Meresõiduohutuse seadus
Vastu võetud 12.12.2001
RT I 2002, 1, 1
jõustumine 01.01.2003
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 19.06.2002 | RT I 2002, 61, 375 | 01.01.2003 |
| 19.06.2002 | RT I 2002, 63, 387 | 01.01.2003 |
| 17.12.2003 | RT I 2003, 88, 591 | 01.01.2004 |
| 17.12.2003 | RT I 2003, 88, 594 | 08.01.2004 |
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib Eesti riigilippu kandvate laevade ja väikelaevade meresõiduohutust ning laevatatavatel sisevetel sõidu ohutust. Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel sisevetel sõitvatele ja sadamas olevatele Eesti riigilippu kandvatele väikelaevadele ning välisriigi lippu kandvatele laevadele ja väikelaevadele kohaldatakse seadust niivõrd, kuivõrd see on sätestatud käesolevas seaduses.
(2) Piirivalvelaevadele laienevad käesoleva seaduse § 19 lõige 7, § 20 lõiked 1 ja 2, § 21 lõiked 1 ja 2, § 29 lõige 5 ning 11. peatükk. Sõjalaevadele laienevad käesoleva seaduse § 19 lõige 7 ja 11. peatükk. Erikonstruktsiooniga veesõidukitele, jetidele ja purjelaudadele laieneb üksnes 11. peatükk.
(3) Käesoleva seaduse 11. peatükki kohaldatakse kõigi merel ja sisevetel liiklevate veesõidukite suhtes.
(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.01.2003]
§ 2. Mõisted
Käesoleva seaduse tähenduses on:
1) veesõiduk – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks;
2) laev – veesõiduk või teisaldatav ujuvvahend kogupikkusega 24 või enam meetrit. Laevana käsitatakse ka veesõidukit kogupikkusega 12–24 meetrit, mida kasutatakse majandustegevuseks või kutsetööks või koolituseks (välja arvatud väikelaevajuhtide väljaõpe) või riigihaldusülesannete täitmiseks. Majandustegevusena ei käsitata väikelaeva kasutamist või rentimist sporditegevuseks ja vaba aja veetmiseks, samuti kasutamist müügi eesmärgil või õppeotstarbel;
3) väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit, välja arvatud käesoleva paragrahvi punkti 2 teises lauses sätestatud erand, sõltumata registrikuuluvusest. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud veesõidukit (näiteks jeti, purjelaud, purjejaht, võistluspurjekas ja muu selline), tuule või lihaste jõul liikuvat veesõidukit kogupikkusega kuni 4 meetrit ja primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, lodi ja muu selline), samuti erikonstruktsiooniga veesõidukit;
4) ro-ro-reisiparvlaev – merereise tegev sõidukite peale- ja mahasõitmise vahenditega reisilaev, mis veab üle 12 reisija;
5) kiirreisilaev – kiirlaev, mille mõiste on toodud rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni 1978. aasta protokollis (RT II 2001, 22, 117) ning mis veab üle 12 reisija;
6) erikonstruktsiooniga veesõiduk – veesõiduk kogupikkusega kuni 24 meetrit, mis oma omadustelt ei täida muude käesoleva paragrahvi punktides 3, 7 ja 8 nimetatud veesõidukite nõudeid ning kriteeriume, sealhulgas kaugjuhitav veesõiduk ning eksperimentaalveesõiduk (näiteks veesuusarobot, surfjeti ja muu selline);
7) jeti – parrasteta jugakäituriga veesõiduk kogupikkusega kuni 4 meetrit, mida ei saa konstruktsiooniliselt käsitada paadina ja mida juhitakse sellel istudes või seistes;
8) purjelaud – tuule jõul liikuv veesõiduk, mille taglasel puudub jäik ühendus lauaga;
9) reeder – ettevõtja, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse;
10) üldkasutatav veetee – väljaspool sadama sissesõiduteed ja akvatooriumi asuv laevaliikluseks ettenähtud mõõdistatud veeala, mis on tähistatud kaardil ja vajaduse korral ka looduses. Sadama sissesõidutee käesoleva seaduse tähenduses on veetee osa, mis võimaldab laeval konkreetsesse sadamasse sisse sõita ja samast sadamast väljuda;
11) laevatatavad siseveed (edaspidi siseveed) – Võrtsjärv, Emajõgi, VäikeEmajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani, Peipsi järv, Pihkva järv, Lämmijärv, Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni;
12) volitatud klassifikatsiooniühing – laeva tehnilist järelevalvet teostav ühing, kes juhindub oma tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja enda kehtestatud reeglitest ning kellega Veeteede Ameti peadirektor on Vabariigi Valitsuse volitusel sõlminud halduslepingu Eesti riigilippu kandvate laevade tehnilise järelevalve teostamiseks ja neile tunnistuste väljastamiseks;
13) klassifitseeritud laev - laev, mis kuulub klassifikatsiooniühingu järelevalve alla;
14) klassifitseerimata laev – laev, mis kuulub Veeteede Ameti järelevalve alla;
15) kohalik rannasõit – meresõit Eesti rannikulähedastes vetes kuni 20 meremiili kaugusel kaldast;
16) ohtlik last – pakitult või mahtlastina veetav kemikaal või kemikaali sisaldav toode, materjal või valmistoode, mis sadamas käitlemisel või mereveol või sisevetel vedamisel võib ohustada inimese elu või kahjustada tema tervist või vara või keskkonda.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.01.2003]
2. peatükk MERESÕIDUOHUTUST TÕENDAVAD TUNNISTUSED. REEDERI MERESÕIDUOHUTUSALANE AUDITEERIMINE. TUNNUSTAMINE
§ 3. Tunnistuste väljastamine
(1) Laeval peavad olema rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seadusega ettenähtud meresõiduohutust tõendavad originaaltunnistused.
(2) Eesti laevaregistritesse kantud või kantava laeva kohta väljastab meresõiduohutust tõendavad tunnistused ja mõõtekirja Veeteede Amet.
(3) Alla 24-meetrise kogupikkusega laevadele mõõtekirja väljastamise tingimused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(4) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja ning ettevõtja tunnustamist, kes valmistab tooteid või osutab teenuseid käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
(5) Veeteede Amet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud tunnistusi ja mõõtekirja ning ettevõtja tunnustamist, kes valmistab tooteid või osutab teenuseid käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 4. Välisriigi lippu kandvale laevale esitatavad nõuded
(1) Eesti Vabariigi territooriumil asuvasse sadamasse sisenemisel nõutakse välisriigi lippu kandvalt laevalt selle laeva suhtes kohaldatavates rahvusvahelistes konventsioonides ettenähtud tunnistusi.
(2) Välisriigi lippu kandvale laevale, mille suhtes rahvusvahelisi konventsioone ei kohaldata, ja väikelaevale ei esitata rangemaid nõudeid, kui on kehtestatud sama klassi Eesti riigilippu kandva laeva ja väikelaeva suhtes.
§ 5. Laeva sõidupiirkond
(1) Laeva sõidupiirkonna määrab ja kannab selle andmed meresõiduohutust tõendavatesse tunnistustesse või sisevetel kasutatava laeva sõidukõlblikkuse tunnistusse (edaspidi sõidukõlblikkuse tunnistus) Veeteede Amet.
(2) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi mereadministratsiooni määratud sõidupiirkonna kohta tehtud kannet laeva meresõiduohutust tõendavas tunnistuses, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.01.2003]
§ 6. Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalane auditeerimine
(1) Meresõiduohutusalase auditeerimise eesmärk on kindlaks teha, kas reederi rakendatud meetmed vastavad rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolli nõuetele.
(2) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalast auditeerimist korraldab Veeteede Amet ning selle edukalt läbinud reederile ja tema laevale väljastatakse sellekohased tunnistused.
(3) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud meresõiduohutusalase auditeerimise tunnistusi, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
(4) Reederi ja tema laeva meresõiduohutusalase auditeerimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 7. Tunnustamine
(1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas ettevõtja tootmistegevuse või selle osa, kui tooteid valmistatakse või teenuseid osutatakse mitmes tegevusvaldkonnas, ning toote või teenuse vastavust seadustes ja rahvusvahelistes meresõiduohutust reguleerivates konventsioonides sätestatud nõuetele.
(2) Tunnustamise nõue laieneb järgmistes tegevusvaldkondades valmistatavatele toodetele ja osutatavatele teenustele:
1) laevaehitus, -remont ja laevade ümberehitus;
2) laevakere veealuse osa ülevaatus;
3) laeva seadmete, mehhanismide, mõõteriistade, navigatsiooni-, side-, pääste- ning tuletõrjevahendite valmistamine, remontimine, katsetamine ja kontrollimine;
4) laevaehitusalased arvutused ja katsetused;
5) kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaatus;
6) hüdrograafiliste mõõdistustööde teostamine;
7) meremeeste väljaõppe ja täiendusõppe kvaliteedisüsteemi auditeerimine;
8) väikelaevade ehitamine, remontimine, katsetamine ja tehniline ülevaatus;
9) väikelaevajuhtide väljaõppe korraldamine.
§ 8. Tunnustamise nõue
(1) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas tootmistegevuseks või osaliseks tootmistegevuseks, toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks peab ettevõtja olema Veeteede Ameti poolt tunnustatud.
(2) Tunnustamise ajal valitsenud seisundit muutvatest ehituslikest, tehnoloogilistest, töökorralduslikest või teistest ümberkorraldustest peab ettevõtja kirjalikult teatama Veeteede Ametile. Ümberkorralduste ajal on keelatud teenust osutada ning pärast ümberkorralduste lõpetamist võib teenuste osutamist jätkata ainult Veeteede Ameti loal.
§ 9. Tunnustamise korraldamine
(1) Veeteede Amet korraldab ettevõtja kirjaliku taotluse alusel tema tootmistegevuse või selle osa või toote või teenuse tunnustamise, teeb asjakohase tunnustamisotsuse ja teostab järelevalvet ettevõtja tegevuse üle kõigis tunnustamise saanud valdkondades.
(2) Tunnustamisotsuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Tunnustamise taotlemiseks esitab ettevõtja Veeteede Ametile taotluse, milles on järgmised andmed:
1) ärinimi;
2) aadress ja asukoht;
3) sidevahendite numbrid;
4) äriregistri kood.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlusele lisatakse:
1) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.01.2003]
2) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.01.2003]
3) ettevõtja töötajate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide (diplomid, tunnistused ja muu selline) koopiad;
4) kasutatavate tehnikavahendite loetelu ja tööde tehnoloogia kirjeldus.
