Teksti suurus:

Kriminaalmenetluse koodeksi, karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2004
Avaldamismärge:RT I 2003, 83, 557

Kriminaalmenetluse koodeksi, karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus

Vastu võetud 17.12.2003

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 19. detsembri 2003. a otsusega nr 501

I. Kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2002, 85, 503; 82, 480; 2003, 13, 67; 26, 156) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 5:

1) lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad «samuti üksikutele isikutele armuandmise korral»;

2) lõikes 2 asendatakse sõnad «1, 2, 3 ja 4» sõnadega «1 või 2»;

3) lõikest 2 jäetakse välja sõnad «või süüdimõistva otsuse süüdimõistetu vabastamisega karistusest».

§ 2. Paragrahvi 781 lõikes 3 asendatakse sõna «kohtule» sõnaga «menetlejale».

§ 3. Paragrahvi 961 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Paragrahv 111 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Paragrahvi 120 lõike 2 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 8) annab uurijale korraldusi uurimistoimingute ja uurimistähtaegade asjus;».

§ 6. Koodeksi 17. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Eeluurimise lõpetamine ja lõpuleviimine».

§ 7. Paragrahvid 163 ja 164 tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Paragrahvi 165 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 9. Paragrahv 166 tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Koodeksit täiendatakse §-dega 1681 , 1682 ja 1683 järgmises sõnastuses:

« § 1681. Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur

(1) Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, selles kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse süü ei ole suur ja ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

(2) Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuröri taotlusel ja kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks:
1) tasuda kriminaalmenetluse kulud või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju;
2) maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides või
3) teha 80–240 tundi üldkasulikku tööd.

(3) Prokuröri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ning kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune ja kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse taotlusel ka kaitsja.

(4) Kui kohtunik ei nõustu prokuröri esitatud taotlusega, tagastab ta kriminaalasja määruse alusel ja menetlust jätkatakse üldkorras.

(5) Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör või prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.

(6) Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokurör. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokurör käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.

§ 1682. Kriminaalmenetluse lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse tõttu

(1) Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokurör kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui:
1) selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale, süüdistatavale või kohtualusele mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega;
2) selle kuriteo eest karistuse mõistmist ei ole oodata mõistliku aja jooksul ning kui kahtlustatavale, süüdistatavale või kohtualusele muu kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetav karistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks.

(2) Prokuröri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ning kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune ja kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse taotlusel ka kaitsja.

(3) Kui kohtunik ei nõustu prokuröri esitatud taotlusega, tagastab ta kriminaalasja määrusega, et kriminaalmenetlust jätkataks üldises korras.

(4) Kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud, arvestades kahtlustatavale, süüdistatavale või kohtualusele muu kuriteo eest mõistetud karistust, mis hiljem tühistatakse, võib kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega uuendada.

(5) Kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud, arvestades kahtlustatavale, süüdistatavale või kohtualusele mõne teise kuriteo eest eeldatavalt mõistetavat karistust, võib kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse uuendada juhul, kui mõistetud karistus ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud eeldustele.

(6) Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokurör. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokurör käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.

§ 1683. Kriminaalhooldusametniku määramine

Vajaduse korral teeb prokurör kriminaalhooldusosakonna juhatajale ettepaneku määrata kriminaalhooldusametnik.»

§ 11. Paragrahv 184 tunnistatakse kehtetuks.

§ 12. Paragrahv 204 tunnistatakse kehtetuks.

§ 13. Paragrahvi 210 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 14. Paragrahv 218 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 218. Kriminaalasja arutamise edasilükkamine

(1) Kriminaalasja kohtulik arutamine lükatakse määrusega edasi, kui:
1) kohtuistungile on jäänud ilmumata isik, kelle osavõtt on vajalik;
2) on vaja koguda täiendavaid tõendeid;
3) kohtuistungit ei ole võimalik jätkata muul põhjusel.

(2) Kohus võib kriminaalasja kohtuliku arutamise menetlusosalise taotlusel või oma algatusel edasi lükata Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see otsus võib mõjutada kriminaalasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust.

(3) Kui kriminaalasja kohtulik arutamine lükatakse edasi menetlusosalise või muu isiku ilmumata jäämise tõttu või seoses vajadusega koguda täiendavaid tõendeid, võtab kohus tarvitusele abinõud, et tagada asjaomaste isikute ilmumine või vajalike tõendite väljanõudmine.

(4) Kui kriminaalasja arutamine lükatakse edasi, jätkab kohtulikku arutelu sama kohtukoosseis sellest kohtutoimingust, millest alates arutamine edasi lükati.»

§ 15. Paragrahv 219 tunnistatakse kehtetuks.

