Teksti suurus:

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:16.01.2004
Avaldamismärge:RT I 2004, 2, 9

Kalapüügiseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 17.12.2003

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 29. detsembri 2003. a otsusega nr 524

Kalapüügiseaduses (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahv 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 1. Seaduse ülesanne

Käesolev seadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest.»

§ 2. Paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 11. Harrastuspüük

(1) Igaüks tohib harrastuspüügiõigust tõendava dokumendi alusel harrastuspüügivahenditega püüda kala riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval veekogul või eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades seaduses ja selle alusel kehtestatud piiranguid.

(2) Kinnisasja omaniku loal tohib harrastuspüügivahenditega püüda kala:
1) eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määramata veekogul;
2) eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul päikeseloojangust päikesetõusuni;
3) siseveekogu poolt üleujutatud kinnisasjal või selle osal.

(3) Harrastuspüügivahendid on:
1) spinning, vedel, sikut, lendõng, põhjaõng, krunda, ankurdamata und, käsiõng ja rohkem kui üks lihtkäsiõng;
2) harpuunipüss ja harpuun;
3) haakeõng;
4) nakkevõrk;
5) kuni 100 konksust koosnev põhjaõngejada.

(4) Haakeõnge tohib kasutada merel, Peipsi järvel, Lämmijärvel ja Pihkva järvel.

(5) Harrastuspüügiõigust tõendav dokument on:
1) harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendav dokument;
2) kalastuskaart – käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 111 sätestatud juhtudel.

(6) Eelkooliealised lapsed, alla 16 aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud isikud ja puuetega isikud tohivad kala püüda harrastuspüügivahenditega ilma püügiõigust tõendava dokumendita, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 111 sätestatud juhtudel.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikutel, välja arvatud eelkooliealised lapsed, peab harrastuspüügil kaasas olema soodustust tõendav dokument, milleks on:
1) alla 16-aastasel õpilasel – õpilaspilet;
2) pensionäril – pensionitunnistus;
3) õigusvastaselt represseeritud isikul – rehabiliteerimistunnistus või represseeritu tunnistus;
4) puudega isikul – puude raskusastet tõendav dokument.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatud juhul tekib harrastuspüügiõigus harrastuspüügiõiguse tasu maksmise päevast või muust harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendavale dokumendile kantud kehtivuse alguse kuupäevast, mis ei või olla varasem kui harrastuspüügiõiguse eest tasumise kuupäev.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud juhul tekib harrastuspüügiõigus kalastuskaardile märgitud kehtivuse alguse kuupäevast.

(10) Harrastuspüügiõigus antakse kalastuskaardi või harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendava dokumendi alusel kuni üheks kalendriaastaks.

(11) Keskkonnaministril on õigus määrata piirkonnad, kus kalavarude kaitse eesmärgil rakendatakse piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta. Nendes piirkondades annab harrastuspüügiõiguse kalastuskaart.

(111) Ühe kalastuskaardi alusel tohib kasutada ühte nakkevõrku või ühte kuni 100 konksust koosnevat põhjaõngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni, sise- või piiriveekogudel või nende osades, kus keskkonnaminister on määranud antavate kalastuskaartide piirarvu.

(12) Piirkondades, kus käesoleva paragrahvi lõigete 11 ja 11 1 alusel on kehtestatud piirangud, annab kalastuskaardi püügipiirkonna maakonna keskkonnateenistus. Kui püügipiirkond jääb mitme maakonna piiresse, määrab kalastuskaardi andja keskkonnaminister. Kalastuskaardile märgitakse püügipiirkond, kehtivusaeg, püügiõiguse omaniku nimi ja vajaduse korral püügivahend.

(13) Kalastuskaardid väljastatakse taotlemise ajalises järjekorras.

(14) Kalastuskaardi andmisest keeldutakse, kui käesoleva paragrahvi lõike 11 ja 111 alusel kehtestatud piirangud ei võimalda taotletud tingimustel kalastuskaarti anda.

(15) Kalastuskaardi vormi ning püügiõiguse eest tasumist tõendavale dokumendile kantavatele andmetele esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister.»

