Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Rapla linna arengukava kinnitamine

Vastu võetud 26.10.2000 nr 10

Tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punktile 7 ning paragrahvile 37, Rapla Linnavolikogu otsustab:

1. Kinnitada Rapla linna arengukava aastaiks 2001–2002 ja suunad aastani 2010 (lisatud).

2. Määrus jõustub 1. novembril 2000. a.

RAPLA LINNA ARENGUKAVA AASTAIKS 2001–2002 JA SUUNAD AASTANI 2010

SISSEJUHATUS

Rapla linn on samanimelise maakonna keskus, mis paikneb Eesti keskosas 52 km kaugusel Tallinnast. 1. märtsi 2000. a seisuga oli Raplas 5964 elanikku (sealhulgas mehi 2670 ja naisi 3294) ning pindala 464 ha.

Rahvaarvu dünaamika aastate kaupa:

Rapla peatänavad on linna läbivad Tallinna (Tallinn–Rapla–Järvakandi–Kõnnu) maantee ja Viljandi (Tallinn–Rapla–Türi–Viljandi) maantee. Kuna Rapla on maakonna administratiivne keskus kiiresti areneva ettevõtluse ja kaubandusega ning ühtlasi arvestatav transpordisõlm, on linnale tähtis näha ette strateegilis-majanduslikud arengusuunad. Samuti etendab Rapla olulist osa nii linna kui maakonna haridus-kultuurilise arengu seisukohalt.

Linna arendamise aluseks on arengukava ning sellest tulenevalt vastu võetud eelarve. Arengukava aastateks 2001–2002 sisaldab praeguse volikogu ja linnavalitsuse ideid ja suundumusi, millele on tuginenud senine töö. Arengukava kavandab linna arengu lähiaastatel ning annab tulevikuvisiooni Raplast aastal 2010 omavalitsusüksusena.

Arengukava läbivad põhimõtted on:

• korraldada linna igapäevaelu kõigis valdkondades otstarbekalt ja võimalustele vastavalt;

• kasutada laene linnale vajalike ehitiste ning infrastruktuurirajatiste renoveerimiseks ja ehitamiseks;

• tagada linnaelanikele kõigi seadustega ettenähtud teenuste osutamine, parendades olemasolevate teenuste kvaliteeti ja pakkudes koostöös naabervaldadega uusi;

• jätkata puhta vee, reoveepuhastuse ja jäätmekäitluse programme;

• Rapla – puhas ja turvaline omanike linn.

1. RAPLA LINNA TULEVIKUVISIOON

Tulevikuvisioon on nägemus, millisena soovime näha Raplat 2010. a ja kaugemas tulevikus. Visioon kujutab endast soovitavat seisundit, mida tahetakse tulevikus saavutada.

Tulevikuvisiooni paremaks saavutamiseks kehtestatakse prioriteetsed arengusuunad ehk arenguprioriteedid. Arenguprioriteetide täitmiseks seatakse konkreetsed arengueesmärgid, mille saavutamine koosneb süsteemsetest tegevustest ehk tegevuskavast. Kehtib põhimõte – piirkonna areng peegeldub keskuse arengus, keskuse areng mõjutab piirkonna arengut.

1994. a mais Pärnumaal Varemurrus toimunud Rapla Linnavolikogu ja Linnavalitsuse ühisel väljasõiduistungil loodi tõsise mõttetöö käigus Rapla hüüdlause, mis sai edaspidise tegevuse aluseks:

Rapla – puhas ja turvaline omanike linn.

Püüdes seda lauset lahti seletada, kujunesid Rapla linna arenguprioriteedid. Alljärgnevalt arenguprioriteedid vastavate arengueesmärkidega.

2. LINNA  STRATEEGILINE  PLANEERIMINE

2.1. Hetkeolukord

Rapla linna üldplaneering koostati ajavahemikul 1995–1997 ja kinnitati 1997. a.

Üldplaneeringuga lahendati eri tüüpi ehitustegevuse vajaduseks sobivate piirkondade olemasolu.

Planeerimistegevuse suunamise aluseks on linna arengukavaga määratletud eeliste arvestamine ning laia huvitatute ringi kaasamine protsessi.

Maareformiga on viimastel aastatel tegeldud alljärgnevalt:

Kokku on Rapla linna haldusterritooriumil kantud katastrisse 243 ha (52,8% kogu katastrisse kantava maa hulgast).

2.2. Probleemid

Linnas on käesoleva ajani pööratud vähe tähelepanu detailplaneerimisele.

2.3. Lähema aja eesmärgid

Koostada kesklinna detailplaneering;

koostada Kalevipoja Luisukivi ümbruse detailplaneering;

2000. a lõpuks kanda katastrisse 90–95% kogu katastrisse kantava maa hulgast.

3. KOOSTÖÖ NING ÜHISTEGEVUS

3.1. Hetkeolukord

Rapla linnal on pikaajaline koostöö ümbruskonna valdadega, eelkõige Rapla vallaga, mis on Rapla linna ümbritsev rõngasvald. Sellest koostööst võib välja kasvada võimalik kahe omavalitsuse liitumine. Probleem on üles kerkinud 1997. aastast, mil Rapla Linnavolikogu ning Rapla Vallavolikogu otsustasid moodustada erinevate valdkondade töörühmad Rapla linna ning valla ühinemise-mitteühinemise seisukohtade väljatöötamiseks. 1998. a. novembris viidi nii linnas kui ka vallas läbi rahvaküsitlus, et välja selgitada elanikkonna seisukoht kahe kohaliku omavalitsusüksuse ühinemise-mitteühinemise suhtes. Praeguseks ajaks on see temaatika taas päevakorrale kerkimas seoses Vabariigi Valitsuse poolt välja käidud haldusreformi ideedega.