(5) Kui valmistajatehase poolt on ettevõtjale toote hoolduse, kontrolli või remondi teostamiseks väljastatud luba või tunnistus, lisatakse selle koopia käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlusele.
(6) Enne taotluse esitamist Veeteede Ametile peab ettevõtja tasuma riigilõivu.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 10. Ettevõtja tootmistegevuse või selle osa ning toote ja teenuse tunnustamine
(1) Veeteede Ameti peadirektor kinnitab järelevalveametniku ettepaneku alusel tunnustamisotsusega ettevõtja tootmistegevuse või selle osa või toote või teenuse vastavust käesolevas seaduses, rahvusvahelistes meresõiduohutust reguleerivates konventsioonides ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele.
(11) Enne tunnustamisotsuse tegemist kontrollib Veeteede Amet ettevõtja andmeid äriregistris või äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja puhul Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses.
(2) Veeteede Ameti peadirektor peab otsuse tegema 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Otsuse tegemise tähtaega võib Veeteede Ameti peadirektor lisaasjaolude selgitamiseks pikendada kuni 40 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest teatatakse taotluse esitajale posti teel või elektrooniliselt.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]
§ 11. Tunnustamisest keeldumine, tunnustamisotsuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Veeteede Ameti peadirektor keeldub ettevõtja tootmistegevuse või selle osa või toote või teenuse tunnustamisest või peatab tunnustamisotsuse ja teeb ettevõtjale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kui:
1) ettevõtja tootmistegevus või selle osa või toode või teenus ei ole käesolevas seaduses, rahvusvahelistes meresõiduohutust reguleerivates konventsioonides või teistes õigusaktides sätestatud nõuetele vastav;
2) ehitatud, valmistatud, remonditud, katsetatud või kontrollitud seadmed ei vasta standarditele või valmistajatehase nõuetele.
(2) Tunnustamisotsuse võib Veeteede Ameti peadirektor peatada kuni kuueks kuuks.
(3) Tunnustamisest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks posti teel või elektrooniliselt.
(4) Tunnustamisotsus tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) ettevõtja ei ole tootmistegevuses või selle osas või toote valmistamisel või teenuse osutamisel kõrvaldanud puudusi, mis on tinginud tunnustamise peatamise;
2) see on seadusega ette nähtud muudel juhtudel.
(5) Tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise ettepaneku teeb tootmistegevuse või selle osa või toote valmistamise või teenuse osutamise üle järelevalvet teostav ametnik Veeteede Ameti peadirektorile, kellel on õigus tunnistada tunnustamisotsus kehtetuks. Tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise otsus tehakse ettevõtjale teatavaks posti teel või elektrooniliselt.
(6) Kui tunnustamisotsuse kehtetuks tunnistamise aluseks olnud asjaolud on kõrvaldatud, võib ettevõtja taotleda uut tunnustamist.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.01.2003]
3. peatükk MERESÕIDUOHUTUSALANE TEHNILINE JÄRELEVALVE
§ 12. Laeva tehnilise järelevalve korraldamine
(1) Tehniline järelevalve käesoleva seaduse tähenduses on laeva ning selle seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimine rahvusvahelistes konventsioonides ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Tehniline järelevalve seisneb käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud tehnilises ülevaatuses ja pistelises kontrollimises.
(3) Tehnilist järelevalvet laevaregistrisse kantud laeva üle teostavad Veeteede Amet ja volitatud klassifikatsiooniühing. Meresõiduks ettenähtud laev, välja arvatud riigihaldusülesandeid täitev laev, mille kogumahutavus on 75 ja enam, ning reisilaev reisijate arvuga 36 ja enam kuuluvad volitatud klassifikatsiooniühingute järelevalve alla.
(4) Eesti laevaregistritesse kantava laeva tehnilise ülevaatuse teostab Veeteede Amet.
§ 13. Tehniliste ülevaatuste korraldamine ja liigitamine
(1) Laeva tehniline ülevaatus korraldatakse rahvusvaheliste konventsioonide ning käesoleva seadusega kehtestatud ulatuses ja tähtaegadel.
(2) Reisilaevade tehnilised ülevaatused liigitatakse järgmiselt:
1) esmane ülevaatus, mis tehakse enne laeva kasutusele võtmist;
2) täisülevaatus, mis tehakse üks kord 12 kuu jooksul seoses tunnistuste väljastamisega ja mis hõlmab ka laeva veealuse osa dokiülevaatuse. Veeteede Ameti peadirektor võib lubada, et üks kord 24 kuu jooksul asendatakse dokiülevaatus tuukriülevaatusega;
3) täielik või osaline lisaülevaatus, mis tehakse sõltuvalt asjaoludest kas pärast laevaõnnetust, laeva ümberehitamist, laeva kasutusviisi muutmist või enne laeva kandmist Eesti laevaregistritesse või kui selleks tekib vajadus;
4) ro-ro-reisiparvlaeva ja kiirreisilaeva lisaülevaatus.
(3) Ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade lisaülevaatuse teostamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(4) Kauba- ja kalalaeva ning teiste laevade tehnilised ülevaatused liigitatakse järgmiselt:
1) esmane ülevaatus, mis tehakse enne laeva kasutusele võtmist;
2) täisülevaatus, mis tehakse seoses tunnistuste väljastamisega vähemalt üks kord viie aasta jooksul;
3) vahepealne ülevaatus, mis tehakse teise või kolmanda iga-aastase ülevaatuse asemel;
4) iga-aastane ülevaatus;
5) vähemalt kaks dokiülevaatust, mis tehakse igas viieaastases ajavahemikus, kusjuures ülevaatustevaheline aeg ei või ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatusi sagedamini;
6) täielik või osaline lisaülevaatus sõltuvalt asjaoludest kas pärast laevaõnnetust, laeva ümberehitamist, laeva kasutusviisi muutmist või enne laeva kandmist Eesti laevaregistritesse või kui selleks tekib vajadus.
(5) Laevale, mida on viimase 12 kuu jooksul laeva kontrollimiste käigus välisriigis kaks korda kinni peetud, tuleb korraldada täisülevaatus, mis ei pea hõlmama dokiülevaatust.
(6) Reeder peab tagama laeva tähtaegse esitamise tehnilisele ülevaatusele.
(7) Ülevaatustevahelisel ajal on reeder kohustatud teatama Veeteede Ametile ja laeva tehnilist järelevalvet teostavale klassifikatsiooniühingule avastatud vigastustest või riketest, mis avaldavad mõju laeva merekõlblikkusele või sisevetel sõidukõlblikkusele.
(8) Eesti riigilippu kandva laeva tehniline ülevaatus tehakse Eesti sadamas. Kui reeder taotleb välisriigi sadamas viibiva laeva tehnilist ülevaatust, kannab ta Veeteede Ameti järelevalveametnike lähetuskulud vastavalt riigiteenistujate teenistuslähetuse kulude hüvitamise tingimustele.
§ 14. Laeva tehnilise dokumentatsiooni esitamine Veeteede Ametile
(1) Eesti reederi tellimusel ehitatava või ümberehitatava laeva tehniline dokumentatsioon esitatakse Veeteede Ametile läbivaatamiseks ning kooskõlastamiseks enne ehitamise alustamist.
(2) Tehniline dokumentatsioon tuleb esitada Veeteede Ametile enne välisriigis omandatud laeva või prahtimislepingu alusel laevapereta prahitud laeva kandmist Eesti laevaregistritesse.
(3) Veeteede Ametile esitatavate laeva tehniliste dokumentide loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 15. Tehnilise ülevaatuse raamat
(1) Laeva ja selle seadmete tehnilise seisundi ning varustuse koosseisu kohta peab Eesti riigilippu kandval laeval olema tehnilise ülevaatuse raamat.
(2) Laeva tehnilise ülevaatuse raamatu vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Riiklikku järelevalvet teostav järelevalveametnik on kohustatud tegema tehnilise ülevaatuse raamatusse avastatud puuduste kohta kande, milles peavad sisalduma puuduste kõrvaldamise nõuded ja tähtajad ning viited seaduse või muu õigusakti sättele, mida rikuti.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
4. peatükk LAEVA MEREKÕLBLIKKUS JA SÕIDUKÕLBLIKKUS
§ 16. Laeva merekõlblikkus ja sõidukõlblikkus
Laev on merekõlblik ja sisevetel sõidukõlblik, kui see on projekteeritud, ehitatud, seadistatud, varustatud, mehitatud ning lastitud ohutu meresõidu ja hea merepraktika või sisevetel ohutu sõidu nõuete kohaselt ning laeva tehniline seisund vastab meresõiduohutuse nõuetele, mille järgimine aitab ära hoida laevaõnnetusi, ohtu inimeludele ja merekeskkonna või sisevete reostust.
§ 17. Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus
(1) Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on Veeteede Ameti väljastatud dokumendid, mis tõendavad, etVeeteedeAmet on teinud laeva tehnilise ülevaatuse käesoleva seaduse § 13 lõike 4 kohaselt ja laev on tunnistatud käesoleva seaduse kohaselt merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks.
(2) Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus väljastatakse laeva esmase või täisülevaatuse läbimise korral viieks aastaks.
(3) Merekõlblikkuse tunnistuse ja sõidukõlblikkuse tunnistuse vormid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(4) Veeteede Amet võib klassifitseeritud laeva kohta väljastatud merekõlblikkuse tunnistuse kehtivust kinnitada volitatud klassifikatsiooniühingu igaaastase ülevaatuse tulemusena väljastatud või kinnitatud tunnistuste alusel, kui laeva eelmise kahe aasta tehniliste ülevaatuste ja laevakontrolli tulemuste põhjal ei ole avastatud puudusi, mis võivad olla laeva kinnipidamise aluseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata laeva registrisse kandmiseks korraldatava täis- ja lisaülevaatuse suhtes.
(6) Kui Veeteede Amet kooskõlas käesoleva seaduse § 3 lõigetega 1 ja 2 väljastab laeva kohta kõik rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolliga ettenähtud tunnistused, ei väljasta Veeteede Amet selle laeva kohta merekõlblikkuse tunnistust.
(7) Kui peale käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhu puudub laeval merekõlblikkuse tunnistus või kui laeval puudub sõidukõlblikkuse tunnistus, on laeva kasutamine meresõiduks või sõiduks sisevetel keelatud.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 18. Meresõiduohutust tõendavate tunnistuste ja sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtetuks tunnistamine ning tunnistuste kehtivuse kaotamine
(1) Veeteede Amet tunnistab meresõiduohutust tõendava tunnistuse või sõidukõlblikkuse tunnistuse kehtetuks:
1) laeva või selle seadmete konstruktsiooni sellise muudatuse korral, mis kahjustab laeva merekõlblikkust või sisevetel sõidukõlblikkust;
2) kui laev või selle seade on vigastatud selliselt, et kahjustab laeva merekõlblikkust või sisevetel sõidukõlblikkust, ning kui vigastus ei ole kõrvaldatud Veeteede Ameti või volitatud klassifikatsiooniühingu ettekirjutatud viisil.
