuslase kohustuste tekkimist (§ 24), peab maksukohustuslane arvestama tehingu maksustatavalt väärtuselt käibemaksu vaid juhul, kui kaup lähetati ostjale või tehti talle kättesaadavaks või teenus osutati eelnimetatud kohustuste kehtimise ajal.

 (6) Kauba importimisel käesoleva seaduse § 6 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel on käibe tekkimise ajaks päev, mil kaup vabastatakse ühenduse tolliseadustiku tähenduses, käesoleva seaduse § 6 punktis 3 nimetatud juhtudel tollivõla tekkimise päev ja käesoleva seaduse § 6 punktis 4 nimetatud juhul päev, mil kaup toimetati Eestisse.

§ 12. Käibe, kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatav väärtus

 (1) Käibe maksustatava väärtuse, kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning muud summad, mis tuleb kauba ostjal või teenuse saajal või kolmandal isikul seoses kauba soetamise või teenuse saamisega maksta kauba müüjale või teenuse osutajale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 ja 10 nimetatud juhtudel. Kauba võõrandamisel makstavat intressi ei arvata kauba maksustatava väärtuse hulka. Samuti ei arvata maksustatava väärtuse hulka käesoleva seadusega kehtestatud maksu.

 (2) Maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka maksukohustuslasele kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks antav sihtotstarbeline toetus. Toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (3) Kauba tasuta võõrandamise või kauba ühendusesisese käibena käsitatava kauba teise liikmesriiki toimetamise korral on maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind või kauba harilik väärtus, kui see on madalam kui soetusmaksumus või omahind.

 (4) Kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise korral on maksustatav väärtus kauba müügihind ning muud summad, mis tuleb kauba ostjal või kolmandal isikul seoses kauba soetamisega maksta kauba müüjale. Kui eelnimetatud müügihind koos muude summadega on madalam kui kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind, siis on kauba maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Kauba harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamise korral, kui kauba harilik väärtus on madalam kui kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind, on maksustatav väärtus kauba harilik väärtus.

 (5) Teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga osutamise korral on maksustatav väärtus teenuse müügihind ning muud summad, mis tuleb teenuse saajal või kolmandal isikul seoses teenuse saamisega maksta teenuse osutajale. Kui müügihind koos muude summadega on madalam kui teenuse ostuhind või selle puudumisel omahind ilma käibemaksuta, siis on teenuse maksustatav väärtus teenuse ostuhind või selle puudumisel omahind. Teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga osutamise korral, kui teenuse harilik väärtus on madalam kui teenuse ostuhind või selle puudumisel omahind, on maksustatav väärtus teenuse harilik väärtus.

 (6) Omatarbe korral on maksustatav väärtus kauba soetusmaksumus või selle puudumisel omahind või teenuse omahind, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul.

 (7) Juhul kui omatarbe moodustab tööandja sõiduauto töö-, ameti- või teenistusülesannetega või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, on nimetatud käibe maksustatav väärtus koos käibemaksuga tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387) § 48 lõike 7 alusel arvutatud erisoodustuse hind.

 (8) Maksustatav väärtus ei sisalda ostjale võimaldatavat hinnasoodustust, kui soodustust kohaldatakse kauba müümise või teenuse osutamise ajal ning ärilisel eesmärgil.

 (9) Maksustatav väärtus ei sisalda kauba ostjalt või teenuse saajalt tema nimel ja arvel tehtud kulude katteks tagasimaksena saadud summasid, mis on raamatupidamises kajastatud vahekontol. Kulude summa peab olema tõendatav. Maksukohustuslane ei või maha arvata kauba ostja või teenuse saaja nimel ja arvel tehtud kuludes sisalduvat sisendkäibemaksu.

 (10) Faktooringuteenuse maksustatav väärtus on lepingutasu ja arvete käitlemise tasu.

§ 13. Imporditava kauba maksustatav väärtus

 (1) Imporditava kauba maksustatava väärtuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 käsitletud juhtudel, moodustavad ühenduse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud (edaspidi impordimaksud) ning muud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil. Maksustatava väärtuse hulka ei arvestata veoteenuse kulu, kui see on maksustatud eraldi teenusena.

 (2) Esimene sihtkoht Eesti territooriumil on kaubaveo saatedokumendile või muule dokumendile, mille alusel kaupa imporditakse, märgitud koht. Kui seda ei ole märgitud, siis loetakse esimeseks sihtkohaks veose esimene laadimiskoht Eesti territooriumil. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muud kulud tuleb arvata maksustatava väärtuse hulka ka siis, kui need tulenevad kauba vedamisest muusse ühenduse territooriumil asuvasse sihtkohta ja see koht on käibe tekkimise ajal teada.

 (3) Kui reisija on importinud kaupa üle tollimaksuvaba väärtuselise piirmäära, moodustavad imporditud kauba maksustatava väärtuse selle ostuhind ja kõik impordimaksud. Ostuhinna tõendab reisija maksedokumentide alusel. Kui need puuduvad või toll kahtleb põhjendatult, et deklareeritud väärtus ei vasta tegelikult makstud summale, määrab toll kauba tolliväärtuse teisi ühenduse tolliseadustikus nimetatud tolliväärtuse määramise meetodeid kasutades.

 (4) Kui tolliterritooriumile toimetatud kaup on imporditud pärast sellele muu tollikäitlusviisi määramist, ei või imporditava kauba maksustatav väärtus olla väiksem, kui oleks olnud selle kauba maksustatav väärtus tolliterritooriumile toimetamisele vahetult järgnenud importimisel. Kui pärast muu tollikäitlusviisi määramist kauba importimisel deklareeritakse väiksem maksustatav väärtus, määrab toll kauba tolliväärtuse ühenduse tolliseadustiku artiklites 30 ja 31 nimetatud tolliväärtuse määramise meetodeid kasutades.

 (5) Välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba importimisel moodustavad maksustatava väärtuse töötlemisel lisandunud väärtus ning kõik kauba väärtusele lisandunud laadimis-, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud koos kõigi impordimaksudega. Standardvahetussüsteemi kasutamise korral määratakse asendustoote maksustatav väärtus käesoleva paragrahvi lõike 1 sätteid kohaldades, kusjuures see ei või olla väiksem kui väljaveetava kauba maksustatav väärtus.

 (6) Kauba toimetamisel Eestisse ühendusevälisest riigist, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa (§ 6 punkt 4), kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse määramisel käesoleva seaduse § 12 sätteid.

 (7) Käesoleva seadusega kehtestatavat maksu ei arvata imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka.

§ 14. Eksporditava kauba maksustatav väärtus

 (1) Ekspordi korral kohaldatakse kauba maksustatava väärtuse määramisel käesoleva seaduse § 12 sätteid, kuid kauba harilikust väärtusest kõrgema hinnaga võõrandamise korral loetakse kauba maksustatavaks väärtuseks kauba harilik väärtus.

 (2) Peatamissüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduuriga Eestisse sissetoodud kauba taasväljaveol ei arvata töötlemiseks sissetoodud kauba väärtust maksustatava väärtuse hulka, eelnenud väljaveo korral määratakse ekvivalentkaubast valmistatud kompensatsioonitoote maksustatav väärtus käesoleva seaduse § 12 sätteid kohaldades.

§ 15. Käibemaksumäärad

 (1) Käibemaksumäär on 18 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel.

 (2) Käibemaksumäär on 5 protsenti järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest:
 1) raamat, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 6 nimetatud õppevahend;
 2) sotsiaalministri määrusega kehtestatud nimekirjas nimetatud ravim, meditsiiniseade ja abivahend sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2001, 98, 617; 2002, 53, 336; 61, 375; 64, 393; 90, 521; 2003, 58, 388; 75, 498) või ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377; 2003, 20, 116) tähenduses ja sellise abivahendi kasutada andmine;
 3) Tervisekaitseinspektsioonis registreeritud keemiline kahjuritõrjevahend (biotsiid) sotsiaalministri määrusega kehtestatud nimekirja alusel, kui ostjaks on hoolekandeasutus või tervishoiuteenuse osutaja;
 4) ohtlike jäätmete käitlemine;
 5) matusetarve või -teenus;
 6) etenduse või kontserdi korraldamine riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuse või rahvusooperi poolt tingimusel, et riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustavad etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 protsenti;
 7) füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks, elamu- või korteriühistule, kirikule või kogudusele, haiglat pidavale isikule, riigi-, valla- või linnaeelarvest finantseeritavale juriidilisele isikule või asutusele oma tarbeks müüdav soojusenergia ning füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks müüdav kütteturvas, brikett, kivisüsi või küttepuit;
 8) turismiseaduses (RT I 2000, 95, 607; 2002, 63, 387) sätestatud majutusettevõtte osutatav majutusteenus või majutusteenus koos hommikusöögiga;
 9) perioodiline väljaanne.

 (3) Käibemaksumäär on null protsenti järgmiste kaupade maksustatavast väärtusest:
 1) eksporditav kaup, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba;
 2) kaup, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või teise liikmesriiki toimetamist ilma võõrandamiseta käsitatakse kauba ühendusesisese käibena, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba;
 3) rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõitudeks kasutatav merelaev, ja sellise merelaeva varustus, seadmed, varuosad, kütus ja reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatud kaup, välja arvatud ühenduse vetes sõitval merelaeval kaasamüüdav kaup;
 4) peamiselt rahvusvahelisi lende teostava lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk ja selle varustus, seadmed, varuosad, kütus ja reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatud kaup, välja arvatud ühendusesisesel lennul õhusõiduki pardal kaasamüüdav kaup;
 5) kaup, mis võõrandatakse ja toimetatakse teise liikmesriiki diplomaatilisele esindajale, konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul) ning erimissiooni ja Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esindusele, välisriigi diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele, erimissioonile ning ühenduse institutsioonile;
 6) teise liikmesriiki, mis on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriik, võõrandatav ja toimetatav kaup mis tahes muu NATO liikmesriigi relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu tarbeks või toitlustamiseks, kui need relvajõud osalevad ühises kaitsetegevuses;
 7) vabatsoonis või vabalaos olev ühenduseväline kaup (ühenduse tolliseadustiku tähenduses), kui seda kaupa ei ole suunatud ühelegi tolliprotseduurile ning seda ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud juhtudel;
 8) ühenduseväline kaup, sealhulgas vabatsooni või vabalattu paigutatud ühenduseväline kaup, mis on suunatud tolliladustamise tolliprotseduurile, peatamissüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile, tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduurile, transiidi tolliprotseduurile või impordimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduurile, või ajutiselt ladustatud ühenduseväline kaup tingimusel, et seda kaupa ei ole viidud tollijärelevalve alt ebaseaduslikult välja ja ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud juhtudel.

