Teksti suurus:

Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:26.12.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.02.2006
Avaldamismärge:

Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord1

Vastu võetud 31.07.2001 nr 269
RT I 2001, 69, 424
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.12.2003 nr 327 (RT I 2003, 83, 565) 26.12.2003

Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283) § 15 lõike 2 ja § 24 lõike 2 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed.

§2. Reovee puhastamine ja heitvee suublasse juhtimine

(1) Reovett puhastatakse üldjuhul mehaaniliselt ja bioloogiliselt. Fosfori ja lämmastiku ärastamiseks reoveest on vaja süvapuhastust, s.o täiendavate puhastusvõtete rakendamist.

(2) Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded sõltuvad heitvee liigist (tööstus-, prügila- või muu heitvesi), reostusallika reostuskoormusest ning suubla reostustundlikkusest.

§3. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus

(1) Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms).

(2) Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas.

(3) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme päeva jooksul.

(4) Asula reostuskoormus arvestatakse summaarselt mõõdetuna kogu asula kohta, arvestatuna enne reoveepuhastit või reoveepuhasti puudumise korral heitveelaskmest.

(5) Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikast lähtuva reostuskoormuse arvestamiseks võib veeproove võtta väiksema sagedusega, kui on esitatud lõikes 1.

2. peatükk

HEITVEE VEEKOGUSSE JUHTIMISE NÕUDED

§4. Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused

Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisaldus ei tohi ületada lisas 1 esitatud piirväärtusi.

§5. Veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed

(1) Veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama lisas 2 esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmetele.

(2) Reostusnäitaja piirväärtuse all mõistetakse käesolevas määruses vee reoainesisaldust, mille ületamisel vesi loetakse üle kahjutuspiiri rikutuks ehk reoveeks.

(3) Reovee puhastusastme all mõistetakse käesolevas määruses reoveepuhastis reoainete kõrvaldamise määra, mis väljendatakse protsentides.

§6. Väikese reostuskoormusega reostusallikatest veekogusse juhitavale heitveele esitatavad nõuded

(1) Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikatest pärinev reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et:
1) see vastaks vee erikasutusloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele, mis ei tohi olla karmimad lisas 2 esitatud tabeli viimases veerus nõutud näitajatest reostusallikast lähtuva reostuskoormuse 2000-9999 ie kohta;
2) oleks tagatud  fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast heitveest.

(2) Reostustundlikeks suublateks loetakse «Veeseaduse» § 15 lõike 4 alusel kehtestatud heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja kuuluvaid reostustundlikke suublaid.

§7. Saastatud sademevee veekogusse juhtimise nõuded

(1) Saastatud sademevett peab enne suublasse juhtimist puhastama.

(2) Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse vähendamiseks peab reoveekogumisalade teid, väljakuid ja muid alasid, millelt sademevett ära juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastama.

(3) Sademeveelaskme kaudu tohib veekogusse, v. a lähemale kui 200 m supelranna välispiirist, juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa lisaks lisas 1 loetletud ohtlike ainete sisalduse piirväärtustele heljumi ehk hõljuvaine ehk heljuvainesisaldust (edaspidi heljuvainesisaldus) 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldust 5 mg/l.

(4) Ühisvoolukanalisatsioonist tohib sademevett vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu veekogusse juhtida koos reoveega vahekorras vähemalt neli ühele.

(5) Vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu veekogusse juhitava sademevee suhtes lisades 1 ja 2 esitatud nõudeid ei kohaldata.

§8. Heitvee veekogusse juhtimine, kui reostusallikast lähtuvat reostuskoormust pole võimalik väljendada inimekvivalentides

(1) Kui reostusallikast lähtuvat reostuskoormust (karjäärist lähtuv reostuskoormus jms) pole võimalik § 3 alusel väljendada inimekvivalentides, tuleb reovesi enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et heitvesi vastaks vee erikasutusloas nõutud heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele ning ei põhjustaks suubla reostumist.

(2) Lõike 1 kohaste heitvee reostusnäitajate piirväärtused või reovee puhastusastmed ei tohi olla rangemad kui lisas 2 toodud piirväärtused või reovee puhastusastmed.

3. peatükk

HEITVEE PINNASESSE JUHTIMISE NÕUDED

§9. Pinnasesse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused

Pinnasesse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisaldus ei tohi ületada lisas 3 esitatud piirväärtusi.

