Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Jäätmeseadus

Vastu võetud 10.06.1998
RT I 1998, 57, 861
jõustumine 01.12.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise korral.

  (2) Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu:
  1) välisõhku suunatavad saasteained;
  2) reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed;
  3) radioaktiivsed jäätmed;
  4) lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed;
  5) loomakorjuste käitlemine muude õigusaktidega reguleeritud osas;
  6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatu ei hõlma reovee käitlemisel tekkinud jäätmeid.

  (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Jäätmed

  (1) Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

  (2) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale.

  (3) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.

  (4) Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.

  (5) Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse nimistud:
  1) jäätmekategooriatest;
  2) jäätmeliikidest;
  3) ohtlikest jäätmetest.

§ 3.  Jäätmevaldaja

  (1) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

  (2) Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.

§ 4.  Jäätmehooldus

  (1) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus.

  (2) Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine.

  (3) Jäätmekäitluskohtade järelhooldus on suletud jäätmekäitluskohtade keskkonnaseire ning võimalike keskkonnahäiringute tõrjega seotud tegevus.

  (4) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.

  (5) Jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda.

  (6) Jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel.

  (7) Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrusega jäätmete kõrvaldamis- ja taaskasutamistoimingute nimistud.

2. peatükk JÄÄTMETE TEKKE VÄLTIMINE, NENDE KOGUSE JA OHTLIKKUSE VÄHENDAMINE 

§ 5.  Üldnõuded jäätmete tekke vältimiseks ja vähendamiseks

  (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi, samuti kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluste piires:
  1) rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid;
  2) valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkinud jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral.

§ 6.  Meetmed jäätmete tekke vältimiseks või vähendamiseks

  (1) Keelatud on toodete valmistamine, sisse- ja väljavedu, müük ning kasutamine, kui sealjuures tekkinud jäätmete käitlemisel pole võimalik täita käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 kehtestatud nõudeid ja sellest on tekkinud või võib tekkida tervise- ja keskkonnaoht. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega ülalnimetatud toodete loetelu, samuti piirangud ja eritingimused toodete valmistamisel, sisse- ja väljaveol, müügil ning kasutamisel, kui see on vajalik Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute täitmiseks.

  (2) Keskkonnaminister annab määrusi toodete märgistamise kohta nende keskkonnaohtlikkuse seisukohalt ja kehtestab kasutuselt kõrvaldatud toodete tagastamise korra, kui need jäätmetena võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu.

  (3) Majandusminister määrab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toodetele pandi või tagatisraha, mis lisatakse toote hinnale ja kompenseeritakse tarbijale toote tagastamisel.

3. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE PLANEERIMINE 

§ 7.  Jäätmekava

  (1) Käesoleva seadusega määratud eesmärkide saavutamiseks koostatakse üleriigiline, maakonna ning valla ja linna jäätmekava.

  (2) Jäätmekava käsitleb jäätmehoolduse olukorda riigis või haldusüksuses, kavandatavaid eesmärke jäätmehoolduse korraldamisel ja tõhustamisel ning meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks. Jäätmekava peab sisaldama:
  1) olemasoleva jäätmehoolduse olukorra kirjeldust ning põhiliste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmete liike ja koguseid;
  2) jäätmekäitlemiseks vajamineva loodusvara kasutamise mahu hinnangut;
  3) hinnangut jäätmekäitluse mõju kohta keskkonna seisundile;
  4) kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ja jäätmevedude optimeerimine;
  5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlusmenetluse valik, jäätmekäitluskohtade ja -seadmete võrgustik ning nende paigutus, erimeetmed ohtlike ja muude oluliste jäätmeliikide käitlemiseks, keskkonna- ja tervisekaitse meetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus.

  (3) Jäätmekavade koostamisel tuleb arvesse võtta järgmisi jäätmekäitluse põhinõudeid:
  1) jäätmekäitluses tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi;
  2) jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi, võrreldes teiste jäätmekäitlusviisidega;
  3) jäätmetest energia saamisele tuleb eelistada nende taaskasutamist toorme või materjalina;
  4) jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivas jäätmekäitluskohas.

  (4) Kui õigusaktiga ei ole tähtaega määratud, kavandatakse jäätmekavaga:
  1) jäätmete sorteerimise ja liigiti kogumise rakendamine;
  2) toodete puhul, mis ise või jäätmetena võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, pandi või tagatisrahaga tasustamine.

  (5) Kohalik omavalitsus annab vajalikku teavet maakonna ja üleriigilise jäätmekava koostamiseks.

  (6) Jäätmekavas ettenähtud meetmete rakendamiseks algatatakse vajadusel planeering planeerimis- ja ehitusseadusega (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) määratud korras.

  (7) Keskkonnaministeerium koordineerib valdade ning linnade ja nende ühenduste tegevust jäätmekavade koostamisel ja elluviimisel.

§ 8.  Üleriigiline jäätmekava

  (1) Üleriigiline jäätmekava on säästva arengu seaduse (RT I 1995, 31, 384;1997, 48, 772) § 12 kohaselt koostatud jäätmehoolduse arengukava, mis hõlmab kogu riigi territooriumi ning käsitleb lisaks käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatule ka riikidevahelist jäätmekäitluse optimeerimist ja jäätmealast koostööd.

