Võnnu valla arengukava aastateks 2001-2006 kinnitamine
Vastu võetud 28.11.2000 nr 13
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) § 22 lg 1 p 7, § 37 lg 1, Võnnu Vallavolikogu määrab:
1. Kinnitada Võnnu valla arengukava aastateks 2001–2006 (lisatud).
2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2001. a.
| Volikogu esimees Tiiu MEERITS |
| Kinnitatud Võnnu Vallavolikogu 28. novembri 2000. a määrusega nr 13 |
VÕNNU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2001–2006
ÜLDISELOOMUSTUS
Võnnu vald asub Tartumaa kaguosas, piirnedes Tartumaalt Mäksa, Haaslava ja Meeksi vallaga ning Põlvamaalt Ahja ja Mooste vallaga. Valla pindala on 229 km2. Valla keskus asub Võnnu alevikus.
Rahvastiku tihedus on 5,4 elanikku km2-l. Seisuga 1. jaanuar 2000. a oli valla elanike registrisse kantud 1241 elanikku.
Valla territooriumil on üks alevik – Võnnu, ja kaksteist küla: Agali, Ahunapalu, Hammaste, Imste, Issaku, Kannu, Kurista, Kõnnu, Liispõllu, Lääniste, Rookse ja Terikeste. Suuremad külad on Kurista ja Lääniste.
Elanike arvu poolest on suurimad Võnnu alevik – 624 el, Kurista küla – 135 el ja Lääniste küla – 134 el. Väiksemad on Liispõllu küla – 13 el, Imste küla – 17 el ja Kannu küla – 18 el (elanike arv seisuga 01.01.2000).
Suurematest teedest läbib valda Tartu-Räpina maantee ning Hammaste– Mehikoorma tee. Lähim linn on 26 km kaugusel asuv Tartu.
AJALUGU
Võnnu vald taastati 16. mail 1991. aastal, kuid Võnnu valla kujunemise ja tegevuse kohta puudub ajalooline ülevaade. Selle saamiseks on üks võimalus teha koostööd Tartu ülikooli ajalootudengitega.
HARIDUS
1999. aastast alates on vallas kaks haridusasutust: Võnnu Keskkool ja Võnnu Lasteaed. Varem kuulus vallale ka Meeksi valla territooriumil asuv, kuid Võnnu valla eelarvest finantseeritav Järvselja Algkool. Asutus anti Meeksi vallale üle 1. jaanuarist 1999. a.
Keskkool
Võnnu Keskkool eksisteerib praegusel kujul juba 10. aastat. Koolihoone valmis 1990. aastal koos normaalmõõtmetega võimlaga. Koolis töötab 12 klassikomplekti. Kooli teeninduspiirkonnaks on Võnnu valla haldusterritoorium. Keskkoolis õpib lapsi ka teistest valdadest. Õpilased kasutavad koolis käimiseks nii liinibusse kui ka valla poolt tasustatud õpilasbussi.
Seisuga 1. september 2000. a õppis Võnnu Keskkoolis 228 õpilast: 1.– 4. klass – 75; 5.–9. klass – 122 ja 10.–12. klass – 31 õpilast. 2000. aasta 1. septembril astus 1. klassi 19 õpilast.
Tulevikusuunad:
* üheks tähtsaks suunaks koolile ja vallale on keskkooliosa säilimine;
* õppekavadesse ja ainekavadesse sobitada rohkem regionaalse iseärasusega teemasid: mitmesugused projektid, mis on seotud Võnnuga;
* täiustada rootsi keele ja skandinavistika õpetust ning keelepraktika läbiviimist;
* rakendada töösse kursuseid täiskasvanutele:
– keeled,
– lilleseaded,
– arvuti;
* pöörata rohkem tähelepanu õpilaste suvevaheaja korraldamisele;
* tõsta lastevanemate osatähtsust haridusprobleemide lahendamisel:
– regulaarsed lastevanemate koosolekud,
– «lahtiste uste» päevad,
– lastevanemate osavõtt koolielu pidulikest sündmustest,
– tänukirjad lastevanematele;
* arendada välissidemeid:
– õpilasvahetus sõpruskoolidega,
– õpetajate täiendusvõimaluste otsimine sõprusvaldades,
– Interneti-ühenduse laiem populariseerimine.
