HALDUSÕIGUSRahvastikuõigus

Teksti suurus:

Välismaalaste seadus

Välismaalaste seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.01.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:15.01.2004
Avaldamismärge:

Välismaalaste seadus

Vastu võetud 08.07.1993
RT I 1993, 44, 637
jõustumine 12.07.1993

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
18.05.1994RT I 1994, 41, 65810.06.1994
27.06.1995RT I 1995, 57, 98121.07.1995
18.02.1997RT I 1997, 19, 30609.07.1997
01.07.1997RT I 1997, 53, 83721.07.1997
24.09.1997RT I 1997, 73, 120226.10.1997
21.10.1998RT I 1998, 98, 157501.04.1999
15.02.1999RT I 1999, 25, 36501.01.2000
17.02.1999RT I 1999, 27, 39501.10.1999
terviktekst RT paberkandjalRT I 1999, 50, 548
16.06.1999RT I 1999, 54, 58223.06.1999
21.09.1999RT I 1999, 71, 68601.10.1999
17.11.1999RT I 1999, 88, 80810.12.1999
15.12.1999RT I 1999, 101, 90031.12.1999
21.03.2000RT I 2000, 25, 14829.03.2000
11.04.2000RT I 2000, 33, 19704.05.2000
17.05.2000RT I 2000, 40, 25401.08.2000
17.01.2001RT I 2001, 16, 6816.02.2001
05.03.2001RT III 2001, 7, 7505.03.2001 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. märtsi 2001. a otsus nr 3-4-1-2-01 tunnistab välismaalaste seaduse § 12 lõike 4 punkti 10 ja § 12 lõike 5 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, mis ei anna võimalust teha erandit elamisloa andmiseks või pikendamiseks välismaalasele, kes on olnud või kellest on põhjust arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses.
06.06.2001RT I 2001, 58, 35212.07.2001
12.06.2002RT I 2002, 56, 35101.10.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
16.10.2002RT I 2002, 90, 52101.01.2003
20.11.2002RT I 2002, 102, 599jõustub Eesti Vabariigi liitumisel Euroopa Liiduga
18.12.2002RT I 2003, 4, 2001.05.2003, osaliselt 01.03.2003
17.12.2003RT I 2003, 88, 59408.01.2004
21.06.2004RT III 2004, 20, 22421.06.2004 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. juuni 2004. a otsus nr 3-4-1-9-04 tunnistab välismaalaste seaduse § 12 lõike 4 punkti 1 ja § 12 lõike 5 põhiseadusevastaseks osas, mis ei näe pädevale riigiasutusele ette kaalutlusõigust elamisloa andmisest keeldumisel valeandmete esitamise tõttu.
03.07.2012RT I, 09.07.2012, 103.07.2012 - Riigikohtu üldkogu kohtuotsus tunnistab kuni 1. oktoobrini 2010 kehtinud välismaalaste seaduse § 12³ lg 5 koostoimes sama seaduse § 12 lg 9 p-ga 4 põhiseadusvastaseks osas, milles need keelasid ilma kaalutlusõiguseta anda tähtajalise elamisloa välismaalaste seaduse § 12³ lg 1 p-s 3 sätestatud alusel.

Lähtudes Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevatest õigustest ja vabadustest,
arvestades, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa,
tuginedes vajadusele tagada Eestis elavatele välismaalastele rahvusvaheliselt tunnustatud staatus ja määratleda välismaalaste kohustused,
soovides luua seadusega kaitstuse tunde nii ajutiselt kui ka alaliselt Eestis elavatele välismaalastele, on vastu võetud käesolev seadus.

I. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus reguleerib välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis viibimise, elamise ja töötamise ning välismaalaste õigusliku vastutuse aluseid.

  (2) Euroopa Liidu kodaniku ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodaniku ning nende perekonnaliikmete Eestis viibimise aluseid reguleerib Euroopa Liidu kodaniku seadus.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 2.  Volitatud asutused
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

  (1) Käesolevast seadusest tulenevaid toiminguid sooritavad Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutused.

  (2) [Kehtetu - RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 3.  Välismaalane

  (1) Välismaalane on käesoleva seaduse mõistes isik, kes ei ole Eesti kodanik.

  (2) Pagulaste Eestis viibimise kord sätestatakse eraldi seadusega.

§ 4.  Alaline elanik

  (1) Alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba.

  (2) Alalise elaniku määratlus käesoleva seaduse tähenduses ei laiene õigusaktidele, mis on vastu võetud enne käesoleva seaduse jõustumist.

§ 41.  Alaealine laps

  Alaealine laps käesoleva seaduse tähenduses on alla 18-aastane isik. Alaealiseks lapseks ei loeta isikut, kes on abielus või omab eraldi perekonda või elab iseseisvat elu.

§ 42.  Püsiv elamine Eestis

  Püsivaks Eestis elamiseks loetakse Eesti kodaniku või Eestis elamisluba omava välismaalase Eestis viibimist vähemalt 183 päeva aastas.
[RT I 2002, 56, 351 - jõust. 01.10.2002]

§ 43.  Legaalne sissetulek

  Legaalseks sissetulekuks loetakse seaduslikult teenitud töötasu, seaduslikust äritegevusest või omandist saadavat tulu, pensioni, stipendiumi, elatist, välisriigi poolt makstavaid toetusi, samuti legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete poolt tagatud ülalpidamist.
[RT I 2002, 56, 351 - jõust. 01.10.2002]

§ 5.  Välismaalase õigused ja kohustused

  (1) Eestis viibivale välismaalasele tagatakse Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused, kui põhiseaduses, käesolevas ja muudes seadustes või Eesti välislepingutes ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Välismaalasele kindlustatakse rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused.

  (3) Eestis viibiv välismaalane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ning täitma Eesti õigusakte.

II. peatükk SISSERÄNDE PIIRARV 

§ 6.  Sisserände piirarv

  (1) Aastane sisserände piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,05% Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus. Sisserände piirarvu raames võib siseminister kehtestada määrusega piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata isikuid, kellel on õigus asuda Eestisse väljaspool sisserände piirarvu või kelle suhtes sisserände piirarv ei kehti.

  (2) Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse väljaspool sisserände piirarvu.

  (21) Sisserännu piirarvu alla ei arvata:
  1) Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasat, kellele antakse elamisluba § 12 2. lõike alusel;
  2) Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase alaealist ja täisealist last, vanemat ja vanavanemat ning eestkostetavat, kellele antakse elamisluba § 12 1. lõike punkti 3 alusel.