§ 3. Paragrahvi 13:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kutselise kalapüügi vahenditega tohib kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik, kelle tegevusalana on äriregistrisse kantud kalapüük, kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal.»;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Vabariigi Valitsus asutab kalalaevade riikliku registri. Registrisse kantakse Eesti riigilipu all sõitvad ja vajaduse korral ka Eesti laevakinnistusraamatusse või väikelaevaregistrisse kantud kalalaevad, mis ei pea kandma riigilippu, nende tehnilised parameetrid ja kalapüügiga seonduvad andmed.»;

3) täiendatakse lõigetega 6–14 järgmises sõnastuses:

« (6) Kalalaevade riiklikus registris rühmitatakse kalalaevad alajaotustesse nende üldpikkuse, püügipiirkonna, kasutatavate püüniste ja püütavate kalaliikide järgi.

(7) Vabariigi Valitsus määrab kalalaevade alajaotustesse (edaspidi kalalaevastiku segment) rühmitamise kriteeriumid, segmenti kantavatele kalalaevadele esitatavad nõuded ning kalalaevade segmenti juurdelisamise võimaluse. Kalalaevastiku segmendi suurust arvestatakse püügivõimsuse järgi.

(8) Kalalaevastiku segmenti, kuhu kalalaevu juurde lisada ei või, kantakse kalalaev ainult juhul, kui selle laeva püügivõimsusele vastava või suurema püügivõimsusega laev või laevad on eelnevalt sellest kalalaevastiku segmendist kustutatud, mistõttu on tekkinud vaba püügivõimsus.

(9) Kalalaevastiku segmendis, kuhu kalalaevu juurde lisada ei või, tekkinud vaba püügivõimsuse arvelt kalalaeva juurdetoomise õigus on kalalaeva väljaviinud isikul või isikul, kellele ta selle õiguse loovutas. Nimetatud õigus kehtib 36 kuud, alates laeva kalalaevade riiklikust registrist kustutamisest. Kui kalalaeva väljaviinud isik või isik, kellele ta selle õiguse loovutas, ei ole selle aja jooksul esitanud taotlust uue kalalaeva registrisse kandmiseks, loetakse, et kalalaeva väljaviinud isik ei soovi vaba püügivõimsuse arvelt kalalaeva juurde tuua ega seda õigust teisele isikule loovutada.

(10) Kalalaeva juurdetoomise õiguse loovutamise kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Loovutamise kokkulepe või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri esitatakse kalalaevade riikliku registri pidajale koos uue kalalaeva registrisse kandmiseks esitatava taotlusega.

(11) Kui kalalaeva registrist väljaviinud isik ei soovi vaba püügivõimsuse arvelt uut kalalaeva registrisse kanda ega ole kalalaeva registrissekandmise õigust loovutanud teisele isikule, võivad vaba püügivõimsuse arvelt kalalaeva registrisse kandmist 12 kuu jooksul, alates käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tähtaja lõppemisest, taotleda isikud, kellele kuuluv või kelle valduses olev laev on kantud vastavasse kalalaevastiku segmenti. Kui isikud, kellele kuuluv või kelle valduses olev laev on kantud vastavasse kalalaevastiku segmenti, nimetatud tähtaja jooksul taotlust ei esita, võivad kalalaeva registrisse kandmist taotleda kõik isikud. Käesolevas lõikes sätestatud juhtudel rahuldatakse kõige varem registripidajani jõudnud nõuetekohane taotlus.

(12) Hüvitise toel alatiseks püügilt kõrvaldatud kalalaeva püügivõimsuse asemel ei kanta kalalaevade riiklikusse registrisse ühtegi laeva.

(13) Kalalaeva registrisse kandmisest keeldutakse järgmistel juhtudel:
1) kalalaev ei vasta selle kalalaevastiku segmendi nõuetele, kuhu teda kanda soovitakse;
2) kalalaevastiku segmendis, kuhu soovitakse laeva kanda, ei ole vaba püügivõimsust ning kalalaevastiku segmenti ei või laevu juurde kanda;
3) kalalaeva omanik või valdajana taotlusele kantud isik ei vasta kalapüügiloa saamise nõuetele;
4) taotleja on esitanud taotluses valeandmeid;
5) registrisse taotletakse kalalaeva kandmist, mille alatiseks püügilt kõrvaldamiseks on makstud hüvitist;
6) kalalaev ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele;
7) kalalaev ei ole varustatud laeva asukoha jälgimist võimaldava satelliitjälgimissüsteemiga, kui see on nõutav.

(14) Kalalaev kustutatakse registrist:
1) kui kalalaev, laeva omanik või valdaja ei vasta enam registrisse kandmise tingimustele;
2) kui registrisse kantud laeva kalalaevatunnistus on tunnistatud kehtetuks;
3) laeva kasutusvaldaja või väikelaevaregistrisse kantud laeva puhul reederi nõudmisel;
4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud isiku puudumisel kalalaeva omaniku nõudmisel.»