Vajalik on koolistaadioni väljaehitus ning õppevahendite täiendamine: uus õppesõiduauto, õpilaslauad ja -toolid.
Koolihoone probleemidest:
Kuna aknad lasevad tuult läbi ja ei sulgu korralikult, siis on vajalik akende soojustamine või väljavahetamine.
Võimla katuslae soojustamine ning valgustuse uuendamine, duširuumide remontimine.
Vihmaveetorude uuendamine ja sokli remont, sest vesi valgub hoone vundamendi vahele ja tungib keldritesse.
Täiendamist ja uuendamist vajab köögi- ja kodutehnika.
Lasteaed
Võnnu Lasteaias käib 2000. a septembrikuust 52 last. Moodustatud on kolm
rühma:
1–3-aastased – 14 last;
3–5-aastased – 19 last;
5–7-aastased – 19 last.
Lasteaia eesmärk on järjepidev töö turvalise ja ealisi iseärasusi arvestava keskkonna loomiseks, lapse igakülgseks arendamiseks ning õppekavas ettenähtud teadmiste ja oskuste omandamiseks.
Selle eesmärgi täitmiseks on kavandatud järgmised tulevikusuunad:
* teha pidevat tööd lastekontingendi tagamiseks kolmele lasteaiarühmale:
– võimaldada lasteaeda kasutada naabervaldade lastel,
– organiseerida üritusi, mis selgitavad lasteaias tehtavat tööd ning äratavad
huvi laste lasteaeda paigutamise vastu,
– arendada sidet lasteaed–lapsevanem (õppepäevad);
* arendada õppeprotsessi:
– sisustada metoodiline kabinet,
– töötada välja kaks õpperada kodukoha looduse ja kultuuriväärtuste õpetamiseks,
– tõhustada koostööd vanavanemate põlvkonnaga (nende töid-tegemisi kajastav
nurk),
– tõhustada logopeedilist ja eripedagoogilist abi vajavate laste õpetamist,
– arendada uusi metoodilisi suundi (Hea Algus, J. Käisi koduloo printsiibil
rajanev üldõpetuslik õpetus jne),
– arendada koostööd Võnnu Keskkooliga (kooliminevatele lastele esitatavad
nõuded, ühine metoodiline lähenemine õppe- ja kasvatusprotsessile),
– rakendada tööle loodusringe,
– arendada laste enesekindlust ja väljendusoskust (dramatiseeringu, tantsu-muusika
põhjalikum õpetus),
– organiseerida kooliks ettevalmistav rühm lasteaias mittekäivatele lastele;
* töö personaliga:
– võimaldada õpetajatele ja teiste töötajatele enesetäiendamist.
Lasteaia olmeprobleemidest:
– vajalik on korrastada sanitaarsõlmed,
– väljavahetamist vajavad laste riidekapid vastuvõturuumides,
– korralikku väljaehitamist vajavad rühmade rõdud,
– täiendamist ja uuendamist vajab köögi- ja kodutehnika,
– mänguväljakud vajavad uuendamist ning õueala kujundamist.
Lasteaed vajab arvutit.
KULTUUR
Kultuuriasutusi on vallas alates 1. jaanuarist 1999. a kolm: Võnnu Kultuurimaja, Võnnu Raamatukogu ja Lääniste Raamatukogu. Varem kuulus vallale ka Meeksi valla territooriumil asuv, kuid Võnnu valla eelarvest finantseeritav Jäevselja Raamatukogu-Rahvamaja. Asutus anti Meeksi vallale üle 1. jaanuaril 1999. a.
Kultuuriüritusi korraldatakse vallas enamasti koostöös asutuste, ettevõtete, eraisikute ja seltsidega. Välja on kujunenud traditsioonilised üritused, mida kavatsetakse ka edaspidi jätkata: Vabariigi aastapäeva tähistamine, Võidupüha tähistamine, jaanipäev, vastlapäev, jõulud, külapäevad, kihelkonnapäev, «Kaera-Jaani» võistutantsimine ja Vooremäe mängud.