  (3) Sisserände piirarv ei kehti Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanike suhtes.
[RT I 2002, 102, 599 - jõust. Eesti Vabariigi liitumisel Euroopa Liiduga]

  (4) Siseminister võib majandus- ja kommunikatsiooniministri, rahandusministri, kultuuriministri või haridus- ja teadusministri motiveeritud ettepaneku alusel arvata sisserände piirarvu alt välja konkreetse isiku, kelle Eestisse saabumine on vajalik, lähtudes riiklikust huvist majanduse, hariduse, teaduse või kultuuri arendamisel.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

III. peatükk  
[Kehtetu]

IV. peatükk VIISA, ELAMIS- JA TÖÖLUBA 

§ 9.  Üldalused

  (1) Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Eestis töötamiseks peab välismaalasel olema tööluba, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused on:
  1) elamisluba;
  2) viisa, sellega Eestis viibimiseks ettenähtud tähtaja jooksul;
  3) välislepingust tulenev õigus Eestis viibida;
  4) Vabariigi Valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis viibida;
  5) vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida .

  (11) Välismaalase, kes on taotlenud elamisloa kehtivusajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras elamisloa pikendamist või alalist elamisluba, viibimine Eestis on seaduslik kuni tema taotluse suhtes otsuse tegemiseni.

  (12) Eesti lennujaama transiiditsooni sisenemiseks ja seal viibimiseks peab välismaalasel olema Vabariigi Valitsuse kehtestatud juhtudel viisa.

  (13) Välismaalane, kes on selle välisriigi kodanik, kellega on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või kelle puhul Eesti on ühepoolselt loobunud viisanõudest, võib Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva kuue kuu jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti.

  (2) Välismaalane taotleb viisat või tähtajalist elamisluba Eesti välisesindusest, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

  (21) Erandkorras võidakse viisa anda piiripunktis järgmistel juhtudel:
  1) välisriigi ametliku delegatsiooni või diplomaatilise tava kohaselt sellega võrdsustatud delegatsiooni koosseisu kuuluvale välismaalasele ja delegatsiooni saatvale välismaalasele - välisministri poolt volitatud ametniku otsusel;
  2) välismaalasele, kelle Eestisse lubamine põhineb välislepingul, - siseministri poolt volitatud ametniku otsusel;
  3) rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunkti saabunud eestlasele - siseministri poolt volitatud ametniku otsusel;
  4) välismaalasele, kes saabub Eestisse Vabariigi Valitsuse liikme kutsel, - siseministri otsusel;
  5) välismaalasele, kelle riiki lubamist nõuavad tungivad ja ettenägematud asjaolud, - siseministri otsusel.

  (22) Erandkorras piiripunktis antud viisa annab õiguse ühekordseks sisenemiseks Eestisse ja selle kehtivusaeg ei või ületada 15 päeva.

  (23) Erandkorras piiripunktis viisa andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Kodakondsus- ja Migratsiooniametist võib tähtajalist elamisluba taotleda:
  1) iga eestlane ning tema abikaasa ja alaealine laps;
  2) Eesti kodaniku abikaasa ja alaealine laps;
  3) Eestis elamisloa alusel elavast välismaalasest põlvnevale alla üheaastasele lapsele;
  4) välismaalane, kes saabub Eestisse valitsusasutuse kutsel koostöö- või abiprogrammi täitmiseks;
  5) välismaalane, kes viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel ja taotleb uut tähtajalist elamisluba;
  6) välismaalane, kellele on selleks Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt erandina luba antud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses;
  7) käesoleva seaduse § 6 3. ja 4. lõikes nimetatud välismaalane ning tema abikaasa ja alaealine laps;
  8) välismaalane, kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki.

  (31) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 5 nimetatud õigust ei ole välismaalasel, kellel on elamisluba õppimiseks ning kes taotleb elamisluba töötamiseks.

  (4) [Kehtetu]

  (5) Elamisloa või tööloa andmise või andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule või vaide kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.

  (6) Vähemalt 15-aastane alaealine võib käesolevast seadusest tulenevaid toiminguid teha iseseisvalt. Alaliselt välisriigis elav alaealine võib tähtajalise elamisloa ja tööloa taotluse isiklikult esitada vanema notariaalselt kinnitatud nõusolekul.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.03.2003 ja 01.05.2003]

§ 10.  Viisa

  (1) Viisa on välismaalasele antav luba Eestisse sisenemiseks rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunkti kaudu ja Eestis viibimiseks viisas ettenähtud aja jooksul, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

  (11) Välismaalasele võidakse anda viisa sisenemiseks Eesti lennujaama transiiditsooni, seal viibimiseks ja sealt lahkumiseks viisas näidatud tingimustel. Nimetatud viisa ei anna välismaalasele õigust Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks.

  (12) Viibimisaja pikendamise taotlemiseks ja viibimisaja pikendamise vormistamiseks peab taotleja või tema esindaja pöörduma isiklikult Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse .

  (2) Vabariigi Valitsus kehtestab viisaeeskirja, mis reguleerib viisade taotlemist, väljaandmist, pikendamist ja kehtetuks tunnistamist ning määratleb viisa liigid ja eeskirja täitmist tagavate asutuste pädevuse, ning sõlmib välisriikidega viisavaba liikumise kokkuleppeid.

  (3) Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses on välisministril ja siseministril õigus anda määrusi viisaeeskirja rakendamiseks.

  (4) Vabariigi Valitsus kehtestab riikide loetelu, kelle kodanikud on Eestis viisanõudest ühepoolselt vabastatud.

  (5) Viisakutsete, viisataotluste ja viisa pikendamise taotluste ning nende suhtes tehtud otsuste, kehtetuks tunnistatud ja parandatud viisade ning viisat omavate välismaalaste piiriületuste kohta peetakse riiklikku viisaregistrit.

  (6) Viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seadust.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 11.  Elamisluba

  (1) Elamisluba on:
  1) tähtajaline, mis antakse kehtivusega kuni viis aastat;
  2) alaline.

  (2) Tähtajalist elamisluba pikendatakse välismaalase taotluse alusel, kui elamisloa andmise alus ei ole ära langenud ja puudub elamisloa pikendamisest keeldumise alus ja kui elamisloa pikendamine on põhjendatud.

  (3) Antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg välismaalasele, kes on püsivalt viibinud Eestis tähtajalise elamisloa alusel vähemalt kümme aastat järjest, on viis aastat ja seda pikendatakse välismaalase taotluse alusel viieks aastaks korraga, välja arvatud juhul, kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba või selle pikendamist lühemaks ajaks.

