Välja kuulutanud
Vabariigi President
23.12.2003 otsus nr 512
Kalandusturu korraldamise seadus
Vastu võetud 17.12.2003
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolevas seaduses sätestatakse kala kvaliteedinõuded, kalandusturu korraldamise abinõud, nende rakendamise kord, neid rakendavad asutused ning kalapüüdjate ja kalakasvatajate ühenduste (edaspidi tootjate ühendus) tunnustamise alused ja kord ning riikliku järelevalve alused.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Kalandusturu korraldamise abinõud
(1) Kalandusturu korraldamise abinõud on kalandusturu tasakaalustatud arenguks antavad riiklikud arengutoetused, turukorralduslikud toetused ja looduskahju toetus.
(2) Käesoleva seaduse alusel antavate riiklike arengutoetuste liigid on:
1) intressitoetus;
2) nõuandetoetus;
3) koolitustoetus;
4) praktikatoetus;
5) kindlustustoetus;
6) tootjate ühenduse tegevuse alustamise toetus.
(3) Käesoleva seaduse alusel antavate turukorralduslike toetuste liigid on:
1) kõrvaldamistoetus;
2) ülekandetoetus;
3) eraladustamistoetus.
§ 3. Riikliku arengutoetuse suurus
(1) Käesolevas seaduses sätestatud riiklike arengutoetuste andmiseks ettenähtud raha eraldatakse riigieelarves Põllumajandusministeeriumile.
(2) Lähtudes riigieelarves riiklikeks arengutoetusteks ettenähtud raha hulgast, otsustab põllumajandusminister, millist liiki arengutoetusi eelarveaastal antakse ning toetusteks mõeldud eelarvevahendite jaotuse.
(3) Toetuse taotlemise ja saamise õigust ei teki, kui selle toetuse andmist ei ole eelarveaastal käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ette nähtud.
§ 4. Kala
Kala käesoleva seaduse tähenduses on toiduks mõeldud algse kuju ja tavapäraste omadustega elus-, värske ning esmatöödeldud kala, jõesilm, vähk või muu veeselgrootu.
§ 5. Kalakasvatus ja kalakasvataja
(1) Kalakasvatus käesoleva seaduse tähenduses on kasvatatava kala arvukuse korrapärane täiendamine, kala söötmine, kaitsmine ja muu tegevus võtete abil, mis aitavad kalatoodangut suurendada.
(2) Kalakasvataja on füüsiline või juriidiline isik, kelle püsiv tegevus on kalakasvatus ja kala esmatöötlemine selle turustamise eesmärgil.
§ 6. Kalapüüdja
Kalapüüdja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtjana äriregistris registreeritud füüsiline või juriidiline isik, kellele on kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43) alusel ja korras antud kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba.
§ 7. Esmatöötlemine
(1) Kala esmatöötlemine kalapüüdja poolt käesoleva seaduse tähenduses on enda püütud kala puhastamine, sorteerimine, jahutamine, pakendamine, rookimine, külmutamine või muul sarnasel viisil töötlemine kalalaeva pardal.
(2) Kala esmatöötlemine kalakasvataja poolt käesoleva seaduse tähenduses on enda kasvatatud kala puhastamine, sorteerimine, jahutamine, pakendamine, rookimine, külmutamine või muul sarnasel viisil töötlemine.
§ 8. Kalandusaasta
Kalandusaasta käesoleva seaduse tähenduses on kalendriaasta.
2. peatükk KALA KVALITEEDINÕUDED
§ 9. Kala kvaliteedinõuded
(1) Kala kvaliteedinõuded on teatud liiki kuuluvate kalade omaduste kohta kehtestatud nõuded.
(2) Kvaliteedinõuded kehtestatakse kala värskus- ja suuruskategooriate ning kala märgistamise kohta.
(3) Kala kvaliteedinõuded ja kala kvaliteedinõuetekohasuse määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
3. peatükk TOOTJATE ÜHENDUSED
§ 10. Tootjate ühendus
Tootjate ühendus käesoleva seaduse tähenduses on tulundusühistu, kuhu kuuluvad kalapüüdjad või kalakasvatajad. Käesolevas seaduses sätestatud tootjate ühenduse õigused ja kohustused on üksnes tunnustatud tootjate ühendusel.
§ 11. Nõuded tootjate ühendusele
(1) Tootjate ühendus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) asutajad on kalapüüdjad või kalakasvatajad (edaspidi kalatootja);
2) kalapüüdjate asutatud ühendus turustab vastavat liiki kala Eesti tootmispiirkonna kogutoodangust vähemalt 15 protsenti ning kalakasvatajate asutatud ühendus vähemalt 25 protsenti;
3) ühenduse tegevuse eesmärgiks on säästliku kalapüügi tagamine ja oma liikmete püütud või kasvatatud kala turustamistingimuste ning kala kvaliteedi ja toodangu konkurentsivõime parandamine;
4) tootmise ja turustamise planeerimiseks on koostatud tootmis- ja turustamisplaan, millest nähtub, et parandatakse tarnete kontsentreerimist, toodete kvaliteeti, stabiliseeritakse hindu ja soodustatakse säästlikku kalapüüki toetavaid kalapüügiviise;
5) käesoleva lõike punktis 4 nimetatud tootmis- ja turustamisplaan on põllumajandusministri käskkirjaga heaks kiidetud;
6) ühenduse põhikiri vastab käesoleva seaduse nõuetele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud Eesti tootmispiirkondade loetelu kehtestab põllumajandusminister.
