Teksti suurus:

Surveseadme ohutuse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.02.2004
Avaldamismärge:RT I 2004, 2, 5

Surveseadme ohutuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 17.12.2003

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 29. detsembri 2003. a otsusega nr 520

I. Surveseadme ohutuse seaduses (RT I 2002, 49, 309) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 2:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kui surveseadmest või surveseadmestikust tulenevate ohtude vältimine on reguleeritud teise seadusega, kohaldatakse käesolevat seadust teisest seadusest tulenevate erisustega.»;

2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Paragrahvi 3:

1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kavandatud, valmistatud ja paigaldatud kasutamiseks riigikaitselisel otstarbel;»;

2) lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) kavandatud kasutamiseks laevadel ja lennukitel;»;

3) lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

« 4) käesoleva seaduse § 5 punktis 6 nimetatud VI liigi surveseade ega ole käesoleva seaduse § 16 kohaselt registreeritav surveseade.»;

4) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab käesoleva seaduse § 5 punktides 1–4 nimetatud Euroopa Liidu õigusakte arvestades täiendava loetelu surveseadmetest, millele käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 ja §-des 7–10 sätestatut ei kohaldata.»

§ 3. Paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 4. Mõisted käesoleva seaduse tähenduses

(1) Surveseade on surveanum, torustik, ohutus- ja lisaseadis või muu seade, milles on ette nähtud rõhu tekkimine. Surveseadme osadeks loetakse ka rõhu all olevatele osadele kinnitatud elemente nagu äärik, otsak, tuts, liitmik, tugi, tõsteaas jms. Surveseadmeid defineeritakse järgmiselt:
1) surveanum on kest (korpus, kere), mis on kavandatud ja valmistatud sisaldama rõhu all olevat fluidumit. Surveanuma hulka arvatakse ka selle lisad kuni liitekohani teiste seadmetega. Surveanum võib koosneda rohkem kui ühest kambrist;
2) torustik on fluidumi transportimiseks ettenähtud rõhu all olev süsteem, mis koosneb torust või torude süsteemist, toruliitmikest, kompensaatoritest, voolikutest või teistest rõhku taluvatest komponentidest. Õhu jahutamiseks või soojendamiseks ettenähtud ja torudest koosnevad soojusvahetid loetakse samuti torustikuks;
3) ohutusseadis on seadis, mis on ette nähtud surveseadme kaitsmiseks tööparameetrite lubatud piirväärtuste ületamise eest. Ohutusseadisteks loetakse otseselt rõhku piiravad seadised nagu kaitseklapp, kaitsemembraan ja juhitav rõhualandamise ohutussüsteem (controlled safety pressure relief system – CSPRS). Ohutusseadisteks loetakse ka jälgimisseadiseid, mis kas aktiveerivad korrektsiooni, seiskavad seadme või seiskavad ja lülitavad seadme välja, nagu näiteks temperatuurilülitusseadised, fluidumitaseme lülitusseadised ja ohutusega seotud mõõte-, kontroll- ja reguleerimisseadised (safety related measurment, control and regulation – SRMCR);
4) lisaseadis on kindlat funktsiooni täitev ja rõhu all olev seadis.

(2) Surveseadmestik on tootja poolt mitmest surveseadmest koostatud kogum, mis moodustab ühendatud ja funktsionaalse terviku.

(3) Fluidum on gaas, vedelik või aur puhta faasina või nende segu, milles võib sisalduda ka tahke aine osakesi.

(4) Aerosooliballoon on ühekordselt kasutatav metallist, klaasist või plastist surveanum, mis on varustatud vajaliku tühjendusseadmega, mille kaudu anuma sisu saab tühjendada väikeste tahkete või vedelate osakeste suspensioonina, ja mis sisaldab kokkusurutud, veeldatud või rõhu all lahustatud gaasi, mis võib olla ka koos vedela, pastataolise või pulbrilise ainega.