  (4) Tähtajalise elamisloa taotluse esitamiseks ja elamisloa andmete reisidokumenti kandmiseks peab välismaalane isiklikult pöörduma selleks pädevasse asutusse.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 12.  Elamisloa andmise alused

  (1) Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele:
  1) töötamiseks;
  11) ettevõtluseks;
  2) õppimiseks õppeasutuses vastavalt õppeasutuse taotlusele;
  3) elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde;
  4) kelle püsiv legaalne sissetulek tagab tema äraelamise Eestis;
  5) kelle elamisloa taotlus põhineb välislepingul.

  (2) Välismaalasele, kes on abielus Eestis alaliselt elava isikuga, võib anda tähtajalise elamisloa.

  (3) Alalise elamisloa võib anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on Eestis kehtiv elamisluba, elukoht ja püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Alalist elamisluba ei anta välismaalasele, kes on saanud Eestis elamisloa käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 1 või 2 alusel.

  (31) Alalise elamisloa võib anda Eestis elava Eesti kodaniku või Eestis alalise elamisloa alusel elava välismaalase alaealisele lapsele, välja arvatud juhul, kui ta elab välisriigis ja soovib elama asuda Eestisse.

  (32) Elamisloa pikendamise või alalise elamisloa andmise täiendavaks tingimuseks on Eesti elukoha registreerimine rahvastikuregistris.

  (4) Elamisluba ei anta ega pikendata välismaalasele:
  1) kes on esitanud valeandmeid (sealhulgas oma varasema tegevuse kohta) viisa, elamis- või tööloa taotlemisel või nende pikendamise taotlemisel;
[RT III 2004, 20, 224 - jõust. 21.06.2004 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. juuni 2004. a otsus nr 3-4-1-9-04 tunnistab välismaalaste seaduse § 12 lõike 4 punkti 1 ja § 12 lõike 5 põhiseadusevastaseks osas, mis ei näe pädevale riigiasutusele ette kaalutlusõigust elamisloa andmisest keeldumisel valeandmete esitamise tõttu.]
  2) kes eijärgipõhiseaduslikku korda ning ei täida Eesti seadusi;
  3) kelle tegevus on olnud või on põhjendatud alus arvata, et see on olnud või on suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;
  4) kes on õhutanud või õhutab või on põhjendatud alus arvata, et ta on õhutanud või õhutab rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist või vägivalda;
  5) kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
  6) kes on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses;
  7) kes on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud;
  8) keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;
  9) kelle kohta on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse, et ta on seotud narkootikumide või psühhotroopsete ainete või isikute ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri, et ta kuulub terroristlikku ühendusse või on toime pannud terroristliku akti või et ta on seotud rahapesuga;
  10) kes töötab või on põhjendatud alus arvata, et ta töötab välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses, või ta on olnud või on põhjendatud alus arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses ning tema vanus, auaste või muud asjaolud ei välista tema kutsumist teenistusse tema kodakondsusjärgse riigi julgeoleku- või relvajõududesse või teistesse relvastatud formeeringutesse;
[RT III 2001, 7, 75 - jõust. 05.03.2001 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. märtsi 2001. a otsus nr 3-4-1-2-01 tunnistab välismaalaste seaduse § 12 lõike 4 punkti 10 ja § 12 lõike 5 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, mis ei anna võimalust teha erandit elamisloa andmiseks või pikendamiseks välismaalasele, kes on olnud või kellest on põhjust arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses.]
  11) kes on saanud või on põhjendatud alus arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonideks või diversiooni või sabotaaži alal või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada illegaalsete relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel;
  12) kes on osalenud või on põhjendatud alus arvata, et ta on osalenud karistusoperatsioonides tsiviilelanikkonna vastu;
  13) kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid;
  14) käesoleva lõike punktides 6, 7, 10, 11 ja 12 nimetatud isiku abikaasale ja alaealisele lapsele;
  15) kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld.

  (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 5-8 ja 14 loetletud välismaalasele võidakse erandina anda tähtajaline elamisluba ja seda pikendada, kui tema suhtes ei ole tuvastatud käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 1-4, 9-13 ja 15 nimetatud asjaolu.
[RT III 2001, 7, 75 - jõust. 05.03.2001 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5. märtsi 2001. a otsus nr 3-4-1-2-01 tunnistab välismaalaste seaduse § 12 lõike 4 punkti 10 ja § 12 lõike 5 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, mis ei anna võimalust teha erandit elamisloa andmiseks või pikendamiseks välismaalasele, kes on olnud või kellest on põhjust arvata, et ta on olnud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses.]
[RT III 2004, 20, 224 - jõust. 21.06.2004 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. juuni 2004. a otsus nr 3-4-1-9-04 tunnistab välismaalaste seaduse § 12 lõike 4 punkti 1 ja § 12 lõike 5 põhiseadusevastaseks osas, mis ei näe pädevale riigiasutusele ette kaalutlusõigust elamisloa andmisest keeldumisel valeandmete esitamise tõttu.]

  (6) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 1-4, 6 ja 8-13 loetletud asjaolusid käsitletakse ohuna Eesti riigi julgeolekule.

  (7) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktid 6, 7 ja 10 ei laiene NATO liikmesriigi kodanikule ning sama lõike punkt 14 tema perekonnaliikmetele.

  (8) Elamisloa andmisest keeldutakse, kui taotluse suhtes otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud.

  (9) Elamisloa andmisest ja pikendamisest keeldutakse, kui:
  1) elamisloa andmise või pikendamise alus on ära langenud;
  2) välismaalane ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud elamisloa andmise või pikendamise tingimustele;
  3) elamisloa andmise või pikendamise taotlus ei ole põhjendatud;
  4) isik on võtnud kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda, saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu elamispinna välismaal või saanud Eestist lahkumiseks toetust.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]
[RT I, 09.07.2012, 1 - jõust. 03.07.2012 - Riigikohtu üldkogu kohtuotsus tunnistab kuni 1. oktoobrini 2010 kehtinud välismaalaste seaduse § 12³ lg 5 koostoimes sama seaduse § 12 lg 9 p-ga 4 põhiseadusvastaseks osas, milles need keelasid ilma kaalutlusõiguseta anda tähtajalise elamisloa välismaalaste seaduse § 12³ lg 1 p-s 3 sätestatud alusel.]