(2) Laeva meresõiduohutust tõendav tunnistus või sõidukõlblikkuse tunnistus kaotab kehtivuse:
1) laeva madalikule sõidu või põhjapuute korral, välja arvatud juhul, kui põhjapuute võimalus on sätestatud sadama tavades või eeskirjas;
2) kui laevale ei ole tehtud käesoleva seadusega ettenähtud tehnilist ülevaatust.
§ 19. Laeva projekteerimise, ehitamise ja seadistamise nõuded
(1) Laev projekteeritakse, ehitatakse ja seadistatakse rahvusvaheliste konventsioonide nõuete ning klassifikatsiooniühingute reeglite alusel.
(2) Veeteede Amet teostab riiklikku järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise ja seadistamise üle.
(3) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu pädevust teostada järelevalvet laevade projekteerimise, ehitamise ja seadistamise üle, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
(4) Laevade ohutusvarustusele esitatavad nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(5) Eesti vetes töötavate kalalaevade ohutusnõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister sõltuvalt nende laevade pikkusest.
(6) Klassifitseerimata laevade seadistamise ja varustamise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(7) Sõja- ja piirivalvelaevade ning muude riigihaldusülesandeid täitvate laevade seadistamise ja varustamise nõuded side- ja navigatsioonivahendite osas kehtestab Vabariigi Valitsus.
(8) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale kalalaevale.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
5. peatükk MEREMEESTE ERIALANE ETTEVALMISTAMINE JA LAEVA MEHITAMISE NÕUDED
§ 20. Meremeeste erialane ettevalmistamine
(1) Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise korra ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid kehtestab Vabariigi Valitsus.
(2) Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise korra ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Meremeeste taseme- ja täiendusharidusega tegelev õppeasutus peab omama meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni, 1978 (RT II 1996, 8, 27) (edaspidi meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon) nõuetele vastavat auditeeritud kvaliteedisüsteemi.
(4) Meremeeste taseme- ja täiendusharidusega tegelev õppeasutus esitab Veeteede Ametile vähemalt üks kord viie aasta jooksul kvaliteedisüsteemi välisauditi aruande.
(5) Veeteede Amet teostab meremeeste taseme- ja täiendusharidusega tegelevas õppeasutuses järelevalvet väljaõppe vastavuse üle meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuetele ning osaleb eksamineerimisel.
(6) Vabariigi Valitsus võib sõlmida välisriigi pädeva asutusega välisriigi poolt meremeestele väljastatud meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste tunnustamise lepingu, et nad saaksid töötada Eesti riigilippu kandvatel laevadel, või Eesti Vabariigi nimel meremeestele väljastatud meresõidudiplomite ja kutsetunnistuste tunnustamise lepingu, et nad saaksid töötada välisriigi lippu kandvatel laevadel.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 21. Laeva mehitamise üldnõuded
(1) Laev peab olema mehitatud spetsialistidega, kes vastavad laevapere liikmete kohta kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, omavad nõuetekohaseid diplomeid ja kutsetunnistusi ning on kantud munsterrolli.
(2) Laevajuhina võib töötada kapten või tüürimees, kes on saanud vastava väljaõppe ning kellele on väljastatud vastavad tunnistused. Kaptenina võib töötada Eesti kodanik.
(3) Laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse juurde kuulub Veeteede Ameti väljastatud kinnitusleht, mis annab õiguse töötada kinnituslehel märgitud ametikohal.
(4) Miinimumkoosseis on vähim arv spetsialiste, keda on vaja laeva ohutuks kasutamiseks.
(5) Miinimumkoosseisu määramise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister kõigi reisilaevade kohta ning nende laevade kohta, mille kogumahutavus on üle 20.
(6) Reisilaeva miinimumkoosseis peab hädaolukorras tagama reisijate ohutuse ja evakueerimise. Reeder esitab miinimumkoosseisu kehtestamiseks Veeteede Ametile häireplaani ning korraldab laeval Veeteede Ameti järelevalveametnike osavõtul õppuse.
(7) Laevasõitu oluliselt ohustava teo eest võib laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse peatada või kehtetuks tunnistada.
(8) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnitusleht tunnistatakse kehtetuks, kui isik on kinnituslehe saamiseks esitanud võltsitud, pettuse teel saadud või valeandmeid sisaldava dokumendi. Sellisel juhul peatatakse uue kinnituslehe väljastamine üheks aastaks või määratakse rahatrahv.
(9) Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe peatab või tunnistab kehtetuks Veeteede Ameti peadirektor.
(10) Laeva juhtkonna liikme meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(11) Laeval peavad olema laevapere liikmete kvalifikatsiooni tõendavad originaaldiplomid ja -kutsetunnistused.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 22. Ohutu mehitatuse tunnistus
(1) Laeva ohutu mehitatuse tunnistus on dokument, mille järgi komplekteeritakse laevapere miinimumkoosseis.
(2) Ohutu mehitatuse tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Laeva ohutu mehitatuse tunnistuse väljastab Veeteede Amet.
(4) Veeteede Amet tunnistab ohutu mehitatuse tunnistuse kehtetuks, kui laeva tehniliste seadmete seisund ei taga ohutust laevapere miinimumkoosseisuga.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 23. Ohutu mehitatuse tunnistuse nõuete eiramine
(1) Kui ohutu mehitatuse tunnistusega on kehtestatud laevapere miinimumkoosseis ja laevapere liikmete arv on sellest väiksem või koosseis ei vasta ohutu mehitatuse miinimumnõuetele, on laeval keelatud sadamast väljuda. See nõue ei kehti, kui väljumiseks on laeva lipuriigi mereadministratsiooni luba.
(2) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
§ 24. Laevapere ettevalmistamine reisiks
(1) Enne laevale suunamist peab laevapere liige olema läbinud ohutusalase baasväljaõppe. Kapten peab tagama, etlaevapereliige on laevaga tutvunud ning tal on vajalikud teadmised laeva ehitusest, ohutusnõuetest ja laevapere liikme kohustustest häireolukorras.
(2) Kapteni vahetumise korral peab reeder andma laeva juhtimist ülevõtvale kaptenile küllaldaselt aega laevaga tutvumiseks, kuid mitte vähem kui kuus tundi. Kui kapten on valmis laeva juhtimist üle võtma, teeb ta juhtimise ülevõtmise kohta kande laeva logiraamatusse.
§ 25. Merereisi erandkorras jätkamine
(1) Kui laev ei ole komplekteeritud ohutu mehitatuse tunnistuse kohaselt, on kaptenil õigus teha otsus jätkata merereisi erandkorras järgmistel juhtudel:
1) laevapere liikme äkilise haigestumise või surma korral;
2) muul ettenägemata juhul, kui ühte või mitut laevapere liiget ei ole võimalik laevatööl rakendada.
(2) Kui kapten otsustab jätkata merereisi mittetäieliku koosseisuga, peab ta veenduma, et töövõimelised laevapere liikmed tagavad meresõiduohutuse.
(3) Laevapere mittetäieliku koosseisuga merereisi kestus ei või olla pikem, kui see on vajalik laeva jõudmiseks lähimasse sadamasse, kus on võimalik laevapere täiendavalt komplekteerida.
§ 26. Laevapere liikme terviseseisund ja tervisekontroll
(1) Laevapere liige peab läbima tervisekontrolli, millega tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus laeval töötamiseks. Laevapere liikme terviseseisund peab vastama laevapere liikmete tervisenõuetele ja seda tõendab arsti poolt väljastatud sellekohane tervisetõend.
(2) Laevapere liikmete tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, mahu ja sageduse ning tervisetõendi väljastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 27. Tuukrite terviseseisund ja tervisekontroll
(1) Tuuker peab läbima tervisekontrolli, millega tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus tuukrina töötamiseks. Tuukri terviseseisund peab vastama tuukrite tervisenõuetele ja seda tõendab arsti poolt väljastatud sellekohane tervisetõend.
(2) Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, mahu ja sageduse ning tervisetõendi väljastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 28. Laevapere liikmete esmaabi- ja meditsiiniabikoolitus
(1) Laeval esmaabi ja meditsiiniabi andmiseks peab meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuete kohaselt olema määratud laevapere liige või liikmed, kes on saanud sellekohase koolituse.
(2) Teised laevapere liikmed saavad esmaabi- ja meditsiiniabiõppe vastavalt oma ametikohale.
(3) Laevapere liikmete esmaabi- ja meditsiiniabikoolituse õppekavad ning koolituse mahu ja koolitajate kvalifikatsiooninõuded kehtestab sotsiaalminister meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni alusel.
§ 29. Meremeeste register
(1) Meremeeste registrit peab Veeteede Amet.
(2) Meremeeste registri asutamise, pidamise ja likvideerimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Meremeeste registrisse kantakse meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni kohaselt meremehe kohta järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, kodakondsus ning kontaktaadress ja -telefon;
2) andmed eriharidust tõendavate diplomite ja tunnistuste kohta;
3) andmed tööalast ja tasemekoolitust tõendavate diplomite ja tunnistuste kohta;
4) andmed meresõidudiplomi või kutsetunnistuse ning kinnituslehe ja soodusloa kohta;
5) teenistusraamatu või meresõidutunnistuse andmed;
6) munsterdamise andmed;
7) tervisetõendi andmed.
(4) Meremees esitab meremeeste registrile dokumentaalselt tõendatud andmed laevale munsterdamise ja laevalt mahamunsterdamise kohta, mis võetakse aluseks meresõidupraktika arvestamisel.
(5) Piirivalve meremeeste registrit peab Piirivalveamet.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
6. peatükk VAHITEENISTUS
§ 30. Vahiteenistuse korraldamine
(1) Laeva ohutuse tagamiseks sõidul ning seismise ajal ankrus, kai ääres või dokis peab laeval olema korraldatud vahiteenistus.
(2) Vahiteenistuse ajal ei või laevapere liige olla alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all olevat laevapere liiget ei või lubada vahti enne, kui tema töövõime on taastunud. Alkoholi tarvitamine nelja tunni jooksul enne vahiteenistust on keelatud. Alkoholisisaldus vahis oleva laevapere liikme veres ei või ületada 0,8 promilli.