(5) Lihtne surveanum on igasugune seeriaviisiliselt toodetav keevisliitega anum, milles on ette nähtud suurema kui 0,5-baarise ja väiksema kui 30-baarise sisemise rõhu tekkimine ning mis sisaldab õhku või lämmastikku ega ole ette nähtud leegiga kuumutamiseks.

(6) Transporditav surveseade on transpordivahendile paigutatav surveseade, mis on ette nähtud fluidumi veoks maanteel või raudteel.

(7) Meditsiinigaasisüsteem on tervishoiuteenuse osutajat meditsiinigaasiga varustav süsteem, mis koosneb erinevate gaaside jaotussüsteemidest.

(8) Püsiliited on liited, mida saab lahti ühendada vaid purustusmeetodeid kasutades.

(9) Rõhk on atmosfäärirõhu suhtes mõõdetud rõhk.

(10) Turule laskmine on tegevus, millega tehakse surveseade Eestis või Euroopa ühenduste liikmesriigi territooriumil esmakordselt kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutamiseks.

(11) Tootja volitatud esindaja on isik, kelle tegevuskoht on Eestis või Euroopa ühenduste liikmesriigi territooriumil ja keda tootja on kirjalikult volitanud täitma käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud volitatud esindaja ülesandeid.

(12) Käesolevas seaduses kasutatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2003, 45, 308) §-s 2 nimetatud mõisteid, mida käesolevas seaduses ei ole defineeritud.»

§ 4. Paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Surveseadmed ja surveseadmestikud (edaspidi surveseade) jaotatakse käesoleva seaduse tähenduses järgmistesse liikidesse:
1) I liik – surveseadmed, milles on ette nähtud suurema kui 0,5-baarise sisemise töörõhu tekkimine ja millele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu 1997. aasta 29. mai direktiivi 97/23/EÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 181, 9.07.1997, lk 1);
2) II liik – seeriaviisiliselt valmistatavad lihtsad surveanumad, millele kohaldatakse Euroopa Ühenduse Nõukogu 1987. aasta 25. juuni direktiivi 87/404/EMÜ lihtsaid surveanumaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 220, 8.08.1987, lk 48);
3) III liik – transporditavad surveseadmed, mille nõuded tulenevad vastavatest rahvusvahelistest konventsioonidest ning millele kohaldatakse Euroopa Liidu Nõukogu 1999. aasta 29. aprilli direktiivi 1999/36/EÜ transporditavate surveseadmete kohta (EÜT L 138, 1.06.1999, lk 20);
4) IV liik – aerosooliballoonid, välja arvatud aerosooliballoonid, mille maht on väiksem kui 50 milliliitrit, metallist aerosooliballoonid, mille maht on suurem kui 1000 milliliitrit, kaitsva kattega klaasist või mittekillustuvast plastist aerosooliballoonid, mille maht on suurem kui 220 milliliitrit, ja kaitsva katteta klaasist või killustuvast plastist aerosooliballoonid, mille maht on suurem kui 150 milliliitrit ja millele kohaldatakse Euroopa Ühenduse Nõukogu 1975. aasta 20. mai direktiivi 75/324/EMÜ aerosoolidispensereid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 9.06.1975, lk 40);
5) V liik – plahvatus- või tuleohtliku, väga tuleohtliku, eriti tuleohtliku, mürgise või väga mürgise vedeliku (edaspidi ohtlik vedelik) anumad, milles rõhu tekitab vedelikusamba kõrgus või hüdrauliline löök;
6) VI liik muud surveseadmed, mis ei kuulu I–V liiki.»

§ 5. Paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Surveseadme võib turule lasta ainult siis, kui:
1) see vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusakti või asjakohase Euroopa Liidu õigusakti nõuetele;
2) selle nõuetele vastavus on ettenähtud korras tõendatud ning surveseade on varustatud nõutava teabe ja märgistusega;
3) sellele on paigaldatud vastavusmärk, kui see on nõutav.

(2) Üksikut, I liiki kuuluvat surveseadet, mille suhtes ei ole järgitud nõuetele vastavuse tõendamise korda, võib Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni loal turule lasta ja kasutusele võtta eksperimenteerimise eesmärgil.