Teistest Eesti piirkondadest on Rapla linnal olnud tihedam suhtlemine väikelinnade-maakonnakeskustega. Umbes kahel korral aastas on kohtutud linnapeade tasemel ning arutluse alla võetud konkreetne valdkond, mis kohaliku omavalitsuse korraldada.

Lisaks osalemisele Raplamaa Omavalitsuste Liidus on Rapla linn alates 1990. aastast Eesti Linnade Liidu liige. Eesti Linnade Liit on 1920. a asutatud omavalitsusüksuste vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on oma liikmete ühishuvide esindamine ja koostöö korraldamine, sotsiaal-majandusliku ja kultuurialase tegevuse arendamine ning omavalitsusametnike teadmiste täiendamine.

Rahvusvaheline koostöö

Rapla linnal on sõpruslepingud:

Juhtkonna tavapäraste ametlike kontaktide ja töötajate ametialase suhtlemise kõrval arendatakse eri tasanditel koostööd, abistamist, informatsiooni vahetamist ja sõprussuhteid. Koostöövormid on hariduse ja kultuuri ning noorsootöö valdkonnas.

3.2. Lähema aja eesmärgid

Osaleda Euroopa Liidu ning selle organisatsioonide poolt korraldatavates projektides, mis on suunatud EL liikmekandidaatide integreerumisele.

4. RAPLA LINNA AVALIKUD SUHTED

4.1. Hetkeolukord

Strateegia

Valmimas on Rapla linna suhtekorraldusstrateegia, mis sisaldab linna suhtekorralduse põhimõtteid, sihtgruppide loetelu, eesmärke, lahendusi, kommunikatsiooni korda, teavitamise meetodite analüüsi, taktikalist plaani lähiaastateks.

Meediasuhted

Rapla Linnavalitsus annab välja infolehte Rapla Teataja. On loodud tihedamad ja usaldusväärsemad suhted kohaliku meediaga (Nädaline, Ra-Sati kaabeltelevisioon, Rapla Linna Noorteleht). On välja kujunenud pressiteadete ring, suhted uudisteagentuuridega ja üleriigilise tähtsusega ajakirjanikega. Valmimas on meediamonitooring, mis annab ülevaate Rapla linna kirjeldavatest artiklitest, nende ilmumise sagedusest jne.

Suhtlemine linnaelanikega

Suhtlemise allikad on linnavalitsuse poolt välja antav Rapla Teataja, kohalik meedia, üle-eestiline meedia ja linnavalitsuse postkastid (4 tk) linna eri osades. Linnarahval on võimalik oma arvamust välja öelda küsitlustel ja «Linna Pea Pesule» eelneval kampaanial – mida küsiksid linnapea käest. Vaja oleks suurendada linnavalitsuse kohtumisi linnainimestega ja jätkata küsitluste ja arvamuste uuringutega.

Rapla Keskraamatukogus on avatud linnavolikogus vastuvõetud määruste kaust. Valmimas on linna infoalused, mina-voldikud. Kuus korda aastas ilmub linna infoleht Rapla Teataja. Iga kuu 25. kuupäevaks teeb linnavalitsus teatavaks järgneva kuu ürituste kava.

Linnavalitsuse tutvustus

Linnavalitsuse majavaldused on hästi märgistatud. Linnavalitsuse ruumides on olemas sildid, tubade numbrid ja vastuvõtuajad. Loomisel on linnavalitsuse meenetesüsteem ja selle kasutamise kord.

Linnal on kindel esindusürituste kava, mis kirjeldab nelja esindusürituse toimumise aega. Korraldajaks on Rapla Linnavalitsus koostöös linna allasutuste, seltside ja ettevõtetega. Esindusürituste mõte on suurendada linnaelanike identiteeditunnet ja pakkuda meelelahutust.

Linna esindusüritused on:

4.2. Rapla Linnavalitsuse pikaajalised suhtekorralduslikud eesmärgid

4.3. Probleemid

1. Puudub Rapla linna suhtekorraldusstrateegia ja kommunikatsiooni kord.

2. Suhtlemine linnakodanikega ei rahulda täielikult mõlemaid pooli.

3. Linna ajaleht Rapla Teataja ilmub liiga harva.

4. Puudub Rapla linna interneti kodulehekülg.

5. Puudub Rapla linna lipp.

4.4. Lahendused

1. 2001. a lõpuks peaks olema valminud suhtekorraldusstrateegia. Strateegiat on võimalik muuta ja sinna täiendusi teha.

2. Suhtlemine linnakodanikega: jätkata pidevalt koostööd Nädalis» ja Ra-Sat kaabel TV-ga.

3. Aastal 2001 ilmub Rapla Teataja vähemalt kuus korda aastas.

4. Kodulehekülg internetis peab olema üleval 2000. a lõpuks. Edasi tuleb jälgida, et koduleheküljele lisatud info oleks pidevalt uus ja värske.

5. Rapla linna lipp peab valmima aastal 2001.

5. SOTSIAALHOOLEKANNE

5.1. Hetkeolukord

Raplas elab 31. märtsi 2000. a seisuga 5964 elanikku, kes moodustavad 2497 leibkondae. Nendest tööealisi on 3457, lapsi 1439 ja vanaduspensionäre 1186. Lastest on koolieelikuid 436 ja kooliealisi 911. Möödunud aastal sündis 45 last, tendents on sündivuse vähenemisele.