 (4) Käibemaksumäär on null protsenti järgmiste teenuste maksustatavast väärtusest:
 1) teenus, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud juhul, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle teenuse käive maksuvaba;
 2) rahvusvahelise reisi ajal laeval või õhusõidukil reisijale osutatav teenus;
 3) rahvusvahelistes vetes sõitva laeva teenindamisega otseselt seotud sadamateenus;
 4) peamiselt rahvusvahelistel lendudel lendava õhusõiduki teenindamisega otseselt seotud navigatsiooniteenus ja lennuväljateenus;
 5) rahvusvaheline kullerposti teenus;
 6) rahvusvahelistes vetes sõitva merelaeva, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõiduks kasutatav laev, või peamiselt rahvusvahelisi lende teostava lennuettevõtja kasutatava õhusõiduki remontimine, hooldamine, prahtimine, rendile või kasutusvaldusse andmine või sellisel merelaeval või õhusõidukil kasutatava seadme remontimine, hooldamine, rendile või kasutusvaldusse andmine;
 7) kauba ekspordiga, mida teostab vahendaja teise isiku nimel ja arvel, või käesolevas lõikes sätestatud teenuse osutamisega vahetult seotud teenus.

 (5) Nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustatava teenuse osutamist tõendavad dokumendid kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (6) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatust, kohaldatakse nullprotsendilise käibemaksumäära asemel maksuvabastust järgmistel juhtudel:
 1) pärast ühenduse tolliseadustiku tähenduses eksportimist Eestisse tagasitoodud kauba asemel sellega sarnase kauba eksportimisel, kui asendatav kaup toodi Eestisse tagasi maksuvabalt käesoleva seaduse § 17 lõike 2 alusel;
 2) Eestisse käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel nullprotsendilise käibemaksumääraga või käesoleva seaduse § 17 alusel maksuvabalt imporditud kauba eksportimisel.

 (7) Alates 2007. aasta 1. juulist on füüsilisele isikule, elamu- või korteriühistule, kirikule või kogudusele, haiglat pidavale isikule või riigi-, valla- või linnaeelarvest finantseeritavale juriidilisele isikule või asutusele oma tarbeks müüdava soojusenergia ning füüsilisele isikule müüdava kütteturba, briketi, kivisöe või küttepuidu käibemaksumäär 18 protsenti.

§ 16. Maksuvaba käive

 (1) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste käivet:
 1) universaalne postiteenus postiseaduse (RT I 2001, 64, 367; 2002, 61, 375; 63, 387) tähenduses ja riikliku pensionikindlustuse seadusega (RT I 2001, 100, 648; 2002, 53, 336 ja 338; 61, 375; 2003, 20, 116; 48, 343) ettenähtud korras riiklike pensionide, abirahade, toetuste ja hüvitiste posti vahendusel väljamaksmine;
 2) tervishoiuteenus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284; 2002, 57, 360; 61, 375; 62, 377; 110, 661; 2003, 26, 157 ja 160) tähenduses ning sotsiaalministri määrusega kinnitatud nimekirjas nimetatud inimorgan või -kude, inimveri või inimverest valmistatud veretoode ja rinnapiim;
 3) teenus, mida mittetulundusühing tasuta või liikmemaksu eest osutab oma liikmele, ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida mittetulundusühing osutab füüsilisele isikule;
 4) sotsiaalhoolekande seaduse § 10 punktis 1, 3, 4, 5 või 6 nimetatud sotsiaalteenus;
 5) laste ja noorukite kaitsega seotud turvakoduteenus;
 6) alus-, põhi-, kesk- või kõrghariduskoolitus, sealhulgas õppevahend, mille koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse saajale, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine ja muu koolitus, välja arvatud äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja antav muu koolitus;
 7) haige, vigastatu või puudega inimese vedu selleks kohandatud sõidukiga, mis vastab liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 90, 521; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32, õiend; 78, 522) alusel kehtestatud nõuetele.

 (2) Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade ja teenuste käivet:
 1) kindlustusteenus, sealhulgas kindlustusmaakleri või kindlustusagendi osutatav kindlustusteenus, mille hulka arvatakse ka edasikindlustus;
 2) kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine ning eluruumi hooldusteenuse osutamine eluruumi omanikule, samuti maamaksu- ja hoonekindlustuskulud, mida teenuse saajalt nõuab eluruumi üürileandja või hooldusteenuse osutaja. Majutusteenuse osutamisele ning sõidukite parkimismaja või parkimiskoha, statsionaarselt paigaldatud seadme või masina või seifi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisele maksuvabastust ei kohaldata;
 3) kinnisasi või selle osa. Ehitisele või ehitise osale ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) tähenduses ja selle alusele maale, mis võõrandatakse enne ehitise esmast kasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) tähenduses, kui sellel ei asu ehitist, maksuvabastust ei kohaldata;
 4) Eesti Vabariigi kehtiv postimaksevahend, kui seda müüakse nimiväärtuses;
 5) teenus krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133) § 6 lõike 1 punktides 1–8, 10–12 ja 14 nimetatud tehingute ja toimingute teostamiseks, välja arvatud faktooring;
 6) väärtpaber;
 7) hasartmängu, sealhulgas loterii korraldamine ja loteriipilet;
 8) investeeringukuld, investeeringukulla võõrandamise või võõrandamislepingu sõlmimisega seotud teenus või nende käibega seotud teenus, mida osutab teise isiku nimel ja arvel tegutsev agent.

 (3) Enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest maksuhalduri piirkondlikku maksukeskust (edaspidi maksuhaldur) kirjalikult teavitanud maksukohustuslane lisab käibemaksu järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele:
 1) kinnisasja või selle osa, välja arvatud eluruumi üürile või rendile andmine;
 2) kinnisasi või selle osa, välja arvatud eluruum;
 3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 või 6 nimetatud teenus;
 4) investeeringukuld, mille teisele maksukohustuslasele võõrandab maksukohustuslane, kes oma ettevõtluse käigus teostab tavaliselt tööstusliku toorainena kasutatava kulla käivet, või maksukohustuslane, kes toodab investeeringukulda või muudab muul otstarbel kasutatavat kulda investeeringukullaks, või sellise käibega seotud teenus, mida osutab teise isiku nimel ja arvel tegutsev agent.

 (4) Kui maksukohustuslane lisab kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele käibemaksu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel, maksustatakse sellist käivet esimesest maksustamisperioodist alates vähemalt kahe aasta jooksul.

 (5) Käibemaksuga ei maksustata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaupade ja teenuste käivet, mis on käsitatavad elektrooniliselt osutatava teenuse käibena.

§ 17. Maksuvaba import

 (1) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste kaupade importi:
 1) kaup, mille käive on maksuvaba (§ 16);
 2) Eesti Panga imporditav kuld;
 3) rahatähed ja mündid;
 4) maksumärk.

 (2) Euroopa Ühenduste Nõukogu määruse nr 918/83/EMÜ 1. peatükis nimetatud kaupade ja ühenduse tolliseadustiku 6. jaotises nimetatud tollisoodustusega kaupade importi ei maksustata käibemaksuga tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud tingimustel. Nimetatud kaupade importi ei maksustata käibemaksuga ka käesoleva seaduse § 6 punktis 4 sätestatud impordi puhul tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud nõuetele vastavatel tingimustel.

 (3) Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade importi:
 1) raamat, perioodiline väljaanne või muu teavik, mis on saadetud raamatukogule, teadus-, arendus- või õppeasutusele;
 2) konfiskeeritud võltsitud rõivad ja jalatsid, mis antakse seaduse alusel üle riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele.

§ 18. Kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine

  Käibemaksuga ei maksustata:
 1) kauba, mille käive on maksuvaba (§ 16), ühendusesisest soetamist;
 2) kauba, mille import on maksuvaba (§ 17), ühendusesisest soetamist;
 3) kauba ühendusesisest soetamist välisriigi maksukohustuslase poolt, kui on täidetud käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud käibemaksu tagastamise tingimused;
 4) kauba ühendusesisest soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslase poolt kolmnurktehingu puhul.

4. peatükk MAKSUKOHUSTUSLASE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 19. Maksukohustuslasena registreerimise kohustus

 (1) Kui isiku, välja arvatud välisriigi maksukohustuslase, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute, välja arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmüük, maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida (edaspidi registreerimiskohustus ).

 (2) Kui maksukohustuslase andmed on registrist kustutatud käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud avalduse alusel ja kui registrist kustutamise päevale järgnevast päevast arvates isiku tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ületab veel samal kalendriaastal 250 000 krooni, tekib tal uuesti registreerimiskohustus nimetatud suuruses maksustatava käibe tekkimise päevast.

 (3) Kui välisriigi isikul, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, tekib Eestis maksustatav käive, kuid seda maksukohustuslase või piiratud maksukohustuslase poolt kauba soetamisel või teenuse saamisel Eestis ei maksustata, tekib tal registreerimiskohustus maksustatava käibe tekkimise päevast, välja arvatud kaugmüügi puhul või kui välisriigi isik on registreeritud teises liikmesriigis elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorra alusel (§ 43).

 (4) Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane teostab kaugmüüki Eesti isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük) ja kaugmüügi käibe maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 550 000 krooni, tekib tal registreerimiskohustus nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast.

 (5) Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane teostab aktsiisikauba kaugmüüki Eesti füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks, tekib tal registreerimiskohustus aktsiisikauba kaugmüügi käibe tekkimise päevast.

§ 20. Maksukohustuslasena registreerimine

 (1) Registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks.

 (2) Isik võib esitada maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks ka siis, kui tal ei ole registreerimiskohustust veel tekkinud.