(3) Laeva vahiteenistuse korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(4) Vahiteenistust laeval korraldab laeva kapten.
(5) Kui laev on ekspluatatsioonist välja viidud, kooskõlastab kapten või reeder laeval vahiteenistuse korraldamise sadamakapteniga.
(6) Laeval, mille kogumahutavus on 20 ja enam, peetakse vahiteenistuses logiraamatut, masinapäevaraamatut ja raadiopäevaraamatut.
(7) Logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu vormid ning pidamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
7. peatükk REISILAEVAD
§ 31. Reisilaev ja reisija
(1) Reisilaev on majandustegevuseks kasutatav laev, mis on ette nähtud üle 12 reisija vedamiseks.
(2) Reisija on isik, kes viibib laeval ja kes ei ole kantud laeva munsterrolli.
(3) Reisijaks ei loeta:
1) isikut, kes on toimetatud laeva pardale pärast tema päästmist merel;
2) lootsi ega lootsiõpilast;
3) alla ühe aasta vanust last.
(4) Reisija kantakse reisijate nimekirja. Reisijate nimekirja ei pea koostama kohalikus rannasõidus ja Eesti sisevetel sõitval reisilaeval.
(5) Reisijate nimekirja koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(6) Kapten on kohustatud märkima laeval olevate reisijate arvu enne laeva sadamast väljumist laeva logiraamatusse ja teatama arvu sadamakaptenile.
§ 32. Reisijateveo tunnistus
(1) Eesti riigilippu kandval reisilaeval peab olema Veeteede Ameti poolt väljastatud reisijateveo tunnistus, mis tõendab, etVeeteedeAmet on teinud laeva tehnilise ülevaatuse käesoleva seaduse § 13 lõike 2 kohaselt ja laev on tunnistatud käesoleva seaduse kohaselt kõlblikuks reisijateveoks.
(2) Reisijateveo tunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Kui Veeteede Amet kooskõlas käesoleva seaduse § 3 lõigetega 1 ja 2 väljastab rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni 1978. aasta protokollis ettenähtud reisilaeva ohutuse tunnistuse, ei väljasta ta selle laeva kohta reisijateveo tunnistust.
(4) Kui reisilaeva kohta on väljastatud reisijateveo tunnistus, ei pea selle laeva kohta väljastama merekõlblikkuse tunnistust.
(5) Eesti sadamaid külastavatel välisriigi lippu kandvatel reisilaevadel peab olema meresõiduohutust tõendav tunnistus, milles on märgitud reisijate lubatud piirarv.
(6) Reisilaeva pardale ei või võtta rohkem reisijaid, kui on märgitud reisijateveo või reisilaeva ohutuse tunnistuses või välisriigi lippu kandva laeva puhul muus samaväärses dokumendis.
(7) Kohalikus rannasõidus sõitvate reisilaevade ohutusnõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 33. Reisijateveo tunnistuse ja reisilaeva ohutuse tunnistuse kehtivuse kaotamine ja kehtetuks tunnistamine
Reisijateveo tunnistus või reisilaeva ohutuse tunnistus kaotab kehtivuse või Veeteede Amet tunnistab reisijateveo tunnistuse või reisilaeva ohutuse tunnistuse kehtetuks käesoleva seaduse § 18 kohaselt.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.01.2003]
8. peatükk ERIKONSTRUKTSIOONIGA LAEV JA KIIRLAEV
§ 34. Erikonstruktsiooniga laeva ja kiirlaeva lisaohutusnõuded
(1) Erikonstruktsiooniga laeva ja kiirlaeva mõiste sätestab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni 1978. aasta protokoll.
(2) Erikonstruktsiooniga laevade ja kiirlaevade lisaohutusnõuded vahiteenistuse korra, navigatsioonivahendite kasutamise, lubatud kiiruse ning hüdrometeoroloogilistest oludest ja keskkonnakahjulikest mõjudest tulenevate piirangute kohta kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolli nõuetega.
(3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale erikonstruktsiooniga laevale ja kiirlaevale.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
9. peatükk VÄIKELAEVADE MERESÕIDUOHUTUSE NÕUDED JA KVALITEEDINÕUDED
§ 35. Väikelaeva ohutust tõendavad dokumendid
(1) Väikelaeva ehitaja peab tagama, et väikelaeval on:
1) kere identifitseerimise kood (HIN kood);
2) ehitaja paigaldatud koodist eraldi asetsev plaat;
3) vastavusdeklaratsioon;
4) kasutamisjuhend, kus peale väikelaeva põhiandmete on märgitud ka hüdrometeoroloogilistest oludest tulenevad piirangud ja ehitusnormistik.
(2) Ehitaja paigaldatud plaadil peavad olema märgitud järgmised andmed:
1) tootja nimi;
2) vastavusmärk;
3) väikelaeva tüüp;
4) projekteerimise kategooria;
5) lubatud suurim koormus;
6) pardale lubatud suurim inimeste arv;
7) lubatud suurim mootori võimsus.
(3) Vastavusdeklaratsiooni ja vastavusmärgi mõisted sätestab toote nõuetele vastavuse tõendamise seadus (RT I 1999, 92, 825; 2001, 94, 579).
(4) Väikelaeva importija peab tagama, et väikelaeval on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja plaat.
(5) Kui väikelaeval ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente ega plaati, määrab väikelaeva kogupikkuse, laiuse ja parda kõrguse ning kehtestab sõidupiirkonna, hüdrometeoroloogilistest oludest tulenevad piirangud, lubatud suurima koormuse, lubatud suurima mootori võimsuse ja pardale lubatud suurima inimeste arvu ning kannab need väikelaevatunnistusse Veeteede Amet.
(6) Järelevalvet väikelaevade kvaliteedinõuetele vastavuse üle teostab Veeteede Amet. Tarbijakaitseamet ja teised seadustes sätestatud turujärelevalveasutused võivad keelata kvaliteedinõuetele mittevastavate väikelaevade müümise.
(7) Väikelaevade kvaliteedinõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 36. Väikelaeva tehnilise järelevalve korraldamine
(1) Väikelaevade tehnilist järelevalvet kohaldatakse laevaregistris või väikelaevaregistris registreeritud väikelaevade suhtes.
(2) Eesti riigilippu kandva väikelaeva tehniline ülevaatus tehakse Eesti sadamas.
(3) Väikelaevade tehnilise ülevaatuse korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(4) Pärast väikelaeva tehnilist ülevaatust tehakse sellekohane kanne tehnilise ülevaatuse raamatusse. Tehnilise ülevaatuse raamatusse peab kõigil Eesti riigilippu kandvatel väikelaevadel olema kantud ka väikelaeva seadmete ja varustuse loetelu.
(5) Väikelaeva tehnilise ülevaatuse raamatu vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(6) Ülevaatustevahelisel perioodil on Veeteede Ameti järelevalveametnik kohustatud riikliku järelevalve teostamise käigus avastatud puuduste kohta tegema ettekirjutuse ja vormistama väikelaeva kontrollakti, märkides ära puuduste kõrvaldamise nõuded ja tähtajad.
(7) Väikelaeva kontrollakti vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 37. Väikelaeva kasutamine veeteedel
(1) Väikelaevade kasutamise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(2) Enne väikelaeva kasutamist on selle juht kohustatud tutvuma sõidupiirkonna navigatsioonitingimuste ja ilmateatega.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 38. Väikelaeva vaht
Väikelaeva vaht on väikelaeva juhi kohustus pidevalt jälgida ümbritsevat veeala, et tagada laeva ohutu liiklemine ja veekogul viibijate ohutus.
§ 39. Väikelaeva juhile esitatavad nõuded
(1) Väikelaeva juhil peavad olema asjakohased teadmised ja oskused.
(2) Väikelaeva juhi teadmiste ja oskuste ja väikelaevajuhtide väljaõppe nõuded ning väikelaevajuhi tunnistuste vormid kehtestab Vabariigi Valitsus, lähtudes ohutusnõuetest ning väikelaeva suurusest, võimsusest ja liigist ning sõidupiirkonnast.
(3) Väikelaeva võib juhtida isik, kellel on vastav väikelaevajuhi tunnistus või laevajuhi meresõidudiplom.
(4) Veeteede Amet väljastab roolimehe ja paadijuhi tunnistuse isikule, kes on sooritanud sellekohase eksami ja on vähemalt 15 aastat vana, ning kipri, jahtkapteni ja kaatrijuhi tunnistuse isikule, kes on sooritanud sellekohase eksami ja on vähemalt 18 aastat vana.
(5) Veesõiduki juhtimiseks, mille kogupikkus on kuni 7 meetrit ning purjepind kuni 10 m2 või mootori võimsus kuni 10 kW, ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust, kui veesõiduk sõidab merel kuni 5 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 9 kilomeetri kaugusel kaldast, kuid mitte kaugemal, kui on lubatud veesõiduki kasutusjuhendis või väikelaevatunnistuses.
§ 40. Väikelaeva kasutamise keeld
(1) Veeteede Amet võib käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud ettekirjutusega keelata väikelaeva kasutamise, kui see ei ole nõuetekohaselt varustatud või kui on avastatud muid puudusi, mis ei taga väikelaeva ohutust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale väikelaevale.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.01.2003]
10. peatükk LAEVA LASTIMINE JA LOSSIMINE
§ 41. Lastimine ja lossimine ning ballastimine
(1) Laeva ning selle pardal olevate inimeste ja lasti ohutuse tagamiseks peab laeva lastima ja lossima ning ballastima nii, et selle püstuvus ja ujuvus on laeva tunnistustes ja dokumentides märgitud nõuete piirides.
(2) Eesti riigilippu kandva laeva, mille kogumahutavus on 20 ja enam, püstuvuse informatsiooni kinnitab Veeteede Amet.
(3) Last tuleb paigutada ja kinnitada reederi väljatöötatud ning Veeteede Ameti kooskõlastatud juhendi kohaselt. Juhendit ei nõuta tahke või vedela mahtlasti veol. Välisriigi lippu kandval laeval peab olema selle riigi mereadministratsiooni poolt kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhend.
(4) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsiooni ning kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhendit, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
(5) Laevade tõsteseadmete kasutamise nõuded ning ülevaatuse ja katsetamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 42. Ohtliku lasti vedu
(1) Ohtlikku lasti veetakse rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolli VI ja VII peatüki ning rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolli lisade I–III nõuete kohaselt.