§ 4. Paragrahvi 131 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

« (5) Kalalaeva võib selle kalapüügil viibimise ajal juhtida ning püügitegevust korraldada ainult kalalaeva kalapüügiloale kantud kapten.

(6) Ettevõtja võib asendada temale antud kalalaeva kalapüügiloas nimetatud kapteni teise kapteniga, teavitades sellest kirjalikult kalapüügiloa andjat. Kapteni asendamise jõustumiseks väljastab kalapüügiloa andja ettevõtjale teate saamisest viie tööpäeva jooksul uue kalapüügiloa.»

§ 5. Paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kui taotleja ei ole taotletava aasta 31. maiks tema poolt taotletud või talle käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel jaotusega määratud püügivõimaluse eest tasunud, loetakse püügivõimalused tasumata osas vabanenuks. Vabanenud püügivõimalused jaotatakse taotlejate vahel, kelle taotlused jäid rahuldamata, vastavalt lõikele 8.»

§ 6. Paragrahvi 134:

1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra ja kalapüügilubade vormid kehtestab Vabariigi Valitsus. Nimetatud kord peab sisaldama kalapüügivõimaluste arvutamise metoodikat.»;

2) lõike 8 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) loa taotlejal või tema nimetatud kaluril on rohkem kui üks kehtiv halduskaristus või üks kehtiv kriminaalkaristus käesoleva seaduse §-s 20 2 loetletud kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumise eest;»;

3) lõike 8 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) lõike 8 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

5) lõiget 8 täiendatakse punktidega 8–10 järgmises sõnastuses:

« 8) kalalaeva, mille loale kandmist taotletakse, kalalaevatunnistus on kehtetuks tunnistatud või selle kehtivus on peatatud või tunnistus puudub;
9) luba taotletakse tingimustel, mis ei vasta kalalaevastiku segmendile, kuhu taotlusele märgitud kalalaev on kalalaevade riiklikus registris kantud;
10) kalalaeva kalapüügiluba taotletakse kaptenile, kellel on rohkem kui üks kehtiv halduskaristus või üks kehtiv kriminaalkaristus käesoleva seaduse §-s 202 loetletud kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumise eest.»;

6) lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Kui taotleja ei ole taotletava aasta 30. aprilliks tema poolt taotletud või talle käesoleva seaduse § 16 lõike 3 alusel jaotusega määratud püügivõimaluse eest tasunud või püügivõimalusi loaga välja võtnud, kui tasu maksmine ei ole nõutav, loetakse püügivõimalused tasumata või välja võtmata osas vabanenuks. Kui lubatud püügivõimalused jagati käesoleva seaduse § 16 lõike 3 alusel, jagatakse vabanenud püügivõimalused vastavalt § 16 lõike 3 alusel määratud ajaloolisele püügiõigusele. Kui lubatud püügivõimalused jaotati vastavalt taotlustele või kõigi ajaloolise püügiõiguse alusel püügivõimalusi saanud taotlejate arvelt on püügivõimalus vabanenud, jagatakse püügivõimalused pärast nende vabanemist loa väljaandjani jõudvate nõuetekohaste taotluste järjekorras. Vabanenud püügivõimalusi ei jaotata isikule, kelle arvelt püügivõimalused vabanesid.»

§ 7. Paragrahvi 136:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kalalaevade riiklikusse registrisse kantud kalalaevale antakse kalalaevatunnistus.»;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kalalaevade riikliku registri pidaja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks, kui:
1) laeva kasutamine kalapüügiks on lõppenud. Laeva kasutamine kalapüügiks loetakse lõppenuks, kui laeva ei ole kahe järjestikuse aasta jooksul kalapüügiks kasutatud;
2) laev on kustutatud kalalaevaregistrist.»;

3) täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

« (41) Kehtivuse kaotanud kalalaevatunnistus tuleb tagastada kalalaevade riikliku registri pidajale 10 päeva jooksul, alates loa kehtivuse lõppemisest. Kui tunnistus on antud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal tegutsevale kalalaevale, tuleb tunnistus tagastada kehtivuse lõppemisest alates 30 päeva jooksul.

(42) Kalalaevade riikliku registri pidaja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse, kui laeva ei ole ühe aasta jooksul kasutatud kalapüügiks. Kalalaevatunnistus hakkab uuesti kehtima, kui esitatakse taotlus kalalaevale kalapüügiloa saamiseks. Kalalaevatunnistuse kehtivuse peatumise ajaks tagastatakse tunnistus kalalaevade riikliku registri pidajale.»;

4) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kalalaevatunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra ja kalalaevatunnistuse vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.»