§10. Heitvee hajutatult pinnasesse immutamise nõuded

(1) Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine on käesoleva määruse tähenduses heitvee pinnasesse juhtimine.

(2) Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse on ebamajanduslik ning ei ole põhjavee reostumise ohtu, võib heitvett immutada pinnasesse, v.a veehaarde sanitaarkaitsealal ja mitte lähemal kui 50 m selle välispiirist, järgmistes kogustes:
1) 10-50 m3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist;
2) kuni 10 m3 ööpäevas pärast reovee mehaanilist puhastamist.

(3) Reovee mehaaniline puhastamine on reoainete ärastamine, mille korral reovee puhastusaste peab olema biokeemilise hapnikutarbe BHT7 osas suurem / võrdne 20% ja heljuvainesisalduse osas suurem / võrdne 50%.

(4) Reovee bioloogiline puhastamine on reoveest reoainete ärastamine bioloogiliste protsesside toimel, mis vastab vähemalt lisas 2 toodud tabeli esimeses veerus esitatud piirväärtustele või puhastusastmetele (v.a üldfosfori, naftasaaduste, üldlämmastiku ja fenoolide sisaldus) reostusallikatest lähtuva 2000-100 000 ie suuruse reostuskoormuse kohta.

(5) Sademevett, mis vastab §-s 7 ja lisas 3 esitatud nõuetele, tohib immutada pinnasesse, kuid mitte veehaarde sanitaarkaitsealal ja mitte lähemal kui 50 m selle välispiirist.

(6) Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama.

(7) Kaitsmata põhjaveega aladel on süvapuhastamata heitvee pinnasesse immutamine keelatud.

(8) Kaitsmata põhjaveega aladeks loetakse karstialasid, alvareid, mille pinnakatte paksus on alla 1 m,  alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on alla 20 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas.

(9) Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib pinnasesse immutada kuni 10 m3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas.

(10) Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse alasid, mille pinnakate on 2-10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01-0,5 meetrit ööpäevas, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001-0,005 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on 20-40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1-5 meetrit ööpäevas.

(11) Üle 50 m3 süvapuhastatud heitvett ööpäevas võib pinnasesse immutada infiltratsiooni- või karstialadel (Pandivere jt) juhul, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse on ebamajanduslik. Heitvesi peab vastama lisas 2 esitatud nõuetele reostusallikatest lähtuva 100 000 ie ületava reostuskoormuse kohta. Pinnasesse immutatav heitvesi ei tohi sisaldada üle 0,1 mg/l nitriteid ja üle 45 mg/l nitraate. Vee erikasutusloaga võib pinnasesse immutatavale heitveele anda ka kolibakterite arvu piirväärtuse.

(12) Heitvee pinnasesse juhtimise nõuded (veehulk pindalaühiku kohta jm) täpsustatakse vee erikasutusloas.

(13) Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset.

§11. Ohtlikud ained, mida pinnasesse juhitav heitvesi ei tohi sisaldada

Pinnasesse ei tohi juhtida heitvett, mis sisaldab üle avastamispiiri:
1) halogeenorgaanilisi ühendeid ja aineid, mis veekeskkonnas võivad neid moodustada (heksaklorotsükloheksaan, 1,2-dikloroetaan, DDT, pentaklorofenool, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin, heksaklorobenseen, heksaklorobutadieen, triklorometaan, trikloroetüleen, tetrakloroetüleen, triklorobenseen, süsiniktetrakloriid, klooralkaan, pentaklorobenseen, adsorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid (AOX), polükloreeritud bifenüülid (PCB), polükloreeritud terfenüülid (PCT));
2) fosfororgaanilisi ühendeid;
3) tinaorgaanilisi ühendeid;
4) veekeskkonnas kantserogeensete, mutageensete või teratogeensete omadustega ühendeid;
5) elavhõbedat ja selle ühendeid;
6) kaadmiumi ja selle ühendeid;
7) naftapäritolu püsivaid mineraalõlisid ja süsivesinikke;
8) püsivaid sünteetilisi aineid, mis võivad ujuda veepinnal, jääda heljumisse või settida ning takistada vee kasutamist;
9) tsüaniide.