Hoolekande vajadus

Majanduslikult mittetoimetulevaid leibkondi (saavad toimetulekutoetust üks või rohkem kordi aastas) on 380, neis lapsi 208. Viie ja enama lapsega peresid on 7, eestkostel on 9 last, peres hooldusel 1 laps, lastekodus 5 last, vähese vanemliku hoolitsusega järelevalvet vajavaid lapsi on 38.

1186 vanaduspensionärist elavad üksinda 476, elavad leibkonnas 676 ja hoolekandeasutuses 34.

Raplas elab 252 puudega inimest, neist I grupi invaliide 34, II grupi invaliide 56, III grupi invaliide 55, lapsinvaliide 26. Puuetega inimestest töötavad 62, elavad üksi 56 ja saavad toimetulekutoetust 59. Puuetega lastest on kooliealisi 21 last.

Raplamaa tööhõiveametis roli egistreeritud töötuid seisuga 31. detsember 1999. a 111, pikaajaliselt töötuid 36.

Igal aastal vabaneb vanglast keskmiselt 1–2 inimest, kelle viimane elukoht oli Rapla linn.

Hoolekandevõrk

Rapla Maakonnas asuvad järgmised hoolekandeasutused:

Valdade hooldekodud müüvad statsionaarse hoolduse kohti välja juhul, kui oma valla vajadus on rahuldatud. Andmed on saadud küsitluse teel.

Rapla linna elanike arvust lähtudes on hoolekandeasutuse kohtade arv 25–30, eakatele inimestele vajalike hoolekandeteenuste kindlustamiseks on hoolekandesüsteemide statsionaarsete kohtade vajadus 0,5–1% piirkonna elanike koguarvust.

Sotsiaalhoolekande teostamine

Sotsiaalhoolekannet linnas tehakse kolmes suunas:
1. Läbi hoolekandeasutuse (Rapla Hooldekeskus);
2. Sotsiaalteenuste (koduhooldus, sotsiaalkorter, supiköögid jm), nõustamise ja eestkoste kaudu;
3. Sotsiaaltoetuste jm ainelise abistamise teel.

Rapla linnas osutatakse järgmisi sotsiaalteenuseid:
1. Sotsiaalnõustamine – linnas on sotsiaalnõunik ja lastekaitsespetsialist; hooldekeskuses hoolekandespetsialist; toimub koostöö teiste valdade ja piirialade spetsialistidega.
2. Koduteenused – koduhooldusel on 30 üksielavat vanurit, töötab kolm koduhooldajat.
3. Eluasemeteenus – igal aastal remonditakse vähemalt ühe liikumispuudega invaliidi sanitaarsõlm ja väljapääs õue. Sotsiaalkorterid Rapla Hooldekeskuses (24) ja mujal (17).
4. Hooldamine perekonnas – eestkostel üheksa last, perehoolduslepinguga hooldusel üks laps.
5. Hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses – linna eelarvelises Rapla Hooldekeskuses on statsionaarsel hooldusel 18 vanurit; varjupaigateenus kriisiolukorras perele päevakeskuses, soodushinnaga lõunasöök vanuritele, lugemistuba, tervisenõustamine, ravivõimlemine, saunateenus. Toimuvad temaatilised klubiõhtud. PIS (puuetega inimeste selts) rendib ruumi töö korraldamiseks. Lastekoduteenust taotleme mujalt. Maidla Lastekodus elab kolm meie last. Erihooldekodu teenust taotleme läbi maavalitsuse mujalt.
6. Sotsiaalse rehabilitatsiooni alane töö, aitamaks üksikisikuid ja perekondi raskel elujärgul toime tulla iseenda ja ühiskonnaga. Jätkatakse linnas elavate, pikaajaliste töötute rehabilitatsiooni (toitlustamine, vestlusring ja ühine tegelus LV-s).
7. Lastekaitsetöö linna tasandil – sotsiaaltöötaja poolt registri pidamine, rehabilitatsiooniplaani koostamine, koostöö pere ja lapsega, järelevalve; last abistava võrgustiku tagamine. Võrgustiku moodustavad lasteasutused, koolid, noorsoopolitsei, tervishoiuasutused, psühholoogiateenistus, linna nõustamiskomisjon, maakonna alaealiste komisjon.

Aktiviseerimaks elanike kaasamist sotsiaalprobleemide lahendamisse, toetatakse koostööd vabatahtlike, erinevate elanikerühmade huvisid kaitsvate ja neid toetavate organisatsioonidega (PIS, Pensionäride nõukogu, diabeetikud, vaegkuuljad; puuetega laste vanemate ühendus, usaldustelefon).

Sotsiaaltoetused

1. Toimetulekutoetus

2. Linna toetused:
a) sünnitoetus (1000 krooni lapsele);
b) toetus laste lõunasöögi kompenseerimiseks koolis või lasteaias (määramise aluseks sissetulek pereliikme kohta);
c) toetus meditsiinilise abivahendi soetamisel;
d) muud sotsiaaltoetused läbi ühekordsete rehabilitatsiooniprojektide ja kolmanda sektori projektide; kooli jõulupakid 1.–9. klassi õpilastele vahendite olemasolul.