  (2) Üleriigilise jäätmekava eelnõu avalikustatakse maavalitsuste ning kohalike omavalitsuste kaudu.

  (3) Üleriigiline jäätmekava koostatakse kahe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist ning vaadatakse üle vähemalt iga viie aasta tagant.

  (4) Üleriigilise jäätmekava koostamist ning selle avalikustamist ja täitmist korraldab keskkonnaminister.

§ 9.  Maakonna jäätmekava

  (1) Maakonna jäätmekava koostatakse üleriigilise jäätmekava alusel kogu maakonna või mitme maakonna territooriumi kohta.

  (2) Maakonna jäätmekava koostatakse ühe aasta jooksul pärast üleriigilise jäätmekava vastuvõtmist ning vaadatakse üle vähemalt iga viie aasta tagant.

  (3) [Kehtetu]

  (4) Maakonna jäätmekava koostamist ja selle avalikustamist korraldab Keskkonnaministeerium.

§ 10.  Valla ja linna jäätmekava

  (1) Kohalik omavalitsus koostab valla või linna jäätmekava oma arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast.

  (2) Valla või linna jäätmekava avalikustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26-28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356) § 37 lõikes 2 sätestatu kohaselt.

  (3) Kohalik omavalitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmiseks nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt jäätmekava, mis käsitleb ettevõtja tegevusega seotud jäätmekäitlust.

4. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDAMINE 

§ 11.  Jäätmehoolduse korraldamise põhinõuded

  (1) Jäätmevaldaja on kohustatud korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt käesoleva seaduse nõuetele.

  (2) Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale.

  (3) Keskkonnaminister annab määrusi täiendavate nõuete kehtestamiseks teatud jäätmeliikide käitlemise kohta, kui:
  1) käitlemisest on tekkinud või võib tekkida oht tervisele ja keskkonnale;
  2) täiendavad nõuded on vajalikud Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute täitmiseks.

§ 12.  Jäätmekäitluskoht

  (1) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.

  (2) Jäätmeid võib taaskasutada või kõrvaldada vaid jäätmeloaga määratud jäätmekäitluskohtades. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitluskohti on keelatud.

  (3) Jäätmekäitluskoha asukoht kooskõlastatakse ja kinnitatakse planeerimis- ja ehitusseadusega määratud korras.

  (4) Keskkonnaminister kehtestab oma määrusega nõuded jäätmete kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmekäitluskohtade rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks, et tagada jäätmekäitluskohtade ohutus tervisele ja keskkonnale nii jäätmete käitlemise ajal kui ka pärast selle lõpetamist.

§ 13.  Jäätmeveo korraldamine

  Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse (edaspidi korraldatud olmejäätmevedu).

§ 14.  Korraldatud olmejäätmevedu

  (1) Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveo. Korraldatud olmejäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid.

  (2) Kohalik omavalitsus võib jätta korraldatud olmejäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi osades, kus:
  1) jäätmetekitajate vähesuse, nende hajutatuse või veetavate jäätmete väikeste koguste tõttu oleks korraldatud olmejäätmevedu ülemäära kulukas;
  2) korraldatud olmejäätmeveoks puudub keskkonna- ja tervisekaitseline vajadus.

§ 15.  Korraldatud olmejäätmeveoga liitumine

  (1) Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu kohaliku omavalitsusega või tema poolt seadusega ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga.

  (2) Kohalik omavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse, andes sellest nõudmisel aru kohalikule omavalitsusele.

§ 16.  Jäätmeveo põhinõuded ja jäätmevedaja kohustused

  (1) Jäätmeveol peab vältima ülemääraste kahjulike mõjutuste, nagu müra ja hais teket.

  (2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus.

  (3) Jäätmevedaja vastutab veo ohutusnõuete täitmise eest ning jäätmete toimetamise eest jäätmed vedamiseks üle andnud isiku, linna- või vallavalitsuse või pädeva riigiametniku poolt määratud jäätmekäitluskohta.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud jäätmekäitluskohas jäätmeid vastu ei võeta, tagastab jäätmevedaja jäätmed isikule, kes jäätmed üle andis ning kes on kohustatud jäätmed tagasi võtma. Jäätmete tagasivõtmise kohustus ei laiene korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud olmejäätmetele.

§ 17.  Jäätmete kogumine

  (1) Jäätmete kogumise korraldab jäätmevaldaja.

  (2) Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise korraldab kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal jäätmed tekivad, või tema poolt volitatud isik, ning määrab kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumiskoha. Jäätmetekitaja on kohustatud toimetama jäätmed kindlaksmääratud kogumiskohta.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu laieneb ka hoone kui vallasasja omanikule.

  (4) Kohalik omavalitsus võib kindlaks määrata jäätmete kogumiskoha, kuhu tuleb korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada.