 (3) Maksuhaldur registreerib isiku maksukohustuslasena, kandes tema andmed kolme tööpäeva jooksul, arvates avalduse saamisest, maksukohustuslaste registrisse (edaspidi registreerimine) registreerimiskohustuse tekkimise kuupäeva seisuga.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud avalduse põhjal registreerib maksuhaldur isiku maksukohustuslasena kolme tööpäeva jooksul, arvates avalduse saamisest, kas avalduse saamise või avaldaja soovitava, avalduses märgitud hilisema kuupäeva seisuga. Isik peab registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega või alustab ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise kolme tööpäeva jooksul pärast nõutud tõendite saamist. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust.

 (5) Maksuhaldur teeb registreerimist käsitleva otsuse isikule teatavaks hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.

 (6) Välisriigi maksukohustuslane, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, võib maksukohustuslasena registreerimisel määrata maksuhalduri aktsepteeritava Eestis asuva maksuesindaja maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; 57, 358; 63, 387; 99, 581; 110, 660; 111, 662; 2003, 2, 17; 48, 341; 71, 472) tähenduses, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõikes 11 sätestatud juhul.

 (7) Registreerimise avalduse esitamisel peab füüsiline isik, samuti juriidilise isiku või riigi-, valla- või linnaasutuse esindaja esitama isikut tõendava dokumendi. Volitatud esindaja peab koos isikut tõendava dokumendiga esitama ka volitust tõendava dokumendi.

 (8) Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane teostab kaugmüüki Eesti isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük) ja soovib, et enne registreerimiskohustuse tekkimist maksustataks tema kaugmüüki Eestis ning et ta saaks end maksukohustuslasena registreerida käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, peab ta esitama oma asukohariigi pädeva ametiasutuse kirjaliku kinnituse, et see ametiasutus on registreerimisest teadlik.

 (9) Kui maksukohustuslane teostab kaugmüüki teise liikmesriigi isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük) ja soovib, et enne vastavas liikmesriigis kehtestatud kaugmüügi piirmäära ületamist maksustataks tema kaugmüüki selles liikmesriigis ning et ta saaks end registreerida selle liikmesriigi maksukohustuslasena, peab ta oma soovist maksuhaldurit kirjalikult teavitama 30 päeva enne maksukohustuse üleminekut teise liikmesriiki. Maksuhaldur väljastab kirjaliku kinnituse, et on teadlik isiku soovist hakata teises liikmesriigis teostatava kaugmüügi eest maksu maksma selles teises liikmesriigis.

 (10) Kui maksuhalduril on andmeid, et isikul on tekkinud registreerimiskohustus, kuid ta ei ole registreerimisavaldust tähtaegselt esitanud, registreerib maksuhaldur isiku omal algatusel registreerimiskohustuse tekkimise päeva seisuga. Maksuhaldur teeb isikule tema registreerimist käsitleva otsuse teatavaks kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

 (11) Kui maksuhaldur tuvastab pärast maksukohustuslase registreerimist, et avaldus on esitatud ettenähtust hiljem ning isik oleks pidanud hakkama täitma maksukohustuslase kohustusi (§ 24) enne maksuhalduri otsuses nimetatud kuupäeva, tunnistab maksuhaldur oma esialgse otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks, teeb uue otsuse ning registreerib maksukohustuslase selle päeva seisuga, mil registreerimiskohustus tekkis. Maksuhaldur teeb isikule tema registreerimist käsitleva otsuse teatavaks kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

 (12) Isiku maksukohustuslasena registreerimise avalduse vorm ja maksukohustuslase registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 21. Piiratud maksukohustuslasena registreerimine

 (1) Isikul, välja arvatud maksukohustuslasel või ettevõtlusega mittetegeleval füüsilisel isikul, kes saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata välisriigi maksukohustuslaselt käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud teenust, tekib piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus teenuse saamise päevast.

 (2) Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade (§ 8), välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 160 000 krooni, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus nimetatud piirmäära ületamise päevast.

 (3) Piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks.

 (4) Isik võib esitada maksuhaldurile avalduse enda piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks enne käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud registreerimiskohustuse tekkimist.

 (5) Piiratud maksukohustuslase registreerimisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud maksukohustuslase registreerimise sätteid.

 (6) Piiratud maksukohustuslase registreerimise avalduse vorm ja registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 22. Maksukohustuslasena registrist kustutamine

 (1) Kui isik on registreeritud maksukohustuslasena ja tema tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ei ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära, võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.

 (2) Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane, kes teostab kaugmüüki Eesti isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük), registreeriti maksukohustuslasena käesoleva seaduse § 20 lõike 2 alusel enne registreerimiskohustuse tekkimist ja ta on olnud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks aastat ning tema tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt ka alanud kalendriaastal käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 või 2 sätestatud piirmäära, võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks.

 (3) Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta.

 (4) Kui maksukohustuslane või tema tegevus Eestis on lõpetatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase maksukohustuslaste registrist.

 (5) Maksukohustuslane kustutatakse maksukohustuslasena registrist maksuhalduri juhi otsuse alusel. Enne maksukohustuslasena registrist kustutamise otsustamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel, kontrollib maksuhaldur vajaduse korral tema majandustegevust. Maksukohustuslane loetakse registrist kustutatuks otsuses nimetatud kuupäeva seisuga.

§ 23. Piiratud maksukohustuslasena registrist kustutamine

 (1) Kui piiratud maksukohustuslane registreeritakse maksukohustuslasena käesoleva seaduse § 20 kohaselt, kustutatakse ta registrist piiratud maksukohustuslasena.

 (2) Kui isik on olnud piiratud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks aastat ja tema poolt ühendusesiseselt soetatud kauba väärtus ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt ka alanud kalendriaastal käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud piirmäära, võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks piiratud maksukohustuslasena.

 (3) Kui piiratud maksukohustuslane või tema tegevus Eestis on lõpetatud, kustutab maksuhaldur ta registrist piiratud maksukohustuslasena.

 (4) Piiratud maksukohustuslane kustutatakse piiratud maksukohustuslasena registrist maksuhalduri juhi otsuse alusel. Enne registrist kustutamise otsustamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul, kontrollib maksuhaldur vajaduse korral tema tegevust. Piiratud maksukohustuslane loetakse registrist kustutatuks otsuses nimetatud kuupäeva seisuga.

§ 24. Maksukohustuslase õigused ja kohustused

  Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.

§ 25. Piiratud maksukohustuslase õigused ja kohustused

 (1) Piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast arvates peab isik täitma piiratud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma vastavalt käesoleva seaduse § 29 lõikes 12 sätestatule, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § 36 lõikes 3 sätestatu kohaselt. Piiratud maksukohustuslane peab esitama käibedeklaratsioone vastavalt käesoleva seaduse §-s 27 sätestatule üksnes juhul, kui ta on maksustamisperioodil teinud § 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid. Piiratud maksukohustuslasel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

 (2) Piiratud maksukohustuslane, kes registreeriti käesoleva seaduse § 21 lõike 1 alusel välisriigi maksukohustuslaselt käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud teenuse saamisel, ei ole kohustatud maksma käibemaksu kauba ühendusesiseselt soetamiselt, välja arvatud aktsiisikauba või uue transpordivahendi ühendusesisene soetamine, kui kalendriaasta jooksul soetatud kaupade maksustatav väärtus ei ületa 160 000 krooni. Nimetatud piirmäära ületamise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul peab piiratud maksukohustuslane teavitama maksuhaldurit kirjalikult kauba ühendusesisese soetamise piirmäära ületamisest.

 (3) Piiratud maksukohustuslane, kes käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei maksa käibemaksu kauba ühendusesiseselt soetamiselt, ei tohi kasutada oma piiratud maksukohustuslasena registreerimise numbrit teisest liikmesriigist kauba soetamisel. Kui piiratud maksukohustuslane kasutab teisest liikmesriigist kauba soetamisel oma piiratud maksukohustuslasena registreerimise numbrit, on ta kohustatud täitma kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusi.

§ 26. Maksukohustuslaste registreerimine ühe maksukohustuslasena

 (1) Maksukohustuslaste ühise taotluse alusel registreerib maksuhaldur ühe maksukohustuslasena emaettevõtja ja tütarettevõtjad äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523) tähenduses. Ühe maksukohustuslasena registreeritakse ühise taotluse alusel ka maksukohustuslased, kelle puhul esineb üks järgmistest asjaoludest:
 1) samale isikule kuulub vähemalt 50 protsenti iga ühe maksukohustuslasena registreeritava aktsiaseltsi aktsiatest või osa-, täis- või usaldusühingu osalusest;
 2) samale isikule kuulub vähemalt 50 protsenti iga ühe maksukohustuslasena registreeritava aktsiaseltsi aktsiatega või osaühingu osadega või täis- või usaldusühingu sissemaksetega määratud häältest.

 (2) Maksukohustuslasena registreerimata isikud registreerib maksuhaldur enne nende ühe maksukohustuslasena registreerimist eraldi maksukohustuslastena käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud korras.

 (3) Maksuhaldur tunnistab maksukohustuslaste ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks:
 1) kui maksuhalduril on andmeid, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid enam ei esine – nende lõppemise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga;
 2) ühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste ühise taotluse alusel – selle saamise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga.

 (4) Ühe maksukohustuslasena registreerimise kord, registreerimisavalduse vorm, registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm ning maksukohustuslaste taotlusel nende ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (5) Ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise päevast alates loetakse maksukohustuslased taas registreerituks eraldi maksukohustuslastena.

 (6) Ühe maksukohustuslasena registreeritud isikud esitavad käibedeklaratsiooni eraldi, kuid vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt. Ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise korral vastutavad maksukohustuslased solidaarselt käibemaksuvõla eest, mis on tekkinud ajal, mil nad olid registreeritud ühe maksukohustuslasena.

 (7) Enammakstud käibemaksu arvestust peetakse kõigi ühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste kohta eraldi. Enammakstud käibemaks tagastatakse vastavalt ühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste esitatud käibedeklaratsioonidele.

§ 27. Maksustamisperiood ja käibedeklaratsioon

 (1) Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe deklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (2) Käibedeklaratsiooni on kohustatud esitama:
 1) maksukohustuslane;
 2) piiratud maksukohustuslane, kes on maksustamisperioodil teinud käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid;
 3) käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 2 nimetatud isik tehingu puhul, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma.