Rapla linna kulutused sotsiaalsele turvavõrgule

5.2. Probleemid

1. Sotsiaaltöö institutsioonilise baasi Rapla Hooldekeskuse materiaaltehniline olukord.

2. Rapla linna vähekindlustatud perede madal toimetulekuvõime.

3. Laste avahooldustööle orienteeritud kolmanda sektori ebapiisavus.

5.3. Eesmärgid

1. Rapla Hooldekeskuse olemasoleva projekti läbivaatamine ja kaasajastamine. I korruse saali, lifti, tuletõrjesüsteemi ja ventilatsiooni väljaehitamine.

Rakendada hooldekeskuses abi saavate inimeste soove, seisundit, vajadusi ja toimetulekuvõimet arvestavat neljaastmelist hooldussüsteemi koos vastavate teenuste ja hinnakirjadega.

Turvalisuse tõstmiseks seada sisse ööpäevane valve.

2. Madala toimetulekuvõimega peredele optimeeritud toetussüsteemi tagamine.

Pikaajaliste töötute edasine ühiskonda integreerimine.

Puuetega inimeste elukeskkonna kvaliteedi tõstmine läbi eluaseme- ja transporditeenuse ning rehabilitatsioonikursustel osalemise toetamine.

Sotsiaalkorterite kasutamise korrastamine: sotsiaalkorterite kuuluvuse selgitamine ja kord nende kasutamiseks ja nende eest tasumiseks, lastega riskiperede eluaseme parandamine.

3. Sotsiaalse keskkonna parandamine ja säilitamine koostöös kolmanda sektori ja teiste valdkondadega.

6. HARIDUS JA TEADUS

6.1. Hetkeolukord

Rapla linna haridussüsteem piirkondliku ja riikliku haridussüsteemi osana koosneb kolmest alamsüsteemist.

1. Õppekavade süsteem kui õppetegevuse tuum

Alus- ja põhihariduse astmel on riikliku õppekava raames oma õppekavade arendus käsil Rapla lasteaedades ja gümnaasiumide alg-põhikooli osades; keskhariduse astmel riiklikku raamkava täiendades toimub omanäoliste õppekavade arendamine Vesiroosi Gümnaasiumis, Ühisgümnaasiumis ja Rapla Õhtukeskkoolis.

2. Õppeasutuste süsteem kui õppetegevust korraldav ja pidevõpet tagav süsteem.

Rapla õppeasutuste süsteemi moodustavad lasteaiad Naksitrallid, Päkapikk, Kelluke ja erilasteaed Pääsupesa; Rapla Ühisgümnaasium, Rapla Vesiroosi Gümnaasium ja Rapla Õhtukeskkool; huvialakoolid Rapla Muusikakool, Rapla Laste ja Noorte Spordikool ning osaliselt Rapla Kultuuri- ja Huvikeskus. Laste ja noorte kunstiõpet pakuvad linnas erastuudiod, täiskasvanute koolitust Kesk-Eesti Arenduskeskuse Rapla Õppekeskus, Alu Rahvaõpistu ja Rapla Kunstiseltsi Õpikoda. 2000–2001. õppeaastal tagavad Rapla linna lasteaiad kohad 90 protsendile linnas ja lähipiirkonnas elavale lapsel. 1999/2000 õppeaastal teenindasid Rapla haridusasutused kokku 2347 õpilast, kellest 901 ehk 38% elavad väljaspool linna territooriumi.

3. Tugisüsteem kui aineõpet täiendav ja toetav sotsiaalseid oskusi andev süsteem, milles toimivad kooliealistele noortele suunatud huvialase tegevuse, kutsesuunitluse ja isikliku arengu nõustamise programmid.

Raplas on selliste programmide realiseerimiseks tingimused loodud Rapla Laste ja Noorte Spordikoolis, Rapla Muusikakoolis, Rapla Kultuuri- ja Huvikeskuses, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis, Rapla Ühisgümnaasiumis, Rapla Õhtukeskkoolis, Rapla Raamatukogus ja erastuudiotes. Nõustamisvõimalusi ja programme pakuvad Raplamaa Noorte Info- ja Teabekeskus, Raplamaa psühholoogiateenistus ja OÜ Praxis.

6.2. Rapla Linna hariduspoliitilised eesmärgid

1. Linnale kuuluvates lasteaedades lastele alates kolmandast eluaastast 90-protsendiline kohtadega tagamine.

2. Laste individuaalsust arvestavate tingimuste ja võimaluste loomine alus- ja põhihariduse omandamisel.

3. Keskhariduse astmes kooliti erinevate üldhariduslike ja kutseharidusliku kallakuga õppekavade arendamine, mis loovad erinevate võimetega noortes valmiduse õpingute jätkamiseks või tööleasumiseks.

4. Läbi kõikide haridusastmete ulatuva kutsenõustamise süsteemi loomine.

5. Üldhariduskoolide juures toimuva huvialase tegevuse arendamine õppeprotsessi osana.

6. Elukestva õppe erinevate vormide toetussüsteemi väljaarendamine.

6.3. Probleemid

1. Rapla Ühisgümnaasiumi hoonetekompleksi osaline, kohati täielik amortiseeritus ja ruumiprogrammi mittevastavus tänapäeva õpitingimustele.

Kompleks on ehitatud järk-järguliselt 60 aasta jooksul, mis on tinginud nii arhitektuurses kui ruumiökonoomses mõttes meelevaldse tulemuse. Puudub söökla (õpilaste toitlustamine toimub väljaspool kooli territooriumi), raamatukogu ja üldauditoorium ühisloengute tarbeks.

2. Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi hoone madal ehituslik kvaliteet ja ebapiisavad lahendused katuse, välissoojustuse, elektrisüsteemi ja valgustuse osas. Koolil puudub ajakohane raamatukogu.

3. Õpilasmajutuse halb seisukord (internaat).

4. Rapla Muusikakooli maja mittevastavus õppehoone spetsiifikale. Ruumipuudusel on takerdunud üldosakonna loomine.

6.4. Lahendused

1. Rapla Ühisgümnaasiumi hoonetekompleksi mahuline ümberprojekteerimine ja lõplik väljaehitamine.

2. Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi raamatukogu laiendus, välissoojustuse teostamine, elektrisüsteemi uuendamine, valgustite vahetus ja katuse ümberehitamine.

3. Õpilaskodu väljaehitamine.

4. Rapla Muusikakoolis üldosakonna avamine Rapla Kultuuri- ja Huvikeskuse ruumide baasil. Muusikakoolile uue õppehoone projekteerimine.

7. KULTUUR

7.1. Hetkeolukord

Rapla kultuuripoliitika eesmärgiks on olnud kohaliku rahvakultuuri elujõu taastamine ja edasiarendamine. Rahvakultuuri all on mõeldud kultuuri rahvalikult jõukohast tasandit, milles põimuvad üksikisikute ja gruppide kultuuriharrastustes väljenduv eneseteostusenergia ja erinevate kultuur- ja vaimuelu keskuste ümber koondunud inimeste seltsieluline ja vabahariduslik aktiivsus. Elujõud rahvakultuuris tähendab tugevat samastumist (identiteeti) iseenda ja elukeskkonnaga läbi kohaliku kultuuriprisma.

Linna avalikus kultuurikorralduses osalevad kolm olulist sektorit:

1. Valitsussektor (Rapla Linnavalitsus asutustega) – Rapla kultuuri- ja Huvikeskus, Rapla Keskraamatukogu, Rapla Muusikakool, gümnaasiumide kultuurialane huvitegevus ja volikogu poolt moodustatud Kultuurinõukogu.

2. Valitsusväline sektor – kirik, seltsid, rahvuskultuuriharrastajate grupid, õpigrupid, üksikharrastajad.

3. Ettevõtlussektor – ettevõtjad kultuuri või kultuurialase koolituse alal.

4. Linna esindusüritused kuuluvad linna avalike suhete programmi.

7.2. Rapla linna kultuuripoliitilised eesmärgid on:

1. Identiteediarendus igale eagrupile sobivas vormis.

2. Omaalgatuse toetamine.

3. Lastele ja noortele tingimuste loomine rahvuskultuurialadega tegelemiseks.

4. Loovaladel õppimiseks kodulähedaste tingimuste edasiarendamine.

5. Rapla muuseumi kui olulise Rapla kultuurilist identiteeti väärtustava asutuse rajamine.

6. Rapla kultuuriliselt ligitõmbavamaks muutmine.

7. Rapla välisilme kui inimeste tugeva kultuurilise mõjutaja kiire parandamine.

8. Koguduste kaasamine avalikku kultuuriellu.

7.3. Probleemid

1. Rapla Kultuuri- ja Huvikeskuse ebamäärased funktsioonid Rapla kultuurikorralduses.

2. Muuseumi kui olulise hoova puudumine Rapla kultuurilise identiteedi väärtustamisel.

3. Rapla vana osa kaitseala ja muinsusobjektidega Priiuse Tamm ja Kalevipoja Luisk seonduvate haljasalade detailplaneeringute puudumine.

4. Lastele ja noortele suunatud rahvuskultuurialase koolituse tervikskeemi puudumine.

5. Tammemäe laululava lõpliku lahenduse puudumine.

7.4. Lahendused probleemidele

1. Rapla Kultuuri- ja Huvikeskuse funktsioonide arendamine.

2. Linna muuseumi asutamine.

3. Rapla kesklinna kaitseala kehtestamine.

4. Laste ja noorte rahvakultuuri erialadega tegelemise muutmine Rapla haridussüsteemi osaks.

5. Tammemäe laululava väljaehitamine.

8. SPORT JA PUHKUS

8.1. Hetkeolukord

Baasid – linnale kuuluvad spordikooli ja gümnaasiumite võimlad, Ühisgümnaasiumi halduses olev Rapla Staadion palliväljakutega, algklassidemaja palliväljak, Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi spordiväljak palliväljakutega, Vesiroosi Gümnaasiumi lasketiir, jõustikuruumid gümnaasiumides, erasektorile kuuluvad mitmed isetekkelised ebastandardsed mänguväljakud korrusmajade juures ja mõned kvaliteetsed tenniseväljakud eramute juures, Octa Centrumi spordisaal ja eramaadel olev Rapla Suusarada.

Korraldus – laste ja noorte spordiõpet ja võistlustegevust korraldavad Rapla Laste ja Noorte Spordikool, gümnaasiumide kehalise kasvatuse õpetajad ja spordiinstruktorid, täiskasvanute spordielu korraldavad spordiklubid, volikogu juurde loodud Rapla linna spordinõukogu ja Raplamaa Spordiliit, milles Rapla linn osaleb.

8.2. Eesmärk

1. Spordi ja puhkuse korralduse eesmärk on võimalikult kõigile elanike gruppidele tingimuste loomine sportimiseks ja puhkamiseks kodulinnas.

8.3. Probleemid

1. Olemasolevate välibaaside (Rapla Ühisgümnaasiumi halduses olev Rapla Staadion ja sealsed mänguväljakud, korrusmajade juures olevad palliplatsid jm) halb, kohati eemaletõukav seisukord.

