Teksti suurus:

Viljandi linna energeetika arengukava kehtestamine

Väljaandja:Viljandi Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2001, 2, 29

Viljandi linna energeetika arengukava kehtestamine

Vastu võetud 24.11.2000 nr 50

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 775; 2000, 51, 322) § 6 lõike 3 punkti 2, energiaseaduse (RT I 1997, 52, 833; 1998, 71, 1201; 113/114, 1873; 1999, 29, 403), planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348) § 8 ning § 9 ja Viljandi linna arengukava 2000–2007 (KO 2000, 69, 1025) 13. peatüki punkti 2.4. alusel, Viljandi Linnavolikogu määrab:

1. Kehtestada Viljandi linna energeetika arengukava (lisatud).

2. Määrus jõustub 29. novembril 2000. a.

Volikogu esimees Tõnu JUUL

Kinnitatud
Viljandi Linnavolikogu 24. novembri 2000. a määrusega nr 50

VILJANDI LINNA ENERGEETIKA ARENGUKAVA

1. SISSEJUHATUS

1.1. Energeetika arendamise peaülesanne on pikaajalise, stabiilse, kvaliteedi nõuetele vastava, optimaalsete hindadega ja säästva arengu põhimõtteid järgiva energiavarustuse kindlustamine Viljandi linna ja ühiste tehnovõrkudega haaratud lähiümbruse tarbijatele.

1.2. Energeetika arendamise strateegiline eesmärk on tulenevalt kütuse- ja energiamajanduse pikaajalisest riiklikust arengukavast poliitilise ja majandusliku sõltumatuse tagamine.

1.3. Energeetika õiguslik korraldamine, planeerimine ning arendamine toimub kehtivate seaduste, eelkõige energiaseaduse, planeerimis- ja ehitusseaduse, asjaõigusseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kütuse- ja energia pikaajalise riikliku arengukava, Viljandi linna arengkava aastateks 2000–2007 ning teiste normdokumentide ning õigusaktide alusel.

1.4. Energeetika arengukava tugineb OÜ AAM Energeetikabüroo poolt 1999. a koostatud Viljandi linna energiakavale.

2. OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. Viljandi linna üldplaneeringu lähteandmete joonisel IT 13 (Inimtegevus – magistraalsed tehnovõrgud, kaugküte ja gaas ) on selgelt eristatavad piirkonnad kaugküttele:
– Paalalinn – Kesklinn – osaliselt Pärsti vald, milles tegutseb soojatootjana AS Viljandi Soojus;
– Männimäe kuni Vaksali ja Hariduse tänavani, milles tegutseb soojatootjana AS Esro.

Tulenevalt katlamajade asukohast ja puidu kasutamisest baaskütusena on tagatud pikaajaliselt madal atmosfääri reostus ja väikesed kulud saastemaksule.

2.2. Viljandi linna varustamiseks maagaasiga on rajatud Pärsti valda Vardi külla gaasijaotusjaam, mille läbilaskevõime on kuni 10000 nm3/h ning jaamast väljuva gaasi rõhk kuni 3 baari. Klientide varustamiseks maagaasiga on 1999. a seisuga rajatud üle 10 000 m jaotus- ja tarnetorustikke, sh 5000 m on ehitatud jaamast kuni Viljandi piirini. Edasi hargneb torustik kaheks haruks. Üks haru pikkusega 1290 m kulgeb AS Esro katlamajani, teine haru pikkusega 3553 m kulgeb mööda Ringteed, Pärnu mnt, Planeedi ja Pargi tänavat. Välja on kujunenud lokaalse gaaskütte piirkond Kantreküla linnaosas, mida varem varustas soojusenergiaga Viljandi Piimakombinaat.

Punktides 2.1 ja 2.2 kirjeldamata Viljandi piirkondades kasutatakse teistel kütuseliikidel baseeruvat lokaalkütet.

2.3. Viljandit varustatakse elektriga Viljandi alajaama (110/35/15/6 kV) kaudu, mis saab toite ülekandevõrgust kolme 110 kV elektriliini kaudu. Elektrienergia jaotamine toimub pingetel 6 ja 0,4 kV. 6 kV jaotusvõrk saab toite kolmest punktist – lisaks ülalmainitule Valuoja ja Reinu 35/6 kV toitealajaamast.