Seltsidest tegutseb vallas 2000. a aprillikuus taasasutatud laulu- ja mänguselts «Lõoke», mis tegeleb koduloo uurimise ja kultuuriürituste korraldamisega, ning 1989. a taasasutatud Võnnu Põllumeeste Selts, mis tegeleb põllumajanduse edendamisele kaasaaitamise ja laatade korraldamisega.
Raamatukogud
2000. aasta seisuga:
Võnnu ning Lääniste Raamatukogu teeninduspiirkonnaks on valla territoorium. Külastajaid on ka teistest valdadest. Lugejaid on Võnnu Raamatukogus 398, sh lapsi (0–9. kl) 143 ja Lääniste Raamatukogus 166, sh lapsi (0–9. kl) 93. Õpilased külastavad ka kooli raamatukogu.
Võnnu ja Lääniste raamatukogul on üks fond, mis 01. jaanuari 2000. a seisuga sisaldab 20 031 eksemplari, sellest raamatuid 19 838.
Lääniste Raamatukogu täidab oma ülesandeid rohkem laenutuspunktina, mis on avatud ühel päeval nädalas.
Raamatukogu ülesanne on teha raamatud ja ajakirjandusväljaanded lugejale kättesaadavaks ja aidata lugejal raamatumaailmas orienteeruda, kujundada lastes juba varases eas lugemisharjumus ja seda arendada.
Tulevikusuunad:
* edendada kultuurielu ja toetada kohaliku seltsielu traditsioone;
* tegeleda aktiivsemalt koduloo ja raamatukogu ajaloo uurimisega;
* jätkata kirjandusürituste läbiviimisi, kaasates sellesse elanikkonna eri vanuserühmi;
* püüda uuesti töösse rakendada raamatutunnid kataloogide ja teatmeteoste tundmaõppimiseks;
* arvutiseerida raamatukogu;
* võimaldada infoteenuseid lugejale;
* luua ühtne andmebaas.
Tulevikus on raamatukogule vaja suuremaid ruume. Praegune asukoht on hea, kuid ruumid on kitsavõitu. Paljud köited ja ajakirjad on paigutatud kastidesse ja seinakappidesse. Lugemissaal on kitsas, lugejalaud on hõivatud perioodikast.
Kultuurimaja
Kultuurimaja on oma mahutavuselt (300 kohta) üks suuremaid Tartu maakonnas ning selle tõttu on võimalik korraldada suuremaid üritusi. Kultuurimajas korraldatakse tantsuõhtuid ja diskosid, organiseeritakse kohapeale teatrietendusi ja muid külalisesinejaid ning aidatakse kaasa valla ürituste läbiviimisele. Kultuurimajas tegutseb naisrahvatantsuring. Saali ja tehnikat üüritakse välja teistele asutustele (ka väljastpoolt valda) ning eraisikutele ürituste ja tähtpäevade korraldamiseks.
Tulevikusuunad:
* suurendada vallarahva huvi kultuurielu vastu;
* jätkata ja tugevdada koostööd kohalike entusiastidega ja seltsidega valla ürituste korraldamisel;
* tugevdada kultuurialast koostööd vallavolikogu vastava komisjoniga;
* hoida vanu ja luua uusi traditsioone;
* arendada ringide tööd;
* arendada koostööd maakonna kultuuritöötajatega info vahetamise eesmärgil.
Kultuurimaja probleemid:
Kultuurimaja valmis 1966. aastal ning tänaseni pole hoones tehtud kapitaalremonti, mida on hädasti vaja. Et katus laseb vett läbi, siis koorub suure saali laest värvi- ja krohvikiht ning ohustatud on elektrisüsteem. Kõrvalruumid vajavad samuti remonti. Suureks probleemiks on sanitaarsõlmed, mis vajavad hädasti renoveerimist. Uuendamist ja täiendamist vajab helitehnika.
TURISM
Turismi areng Võnnu vallas on tagasihoidlik, samal ajal on olemas arenguks olulised turismiressursid:
* looduskeskkond:
– maastikud,
– veekogud,
– looduskaitse all olevad puud;
* ajaloopärand;
* kultuuripärand:
– Võnnust pärit või siin tegutsenud tuntud inimesed,
– kultuurisündmused;
* Võnnu Teabekeskuse olemasolu.