4. peatükk

HEITVEE VEEKOGUSSE VÕI PINNASESSE JUHTIMISE NÕUETE TÄITMISE KONTROLLIMISE MEETMED

§12. Heitveest proovide võtmine

Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete lisades 1 ja 3 esitatud piirväärtuste ning lisas 2 esitatud piirväärtuse või reovee puhastusastme vastavuse kontrollimiseks tuleb vee erikasutajal tagada proovide võtmine vee erikasutusloaga määratud kohtadest ning korraldada proovide analüüs.

§13. Proovivõtu sagedus suuremate reostusallikate reostusnäitajate sisalduse (v.a ohtlike ainete) määramiseks

(1) Proovivõtu sagedus, välja arvatud lisades 1 ja 3 loetletud ainete sisalduse määramiseks, peab olema vähemalt:
1) 12 proovi aastas, kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on 1999-49 999 ie;
2) 24 proovi aastas, kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on suurem kui 49 999 ie.

(2) Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on 2000-9999 ie ja kui esimesel aastal kõik 12 heitvee proovi vastavad määruses esitatud piirväärtustele, tuleb võtta vähemalt 4 proovi aastas. Kui neljast võetud heitvee proovist kas või ühe proovi näitajad on suuremad määruses esitatud piirväärtustest, peab taas võtma 12 proovi aastas.

(3) Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus, st proov peab iseloomustama seda, kuidas uuritava heitvee reostusnäitajad aja jooksul muutuvad.

§14. Proovivõtu sagedus ohtlike ainete ja väiksemate reostusallikate reostusnäitajate sisalduse määramiseks

Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on alla 1999  ie või kui vaatluse all on lisades 1 ja 3 loetletud ohtlikud ained tööstusheitvees või saastatud sademevees, määratakse proovivõtu sagedus vee erikasutusloa või muu veeheidet reguleeriva loaga.

§15. Proovide võtmise ja analüüsimise nõuded

(1) Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta reoveepuhastisse sisenevast reoveest ja suublasse juhitavast heitveest, v.a juhul, kui heitvesi immutatakse pinnasesse.

(2) Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on 2000 ie või suurem, peavad proovid olema keskmistatud proportsioonis vooluhulgaga või ajaliselt keskmistatud 24-tunnise proovikogumisajaga.

(3) Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on alla 2000 ie, määratakse proovivõtu nõuded vee erikasutusloaga.

(4) Proovide võtmisel peab arvestama, et nende analüüsimist peab alustama hiljemalt 24 tundi pärast proovivõttu, v.a juhul, kui proovid on konserveeritud.

(5) Proovide transportimisel peab säilima nende esialgne koostis. Selleks tuleb proove hoida pimedas, temperatuuril 2-5 ºC.

§16. Heitvee käesoleva määruse nõuetele vastavuse hindamine

(1) Heitvee vastavust määruse nõuetele hinnatakse vähemalt 4 korda aastas.

(2) Heitvesi loetakse määruse nõuetele vastavaks, kui määruse nõuetele vastavuse kontrollile eelnenud aasta jooksul ei ole proove, mille reostusnäitajad, v.a üldlämmastiku (s.o orgaanilise lämmastiku, ammoniaagi, nitraatide ja nitritite summa), lisades 1 ja 3 loetletud ainete ja üldfosfori sisaldus, ületavad lisa 2 kohaseid piirväärtusi rohkem kui lisas 4 esitatud tabeli kohaselt tohib olla nõudeid mitterahuldavaid proove võetud proovide arvust.

(3) Nõudeid mitterahuldavas proovis ei tohi reostusnäitaja väärtus, v.a heljuvainesisaldus ja lisades 1 ja 3 loetletud ainete sisaldus, olla üle kahe korra suurem lisa 2 kohasest piirväärtusest. Kui proovi reostusnäitaja ületab määruse lisa 2 kohast piirväärtust üle kahe korra, loetakse heitvesi määruse nõuetele mittevastavaks.

(4) Nõudeid mitterahuldava proovi heljuvainesisaldus võib olla kuni 2,5 korda suurem lisa 2 kohasest piirväärtusest. Kui proovi heljuvainesisaldus ületab lisa 2 kohast piirväärtust üle 2,5 korra, loetakse heitvesi määruse nõuetele mittevastavaks.