§ 12. Tootmise ja turustamise planeerimine
(1) Tootjate ühendus esitab tunnustamise taotlemise korral ja tunnustatud tootjate ühendus iga kalandusaasta alguses põllumajandusministrile heakskiitmiseks tootmis- ja turustamisplaani. Tootmis- ja turustamisplaani esitamise korra ja plaanis nõutavate andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister.
(2) Tootjate ühendus esitab põllumajandusministrile tootmis- ja turustamisplaanis kavandatavad muudatused.
(3) Tootmis- ja turustamisplaani ning selle kavandatavad muudatused vaatab läbi põllumajandusminister, kes otsustab need heaks kiita või heaks kiitmata jätta nõuetekohase tootmis- ja turustamisplaani saamisest alates 30 päeva jooksul. Käskkirja ärakiri saadetakse tootjate ühendusele selle andmisest alates viie tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.
(4) Põllumajandusminister jätab tootmis- ja turustamisplaani heaks kiitmata, kui see ei vasta käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 4 nimetatud nõuetele.
§ 13. Tootjate ühenduse põhikiri
Tootjate ühenduse põhikirjas märgitakse tulundusühistuseaduses (RT I 2002, 3, 6; 102, 600) sätestatule lisaks:
1) tootjate ühenduse kalapüügi-, tootmis- ja turustamiseeskirjade vastuvõtmise ja muutmise kord;
2) liikme kohustus kuuluda samal ajal ainult ühte samal kalaliigil või liikide rühmal põhinevasse tootjate ühendusse;
3) kalapüüdja kohustus kuuluda talle kuuluva kalalaevaga püütud kala osas üksnes ühte tootjate ühendusse;
4) liikme kohustus müüa sellist liiki kala kogutoodang, millel tema liikmelisus põhineb, tootjate ühenduse kaudu ja kord, mille kohaselt liige, kes ei soovi müüa toodangut tootjate ühenduse kaudu, saab erandina taotleda tootjate ühenduselt luba müüa oma toodang muul viisil;
5) kord, mille kohaselt annab liige tootjate ühendusele teavet tootmise ja turustamise planeerimiseks, põhikirjaliste kohustuste täitmiseks ja statistiliste andmete kogumiseks;
6) kord, mille kohaselt arvestatakse liikme rahalisi makseid sekkumisfondi asutamiseks ja rahastamiseks;
7) liikme kohustus jääda liikmeks vähemalt kolmeks aastaks liikmeks astumisest või tootjate ühenduse tunnustamisest arvates;
8) liikme kohustus teatada tootjate ühendusele oma lahkumisest ette vähemalt üks aasta;
9) liikme vastutus põhikirjaliste kohustuste ja selle alusel kehtestatud eeskirjade täitmata jätmise eest.
§ 14. Tootjate ühenduse eeskirjad
Põhikirjaliste kohustuste ja eesmärkide saavutamiseks koostab tootjate ühendus eeskirju, mis on kohustuslikud kõikidele ühenduse liikmetele.
§ 15. Sekkumisfond
Turukorralduslike abinõude rakendamiseks moodustab tootjate ühendus sekkumisfondi, mida rahastatakse müügiks pakutud koguste põhjal arvutatud liikmemaksudest või kohaldades tasaarveldussüsteemi.
§ 16. Tootjate ühenduse tunnustamise taotlemine
(1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse tootjate ühenduse vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
(2) Tootjate ühenduse tunnustamise taotlemiseks peab see ühendus esitama kirjaliku taotluse Põllumajandusministeeriumile. Taotluses peab sisalduma tunnustamise taotlemise aluseks oleva kala liigi või liikide rühma nimetus ja liikmete toodetud seda liiki kala kogus ning tootjate ühenduse liikmete nimed.
(3) Lisaks taotlusele peab tootjate ühendus Põllumajandusministeeriumile esitama:
1) tootjate ühenduse põhikirja;
2) tootmis- ja turustamisplaani;
3) kalapüügi-, tootmis- ja turustamiseeskirjad;
4) muud dokumendid, mis tõendavad ühenduse vastavust tunnustamise nõuetele.
§ 17. Tootjate ühenduse tunnustamine
(1) Tootjate ühenduse tunnustamise taotluse vaatab läbi ja tootjate ühenduse tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsustab põllumajandusminister nõuetekohase taotluse saamisest alates kolme kuu jooksul.
(2) Tootjate ühendus tunnustatakse, kui ta vastab käesoleva seaduse nõuetele. Tootjate ühendus tunnustatakse tähtajatult. Asjakohase käskkirja ärakiri saadetakse tootjate ühendusele selle andmisest alates viie tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.