  (5) Kohalik omavalitsus edendab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

  (6) Jäätmevaldaja on kohustatud järgima kohaliku omavalitsuse nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse.

§ 18.  Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine

  (1) Jäätmevaldaja korraldab oma jäätmete taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise.

  (2) Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohalik omavalitsus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist.

§ 19.  Jäätmete üleandmine käitlemiseks

  (1) Jäätmevaldaja annab jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud isikule.

  (2) Jäätmete üleandmisel käitlemiseks, mille puhul jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik veenduma, et vastuvõtjal on selleks tegevuseks piisavad tehnilised ja keskkonnakaitselised vahendid.

§ 20.  Kohalike omavalitsuste koostöö

  (1) Käesoleva seadusega sätestatud nõuete täitmiseks teevad kohalikud omavalitsused vajaduse korral koostööd, juhindudes muuhulgas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-dest 62-64.

  (2) Kohalik omavalitsus või omavalitsuste ühendus ei või keelduda koostööst, mis on ette nähtud üleriigilise jäätmekavaga käesoleva seaduse nõuete rakendamiseks, kui keeldumine võib kaasa tuua ohtu tervisele või keskkonnale.

§ 21.  Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri

  (1) Linna või valla volikogu kehtestab määrusega käesoleva seaduse jõustumisest ühe aasta jooksul oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja, mis peab sätestama:
  1) jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse ning nende tegevustega seotud tehnilised nõuded;
  2) jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed.

  (2) Korraldatud olmejäätmeveo kohta võib kohalik omavalitsus jäätmehoolduseeskirjaga kehtestada tingimusi, mis käsitlevad jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahelisi suhteid, jäätmeveo korraldust ning korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud piirkondi.

  (3) Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse enne kehtestamist maavanemale, kes võib teha ettepanekuid nende täiendamiseks või muutmiseks, lähetades need eelnõu esitamisest ühe kuu jooksul kohalikule omavalitsusele.

§ 22.  Jäätmekäitluse finantseerimine

  (1) Jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja või seadusega sätestatud juhtudel isik, kelle valduses käideldavad jäätmed on olnud.

  (2) Kui tootest tekkivate jäätmete käitlemine võib põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, korraldab toote valmistaja või importija kas osaliselt või täielikult tootest tekkinud jäätmete käitluse või kannab jäätmehooldusega seonduvad kulud.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toodete loetelu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 23.  Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise teenustasu

  (1) Kohalik omavalitsus võib kehtestada korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri.

  (2) Teenustasu suuruse kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest ja omadustest ning teenindussagedusest. Arvestada võidakse ka veokaugust, kogumiskonteinerite olemasolu ja nende kasutamist ning kogumis- ja vedamistingimusi kinnisasjal, jäätmekäitluskohta vedamise tingimusi ning teisi asjaolusid, mis oluliselt mõjutavad käitlemise kulukust.

  (3) Jäätmete kõrvaldamisel peab teenustasu suuruse kindlaksmääramisel arvestama jäätmekäitluskohtade rajamis-, kasutus-, sulgemis- ning järelhoolduskulusid.

  (4) Kui jäätmete liiki või kogust ei ole võimalik ilma liigsete kulutusteta usaldusväärselt kindlaks teha, võib teenustasu suurus olla kindlaks määratud teenindatava kinnisasja suuruse, seal asuvate elanike arvu või muul sellisel alusel.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut võib kohalik omavalitsus rakendada ka siis, kui see on vajalik keskkonnakaitse või jäätmehoolduse korraldamise huvides.

§ 24.  Kohaliku omavalitsuse kasuks seatav reaalkoormatis jäätmehoolduse korraldamiseks

  (1) Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda tema haldusterritooriumil asuva kinnisasja omanikult reaalkoormatisena perioodilisi rahalisi makseid vähemalt üks kord aastas või nimetatud maksetega võrdseks hinnatavat tegevust jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalituse haldusterritooriumil, juhindudes asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409) §-dest 229-240.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa või sellega võrdseks hinnatav tegevus seatakse sõltuvusse kinnisasja sihtotstarbest, suurusest ning seal tekkivate jäätmete liigist ja hulgast.