2. Rapla linna üldplaneeringu juures puudub linnas vabas õhus sportimise ja puhkamise tingimusi terviklikult kirjeldav skeem.

3. Olemasolevate avaliku liiklusega teede ja väljakute madal kvaliteet noorte ja täiskasvanute seas kasvavat populaarsust omavate sportlike ajaviidete (rulluisutamine, rattasõit, tänavakorvpall) harrastamiseks.

4. Rapla Laste ja Noorte Spordikooli struktuuri mittevastavus linna avaliku spordikorralduse vajadustele.

5. Spordiklubide kui linna spordikorralduse alglülide nõrk arengutase.

8.4. Lahendused

1. Korrusmajade mänguväljakute ja palliplatside korrastamiseks sihtotstarbeliste vahendite planeerimine. Väljakute renoveerimisel kasutajate sihtrühmade kaasamine, neist väljakute haldajate kujundamine.

2. Ühisgümnaasiumi halduses oleva Rapla Staadioni renoveerimine.

3. Spordikooli võimla, Rapla Staadioni, Rapla Suusaraja ja linnale kuuluvate kvaliteetsete palliväljakute spordiklubidele pikaajaliseks kasutamiseks andmine.

4. Sportimise ja puhkamise skeemi lisamine linna üldplaneeringule, linnale kuuluvate vastavate alade detailplaneeringute eelisteostamine.

5. Laste ja noorte spordiõppele linna eelarvesse vahendite planeerimine ja vastava teenuse tellimine konkursi korras spordiklubidelt.

9. ETTEVÕTLUS JA LINNA INFRASTRUKTUUR

9.1. Hetkeolukord

Ettevõtlus

Rapla linnas on registreeritud käesoleval hetkel ligikaudu 250 ettevõtet-organisatsiooni, kaasa arvatud riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused, mis moodustavad 10% koguarvust.

Rapla Linnavalitsuses ja allasutustes töötab põhikohaga 380 inimest, maksumaksjaid kokku on 3500 inimest. Avaliku sektori asutustelt laekub linna eelarvesse 2/3 üksikisiku tulumaksust.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Käesoleval hetkel on Rapla linnas kaks suuremat veevarustusega tegelevat ettevõtet:
AS Rapla Vesi ja OÜ Rapla Termo. Eraldi puurkaevust võtab vett AS Lacto oma piimatööstuse tarbeks. Täna teostatakse EL PHARE LSIF 1998 projekti raames Uusküla veehaarde ehitust ja peatrasside ehitust, mille käigus lahendatakse üks osa Rapla linna puhta veega varustamisest.

1997. a anti käiku Rapla puhastusseadmed, millega oluliselt vähendati reostuse sattumist Vigala jõkke.

Teed ja tänavad. Liikluse korraldamine

Rapla linnas on teid ja tänavaid kogupikkuses 25,4 km, neist kõvakattega 21,7 km. Kõnniteid on linnas 5,8 km. Raplat läbib kaks riigi halduses olevat tugimaanteed, mis on ühtlasi linna peatänavad: Tallinna ja Viljandi maantee. Käesoleval aastal valmib uurimus Rapla linna tänavate ja teede seisukorra kohta. Aastane vajadus teede ja tänavate korrashoiuks on vähemalt 0,7 mln kr aastas, millele lisanduvad investeerimisvajadused.

Elekter ja tänavavalgustus

Rapla linna alajaamade ja kõrgepingeliinide võrk omab arenemiseks piisavalt reservi. Viimastel aastatel on linnas tehtud palju investeeringuid vanade õhuliinide väljavahetamiseks nüüdisaegsete liinide vastu. See omakorda on kohustanud linna välja vahetama tänavavalgustuse. Veel käesoleval aastal peab valmima Viljandi mnt tänavavalgustus, välja on sellel aastal juba vahetatud Keskkooli tn valgustid. Tänavavalgustuse hooldamiseks on linnal sõlmitud leping hooldusfirmaga.

Soojamajandus

Kogu soojamajandus on Rapla linnas erasektori kätes. Tänaseks on tööle jäänud OÜ Rapla Termo katlamaja endise Rapla KEK´i territooriumil (ühtlasi Rapla põhitsentraalkatlamaja), AS Rapla Soojusele kuuluv Keskkooli katlamaja, Rapla Teedevalitsuse katlamaja ning AS Lacto katlamaja (piimatööstuse tarbeks). Kaks esimesena mainitut annavad põhilise soojatoodangu tsentraalkütteks. Üks lähituleviku perspektiive on gaasi toomine Raplasse. Siin sõltub palju läbirääkimistest Eesti Gaasi ja AS Lacto vahel, kuna viimatinimetatu oleks siin põhitarbija.

Elamumajandus

Juba 1997. a valminud üldplaneeringus on tõdetud, et elamuehitus on Rapla linnas seiskunud.
Erasektoris on küll olnud teatav elavnemine, kuid seegi ehitustegevus on olnud suunatud suuremal osal linnast välja, peamiselt Rapla valla territooriumile (Uusküla, Sulupere).

Raplas tegutsevad ehitusettevõtted leiavad põhirakendust väljaspool, enamasti Tallinnas.

Raplas on 640 eramut ja 67 3–5-korruselist elamut. Uus individuaalelamute piirkond, nn Tulbi piirkond ei ole praegu veel rakendust leidnud.