 (3) Maksukohustuslane, kes võõrandas teise liikmesriigi isikule, keda ei ole registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena, uue transpordivahendi, peab lisama käibedeklaratsioonile selle transpordivahendi müümisel väljastatud arve koopia.

 (4) Maksuhalduri juht võib oma otsusega kehtestada maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel talle kalendrikuust pikema maksustamisperioodi, mis algab kalendrikuu või esimese maksustamisperioodi esimesel päeval ja lõpeb mõne sellele järgneva kalendrikuu viimasel päeval. Ka sellisel juhul esitatakse maksuhaldurile käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

 (5) Kui maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane muudab eelmise maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsiooni andmeid, on ta kohustatud selle maksustamisperioodi kohta esitama maksuhaldurile uue, muudetud andmetega käibedeklaratsiooni.

§ 28. Kauba ühendusesisese käibe aruanne

 (1) Maksukohustuslane, kellel on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive või kes on maksustamisperioodi jooksul võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus, on kohustatud esitama kauba ühendusesisese käibe aruande.

 (2) Kauba ühendusesisese käibe aruanne esitatakse maksuhaldurile kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

 (3) Kui maksukohustuslane muudab eelmise kvartali kohta esitatud kauba ühendusesisese käibe aruande andmeid, on ta kohustatud vastava kvartali kohta esitama maksuhaldurile kauba ühendusesisese käibe muutmise aruande.

 (4) Kauba ühendusesisese käibe aruande vorm ja täitmise juhend ning kauba ühendusesisese käibe muutmise aruande vorm ja täitmise juhend kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 29. Käibemaksusumma arvutamine

 (1) Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 1, 5 või 6 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.

 (2) Arvestatud käibemaks on maksukohustuslase tehtud käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingute või toimingute, välja arvatud kauba import, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.

 (3) Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt:
 1) teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
 2) imporditud kauba eest tasutud käibemaks;
 3) välisriigi maksukohustuslaselt, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks;
 4) ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.

 (4) Kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tehingute tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, arvatakse maha ainult lõikes 1 sätestatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu eristada ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksust, määratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise kord maksukohustuslase taotluse alusel maksuhalduri juhi otsusega, lähtudes kaupade ja teenuste tegelikust kasutusest. Sõiduauto sisendkäibemaks arvatakse maha, sõltumata selle ettevõtluses kasutamise osatähtsusest.

 (5) Maksukohustuslasel, kes on enne tema maksukohustuslasena registreerimise päeva soetanud kaupu nende võõrandamiseks või võõrandatavate kaupade tootmiseks, või kes on soetanud kaupu maksuvabaks käibeks (§ 16), külaliste vastuvõtuks, oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks (§ 30) või ettevõtlusega mitteseotud otstarbeks, on õigus maha arvata nende kaupade sisendkäibemaks maksustamisperioodil, mil need kaubad maksustatava käibena võõrandati.

 (6) Maksukohustuslasel on õigus käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud kauba ekspordi korral vähendada oma maksukohustust § 5 lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmise maksustamisperioodil tolli kinnitusega dokumendil märgitud käibemaksusumma võrra, kui kauba võõrandamise maksustamisperioodi eest käibedeklaratsiooni esitamise ajal ei olnud täidetud kõik tingimused, mille kohaselt kauba võõrandamist käsitatakse kauba ekspordina.

 (7) Kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta.

 (8) Kui kauba käive on toimunud, kuid leping, mille kohaselt kauba omandiõigus läheb kauba lepingujärgsele kasutajale üle lepingu lõppemisel, katkestatakse ning maksukohustuslasena registreerimata ostja tagastab kauba, võib müüja korrigeerida kauba tagastamise maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ostjale tagastatud käibemaksusumma võrra.

 (9) Kui müüjale on ostjalt raha laekunud, kuid kaupa ei ole võõrandatud või teenust osutatud, võib müüja jätta sellelt kaubalt või teenuselt käibemaksu arvestamata juhul, kui ta on summa ostjale tagastanud.

 (10) Registrist kustutamisel tasub maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata kaupadelt, mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul. Kaupade maksustatav väärtus on nende soetusmaksumus või selle puudumisel omahind.

 (11) Registrist kustutamisel seoses tegevuse lõpetamisega tasub maksukohustuslane käibemaksu likvideerimisjaotisena jagatavalt varalt, mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. Vara maksustatav väärtus on vara harilik väärtus.

 (12) Piiratud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 nimetatud toimingutelt arvestatud käibemaks.

 (13) Käibemaksusumma arvestamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 11 kohaselt määratud päeval kehtivast maksumäärast. Kui kauba impordi või kauba ühendusesesisese soetamise puhul on käibemaksusumma arvestamiseks vajalikud andmed väljendatud välisvaluutas, määratakse vahetuskurss tolliväärtuse arvutamist reguleerivate ühenduse tolliseadustiku sätete kohaselt. Kui muu tehingu puhul on käibemaksu arvestamiseks vajalikud andmed väljendatud välisvaluutas, kohaldatakse käesoleva seaduse § 11 kohaselt määratud päeval kehtivat Eesti Panga määratud Eesti krooni vahetuskurssi.

§ 30. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud

 (1) Arvestatud käibemaksust ei arvata maha külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks kasutatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata töölähetuses töötajate majutamiseks kasutatud teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamisel.

§ 31. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused

 (1) Teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

 (2) Kauba ühendusesisese soetamise, paigaldatava või kokkupandava kauba soetamise, kolmnurktehingu tingimustel kauba soetamise (§ 3 lõike 4 punkt 4) või teise liikmesriigi maksukohustuslaselt kauba muu soetamise korral, millelt maksukohustuslane peab seaduse kohaselt arvestama käibemaksu, arvatakse sisendkäibemaks maha arve alusel.

 (3) Välisriigi maksukohustuslaselt saadud teenuse korral, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt arvestama käibemaksu, arvatakse sisendkäibemaks maha arve alusel.

 (4) Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha tollideklaratsiooni ja importimisel käibemaksu tasumist tõendava dokumendi alusel. Kauba importimise korral ühendusevälisest riigist, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa, arvatakse sisendkäibemaks maha ühendusevälise riigi maksukohustuslaselt saadud arve ja importimisel käibemaksu tasumist tõendava dokumendi alusel.

 (5) Kui imporditava kauba omanik on ühendusevälise riigi maksukohustuslane, kes ei ole registreeritud ühegi liikmesriigi maksukohustuslasena, on imporditud kauba sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus Eestis maksukohustuslasena registreeritud kauba saajal.

 (6) Impordimaksude tasumisel tollimaakleri kaudu on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaks maha arvata pärast seda, kui ta on saanud:
 1) tollideklaratsiooni vormistanud tollimaaklerilt tolli kinnitatud tollideklaratsiooni originaali või elektroonse andmetöötlussüsteemi kaudu esitatud tollideklaratsiooni väljatrüki ja
 2) tollimaaklerilt või tollilt kinnituse, et tollile on käibemaks tasutud.

 (7) Tollimaakler ei või käsitada teise isiku eest tasutud käibemaksu oma ettevõtluseks imporditud kaubalt tasutud käibemaksuna.

 (8) Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup on kätte saadud ja käibemaks tasutud. Muudel juhtudel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil käesoleva seaduse § 11 kohaselt kaup või teenus soetati või saadi.

 (9) Soetatud kauba või saadud teenuse ja selle kohta väljastatud arve saamisel eri maksustamisperioodidel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kauba võõrandajal või teenuse osutajal tekkis käive käesoleva seaduse § 11 kohaselt. Kui maksustamisperioodi käibedeklaratsiooni esitamise ajaks ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevat arvet saadud, arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil arve saadakse.

§ 32. Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine

 (1) Kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse sisendkäibemaks arvestatud käibemaksust maha osaliselt. Osalisel mahaarvamisel lähtutakse maksukohustuslase maksustatava käibe ning kogu tema Eestis tekkinud käibe, millele lisatakse maksukohustuslase osutatud teenuste, mille tekkimise koht ei ole Eesti, suhtest (edaspidi maksustatava käibe ja kogu käibe suhe). Maksustatava käibe ja kogu käibe suhe ümardatakse ülespoole sajandikeni ehk täisprotsendini.

 (2) Maksustatava käibe ja kogu käibe suhte arvutamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist, kaasa arvatud juhul, kui maksukohustuslane on käesoleva seaduse § 16 lõike 3 kohaselt kauba maksustatavale väärtusele käibemaksu lisanud. Samuti ei võeta arvesse juhuslikku käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 5 ja 6 nimetatud teenuste osutamist.

 (3) Sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise korral on maksukohustuslasel lubatud tema põhjendatud taotluse alusel maksuhalduri juhilt saadud kirjalikul loal muuta kalendriaasta kestel käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 käsitletud maksustatava käibe ja kogu käibe suhet juhul, kui jooksva kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe tegelik suhe sellest oluliselt erineb.

 (4) Ettevõtluse tarbeks põhivara, sealhulgas kinnisasja soetamisel ja selle tarbeks kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutava sisendkäibemaksu võib maksukohustuslane maha arvata põhivara või selle tarbeks kauba soetamise või teenuse saamise kuul, lähtudes põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise prognoositavast osatähtsusest põhivara soetamise aastal. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele põhivara soetamise aastast alates sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul. Sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on kinnisasja ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul kümme kalendriaastat ning muu põhivara ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul viis kalendriaastat. Esimeseks kalendriaastaks loetakse ajavahemik põhivara soetamise päevast kuni jooksva kalendriaasta lõpuni. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

 (5) Põhivara võõrandamisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu põhivara võõrandamise kuul. Sisendkäibemaksu korrigeerimist ei tule teha ettevõtluses kasutatava kinnisasja võõrandamise korral krediidi- või finantseerimisasutusele, kui kinnisasja võõrandanud isik on lepingu alusel võtnud selle kinnisasja samal maksustamisperioodil krediidi- või finantseerimisasutuselt kasutusse ja jätkab selle kasutamist ettevõtluses vähemalt kümne aasta täitumiseni kinnisasja oma ettevõtluses kasutamise algusest.