§ 121.  Elamisloa andmine abikaasa juurde elama asumiseks

  (1) Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele elama asumiseks Eestis püsivalt elava Eesti kodanikust abikaasa või alalise elamisloa alusel ja vähemalt viis aastat Eestis elanud välismaalasest abikaasa juurde, kui abikaasade vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne ning elamisloa taotlus on põhjendatud.

  (2) Kui välismaalane taotleb elama asumist Eestis elava abikaasa juurde, peab tema abikaasa omama püsivat legaalset sissetulekut, mis tagab perekonna ülalpidamise Eestis, või peab abikaasade ühine püsiv legaalne sissetulek tagama perekonna ülalpidamise Eestis, perekonnal peab olema registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis ning välismaalasel peab olema kindlustusleping, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise, taotletava elamisloa kehtivusajal.

  (3) Välismaalasele, kes on olnud abielus Eestis seaduslikult elava isikuga vähem kui kolm aastat, antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada ühte aastat ja seda elamisluba võidakse pikendada järgneval kolmel aastal mitte kauemaks kui üheks aastaks korraga. Välismaalasele, kes on olnud abielus Eestis seaduslikult elava isikuga vähemalt kolm aastat, antava elamisloa kehtivusaeg ei tohi ületada kolme aastat ning seda pikendatakse mitte kauemaks kui kolmeks aastaks korraga.

  (4) Elamisloa andmisest elama asumiseks Eestis seaduslikult elava abikaasa juurde keeldutakse, kui Eestis elav abikaasa või elamisluba taotlenud välismaalane eivastaseaduses sätestatud tingimustele või ei ole täidetud muu elamisloa andmise tingimus või elamisloa taotlus ei ole põhjendatud.

  (5) Elamisloa taotluse elama asumiseks Eesti kodanikust abikaasa juurde võib lugeda põhjendamatuks ka juhul, kui Eestis elaval abikaasal on võimalik elama asuda oma abikaasa kodakondsusjärgsesse riiki või asukohariiki või abikaasadel on võimalik elama asuda mõnda teise riiki.

  (6) Abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisluba võib pikendada, kui abielu ja perekonna sissetulek vastab 1. ja 2. lõikes nimetatud tingimustele ning puudub alus elamisloa pikendamisest keeldumiseks.

  (7) Elamisloa taotlus elama asumiseks Eestis elava välismaalasest abikaasa juurde loetakse põhjendamatuks, kui elamisluba taotlev välismaalane ja abikaasa, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, ei tõenda, etneilei ole võimalik elama asuda ühisesse kodakondsusjärgsesse riiki ega elamisluba taotleva välismaalase kodakondsusjärgsesse riiki või asukohariiki.

  (8) Abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisluba tunnistatakse kehtetuks või keeldutakse selle pikendamisest, kui:
  1) elamisloa andmise alus või põhjus on ära langenud;
  2) abielu on lõppenud;
  3) abikaasa või abikaasad ei ela püsivalt Eestis;
  4) kui vähemalt üks 2. lõikes nimetatud tingimus ei ole täidetud.

  (9) Abikaasa juurde elama asumiseks antud elamisloa võib 8. lõikes nimetatud alusel kehtetuks tunnistada nelja aasta jooksul elamisloa andmisest arvates.

  (10) Välismaalasele, kes on saanud elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde, võib anda § 12 3. lõikes nimetatud tingimustel alalise elamisloa, kui abielu on kestnud vähemalt viis aastat.

  (11) Abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks samaaegselt selle abikaasa elamisloa kehtetuks tunnistamisega, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti.
[RT I 2002, 56, 351 - jõust. 01.10.2002]

§ 122.  Elamisloa andmine õppimiseks

  (1) Elamisloa õppimiseks võib anda välismaalasele õppimiseks algkoolis, põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis, nimetatud õppeasutustes korraldatavatel ettevalmistuskursustel osalemiseks, ülikoolis või rakenduskõrgkoolis teadus- või uurimistöö tegemiseks või rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni poolt vahendatud praktikal osalemiseks (edaspidi õppimine).

  (2) Elamisloa õppimiseks taotlemisel esitab õppeasutus või üliõpilasorganisatsioon Kodakondsus- ja Migratsiooniametile dokumendi, mis kinnitab välismaalase õppima asumist ning millest nähtub õppe, kursuse, teadus- või uurimistöö või praktika nimetus ja eeldatav kestus.

  (3) Elamisloa õppimiseks võib välismaalasele anda kuni üheks aastaks, kuid mitte kauemaks kui õppimise eeldatav kestus.

  (4) Välismaalast, kellele antakse elamisluba õppimiseks, ei arvata sisserände piirarvu alla.

  (5) Välismaalasele võib anda elamisloa õppimiseks, kui välismaalasel on püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, eluruum Eestis ja kindlustusleping, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise taotletava elamisloa kehtivusajal.

  (6) Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates.

  (7) Elamisloa õppimiseks andmisest võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keelduda, kui käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 5. lõikes sätestatud tingimused ei ole täidetud või esineb muu elamisloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu.

  (8) Elamisluba õppimiseks võib pikendada kuni üheks aastaks, kui välismaalane jätkab õppimist, käesoleva paragrahvi 1., 2., 5. ja 6. lõikes nimetatud tingimused on püsivalt täidetud, tal on tegelik eluruum Eestis ning ei esine elamisloa pikendamisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Õppimiseks antud elamisloa kehtivusaeg ei või ületada kuut aastat kokku.

  (9) Õppimiseks antud elamisloa pikendamisest keeldutakse või elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui selle andmise alus on ära langenud, välismaalane ei vasta käesoleva paragrahvi 1., 2., 5. ja 6. lõikes sätestatud tingimustele või tema suhtes esineb muu elamisloa pikendamisest keeldumise või elamisloa kehtetuks tunnistamise alus või välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat kohustust.

  (10) Välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, võib ilma tööloata Eestis töötada õppekavakohase õppepraktika eesmärgil või käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud praktika eesmärgil.

  (11) Käesoleva paragrahvi 10. lõikes sätestamata juhtudel võib välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, Eestis töötada üksnes tööloa alusel ja õppetöövälisel ajal tingimusel, etvälismaalasetöötamine ei takista õppimist.