§ 18. Tunnustamisest keeldumise alused
Tunnustamisest keeldutakse, kui ühendus on esitanud teadvalt valeandmeid või kui ühendus ei vasta käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud nõuetele.
§ 19. Tunnustatuse kehtetuks tunnistamine
(1) Tootjate ühenduse tunnustatus tunnistatakse kehtetuks, kui ühendus ei suuda täita või rikub käesoleva seaduse nõudeid või kui ta lõpetab oma tegevuse või esitab sellekohase kirjaliku taotluse või on teadvalt esitanud valeandmeid.
(2) Tunnustatuse tunnistab kehtetuks põllumajandusminister. Tunnustatuse kehtetuks tunnistamise käskkirja ärakiri saadetakse tootjate ühendusele viivitamata posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.
4. peatükk RIIKLIKUD ARENGUTOETUSED
§ 20. Intressitoetus
Intressitoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse kalatootja kalakasvatuse või kalapüügi arendamiseks krediidi- või finantseerimisasutuselt võetud pikaajalise (tagastamise tähtajaga üle ühe aasta) laenu intressid või kapitalirendi makse osana tasutavad intressid (edaspidi intress), mis kalatootja on tasunud intressitoetuse taotlemisele eelnenud kalendriaastal.
§ 21. Intressitoetuse taotleja
(1) Intressitoetust võib taotleda kalapüüdja, kes on kasutanud krediidi- või finantseerimisasutuselt saadud laenu kalapüügi arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara ostmiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või on sõlminud kapitalirendilepingu (liisingulepingu) ettevõtluse arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara kasutamiseks ja ostmiseks.
(2) Intressitoetust võib taotleda kalakasvataja, kes on kasutanud krediidi- või finantseerimisasutuselt saadud laenu kalakasvatuse arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara ostmiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või on sõlminud kapitalirendilepingu (liisingulepingu) ettevõtluse arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara kasutamiseks ja ostmiseks.
§ 22. Intressitoetuse määr
(1) Intressimäära, millest alates intressitoetust antakse, kehtestab põllumajandusminister.
(2) Intressitoetust antakse kuni kümme intressimäära protsendipunkti.
§ 23. Intressitoetuse taotlemine
Intressitoetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi Amet) taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid ning krediidi- või finantseerimisasutuse kirjalik kinnitus selle kohta, et taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal on intressid tasutud.
§ 24. Intressitoetuse määramine ja maksmine
(1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust intressitoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele, arvutab intressitoetuse suuruse ning otsustab intressitoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 45 tööpäeva jooksul.
(2) Taotlejale makstava intressitoetuse suuruse arvutab Amet, lähtudes taotleja tasutud intressisummast, käesoleva seaduse alusel kehtestatud intressimäärast ja käesolevas seaduses sätestatud intressimäära protsendipunktist.
(3) Intressitoetus makstakse taotlejale toetuse määramise otsustamisest alates 10 tööpäeva jooksul.
§ 25. Nõuandetoetus
(1) Nõuandetoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse selle individuaalse nõuandeteenuse maksumus, mida kalatootjale osutab maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (RT I 2000, 82, 526; 2001, 42, 235; 88, 531; 2002, 16, 93; 56, 352; 96, 566; 2003, 15, 84; 23, 139; 51, 352) § 53 lõike 9 alusel kehtestatud korras atesteeritud konsulent.
(2) Finantsmajanduse valdkonnas antav nõuanne, milleks on arengukava, kattetulu arvestus või laenutaotlus, peab olema kirjalik.
(3) Individuaalseks nõuandeteenuseks ei loeta ja nõuandetoetust ei anta mitmele isikule üheaegselt osutatud nõuandeteenuse puhul.
§ 26. Nõuandetoetuse taotleja
Nõuandetoetust võib taotleda kalatootja, kes on tasunud konsulendile nõuandeteenuse eest.
§ 27. Nõuandetoetuse määr
(1) Nõuandetoetust antakse kuni 80 protsenti nõuandeteenuse maksumusest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuandetoetuse määra piires kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava nõuandetoetuse määra ning taotlejale antava nõuandetoetuse maksimaalsuuruse. Nõuandetoetuse määra võib kehtestada nõustamisvaldkondade kaupa ja sõltuvalt nõuandeteenuse maksumusest.
§ 28. Nõuandetoetuse taotlemine
Nõuandetoetuse saamiseks tuleb Ametile esitada taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid, sealhulgas taotleja poolt nõuandeteenuse eest tasumist tõendav dokument.
§ 29. Nõuandetoetuse määramine ja maksmine
(1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust nõuandetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab nõuandetoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse saamisest alates 20 tööpäeva jooksul.
(2) Amet arvutab taotlejale makstava nõuandetoetuse suuruse, arvestades taotleja tasutud nõuandeteenuse maksumust, toetuse kehtestatud määra ja ühele taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust.
(3) Nõuandetoetus makstakse taotlejale toetuse määramise otsustamisest alates 10 tööpäeva jooksul.