Turismi arendamise eesmärgid:
* valla arengu tõhustamine ja tasakaalustamine;
* tööhõive suurendamine;
* väikeettevõtjate tegevuse arendamine;
* investeeringute suurendamine;
* valla eelarvetulude suurendamine;
* üldise elukeskkonna ja -kvaliteedi parandamine.
Turismitoote arendamine:
Turismi seisukohalt tähtsad kohalikku kultuuripärandit ja traditsioonilist elustiili kandvad kultuuriobjektid ja ajaloolised ehitised tuleb rekonstrueerida ja kasutusele võtta ning võimaldada neile juurdepääs, tõhustada ajaloomälestiste esitlust ning selgitavat informatsiooni.
* Gustav Suitsu Keskuse väljaehitamine:
– ekspositsioon G. Suitsu elu ja loomingu kohta,
– ekspositsioon teiste Võnnust pärit kultuuritegelaste kohta,
– auditoorium ürituste läbiviimiseks,
– ruum arhiivimaterjali jaoks,
– kõrvalhoonetes võiksid asuda kohalik raamatukogu, keskuse töötaja korter,
I-punkt, ööbimisvõimalus külalistele jne;
* Võnnu kirik kui turismiobjekt ja kontsertide korraldamise koht;
* matkaradade märgistamine, turismiobjektide juurde teabe paigutamine ja nende korrastamine;
* turistide majutamine;
* väljaõpe inimestele, kes hakkavad pakkuma teenuseid turistidele, valmistavad kohalikke suveniire.
Matkarajad:
* Võnnu matkarada:
eraldi võiks koostada matkarajad:
– kirjanduslik – G. Suitsu elu ja loominguga seotud paigad,
– looduse õpperada – puud, taimed, loomad, linnud,
– legendid ja tegelikkus;
* Hammaste – Issaku – Kurista – Rookse matkarada;
* Terikeste – Lääniste – Kõnnu – Ahunapalu matkarada.
Luua veel matkaradu:
* Emajõe-Suursoos – Emajõe-jõeriigi projekt;
* looduskaitse all olevad puud ja pargid, ka Järvseljal;
* veematk Läänistest Ahja jõgi – Ahijärv – Võngjärv – Emajõgi – Kalli järv – Leegu järv – Peipsi järv. Vajalik paadi, paatide või kanuude olemasolu;
* jalgrattal läbitavad matkarajad.
Matkarajad vajavad kirjeldamist, korrastamist, tähistamist, infotahvlite paigaldamist, nende kohta voldikute koostamist, samuti reklaami; vajalik on kohalike giidide olemasolu.
SPORT
Valla elanike sportimisvõimalused on tänu keskkooli võimlale head. Kui õpilaste kehalise kasvatuse tunnid ja treeningtunnid on läbi, siis on võimalik saali kasutada kõigil soovijatel vastavalt aja- ja treeningukavale. Juba mitmendat aastat on võimlas läbi viidud ettevõtjate ja keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja ettevõtmisel korvpallivõistlusi.
Võimalik on osaleda korvpalli-, võrkpalli- ja aeroobikatreeningul.
Lisaks võimlale on keskkooli ja kiriku juures palliplatsid. Traditsiooniline spordiüritus on Vooremäe mängud, mis toimub nelja valla, Kambja, Haaslava, Mäksa ja Võnnu vahel.
Tulevikusuunad:
* jätkata traditsioonilisi üritusi;
* suurendada inimeste huvi sportimise vastu;
* hoida korras olemasolevaid spordirajatisi;
* teha koostööd teiste valdadega;
* välja ehitada kooli staadion;
* välja rentida kooli võimlat.
TERVISHOID
Tervishoiuasutustest tegutseb vallas perearstikabinet, hambaravikabinet, valla osalusega OÜ Võnnu Haigla pikaravihaigla funktsioonis ning Võnnu apteek.
Tervishoiu arengu lõppeesmärk on elanikkonna hea tervise tagamine kättesaadava, efektiivse ja kvaliteetse tervishoiuteenuse kaudu.
Tulevikusuunad:
* jätkata koostööd valla sotsiaalnõuniku ja tervishoiuasutuste töötajate vahel.