  (12) Elamisloa õppimiseks alusel Eestis viibitud aega ei arvestata alalise elamisloa saamiseks vajaliku Eestis elamise aja hulka, kui välismaalane on saanud hiljem elamisloa muul alusel.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 123.  Elamisloa andmine elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde

  (1) Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks Eesti kodanikust või alalise elamisloa alusel ja vähemalt viis aastat Eestis elanud välismaalasest lähedase sugulase juurde järgmistel juhtudel:
  1) alaealise lapse elama asumiseks Eestis püsivalt elava vanema juurde;
  2) täisealise lapse elama asumiseks Eestis püsivalt elava vanema juurde, kui laps ei ole tervisliku seisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema;
  3) vanema või vanavanema elama asumiseks Eestis püsivalt elava täisealise lapse või lapselapse juurde, kui ta vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või muus riigis ning tema või tema Eestis seaduslikult viibiva lapse või lapselapse püsiv legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis;
  4) eestkostetava elama asumiseks Eestis püsivalt elava eestkostja juurde, kui eestkostja püsiv legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis.

  (2) Elamisloa andmisel 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul arvestatakse eelkõige alaealise lapse õiguste ja huvidega. Elamisluba ei anta, kui lapse Eestisse elama asumine kahjustab tema õigusi ja huve ning tema õiguslik, majanduslik või sotsiaalne seisund võib Eestisse elama asumisel halveneda.

  (3) Lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, peab olema registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis ning ta on kohustatud kandma 1. lõike punktides 2–4 nimetatud välismaalase hooldus- ja ravikulud.

  (4) 1. lõike punktides 2–4 nimetatud välismaalasel peab olema taotletava elamisloa kehtivusajal kindlustusleping, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise.

  (5) Elamisloa andmisest elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde keeldutakse, kui Eestis elav lähedane sugulane või elamisluba taotlenud välismaalane eivastaseaduses sätestatud tingimustele või ei ole täidetud muu elamisloa andmise tingimus.
[RT I, 09.07.2012, 1 - jõust. 03.07.2012 - Riigikohtu üldkogu kohtuotsus tunnistab kuni 1. oktoobrini 2010 kehtinud välismaalaste seaduse § 12³ lg 5 koostoimes sama seaduse § 12 lg 9 p-ga 4 põhiseadusvastaseks osas, milles need keelasid ilma kaalutlusõiguseta anda tähtajalise elamisloa välismaalaste seaduse § 12³ lg 1 p-s 3 sätestatud alusel.]

  (6) Elamisluba, mis on antud elama asumiseks Eestis elava lähedase sugulase juurde, tunnistatakse kehtetuks või keeldutakse selle pikendamisest, kui:
  1) elamisloa andmise alus või põhjus on ära langenud;
  2) lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, või välismaalane ei ela püsivalt Eestis;
  3) lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, eitagamõjuva põhjuseta 1. lõike punktides 2–4 nimetatud välismaalase ülalpidamist Eestis või 3. või 4. lõikes nimetatud tingimus ei ole täidetud.

  (7) Alaealise lapse elamisluba ei või kehtetuks tunnistada ega keelduda selle pikendamisest, kui see ei ole kooskõlas lapse õiguste ja huvidega.

  (8) Välismaalasele, kes on saanud elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde, võib anda § 12 3. lõikes nimetatud tingimustel alalise elamisloa, kui ta on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (9) Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks samaaegselt selle lähedase sugulase elamisloa kehtetuks tunnistamisega, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti.

  (10) 1. lõike punktis 1 nimetatud välismaalase suhtes ei kohaldata 6. lõikes sätestatut pärast tema täisealiseks saamist.
[RT I 2002, 56, 351 - jõust. 01.10.2002]

§ 124.  Elamisloa andmine välismaalasele, kelle legaalne sissetulek tagab tema äraelamise

  (1) Välismaalasele, kelle legaalne sissetulek tagab tema äraelamise, võidakse anda tähtajaline elamisluba kuni kaheks aastaks, kui elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve. Nimetatud välismaalasele ei anta Eestis töötamiseks tööluba.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalase elamisluba võidakse pikendada kahe aasta võrra, kui elamisloa pikendamisel tema legaalne sissetulek tagab tema äraelamise ja kui elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve.

§ 13.  Eestis töötamise õiguslikud alused

  (1) Välismaalasel peab olema elamisluba töötamiseks või tööluba tegevuseks Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muuks tegevuseks teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise poole asukohast või elukohast (edaspidi töötamine), kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti.

  (2) Seadusliku aluseta Eestis viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada.

  (3) Välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui välismaalasel puudub elamisluba töötamiseks, tööluba või välismaalane ei ole töötamist selleks ettenähtud korras registreerinud, välja arvatud välislepingus või seaduses otseselt ettenähtud juhtudel.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 131.  Tööluba

  (1) Tööluba on luba, millega antakse välismaalasele õigus Eestis töötada tööloas määratud tähtaja jooksul.

  (2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet võib anda tööloa välismaalasele, kellel on elamisluba. Välismaalasele antava tööloa kehtivusaeg ei või ületada tema elamisloa kehtivusaega. Tööloa kehtivusaega võib pikendada elamisloa kehtivusaja lõpuni.

  (3) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keeldub tööloa andmisest, kui välismaalasel puudub Eestis elamise luba või esinevad muud asjaolud, mis on aluseks tööloa andmisest keeldumisele.

  (4) Ilma tööloata võib Eestis töötada välismaalane:
  1) kellel on alaline elamisluba;
  2) kes on kinnipeetav, vanglas viibimise ajal;
  3) kellel on elamisluba töötamiseks, loas määratud tingimustel;
  4) kes on vedurimeeskonna liige, vedurit või rongi teenindava personali liige või autojuht sõitjate või veose kohaletoimetamiseks riigipiiri ületades, kui välismaalasel puudub Eestis elukoht ning välismaalase tööandjal puudub Eestis tegevuskoht ning välismaalasel on Eestis viibimiseks seaduslik alus.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 132.  Lühiajaline Eestis töötamine

  (1) Ilma tööloata võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis viibimiseks, välja arvatud elamisluba, ja kelle töötamine on siseministri poolt määrusega sätestatud korras enne tööle asumist registreeritud Kodakondsus- ja Migratsiooniametis ning see ei ületa kuut kuud aasta jooksul, järgmistel juhtudel:
  1) õpetaja või õppejõuna töötamiseks Eestis koolitusluba omavas õppeasutuses selle õppeasutuse kutsel;
  2) loominguliseks või teaduslikuks tegevuseks, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus;
  3) töötamiseks Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmiseks;
  4) välismaise otseinvesteeringu teostamiseks, Eestis välismaa äriühingu filiaali asutamiseks või ümberpaiknemise korras esindusõiguse või juhtimisfunktsiooni teostamiseks Eestis registreeritud äriühingus, mis kuulub rahvusvahelisse kontserni;
  5) sportlane, treener, spordikohtunik või sporditöötaja erialaseks tegevuseks vastava spordialaliidu kutsel;
  6) ekspert, nõustaja, konsultant, seadmete paigaldaja, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus;
  7) tegevuseks riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse osalusega rahvusvahelise koostööprogrammi raames;
  8) töötamiseks põllumajandussaaduste töötlemisega seotud hooajatöödel;
  9) töötamiseks lapsehoidja või koduabilisena;
  10) töötamiseks kutseõppe eesmärgil praktika korras;
  11) välisriigi diplomaatilise esinduse teenindamiseks Välisministeeriumi loal.