§ 30. Koolitustoetus
(1) Koolitustoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse selle koolitusteenuse maksumus, mida käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud koolitusasutus osutab kalatootjale majandustegevuseks vajalike teadmiste omandamiseks ja täiendamiseks.
(2) Koolitustoetust ei anta keeleõppe kulude hüvitamiseks.
§ 31. Koolitustoetuse taotleja
Koolitustoetust võib taotleda kalatootja, kes on tasunud koolitusteenuse eest.
§ 32. Nõuded koolitustoetuse saamiseks
(1) Koolitustoetust võib anda juhul, kui koolitusteenust osutab täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617; 2002, 90, 521; 2003, 20, 116; 71, 473) kohane koolitusasutus.
(2) Koolitustoetust antakse füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja või äriühingu töötaja täiskasvanute koolituse seaduse kohaseks tööalaseks koolituseks.
(3) Koolitustoetuse saamiseks ettenähtud koolituse kestuse kehtestab põllumajandusminister.
§ 33. Koolitustoetuse määr
(1) Koolitustoetust antakse kuni 80 protsenti koolitusteenuse maksumusest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolitustoetuse määra piires kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava koolitustoetuse määra ja taotlejale antava koolitustoetuse maksimaalsuuruse.
§ 34. Koolitustoetuse taotlemine
Koolitustoetuse saamiseks tuleb Ametile esitada taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid, sealhulgas koolitajalt saadud koolituse saamist kinnitav dokument ning koolitusteenuse eest tasumist tõendav dokument.
§ 35. Koolitustoetuse määramine ja maksmine
(1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust koolitustoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab koolitustoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse saamisest alates 20 tööpäeva jooksul.
(2) Amet arvutab taotlejale makstava koolitustoetuse suuruse, arvestades taotleja tasutud koolitusteenuse maksumust, kehtestatud toetuse määra ja ühele taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust.
(3) Koolitustoetus makstakse taotlejale toetuse määramise otsustamisest alates 10 tööpäeva jooksul.
§ 36. Praktikatoetus
(1) Praktikatoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse kalandusega seonduval erialal õppiva õpilase või üliõpilase (edaspidi praktikant) kalatootja ettevõttes toimuva õppepraktika juhendamise ja korraldamise kulud.
(2) Erialade loetelu, mille omandamise korral praktikatoetust antakse, kehtestab põllumajandusminister.
§ 37. Praktikatoetuse taotleja
Praktikatoetust on õigus taotleda kalatootjal, kes viib oma ettevõttes läbi õppepraktika.
§ 38. Nõuded praktikatoetuse saamiseks
Praktikatoetust antakse, kui:
1) taotlejal või tema ettevõtte töötajal, kes praktikanti juhendab (edaspidi õppepraktika juhendaja), on erialane ettevalmistus ja ta on töötanud kalanduse alal vähemalt viimased viis aastat, millest viimase aasta ettevõttes, kus õppepraktika läbi viiakse;
2) õppepraktika juhendaja juhendab samal ajal kuni kahte praktikanti;
3) taotleja on sõlminud õppeasutuse ja praktikandiga õppepraktika läbiviimiseks lepingu.
§ 39. Praktikatoetuse määr
(1) Praktikatoetust antakse ühe praktikandi kohta kalendrikuus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni neljakordses ulatuses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud praktikatoetuse määra piires ning lähtudes praktikatoetuseks ettenähtud rahasumma suurusest, nõuetekohaste taotluste järgsest praktikantide arvust ja õppepraktika kestusest, kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava praktikatoetuse määra.
§ 40. Praktikatoetuse taotlemine ja määramine
(1) Praktikatoetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks enne õppepraktika algust Ametile esitada taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.
(2) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust praktikatoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 20 tööpäeva jooksul.
§ 41. Praktikatoetuse maksmine
(1) Taotleja peab teatama Ametile õppepraktika algusaja õppepraktika algusest alates kolme tööpäeva jooksul.
(2) Amet arvutab taotlejale makstava praktikatoetuse suuruse, arvestades ettenähtud praktikatoetuse määra, praktikantide arvu ja õppepraktika kestust.
(3) Praktikatoetusest pool makstakse õppepraktika alguspäevast alates 20 tööpäeva jooksul, kuid mitte varem kui 10. tööpäeval toetuse määramise otsuse tegemisest arvates.
(4) Praktikatoetuse ülejäänud osa makstakse õppepraktika läbiviimise kohta Ametile kirjaliku aruande esitamise päevast alates 20 tööpäeva jooksul.
§ 42. Kindlustustoetus
(1) Kindlustustoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse kalatootjale kindlustusmaksed, mis ta on enda valitud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel tasunud kindlustustoetuse perioodil.
(2) Kindlustustoetuse periood on põllumajandusministri kehtestatud ajavahemik.
§ 43. Kindlustustoetuse taotleja
Kindlustustoetust võib taotleda kalakasvataja, kes on sõlminud kindlustuslepingu, mille objektiks on kasvanduses kasvatatav kala, või kalapüüdja, kes on sõlminud kindlustuslepingu, mille objektiks on kutselise kalapüügi vahendid ja püütud kala, ning kindlustatavaks riskiks on loodusõnnetus.