§ 8. Paragrahvi 15:

1) lõiked 1–12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kutseline ja piiratud kalapüügiõigus on tasulised. Tasu suuruse määrab igaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes püügipiirkonna eripärast, püügivahendi liigist ja selle püügivõimsusest või rahvusvahelise lepingu alusel jaotatavatest püügivõimalustest.

(11) Kutselise ja piiratud kalapüügiõiguse tasu ei tohi ületada nelja protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäevas püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse või püütud kalaliigi harilikust väärtusest ega olla väiksem kui 15 krooni, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 2 ja 13 sätestatud juhtudel.

(12) Siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks, määratakse püügiõiguse tasu püügivahendite kohta, millega püütakse taastoodetavat kalaliiki, arvestades eelmisel kolmel aastal nendel veekogudel kõiki taastootmiseks tehtud kulutusi. Selleks jagatakse eelmisel kolmel aastal taastootmiseks tehtud kulutuste keskmine suurus vaadeldaval aastal lubatud püügivahendite arvuga.»;

2) täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

« (13) Püügikoormuse reguleerimiseks võib teadusasutuste ettepanekul kehtestada käesoleva paragrahvi lõikest 11 tulenevast kõrgemat püügiõiguse tasu kalaliigi kohta või püügivahendi kohta, millega püütakse kalaliiki, mille varu olukord on halb. Kõrgem püügiõiguse tasu ei tohi olla suurem kui 60 protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäevas püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse või püütud kalaliigi harilikust väärtusest.

(14) Püügiõiguse tasu kalapüügivahendi eest määratakse aasta kohta. Püügiõiguse tasu võib olla aastas püügipäeva eest 1000 kuni 5000 krooni, tonni eest 300 kuni 1000 krooni, püügivahendi eest 50 kuni 2000 krooni. Püügiõiguse tasu püügivahendi eest, millega püütakse angerjat, võib aastas olla kuni 6000 krooni. Piiratud kalapüügiloa andmisel lühemaks ajaks kui aasta arvutab loa andja loa kehtivusajale vastava kalapüügiõiguse tasu.»;

3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Eripüügiluba antakse tasuta, välja arvatud sugukalade püügiks ja püügiks asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja või hüpofüüsi kogumiseks ärilistel eesmärkidel.»;

4) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Eripüügiloa tasu määrab keskkonnaminister. Tasu määramisel lähtutakse püütava liigi kaitsestaatusest, loodusliku kudemise võimalusest antud veekogus, kala suguküpsuse astmest, soost ja esmakokkuostu hinnast. Eripüügiõiguse tasu võib isendi kohta olla 10 kuni 100 krooni.»;

5) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Harrastuslik kalapüügiõigus ja vähipüügiõigus on tasuline, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 33 toodud juhul. Harrastusliku kalapüügiõiguse ja vähipüügiõiguse tasud määrab keskkonnaminister.»;

6) täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses:

« (31) Harrastuspüügiõiguse tasu määramisel lähtutakse püügi ajast, kohast ning püütava kalaliigi väärtusest. Harrastuspüügiõiguse tasu võib päevas olla 0,5 kuni 200 krooni.

(32) Vähipüügiõiguse tasu määramisel lähtutakse püügipiirkonna eripärast, vähivarude olukorrast piirkonnas ja püügivahendi püügivõimsusest. Vähipüügiõiguse tasu võib ööpäevas ühe püügivahendi kohta olla 15 kuni 200 krooni.

(33) Harrastuspüügiõiguse tasu ei pea maksma eelkooliealised lapsed, alla 16 aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud isikud ja puuetega isikud, välja arvatud käesoleva seaduse § 11 lõigetes 11 ja 111 sätestatud juhtudel.»;

7) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kutselise kalapüügiõiguse eest merel väljaspool Läänemerd ei võeta tasu, kui püügivõimalusi seal ei ole taganud Eesti Vabariik. Nimetatud juhul tasub kalapüügiõiguse saanud isik keskkonnakaitseinspektori laeval viibimise kulud või tagab nõuetele vastava mõne muu riigi vaatleja viibimise laeval, kui seda nõuab püügikohas kalapüüki reguleeriv õigusakt.»;

8) lõiked 7 ja 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (7) Tasu kutselise ja piiratud kalapüügiõiguse, eripüügiõiguse, vähipüügiõiguse ja harrastuspüügiõiguse eest kantakse riigieelarvesse. Laekunud raha kasutamise sihtotstarbe ja korra sätestab seadus.