§ 16. Paragrahvi 220:

1) lõikes 1 asendatakse sõnad «§-s 5 lg 1 p 5, 7, 8, 9» sõnadega «§-s 5 lg 1 p 3, 4, 5, 7, 8, 9»;

2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Prokuröri ja kohtualuse taotlusel võib kohus kriminaalmenetluse lõpetada käesoleva koodeksi §-des 1681 ja 168 2 sätestatud alustel.»

§ 17. Paragrahvi 267 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 18. Paragrahvi 357 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad «§-des 199 ja 263» sõnadega «§-des 199, 263, 329 ja 424».

§ 19. Paragrahv 364 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 364. Lihtmenetluse kohaldamise alused

(1) Kui kuriteo kohta alustatud kriminaalmenetluses on tõendamiseseme asjaolud selged ja süüdistatav on end temale esitatud süüdistuses täies mahus süüdi tunnistanud, võib prokurör oma algatusel või uurija taotlusel kohaldada kriminaalasja menetlemisel lihtmenetlust.

(2) Lihtmenetlust ei kohaldata:
1) kui süüdistatav, kaitsja või alaealise süüdistatava seaduslik esindaja ei nõustu lihtmenetluse kohaldamisega;
2) mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui kõigi süüdistatavate suhtes ei ole lihtmenetlus kohaldatav;
3) kui lihtmenetluse kohaldamisega ei nõustu kannatanu, tsiviilhageja või tsiviilkostja;
4) erasüüdistusasjades;
5) kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb kergeima karistusena ette vähemalt neli aastat vangistust või raskeima karistusena eluaegse vangistuse.»

II. Karistusseadustikus (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22) tehakse järgmised muudatused:

§ 20. Paragrahvi 56 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti».

§ 21. Paragrahvi 69 lõike 1 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Mõistes kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd.»

§ 22. Paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.»

§ 23. Paragrahv 183 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 183. Narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine

(1) Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise eest, samuti selle väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) grupi poolt;
2) isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, salakaubaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.»

§ 24. Paragrahv 184 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 184. Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine

(1) Narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest – karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) grupi poolt;
2) isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, salakaubaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas, – karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui see on toime pandud:
1) suure varalise kasu saamise eesmärgil või
2) kuritegeliku ühenduse poolt, – karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 või lõike 2 1 punktis 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega või sundlõpetamisega.

(5) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena varalist karistust vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule.»

§ 25. Paragrahv 185 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 185. Narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmine nooremale kui kaheksateistaastasele isikule

(1) Täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) grupi poolt;
2) isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, salakaubaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas või
3) kui edasiandmise esemeks oli narkootiline või psühhotroopne aine suures koguses, – karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui edasiandmise eesmärk on alaealise kihutamine narkootilise või psühhotroopse aine edasiandmisele või sellele kaasaaitamine, – karistatakse kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.

(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena varalist karistust vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule.»

§ 26. Paragrahvis 186 asendatakse sõna «üheaastase» sõnaga «kolmeaastase».

§ 27. Paragrahv 187 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 187. Alaealise kallutamine narkootilise ja psühhotroopse aine ja muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele

(1) Täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise eest narkootilise või psühhotroopse aine või muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele või nooremale kui kaheksateistaastasele isikule sellise aine ebaseadusliku manustamise eest – karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud isik, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, salakaubaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas, – karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.»

§ 28. Paragrahv 188 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 188. Unimaguna, kanepi ja kokapõõsa ebaseaduslik kasvatamine

(1) Unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) grupi poolt;
2) isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, salakaubaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas, – karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega.»

§ 29. Paragrahvi 201 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.»

§ 30. Paragrahvi 204 pealkirjas asendatakse sõnad «avaliku asja» sõnadega «kultuurimälestise, museaali ja muuseumikogu».

§ 31. Paragrahv 213 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 213. Arvutikelmus

Varalise kasu saamise eest arvutiprogrammide või andmete ebaseadusliku sisestamise, vahetamise, kustutamise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, kui sellega on mõjutatud andmete töötlemise tulemust, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.»

§ 32. Paragrahvi 247:

1) pealkirja täiendatakse sõnadega «ja solvamine»;

2) lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «laimamise» sõnadega «või solvamise».

§ 33. Paragrahvi 305:

1) pealkirja täiendatakse sõnadega «ja solvamine»;

2) teksti täiendatakse pärast sõna «laimamise» sõnadega «või solvamise».

§ 34. Paragrahvi 307 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad «ettevalmistatavast või».