3. ARENGUSUUNAD JA PÕHIMÕTTED

3.1. Alused
3.1.1. Energeetiliste kütustega varustamises suuri muutusi ette näha ei ole. Prioriteetne kütuseliik kaugkütte piirkonnas on varustuskindluse, keskkonnahoiu ja kohaliku tööhõive seisukohast Viljandi maakonnast varutav taastuv kütus (puit, turvas, puidutööstuse jäätmed). Kaugkütte arengusse tehtud investeeringute ja tulevikus kehtima hakkavate Euroopa Liiduga analoogsete energia- ja saastemaksude alusel on prognoositav, et puidu põletamisega toodetud kaugküttesoojus on Viljandis odavaim kütteliik.
3.1.2. Arvestades juba tehtud investeeringuid (katlamajade ja kaugküttevõrkude renoveerimine, ebaökonoomsete ja keskkonda reostavate väikekatlamajade likvideerimine) ja baaskütusena valdavalt puidu kasutamist, ei ole otstarbekas majanduslikust, sotsiaalsest ega keskkonna aspektidest vaadatuna kaugküttega ühendatud tarbijate üleminek lokaalküttele. See põhjustaks täiendavaid kulutusi nii süsteemist lahkujale (investeeringud lokaalküttesse) kui ka süsteemi allesjäänuile (hinna tõus seoses tarbimise vähenemisega ja selle mittevastavusse sattumine tehtud investeeringutega). Üleminekuga lokaalküttele kaoks perspektiivne võimalus suurenevate elektrihindade tingimustes elektri ja soojuse koostootmiseks. Konkreetsed otsustused määrab analüüs.
3.1.3. Umbes pool viljandlastest elab suhteliselt hõredasti asustatud piirkondades ja kasutab lokaalkütet. Kaugküttevõrkude väljaehitamine neisse, kaugkütte seisukohalt mitteperspektiivsetesse piirkondadesse pole majanduslikult otstarbekas. Seal on otstarbekas keskkonnasäästlikel kütustel töötavate katlamajade ehitamine.
3.1.4. Soojavarustuse töökindluse suurendamiseks, suviste katkestuste vältimiseks ja vajalike reservvõimsuste vähendamiseks ning soojavarustuses reaalse ja ausa konkurentsi tekkimiseks selgitatakse välja AS Esro ja AS Viljandi Soojus kaugküttevõrkude ühendamise otstarbekus ja tehnilised võimalused.
3.1.5. Energiasäästu potentsiaal on kõige suurem soojuse osas. Soojuse kokkuhoidu on võimalik saavutada eelkõige elamutes mõõduka tasuvusajaga säästumeetmeid rakendades ning kaugküttevõrkude renoveerimise teel. Elektrisäästu olulisemateks meetmeteks kadude vähendamise kõrval on väiksema energiatarbega tööstus- ja kodumasinate kasutamine ning valgustamine säästulampidega.

3.2. Arengusuunad
3.2.1. Tarbijate pidev energiaga varustamine saavutatakse käesoleva arengukava põhimõtteid järgiva investeerimispoliitikaga. Sellega tagatakse kaugkütte, lokaalkütte ja teiste kütteviiside optimaalne areng, soojavarustuse stabiilsus, kvaliteet ja optimaalsed hinnad.
3.2.2. Keskkonnaseisundi edasine parandamine tagatakse katlamajade arvu vähendamisega, energiasäästu meetmete rakendamisega tootmises, edastamises ja tarbimises ning Euroopa Liidu, Põhjamaade suundumusi ning globaalseid trende arvestava kütuste valikuga.
3.2.3. Munitsipaalomandis olevate hoonete otstarbekaks majandamiseks rakendatakse energiasäästu meetmeid, mis tuginevad Viljandi Linnavalitsuse 24. jaanuari 2000. a määruse nr 5 «Energiaressursside arvestamise kord Viljandi linna munitsipaalasutustes» põhjal kogutud andmete analüüsile.
3.2.4. Hoonete omanike ja haldajatega jätkatakse koostööd lokaalkatlamajade likvideerimiseks, soojavarustuse süsteemide optimeerimiseks ja hoonete soojapidavuse suurendamiseks.