(8) Tasu harrastuspüügiõiguse, vähipüügiõiguse, piiratud kalapüügiõiguse ja eripüügiõiguse eest tuleb maksta enne püügiõigust tõendava dokumendi saamist.»

§ 9. Paragrahvi 16:

1) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Keskkonnaminister võib kalavaru olukorra säilitamiseks, taastamiseks või parandamiseks piirata teatud veealal või teatud kalaliigi püügil laevade püügikoormust, püügivõimsust, laeva kogumahutavust või masinate võimsust. Piiratud püügikoormuse, püügivõimsuse, kogumahutavuse või masina võimsuse kalapüügiloa taotlejate vahel jaotamisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.»;

2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui veeala lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, jagatakse püügivõimalused eelmisel kolmel aastal sellele veealale püügivõimalusi õiguspäraselt omandanud taotlejate vahel, välja arvatud kilu- ja räimepüük, mille puhul püügivõimalused jagatakse eelmisel kolmel aastal samal püügil olnud taotlejate vahel. Jagamisel tagatakse iga taotleja eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimaluste suhe teiste eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud püügivõimalustesse (ajalooline püügiõigus). Püügivõimalus loetakse omandatuks, kui see on loale kantud ja selle eest on tasutud või see on loaga välja võetud, kui tasu maksmine ei ole nõutav. Ajaloolise püügiõiguse arvutamisel arvestatakse ka käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel omandatud püügiõigust. Pärast püügivõimaluste jagamist täiendavalt ilmnenud püügivõimalused jagatakse vastavalt käesoleva lõike alusel määratud ajaloolisele püügiõigusele, kui lubatud püügivõimalused ei võimaldanud kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses. Kui lubatud püügivõimalused jaotati vastavalt taotlustele, jagatakse täiendavalt ilmnenud püügivõimalused loa väljaandjani jõudvate nõuetekohaste taotluste järjekorras. Püügivõimaluste ilmnemiseks loetakse püügivõimaluste kehtestamist käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel.»;

3) täiendatakse lõigetega 32–35 järgmises sõnastuses:

« (32) Kui esmakordselt kehtestatud lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, müüakse püügivõimalused enampakkumisel. Enampakkumise alghind määratakse, lähtudes käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud kalapüügiõiguse tasu määramise metoodikast.

(33) Kui esmakordselt kehtestatud lubatud püügivõimalust on varem kasutatud muul kujul ja lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, rakendatakse püügivõimaluste jaotamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, arvestades ajaloolise püügiõiguse arvutamisel varasemal kujul kasutatud püügivõimaluse ümber uuele kujule, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 34 sätestatud juhul.

(34) Kui agariku püügil kehtestatakse lubatud püügivõimalused püügivahendite asemel väljapüügimahuna ja lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, eraldatakse varasemal kujul püügivõimalusi kasutanud taotlejatele nende eelmisel kolmel aastal kasutatud püügivõimaluste keskmine uuele kujule ümberarvestatuna ning sellest ülejäänud püügivõimalused müüakse enampakkumisel. Enampakkumise alghind määratakse, lähtudes käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud kalapüügiõiguse tasu määramise metoodikast. Kui püügivõimalus on väiksem kui varasemal kujul püügivõimalusi kasutanud taotlejate poolt eelmisel kolmel aastal kasutatud püügivõimaluste keskmised kokku, rakendatakse püügivõimaluste jaotamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, arvestades ajaloolise püügiõiguse arvutamisel varasemal kujul kasutatud püügivõimaluse ümber uuele kujule.

(35) Kui esmakordselt kehtestatud lubatud püügivõimalusi on varem kasutatud muul kujul ja lubatud püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, kuid püügivõimalusi varem kasutanud isikud püügivõimalusi ei taotle, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 32 sätestatut.»;

4) täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Isik, kelle tõttu enampakkumine on nurjunud, ei või osaleda sama aasta samaliigilise püügivõimaluse enampakkumisel.»