 (6) Osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (7) Investeeringukulla maksuvaba käivet teostaval maksukohustuslasel on lubatud maha arvata:
 1) käesoleva seaduse § 16 lõike 3 punktis 4 nimetatud õigust kasutanud maksukohustuslaselt investeeringukulla ostmisel makstud sisendkäibemaks;
 2) tema imporditud, ühendusesiseselt soetatud või teiselt maksukohustuslaselt soetatud investeeringukullana mittekasutatavalt kullalt makstud sisendkäibemaks, kui ta muudab selle kulla investeeringukullaks;
 3) kulla vormi, massi või kullasisalduse muutmisega seotud teenuse saamisel makstud sisendkäibemaks.

§ 33. Sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise meetodid

 (1) Sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud juhul on maksukohustuslasel samal kalendriaastal lubatud kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit.

 (2) Proportsionaalse mahaarvamise puhul rakendatakse maksustatava käibe ja kogu käibe suhet kogu sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Maksustatava käibe ja kogu käibe suhe määratakse maksukohustuslase eelmise kalendriaasta käibe põhjal. Tulemust korrigeeritakse kalendriaasta lõpul, lähtudes selle kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest. Kui ettevõtlus on kestnud alla ühe kalendriaasta, määrab maksustatava käibe ja kogu käibe suhte maksuhalduri juht oma otsusega maksukohustuslase taotluse alusel tema esimese kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe prognoositava suhte põhjal.

 (3) Otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodi puhul arvatakse arvestatud käibemaksust maha maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaks. Maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha ei arvata. Nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaks arvatakse maha vastavalt maksustatava käibe ja kogu käibe suhtele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras. Maksukohustuslane peab raamatupidamises eraldi kajastama maksustatavat ja maksuvaba käivet ning nende tarbeks soetatud kaupu ja saadud teenuseid, samuti kaupu ja teenuseid, mis on soetatud või saadud nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks.

 (4) Kui maksukohustuslasel on mõnes tegevusvaldkonnas üksnes maksuvaba või üksnes maksustatav käive ja mõnes tegevusvaldkonnas nii maksustatav kui maksuvaba käive, võib maksukohustuslane maksuhalduri juhi kirjalikul loal selle tegevusvaldkonna nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu maha arvata, lähtudes maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest samas tegevusvaldkonnas. Muus osas rakendatakse sellisel juhul käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

§ 34. Sisendkäibemaksu tagastamine maksukohustuslasele

 (1) Kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase samal maksustamisperioodil mahaarvatavast sisendkäibemaksust, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele maksukorralduse seaduses sätestatud korras.

 (2) Maksuhalduri juhi otsuse alusel on maksuhalduril õigus seoses maksukohustuslase kontrollimisega pikendada käibemaksu tagastamise tähtaega kuni 30 kalendripäeva võrra. Sellekohase otsuse peab maksuhaldur maksukohustuslasele teatavaks tegema käibemaksu tagastamise taotluse saamise päevast alates 20 kalendripäeva jooksul. Otsuses tuleb tähtaja pikendamist põhjendada.

§ 35. Sisendkäibemaksu tagastamine muudel juhtudel

 (1) Välisriigi maksukohustuslase kirjaliku taotluse alusel ning rahandusministri määrusega kehtestatud korras tagastatakse välisriigi maksukohustuslasele tema ettevõtluses kasutatava kauba, välja arvatud kinnisasi, importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaks, kui:
 1) ta on kohustatud oma asukohariigis maksma käibemaksu ettevõtjana;
 2) tal puudub Eestis püsiv tegevuskoht;
 3) tagastatava käibemaksu summa kalendriaastas on vähemalt 400 krooni või 3000 krooni juhul, kui taotlus esitatakse perioodi kohta, mis on pikem kui kolm kuud, kuid lühem kui kalendriaasta.

 (2) Juhul kui isik on ühendusevälise riigi maksukohustuslane, tagastatakse Eestis isikule tema ettevõtluses kasutatava kauba, välja arvatud kinnisasi, importimisel või soetamisel või teenuse saamisel tasutud käibemaks, kui lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustele on täidetud järgmised tingimused:
 1) Eesti maksukohustuslasel on õigus samadel tingimustel sama kauba importimisel, soetamisel või sama teenuse saamisel tasutud sisendkäibemaks käesoleva seaduse kohaselt oma arvestatud käibemaksust maha arvata;
 2) välisriigi maksukohustuslase asukohariigis on Eesti residentidel käibemaksu tagasisaamise õigus;
 3) tagastatava käibemaksu summa kalendriaastas on vähemalt 5000 krooni.

 (3) Elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorda rakendava ühendusevälise riigi maksukohustuslase, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena, kirjaliku taotluse alusel tagastatakse rahandusministri määrusega kehtestatud korras ühendusevälise riigi maksukohustuslasele tema ettevõtluses kasutatava kauba, välja arvatud kinnisasi, importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaks.

 (4) Tagastatav käibemaks kantakse rahandusministri määrusega kehtestatud vormis esitatud taotluses nimetatud pangakontole.

 (5) Vabariigi Valitsusel on õigus määrusega kehtestada nende vallasasjade ja teenuste nimekiri, mille soetamisel või saamisel tasutud käibemaksu ei tagastata ühendusevälise riigi maksukohustuslasele ka siis, kui käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 nõuded on täidetud.

 (6) Eestis kauba soetamisel tasutud sisendkäibemaks tagastatakse isikule, kes ekspordib selle kauba humanitaarabi korras, kui selle kauba eksport on tõendatud käesoleva paragrahvi § 5 lõike 5 alusel kehtestatud dokumentidega.

 (7) Isikule, kes võõrandab uue transpordivahendi, mis toimetatakse teise liikmesriiki, ning kellel ei ole käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud õigust sisendkäibemaks maha arvata, tagastatakse uue transpordivahendi soetamisel tasutud käibemaks pärast uue transpordivahendi toimetamist teise liikmesriiki, kui ta tõendab, et teises liikmesriigis on selle kauba ühendusesiseselt soetamiselt käibemaks makstud. Käibemaksu ei tagastata rohkem, kui uue transpordivahendi müügihinnalt arvutatud käibemaksu ulatuses.

 (8) Isikule, kellel puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning kes ei saa taotleda käibemaksu tagastamist käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, tagastatakse kauba importimisel tasutud käibemaks, kui ta tõendab, et teises liikmesriigis on selle kauba ühendusesiseselt soetamiselt käibemaks makstud.

 (9) Maksukohustuslasele, kes annab transpordivahendi, välja arvatud sõiduauto üürile, rendile või kasutusvaldusse ühendusevälise riigi isikule, tagastatakse tema taotluse alusel sellelt teenuselt tasutud käibemaks, kui ta tõendab, et transpordivahendit kasutati ühendusevälises riigis ning sellelt teenuselt on makstud käibemaks ka ühendusevälises riigis.

 (10) Välisriigi maksukohustuslasele käibemaksu tagastamise kord ja käibemaksu tagastamiseks esitatava taotluse vorm ning humanitaarabi korras kaupa eksportivale isikule käibemaksu tagastamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (11) Uue transpordivahendi soetamisel tasutud käibemaksu erijuhul tagastamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (12) Elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorda rakendavale ühendusevälisele maksukohustuslasele (§ 43 lõige 1) tema ettevõtluses kasutatava kauba, välja arvatud kinnisasi, importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaksu tagastamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 36. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase kohustused arvestuse pidamisel

 (1) Maksukohustuslane on kohustatud:
 1) säilitama kronoloogilises järjestuses tema poolt või tema eest (§ 37 lõige 1) väljastatud arvete koopiad ning soetatud kaupade ja saadud teenuste arved seitsme aasta jooksul nende väljastamise või saamise päevast arvates. Arvel olev informatsioon tuleb säilitada algsel kujul. Kauba importimist tõendavad tollideklaratsioonid tuleb säilitada seitsme aasta jooksul, arvates tolliformaalsustele järgneva kalendriaasta algusest;
 2) pidama maksustatava ja maksuvaba käibe, arvestatud käibemaksu ning teiselt registreeritud maksukohustuslaselt saadud maksustatava käibe või ettevõtluses kasutatava käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu ning käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud saadud teenuse või soetatud kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud sisendkäibemaksu ja imporditud kauba eest tasutud sisendkäibemaksu igapäevast arvestust rahandusministri määrusega kehtestatud korras;
 3) pidama arvestust teise liikmesriiki tema poolt või tema eest toimetatud kaupade kohta, mida ei käsitata kauba ühendusesisese käibena käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel;
 4) pidama arvestust teisest liikmesriigist Eestisse temale toimetatud käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktis 3 nimetatud vallasasjade kohta nende identifitseerimist võimaldava täpsusega.

 (2) Maksukohustuslasena registreeritud investeeringukulla müüja on kohustatud pidama arvestust kõigi investeeringukullaga seotud tehingute ja investeeringukulla ostjate kohta ning säilitama iga tehingut käsitleva dokumentatsiooni viie aasta jooksul, alates tehingu toimumise päevast.

 (3) Piiratud maksukohustuslane on kohustatud:
 1) säilitama kronoloogilises järjestuses käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud soetatud kaupade ja saadud teenuste arved seitsme aasta jooksul, arvates nende väljastamise või saamise päevast. Arvel olev informatsioon tuleb säilitada algsel kujul;
 2) pidama käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud saadud teenuste ja soetatud kaupade maksustatavalt väärtuselt arvestatud käibemaksu kohta igapäevast arvestust rahandusministri määrusega kehtestatud korras;
 3) pidama arvestust teise liikmesriiki tema poolt või tema eest toimetatud kaupade kohta, mida ei käsitata kauba ühendusesisese käibena käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel;
 4) pidama arvestust teisest liikmesriigist Eestisse temale toimetatud käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktis 3 nimetatud vallasasjade kohta nende identifitseerimist võimaldava täpsusega.

 (4) Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane võib valida arvete säilitamise koha tingimusel, et ta teeb arved või arvetel säilitatava informatsiooni maksuhaldurile viimase soovil viivitamatult kättesaadavaks. Kui arvete säilitamise koht on väljaspool Eestit, on maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurit arvete säilitamise kohast teavitama.