SOTSIAALHOOLEKANNE
Sotsiaalhoolekande eesmärk on abistada peamiselt seda elanikkonna osa, kes ei tule endaga toime: lapsed, vanurid, puuetega inimesed, töötud, ajutiselt töövõimetud, vanemliku hoolitsuseta lapsed. Sotsiaalhoolekande peamised vormid on sotsiaalteenused (koduhooldus, nõustamine jms) ning sotsiaaltoetused ja muu aineline abi.
Sotsiaalhoolekandega tihedalt seotud sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärk on aidata vähese sissetulekuga mitteaktiivsetel üksikutel inimestel ning perekondadel iseenda ja oma pereliikmetega toime tulla raskel elujärje (õnnetuse, haiguse, puude, töötuse, perevägivalla, vaesuse, kohanemisraskuse, psühholoogilise kriisi jms) korral.
Vald on kasutanud avahoolduses hooldusõdede ja naabriabi, mis siiani toimib tõhusalt. Valla territooriumil hoolekodu ei ole ning vastavalt vajadusele ostab vald Hoolekodu Härmalõng ja EELK Räpina Koguduse hooldekodu teenust.
Valla poolt makstavad riiklikud toetused ja abirahad:
* toimetulekutoetus;
* vanemliku hoolitsuseta laste ülalpidamiskulud;
* liikluskindlustuse maksesoodustus puuetega inimestele ja vähekindlustatud peredele.
Valla eelarvest makstakse lasteaialaste ja õpilaste toitlustamistoetust.
Traditsiooniks on kujunenud raadioõnnitlused eakatele, esmakooliminejate meelespidamine, jõulupakid ja pidu eelkooliealistele, jõulupidu eakatele, võimaluste piires bussisõidu toetamine eakate ühisüritustele.
Tulevikusuunad:
* inimeste toimetulekuoskuse tõstmine;
* isiku vastutuse tõstmine enda ja oma pereliikmete toimetuleku eest;
* avahoolduse arendamine;
* arendada lastekaitsetööd:
– nõustamine,
– koolikohustuse täitmise jälgimine ja kontrollimine,
– luua last abistav võrgustik-kool, perearst, lastekodud, varjupaigad,
sotsiaaltöötajad;
* arendada edasi eestkoste- ja kasuperesüsteemi;
* kriisiolukorras hoolduse ja hingeabi pakkumine;
* sotsiaalteenuste vajaduse ja võimaluste väljatöötamine;
* arendada koostööd ja informatsioonivahetust meditsiinitöötajate, sotsiaaltöötajate ja pedagoogide vahel.
Vajalik on luua sotsiaalkorter (korterid).
KESKKOND JA LOODUSHOID NING JÄÄTMEMAJANDUS
Loodushoid
Võnnu vald paikneb Kõrg-Eesti Madal-Eestiks ülemineku alal. Reljeefilt valitseb lainjas tasandik, mis kohati omandab väikekühmustikulise ilme. Valla territooriumist ca 7743 ha hõlmab Emajõe–Suursoo kaitseala.
Valla territooriumil asuvad:
* mitmed looduskaitse üksikobjektid: Ahunapalu kadakas, Kotkapesa mänd, Kurista sanglepp, Lesenaise pedajas, Mäesuitsu ohvripärn, Rookse jalakas, Vabaduse tamm;
* teised kaitstavad alad: Issaku park, Järvselja looduskaitsekvartal, Kurista metsapark, Võnnu park.
Tulevikusuunad:
* jätkata Issaku paisjärve süvendamist (keskkonnafondile rahataotlus);
* pöörata rohkem tähelepanu looduskaitseobjektide ja -alade korrashoiule;
Tulevikus vajavad süvendamist Võnnu paisjärved.
Keskkond
Võnnu alevikus vajab puhastamist olmereovesi. Aleviku reostuskoormuse annavad elamusektor, kool, lasteaed, vallamaja, kauplused. Võnnu aleviku reovee vooluhulk on 150–180 m3/d ja reostuskoormus 33–38 kg BHT7/d.
Tulevikusuunad:
* korrastada biotiigi väljavool;
* välja vahetada biopuhasti puhurid;
* uuendada võrekaev;
* paigaldada uus reoveepump.