§ 10. Paragrahvi 161:

1) lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) loa saanud isik või loale kantud kalalaev ei vasta enam loa saamise nõuetele;
2) loa saanud isik või loale kantud kalur on kalendriaasta jooksul rohkem kui ühel korral rikkunud käesoleva seaduse §-s 202 sätestatud kalapüügi- ja sellega seonduvaid nõudeid»;

2) lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

3) lõiget 2 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:

« 9) loale kantud kalalaeva kalalaevatunnistus on tunnistatud kehtetuks;
10) kalalaeva kalapüügiloale märgitud kapten on loa kehtivuse ajal rohkem kui ühel korral rikkunud käesoleva seaduse §-s 202 sätestatud kalapüügi- ja sellega seonduvaid nõudeid. Sellisel juhul väljastab loa andja uue kalapüügiloa loa omaniku kirjalikul taotlusel kahe nädala jooksul nõuetekohase taotluse saamisest.»;

4) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kehtivuse kaotanud kalapüügiluba tuleb tagastada loa andjale 10 päeva jooksul, alates loa kehtivuse lõppemisest. Kui luba on antud kalapüügiks väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, tuleb luba tagastada kehtivuse lõppemisest alates 30 päeva jooksul.»

§ 11. Paragrahvi 162 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

« (2) Kui kalapüügiõigust tõendaval dokumendil või käesoleva seaduse § 11 lõikes 7 nimetatud dokumendil puudub foto, peab püügil kaasas olema ka isikut tõendav dokument.

(3) Kalalaeva kalapüügiloa alusel tehtaval kalapüügil tunnistatakse selle loa koopiat kalapüügiõigust tõendava dokumendina seitsme päeva jooksul loa andmisest arvates. Eelnimetatud ajaline piirang ei kehti kalapüügil väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal.»

§ 12. Paragrahvi 17 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) metoodika kilu ja räime suhte arvutamiseks traalpüügi saagis.»

§ 13. Seadust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

« § 171. Kala esmakokkuostja

(1) Kala esmakokkuostuga tohib tegeleda äriregistris registreeritud ettevõtja, kelle kala esmakokkuostuga seotud käitlemisettevõte või selle osa on toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603) alusel tunnustatud ning kellel ei ole kehtivat karistust kala ostu või müügi nõuete rikkumise eest.

(2) Keskkonnaministeerium kogub esmakokkuostjatega seonduvaid andmeid kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega (RT I 2003, 26, 158) ja andmekogude seadusega (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158).

(3) Kala esmakokkuostuks ei loeta kala ostmist oma tarbeks mõistlikus koguses.»

§ 14. Paragrahvi 18:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kalapüügiloa alusel kala püüdev või veetaimi koguv isik on kohustatud esitama püügi-, kogumis- või lossimisandmed Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuete kohaselt.»;

2) täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

« (8) Andmed tuleb esitada ka enne esmamüüki toimuva kala üleandmise, ladustamise või transportimise kohta. Andmete esitamise korra, vormi ning tähtajad kehtestab ja andmete esitaja määrab Vabariigi Valitsus.

(9) Kui merel ümberlaadimiseks, vastuvõtmiseks, töötlemiseks, mitme laeva ühiseks püügitegevuseks või lossimiseks on vaja luba, annab selle Keskkonnaministeerium. Loa andmise ja loa andmisest keeldumise korra ning loa vormi kehtestab keskkonnaminister.»

§ 15. Paragrahvi 19:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kalavarude ohustatuse korral kehtestab keskkonnaminister kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul ajutised püügikitsendused. Kalakaitse- ja teadusasutuse ettepanek ei ole vajalik, kui püügikitsendus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või selle on rahvusvahelise lepingu alusel määranud kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline organisatsioon.»;

2) täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« (4) Kui rahvusvahelisest lepingust tuleneb vajadus nõudeid kalapüügile korduvalt või ajutiselt muuta, võib Vabariigi Valitsus selle õiguse delegeerida keskkonnaministrile.

(5) Keskkonnaminister võib keelata kalaliigi lossimise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise või vastuvõtmise, kui selle kalaliigi püük on keelatud.»

§ 16. Paragrahvi 20:

1) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Keelatud on:
1) müüa ja osta alamõõdulist kala ja sellest valmistatud tooteid;
2) müüa, osta ja transportida värsket kala veekogu kaldal, kus selle püüdmine on keelatud;
3) müüa, osta, transportida ja töödelda värsket kala, mille päritolu ei ole tõendatav;
4) müüa ja osta harrastuspüügil, vähipüügiloa või piiratud kalapüügiloa alusel püütud kala.»;

2) täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

« (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud kala ostu keeld kehtib ainult kala esmakokkuostjate suhtes.