(2) Ohtlikku lasti ei või laevale paigutada enne, kui kaptenile ja sadamakaptenile on ohtliku lasti deklaratsioon üle antud. Ohtliku lasti deklaratsiooni esitamise kohustus on kauba saatjal või tema volitatud esindajal.
(3) Ohtliku lasti deklaratsiooni vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(4) Lasti saatja või tema volitatud esindaja vastutab lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe õigsuse ja edastamise eest.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 43. Laeva vabaparras
(1) Laeva vabaparras on parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini.
(2) Laeva minimaalse vabaparda määrab ja kannab vabapardamärgi tunnistusse Veeteede Amet.
(3) Minimaalse vabaparda määramise nõude kohaldamise korral väljastatakse laevale vabapardamärgi tunnistus.
(4) Kui välisriigi lippu kandva laeva minimaalne vabaparras on märgitud muus dokumendis, võib seda tunnustada kui vabapardamärgi tunnistust, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
(5) Veeteede Amet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu määratud minimaalset vabaparrast ja Eesti riigilippu kandvale laevale kantud volitatud klassifikatsiooniühingu vabaparda tähist, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
(6) Alla 24-meetrise kogupikkusega laeva minimaalse vabaparda määramise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(7) Veeteede Amet võib vabapardamärgi tunnistuse tunnistada kehtetuks, kui laeva peamõõtmeid või tühja laeva kaalu on oluliselt muudetud.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 44. Vabapardamärgi pardale kandmine
(1) Kui laeva suhtes kohaldatakse minimaalse vabaparda määramise nõuet, tuleb mõlemale pardale kanda minimaalset vabaparrast tähistav püsiv vabapardamärk. Veeteede Ameti määratud vabaparda tähis on «EV».
(2) Laeva lastimine üle vabapardamärgiga tähistatud piiri on keelatud.
11. peatükk VEETEEDEL MERESÕIDUOHUTUSE JA SISEVETEL SÕIDU OHUTUSE TAGAMINE
§ 45. Veeteel liiklemine
(1) Laeva, väikelaeva või muu veesõidukiga merel või merega ühenduses olevatel laevatatavatel vetel liigeldes tuleb järgida laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja kehtestamise konventsiooni nõudeid. Laeva, väikelaeva või muu veesõidukiga sisevetel liigeldes tuleb järgida laevatatavatel sisevetel liiklemise korda.
(2) Laevatatavatel sisevetel liiklemise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Veesõiduki tehnilise seisundi ja ohutuse eest vastutab veesõiduki omanik.
(4) Väikelaeva või muu veesõiduki juht ei või merel või sisevetel liigeldes olla alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Alkoholisisaldus väikelaeva või muu veesõiduki juhi veres ei või ületada 0,8 promilli.
(5) Veeteede Ameti peadirektor võib üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid.
(6) Eesti vetes korraldab laevaliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist üldkasutatavalt veeteelt Veeteede Amet.
(7) Uurimistöödeks vajalike seadmete ja süsteemide paigaldamine territoriaal- või sisemerre või majandusvööndisse võib toimuda ainult kooskõlastatult Veeteede Ametiga.
(8) Merekaardil tähistatud kaablitrassile lähemal kui 0,5 meremiili ja sisevetel lähemal kui 100 meetrit on keelatud jääda ankrusse ja püüda kala põhjatraaliga. Kaabli valdaja on kohustatud kaablitrassi tähistama kitsuses, ranniku lähedal ja sisevetel.
(9) Üldkasutataval veeteel veespordi- või muu kultuuriürituse korraldamiseks on vaja Veeteede Ameti kirjalikku luba.
(10) Laeva kapten ja väikelaeva või muu veesõiduki juht on kohustatud esimesel võimalusel teatama kahjustatud või teisaldatud navigatsioonimärgist, navigatsioonimärgistuse tulede kustumisest, ettenähtud asukohast äratriivimisest või muudest veeteel avastatud ohtudest Veeteede Ametile ning avastatud reostusest Piirivalveametile.
(11) Laeva või väikelaeva kinnitamine navigatsioonimärgi külge või muul moel navigatsioonimärgi kahjustamine on keelatud.
(12) Hüdrotehnilise rajatise, veealuse kaabli või torujuhtme vigastamise korral on laeva kapten või väikelaeva juht kohustatud sellest kohe teatama Piirivalveametile ja Veeteede Ametile ning võimaluse korral rajatise, kaabli või torujuhtme valdajale.
(13) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale ning muule veesõidukile.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 46. Jeti kasutamise ja registreerimise nõuded
(1) Meresõiduohutuse ja sisevetel sõidu ohutuse tagamiseks võib Eesti territoriaal- ja sisevetel liiklemiseks kasutada üksnes registreeritud ja vastava registritunnusega jetit.
(2) Jetide registreerimiseks asutab Vabariigi Valitsus jetide registri. Registri vastutavaks töötlejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötlejaks Veeteede Amet.
(3) Jeti registreerimise, registrinumbri määramise ja registreerimistunnistuse väljastamise nõuded ning registreerimistunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(4) Jeti registreerija esitab registreerimiseks omandiõigust tõendava dokumendi ärakirja koos riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga ja registreerimisavalduse, milles tuleb näidata:
1) omaniku nimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood;
2) jeti valmistaja, väljalaskeaasta, mark, mudel ja seerianumber.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete esitamise kohustus lasub jeti omanikul või tema seadusjärgsel esindajal vastavalt omaniku käsutuses olevatele andmetele.
(6) Jeti ohutu kasutamise nõuded ning jetijuhi ettevalmistamise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 47. Veetee märgistamine ja kaardistamine
(1) Veeteede Amet korraldab üldkasutatava veetee kavandamist, rajamist, mõõdistamist ja rekonstrueerimist, kuulutab veetee üldiseks laevaliikluseks avatuks, jälgib veeteed iseloomustavate andmete õigsust ning vastutab andmete õigsuse eest.
(2) Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Üldkasutataval veeteel navigatsioonimärgistuse paigaldamist ja hooldamist korraldab Veeteede Amet. Ühe sadama teenindamiseks sadamaalale ning väljapoole sadamaala navigatsioonimärkide paigaldamist, hooldamist ja mõõdistamist korraldab sadama valdaja kooskõlastatult Veeteede Ametiga.
(4) Navigatsioonialaste teatmeteoste ja merekaartide väljaandmist korraldab ning neis avaldatud andmete õigsuse tagab Veeteede Amet.
(5) Veeteede Amet avaldab informatsiooni Eesti veeteede navigatsiooniliste muudatuste kohta ning korraldab navigatsioonihoiatuste edastamist meresõitjatele.
(6) Sadama valdaja on kohustatud teatama Veeteede Ametile kõigist muudatustest ja kõrvalekalletest sadamaalal asuva navigatsioonimärgistuse paigutuses ja töös.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 48. Ehitustegevus veeteel ja navigatsioonimärgi läheduses
(1) Ehitustegevust veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas piiratakse, kui ehitustegevus kahjustab meresõiduohutust või sisevetel sõidu ohutust.
(2) Veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas ehitustegevuse korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(4) Navigatsioonimärgi lähedusse või mõjupiirkonda on keelatud paigaldada tulesid, mis segavad navigatsioonimärgi eristamist. Veeteede Ameti või sadamakapteni nõudmisel tuleb segavad tuled eemaldada.
(5) Laevaliiklust reguleerivad signaalmärgid silla, õhuliini, veealuse kaabli, torujuhtme või muu objekti tähistamiseks paigaldab objekti valdaja. Paigaldamine kooskõlastatakse Veeteede Ametiga.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 49. Ohutu pukseerimine
(1) Eesti vetes pukseerival laeval või väikelaeval tuleb võtta tarvitusele kõik abinõud, et tagada pukseeriva laeva või väikelaeva ja pukseeritava laeva või väikelaeva või muu objekti ohutus.
(2) Pukseerimise nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 50. Jäämurdetööd
(1) Jäämurdetööde korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korda kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
12. peatükk LAEVALIIKLUSE KORRALDAMISE SÜSTEEM
§ 51. Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk
(1) Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on laevaliikluse jälgimine ja ohutuse parendamine ning keskkonnariskide vähendamine veeteedel ja sadamates.
(2) Laevaliikluse juhtimise keskus korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemi tööd.
(3) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(4) Laevaliikluse juhtimise keskuse operaatorina võib töötada Eesti kodanik, kellel on vähemalt 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva laevajuhi kvalifikatsioon ja kes valdab inglise keelt kõrgtasemel ning on sooritanud vastava eksami.
(5) Laevaliikluse juhtimise keskuse operaatori koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistuse vormi ning väljastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(6) Laevaliikluse juhtimise keskuse operaatori kvalifikatsioonieksami korraldab ja operaatori kutsetunnistuse väljastab Veeteede Amet.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 52. Laevaliikluse juhtimise keskuse töökorraldus
(1) Üle 24-meetrise kogupikkusega laeva kapten on laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda kohustatud teatama sellest laevaliikluse juhtimise keskuse operaatorile ning edastama andmed oma laeva kohta vastavalt kehtestatud korrale.
(2) Laevaliikluse juhtimise keskuse operaator annab kaptenile informatsiooni navigatsioonilise olukorra kohta laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas. Kapteni palvel võib operaator anda laevaliikluse korraldamise süsteemi kaudu abi navigeerimisel. Operaatori soovitused ei vabasta kaptenit vastutusest.
(3) Laev, mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda ei teata laevaliikluse juhtimise keskusele sisenemisest, eitäidaliiklemise korda või ei pööra tähelepanu operaatori väljakutsetele, peetakse rikkumiste põhjuste väljaselgitamiseks kinni Piirivalveameti poolt.
§ 53. Vastutus laevaliikluse korraldamise süsteemi eeskirjade rikkumise eest
(1) Veeteede Ameti peadirektor võib peatada Eesti riigilippu kandva laeva kapteni meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse laevaliikluse korraldamise süsteemi teadete edastamise või liiklemise korra tahtliku rikkumise eest vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 9.
(2) Välisriigi lippu kandva laeva kapteni poolt laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas liiklemise korra või teadete edastamise korra rikkumise kohta edastatakse teave laeva lipuriigi mereadministratsioonile.
(3) Veeteede Ameti peadirektor võib laevaliikluse juhtimise keskuse operaatori kutsetunnistuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui operaator edastas laeva kaptenile tahtlikult või ekslikult informatsiooni, mille tagajärjel tekkis avariiohtlik olukord või toimus laevaõnnetus.
(4) Laevaliikluse juhtimise keskuse operaator vastutab tema poolt tahtlikult või hooletuse tõttu kaptenile edastatud informatsiooni eest, mis põhjustas või võis põhjustada laevaõnnetuse.