Turvalisus

Turvalisuse tagamiseks on linn aastaid investeerinud infrastruktuuri korrastamiseks ja arendamiseks. Põhitänavatel on korrastatud kõnniteed ja paigaldatud nüüdisaegne tänavavalgustus. Eesti Energia on teinud suuri investeeringuid elektriliinide väljavahetamiseks, aastatega on paranenud telefoniteenused, käesoleval aastal jõuab linna kvaliteetne joogivesi uuest veehaardest. Linnavalitsus teeb jätkuvalt koostööd politseiprefektuuriga (käesolevast aastast töötab Rapla linnas kaks konstaablit), turvafirmaga ESS, edendatakse Naabrivalve projekti.

Linnavara

Linnavolikogu ja linnavalitsus on seisukohal, et linn kui kohalik omavalitsus peaks omama vaid sellist vara, mis on vajalik seadusega pandud kohustuste täitmiseks (koolid, lasteaiad, kultuuriasutused jne). Vastavalt sellele on ka toimitud. Aastate jooksul on tehtud linnavara ja aktsiatega rida tehinguid:

9.2. Probleemid

1. Linna läbiva jõe lähedusse ehitatud majadel puudub nüüdisaegne kanalisatsioon.

2. AS Lacto kui peaaegu poole kanaliseeritava heitvee andja.

3. Parkimise korraldamine peatänavatel, elamurajoonides ning parem korraldus Karmani kaubamaja esisel parklal.

4. Löökaugud tänavatel.

5. Liiklusmärkide paigaldamine tänavatele.

6. Liikumispuuetega inimeste ligipääsetavus hoonetesse ja ühistransporti.

7. Mahlamäe ja Veneküla korruselamud on tugevasti amortiseerunud.

9.3. Lahendused

1. Veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava valmib 2000. a sügisel.

2. Ülevaate saamine sadevete ärajuhtimisega seotud probleemidest ning vajaminevatest töödest, tegevuskava koostamine, linna sadevete süsteemi väljaarendamine.

3. Vähendamaks suure transpordi osakaalu elamurajoonis tuleb välja ehitada Kastani tänava pikendus, mis suunab transpordi otse Järvakandi teele. Projekti maksumus on 1,6 mln krooni.

4. Tulbi tn piirkonna eramute ehitamise võimaldamiseks pikendada Tulbi tn linna piirini ja pikendada Puukooli tn Tulbi tänanani.

5. Valmistada Rapla linna liikluskorralduse skeem.

6. Sõlmida leping firmaga, kes teostab teehooldustöid ning jälgib ja korraldab liikluskorralduse skeemi täitmist.

7. Lahendada Tallinna mnt ja Viljandi mnt ristmik.

9.4. Pikemaajalised eesmärgid

1. Pikemas perspektiivis tuleb alustada kõnniteede ja tänavate ülekäigukohtade kohandamist ratastooliga liikumiseks.

2. Koostöös Rapla valla ja kinnisvarafirmadega vaadata üle võimalused elamuehituse arendamiseks.

10. KESKKOND

10.1. Hetkeolukord

Rapla linna hoolduse all olevate haljastute pindala on 12,70 ha (2000. a seisuga). Hoolduse alt välja jäänud ja vähe hooldatud haljasalade kogupindala on 64,80 ha (2000. a seisuga).

Kohalikku tähtsust ja maastikuarhitektuurilist omapära omab linna esindusala, kiriku park. Suuremad pargid on veel sauna park, lastepark ja Tammemäe park. Linnal puudub väljakujunenud keskosa ja väljaehitatud puhkemaastik.

Parkide ja haljasalade hooldust korraldavad eraettevõtjad. Hooajaline hooldus on kuuekuuline, maist oktoobrini. Lepingud sõlmitakse kolmeks aastaks. Koostatud on haljasmaade hooldusplaan. Haljasalasid on täiendatud puude ja põõsaste juurdeistutamisega. Uuendatud on taimede sortimenti.

Viimase 20 aasta jooksul ei ole linnas uusi parke või haljasalasid rajatud. Reservmaad väikeste rajatavate haljasalade jaoks on olemas.

Suurelamukvartalite ümbruse on inimvõõras, monotoonne ja igav. Halvimas seisus on Vene küla ja Mahlamäe, kus niitmist raskendab maa-ala ebaühtlane ettevalmistus. Suurelamuhaljastuid kasutavad enamasti lapsed ja vanurid. Seega peaksid need alad olema kaitstud müra, tolmu ja muu saaste eest. Haljastuselemendid paiknevad kaootiliselt.

Olemasolevad laste mänguväljakud on vananenud ja vajavad uute elementidega väljavahetamist.

Linn vajab kindlasti puhkeala väljaehitamist. Selleks tuleb korraldada keskkonna audit, et leida sobiv koht linna sees või ümbruses.

Linna rohelise vööndi «kopsud» on Metsapargi ja Ööbiku parkmetsad ning Sulupere puhkeala.

Rapla on aedlinn, kus haljasmaad on jaotunud ebaühtlaselt. Kõrvaltänavate ääres asuvad aiad koos elamutega on ilus element linna ilmes.

On suurenenud iga-aastane alleepuude vigastamine ja mahasaagimine. Suur osatähtsus on aga linna tänavate ja maanteede äärne haljastusliku kaitseosa rajamine, masinate müra- ja saastekoormuse vähendamiseks. Väga oluline on parkidest alguse saanud haljaskoridoride tekitamine.