§ 44. Kindlustustoetuse määr
Kindlustustoetust antakse kuni 40 protsenti kindlustustoetuse perioodil tasutud kindlustusmaksetest.
§ 45. Kindlustustoetuse taotlemine
Kindlustustoetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks esitada Ametile taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid ning kindlustusandja kirjalik kinnitus selle kohta, et kindlustusleping vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja et kindlustusmaksed on tasutud.
§ 46. Kindlustustoetuse määramine ja maksmine
(1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust kindlustustoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele, arvutab toetuse suuruse ning otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 30 tööpäeva jooksul.
(2) Kindlustustoetuseks määratud rahasumma suurusest lähtudes arvutab Amet taotlejale makstava kindlustustoetuse suuruse võrdeliselt taotlejate poolt kindlustustoetuse perioodil tasutud kindlustusmaksetega.
(3) Kindlustustoetus makstakse taotlejale toetuse määramise otsustamisest alates 10 tööpäeva jooksul.
§ 47. Tootjate ühenduse tegevuse alustamise toetus
Tootjate ühenduse tegevuse alustamise toetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse tootjate ühenduse asutamis- ja halduskulud. Asutamis- ja halduskulude loetelu, mille hüvitamiseks tootjate ühenduse tegevuse alustamise toetust antakse, kehtestab põllumajandusminister.
§ 48. Tootjate ühenduse tegevuse alustamise toetuse taotleja
Tootjate ühenduse tegevuse alustamise toetust on õigus taotleda ainult tunnustatud tootjate ühendusel.
§ 49. Tootjate ühenduse tegevuse alustamise toetuse määr
Tootjate ühenduse tegevuse alustamise toetust antakse tootjate ühenduse tunnustamise järgsel esimesel majandusaastal kuni 60 protsenti, teisel majandusaastal kuni 80 protsenti ning kolmandal, neljandal ja viiendal majandusaastal iga aasta kohta kuni 40 protsenti majandusaasta asutamis- ja halduskuludest, kuid mitte rohkem kui 80 protsenti esimese majandusaasta, mitte rohkem kui 60 protsenti teise ning mitte rohkem kui 50 protsenti kolmanda, neljanda või viienda majandusaasta realiseerimise netokäibest.
§ 50. Tootjate ühenduse tegevuse alustamise toetuse taotlemine
Tootjate ühenduse tegevuse alustamise toetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks esitada Ametile taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.
§ 51. Tootjate ühenduse tegevuse alustamise toetuse määramine ja maksmine
(1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust tootjate ühenduse tegevuse alustamise toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab tootjate ühenduse tegevuse alustamise toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse saamisest alates 30 tööpäeva jooksul.
(2) Amet arvutab taotlejale makstava tootjate ühenduse tegevuse alustamise toetuse suuruse võrdeliselt taotleja tasutud asutamis- ja halduskulude suurusega, arvestades ettenähtud toetuse määra ja ühele taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust.
(3) Tootjate ühenduse tegevuse alustamise toetus makstakse taotlejale toetuse määramise otsustamisest alates 10 tööpäeva jooksul.
§ 52. Riiklike arengutoetuste taotluste rahuldamata jätmine
(1) Riikliku arengutoetuse saamiseks esitatud taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
1) taotleja on teadvalt esitanud valeandmeid;
2) taotleja ei vasta toetuse saamiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
3) taotleja ei ole esitanud määratud tähtpäevaks esitamisele kuuluvat taotlust ettenähtud tähtpäevaks;
4) taotleja on eelmisel aastal sama riiklikku arengutoetust taotledes teadvalt esitanud valeandmeid;
5) taotlejalt on nõutud eelmisel aastal makstud sama riikliku arengutoetuse tagasimaksmist riigieelarve tuludesse;
6) taotleja ei võimalda oma ettevõtte kontrollimist kohapeal;
7) puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks.
(2) Riiklikku arengutoetust ei maksta, kui pärast toetuse määramist tehakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused või kui taotleja ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid tingimusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tunnistab Amet toetuse määramise otsuse kehtetuks. Sellekohase otsuse ärakiri või väljavõte sellest saadetakse taotlejale otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.
§ 53. Riiklike arengutoetuste määramise ja maksmise kord
(1) Riiklike arengutoetuste taotlemise ja taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister. Nimetatud korras nähakse ette toetuse saamiseks esitatavate andmete ja neid tõendavate dokumentide loetelu, määratud tähtpäevaks esitatava taotluse esitamise tähtpäev ning taotluse läbivaatamise ja kontrollimise ning toetuse määramise ja maksmise täpsem kord, samuti riikliku arengutoetuse saamiseks esitatavad nõuded, lähtudes käesolevas seaduses sätestatust. Toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada eraldi iga riikliku arengutoetuse kohta.