(5) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvatele laevadele.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.01.2003]
13. peatükk LAEVA LOOTSIMINE
§ 54. Lootsimise eesmärk
(1) Sadama lähistel ja akvatooriumil ning sadamate vahel toimub kohustuslik lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks.
(2) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
§ 55. Lootsimispiirkond
(1) Eesti territoriaal- ja sisemerd käsitatakse ühtse lootsimispiirkonnana.
(2) Lootsimise korra ning kohustusliku lootsimise piirkonna piirid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Selles laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, on kaptenil õigus nõuda laevale lootsi, kui ta peab lootsimist vajalikuks.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 56. Lootsiteenus
(1) Lootsiteenust osutab äriühing, mille on moodustanud riik riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse (RT I 1996, 48, 942; 73, õiend; 1998, 59, 941) alusel.
(2) Sadama akvatooriumil võib lootsiteenust osutada sadama valdaja.
§ 57. Kohustuslikust lootsimisest vabastamine
(1) Kohustusliku lootsimise piirkonnas on lootsimisest vabastatud:
1) riigihaldusülesandeid täitvad Eesti riigilippu kandvad laevad, kõik sadamateenuste osutamisega seotud laevad ja süvenduslaevastik, välja arvatud sadama akvatooriumilt väljuvad välisriigi lippu kandvad süvenduslaevastiku laevad;
2) Eesti riigilippu kandvad laevad kogumahutavusega alla 300;
3) laev, mille kapten, või reisilaev, mille kapten ja vanemtüürimees on sooritanud lootsitasõidu eksami ning neil on lootsitasõidu luba;
4) Eesti riigilippu kandvad laevad Väinamere ja Soela väina läbimisel ning seal töötavad Eesti riigilippu kandvad liinilaevad.
(2) Eesti riigilippu kandev laev kogumahutavusega alla 20 000 on Muuga, Tallinna, Kopli, Paldiski, Kunda ja Hara lahel kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsimisest vabastatud, välja arvatud sadama akvatooriumil.
(3) Reeder võib taotleda lootsitasõidu luba reisilaeva kaptenile või vanemtüürimehele, kes on vastaval ametikohal viimase 12 kuu jooksul lootsi juhendamisel külastanud sama laevaga konkreetset sadamat vähemalt 50 korral, või kaubalaeva kaptenile, kes on kaptenina viimase 12 kuu jooksul lootsi juhendamisel külastanud sama laevaga konkreetset sadamat vähemalt 25 korral.
(4) Lootsitasõidu luba on kehtiv ainult sellel laeval ja selles sadamas, kus anti lootsitasõidu eksam, kui kvalifikatsioonikomisjon ei otsusta teisiti.
(5) Veeteede Amet võib lootsiteenuse osutaja ettepanekul vabastada kohustuslikust lootsimisest pärast vähemalt kümmet lootsimist Eesti sadamat teenindava välisriigi lippu kandva jäämurdja jäämurdetööde ajal ja sadama akvatooriumilt väljuva välisriigi lippu kandva süvenduslaevastiku laeva süvendustööde ajal.
(6) Kohustuslikust lootsimisest ei vabastata kemikaalitankereid ja üle 3000-se kogumahutavusega tankereid, mis veavad naftasaadusi.
§ 58. Lootsile esitatavad nõuded
(1) Loots on laevaliikluse piirkonna olusid tundev isik, kes annab kaptenile nõu laeva navigeerimiseks. Loots ei või olla lootsitava laeva laevapere liige.
(2) Lootsina võib töötada Eesti kodanik, kellel on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni või vanemtüürimehe meresõidudiplom või väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom.
(3) Käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud lootsiteenuse osutaja teenistuses võib isik lootsina tegutseda 65-aastaseks saamiseni. Erandkorras võidakse töölepingut pikendada lootsi 68-aastaseks saamiseni, kui lootsil on kehtiv kutsetunnistus ning ta on läbinud kohustusliku meditsiinilise kontrolli ja tunnistatud lootsitööks kõlblikuks.
(4) Lootsi kvalifikatsiooninõuded ning kutsetunnistuse ja lootsitasõidu loa vormi ning väljastamise tingimused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(5) Lootsi kvalifikatsioonieksami ja lootsitasõidu eksami korraldab ning lootsi kutsetunnistuse ja lootsitasõidu loa väljastab Veeteede Amet.
(6) Lootsi kutsetunnistuse ja lootsitasõidu loa võib Veeteede Amet kehtetuks tunnistada, kui lootsi või lootsitasõidu eksami sooritanud kapteni tegevuse või tegevusetuse tõttu sattus laev lootsimispiirkonnas avariiohtlikku olukorda või toimus laevaõnnetus.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 59. Laeva lootsimine
(1) Lootsi nõuanded on soovituslikku laadi. Loots peab andma kaptenile nõu õigel ajal.
(2) Kapten ja vahitüürimees peavad tegema lootsiga koostööd. Nad peavad kontrollima laeva asukohta kõigi olemasolevate vahenditega.
(3) Kui kapten navigatsioonisillalt lahkub, peab ta sellest lootsile teatama ning määrama isiku, kes vastutab laeva juhtimise eest tema äraolekul.
(4) Kui laeval on mitu lootsi, siis üks neist on juhtloots, kes annab kaptenile teavet ja nõuandeid. Laevale tulles peab juhtloots kaptenile teatama, et tema on juhtloots.
(5) Kapteni ja lootsi koostöösse sekkumine on keelatud.
§ 60. Laeva lootsimine eritingimustes
Kui halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel ei ole lootsil võimalik laevale minna, korraldab loots kapteni nõusolekul laeva lootsimist lootsilaevalt või mõnelt teiselt laevalt. Lootsitava laeva ja lootsi vahel peab olema pidev raadioside.
§ 61. Lootsimise lõpetamine
(1) Laeva lootsimine lõpeb, kui laev on:
1) ankrus või sildunud või
2) kohustusliku lootsimise piirkonnast väljunud.
(2) Loots võib hüdrometeoroloogiliste olude tõttu lahkuda laevalt enne selle väljumist kohustusliku lootsimise piirkonnast, kui kapten sellega nõustub.
(3) Kui lootsil ei ole lootsimise sihtkohas võimalik temast sõltumata põhjusel laevalt lahkuda või kui kapten soovib lootsimise jätkamist, tasub lootsi lootsimise lähtekohta tagasisõidu kulud reeder.
(4) Pärast lootsimise lõpetamist märgib kapten käesoleva seaduse §-s 67 nimetatud lootsikviitungile:
1) lootsimise lõpetamise aja ja koha;
2) lootsimisel läbitud meremiilid;
3) märkused, mida kapten peab vajalikuks.
§ 62. Lootsi kohustused ja vastutus
(1) Lootsi ülesandeks on kaptenile laeva juhtimisel nõu anda.
(2) Loots on kohustatud:
1) kontrollima enne laevale saabumist laeva süvist ja vabaparrast;
2) esitama kaptenile tema nõudmisel lootsi kutsetunnistuse;
3) tutvuma laeva kontroll-lehega. Kui loots avastab, et laeva seisund erineb kontroll-lehe sissekannete kohasest seisundist ja laeva tegelik seisund vähendab meresõiduohutust, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama tööandjale, kes peab lootsi avastatud puudused tegema kohe teatavaks Veeteede Ametile;
4) esitama lootsimiskava enne lootsimise alustamist ning teavitama laeva kaptenit lootsimispiirkonna hüdrograafilistest, navigatsioonilistest, meteoroloogilistest ja muudest oludest;
5) kontrollima enne laeva sadamast väljumist, kas laeval ei ole sadamast väljumise keeldu;
6) jälgima lootsimispiirkonna mere- ja kaldamärkide seisundit;
7) teatama esimesel võimalusel oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile meresõitu ohustavast muutusest või takistusest lootsimispiirkonnas;
8) teatama esimesel võimalusel oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile lootsitava laevaga juhtunud õnnetusest või vigastusest, mille on lootsitav laev tekitanud teisele laevale, sadamaobjektile või navigatsioonimärgile;
9) teatama oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile merereostusest.
(3) Kui laevaõnnetuse korral tõestatakse, et õnnetuse on põhjustanud lootsi tahtlik tegevus või tema tegevusetus või ekslik nõuanne, mida järgides ei saanud laeva kapten laevaõnnetust ette näha, vastutab loots.
(4) Laeva kontroll-lehe vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 63. Lootsi õigused
Lootsil on õigus:
1) saada laeva lootsimiseks vajalikku informatsiooni laeva kaptenilt ja sadamakaptenilt;
2) kasutada laeva side- ja navigatsioonivahendeid;
3) kontrollida lootsikviitungi täitmise õigsust;
4) tasuta toitlustamisele ja majutamisele laeval;
5) kaasa võtta lootsiõpilane, kellel on lootsi õigused, välja arvatud kaptenile informatsiooni ja nõuannete andmise õigus.
§ 64. Lootsi õigus keelduda laeva lootsimisest
(1) Enne lootsimise alustamist või lootsimise ajal on lootsil õigus keelduda laeva lootsimisest, kui:
1) laeva süvis, kogupikkus või laius on suurem, kui selles lootsimise piirkonnas on lubatud;
2) laeva kapten ei täida lootsi põhjendatud nõudmisi;
3) lootsimise alustamine või jätkamine seaks ohtu lootsitava laeva ning laeval olevad inimesed ja laeval oleva vara või teised laevaliikluses osalejad või vähendaks ümbruskonna turvalisust.
(2) Loots peab hoiatama kaptenit vahetu navigatsioonilise ohu eest, hoolimata sellest, et loots on lootsimisest keeldunud.
(3) Kui kapteni tegevus lootsimise piirkonnas on kehtiva korraga vastuolus, peab loots nõudma rikkumise kohest lõpetamist. Kapteni keeldumise korral peab loots sellest viivitamata teatama oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile.
(4) Lootsil ei ole õigust kapteni nõusolekuta lahkuda laevalt enne, kui laev on ohutult ankurdatud, kai äärde kinnitatud või kohustusliku lootsimise piirkonnast väljunud või kui teda on asendanud teine loots.
(5) Lootsimisest keeldumise korral peab loots sellest kohe teatama tööandjale ja sadamakaptenile.
(6) Kui kapten on keeldunud laeval oleva lootsi teenustest kohustusliku lootsimise piirkonnas, peab loots jääma laevale uue lootsi saabumiseni.