 (5) Maksustatava ja maksuvaba käibe, arvestatud käibemaksu ning teiselt registreeritud maksukohustuslaselt saadud maksustatava käibe või ettevõtluses kasutatava käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud kauba või teenuse eest tasutava sisendkäibemaksu ning § 3 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud saadud teenuse või soetatud kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud või imporditud kauba eest tasutud sisendkäibemaksu kohta igapäevase arvestuse pidamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 37. Arved

 (1) Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või käesoleva seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

 (2) Kui käive tekib kauba või teenuse eest osalisel või täielikul makse laekumisel, tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise päevast.

 (3) Käesoleva paragrahvi nõuetele vastavat arvet ei pea väljastama kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks, välja arvatud kaugmüügi, uue transpordivahendi võõrandamise ja ühendusevälise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise korral. Arvet ei pea väljastama ka käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 või 2 sätestatud kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel, kui vastavat käivet ei maksustata käibemaksuga.

 (4) Dokumenti, sealhulgas kreeditarvet, millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellele arvele, käsitatakse arvena.

 (5) Kauba soetaja või teenuse saaja võib väljastada arve maksukohustuslase poolt talle võõrandatud kauba või osutatud teenuse kohta, kui poolte vahel on enne käibe toimumist sõlmitud kirjalik kokkulepe selles, et kauba soetaja või teenuse saaja väljastab arve ning maksukohustuslane aktsepteerib seda. Kokkulepe peab sisaldama arvete maksukohustuslasepoolse aktsepteerimise korda.

 (6) Arve võib väljastada paberil või kauba soetaja või teenuse saaja nõusolekul elektrooniliselt.

 (7) Arvele tuleb märkida:
 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;
 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;
 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;
 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;
 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
 6) kauba kogus või teenuse maht;
 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;
 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud;
 9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
 10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides.

 (8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 loetletule tuleb arvele märkida:
 1) nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustatava käibe või maksuvaba käibe puhul viide selle rakendamise aluseks olevale käesoleva seaduse § 15 lõike 3 või 4 punktile või § 16 vastavale lõikele ja punktile või kuuenda direktiivi artikli 13 või 15 vastavale punktile, ühendusesisese käibe puhul artikli 28c lõikele A ja liikmesriikide vahelise veoteenuse puhul sama artikli lõikele C;
 2) kauba soetajal või teenuse saajal lasuva maksukohustuse puhul viide selle aluseks olevale käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktile või § 3 lõike 4 punktile või kuuenda direktiivi artiklile 21;
 3) ühendusevälise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise (§ 5 lõige 2) puhul viide käesoleva seaduse § 5 lõikele 2 või kuuenda direktiivi artikli 15 lõikele 2;
 4) uue transpordivahendi ühendusesisesel võõrandamisel andmed, mis tõendavad, et võõrandatav kaup on uus transpordivahend, ja viide kuuenda direktiivi artikli 28c lõike A alalõikele b;
 5) kolmnurktehingu puhul kauba soetaja maksukohustuslasena registreerimise number ja viide kuuenda direktiivi artikli 28c lõikele A ja artiklile 21;
 6) reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 40) rakendamise puhul viide käesoleva seaduse §-le 40 või kuuenda direktiivi artiklile 26;
 7) kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 41) või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 42) rakendamisel viide käesoleva seaduse §-le 41 või 42 või kuuenda direktiivi artiklile 26a;
 8) juhul kui välisriigi maksukohustuslane on määranud maksuesindaja (§ 20), selle maksuesindaja maksukohustuslasena registreerimise number, nimi ja aadress ning viide kuuenda direktiivi artiklile 21.

 (9) Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 1000 krooni ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel:
 1) reisijateveo teenuse osutamisel;
 2) parkimisautomaadi, automaattankla ja muude samalaadsete aparaatide väljatrükitava arve korral.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhtudel märgitakse arvele vähemalt järgmised andmed:
 1) arve väljastamise kuupäev;
 2) maksukohustuslase nimi, maksukohustuslasena registreerimise number;
 3) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
 4) maksustatav summa;
 5) tasumisele kuuluv käibemaksusumma.

 (11) Maksukohustuslane, kellele väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 10 loetletud nõuetele vastav arve, on kohustatud sellele arvele märkima oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri.

§ 38. Käibemaksu tasumine ja käibemaksu laekumine

 (1) Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates.

 (2) Kauba importimisel makstakse käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korras. Kauba importimisel käesoleva seaduse § 6 punktis 4 nimetatud juhul esitab isik andmed kauba importimise kohta tollideklaratsiooni vormil ja maksab käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korras.

 (3) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 2 nimetatud isikul tuleb tasuda käibemaks arve või muu müügidokumendi väljastamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.

 (4) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 3 nimetatud isik tasub rahandusministri kehtestatud korra kohaselt käibemaksu tollile teisest liikmesriigist soetatud uue transpordivahendi registreerimise päevaks või mitteregistreeritava uue transpordivahendi puhul kümne kalendripäeva jooksul, arvates transpordivahendi Eestisse toimetamise päevast.

 (5) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 4 nimetatud isik tasub käibemaksu alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisi maksmise korra kohaselt.

 (6) Käibemaks laekub riigieelarvesse.

 (7) Maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt uue transpordivahendi ühendusesisesel soetamisel käibemaksu tasumise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

5. peatükk MAKSUSTAMISE ERISÄTTED 

§ 39. Välisesindusele, diplomaadile, ühenduse institutsioonile ja välisriigi relvajõududele kohaldatavad maksusoodustused

 (1) Käibemaksuga ei maksustata Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale, konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul) ning erimissiooni ja Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esindusele, välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile ning ühenduse institutsioonile, samuti nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni ja institutsiooni haldustöötajale vajaliku kauba importi. Sellise kauba, välja arvatud toiduainete soetamisel ning teenuse saamisel Eestis tagastatakse nendelt tasutud käibemaks käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel juhul, kui kaupade ja teenuste kogumaksumus koos käibemaksuga on arve kohaselt vähemalt 1000 krooni. Kommunaalmaksete, sideteenuste ja kütuse puhul vedelkütuse seaduse (RT I 2003, 21, 127) tähenduses tagastatakse käibemaks ka väiksema summa korral.

 (2) Käibemaksuga ei maksustata NATO liikmesriigi, välja arvatud Eesti relvajõududele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ning nende liikmetele vajaliku kauba importi, kui nimetatud relvajõud osalevad ühises kaitsetegevuses. Sellise kauba ning teenuse saamisel Eestis tagastatakse nendelt tasutud käibemaks käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel. Muu välisriigi relvajõududele ja tsiviilkoosseisule ning nende liikmetele, rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile ning rahvusvahelisele sõjalisele õppeasutusele kohaldatakse käesolevas lõikes nimetatud maksusoodustusi juhul, kui see on ette nähtud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni ja institutsiooni või lõikes 2 nimetatud relvajõudude ja tsiviilkoosseisu ning nende liikmete, peakorteri ja õppeasutuse vajadusteks imporditava kauba käibemaksust vabastamise kord ja tingimused ning käibemaksu tagastamise kord ja tingimused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Eestis soetatud kauba eest tasutud käibemaksu tagastamiseks esitatava taotluse vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (4) Erandeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib teha vastastikkuse põhimõttel välisministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse määrusega.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni, institutsiooni või füüsilise isiku õigust taotleda käibemaksuvabastust või käibemaksu tagastamist kinnitab välisminister.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud relvajõudude ja tsiviilkoosseisu ning nende liikmete, peakorteri ja õppeasutuse õigust taotleda käibemaksuvabastust või käibemaksu tagastamist kinnitab kaitseminister.

§ 40. Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord

 (1) Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda kohaldatakse juhul, kui maksukohustuslane osutab oma nimel turismiseaduse § 3 punktides 2–12 nimetatud reisiteenust, välja arvatud transpordivahendi renditeenuse osutamine (edaspidi reisiteenus), ning kasutab reisiteenuse osutamisel teiselt maksukohustuslaselt või ettevõtlusega tegelevalt isikult soetatud kaupa või saadud teenust.

 (2) Erikorda ei kohaldata, kui maksukohustuslane oma nimel osutab reisiteenust teisele maksukohustuslasele edasimüügiks.

 (3) Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse käibe tekkimise koht on Eesti. Reisiteenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti juhul, kui reisiteenuse osutamisel kasutatud teiselt maksukohustuslaselt või ettevõtlusega tegelevalt isikult saadud teenust osutab see teine isik ühendusevälises riigis. Kui osa reisiteenusest osutatakse ühendusevälises riigis, ei loeta Eestit käibe tekkimise kohaks üksnes ühendusevälises riigis osutatud teenusega seotud reisiteenuse osas.

 (4) Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse maksustatav väärtus on reisiteenuse saaja poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma ja maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt või ettevõtlusega tegelevatelt isikutelt vahetult teenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse vahe, mida vähendatakse selles sisalduva käibemaksu võrra.

 (5) Maksukohustuslase põhjendatud kirjaliku taotluse alusel võib maksuhaldur anda maksukohustuslasele loa kasutada reisiteenuse maksustatava väärtuse arvutamisel teenuse osutamisele eelnenud kalendriaasta keskmist marginaali. Marginaal on maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt reisiteenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse ja teenuse saaja poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma suhe. Maksukohustuslane, kes kasutab reisiteenuse maksustatava väärtuse arvutamisel maksuhalduri loal eelmise kalendriaasta keskmist marginaali, on kohustatud seda marginaali kasutama kuni kalendriaasta lõpuni ning korrigeerima reisiteenuse maksustatavat väärtust kalendriaasta lõpul kogu kalendriaasta ulatuses, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt arvutatud reisiteenuse maksustatavast väärtusest.

 (6) Erikorda rakendaval maksukohustuslasel ei ole õigust käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 alusel arvestatud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu, mille ta on vahetult reisiteenuse saaja teenindamiseks kauba soetamisel või teenuse saamisel maksnud teisele maksukohustuslasele.

 (7) Maksukohustuslane käsitab reisiteenuse saajale erikorra alusel osutatavaid teenuseid ja võõrandatavaid kaupu ühtse reisiteenusena.

 (8) Erikorda rakendav maksukohustuslane ei märgi erikorra alusel maksustatava reisiteenuse eest väljastatavale arvele kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud ega käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 kohaselt arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.