Võnnu alevikus vajab uuendamist kogu veevarustuse välisvõrk, kasutades nüüdisaegseid seadmeid ja materjale. Otstarbekas on rajada olemasolevate puurkaevude baasil veevarustuse jaotusvõrk.
Tulevikusuunad:
* puhastada puurkaevud;
* varustada puurkaevud uute pumpade ja vajaliku automaatikaga.
Jäätmemajandust valla haldusterritooriumil reguleerib vallavolikogu poolt kinnitatud jäätmehoolduseeskiri. Valla territooriumil on jäätmete ladustamiseks Kurista prügila. Lähiaastatel on planeeritud ehitada Tartu maakonda euronõuetele vastav prügila. Väikesed prügilad suletakse. Ladustatud prügi kas veetakse ära või kaetakse. Olmejäätmete kogumist ja äravedu on korraldatud spetsiaalse prügiveofirma baasil.
Tulevikusuunad:
* laiendada prügikonteinerite paigaldamist;
* jätkata valla prügila hooldamist (vajalik korralik juurdepääsutee).
ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS
Võnnu alevikus on 9 mitmekorruselist karpmaja. Nendest enamik on erastatud. Elamud Tartu tn 17 ja Tiigi tn 6 on ahiküttega, elamul Tiigi tn 2 on oma katlamaja, mis on õliküttel. Teised karpmajad on ühendatud vallale kuuluva, kuid kommunaalteenuste osutamise ettevõtte haldamisse antud katlamajasüsteemi. Katlamajasüsteem rekonstrueeriti 1995. a võetud Maailmapanga laenuga. Probleemiks on kujunenud osutatud kommunaalteenuste eest ebapiisav rahade laekumine ning sellega seoses laenu tagasimaksmine.
Tulevikusuunad:
* teavitada keskkütteprobleemidest ja otsida neile lahendusi;
* paigaldada vee- ja soojamõõturid;
* rekonstrueerida aleviku tänavavalgustus;
* soodustada individuaalehitustegevust;
* parandada heakorda.
MAAD
2000. a septembrikuu seisuga on katastrimõõdistamine teostatud 16205,2 ha
ulatuses, sellest:
hoonete alune maa 46,5 ha; haritav maa 2667,8 ha; looduslik rohumaa 1256,4 ha;
metsamaa 7218,8 ha; muu maa 5015,6 ha. Moodustatud on 880 katastriüksust.
Võnnu vallas on metsamaad kokku ca 11294,8 ha, sellest Emajõe–Suursoo kaitsealal ca 1980,8 ha.
Riigi metsamaad on Kiidjärve metskond ca 1508 ha, Kastre metskond ca 1436 ha, SA Järvselja ÕKM 4765 ha. Erametsad moodustavad ca 3585,8 ha, sellest erastatud on 2453,8 ha.
Tulevikusuunad:
* viia maareform lõpuni;
* muuta metsade kasutamine loodussõbralikumaks;
* arendada mahepõllumajandust.
TEED
Kohalike teede kogupikkus vallas oli 1. jaanuari 2000. a seisuga 85,0 km, sealhulgas on asfaltkattega teid 1,2 km, kruusakattega teid 27,2 km ja pinnasteid 6,7 km; tänavaid ja kõnniteid 0,9 km; erateid on 49,0 km, sealhulgas kruusakattega 24,9 km ja pinnasteid 24,1 km.
1999. aastal eraldati riigi poolt teede korrashoiuks 40 000 krooni, 2000. aastal riigipoolne rahaeraldus puudub. Valla eelarves ettenähtud summadega ei ole võimalik teid korras hoida.
Iga-aastaselt peavad toimuma järgmised teehooldustööd:
* kevadine kohalike teede profileerimine kohe pärast lume sulamist ja teede tahenemist;
* kruusa pealevedu ja teede hööveldamine;
* kraavide ja truupide ehitus ning remont;
* teeäärte niitmine ja võsast puhastamine;
* teede hööveldamine enne külmade tulekut;
* talvine lume- ja libeduse tõrje vastavalt vajadusele.
Tulevikus on valik tänavate ja kõnniteede mustkatte uuendamine. Perspektiivis tuleks ette näha talvine teehooldus lumetõrje näol igas majapidamises.