(5) Lisades 1 ja 3 loetletud ainete päevane sisaldus võib olla nimetatud lisade kohastest piirväärtusest kuni kaks korda suurem, kui vee erikasutaja suudab muude analüüside või arvutustega tõestada, et kuu keskmine oli piirväärtusest väiksem.

(6) Heitvee määruse nõuetele vastavuse kontrollile eelnenud aasta keskmine üldlämmastiku- ja üldfosforisisaldus peavad olema lisa 2 kohastest piirväärtusest väiksemad.

(7) Heitvee reostusnäitajate määruse nõuetele vastavuse hindamisel ei lähe arvesse erakorraliste ilmastikutingimuste (tugev vihmavaling vms) ajal võetud proovid ja proovid, mis on võetud üldlämmastikusisalduse määramiseks reovee temperatuuril alla 12 ºC.

(8) Lisas 4 esitatud tabelit võib kasutada ka reovee puhastusastmete vastavuse hindamiseks lisas 2 esitatud puhastusastmetele.

5. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§17. Käesoleva määruse nõuete täitmisest Ida-Viru maakonnas

Ida-Viru maakonnas võib vee erikasutusloa andja lubada määruses toodud heitvee reostusnäitajate määrusekohaste piirväärtuste ületamist või reovee madalamaid puhastusastmeid 30. aprillini 2004. a reostusallikate puhul, mille reoveest on rohkem kui 25% tööstusreovesi ja mis ei põhjusta suublaks oleva veekogu või pinnase reostumist.

[RT I 2003, 83, 565 – jõust. 26.12.2003]

§18. [käesolevast tekstist välja jäetud]

§19. Määruse lisa 2 ülevaatamine

Keskkonnaministeeriumil vaadata lisa 2 üle 2003. a teisel poolaastal ja vajaduse korral esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek korrigeerida reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete jõustumistähtaega asulate osas, mille reostuskoormus on 2000-9999 ie.

§20. Määruse lisades esitatud piirväärtuste rakendamine

(1) Lisades 1 ja 3 esitatud piirväärtusi rakendatakse tööstusheitvee osas alates 1. aprillist 2002. a.

(2) Lisades 1 ja 3 ning § 7 lõikes 3 esitatud heljuvainesisalduse piirväärtusi rakendatakse saastatud sademevee osas alates 31. detsembrist 2009. a.

(3) 1. jaanuarist 2002. a käikuantavad uued või renoveeritud reoveepuhastid peavad vastama lisas 2 esitatud heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele.

6. peatükk

LÕPPSÄTE

§21. [käesolevast tekstist välja jäetud]

1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/271/EMÜ «Asulate reovee puhastamine» (EÜT L 135, 30.05.1991; EÜT L 226; 07.09.1993).

 

Vabariigi Valitsuse
31. juuli 2001. a  
määruse nr 269
«Heitvee veekogusse
või pinnasesse juhtimise
kord»
lisa 1

VEEKOGUSSE JUHITAVA HEITVEE PH VÕI OHTLIKE AINETE SISALDUSE PIIRVÄÄRTUSED

Reostusnäitaja (heitvee pH või ohtlikud ained)

CAS-nr1

Mõõtühik

Piirväärtus

Vesinikioonide minimaalne sisaldus vees, (pHmin )

 

pH-ühik

6,0

Vesinikioonide maksimaalne sisaldus vees (pHmax )

 

pH-ühik

9,0

Elavhõbeda sisaldus

 

mg/l

0,05

Hõbeda sisaldus

 

mg/l

0,2

Kaadmiumi sisaldus

 

mg/l

0,2

Üldkroomi sisaldus

 

mg/l

0,5

Kroomiühendite, Cr(VI) sisaldus

 

mg/l

0,1

Vase sisaldus

 

mg/l

2,0

Plii sisaldus

 

mg/l

0,5

Nikli sisaldus

 

mg/l

1,0

Tsingi sisaldus

 

mg/l

2,0

Tina sisaldus

 

mg/l

0,5

Antimoni sisaldus

 

mg/l

0,5

Fluori sisaldus

 

mg/l

3,0

Tsüaniidide sisaldus

 

mg/l

0,2

Arseeni sisaldus

 

mg/l

0,2

Adsorbeeritavate halogeenorgaaniliste ühendite (AOX) sisaldus

 