§ 35. Paragrahvi 325 lõikes 2 asendatakse sõna «üheaastase» sõnaga kolmeaastase.

§ 36. Paragrahvist 331 jäetakse välja sõnad «rahalise karistuse või».

III. Väärteomenetluse seadustikus (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156) tehakse järgmised muudatused:

§ 37. Paragrahvi 12:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kohtuvälises menetluses menetletakse väärteoasja teo toimepanemise koha järgi.»;

2) lõikest 4 jäetakse välja sõnad «või kohus».

§ 38. Paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust arutab see maa- või linnakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Käesoleva seadustiku § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maa- või linnakohus, kelle tööpiirkonda jääb taotluses nimetatud elu- või asukoht või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koht.»

§ 39. Paragrahvi 17 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Riigikohtus on kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja.»

§ 40. Paragrahvi 26 lõike 1 teine lause loetakse kolmandaks lauseks ja lõiget täiendatakse uue teise lausega järgmises sõnastuses:

«Kohtumenetluses on kohtuniku taandamise taotluse esitamise õigus ka kohtuvälisel menetlejal.»

§ 41. Paragrahvi 113:

1) täiendatakse uue lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Kohus saadab käesoleva seadustiku § 41 sätteid järgides kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest.»;

2) senine lõige 5 loetakse lõikeks 6 ja senine lõige 6 lõikeks 7.

§ 42. Paragrahvi 135:

1) täiendatakse uue lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Kohus saadab käesoleva seadustiku § 41 sätteid järgides kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest.»;

2) senine lõige 5 loetakse lõikeks 6 ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Kui kassatsiooniõigusest loobusid käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 ettenähtud korras kõik menetlusosalised või ükski neist ei teatanud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtajaks oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, märgitakse kohtuotsuses üksnes käesoleva seadustiku §-des 109 ja 111 loetletud andmed.»;

3) senised lõiked 6–8 loetakse lõigeteks 7–9.

§ 43. Paragrahvi 142 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses:

« 31) apellant ei ole käesoleva seadustiku § 113 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maa- või linnakohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist;».

§ 44. Paragrahvi 154 lõikes 2 asendatakse sõnad «käesoleva seadustiku § 135 lõigetes 2–6» sõnadega «käesoleva seadustiku § 135 lõigetes 2–7».

§ 45. Paragrahvi 155 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

(3) Kassatsiooni esitanud kohtuväline menetleja või kohtumenetluse poolt esindav advokaat on kassatsioonimenetluses kassaator.»

§ 46. Paragrahvi 161:

1) pealkirjas ja preambulis asendatakse sõna «käiguta» sõnadega «läbi vaatamata»;

2) täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« 4) kassaator ei ole käesoleva seadustiku § 135 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maa- või linnakohtule või ringkonnakohtule kirjalikult kassatsiooniõiguse kasutamise soovist;
5) kassatsioonist on kuni kohtuistungi alguseni loobutud.»

§ 47. Paragrahvi 164 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kassatsioonivastusele kirjutab alla kohtuväline menetleja või kohtumenetluse poole advokaadist esindaja.»

§ 48. Paragrahvi 165 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kohtukutse saadetakse kassaatorile, kohtuvälisele menetlejale ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajatele.

(3) Kui kassaator, kohtuväline menetleja ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajad on kutse kätte saanud, ei takista nende ilmumata jäämine asja arutamist.»

§ 49. Paragrahvi 170:

1) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) selgitab, kas kassaator, kohtuväline menetleja ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajad on istungile ilmunud, ning kontrollib nende volitusi;»;

2) punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) teeb teatavaks kohtukoosseisu, kassaatori, kohtuvälise menetleja ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajate nimed ning küsib, kas neil on taandamis- või muid taotlusi;».

§ 50. Paragrahvi 173 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Pärast väärteoasja materjali ettekandmist kuulab kohus ära kohtuistungile ilmunud kassaatori, kohtuvälise menetleja ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajate arvamused, alustades kassaatorist.

(2) Kohtul on õigus kassaatorit, kohtuvälist menetlejat ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajaid küsitleda.»

§ 51. Paragrahvi 176 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) kassatsioonimenetlusest osavõtnud kassaatori, kohtuvälise menetleja ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajate ees- ja perekonnanimed ning tõlgi ees- ja perekonnanimi;».

§ 52. Paragrahvi 176 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 4) kassaatori, kohtuvälise menetleja ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajate kohtuistungil esitatud arvamused;».

§ 53. Paragrahvi 180 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 54. Paragrahvi 191 punktist 10 jäetakse välja sõnad «või läbi vaatamata».

IV. Seaduse jõustumine

§ 55. Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json