  (2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet keeldub välismaalase Eestis töötamise registreerimisest või tunnistab Eestis töötamise registreerimise kehtetuks, kui välismaalane ei vasta käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tingimustele.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 133.  Elamisloa andmine töötamiseks

  (1) Elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus Eestis viibida töötamise eesmärgil elamisloas määratud tingimustel.

  (2) Elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele töötamiseks Eestis registreeritud tööandja juures töökohal, mida ei ole kahe kuu jooksul avaliku konkursi korras ja riiklikku töövahendusteenust kasutades täidetud esitatavate kvalifikatsiooni- ja kutseoskusnõuetele vastava Eesti kodaniku või Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega.

  (3) Tööandja taotlusel võib Tööturuamet anda tööandjale loa töökoha täitmiseks välismaalasega, kui tööandja ei ole käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimusel ja korras leidnud sobivat kandidaati ning töökoha täitmine välismaalasega on, arvestades olukorda tööturul, põhjendatud.

  (4) Tööandja kinnituse olemasolul välismaalase töölevõtmise kohta võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kooskõlastatult Tööturuametiga anda välismaalasele elamisloa töötamiseks tööleasumiseks töökohal, mille täitmiseks on tööandjal Tööturuameti luba, kui välismaalasel on töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, tervis, töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised, talle elamisloa andmine on põhjendatud ning tema suhtes ei esine muid elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.

  (5) Elamisluba töötamiseks antakse tööandja poolt tagatud töötamise ajaks Eestis kehtivusajaga kuni kaks aastat.

  (6) Elamisloas töötamiseks määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Välismaalasel on keelatud töötada Eestis elamisloaga töötamiseks, milles ei ole tingimusi kindlaks määratud.

  (7) Elamisloa andmiseks töötamiseks peab välismaalase töötasu võimaldama tema äraelamise Eestis ja tal peab olema kindlustusleping, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise taotletava elamisloa kehtivusajal.

  (8) Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates.

  (9) Elamisluba töötamiseks võib pikendada, kui on jätkuvalt täidetud elamisloa andmise aluseks olevad tingimused, välismaalasel on tegelik eluruum Eestis ja välismaalase senine tegevus on olnud vastavuses elamisloa andmise tingimustega.

  (10) Elamisloa töötamiseks andmisest keeldutakse, kui ei ole täidetud käesoleva paragrahvi 2.– 4. ja 7. lõikes sätestatud tingimused, tööandjal on maksuvõlgnevusi, kehtiv karistus ebaseadusliku töötamise võimaldamise eest, ta ei ole täitnud seadusega sätestatud teavitamiskohustust või on muul põhjusel põhjendatult alust kahelda tema usaldusväärsuses või välismaalase suhtes esineb muu elamisloa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu.

  (11) Elamisloa töötamiseks pikendamisest keeldutakse või elamisluba töötamiseks tunnistatakse kehtetuks, kui esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise aluseks olev asjaolu, välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat kohustust või elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud.

  (12) Käesoleva paragrahvi 2.– 4. lõiget kohaldamata võib Kodakondsus- ja Migratsiooniamet anda elamisloa töötamiseks välismaalasele:
  1) kes on vaimulik, nunn või munk usulise ühenduse kutsel kooskõlastatult Siseministeeriumiga;
  2) kes on Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanik;
  3) kellel on välislepingust tulenev õigus töötada Eestis ilma tööloata;
  4) paragrahvi 132 1. lõike punktides 1–5, 7 ja 11 nimetatud tegevuseks.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 134.  Elamisloa andmine ettevõtluseks

  (1) Elamisloa ettevõtluseks võib anda välismaalasele, kellel on osalus äriühingus või kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, kui äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja on registreeritud Eesti äriregistris, ettevõtlus on vajalik, lähtudes riiklikust huvist Eesti majanduse arendamisel, ning välismaalase elama asumine Eestisse on ettevõtlusele oluline.

  (2) Elamisloa ettevõtluseks võib anda välismaalasele, kellel on piisavad rahalised vahendid ettevõtluseks Eestis, sealhulgas vähemalt 1 000 000 krooni tema kontrolli all olevat kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis, äriplaani kirjeldus, millest nähtub äritegevuse iseloom, ulatus ning vajamineva personali suurus, kvalifikatsioon ja oskused. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks nõutava Eestisse investeeritud kapitali suurus on vähemalt 250 000 krooni.

  (3) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet võib anda välismaalasele elamisloa ettevõtluseks, kui käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud tingimused on täidetud ning välismaalase püsiv legaalne sissetulek tagab tema äraelamise Eestis ning välismaalasel on kindlustusleping, mis võimaldab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise taotletava elamisloa kehtivusajal.

  (4) Välismaalane peab oma elukoha Eestis registreerima rahvastikuregistris ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumisest või Eestis viibimisest arvates.

  (5) Välismaalane, kellele on antud elamisluba ettevõtluseks, ei tohi Eestis töötada teise isiku alluvuses. Välismaalane, kellele on antud elamisluba ettevõtluseks äriühingus osalemise eesmärgil, võib töötada elamisloaga kindlaksmääratud äriühingus juhtimisfunktsiooni täitmiseks.

  (6) Elamisloaga ettevõtluseks määratakse kindlaks ettevõtja tegevusalad ja vajadusel tegevuspiirkond.

  (7) Välismaalane, kellele on antud elamisluba ettevõtluseks, on kohustatud teavitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametit käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud elamisloa andmise aluseks olnud asjaolude muutumisest, raskustest võetud kohustuste täitmisel või võetud kohustuste täitmise võimatusest.