 (9) Maksukohustuslane, kes osutab erikorra alusel maksustatavaid reisiteenuseid ning teenuseid, millele erikorda ei kohaldata, on kohustatud pidama eraldi arvestust erikorra alusel osutatavate reisiteenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud kaupade või saadud teenuste ning muude teenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud kaupade või saadud teenuste kohta.

§ 41. Kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikord

 (1) Maksukohustuslane, kes soetab kasutatud kauba, originaalkunstiteose või kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi tarbeks ning ei kasuta nimetatud kaupa, võib edasimüügil järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda, kui ta on soetanud selle kauba:
 1) Eesti või teise liikmesriigi isikult, kes ei ole maksukohustuslane;
 2) Eesti või teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes ei lisanud kauba võõrandamisel kauba hinnale käibemaksu ning kes ei saanud selle kauba soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata;
 3) Eesti või teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes järgib kasutatud kaupa, originaalkunstiteost ning kollektsiooni- ja antiikeset edasi müües käesolevas paragrahvis sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorda.

 (2) Kasutatud kaup on kasutuses olnud vallasasi, mis on kasutatav olemasoleval kujul või pärast parandamist, välja arvatud originaalkunstiteos, kollektsiooni- ja antiikese, väärismetall ja vääriskivi. Originaalkunstiteos on kaup, mis on nimetatud kuuenda direktiivi lisa I lõikes a, kusjuures maksukohustuslane võib originaalkunstiteosena mitte käsitada kuuenda direktiivi lisa I lõike a kolmes viimases punktis nimetatud kaupu. Kollektsiooniese on filateeliakaup, mille KN kood on 9704 00 00, ja zooloogiline, botaaniline, mineraloogiline, anatoomiline, ajalooline, arheoloogiline, paleontoloogiline, etnograafiline või numismaatiline kollektsioon või selle osa, mille KN kood on 9705 00 00. Antiikese on üle 100 aasta vanune ese, mille KN kood on 9706 00 00.

 (3) Kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme edasimüügi korral on käibe maksustatav väärtus kauba müügi- ja ostuhinna vahe, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra.

 (4) Maksukohustuslane, kes järgib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda, ei märgi väljastatavale arvele või muule müügidokumendile kauba soetamisel tasutud ega käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.

 (5) Kui maksukohustuslane on maksuhaldurit sellekohaselt teavitanud, võib ta järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda ka järgmiste kaupade edasimüügil:
 1) tema enda imporditud originaalkunstiteos, kollektsiooni- või antiikese;
 2) originaalkunstiteos, mille on maksukohustuslasele müünud autor või autoriõiguse valdaja.

 (6) Maksukohustuslane, kes rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud võimalust, peab selles lõikes nimetatud kaupade edasimüügil järgima käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda vähemalt kahe kalendriaasta jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud võimaluse rakendamisest.

 (7) Maksukohustuslase imporditud originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme käibe puhul käsitatakse ostuhinnana käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt arvestatud maksustatavat väärtust, millele on lisatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.

 (8) Maksukohustuslasel ei ole õigust arvata arvestatud käibemaksust maha käibemaksu, mille ta on tasunud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda kohaldanud maksukohustuslaselt kauba soetamisel.

 (9) Maksukohustuslasel ei ole tema teostatava käibe maksustamisel õigust arvata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korra alusel maha käibemaksu, mille ta on tasunud:
 1) originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme importimisel;
 2) originaalkunstiteose soetamisel autorilt või autoriõiguste valdajalt.

 (10) Maksukohustuslane on kohustatud pidama käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda järgides eraldi arvestust võõrandatud kaupade soetamise ja võõrandamise kohta. Maksukohustuslasel peavad olema dokumendid, mis tõendavad kauba soetamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikult ning kauba vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele.

§ 42. Avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikord

 (1) Kui kasutatud kaup, originaalkunstiteos, kollektsiooni- või antiikese müüakse avalikul enampakkumisel, on enampakkumise korraldaja käibe maksustatav väärtus kauba müügihinna ja komitendile makstava hinna vahe, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra.

 (2) Kauba müügihind on summa, mille ostja on tasunud enampakkumise korraldajale tema väljastatud arve või muu müügidokumendi alusel. Kauba müügihind sisaldab kauba enampakkumise hinda ja muid summasid, mille kauba ostja on enampakkumise korraldajale kohustatud seoses kauba soetamisega tasuma.

 (3) Komitendile makstav hind on kauba enampakkumise hinna ja enampakkumise korraldaja poolt komitendilt lepingu alusel saadud või saadava komisjonitasu vahe.

 (4) Enampakkumise korraldaja ei märgi ostjale esitatavale arvele või muule müügidokumendile käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda kohaldatakse juhul, kui enampakkumise korraldaja tegutseb käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikuga sõlmitud komisjonilepingu alusel, mille kohaselt kauba avalikul enampakkumisel makstakse müügilt komisjonitasu.

 (6) Enampakkumise korraldajana tegutsev maksukohustuslane, kellele on kaup toimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lepingu alusel, peab esitama komitendile aruande, milles on märgitud kauba enampakkumise hind ja tulemus, mis saadakse komitendi makstava komisjonitasu mahaarvamisel enampakkumise hinnast. Aruannet käsitatakse ühtlasi komitendi arvena enampakkumise korraldajale.

§ 43. Elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikord

 (1) Elektrooniliselt osutatava teenuse puhul on võimalik rakendada käibemaksustamise erikorda (edaspidi erikord) tingimusel, et teenust osutab ühendusevälise riigi maksukohustuslane, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena (edaspidi  ühenduseväline maksukohustuslane), liikmesriigi isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane.

 (2) Ühenduseväline maksukohustuslane, kes on valinud erikorra rakendamise, on kohustatud erikorda kohaldama kõigile teenustele, mida ta elektrooniliselt osutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele.

 (3) Kui ühenduseväline maksukohustuslane on otsustanud end erikorra alusel Eestis registreerida, on ta kohustatud maksuhaldurile elektrooniliselt teatama, millal tema tegevus maksukohustuslasena algab, lõpeb või muutub selliselt, et ta enam erikorda kasutada ei saa.

 (4) Registreerimiseks esitab ühenduseväline maksukohustuslane maksuhaldurile enda kohta elektrooniliselt järgmised kohustuslikud andmed:
 1) nimi ja aadress;
 2) elektroonilise posti aadress või aadressid;
 3) veebilehekülgede aadressid;
 4) oma asukohariigis maksukohustuslasena registreerimise number selle olemasolu korral;
 5) kinnitus, et ta ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud.

 (5) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt maksuhaldurile esitatud andmed muutuvad, on ühenduseväline maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurit muutunud andmetest elektrooniliselt teavitama.

 (6) Maksuhaldur annab ühendusevälisele maksukohustuslasele registreerimisnumbri ning teavitab teda sellest elektrooniliselt.

 (7) Maksuhaldur kustutab ühendusevälise maksukohustuslase registrist, kui:
 1) ühenduseväline maksukohustuslane on teatanud, et ta enam ei osuta elektroonilist teenust või
 2) on ilmnenud, et ühendusevälise maksukohustuslase maksustatav tegevus on lõppenud või ta ei vasta enam erikorra kasutamise tingimustele, või
 3) ühenduseväline maksukohustuslane on korduvalt jätnud erikorra kasutamiseks kehtestatud nõuded täitmata.

 (8) Ühenduseväline maksukohustuslane on kohustatud elektrooniliselt esitama maksuhaldurile iga kvartali kohta elektrooniliselt osutatavate teenuste käibedeklaratsiooni. Elektrooniliselt osutatavate teenuste käibedeklaratsioon esitatakse kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Ühenduseväline maksukohustuslane on kohustatud tasumisele kuuluva käibemaksusumma tasuma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Elektrooniliselt osutatavate teenuste käibedeklaratsioonis esitatavate andmete loetelu kehtestatakse rahandusministri määrusega.

 (9) Ühenduseväline maksukohustuslane ei või ühenduses kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud käibemaksu oma tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksuna maha arvata, kuid tal on õigus see vastavalt liikmesriigilt tagasi küsida (§ 35).

 (10) Ühenduseväline maksukohustuslane on kohustatud pidama arvestust erikorra raames tehtud tehingute kohta piisava põhjalikkusega, et võimaldada teenuse saaja asukohaliikmesriigi maksuhalduril kindlaks teha käibedeklaratsiooni kantud andmete õigsust. Maksuhalduri või teenuse saaja asukohaliikmesriigi maksuhalduri nõudmisel tuleb andmed teha elektrooniliselt kättesaadavaks. Andmeid tuleb säilitada kümme aastat, arvates aasta lõpust, millal tehing toimus.

 (11) Ühenduseväline maksukohustuslane, kes on valinud erikorra kasutamise, ei saa endale määrata maksuesindajat.

§ 44. Füüsilisest isikust ettevõtja käibemaksuga maksustamise erikord

 (1) Füüsilisest isikust ettevõtja võib käsitada oma käibe tekkimise ajana päeva, mil tehti § 11 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud toiming. Oma valikust peab füüsilisest isikust ettevõtja kirjalikult teavitama maksuhaldurit enda registreerimisel maksukohustuslasena või valiku rakendamisele eelneval maksustamisperioodil või varem ja märkima kirjalikus teatises maksustamisperioodi, millest alates ta hakkab valikut rakendama.

 (2) Kui valikut rakendav füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab kauba tasuta, on käibe tekkimise ajaks päev, mil kaup ostjale lähetatakse või kättesaadavaks tehakse.

 (3) Valikut rakendaval füüsilisest isikust ettevõtjal tekib õigus soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaks pärast kauba või teenuse eest osalist või täielikku tasumist maha arvata kauba või teenuse eest tasutud osas.

 (4) Kui füüsilisest isikust ettevõtjast sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe maksustamisperioodi jooksul tasutud, on käibe tekkimise ajaks kolmanda maksustamisperioodi esimene päev.

 (5) Füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus valikust loobuda, teavitades sellest kirjalikult maksuhaldurit käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud üldtingimuste rakendamisele eelneval maksustamisperioodil või varem.

6. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 45. Enne seaduse jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva käibe maksustamine

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse ka enne selle jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva käibe maksustamisel, kui käive on tekkinud käesoleva seaduse kehtimise ajal.