5. peatükk OHTLIKUD JÄÄTMED 

§ 25.  Ohtlike jäätmete liigitamine

  (1) Ohtlikud omadused, mille alusel jäätmed vastavalt § 2 lõikele 2 määratletakse ohtlike jäätmetena, on:
  1) H1 - plahvatusohtlikud ained ja valmistised, mis võivad leegiga kokkupuutel plahvatada või mis on löökidele ja hõõrdumisele tundlikumad kui dinitrobenseen;
  2) H2 - oksüdeerivad ained ja valmistised, mis kokkupuutel muude, eriti kergestisüttivate ainetega vallandavad tugevalt eksotermilise reaktsiooni;
  3) H3A - kergestisüttivad vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on alla 21 oC (kaasa arvatud eriti kergesti süttivad vedelikud), ning ained ja valmistised, mis võivad normaaltemperatuuril iseenesest kuumeneda ja õhuga kokkupuutel lõpuks süttida lisaenergiat vajamata, ning tahked ained või valmistised, mis võivad kergesti süttida pärast lühiajalist kokkupuudet mingi põleva allikaga ja mis põlevad edasi või kuluvad, kui see allikas on kõrvaldatud, ning gaasilises olekus ained või valmistised, mis põlevad õhu käes normaalrõhul, ning ained ja valmistised, mis kokkupuutel niiske õhu või veega võivad eraldada ohtlikul hulgal kergestisüttivaid gaase;
  4) H3B - süttivad vedelad ained ja valmistised, mille leektäpp on võrdne või üle 21 oC ja võrdne või alla 55 oC;
  5) H4 - ärritavad mittesööbivad ained ja valmistised, mis võivad hetkelises, kestvas või korduvas kontaktis naha või limaskestaga esile kutsuda põletikku;
  6) H5 - kahjulikud ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada piiratud terviseriski;
  7) H6 - mürgised ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada raskeid, ägedaid või kroonilisi tervisehäireid või isegi surma;
  8) H7 - kantserogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust;
  9) H8 - sööbivad ained või valmistised, mis vahetul kokkupuutel eluskudedega võivad neid hävitada;
  10) H9 - nakkusttekitavad, elus mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist;
  11) H10 - teratogeensed ained ja valmistised, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid või suurendada nende esinemissagedust;
  12) H11 - mutageensed ained ja valmistised, mis hingamisteede või seedeelundite kaudu organismi sattudes võivad esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte või suurendada nende esinemissagedust;
  13) H12 - ained ja valmistised, mille kokkupuutel vee, õhu või hapetega vabanevad mürgised või väga mürgised gaasid;
  14) H13 - ained ja valmistised, millest pärast nende kõrvaldamist võivad eralduda, näiteks leostumise teel, muud ained, millel on mis tahes käesoleva lõike punktides 1-13 loetletud omadused;
  15) H14 - ökotoksilised ained ja valmistised, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnakomponendile.

  (2) Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrusega ohtlike jäätmete määratlemise ja liigitamise korra, lähtudes jäätmete päritolust, koostisest, vajaduse korral ka ohtlike komponentide kontsentratsiooni piirväärtusest ja kahjuliku toime tugevusest.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kord vaadatakse vähemalt iga kolme aasta tagant Vabariigi Valitsuse poolt üle ja tehakse vajadusel selles muudatused.

§ 26.  Ohtlike jäätmete käitluse eritingimused

  (1) Tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega või muude ainete või asjadega.

  (2) Juba segunenud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ning kui see on vajalik tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks.

  (3) Ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega või muude asjadega on lubatud, kui sellega ei kasva oht tervisele ja keskkonnale ning see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.

  (4) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale, ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist.

  (5) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud korrale.

  (6) Ohtlike jäätmete vedu maanteedel, raudteedel, õhu- ja veeteedel toimub ohtlikke veoseid käsitlevate õigusaktidega sätestatud korras.

§ 27.  Ohtlike jäätmete saatekiri

  (1) Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleandnud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta.

  (2) Saatekirja koostab jäätmete üleandja ja see antakse vastuvõtjale üle koos iga ohtlike jäätmete saadetisega.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei rakendata kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete esmakordsel üleandmisel jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlejale.

  (4) Saatekirja vorm ning koostamise, käsitlemise ja registreerimise kord kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.

§ 28.  Ohtlike jäätmete käitluse korraldamine

  (1) Keskkonnaministeerium koostab üleriigilise ohtlike jäätmete käitluse arengukava.

  (2) Keskkonnaministeerium korraldab ohtlike jäätmete käitluskohtade võrgustiku (ohtlike jäätmete käitlussüsteem) väljaarendamist.

  (3) Kohalikud omavalitsused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele.

§ 29.  Jäätmete riikidevaheline vedu

  (1) Jäätmete vedu üle riigipiiri toimub kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ja Eesti seaduste alusel.

  (2) Tõkestamaks illegaalset riikidevahelist jäätmevedu, tohib ohtlikke ja muid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välislepingute ning õigusaktide alusel kontrollitavaid jäätmeid Eestisse sisse vedada, Eestist välja vedada ja Eesti territooriumi kaudu läbi vedada loa alusel, mille annab Keskkonnaministeerium.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud luba antakse tingimusel, et jäätmete riikidevahelisel veol ja nende käitlemisel järgitakse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute nõudeid.

  (4) Jäätmete riikidevahelise veoloa taotluse menetlemise eest tasub riigilõivu Eesti Vabariigis registreeritud taotleja.

  (5) Olemasoleva jäätmete riikidevahelise veoloa võib selle väljaandja peatada või tunnistada kehtetuks, sellest loa omajat eelnevalt informeerides, kui:
  1) loa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
  2) loa omaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud tingimusi ning ta tegevus ohustab keskkonda, inimese tervist või vara.

  (6) Jäätmete, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed, sisse-, välja- ja läbiveo kord ning loa andmise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

6. peatükk JÄÄTMELUBA JA OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSLITSENTS 

§ 30.  Jäätmeluba

  (1) Jäätmeluba on dokument, mis annab õiguse üheks või rohkemaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 7 nimetatud tegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.