  (8) Elamisluba ettevõtluseks võib pikendada, kui on jätkuvalt täidetud elamisloa andmise aluseks olevad tingimused, välismaalasel on tegelik eluruum Eestis ja välismaalase senine tegevus on olnud vastavuses elamisloa andmise ja pikendamise tingimustega.

  (9) Elamisloa andmisest ettevõtluseks või selle pikendamisest keeldutakse või elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui elamisloa andmise või pikendamise tingimused ei ole täidetud või välismaalane, esitatud äriplaan, äripartnerid või esitatud rahalised allikad ei ole usaldusväärsed.

  (10) Elamisloa pikendamisest keeldutakse või see tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase senine tegevus ei ole vastavuses äriplaaniga, käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustega või välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat kohustust.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 14.  Elamis- ja tööloa lõppemine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Elamis- ja tööluba lõpeb:
  1) tähtaja saabumisel;
  2) välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisel või taastamisel;
  3) välismaalase surma või surnuks tunnistamise korral.

  (2) Elamis- ja tööluba tunnistatakse kehtetuks:
  1) käesoleva seaduse § 12 4. lõikes ning 9. lõike punktides 1 ja 2 loetletud juhtudel;
  2) välismaalase isikliku sooviavalduse alusel;
  3) välismaalase viibimisel väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aasta jooksul kokku juhul, kui välismaalane ei ole registreerinud oma eemalviibimist Eestist Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 141.  Elamis- ja töölubade andmise korraldamine

  (1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:
  1) elamis- ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise korra ja selle täitmist tagavate valitsusasutuste ja vastavate valitsusasutuste ametnike pädevuse;
  2) käesolevas seaduses sätestatud legaalse sissetuleku määrad;
  3) käesoleva seaduse § 15 1. ja 2. lõikes nimetatud informeerimise korra.

  (2) Siseminister kehtestab määrusega:
  1) elamis- ja tööloa taotluste ning nende pikendamise taotluste vormid;
  2) elamis- ja tööloa andmete välismaalase reisidokumenti kandmise ja kande annulleerimise vormid;
  3) elamis- ja tööloa uude reisidokumenti ülekandmise korra.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 142.  Elamis- ja tööloa andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise pädevus

  (1) Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus otsustab tähtajalise ja alalise elamisloa ning tööloa andmise või andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise.

  (2) Vabariigi Valitsus otsustab erandina elamisloa andmise, andmisest keeldumise või elamisloa pikendamisest keeldumise, kui taotleja on «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (RT II 1995, 46, 203) artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti poolt aktsepteeritud nimekirjas.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

V. peatükk TEADAANDMINE 

§ 15.  Teavitamine

  (1) Välismaalane on kohustatud teavitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametit järgmistest asjaoludest:
  1) perekonnaseisu muutumisest, kui perekonnaseisu muutumine on registreeritud välisriigis;
  2) kriminaalkorras karistamisest, kui välismaalasele on määratud karistus välisriigi õiguskaitseorgani poolt;
  3) elamisloas töötamiseks kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest ja lepingu lõpetamisest, kui välismaalasele on antud elamisluba töötamiseks.

  (2) Tööandja on kohustatud teavitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametit elamisloas töötamiseks kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest ja lepingu lõpetamisest, kui välismaalasele on antud elamisluba töötamiseks.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 151.  Kontrolli teostamine

  (1) Välismaalasel on kohustus tõendada viisa, elamisloa ja tööloa andmise ja pikendamise aluseks olevaid asjaolusid.

  (2) Välismaalasel, välismaalase perekonnaliikmel ning muul asjassepuutuval isikul on kohustus anda kodakondsus- ja migratsiooniametniku või konsulaarametniku nõudmisel kirjalikke ja suulisi seletusi käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolude kohta.

  (3) Kodakondsus- ja migratsiooniametnikul, tööturuametnikul või politseiametnikul on õigus Eestis viibimise või töötamise seadusliku aluse taotlemise, omamise, pikendamise taotlemise või kehtetuks tunnistamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks küsitleda välismaalast, tema perekonnaliikmeid, tema Eestisse kutsujat ja muid asjassepuutuvaid isikuid ning siseneda isiku loal tema eluruumi.

  (4) Välismaalane on kohustatud tema Eestis viibimise või töötamise seaduslikkuse kontrollimiseks esitama politseiametniku, piirivalveametniku või kodakondsus- ja migratsiooniametniku nõudmisel isikut tõendava dokumendi ning Eestis viibimise ja töötamise seaduslikku alust tõendava dokumendi.

  (5) Välismaalane, tööandja ja muud asjassepuutuvad isikud on kohustatud tõendama politseiametniku või kodakondsus- ja migratsiooniametniku nõudmisel välismaalase Eestis töötamise asjaolusid ning Eestis töötamiseks seadusliku aluse taotlemise, pikendamise või omamise aluseks olevaid asjaolusid.

  (6) Tööandja on kohustatud viivituseta võimaldama kodakondsus- ja migratsiooniametnikul või politseiametnikul juurdepääsu tööruumidesse, töötajatele, andmetele ja dokumentidele, mis puudutavad antud tööandja juures töötavaid välismaalasi. Tööandja juures teostatud kontrolle arvestatakse tööandja usaldusväärsuse hindamisel, kui elamisluba taotletakse töötamiseks selle tööandja juures.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 16.  Välismaalase väljasaatmine ning tema kohta arvestuse pidamine

  (1) [Kehtetu]

  (2) Välismaalast võidakse kohustada Eesti Vabariigi territooriumilt välja sõitma ning keelata sissesõit Eestisse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (RT I 1998, 98/99, 1575) sätestatud korras.

  (3) Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase kohta peetakse arvestust kuni tema Eestist lahkumiseni või Eestis elamisloa saamiseni. Arvestuse pidamise kord ja arvestuskaardi vorm kehtestatakse siseministri määrusega.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 161.  Välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumisega seotud kulude kandmine

  (1) Välismaalane või isik, kelle kutsel välismaalane saabus Eestisse (edaspidi kutsuja), on kohustatud kandma välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulud, sealhulgas transpordikulud, mis kantakse seoses välismaalase Eestist väljasaatmisega. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on välismaalane või kutsuja kohustatud hüvitama riigile nimetatud kulud.