(8) Kala esmakokkuostu kviitungi koopia tuleb anda kala või kalatoodete ostja poolt üle igale järgnevale kala või kalatoodete ostjale, kes ostab kala kokku selle edasimüümiseks või töötlemiseks ärilisel eesmärgil. Kui kala või kalatooteid müüakse mitme partiina, antakse esmakokkuostukviitungi koopia üle igale kala või kalatoodete ostjale, märkides esmakokkuostukviitungile üleantud kalakoguse suuruse.»

§ 17. Paragrahv 201 tunnistatakse kehtetuks.

§ 18. Seadust täiendatakse §-ga 202 järgmises sõnastuses:

« § 202. Kalavaru kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häiriv tegevus

Kalavaru kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häirivaks loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumisi:
1) inspektori või vaatleja töö takistamine;
2) kalapüük ilma kalapüügiloata;
3) kalapüük võltsitud kalapüügiloaga;
4) kalapüük keelatud püügivahendeid või tarindeid kasutades;
5) keelatud püügiviiside kasutamine;
6) kalapüük keeluajal või keelatud kohas või rikkudes kaaspüügile kehtestatud nõudeid;
7) alamõõdulise kala püük, rikkudes alammõõdule kehtestatud nõudeid;
8) andmete esitamise korraga nõutud andmete võltsimine, andmete tähtajaks esitamata jätmine või valeandmete esitamine;
9) satelliitjälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete esitamise korra nõuete rikkumine.»

§ 19. Paragrahvi 231:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 231. Kala püügi, pardal hoidmise, müügi või ostu nõuete rikkumine»;

2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kala-, jõesilmu- või vähipüügi või selle korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud vahenditega või loata või loa nõudeid rikkudes, samuti muude kala püügi, kalavaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest või kala ostu või müügi nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.»

§ 20. Paragrahvi 232:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 232. Kalalaeva kasutamisega loata või kalalaevatunnistuseta kalapüük»;

2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kalapüügi eest loata või selle nõudeid rikkudes või kalalaevatunnistuseta, kui kala püüti kalalaeva kasutades, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.»

§ 21. Paragrahv 233 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 233. Satelliitjälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete esitamise korra rikkumine või vaatleja töö takistamine

(1) Satelliitjälgimissüsteemi kaudu edastatavate andmete esitamise korra rikkumise eest, satelliitjälgimisseadme töö häirimise eest, samuti laeva pardale määratud vaatlejate töö takistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 22. Seadust täiendatakse §-dega 234–23 6 järgmises sõnastuses:

« § 234. Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumine ning ümberlaadimise, mitut laeva hõlmava püügitegevuse või lossimise nõuete rikkumine

(1) Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise, samuti ümberlaadimise, mitut laeva hõlmava püügitegevuse või lossimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

§ 235. Veetaimede kogumise nõuete rikkumine

(1) Veetaimede kogumise või selle korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud vahenditega või loata või loa nõudeid rikkudes, samuti muude veetaimevaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 236. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 231–235 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 231–235 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) politseiprefektuur;
2) Piirivalveamet;
3) Keskkonnainspektsioon.»

§ 23. Paragrahvi 242:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Eesti Vabariigi lipudokumenti omavad merel töötavad kalalaevad üldpikkusega üle 15 m peavad olema varustatud satelliitsidel baseeruva autonoomse laevade jälgimise süsteemiga (edaspidi satelliitjälgimissüsteem), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 toodud juhul.»;

2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Kalalaev ei pea olema varustatud satelliitjälgimissüsteemiga, kui:
1) laeva ei kasutata kalapüügiks kaugemal kui 12 meremiili territoriaalmere lähtejoonest või
2) laeva merel viibimise aeg sadamast lahkumisest kuni sadamasse naasmiseni ei ületa 24 tundi.»

§ 24. Paragrahvi 25:

1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Kalavarudele tekitatud kahju tuleb hüvitada. Kahju hüvitamise määrad ja kalapüügiga või kalavarude muul viisil kahjustamisega kalavarudele tekitatud kahju arvutamise alused ja metoodika kehtestab Vabariigi Valitsus. Kahju hüvitamise määra kehtestamisel lähtutakse kalaliigi ohustatusest ja kaitsestaatusest. Kahju hüvitamise määr isendi kohta ei või olla väiksem kui 50 krooni ega suurem kui 5000 krooni, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 toodud juhtudel.»;

2) täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

« (5) Kilu-, räime-, rääbise- ja tindivarule tekitatud kahju hüvitamise määr ei või kilo kohta olla väiksem kui 10 krooni ega suurem kui 150 krooni.