§ 65. Kapteni kohustused ja vastutus
(1) Kapten on kohustatud korraldama lootsi kiire ja ohutu laevale vastuvõtmise ning laevalt lahkumise.
(2) Lootsi viibimine laeval ei vabasta kaptenit laeva juhtimise vastutusest.
(3) Lootsi teenuseid kasutav kapten vastutab laeva juhtimise eest ka siis, kui tema nõusolekul annab loots laeva juhtimiseks vajalikke juhiseid otse täitjale.
(4) Kapten vastutab selle eest, et lootsile edastataks teave laeva omaduste ja muude iseärasuste kohta, mis on olulised laeva lootsimisel.
(5) Lootsi teenuseid kasutav kapten vastutab lootsi ja lootsiõpilase ohutuse eest nende laevale saabumise, laeval viibimise ja laevast lahkumise ajal.
§ 66. Kapteni õigus keelduda lootsi teenuste kasutamisest
Kapten võib loobuda laevale saadetud lootsi nõuannete kasutamisest, kui ta leiab, etnõuandedei vasta tegelikule olukorrale või et loots ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Sel juhul peab ta nõudma teise lootsi saatmist laevale.
§ 67. Lootsikviitung
(1) Laevale saabunud loots on kohustatud esitama kaptenile täitmiseks lootsikviitungi, mille kapten täidab ja kinnitab oma allkirjaga.
(2) Lootsikviitungi vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 68. Lootsitasu
(1) Lootsitasu määramise ja maksmise korra ning soodustuste kohaldamise alused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(2) Kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsimise eest maksab reeder lootsitasu.
(3) Kui kapten on tellinud lootsi laevale selles laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, ja loobub lootsi teenustest, maksab reeder lootsitasu kehtestatud tariifi järgi.
(4) Reeder, kelle laev on vabastatud kohustuslikust lootsimisest ega kasuta lootsiteenust, ei maksa lootsitasu.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
14. peatükk LAEVAÕNNETUSTE JUURDLUS
§ 69. Laevaõnnetuse mõiste
(1) Laevaõnnetus on sündmus, mille tagajärg on:
1) laeva käitamisest tingitud inimese surm;
2) laeva käitamisest inimesele põhjustatud tervisekahjustus, mille ravimiseks on vigastuse saamisest arvates seitsme ööpäeva jooksul vaja saada vähemalt 72 tunni pikkust haiglaravi;
3) laeva meresõiduomaduste või sisevetel sõiduomaduste kaotus või laevahukk;
4) vigastuse tekitamine oma laevale või teisele laevale;
5) vigastuse tekitamine kaldaehitisele või navigatsioonimärgile;
6) pukseeritava laeva või muu pukseeritava objekti meresõiduomaduste või sisevetel sõiduomaduste kaotus;
7) keskkonnareostus.
(2) Laevaõnnetusena ei võeta arvele laeva või selle seadme vigastust või riket, mis ei põhjusta laeva meresõiduomaduste või sisevetel sõiduomaduste kaotust, kui lisaülevaatuse või volitatud klassifikatsiooniühingu inspekteerimise tulemusena ei peatata tunnistuste kehtivust ja kui laeva ei ole vaja kohe remontida või kui kaldaehitist või navigatsioonimärki ei viida ekspluatatsioonist välja.
§ 70. Laevaõnnetuse juurdluse eesmärk
Laevaõnnetuse juurdluse eesmärk on:
1) selgitada laevaõnnetuse asjaolud, põhjused ja tagajärjed;
2) juurdlustulemuste põhjal kavandada laevaõnnetuste vältimise meetmed.
§ 71. Laevaõnnetuse juurdluse korraldaja
(1) Kui laevaõnnetusega kaasneb inimohver või ulatuslik keskkonnareostus, korraldab laevaõnnetuse juurdluse Vabariigi Valitsuse moodustatud komisjon.
(2) Kui laevaõnnetusega ei kaasne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagajärgi, korraldab juurdluse oma pädevuse kohaselt Veeteede Amet või Keskkonnainspektsioon. Juurdluse korral ilmneda võiva huvide konflikti korral moodustab juurdluskomisjoni majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(3) Kui laevaõnnetus seisneb üksnes käesoleva seaduse § 69 lõike 1 punktis 2 nimetatud sündmuses, korraldatakse juurdlus kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seadusega (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78). Kui laevaõnnetus seisneb üksnes käesoleva seaduse § 69 lõike 1 punktis 7 nimetatud sündmuses, korraldab juurdluse Keskkonnainspektsioon.
(4) Kerge laevaõnnetuse korral võib Veeteede Ameti peadirektor reederi taotlusel volitada laevaõnnetuse juurdluse korraldamise reederile, pannes talle juurdluskokkuvõtte esitamise kohustuse.
(5) Väikelaevaga toimunud laevaõnnetuse juurdluse korraldab Veeteede Amet juhul, kui seda taotleb väikelaeva omanik. Kui väikelaevaga toimunud laevaõnnetusega kaasneb inimohver, korraldab juurdluse politsei kriminaalmenetlust sätestavate seaduste kohaselt.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 72. Laevaõnnetusest teatamine
(1) Laevaõnnetuse korral on kapten kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama reederile, kes sellest viivitamata teatab Veeteede Ametile ja juhul, kui õnnetusega kaasneb merereostus Eesti vetes, ka Piirivalveametile. Välisriigi lippu kandva laeva kapten või agent on kohustatud riigipiiri seaduses (RT I 1994, 54, 902; 1997, 77, 1315; 1999, 25, 365; 2000, 86, 550; 2001, 23, 126) sätestatud korras teatama Eesti vetes toimunud laevaõnnetusest Piirivalveametile, kes teatab sellest Veeteede Ametile.
(2) Veeteede Amet on kohustatud Eesti territoriaal- või sisemerel või sisevetel toimunud laevaõnnetusest teatama õnnetuse piirkonnas olevatele laevadele, kui õnnetus võib takistada laevaliiklust.
(3) Kui laevaõnnetus toimub välisriigi territoriaal- või sisemerel või sisevetel, peab kapten või reeder lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusele õnnetusest teatama ka Eesti Vabariigi konsulile või saatkonnale selles riigis ja selle riigi mereadministratsioonile.
§ 73. Laevaõnnetuse juurdluskokkuvõte
(1) Laevaõnnetuse kohta koostab juurdluskokkuvõtte laevaõnnetuse juurdluse korraldaja.
(2) Laevaõnnetuse juurdluskokkuvõttes peavad sisalduma:
1) laevaõnnetuse toimumise aeg, koht ja asjaolud;
2) laevaõnnetusele eelnenud reisi kulgu kajastavad andmed;
3) laevaõnnetuse põhjuslike seoste kirjeldus;
4) asjaosaliste tegevuse kirjeldus;
5) hinnang selle kohta, kas laev ja laevapere vastavad õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetele;
6) laevaõnnetuse tagajärgede kirjeldus ja laevaõnnetuse liigitus;
7) laevaõnnetuse põhjused;
8) laevaõnnetuse järeldused;
9) ettepanekud.
§ 74. Välisriigi lippu kandva laevaga toimunud õnnetus
Välisriigi lippu kandva laevaga Eesti Vabariigi territoriaal- või sisemerel, sisevetel või sadamas toimunud õnnetuse juurdlus korraldatakse käesoleva peatüki sätete kohaselt, kui välisriigi mereadministratsiooniga ei ole kokku lepitud teisiti.
§ 75. Laevaõnnetuste liigitamine, juurdlemine ja arvelevõtmine
Laevaõnnetuste liigitamise, juurdlemise ja arvelevõtmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
15. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE JA LAEVA KASUTAMISE PIIRANGUD
§ 76. Riikliku järelevalve asutused
(1) Käesoleva seaduse alusel teostavad meresõiduohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle riiklikku järelevalvet Veeteede Amet ja teistes seadustes nimetatud riikliku järelevalve asutused.
(2) Veeteede Ameti järelevalveametniku pädevuses on riiklik järelevalve laevade ja väikelaevade üle.
(3) Veeteede Ameti järelevalveametniku ametitõendi vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Järelevalveametniku ametitõendi väljastab Veeteede Ameti peadirektor.
(4) Riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule tuleb kontrollimiseks võimaldada vaba pääs sadamasse, laevaehitus- ja laevaremondiettevõttesse või muusse käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas tooteid valmistavasse või teenuseid osutavasse ettevõttesse ning laevale ja laevaruumidesse.
(5) Laeva kapten on kohustatud riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut tehnilise ülevaatuse või kontrollimise ajal abistama ning andma talle vajalikku informatsiooni.
(6) Välisriigi lippu kandvaid laevu kontrolliva järelevalveametniku kvalifikatsiooninõuded ja välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise korra ning laevakontrolli akti vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
(7) Veeteede Ameti järelevalveametniku ametipalga määraks on riigiteenistujate ühtse palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär.
(8) Veeteede Ameti ametnik kannab teenistuskohustusi täites vormiriietust.
(9) Veeteede Ameti ametniku vormiriietuse kirjelduse ja eraldusmärgid kehtestab Vabariigi Valitsus.
(10) Eesti riigilippu kandvate välisriigis viibivate laevade suhtes kohaldatava riikliku järelevalve kohustused võib Vabariigi Valitsus panna Eesti välisesindusele.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
§ 77. Riikliku järelevalve eesmärk ja objekt
(1) Riikliku järelevalve eesmärk on:
1) tagada laevade, väikelaevade ja muude veesõidukite meresõiduohutus ja sisevetel sõidu ohutus;
2) vältida laevadelt ja väikelaevadelt merekeskkonna ning sisevete reostust;
3) tagada laevadel töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimine töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt;
4) tagada laevadel tervisekaitsenõuete järgimine.
(2) Riikliku järelevalve objekt on:
1) laeva ja väikelaeva kere, mehhanismide, seadmete ning varustuse merekõlblikkus;
2) laeva nõuetekohane mehitatus;
3) laeva nõuetekohane lastimine;
4) laeva elukeskkonna nõuetekohasus;
5) laeva ja väikelaeva pääste- ning tuletõrjevahendite ja avariiseadmete nõuetekohasus;
6) laeva vastavus töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele;
7) laeva vastavus tervisekaitsenõuetele;
8) muude laeva ja väikelaeva organisatsiooniliste ja tehniliste asjaolude nõuetekohasus.