  (2) Isik, kes transportis või kelle esindaja transportis välismaalase, kellel puudus Eesti piirile saabumisel Eestis viibimise seaduslik alus või piiriületamist võimaldav dokument (edaspidi vedaja), on kohustatud Eesti piirilt tagasisaadetava välismaalase toimetama tagasi samasse kohta, kust vedaja välismaalase transpordivahendile võttis, või välismaalase asukohariiki. Selle võimatusel on vedaja kohustatud hüvitama riigile välismaalase Eestis viibimise ja Eestist lahkumisega seotud kulud.

  (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kulude riigile hüvitamata jätmisel nõutakse kulud sisse kulud kandnud valitsusasutuse poolt kohtu korras.

  (4) Välismaalase Eestisse kutsumiseks loa andmisel, välismaalasele Eestis viibimiseks seadusliku aluse andmisel ja tema Eestisse sisenemise lubamisel võib Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus nõuda käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks välismaalase, kutsuja või vedaja garantiid Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses ja korras. Nõuetekohase garantii puudumisel keeldutakse välismaalase Eestisse kutsumiseks loa andmisest, välismaalasele Eestis viibimiseks seadusliku aluse andmisest ja tema Eestisse sisenemiseks loa andmisest .

  (5) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kulude hüvitamise korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus. Vahendid riigi poolt käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud kulude kandmiseks nähakse ette Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuste eelarves.

V1. peatükk VASTUTUS 

§ 162.  Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele eluaseme võimaldamine

  (1) Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele Eestis eluaseme võimaldamise või temaga üürilepingu sõlmimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.03.2003]

§ 163.  Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase Eestis töölevõtmine

  (1) Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase töölevõtmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.03.2003]

§ 164.  Välismaalase ilma seadusliku aluseta Eestis töötamine

  Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase poolt Eestis töötamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.03.2003]

§ 165.  [Kehtetu - RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.03.2003]

§ 166.  Välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimine

  Välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.03.2003]

§ 167.  Välismaalase transiittsooni, riigipiirile või ajutisele kontrolljoonele toimetamine

  Transporditeenust osutava juriidilise isiku poolt Eestis või transiittsoonis viibimiseks seaduslikku alust mitteomava välismaalase transiittsooni, riigipiirile või ajutisele kontrolljoonele vahetu toimetamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.03.2003]

§ 168.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 162–164, 166 ja 167 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 162–164, 166 ja 167 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) politseiprefektuur;
  2) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.

  (3) Paragrahvides 166 ja 167 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Piirivalveamet.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.03.2003]

VI. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 17.  Isikukood

  Välismaalasele, kellele on antud elamisluba, antakse isikukood rahvastikuregistri seaduses (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173; 2002, 41, 254; 53, 336; 57, 355; 61, 375; 102, 599) sätestatud korras.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 171.  Välismaalase ravikindlustatus

  Välismaalasel ei pea olema seaduses sätestatud kindlustuslepingut, mis tagaks tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise, ajal, kui välismaalane on ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377) kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik, või välislepingus sätestatud juhul.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 172.  Tõend vaktsineerimise kohta

  Nakkushaiguste leviku tõkestamiseks peab Eestisse saabumiseks või Eestis viibimiseks seaduslikku alust taotlev välismaalane Vabariigi Valitsuse sätestatud juhtudel esitama tõendi vaktsineerimise kohta vastavalt Eesti immuniseerimiskava nõuetele või immuunsust tõendava seroloogilise uuringu vastuse Eestis vaktsineeritavate nakkuste suhtes.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 173.  Tähtaja ennistamise keeld

  Tähtajalise elamisloa pikendamise, tööloa pikendamise ning alalise elamisloa taotlemiseks ettenähtud tähtaega ei ennistata, kui elamisloa või tööloa kehtivusaeg on lõppenud.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 18.  Välisesinduste töötajad

  Välisriikide diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste töötajate ja nende perekonnaliikmete viibimise ja töötamise Eestis sätestavad välislepingud ja muud rahvusvahelise õiguse aktid.

§ 181.  Vanglas viibivad välismaalased

  Eestis vanglas viibival välismaalasest kinnipeetaval ei pea olema Eestis viibimiseks käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud seaduslikku alust.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 19.  Elamis- ja töölubade register

  Elamis- ja tööloa ning nende pikendamise taotluste, Eestisse elama asumise kutsete, elamis- ja tööloa kehtetuks tunnistamise taotluste, elamis- ja tööloa andmete uude reisidokumenti ülekandmise taotluste, Eestist eemalviibimise registreerimise taotluste ning nende suhtes tehtud otsuste, samuti elamis- ja tööloa kehtetuks tunnistamise otsuste kohta peetakse riiklikku elamis- ja töölubade registrit.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 20.  Enne 1995. aasta 12. juulit elamisluba taotlenud välismaalase õiguslikud tagatised

  (1) Välismaalasele, kes on taotlenud elamisluba enne 1995. aasta 12. juulit ja kellele on elamisluba antud ning kes ei kuulu välismaalaste seaduse § 12 4. lõikes nimetatud välismaalaste hulka, säilivad varasemates Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused.

  (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud välismaalane ei vaja tema tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul Eestis töötamiseks tööluba ning tal on õigus taotleda alalist elamisluba Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras alates 1998. aasta 12. juulist. Taotlus alalise elamisloa saamiseks tuleb esitada vähemalt üks kuu enne välismaalasele antud tähtajalise elamisloa lõppemist.

§ 21.  Sisserände piirarvu mittekohaldamine

  Väljaspool sisserände piirarvu võib elamisloa anda välismaalasele, kellele elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ja ei ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki.

§ 22.  Kohaliku omavalitsuse kohustus elamisloa vormistamisel

  Kohalik omavalitsus on kohustatud jälgima, et omavalitsuse territooriumil viibiva välismaalase elamisluba oleks vormistatud vastavalt käesolevale seadusele ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale ning tähtajaks. Vastasel juhul on kohalik omavalitsus kohustatud sellest informeerima Kodakondsus- ja Migratsiooniametit.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 23.  Tööandja kohustused

  (1) Tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis töötamiseks seaduslik alus.

  (2) Tööandjal on keelatud sõlmida lepingut töötamiseks välismaalasega, kellel puudub seaduslik alus Eestis töötamiseks.

  (3) Tööandja on kohustatud lõpetama lepingu välismaalasega, kellel puudub seaduslik alus Eestis töötamiseks.
[RT I 2003, 4, 20 - jõust. 01.05.2003]

§ 231–236.  [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 24.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 25.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevast.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json