10.2. Probleemid

1. Linnamaastiku ja haljastuse üldplaani ning arengustrateegia puudumine.

2. Laste mänguväljakute ja puhkealade vähesus.

3. Vigala jõe korrastamatus.

10.3. Lahendused

1. Koostada linnamaastiku ja haljastuse üldplaanid ja arengustrateegia, milles on määratud haljastuse optimaalne vajadus ja struktuur.

2. Jõe puhketsooni projekti koostamine.

3. Jõekallaste järkjärguline muutmine puhkeotstarbeliseks.

4. Viljandi mnt ja Tallinna mnt atraktiivseks muutmine. Liiklussõlmede väljaehitamine.

5. Lastepargi lastesõbralikuks kujundamine.

6. Haljasalade ja parkide inventeerimine.

7. Kiriku pargi projekti jaoks lähteülesannete kogumine. Tellida kiriku pargi jaoks haljastusprojekt.

8. Koostada Tammemäe ja Sulupere metsa puhkeotstarbeliseks muutmise kava.

9. Nimetada Metsapargi ja Ööbiku metsad puhkeotstarbelisteks parkmetsadeks ja säilitada neid linna rohelises vööndis. Määrata metsaalade ökoloogiline väärtus.

10. Viljandi mnt ja Tallinna mnt haljastuse atraktiivseks muutmine.

10.4. Pikaajalised eesmärgid

1. Elamukvartalitele, sh Vene küla ja Mahlamäe haljastusprojektide tellimine.

2. Uute sildade, sh Tallinna mnt jalakäijate sildade ehitamine projekti alusel.

3. Linna ümbritseva rohelise vööndi kujundamine.

4. Olemasolevate parkmetsaalade säilitamine.

5. Uute haljas- ja puhkealade rajamine.

6. Konuvere jõe puhkeala kujundamine.

7. Olemasolevate haljasalade ja parkide atraktiivsemaks muutmine ja otstarbe leidmine.

8. Lasteparki uute mänguväljakute rajamine.

9. Põlispuude kaitse.

10. Uuendada linnasiseste haljasalade väikevorme ja rajatisi.

11. Alustada eeltöid uu(t)e haljasala(de) rajamiseks, reserveerides eelnevalt maa-alad haljastuse rajamiseks või säilitamiseks loodusaladena.

12. Tammemäe ja Sulupere metsa puhketsooniks muutmine.

13. Saviaukude projekti lõplik teostamine.

14. Vene külla laste mänguväljaku projekteerimine ja pargiosa loomine.

11. LINNA ARENGU RAHASTAMINE

11.1. Hetkeolukord

Tulubaas

Rapla linna tulud ja nende osakaal on toodud tabelites 1 ja 2.

Tabelitest on näha, et põhiosa tuludest annavad maksud, milleks peamiselt on üksikisiku tulumaks. Tulumaksu laekumist kuude lõikes peegeldab graafik Tulumaks, kus KESK on keskmine, 2000E on 2000.a eeldatav laekumine ja 2000T tegelik laekumine. Tabelitest on näha ka riigieelarve osa hüpe 1999. a, mil õpetajate palgafond hakkas läbima kohalike omavalitsuste eelarvet.

Rapla linn on laekumiste poolest olnud vabariigis alates 1996. a esikümne piirimail ja samast aastast alates ei ole saanud rahalisi vahendeid riigi toetusfondist.

Linnas on registreeritud umbkaudu 350 ettevõtet ja organisatsiooni, kes annavad põhiosa töökohtadest linna 3450-le maksumaksjale. Üks murettekitav näitaja on aga see, et 2/3 tulumaksu laekumistest tuleb avalikust sektorist. See on põhjendatav Rapla kui maakonnakeskuse funktsioonidega. Sellist olukorda võib tugevasti mõjutada haldusreform.

Investeeringud

Alates 1994. a on investeeringuid Rapla linna tehtud alljärgnevalt:

Laenud

Rapla linnal on käesoleval hetkel emiteeritud võlakirju 9,5 miljoni krooni eest, mille tähtaeg lõpeb 2002. a mais ja võetud laenu 1,6 miljonit krooni tähtajaga kuus aastat. Linna eelarvet läbib ka Maailmapanga kütuselaen 2,1 miljonit krooni, millest 417 000 kuulub tasumisele OÜ Termo poolt ja 1,683 miljonit krooni AS Rapla Soojus poolt. Maailmapanga kütuselaenu tasumise tähtaeg on august 2002. a.

Arvestamata Maailmapanga kütuselaenu ja arvestades, et tulude baasis muudatusi ei tule (välja arvatud tulumaksuvaba miinimumi tõus alates 1. jaanuarist 2001. a), võib öelda, et linna vabad vahendid järgnevatel aastatel on ligikaudu 3–3,5 miljonit krooni aastas. Lähtudes investeerimisvajadustest ja kohustusest võlakirjad tagasi osta on selge, et linnal tuleb refinantseerida võlakirjad või minna üle laenupaketile.

Kulud

Rapla linna kulud valdkonniti on toodud tabelis 3. Tabelist on näha, et kõige rohkem vahendeid läheb haridusele. Tabelist 4 on näha teiste valdade osalus haridusasutuste kulude katmisel.

Tabel 1

Rapla linna tulud 1996–2000 (kroonides)

Tabel 2

Rapla linna tulud riigieelarveta 1996–2000 (kroonides)

Tabel 3

Rapla linna kulud 1996–2000 (kroonides)

Rapla linna laenukoormuse prognoos 2000–2007