  (1¹) Jäätmeloa andmise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (2) [Kehtetu]

  (3) Jäätmeluba on nõutav:
  1) jäätmete kõrvaldamiseks;
  2) jäätmete taaskasutamiseks;
  3) ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine, kuni nende üleandmiseni jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlejale;
  4) tavajäätmete veoks teenustööna;
  5) teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise kaubandusliku vahendamise või taaskasutamise eesmärgil.

  (3¹) Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest must- või mittemustmetallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete täpsustatud nimistu kehtestab oma määrusega keskkonnaminister vastavuses käesoleva seaduse § 2 lõike 5 alusel koostatud jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistuga.

  (4) Keskkonnaminister võib määrusega kehtestada teatud liiki ja koguses tavajäätmete kohta taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused, millele vastava käitlemise korral pole jäätmeloa olemasolu kohustuslik.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatuga tegelevad isikud, kellele vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 jäätmeloa omamise nõue ei laiene, samuti isikud, kes korraldavad jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel (vahendajad), registreeritakse riikliku jäätmeregistri maakonna alamregistris riikliku registri põhimäärusega kehtestatud korras.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 kehtestatud korras määratakse juhud, millal jäätmekäitlusega tegelevaid isikuid ei kanta registrisse.

  (7) Jäätmete tekitamiseks on jäätmeluba nõutav tegutsemisel järgmistes keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse seisukohalt olulistes valdkondades:
  1) energeetika ja kütusetööstus;
  2) metallide tootmine ja töötlemine;
  3) mineraalsete materjalide tootmine ja töötlemine;
  4) keemiatööstus;
  5) puidu-, tselluloosi- ja paberitööstus;
  6) loomakasvatus ja toiduainetööstus;
  7) maavarade kaevandamine ja rikastamine;
  8) naha, tekstiili ja kiu parkimine või töötlemine;
  9) pinnatöötlus ja -viimistlus orgaaniliste lahustite kasutamisega;
  10) ohtlike kemikaalide, sealhulgas kütuse ladustamine.

  (8) Tegutsemise korral käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud valdkonnas ei nõuta jäätmeluba jäätmete tekitamiseks isikult, kelle konkreetset tegevusala ei ole nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud eelnimetatud tegevusvaldkondi täpsustavas loetelus, või kelle tootmismahtu iseloomustavad näitajad või tekitatud jäätmekogused on väiksemad Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud arvulistest väärtustest.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 31.  Jäätmeloa sisu

  (1) Jäätmeloaga määratakse:
  1) tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused, sealhulgas lubatud piirkogused, mida võib viia keskkonda;
  2) jäätmekäitluskohad;
  3) jäätmekäitlustoimingud;
  4) tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded jäätmeloaga lubatud tegevuse korral;
  5) keskkonnaseirenõuded;
  6) tegevuse juures rakendatavad ohutusmeetmed.

  (2) Jäätmeloaga määratav ei tohi olla vastuolus jäätmeloaga antava õiguse olemusega.

§ 32.  Jäätmeloa andmine

  (1) Jäätmeloa annab loa taotleja tegevuskohajärgne keskkonnateenistus. Kui püsivat tegevuskohta ei ole, annab loa taotleja asukohajärgne keskkonnateenistus. Loa andmiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul.

  (1¹) Jäätmeluba teiste isikute poolt tekitatud ning üleantud käesoleva seaduse § 43¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud metallijäätmete kogumiseks või veoks edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil antakse üheks aastaks.

  (2) Jäätmeloa taotlused esitab loa taotleja eelnevalt oma tegevus- või asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ning edastab need keskkonnateenistus.

§ 33.  Jäätmeloa andmise tingimused

  (1) Jäätmeloa taotlemisel ohtlike jäätmete käitlemiseks teenustööna peab taotlejal olema ohtlike jäätmete käitluslitsents.

  (2) Tekkivate ja keskkonda viidavate jäätmete lubatud kogused määrab loa andja taotleja esitatud tehnoloogiliselt ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud arvutuste alusel, võttes muuhulgas arvesse parima keskkonnapraktika ja parima võimaliku tehnoloogia kriteeriume ning käesoleva seaduse §-de 5 ja 11 sätteid.

  (3) Et kindlaks määrata taotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, võib loa andja nõuda enne loa andmist kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamist loa taotleja kulul.

  (3¹) Tagamaks isikute kaitse, kellele jäätmeloaga reguleeritud tegevus võib põhjustada varalist kahju või muul viisil kahjustada nende huve, võib loa andja oma initsiatiivil või menetlusosalise taotlusel asja arutada avalikul istungil.