mg/l

1,0

Süsiniktetrakloriidi sisaldus

56-23-5

mg/l

1,5

DDT ja selle derivaatide sisaldus

50-29-3

µg/l

0,05

Pentaklorofenooli sisaldus

87-86-5

µg/l

0,2

Driinid sh:
Aldriini sisaldus
Dieldriini sisaldus
Endriini sisaldus


309-00-2
60-57-1
72-20-8


µg/l
µg/l
µg/l


0,05
0,05
0,05

Isodriini sisaldus

465-73-6

mg/l

0,002

Heksaklorobenseeni sisaldus

118-74-1

µg/l

5

Heksaklorobutadieeni sisaldus

87-68-3

mg/l

1

Triklorometaani (kloroform) sisaldus

67-66-3

mg/l

1

1,2-dikloroetaani sisaldus

107-06-2

µg/l

3

Trikloroetüleeni sisaldus

79-01-6

mg/l

0,1

Tetrakloroetüleeni sisaldus
(perkloroetüleen)

127-18-4

mg/l

0,1

Triklorobenseeni sisaldus (isomeeride summa)
1,2,3 - TCB sisaldus
1,2,4 - TCB sisaldus
1,3,5 - TCB sisaldus

87-61-6
120-82-1
108-70-3

mg/l

0,05

Heksaklorotsükloheksaani sisaldus
Lindaani sisaldus

608-73-1
58-89-9

µg/l
mg/l

1
2,0

Polükloreeritud bifenüülide, PCB sisaldus

 

µg/l

0,05

Polükloreeritud terfenüülide, PCT sisaldus

 

µg/l

0,05

Polüaromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus
kokku

 

mg/l

0,01

1 CAS-number on Chemical Abstracts Service infoteenistuse keemiliste ainete loetelu number.

 

Vabariigi Valitsuse
31. juuli 2001. a  
määruse nr 269
«Heitvee veekogusse
või pinnasesse
juhtimise kord»
lisa 2

HEITVEE REOSTUSNÄITAJATE PIIRVÄÄRTUSED JA REOVEE PUHASTUSASTMED

 

Reostusallikast lähtuv reostuskoormus (ie) ja reostusnäitaja piirväärtuse või reovee puhastusastme jõustumise aeg

 

 

31.12.2001

31.12.2001

31.12.2002

31.12.2003

31.12.2004

Reostusnäitaja

2000 kuni 100 000 ie

Üle 100 000 ie

15 000-100 000 ie

10 000-14 999 ie

2000-9999 ie

 

 

Reostus-näitaja piirväärtus, mg/l

Reovee puhastus-aste, %

Reostus-näitaja piirväärtus, mg/l

Reovee puhastus-aste, %

Reostus-näitaja piirväärtus, mg/l

Reovee puhastus-aste, %

Reostus-näitaja piirväärtus, mg/l

Reovee puhastus-aste, %

Reostus-näitaja piirväärtus, mg/l

Reovee puhastus-aste, %

Biokeemiline hapnikutarve, BHT71

25,0

suurem / võrdne 80

15,0

suurem / võrdne 90

15,0

suurem / võrdne 90

15,0

suurem / võrdne 90

15,0

suurem / võrdne 90

Keemiline hapnikutarve, (KHT)2

125,0

suurem / võrdne 75

125,0

suurem / võrdne 75

125,0

suurem / võrdne 75

125,0

suurem / võrdne 75

125,0

suurem / võrdne 75

Tekstiilitööstusettevõtte heitvee KHT3

160,0

suurem / võrdne 75

160,0

suurem / võrdne 75

160,0

suurem / võrdne 75

160,0

suurem / võrdne 75

160,0

suurem / võrdne 75

Keemia-, tselluloosi-, puidu- või toiduainetööstusettevõtte heitvee KHT3

250,0

suurem / võrdne 75

250,0

suurem / võrdne 75

250,0

suurem / võrdne 75

250,0

suurem / võrdne 75

250,0

suurem / võrdne 75

Heljuvainesisaldus1

35,0

suurem / võrdne 75

15,0

suurem / võrdne 90

15,0

suurem / võrdne 90

15,0

suurem / võrdne 90

25,0

suurem / võrdne 80

Üldfosforisisaldus2

2,0

suurem / võrdne 70

1,0

suurem / võrdne 80

1,0

suurem / võrdne 80

1,0

suurem / võrdne 80

1,5

suurem / võrdne 80

Keemia-, tselluloosi- või toiduainetööstusettevõtte või prügila heitvee üldfosforisisaldus3