(3) Kui käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis esitatakse surveseadmele nõue, mis ei tulene Euroopa Liidu õigusaktist, võib sellisele nõudele mittevastava surveseadme Eestis turule lasta ja kasutusele võtta, kui see on õiguspäraselt valmistatud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või kui see on õiguspäraselt valmistatud või turule lastud Euroopa Liidu liikmesriigis või Türgis. Sellise surveseadme Eestis turule laskmise või kasutusele võtmise võib Tehnilise Järelevalve Inspektsioon keelata, kui see ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sellele surveseadmele sätestatud nõudega kehtestatud ohutustasemele. Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil tuleb eelnevalt konsulteerida kõnealuse surveseadme tootjaga, tootja volitatud esindaja või isikuga, kes lasi nimetatud toote Eestis turule või võttis kasutusele.»

§ 6. Paragrahvi 12:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Isikule tunnustatud erapooletu asutusena tegutsemise õiguse andmisel, selle õiguse kehtetuks tunnistamisel või peatamisel, isikust teavitamisel ja tema üle järelevalve teostamisel kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse vastavaid tunnustatud asutuse suhtes kehtivaid sätteid käesolevast seadusest tulenevate erisustega.»;

2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 13. Tunnustatud asutusele ja tunnustatud erapooletule asutusele esitatavad nõuded

(1) Isik, kes taotleb õigust tegutseda tunnustatud asutusena või tunnustatud erapooletu asutusena või tegutseb sellena, peab vastama toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses tunnustatud asutusele esitatavatele nõuetele järgmiste erisustega:
1) omama kogu tunnustatud asutusena tegutsemise aja jooksul kehtivat ja käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust;
2) vältima enda ja oma töötajate hõivatust tegevustega, mis võivad mõjutada nende erapooletust ja ausust;
3) tagama, et tema töötajad hoiaksid ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud teavet konfidentsiaalsena, kui seadus ei näe ette selle avalikustamist;
4) tasustama oma töötajaid inspekteerimistoimingute arvust ja tulemustest sõltumata;
5) tagama oma teenuste kättesaadavuse võrdsetel alustel kõigile huvitatud isikutele.

(2) Tunnustatud asutus peab olema surveseadme nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks akrediteeritud vastavalt toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele.

(3) Tunnustatud erapooletu asutus peab olema käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud isikute pädevuse hindamiseks ja tõendamiseks akrediteeritud toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse kohaselt. Tunnustatud erapooletu asutus peab olema §-s 7 nimetatud püsiliidete tegemise protseduuride hindamiseks ja tõendamiseks akrediteerimisasutuse poolt kompetentseks tunnistatud.

(4) Isikule, kes soovib tegutseda tunnustatud erapooletu asutusena, ei laiene toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses toodet ja selle vastavushindamist käsitlevad sätted.»

§ 8. Paragrahvi 15 lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 2) surveseade vastab käesoleva seaduse nõuetele, on tehniliselt korras ja varustatud vajalike töökindlate juhtimis-, kontroll- ja kaitseseadistega;
3) ettenähtud juhtudel ja korras on teostatud surveseadme tehniline kontroll ning määratud surveseadme kasutamise järelevaataja.»

§ 9. Paragrahvi 16:

1) lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 10) I liiki ja käesoleva seaduse § 6 lõike 2 alusel kehtestatud korras kõrgemasse kui I kategooriasse klassifitseeritav meditsiinigaasisüsteem;»;

2) lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 12) ohtliku gaasi torustik, mille suurima töörõhu (baarides) ja nominaalse ristlõikepindala (ruutmillimeetrites) korrutis on suurem kui 104, ja ohtliku vedeliku torustik siseläbimõõduga alates 150 millimeetrist;»;

3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Registreeritavaks surveseadmeks ei loeta gaasiballoone.»