3.3. Rakendatavad põhimõtted
3.3.1. Kütused
3.3.1.1. Prioriteetne kütuseliik kaugküttele on kohalik taastuv kütus.
3.3.1.2. Maagaasi osakaal suureneb gaasi arengu piirkondades uute tarbijate lisandumise arvel.
3.3.1.3. Kerge kütteõli osakaal jääb vähetähtsaks.
3.3.1.4. Väljaspool kaugkütte piirkondi on eelistatud kütuseks kohalik kütus ja maagaas.
3.3.2. Kaugkütte piirkond
3.3.2.1. Kaugküte jääb baseeruma piirkonnas, mille moodustavad kahe käesoleval ajal olemasoleva võrgupiirkonna alad ja nende lähiümbrus (vt skeem).
3.3.2.2. Kaugkütte piirkonnas ei võimaldata lokaalsete katlamajade rajamist. Lokaalkatlamajaks ei loeta kaugküttevõrku töötavat katlamaja ja ühepereelamu katlamaja. Tarbijate, kelle vajadusi ei rahulda kaugküttevõrgu töörežiim, ja samuti ühepereelamute soojavarustuse küsimused lahendatakse üld- ja detailplaneeringute koostamise käigus.
3.3.2.3. Perspektiivsetes kaugküttevõrgu piirkondades võimaldatakse ajutiste lokaalkatlamajade kasutamist kuni kaugküttevõrgu väljaehitamiseni.
3.3.2.4. Selgitatakse välja AS Esro ja AS Viljandi Soojus kaugküttevõrkude ühendamise otstarbekus ja tehnilised võimalused.
3.3.2.5. Kaugkütte tariifide osas minnakse üle mitmeastmelisele, kulude struktuuri kajastavale ning kadude vähendamist stimuleerivale süsteemile.
3.3.3. Kaugkütte ja lokaalkütte planeerimine
3.3.3.1. Planeerimis- ja ehitusseaduse § 8 ja § 9 kohaselt tehtavates üld- ja detailplaneeringutes tuginetakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud regulatsioonidele ja arengupõhimõtetele ning käesolevas arengukavas fikseeritud kaugkütte piirkondadele (vt p 3.3.2.1).
3.3.3.2. Kaugküttevõrgu planeerimisel, mis jääb väljapoole Viljandi linna territooriumi, tehakse koostööd naaberomavalitsus(t)ega.
3.3.3.3. Piirkondades, kuhu ei ole majanduslikult otstarbekas planeerida kaugkütet, eelistatakse hoonete soojusenergiaga varustamisel keskkonnasäästlikke kütuseid.
3.3.4. Elektrienergiaga varustamise osas jääb Viljandi lähiaastatel elektrit sisseostvaks piirkonnaks. Majandusliku tasuvuse korral on võimalik soojuse ja elektri koostootmisele üleminek.
3.3.5. Energiasääst
3.3.5.1. Linna eelarvesse planeeritakse vastavalt rahalistele võimalustele vahendeid energiasäästu propageerimiseks, munitsipaalasutustes mõõduka tasuvusajaga säästumeetmete rakendamiseks soojuse ja elektrienergia tarbimise alal.
3.3.5.2. Renoveeritakse kaugküttevõrkude trassid vastavalt energia- ja võrguettevõtete investeerimisplaanidele.
3.3.6. Tehnovõrkude dokumentatsiooni käitlemine linnavalitsuses
3.3.6.1. Korraldatakse Viljandi territooriumil olevate ja rajatavate tehnovõrkude ja -rajatiste kohta käiva dokumentatsiooni koondamine, säilitamine, korrashoid ja vastava plaanimaterjali kättesaadavus.
3.3.6.2. Välditakse tehnovõrkude ja -rajatiste projekteerimist ilma kehtiva geodeetilise maa-ala plaanita.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json