(2) Riikliku arengutoetuse määramine ja taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse Ameti peadirektori otsusega. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse ärakiri või väljavõte sellest saadetakse taotlejale otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.
5. peatükk LOODUSKAHJU TOETUS
§ 54. Looduskahju toetus
(1) Looduskahju toetus on rahaline abi, millega osaliselt või täielikult hüvitatakse kalatootjale loodusõnnetuse või ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel tekkinud kahju.
(2) Looduskahju toetust võib anda kahju tekkimisest arvates kolme aasta jooksul.
(3) Looduskahju toetuse määra, toetuse andmise tingimused ja korra võib kehtestada Vabariigi Valitsus. Looduskahju toetuseks ettenähtud rahalised vahendid eraldatakse riigieelarves Põllumajandusministeeriumile.
6. peatükk TEAVITAMINE
§ 55. Teavitamine kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise korral
(1) Euroopa Liidu Nõukogu määruse 104/2000 (EÜT L 17, 21/01/2000, lk 22–52) artikli 17 lõikes 4 nimetatud teabe ja Euroopa Komisjoni määruse 2493/2001 (EÜT L 337, 20/12/2001, lk 20–21) artikli 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabe esitab tootjate ühendus Põllumajandusministeeriumile edastamiseks Euroopa Komisjonile.
(2) Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise korral teabe esitamise, töötlemise ja edastamise korra kehtestab põllumajandusminister.
§ 56. Teavitamine hindadest
(1) Kalapüügiseaduse alusel esmakokkuostu kohta kogutud andmed esitab Keskkonnaministeerium Põllumajandusministeeriumile.
(2) Euroopa Liidu Nõukogu määruse 104/2000 artikli 19 lõikes 1 nimetatud hindadest teavitab Euroopa Komisjoni Põllumajandusministeerium.
§ 57. Teavitamine rikkumistest
Euroopa Liidu Komisjoni määruse 150/2001 (EÜT L 024, 26/01/2001, lk 10–11) artikli 4 lõikes 3 nimetatud teabe edastab Euroopa Komisjonile Põllumajandusministeerium.
§ 58. Teavitamine ülekandetoetuse maksmise korral
(1) Euroopa Komisjoni määruse 2814/2000 (EÜT L 326, 22/12/2000, lk 34–38) artikli 6 lõikes 3 nimetatud teabe edastab tootjate ühendus Põllumajandusministeeriumile.
(2) Ülekandetoetuse maksmise korral teabe esitamise korra kehtestab põllumajandusminister.
§ 59. Teavitamine eraladustamistoetuse maksmise korral
(1) Euroopa Komisjoni määruse 2813/2000 (EÜT L 326, 22/12/2000, lk 30–33) artikli 4 lõikes 3 nimetatud teabe edastab tootjate ühendus Põllumajandusministeeriumile.
(2) Eraladustamistoetuse maksmise korral teabe esitamise korra kehtestab põllumajandusminister.
7. peatükk TURUKORRALDUSLIKUD TOETUSED
§ 60. Kõrvaldamistoetus
(1) Euroopa Komisjoni määruse 2509/2000 (EÜT L 289, 16/11/2000, lk 11–15) artikli 3 lõigetes 1 ja 2, artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 7 nimetatud pädeva asutuse ülesandeid täidab Põllumajandusministeerium.
(2) Kõrvaldamistoetuse taotluses esitatavate andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister.
§ 61. Ülekandetoetus
(1) Euroopa Komisjoni määruse 2814/2000 artikli 7 lõikes 2 nimetatud pädeva asutuse ülesandeid täidab Põllumajandusministeerium.
(2) Ülekandetoetuse taotluses esitatavate andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister.
§ 62. Eraladustamistoetus
(1) Euroopa Komisjoni määruse 2813/2000 artikli 5 lõikes 2 nimetatud pädeva asutuse ülesandeid täidab Põllumajandusministeerium.
(2) Eraladustamistoetuse taotluses esitatavate andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister.
8. peatükk TURUKORRALDUSLIKE TOETUSTE ANDMIST KORRALDAVAD ASUTUSED
§ 63. Pädev asutus
(1) Makseagentuuri akrediteerimise osas täidab pädeva asutuse ülesandeid Põllumajandusministeerium.
(2) Makseagentuuri akrediteerimise täpsemad nõuded kehtestab põllumajandusminister.
§ 64. Makseagentuur
(1) Turukorralduslike toetuste maksmise osas täidab makseagentuuri ülesandeid Amet.
(2) Ameti õigus täita makseagentuuri ülesandeid tekib pädeva asutuse sellekohase akrediteerimise otsuse tegemise päevast.
§ 65. Sertifitseeriv asutus
(1) Sertifitseeriva asutuse ülesandeid täidab isik, kes omab erialaseid teadmisi ja oskusi sertifitseerimisauditi läbiviimiseks ning on oma töös makseagentuurist sõltumatu.
(2) Sertifitseeriva asutuse nimetab põllumajandusminister.