  (4) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 1¹ nimetatud jäätmeloa taotleja peab olema äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing aktsia- või osakapitaliga vähemalt 1 miljon krooni.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 34.  Jäätmeloa andmisest keeldumine

  Jäätmeloa andmisest tuleb keelduda, kui taotletud tegevus:
  1) ei ole kooskõlas kehtivate õigusaktidega;
  2) põhjustab teistele isikutele varalist kahju;
  3) ohustab keskkonda, inimese tervist või vara;
  4) põhineb jäätmerikastel, loodusvarasid ja muud tooret ning materjale pillavatel menetlustel ja tehnoloogilistel protsessidel;
  5) ei ole kooskõlas omavalitsuse jäätmekavaga;
  6) ei ole taotleja tegevusvaldkonnana teenuste osutamise eesmärgil kantud äriregistrisse.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 35.  Jäätmeloa kehtivuse peatamine ja jäätmeloa kehtetuks tunnistamine

  (1) Jäätmeloa kehtivuse võib jäätmeloa andja peatada või jäätmeloa kehtetuks tunnistada sellest loa omajat eelnevalt informeerides, kui:
  1) loa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
  2) loa omaja tegevuses ilmnevad §-s 34 nimetatud asjaolud;
  3) loa omaja ei täida loa väljaandmisel esitatud nõudeid;
  4) loa omajat karistati kriminaalkorras jäätmekäitluse nõuete rikkumise eest.

  (2) Loa omaja tegevuse vastavuse hindamiseks käesoleva seaduse nõuetele ja loa tingimustele võib loa andja nõuda keskkonnaauditi tegemist loa omaja kulul.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 36.  Jäätmeloa andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord

  Jäätmeloa andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord, jäätmeloa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja jäätmeloa vorm kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 37.  Ohtlike jäätmete käitluslitsents

  (1) Ohtlike jäätmete käitluslitsents on tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks teenustööna ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.

  (2) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi annab keskkonnaminister.

  (3) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 38.  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise tingimused

  (1) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise tingimusteks on:
  1) jäätmekäitluskoha, -tehnoloogia ja -seadmete vastavus keskkonnanõuetele;
  2) töötajate asjakohane kvalifikatsioon, kutseharidus või -oskus;
  3) rahaline tagatis või sellega võrdse suurusega kindlustus võimalike avariide või õnnetusjuhtumite puhuks, mille väärtuse määramise kord ja põhimõtted sõltuvalt tegevuse iseloomust ja ulatusest kehtestatakse keskkonnaministri määrusega.

  (2) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andja võib enne litsentsi andmist nõuda kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamist litsentsi taotleja kulul.

  (3) Tagamaks isikute kaitse, kellele jäätmete käitluslitsentsiga reguleeritud tegevus võib põhjustada varalist kahju või muul viisil kahjustada nende huve, võib loa andja oma initsiatiivil või menetlusosalise taotlusel asja arutada avalikul istungil.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 39.  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisest keeldumine

  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmisest tuleb keelduda, kui:
  1) jäätmekäitluskoht, -tehnoloogia ja -seadmed ei vasta keskkonnanõuetele või ohustavad inimese tervist või vara;
  2) litsentsi taotleja ei tunne piisavalt jäätmekäitluslitsentside tehnilisi, tehnoloogilisi või keskkonnakaitselisi aspekte;
  3) taotlusjärgne jäätmekäitlus ei ole kooskõlas üleriigilise ohtlike jäätmete käitlemise arengukavaga;
  4) taotleja on varasema majandustegevusega oluliselt rikkunud seadusi või andmete esitamise korda või on tema eelmine litsents tühistatud või on tema osanik, kellele kuulub 30% põhikapitalist, maksuvõlglane;
  5) ohtlike jäätmete käitlemine ei ole taotleja tegevusvaldkonnana kantud äriregistrisse;
  6) taotlejal puudub piisav rahaline tagatis või kindlustus võimalike avariide või õnnetusjuhtumite puhuks.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 40.  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivuse peatamine ja litsentsi kehtetuks tunnistamine

  (1) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivuse võib selle andja peatada või litsentsi kehtetuks tunnistada sellest litsentsi omajat eelnevalt informeerides, kui:
  1) litsentsi taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
  2) litsentsi omaja tegevuses ilmnevad käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud asjaolud;
  3) litsentsi omaja ei täida litsentsi väljaandmisel esitatud nõudeid;
  4) ilmnevad muud olulised vastuolud õigusaktidega.

  (2) Litsentsi omaja tegevuse vastavuse hindamiseks käesoleva seaduse nõuetele ja litsentsi tingimustele võib litsentsi andja nõuda litsentsi kehtivuse ajal keskkonnaauditi tegemist litsentsi omaja kulul.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 41.  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord

  Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning litsentsi taotlemiseks vajalike materjalide loetelu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 42.  Jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentside avalik teatavakstegemine

  (1) Jäätmeload tehakse avalikult teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ühe kuu jooksul pärast loa andmist.

  (2) Käitluslitsents tehakse avalikult teatavaks litsentsi andja poolt määratud ajalehes või ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul pärast litsentsi andmist.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 43.  [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

6¹. peatükk METALLIJÄÄTMETE KOGUMISE JA SELLEKS JÄÄTMELOA ANDMISE ERITINGIMUSED 

§ 43¹.  Metallijäätmete kogumise piirang

  (1) Mis tahes isikult on keelatud jäätmetena kokku osta ilmset kunsti- või ajalooväärtust omavaid metallesemeid.