 (2) Käive loetakse tekkinuks ajal, mis tuleneb kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseadusest (RT I 2001, 64, 368; 88, 531; 102, 669; 2002, 11, 60; 30, 177; 44, 284; 62, 377; 84, 493; 90, 521; 110, 658; 2003, 18, 104; 48, 344), järgmistel juhtudel:
 1) käibe tekkimisel käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist, kuid käesolevast seadusest tulenevana käesoleva seaduse jõustumisel või hiljem;
 2) käibe tekkimisel käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse kohaselt käesoleva seaduse jõustumisel või hiljem, kuid käesolevast seadusest tulenevana enne käesoleva seaduse jõustumist. Mõlemal juhul täidab maksukohustuslane käibemaksuga seotud kohustusi vastavalt käibemaksuseadusele, mis kehtis kuni käesoleva seaduse jõustumiseni.

§ 46. Seaduse rakendamine

 (1) Käesoleva seaduse jõustumisest alates käsitatakse maksukohustuslasena isikut, kes on maksukohustuslasena registreeritud kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse alusel ega ole registrist kustutatud. Käesoleva seaduse jõustumisest alates käsitatakse ühe maksukohustuslasena maksukohustuslasi, kes on ühe maksukohustuslasena registreeritud kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse alusel ning kelle ühe maksukohustuslasena registreerimise otsust ei ole kehtetuks tunnistatud.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud esitama käibedeklaratsiooni ning tasuma käibemaksu käesoleva seaduse jõustumisele eelnenud maksustamisperioodi eest enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud käibemaksuseaduses ettenähtud korras.

 (3) Käibemaksuga ei maksustata ehitise ja selle aluse maa võõrandamist enne nende esmast kasutuselevõttu juhul, kui ehitamist on alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist, ning krundi, millel ei asu ehitist, võõrandamist juhul, kui maatükk on soetatud enne käesoleva seaduse jõustumist (§ 16 lõike 2 punkt 3).

 (4) Maksukohustuslasel, kes enne 2004. aasta 1. jaanuari on maksuhaldurit kirjalikult teavitanud oma soovist, et maksustataks tema eluruumi käivet või eluruumi üürile andmise teenust ning tema kui eluruumi üürileandja poolt teenuse saajalt nõutavate maamaksu- ja hoonestuskulude käivet, võidakse nimetatud käivete maksustamist jätkata kuni 2014. aasta 1. maini.

 (5) Kinnisasja, mida maksukohustuslane on käesoleva seaduse jõustumisel kasutanud oma ettevõtluses vähem kui viis kalendriaastat, sisendkäibemaksu ümberarvestamise periood (§ 32) pikeneb kümne kalendriaastani alates kinnisasja kasutusele võtmisest oma ettevõtluses. Kalendriaastate arv alates kinnisasja kasutusele võtmisest oma ettevõtluses kuni seaduse jõustumiseni korrutatakse ümberarvestamise perioodi arvutamisel kahega.

 (6) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse § 31 alusel maksuhalduri antud käibemaksuvabastuse ja nullprotsendilise käibemaksumäära rakendamise õigus kehtib ka juhul, kui tehing või toiming, mille kohta maksuhalduri otsus on tehtud, teostatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist. Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kaubalt või teenuselt tasutud käibemaks tagastatakse kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse § 31 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

 (7) Enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud kapitalirendilepingu alusel kauba võõrandamisele kohaldatakse kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid tingimusel, et kaup on antud kauba lepingujärgse kasutaja valdusse enne käesoleva seaduse jõustumist.

 (8) Sõiduautode, mille soetamisel maksukohustuslane arvas kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse § 21 lõike 2 või veel varasema käibemaksuseaduse analoogse sätte alusel sisendkäibemaksu maha osaliselt, kasutamist ettevõtlusega mitteseotud otstarbel omatarbena ei maksustata.

 (9) Kui ühendusevälise riigi isikule osutatakse teenust enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud transpordivahendi, välja arvatud sõiduauto üürile, rendile või kasutusvaldusse andmise lepingu alusel, kohaldatakse sellisele teenuse osutamisele kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid tingimusel, et transpordivahend on antud selle lepingujärgse kasutaja valdusse enne käesoleva seaduse jõustumist.

 (10) Eestisse toimetatavale ühenduse kaubale või Tšehhi Vabariigis, Küprose Vabariigis, Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Ungari Vabariigis, Malta Vabariigis, Poola Vabariigis, Sloveenia Vabariigis või Slovaki Vabariigis (edaspidi liituvad riigid) vabas ringluses olnud kaubale, mille eksportimisega seotud tolliformaalsused on ühenduses või liituvas riigis enne käesoleva seaduse jõustumist lõpetatud, kohaldatakse käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni kauba impordilt käibemaksu tasumiseni.

 (11) Isikule, kellel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ning kes ei saa taotleda käibemaksu tagastamist käesoleva seaduse § 35 lõike 1 alusel, tagastatakse käesoleva seaduse jõustumisest alates imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuril oleva kauba importimisel tasutud käibemaks, kui ta tõendab, et selle kauba varasem eksportimine ühenduse liikmesriigist või liituvast riigist ei ole põhjustanud nullmäära rakendamist, käibemaksuvabastust ega käibemaksu tagastamist.

 (12) Kui kaup, mis on käesoleva seaduse jõustumisel ühenduses või liituvas riigis välistöötlemise tolliprotseduuril, toimetatakse Eestisse tollijärelvalve all, kohaldatakse kaubale käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni selle kauba impordilt käibemaksu tasumiseni.

 (13) Kui Eesti kaup, mis oli enne käesoleva seaduse jõustumist toimetatud ühenduse liikmesriiki või liituvasse riiki imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise põhimõtetele vastaval eesmärgil, toimetatakse Eestisse tollijärelevalve all, kohaldatakse kaubale käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud käibemaksuseaduse sätteid kuni selle kauba importimiseni.

§ 47. Maksukorralduse seaduse muutmine

  Maksukorralduse seaduses (RT I 2002, 26, 150; 57, 358; 63, 387; 99, 581; 110, 660; 111, 662; 2003, 2, 17, 48, 341; 71, 472) tehakse järgmised muudatused:
 1) seadust täiendatakse paragrahviga 81 järgmises sõnastuses:« § 81. Mitteresidendi maksuesindaja

 (1) Mitteresidendi maksuesindaja (edaspidi maksuesindaja) on riiklike maksude maksuhaldurilt vastava tegevusloa saanud isik, keda mitteresident võib volitada ennast esindama Eestis tekkivate maksuseadustest või käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Maksuesindajana võib tegutseda Eestis asutatud juriidiline isik või välismaa juriidilise isiku Eestis äriregistrisse kantud filiaal.

 (2) Maksuesindajale laienevad kõik registreeritud mitteresidendist maksukohustuslase õigused ja kohustused. Maksuesindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

 (3) Maksuesindaja esitab riiklike maksude maksuhaldurile maksuesindaja tegevusloa saamiseks taotluse, kuhu on märgitud tema:
 1) nimi ja aadress;
 2) registreerimise number;
 3) tegevusala ja tegevuskoht.

 (4) Maksuesindaja peab olema maksevõimeline ja laitmatu reputatsiooniga. Maksuesindajal ei või olla maksuvõlga. Maksuesindaja peab maksuhalduri nõudmisel esitama tagatise.

 (5) Maksuhaldur otsustab maksuesindaja tegevusloa andmise 20 kalendripäeva jooksul, arvates taotluse saamisest. Tegevusloa andmise otsustamisel kontrollitakse isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele. Maksuhaldur võib arvesse võtta ka isiku varasemate maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist. Maksuhaldur võib maksevõimelisuse kontrollimiseks nõuda taotlejalt tõendeid tema varalise seisundi kohta.

 (6) Maksuhaldur võib tegevusloa peatada või kehtetuks tunnistada, kui maksuesindaja suhtes on alustatud pankroti- või likvideerimismenetlust, maksuesindaja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi või ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimustele.

 (7) Maksuhaldur avaldab maksuesindajate nimekirja oma veebilehel.»;
 2) paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:« 5) maksuesindaja.»;
 3) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:« 5) maksuesindaja puhul maksuesindaja ja mitteresidendi vaheline kirjalik leping.»;
 4) paragrahvi 21 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:« 4) maksuesindaja puhul maksuesindaja ja mitteresidendi vaheline kirjalik leping.»;
 5) paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (2) Avaldusele lisatakse mitteresidendist tööandja põhikirja või muu tegevust reguleeriva dokumendi ärakiri, kui selline dokument on nõutav. Samuti esitatakse tööandjat esindava isiku volitusi tõendav dokument, selle isiku notariaalselt kinnitatud või maksuhalduri poolt ametlikult kinnitatud allkirjanäidis ning maksuesindaja puhul maksuesindaja ja mitteresidendi vaheline kirjalik leping.»;
 6) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 40. Seadusliku esindaja, vara valitseja ja maksuesindaja vastutus

 (1) Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

 (2) Maksuesindaja vastutab käesoleva seaduse §-s 81 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel on mitu vastutavat isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt.»

§ 48. Käibemaksuseaduse muutmine

  Käibemaksuseaduses (RT I 2001, 64, 368; 88, 531; 102, 669; 2002, 11, 60; 30, 177; 44, 284; 62, 377; 84, 493; 90, 521; 110, 658; 2003, 18, 104; 48, 344) tehakse järgmised muudatused:
 1) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkt 5 kehtib 2003. aasta 31. detsembrini.»;
 2) paragrahv 33 tunnistatakse kehtetuks.

§ 49. Varasema käibemaksuseaduse kehtetuks tunnistamine

  Käibemaksuseadus (RT I 2001, 64, 368; 88, 531; 102, 669; 2002, 11, 60; 30, 177; 44, 284; 62, 377; 84, 493; 90, 521; 110, 658; 2003, 18, 104; 48, 344) tunnistatakse kehtetuks.

§ 50. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub Euroopa Liiduga liitumisest alates.

 (2) Käesoleva seaduse § 48 jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

 (3) Käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktid 8 ja 9 kehtivad kuni 2006. aasta 30. juunini.

 (4) Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud erikorda rakendatakse kuni 2006. aasta 30. juunini.

Riigikogu esimees Ene ERGMA