9. peatükk KALANDUSNÕUKOGU
§ 66. Kalandusnõukogu moodustamine
(1) Käesoleva seaduse alusel antavate riiklike toetuste liikide ja suuruse määramiseks ning toetuste andmise ja kasutamise analüüsimiseks ja neis küsimustes ettepanekute tegemiseks ning tootmise ja töötlemise valdkonna teemade arutamiseks moodustab põllumajandusminister nõuandva kalandusnõukogu, kutsudes selles osalema ka teiste asjaomaste valitsusasutuste ja mittetulundusühingute esindajaid.
(2) Nõukogu ettepanekud ning järeldused teeb põllumajandusminister teatavaks Vabariigi Valitsusele, et neid saaks vajaduse korral arvestada riigieelarvet koostades.
(3) Nõukogu töökorra ning nõukogu järelduste ja ettepanekute esitamise korra kehtestab põllumajandusminister.
§ 67. Kalandusnõukogu pädevus
(1) Kalandusnõukogu:
1) analüüsib kalandussektori majandustegevuse tulemusi ja kalandusturu olukorda;
2) teeb ettepanekuid kala tootmise arenguks vajalike abinõude rakendamiseks;
3) annab soovitusi järgmise aasta kala tootmise, arengueelistuste ja neist lähtudes kalandussektorile antavate toetuste liigi ja suuruse ning muu riigiabi vajaduse kohta;
4) teeb ettepanekuid toetuste andmise ja kasutamise parandamiseks;
5) teeb muid ettepanekuid kalanduse arengu, kala tootmise ja töötlemise kohta;
6) annab hinnanguid Euroopa Liidu komiteedes ja töögruppides kalanduse valdkonnas arutlusel olevatele õigusaktidele;
7) täidab hindamiskomisjoni ülesandeid Euroopa Liidu poolse kalanduse struktuuriabi rakendamisel;
8) teeb ettepanekuid Eesti tootmispiirkondade loetelu kehtestamiseks ja täiendamiseks;
9) võtab arvesse kalatootjate arvamusi ja ettepanekuid kalanduse arendamiseks.
(2) Kalandussektorile järgmisel aastal antavate toetuste liigi ja suuruse üle nõu pidades lähtutakse kalandusturu olukorrast ning kalandussektori arengueelistustest.
10. peatükk JÄRELEVALVE
§ 68. Järelevalve teostajad
(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Põllumajandusministeerium, Amet ning Veterinaar- ja Toiduamet.
(2) Riiklike toetuste saamiseks kehtestatud nõuete järgimist kontrollib Amet.
(3) Käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud toetuste saamiseks kehtestatud nõuete järgimist kontrollib Põllumajandusministeerium ning makseagentuuri pädevusest tulenevalt Amet.
(4) Tootjate ühenduste vastavust tunnustamise tingimustele ja nende täitmist kontrollib vähemalt kord aastas Põllumajandusministeerium.
(5) Tootjate ühenduste tootmis- ja turustamisplaanide esitamist ja täitmist kontrollib Põllumajandusministeerium.
(6) Kala kvaliteedinõuetekohasuse üle teostab järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet toiduseaduses (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603) sätestatud korras.
§ 69. Järelevalveametnik ja järelevalve
(1) Käesoleva seaduse §-s 68 nimetatud asutuste järelevalveametnikud (edaspidi järelevalveametnik) teostavad järelevalvet oma pädevuse piires. Järelevalveametniku õigus teha riiklikku järelevalvet on kajastatud ametitõendil.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmist kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide, andmekogude ning kohapealse kontrolli tulemuste alusel.
(3) Toetuse määramise, toetustaotluse rahuldamata jätmise ja toetuse väljamaksmise otsustamiseks ning taotleja nõuetekohasuse kontrollimiseks on ametitõendi esitanud järelevalveametnikul õigus viibida toetuse taotleja või toetuse saanud isiku või tema esindaja juuresolekul taotleja ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, ning kontrollida kohapeal dokumente. Toetuse sihipärase kasutamise üle järelevalve teostamiseks on järelevalveametnikul õigus nõuda ka toetuse sihipärast kasutamist ja majandustegevuse nõuetekohasust tõendavate dokumentide esitamist.
(4) Kui esitatud taotluses või selle andmeid tõendavates dokumentides on ilmseid ebatäpsusi või taotleja on jätnud nõutud andmed ja dokumendid esitamata, määrab Amet taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib Amet jätta taotluse rahuldamata. Kui puudused kõrvaldatakse tähtaja jooksul, loetakse taotlus õigeaegselt esitatuks. Ilmseteks ebatäpsusteks loetakse vigu sellistes andmetes, mis ei ole taotletava toetusraha määramise ja selle suuruse arvutamise aluseks.
(5) Amet ei loe taotlejat valeandmeid esitanuks, kui taotleja avastab ise taotluses esinenud vead ja teavitab sellest Ametit kirjalikult enne, kui Amet on talle teatanud tema juures kohapealse kontrolli läbiviimise kavatsusest või taotlusest leitud valeandmetest või on teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(6) Taotleja kirjaliku avalduse alusel tagastab Amet taotluse ja selle andmeid tõendavad dokumendid, kui avaldus esitatakse enne toetuse määramise otsustamist.