  (2) Vasest või alumiiniumist elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt või tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt.

  (3) Alumiiniumist liiklusmärkide ja teeviitade ning raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid jäätmeluba omavalt ettevõtjalt.

§ 43².  Metallijäätmete kokkuostu dokumenteerimine

  (1) Metallijäätmete kokkuostu kohta koostatakse isiku, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusliku vahendamise ja taaskasutamise eesmärgil (edaspidi metallijäätmete koguja ), ja metallijäätmete üleandja vahel kahepoolselt allkirjastatud dokument, kus peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas:
  1) metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht;
  2) metallijäätmete lühikirjeldus, liik ja kogus;
  3) metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber;
  4) metallijäätmete maksumus.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi vähemalt üks allkirjastatud originaaleksemplar jääb metallijäätmete kogujale ning sellele lisatakse üleandja isikut tõendava dokumendi või äriregistrikaardi koopia (passi esitamise korral koopia sellest leheküljest, millel asub isiku foto).

  (3) Metallijäätmete koguja on kohustatud säilitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumenti koos lisaga vähemalt viis aastat, tagades isikuandmete kaitse.

§ 43³.  Arveldamine metallijäätmete kokkuostul

  Metallijäätmete kokkuostul ja kokkuostetud metallijäätmete kaubanduslikul vahendamisel tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arveldamise korras. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud.

§ 43⁴.  Lisaandmed metallijäätmete kogumise jäätmeloa taotlemisel

  (1) Lisaks käesoleva seaduse § 36 alusel kehtestatud loetelus sätestatud materjalidele peab ettevõtja, kes taotleb metallijäätmete kogumise jäätmeluba vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punktile 5, esitama jäätmeloa andjale:
  1) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  2) tegevuskohajärgse politseiprefektuuri seisukoha jäätmeloaga määratava tegevuse suhtes;
  3) äriühingu juhatuse ja, nõukogu olemasolu korral, selle liikmete nimistu, välja arvatud juhul, kui jäätmeluba taotleb füüsilisest isikust ettevõtja;
  4) kohaliku omavalitsuse õiendi jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu või ruumide omaniku kohta;
  5) dokumendi, mis kinnitab taotleja õigust kasutada käesoleva paragrahvi punktis 4 nimetatud kinnistut või ruume, kui taotleja ei ole ise omanik;
  6) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (2) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 1¹ nimetatud jäätmeloa taotlemisel peab jäätmeloa andja enne loa andmist kontrollima äriregistris selle ettevõtja andmeid, kes taotleb metallijäätmete kogumise jäätmeluba.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 43⁵.  Kehtiva karistuse ja maksuvõlgnevuse puudumise kontrollimine

  (1) Jäätmeloa andja on kohustatud karistusregistrile tehtud päringu alusel kontrollima, kas jäätmeluba käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punkti 5 alusel taotlev füüsilisest isikust ettevõtja või jäätmeluba taotleva äriühingu juhatuse või nõukogu liige või äriühingu jäätmeloaga määratud tegevuse eest vastutav isik on pannud toime kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 288; RT I 1999, 38, 485; 57, 595; 597; 598; 60, 616; 97, 859; 102, 907; 2000, 10, 55; 28, 167; 29, 173; 33, 193; 40, 247; 49, 301 ja 305; 54, 351; 57, 373; 58, 376; 84, 533; 92, 597; 104, 685) §-de 84, 144, 148¹, 148⁴ , 148⁵, 148⁶, 148¹⁵,152³, 186, 196¹ või 203 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Kui eelnimetatud toimepandud kuriteost ei ole möödunud kriminaalkoodeksi §-s 53 või karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830) § 25 lõikes 1 ettenähtud tähtaeg, tuleb jäätmeloa andmisest keelduda.

  (2) Jäätmeloa andja on kohustatud kontrollima taotleja maksuvõlgnevuse puudumist. Kui ettevõtjal on maksuvõlg, kuid selle tasumine on ajatatud ning ettevõtja täidab maksuvõla tasumise ajakava, samuti juhul, kui ettevõtja ei ole tegutsenud, kuid on registreeritud maksumaksjate ja maksu kinnipidajate riiklikus registris, on jäätmeloa andmiseks vajalik Maksu- ja Tolliameti nõusolek.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 43⁶.  Riigilõiv metallijäätmete kogumise jäätmeloa taotlemisel

  (1) Metallijäätmete kogumise jäätmeloa taotlemisel vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punktile 5 peab taotleja tasuma riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379) sätestatule.

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (3) Jäätmeloa muutmisel, kui muutmise aluseks on jäätmeloa omaja teatis muudatustest loal esitatud andmetes ning loa andja ei muuda loa kehtivusaega, antakse muudetud luba riigilõivuvabalt.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 43⁷.  Metallijäätmete kogumiseks antud jäätmeloa asukoht

  Metallijäätmete kogumiseks vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punktile 5 antud jäätmeloa originaaleksemplar või jäätmeloa andja poolt kinnitatud koopia peab asuma metallijäätmete koguja tegevuskohas ning see tuleb esitada järelevalveametnikule või metallijäätmeid üleandvale isikule tema soovi korral.»