2,0

suurem / võrdne 70

2,0

suurem / võrdne 80

2,0

suurem / võrdne 80

2,0

suurem / võrdne 80

2,0

suurem / võrdne 80

Ühealuseliste fenoolide sisaldus1

0,1

suurem / võrdne 75

0,1

suurem / võrdne 75

0,1

suurem / võrdne 75

0,1

suurem / võrdne 75

0,1

suurem / võrdne 75

Kahealuseliste fenoolide sisaldus1

15,0

suurem / võrdne 70

15,0

suurem / võrdne 70

15,0

suurem / võrdne 70

15,0

suurem / võrdne 70

15,0

suurem / võrdne 70

Naftatööstusettevõtte heitvee naftasaadustesisaldus 3

5,0

suurem / võrdne 75

5,0

suurem / võrdne 75

5,0

suurem / võrdne 75

5,0

suurem / võrdne 75

5,0

suurem / võrdne 75

Naftasaadustesisaldus2

1,0

suurem / võrdne 75

1,0

suurem / võrdne 75

1,0

suurem / võrdne 75

1,0

suurem / võrdne 75

1,0

suurem / võrdne 75

Üldlämmastikusisaldus2

-5

-5

10,04

70-804

15,0

70-80

15,0

70-80

-5

-5

Keemiatööstusettevõtte või prügila heitvee üldlämmastikusisaldus3

-5

-5

75,04

suurem / võrdne 754

75,0

suurem / võrdne 75

75,0

suurem / võrdne 75

-5

-5

1 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata.

2 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käiv reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste.

3 Reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste käib ainult asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitvee kohta.

4 Jõustumisaeg 31.12.2002.a.

5 Ei reguleerita käesolevas määruses.

 

Vabariigi Valitsuse
31. juuli 2001. a  
määruse nr 269
«Heitvee veekogusse
või pinnasesse
juhtimise kord»
lisa 3

PINNASESSE JUHITAVA HEITVEE PH VÕI OHTLIKE AINETE SISALDUSE PIIRVÄÄRTUSED

Reostusnäitaja

Mõõtühik

Piirväärtus

Vesinikioonide minimaalne sisaldus vees (pHmin )

pH-ühik

6,0

Vesinikioonide maksimaalne sisaldus vees (pHmax )

pH-ühik

9,0

Hõbeda sisaldus

mg/l

0,2

Üldkroomi sisaldus

mg/l

0,5

Kroomiühendite sisaldus Cr(VI)

mg/l

0,1

Vase sisaldus

mg/l

2,0

Plii sisaldus

mg/l

0,5

Nikli sisaldus

mg/l

1,0

Tsingi sisaldus

mg/l

2,0

Tina sisaldus

mg/l

0,5

Antimoni sisaldus

mg/l

0,5

Fluori sisaldus

mg/l

3,0

Arseeni sisaldus

mg/l

0,2

Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus kokku

µg/l

0,1

 

 

Vabariigi Valitsuse
31. juuli 2001. a  
määruse nr 269
«Heitvee veekogusse
või pinnasesse
juhtimise kord»
lisa 4

MÄÄRUSE NÕUETE VASTAVUSE KONTROLLIMISELE EELNENUD AASTA JOOKSUL VÕETUD PROOVIDE ARV JA NÕUDEID MITTERAHULDAVATE PROOVIDE LUBATUD ARV

Määruse nõuetele vastavuse kontrollimisele eelnenud aasta jooksul võetud proovide arv

4-7

8-16

17-28

29-40

41-53

54-67

68-81

82-95

96-110

Nõudeid mitterahuldavaid proove tohib olla

1

2

3

4

5

6

7

8

9

 

Määruse nõuetele vastavuse kontrollimisele eelnenud aasta jooksul võetud proovide arv

111-125

126-140

141-155

156-171

172-187

188-203

204-219

220-235

236-251

Nõudeid mitterahuldavaid proove tohib olla

10

11

12

13

14

15

16

17

18

 

Määruse nõuetele vastavuse kontrollimisele eelnenud aasta jooksul võetud proovide arv

252-268

269-284

285-300

301-317

318-334

335-350

351-365

Nõudeid mitterahuldavaid proove tohib olla

19

20

21

22

23

24

25