(7) Järelevalveametnik koostab järelevalvetoimingu kohta protokolli või kontrollakti ja teeb vajaduse korral ettekirjutuse. Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel teeb järelevalveametnik järelevalveasutuse juhile või tema volitatud ametnikule ettepaneku toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemiseks.
(8) Järelevalveametnik peab hoidma talle järelevalve teostamise ajal teatavaks saanud ärisaladust.
(9) Käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud toetuste suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut, kui Euroopa Liidu määrustes ei ole ette nähtud teisiti.
§ 70. Ettekirjutuse tegemine
(1) Õigusrikkumise avastamise korral võib järelevalveametnik teha ettekirjutuse, milles:
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
2) esitab õigusrikkumise lõpetamise nõude;
3) kohustab tegema õigusrikkumise lõpetamiseks ja edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid;
4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.
(2) Ettekirjutus saadetakse taotlejale või toetuse saajale ettekirjutuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.
§ 71. Toetuse tagasinõudmine
(1) Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse taotleja on teadvalt esitanud valeandmeid või ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid tingimusi, nõuab Amet toetuse saanud isikult toetusena saadud raha tagasimaksmist riigieelarve tuludesse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul teeb Amet toetusraha tagasinõudmise otsuse rikkumisest teadasaamisest alates 30 tööpäeva jooksul. Toetusena saadud raha tuleb tagastada asjakohasest otsusest teadasaamisest alates 60 päeva jooksul.
(3) Otsus saadetakse toetust saanud isikule otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.
(4) Otsuse võib teha toetuse maksmise päevast alates viie aasta jooksul.
(5) Kui toetust saanud isik ei tagasta toetusraha käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, pöördub Amet otsuse täitmiseks nõudega kohtusse.
(6) Toetuse tagasinõudmisel nõutakse tagastatava toetuse summalt intressi võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523) § 94 lõikes 1 sätestatud intressimääras. Intressi arvestatakse alates toetuse väljamaksmise päevast kuni lõikes 2 sätestatud toetuse tagastamise tähtpäevani.
(7) Käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud toetuste puhul nõutakse toetusraha tagasi Euroopa Liidu määrustes sätestatud alustel ja korras.
11. peatükk VASTUTUS
§ 72. Kala kvaliteedinõuetekohasuse määramise korra rikkumine
(1) Kala kvaliteedinõuetekohasuse määramise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 73. Andmete esitamise nõuete rikkumine
(1) Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamiseks vajalike andmete esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§ 74. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet ning §-s 73 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.
12. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 75. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmine
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses (RT I 2000, 82, 526; 2001, 42, 235; 88, 531; 2002, 16, 93; 56, 352; 96, 566; 2003, 15, 84; 23, 139; 51, 352) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 7, § 23 lõige 2, § 31 lõige 3, § 46 lõiked 2 ja 3 ning § 49 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 24 lõike 1 preambulist jäetakse välja sõna «kala,» ning lõigetest 2 ja 3 sõna «kala-,»;
3) paragrahvist 25 ja § 31 lõike 2 preambulist jäetakse välja sõna «kala-,»;
4) paragrahvi 26 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad «või kalatootjatele» ja «kala,» ning punktis 4 asendatakse sõnad «piima-, liha- või kalatoodetel» sõnadega «piima- või lihatoodetel»;
5) paragrahvi 27 lõike 1 punktidest 2 ja 3 jäetakse välja sõna «kala-,» ning punktis 5 asendatakse sõnad «põllumajandus- või kalatootjate» sõnaga «põllumajandustootjate» ja jäetakse välja sõna «kala,»;
6) paragrahvist 45 jäetakse välja sõnad «, kalakasvataja kalakasvatuse või kutselise kaluri kalapüügi» ja «, kalakasvataja või kutseline kalur»;
7) paragrahvi 48 lõikest 1 ja § 115 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «ja kalakasvatajale»;
8) paragrahvi 51 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «või kalakasvatajale»;
9) paragrahvist 52 jäetakse välja sõnad «või kalakasvataja»;
10) paragrahvi 55 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «, kutselisele kalurile, kalakasvatajale»;
11) paragrahvist 56 jäetakse välja sõnad «, kutseline kalur, kelle püsiv tegevus on kalapüük kaluri kalapüügiloa alusel, kalakasvataja»;
12) paragrahv 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 60. Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetuse taotleja
Põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetust on õigus taotleda tulundusühistul, kui vähemalt viis selle liiget on põllumajandustootjad ja kui tulundusühistu üks tegevusala on tema liikmete toodetud põllumajandussaaduste turustamine või nende töötlemine ja neist valmistatud põllumajandustoodete müümine või põllumajandussaaduste tootmiseks vajaliku põhi- ja käibevara müümine.»
§ 76. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse §-d 55–65, välja arvatud § 63 lõige 2, samuti § 68 lõige 3, § 69 lõige 9 ja § 71 lõige 7 jõustuvad Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.
| Riigikogu esimees Ene ERGMA |
Facebook
Twitter