7. peatükk ARVESTUS, ARUANDLUS JA ANDMEKOGUD 

§ 44.  Arvestuse pidamine

  (1) Iga jäätmevaldaja peab olema piisaval määral teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast tervise- või keskkonnaohust.

  (2) Kõik jäätmeluba omavad isikud ning vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõikele 5 registreeritud isikud, samuti ohtlike jäätmete tekitajad, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle muudele jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestuse algdokumente ja koondandmeid peab säilitama vähemalt viie aasta jooksul.

§ 45.  Jäätmearuandlus

  (1) Käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud isik esitab vähemalt üks kord aastas keskkonnateenistus aruande oma jäätmealase tegevuse kohta jäätmeregistrisse kandmiseks. Aruande vormi ja esitamise korra kehtestab keskkonnaminister.

  (2) [Kehtetu]

  (3) Keskkonnaministeeriumil ja keskkonnajärelevalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või importijalt ning teiselt riigivalitsus- või kohaliku omavalitsuse asutuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete kohta ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta.

  (4) Jäätmealaseid statistilisi vaatlusi korraldatakse riikliku statistika seadusega (RT I 1997, 51, 822) sätestatud korras.

§ 46.  Riiklik jäätmeregister

  (1) Riiklik jäätmeregister on andmekogu, kuhu koondatakse andmed Eestis tekkivate ja käideldavate jäätmete liigi, hulga ja päritolu, jäätmekäitlusega tegelevate isikute, jäätmete kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmekäitluskohtade, jäätmelubade ja ohtlike jäätmete käitluslitsentside ning jäätmete riikidevaheliste vedude kohta.

  (2) Riiklik jäätmeregister koosneb keskregistrist, mille vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium, ja maakonna alamregistritest, mida haldavad keskkonnateenistused.

  (3) Riikliku jäätmeregistri asutab Vabariigi Valitsus andmekogude seadusega (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552) sätestatud korras.

  (4) Rahvusvaheliselt nõutava teabe edastamise korra määrab Vabariigi Valitsus.

8. peatükk JÄRELEVALVE 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 47.  Järelevalve

  (1) Järelevalve käesoleva seaduse nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seadusega (RT I 1997, 86, 1460) sätestatud korras.

  (2) Keskkonnainspektsioon ja valla- või linnavalitsus on kohustatud kontrollima jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas.

  (3) Registreeritud jäätmekäitlejate ja ohtlike jäätmete tekitajate üle teostatakse järelevalvet perioodiliselt vastavalt vajadusele, kusjuures olmes tekkinud ohtlikke jäätmeid järelevalvekohustus ei hõlma.

§ 48-48⁴.  [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 49.  Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine

  (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi reostuse tekitaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel.

  (2) Reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

  (3) Kui reostuse tekitaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei täida, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik.

  (4) Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul.

  (5) Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise asendustäitmise korras kohalik omavalitsus reostatud kinnisasja omaniku kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

8¹. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 49¹.  Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumine

  (1) Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 49².  Keskkonnaohtlikele toodetele kehtestatud keelu, piirangu või eritingimuse rikkumine

  (1) Jäätmetena keskkonnale või inimese tervisele ohtlike toodete valmistamise, sisse- või väljaveo, müügi või kasutamise keelu, piirangute või eritingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 49³.  Jäätmete riikidevahelise veo nõuete rikkumine

  (1) Jäätmete riikidevahelise veo nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 49⁴.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 49¹–49³ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 49¹–49³ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) politseiprefektuur;
  2) Keskkonnainspektsioon.

  (3) Käesoleva seaduse §-des 49² ja 49³ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet.

  (4) Käesoleva seaduse §-s 49¹ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

9. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 50.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 51.  Jäätmelubade ja ohtlike jäätmete käitluslitsentside kehtivus

  Enne käesoleva seaduse jõustumist antud jäätmeload ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsid jäävad kehtima kuni nende väljavahetamiseni käesoleva seaduse nõuetele vastavate jäätmelubade ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsidega. Taotluste vastuvõtmine jäätmelubade ja ohtlike jäätmete käitluslitsentside väljavahetamiseks lõpetatakse 1999. aasta 31. detsembril.

§ 52.  Seaduse rakendamine

  (1) Käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktis 3 ja § 39 punktis 6 sätestatut rakendatakse kahe aasta möödumisel käesoleva seaduse jõustumisest.

  (2) Käesoleva seaduse § 43¹ lõikes 2 nimetatud vasest või alumiiniumist elektrijuhtme või kaabli kokkuostmine, mis tahes muul viisil jäätmetena vastuvõtmine või hoidmine käesoleva seaduse §-s 43⁷ nimetatud tegevuskohas on keelatud kuni 2003. aasta 31. detsembrini.

§ 53.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. detsembril.