(6) Isendi kahjustamisel püügikeeluajal või -kohas või kalavaru kahjustamisel eriti suurel määral võib kahju hüvitamise määr isendi kohta olla kuni selle liigi isendi kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel või kilo kohta käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel määratud kümnekordne määr.»

§ 25. Paragrahvi 251 täiendatakse lõigetega 7–13 järgmises sõnastuses:

« (7) Kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist:
1) jõustuvad käesoleva seaduse § 15 lõiked 31–3 3, § 16 lõiked 32–35 ning § 16 2 lõiked 2 ja 3;
2) jõustuvad 2003. aasta 17. detsembri redaktsioonis käesoleva seaduse § 11 lõiked 1 ja 2, lõike 3 punktid 1–3, lõiked 4–11 ja 12–15, § 15 lõiked 1–1 2, 3, 4 ja 8 ning § 16 lõige 3.

(8) 2004. aasta 1. märtsil:
1) jõustuvad käesoleva seaduse § 13 lõiked 6–14, § 131 lõiked 5 ja 6, § 13 3 lõige 11, § 134 lõike 8 punktid 8–10, § 13 6 lõiked 41 ja 42, § 15 lõiked 1 3, 14 ja 21, § 16 lõiked 21 ja 51, § 161 lõike 2 punktid 9 ja 10 ning lõige 3, § 17 lõike 2 punkt 6, § 171, § 18 lõiked 8 ja 9, § 19 lõiked 4 ja 5, § 20 lõiked 7 ja 8, § 20 2, § 234, § 235, § 236, § 242 lõige 11 ning § 25 lõiked 5 ja 6;
2) jõustuvad 2003. aasta 17. detsembri redaktsioonis käesoleva seaduse § 1, § 13 lõiked 1 ja 5, § 134 lõige 4, lõike 8 punkt 1 ja lõige 9, § 136 lõiked 1, 4 ja 5, § 15 lõiked 2 ja 7, § 161 lõike 2 punktid 1 ja 2, § 18 lõige 1, § 19 lõige 3, § 20 lõige 6, § 231 pealkiri ja lõige 1, § 232 pealkiri ja lõige 1, § 23 3, § 242 lõige 1 ning § 25 lõige 4;
3) tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 134 lõike 8 punktid 4 ja 7, § 161 lõike 2 punkt 5, § 20 1.

(9) 2005. aasta 1. jaanuaril:
1) jõustuvad käesoleva seaduse § 11 lõike 3 punktid 4 ja 5 ning lõige 111;
2) tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 133;
3) jäetakse käesoleva seaduse § 15 lõigetest 1, 1 1 ja 7 välja sõnad «ja piiratud» ning lõikest 8 välja sõnad «piiratud kalapüügiõiguse»;
4) jäetakse käesoleva seaduse § 20 lõike 6 punktist 4 välja sõnad «või piiratud kalapüügiloa»;
5) jõustub käesoleva seaduse § 242 lõikes 1 sätestatud kohustus laevade suhtes üldpikkusega 15 kuni 18 meetrit (kaasa arvatud).

(10) Enne käesoleva seaduse § 11 2003. aasta 17. detsembri redaktsiooni jõustumist antud kalastuskaardid kehtivad kaardi kehtivusaja lõpuni.

(11) Käesoleva seaduse § 15 lõikeid 1–12 kohaldatakse kalapüügiõiguse tasu võtmisel 2004. aastaks antava kalapüügiõiguse eest.

(12) Käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud ajaloolise püügiõiguse arvutamist ja püügivõimaluste jaotamist puudutavaid sätteid kohaldatakse 2004. aasta püügivõimaluste jaotamisel.

(13) Kui aastatel 2002, 2003 või 2004 piiratud kalapüügiga tegelenud isik soovib alates 2005. aastast hakata tegelema kutselise kalapüügiga kaluri kalapüügiloa alusel, peab ta püügi asukoha keskkonnateenistusele esitama sellekohase avalduse ning registreerima end äriregistris kutselise kalapüügiga tegeleva ettevõtjana 2004. aasta 1. septembriks. Sel juhul võetakse talle ajaloolise püügiõiguse alusel kutselise kalapüügivõimaluse jaotamisel käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud õiguspäraselt omandatud püügivõimalusena arvesse ka tema poolt õiguspäraselt omandatud piiratud kalapüügivõimalused. Kutselist kalapüüki saab alustada samas maakonnas, kus isik tegeles piiratud kalapüügiga.»

Riigikogu esimees Ene ERGMA