§ 10. Paragrahvi 18:

1) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) surveseadme omaniku loata ehitada, teha lõhkamis-, puurimis- ja kaevetöid, samuti üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, ladustada ja teisaldada raskusi ning organiseerida ülesõite või teha muid surveseadme ohutust mõjutada võivaid töid.»;

2) lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Paragrahvi 19:

1) punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 6) tagama, et registreeritava surveseadmega töötaksid selleks asjakohase väljaõppe saanud isikud;
7) omama dokumentatsiooni registreeritava surveseadme kohta ulatuses, mis on vaja surveseadme ohutuks kasutamiseks.»;

2) senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Kui omanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevaid kohustusi täitnud, peab nimetatud kohustused täitma valdaja.»

§ 12. Paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

« 5) surveseadet paigaldaks, remondiks ja ehitaks ümber ning hooldaks ja surveseadmega töötaks pädev isik.»

§ 13. Seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 21 1 järgmises sõnastuses:

« § 211. Surveseadme käitaja

(1) Surveseadme käitaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kelle töö on vahetult seotud surveseadmega, millega töötamiseks nõutakse pädevustunnistust.

(2) Surveseadme käitaja peab olema vähemalt 18-aastane ja tal peavad olema tööks vajalikud teadmised ja oskused.

(3) Surveseadme käitaja peab olema sooritanud eksami vastaval erialal töötamiseks. Surveseadme käitaja erialaeksami komisjoni peab kuuluma käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud isiku esindaja, kes annab allkirja surveseadme käitamisoskust tõendavale pädevustunnistusele.

(4) Loetelu surveseadmetest, mille käitajalt nõutakse pädevustunnistust, samuti käitajate hindamise ja tõendamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.»

§ 14. Paragrahvi 22 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Surveseadme paigaldamine käesoleva seaduse tähenduses on registreeritava surveseadme kohtkindel paigutamine selle kasutuskohale või ühendamine teiste seadmetega.»

§ 15. Paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Surveseadmetööde tegemine on isikul lubatud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud registri registreeringu ja §-s 25 nimetatud surveseadmetöid juhtiva isiku olemasolu korral ning tema pädevuse ulatuses.»

§ 16. Paragrahvi 27 lõike 3 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 1) enne registreeritava surveseadme kasutusele võtmist, kui seda ei ole kasutatud eelnenud aasta jooksul või kui surveseade on seisnud konserveerituna üle kahe aasta;
2) pärast surveseadmega toimunud avariid;».

§ 17. Paragrahvi 29 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 7) teavitama surveseadme omanikku või valdajat ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni tehnilise kontrolli käigus tuvastatud puudustest, mis võivad ohustada inimest, vara või keskkonda;».

§ 18. Paragrahvi 40:

1) lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõna «paigaldajalt,»;

2) lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) nõuda nõuetele mittevastava või ohtliku surveseadme turult eemaldamist või selle kasutamise lõpetamist.»;

3) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et surveseadmele on vastavusmärk valesti paigaldatud, on riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul õigus kohustada sellise surveseadme tootjat või tootja volitatud esindajat, transporditava surveseadme puhul ka omanikku või valdajat, rakendama abinõusid vastavusmärgistuse nõuetele vastavusse viimiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, keelab riiklikku järelevalvet teostav ametiisik sellise surveseadme turule laskmise või tagab, et see turult eemaldatakse.»

§ 19. Paragrahvi 46:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 46. Surveseadme kasutamise nõuete rikkumine»;

2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Surveseadme kasutamise nõuete või surveseadme omaniku või surveseadme kasutamise järelevaataja kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.»

§ 20. Paragrahvi 56 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punkt 4, § 4 lõiked 10 ja 11, § 8 lõige 3 ning § 12 lõike 1 punkt 2, samuti § 3 lõige 2 ja § 5 2003. aasta 17. detsembril vastuvõetud redaktsioonis, mis jõustuvad Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga või Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa lepingu) tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise protokolli (PECA) (RT II 2003, 17, 87) jõustumisel surveseadmete osas, olenevalt sellest, kumb tähtpäev saabub varem;».

II. § 21. Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. veebruaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

/otsingu_soovitused.json