ETTEVÕTLUS
Valla territooriumil asuvad ettevõtted tegelevad puidutöötlemise, põllumajandustootmise ja teenindusega.
Puidutöötlemise ettevõtted: Ökoehituse AS (palkmajade valmistamine), AS Lasita Maja (aiamajakeste valmistamine), OÜ Handel Puit (puitakende ja -uste valmistamine), AS Avi Puutöökoda (puidutoodete valmistamine).
Põllumajandusettevõtted: OÜ Võnnu Põldur (karjakasvatus), OÜ Rõngassaba (seakasvatus).
Teenindusettevõtted: OÜ Kallike (kaubandus), OÜ Aumike (kaubandus), FIE Malle Hindriksoo (toitlustusettevõte), FIE Eve Rässa (juuksur), OÜ Pilvre, MÜ Toruorel (kommunaalteenuste osutamine), TTK Võnnu kauplus, AS Eesti Post Võnnu Postkontor, Võnnu Apteek. Need ettevõtted asuvad Võnnu alevikus.
Lääniste külas OÜ Valapo (kaubandus) ja Kurista külas OÜ Vakapuu (kaubandus).
Tulevikusuunad:
* turismi arendamisega luua ettevõtluses uusi töökohti;
* soodustada ettevõtluse arengut vallas.
PÄÄSTETEENISTUS, KORRAKAITSE
Päästeteenistus
Tartumaa Päästeteenistuse Võnnu tugikomandol on ööpäevaringne valve. Töö on vahetustega ning ühes vahetuses on kolmeliikmeline meeskond. Tugikomando on riiklikul finantseerimisel, komando käsutuses on valla poolt tasuta rendile antud vara ning riigivara. Komandol on kaks päästeautot, üks veetsistern ja muu päästetehnika.
Tulevikusuunad:
* täiendada võimaluste piires päästetehnikat;
* teha koostööd naabervaldadega ühiseks tegutsemiseks suurõnnetuste korral;
* teha selgitustööd elanikkonna hulgas võimalike õnnetuste ennetamiseks ja juhtunud õnnetuste korral õigesti tegutsemiseks.
Korrakaitse
Tartu Politseiprefektuuri alluvuses töötava politseikonstaabli ülesanne on korra tagamine valla territooriumil, kuritegude ärahoidmine ja avastamine.
Tööd selles valdkonnas on piisavalt. Sagenenud on sissemurdmised asutustesse ja ettevõtetesse, elektriliinide vargused, esinenud on metsavargusi ja isikliku vara vargusi.
Tulevikusuunad:
* suurendada koostööd politsei, valla ja kaitseliidu vahel;
* arendada koostööd noorsoopolitseiga;
* rakendada meetmeid korra tagamiseks avalikel üritustel;
* korraldada öiseid patrullretki konstaabli initsiatiivil:
– kaasata vabatahtlikke;
* korraldada loenguid koolilastele politsei tööst, kuritegevusest ja sellega kaasnevast vastutusest.
LAENUD
Võnnu vallal lühiajalisi laene ei ole. Pikaajaline laen on võetud 1995. aastal katlamaja rekonstrueerimiseks. Laenu tagasimaksmine on kaks korda aastas ja algas 1996. a jaanuarikuus ning lõpptähtaeg on 2006. a juulikuus.
PROJEKTID
Suuremate projektide teostamiseks tuleb raha taotleda fondidest. Taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest sõltub projekti edasine saatus, mille tõttu ei saa projekti teostamise aega määrata.
Uued projektid:
Võnnu Kultuurimaja ja Võnnu Teabekeskuse tualettruumide rekonstrueerimine, Võnnu Keskkooli tulekahjusignalisatsiooni süsteemi paigaldamine;
Jätkata raha taotlemist projektidele:
* Issaku paisjärve süvendamine (pooleliolev projekt);
* Võnnu Keskkooli staadioni väljaehitamine;
* «Kaera-Jaani» võistutantsimine (iga-aastane üritus);
* Vooremäe mängud;
* Võnnu Teabekeskus (sisustuse täiendamine);
* Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine.
Pikaajaline ja mahukas projekt, millega peab tegelema, on Võnnu vallamaja ja kultuurimaja katuse renoveerimine.
Facebook
Twitter