(3) Riikliku järelevalve asutus kontrollib ülevaatustevahelisel ajal, kas:
1) laeva tunnistused kehtivad;
2) laeva seadmed, mehhanismid, päästevahendid ja varustus on komplektsed ning korras;
3) laev on mehitatud nõuetekohaselt;
4) laev on lastitud või ballastitud nõuetekohaselt;
5) laeval järgitakse laevapere elukeskkonna kohta kehtestatud nõudeid;
6) laevapere oskab häireolukorras laeval tegutseda;
7) laeval täidetakse keskkonnaohutusnõudeid;
8) laeval järgitakse muid meresõiduohutusnõudeid.
§ 78. Laeva sadamast väljumise keeld
(1) Veeteede Ameti järelevalveametnik võib keelata Eesti riigilippu kandval laeval ja välisriigi lippu kandval laeval sadamast väljuda järgmistel juhtudel:
1) kapten keelab laeva kontrollimise;
2) laev ei ole merekõlblik või sisevetel sõidukõlblik;
3) laev ei ole nõuetekohaselt mehitatud ega nõuetekohaselt varustatud;
4) laev ei ole nõuetekohaselt lastitud või ballastitud või last ei ole nõuetekohaselt kinnitatud;
5) laeval on lubatust rohkem reisijaid;
6) laeval on avastatud olulisi töötervishoiu-, tööohutus- või tervisekaitsenõuete rikkumisi;
7) kapten keeldub laeva tunnistusi kontrollimiseks esitamast;
8) laeva tunnistused puuduvad või on aegunud;
9) tekilaadungi või viljalaadungiga laeval puudub püstuvusarvutus;
10) merel pukseerimiseks puudub pukseerimisarvutus, kui see on nõutud, või ei täideta muid pukseerimise nõudeid;
11) rikutakse keskkonnaohutusnõudeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduse avastanud riikliku järelevalve asutus, loots või sadamakapten teeb Veeteede Ametile ettepaneku laev sadamas kinni pidada.
(3) Veeteede Ameti järelevalveametniku otsus keelata laeval sadamast väljuda peab sisaldama kinnipidamise aluse ja ettekirjutuse selle kohta, mida on vaja teha puuduste kõrvaldamiseks.
(4) Riikliku järelevalve asutusel on õigus keelata laeva ruumide, seadmete ja töövahendite kasutamine, kui nende seisund ohustab laevapere liikmete või reisijate elu või tervist.
(41) Riikliku järelevalve asutusel on õigus kõrvaldada isik ajutiselt laeva või väikelaeva juhtimiselt liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 93, 565; 2002, 38, 234) §-s 201 sätestatud alusel ja korras.
(5) Kui laeval on keelatud sadamast väljuda, on Veeteede Amet kohustatud sellest viivitamata teatama piirivalvele, tollile ja sadamakaptenile.
(6) Kapten on kohustatud teatama Veeteede Ametile laeva kontrollimisest, avastatud puudustest ja laeva kinnipidamisest välissadamas.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.01.2003]
§ 79. Riikliku järelevalve asutuse ettekirjutused
(1) Kui laeva puudused ei anna alust keelata laeval sadamast väljuda, võib riikliku järelevalve asutuse ametiisik või Veeteede Ameti järelevalveametnik teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutusi. Puuduste kõrvaldamise tähtajad ja viited seaduse või muu õigusakti sättele, mida rikuti, märgib Veeteede Ameti järelevalveametnik laevakontrolli akti.
(2) Laevakontrolli akti vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
16. peatükk VASTUTUS
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.01.2003]
§ 80. Meretranspordi liiklusnõuete rikkumine
Meretranspordis kehtestatud laevade sadamasse tuleku ja sadamast väljumise nõuete või laevade sadamavetes seismise ja liiklemise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 81. Laevade kokkupõrke vältimise nõuete rikkumine
Laevade kokkupõrke vältimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 82. Reisijate ohutusnõuete rikkumine mere- ja siseveetranspordis
(1) Reisijate nimekirja koostamise korra või laevale lubatust suurema arvu reisijate võtmise, samuti reisijate laevalemineku, teeloleku ja mahatuleku ohutust tagavate nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 83. Ohutu liikluse nõuete rikkumine siseveetranspordis
Siseveetranspordi laevade sulengutes, reididel ja sadamates liiklemise ja seismise, mitme aluse ja parve pukseerimise nõuete, laevade laadimise, lossimise ja veoste ladustamise korra rikkumise, samuti sadama- ja hüdrotehniliste rajatiste, seadeldiste ja seadmete kahjustamise või laevade registreerimise ning nende tehnilise ülevaatuse korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 84. Nõuetekohase loata tuukritööde tegemine
Nõuetekohase loata tuukritööde tegemise, samuti nende tööde ajal signaalide andmise eeskirjade järgimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
§ 85. Tõkkeparvede ja palgisadamate ülesseadmise ning paigaldamise korra rikkumine
Tõkkeparvede ja palgisadamate ülesseadmise ning paigaldamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 86. Navigatsioonimärkide hävitamine, rikkumine ja ümberpaigutamine
Navigatsioonimärkide hävitamise, rikkumise ja maharebimise eest, samuti nende ümberpaigutamise eest veeteetöötajate loata – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 87. Kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamine väljaspool selleks ettenähtud kohta
Kalatõkete ja muude kalapüügiseadmete paigaldamise eest väljaspool selleks määratud kohti ja veetee tehnilise teenistusega kooskõlastamata – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 88. Veesõiduki juhtimine joobeseisundis
Veesõiduki, sealhulgas väikelaeva juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
§ 89. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest
Isiku, sealhulgas veesõiduki juhtimise õigust mitteomava isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
§ 90. Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumine sisevee- või meretranspordis
(1) Siseveetranspordis või meretranspordis ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumise, samuti lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe edastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 91. Meretranspordivahendite kasutamise nõuete rikkumine
Laevade sisseseade rikkumise, samuti laevades selleks mitteettenähtud kohtades suitsetamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
§ 92. Meretranspordi signalisatsiooni- ja siderajatiste ning -seadeldiste kahjustamine
Meretranspordi signalisatsiooni- ja siderajatiste ning -seadeldiste kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 93. Mere- ja siseveetranspordivahendite ja nende sadamate registreerimise, arvestuse ja kasutamise nõuete rikkumine
(1) Mere- ja siseveetranspordivahendite, sealhulgas väikelaevade ja nende sadamate registreerimise, arvestuse ja kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud:
1) varaline kahju või
2) oht inimeste tervisele või keskkonnale, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
§ 94. Territoriaalvetes ning piiriveekogul sõitmise ja viibimise nõuete rikkumine
Territoriaalvetes ning piiriveekogul sõitmise ja viibimise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
§ 941. Meresõiduohutusnõuete rikkumine
Meresõiduohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati oht laevale või selle reisijatele või mõnele teisele laevale, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 942. Laeva lubatud süvisest ülelaadimine
Laeva lubatud süvisest ülelaadimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 943. Laeva reisiks ettevalmistamata jätmine
Laeva reisiks ettevalmistamata jätmise eest, kui see tõi kaasa tagajärje, mis põhjustas laeva kinnipidamise Eesti või välisriigi sadamas, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 944. Laevadokumentideta või aegunud laevadokumentidega laevaga meresõit
Laevadokumentideta või aegunud laevadokumentidega laevaga meresõidu eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
§ 945. Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumine
Logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete rikkumise või neisse ebaõigete andmete kandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 946. Meresõiduohutuse riiklikule järelevalveorganile laevadokumentide esitamisest keeldumine
Meresõiduohutust kontrollima volitatud riiklikele järelevalveametnikele laevadokumentide esitamisest keeldumise või laeva või selle lasti kohta valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 947. Laevaliikluse korraldamise süsteemis kehtestatud liiklemise või teadete edastamise korra rikkumine
Laevaliikluse korraldamise süsteemis kehtestatud liiklemise või teadete edastamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 948. Laevaõnnetuse või laeva tühiseisaku põhjustamine lootsimisel
Lootsimisel lootsitava laeva laevaõnnetuse või tühiseisaku põhjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 949. Lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavast muutusest, lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmine
Lootsimisel oma tööandjale, Veeteede Ametile ja sadamakaptenile lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavatest muutustest või takistustest või lootsitava laevaga juhtunud laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 9410. Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe saamiseks võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi esitamine
Meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe saamiseks võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi esitamine eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
§ 9411. Laevatunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamine
(1) Laevatunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 9412. Laeva mehitamisel tervisekontrollinõude rikkumine
(1) Tervisekontrolli läbimata jätnud laevapere liikmega laeva mehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§ 9413. Kohustusliku lootsimise piirkonnas liiklemine lootsi laevale tellimata
(1) Laevasõidu eest kohustusliku lootsimise piirkonnas ilma lootsi laevale tellimata, kui laev ei ole vabastatud kohustuslikust lootsimisest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 9414. Laevaõnnetusest või laeva vigastusest või rikkest teatamata jätmine
(1) Veeteede Ametile laevaõnnetusest või avastatud vigastusest või rikkest, mis avaldab mõju laeva merekõlblikkusele või sisevetel sõidukõlblikkusele, teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 9415. Tunnistuseta laeva kasutamine
Merekõlblikkuse tunnistuseta või sõidukõlblikkuse tunnistuseta meresõidu või sisevetel sõidu, samuti reisijateveo tunnistuseta või rahvusvaheliste konventsioonidega ettenähtud tunnistuseta või aegunud või kehtetu tunnistusega sõidu eest juriidilise isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 9416. Tunnustamise nõude rikkumine
Juriidilise isiku poolt toodete valmistamise või teenuste osutamise eest käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas ilma Veeteede Ameti tunnustamiseta – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.
§ 9417. Ohutu mehitatuse nõuete rikkumine
(1) Laeva, mille laevapere liikmete arv või laevapere koosseis ei vasta ohutu mehitatuse tunnistusega kehtestatud laevapere miinimumkoosseisule, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud erand, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 9418. Diplomi või kutsetunnistuse puudumine
Juriidilise isiku poolt laevapere liikme, kellel puudub ametikoha järgi nõutav diplom või meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnitusleht, tööle rakendamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§ 9419. Laeva korduv kinnipidamine
Juriidilist isikut, kelle Eesti riigilippu kandev laev on viimase 12 kuu jooksul laevakontrolli ajal kaks korda kinni peetud, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 9420. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 80–9419 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 80–9419 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veeteede Amet.
17. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 95. Käesoleva seaduse rakendamise erisused
(1) Käesoleva seaduse § 12 lõike 3 teine lause kehtib nende laevade kohta, mis omandatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist.
(2) Käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 ja § 32 lõikes 2 nimetatud tunnistused kuuluvad ümbervahetamisele uuele vormile vastavate tunnistuste vastu laeva järgmisel täisülevaatusel.
Facebook
X.com