HALDUSÕIGUSPensionide eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

KOHTUMENETLUSÕIGUSKriminaalmenetlus

Teksti suurus:

Jälitustegevuse seadus (lühend - JTS)

Jälitustegevuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.02.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2004
Avaldamismärge:

Jälitustegevuse seadus

Vastu võetud 22.02.1994
RT I 1994, 16, 290
jõustumine 18.03.1994

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.01.1995RT I 1995, 15, 17302.03.1995
27.06.1996RT I 1996, 49, 95526.07.1996
22.10.1997RT I 1997, 81, 136101.01.1998
02.12.1997RT I 1997, 93, 155703.01.1998
06.05.1998RT I 1998, 47, 69807.06.1998
14.05.1998RT I 1998, 50, 75315.06.1998
13.05.1998RT I 1998, 51, 75619.06.1998
11.06.1998RT I 1998, 61, 98116.07.1998
21.10.1998RT I 1998, 98, 157501.04.1999
29.10.1998RT I 1998, 101, 166330.11.1998
26.01.1999RT I 1999, 16, 27128.02.1999
25.02.1999RT I 1999, 31, 42501.01.2000
15.12.1999RT I 1999, 95, 84501.01.2000
19.04.2000RT I 2000, 35, 22201.07.2000
16.05.2000RT I 2000, 40, 25105.06.2000
13.12.2000RT I 2000, 102, 67107.01.2001
20.12.2000RT I 2001, 3, 901.04.2001
20.12.2000RT I 2001, 7, 1701.03.2001
06.06.2001RT I 2001, 58, 35312.07.2001
12.06.2002RT I 2002, 56, 35001.09.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
17.12.2003RT I 2003, 88, 59101.01.2004
17.12.2003RT I 2004, 2, 705.02.2004

§ 1. Seaduse ülesanne

  Käesoleva seaduse ülesanne on:
 1) jälitustegevuse tingimuste ja korra sätestamine Eesti Vabariigi, Eesti kodanike ning teiste riikide ja isikute julgeoleku tagamiseks, nende vastaste kuritegude avastamiseks ja tõkestamiseks, Eesti kodanike ja teiste isikute põhiseaduslike õiguste tagamiseks;
 2) Eesti kodanike ja teiste isikute põhiseaduslike õiguste selliste põhiseadusega kooskõlas olevate piirangute sätestamine, mis on hädavajalikud käesoleva paragrahvi punktis 1 loetletud ülesannete täitmiseks;
 3) Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmine, mis nõuab jälitustegevust ja mis ei ole vastuolus käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 loetletud ülesannetega.

§ 11. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2. Jälitustegevuse mõiste

 (1) Jälitustegevus on käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud jälitusametkondade avalik ja salajane tegevus käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

 (2) Jälitustegevus, mida ei teosta käesoleva seaduse §-6 sätestatud jälitusametkonnad, samuti jälitustegevus, mida teostavad jälitusametkonnad, kuid mida ei teostata käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel ja korras või mis ei järgi käesolevas seaduses sätestatud jälitustegevuse eesmärki, on ebaseaduslik.

§ 3. Jälitustegevuse eesmärk

 (1) Jälitustegevuse eesmärk on koguda andmeid ja teha muid käesolevas seaduses lubatud toiminguid, mis on vajalikud:
 1) ettevalmistatavate või toimepandavate kuritegude tõkestamiseks;
 2) toimepandud kuritegude avastamiseks, kuriteo toime pannud isikute tagaotsimiseks, kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ning muude kriminaalmenetluses olulise tähtsusega asjaolude selgitamiseks;
 3) tagaotsitava kinnipidamiseks ning teadmata kadunuks jäänud isiku asukoha kindlakstegemiseks;
 4) käesoleva seaduse § 9 1. lõike punktis 5 ja 2. lõikes ettenähtud juhtudel.

 (2) Jälitustegevust käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud eesmärgil võib teostada päringute täitmiseks, mis tulenevad Eesti Vabariigi välislepingutest ning osalemisest Interpoli või muude rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses.

§ 4. Jälitustegevuse õiguslik alus

 (1) Jälitustegevuse õiguslikuks aluseks on põhiseadus, kriminaalmenetlust sätestavad seadused, politseiseadus, käesolev seadus ja muud seadused ning nende alusel ja täitmiseks väljaantud õigusaktid.

 (2) [Kehtetu]

§ 5. Jälitustegevuse põhimõtted

 (1) Jälitustegevuses lähtutakse seaduslikkuse, avalikkuse ja salajasuse ühendamise põhimõttest.

 (2) Jälitustegevuse organiseerimise ja taktika ning salajast koostööd tegevate või teinud isikute kohta käivad andmed on jälitusametkonna sisesed ja ei kuulu avaldamisele.

 (3) Jälitustegevust ei tohi kasutada erakondade, ühiskondlik-poliitiliste ühenduste ja liikumiste huvides või diskrediteerimiseks.

 (4) Jälitusametkonnad ei tohi Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ega talletada andmeid tema veendumuste kohta.

§ 6. Jälitusametkonnad

 (1) Jälitusametkondadeks oma pädevuse piirides on:
 1) Kaitsepolitseiamet;
 2) Politseiamet;
 3) Piirivalveamet;
 4) Kaitsejõudude Peastaap;
 5) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla;
 6) Maksu- ja Tolliamet;
 7) [Kehtetu – RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

 (2) Jälitusametkonnad tegelevad jälitustegevusega nii vahetult kui ka nende halduses olevate ja selleks volitatud asutuste, allüksuste ja töötajate, samuti salajasele koostööle kaasatud isikute kaudu.

 (3) Jälitusametkonna juht vastutab jälitustegevuse korraldamise ning selle tegevuse seaduslikkuse eest temale alluvas süsteemis.

 (4) Jälitusametkonnad teevad omavahelist koostööd, lähtudes käesolevast seadusest.

 (5) Kaitsepolitseiamet on jälitusametkond kriminaalasjade kohtueelsel uurimisel. Muude tema pädevusse kuuluvate ülesannete lahendamisele kohaldatakse julgeolekuasutuste seadust.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 7. Jälitusametkondade õigused

  Jälitusametkondadel on jälitustegevuse teostamiseks õigus:
 1) teostada jälituse eri- ja erandtoiminguid käesoleva seaduse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras;
 2) kaasata isikuid salajasele koostööle jälitustegevuses käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud tingimustel ja korras;
 3) koguda ja talletada teavet, moodustada kuritegude ennetamise ja avastamise tagamiseks vajalikke teabesüsteeme ja andmepanku;
 4) kasutada konspiratsioonivõtteid, mis võimaldavad varjata jälitustegevuses osalejaid, samuti toimingute otstarvet ning kasutatavate ruumide ja transpordivahendite kuuluvust;
 5) kasutada lepingu alusel teiste isikute elu- ja muid ruume ning vara;
 6) asutada varistruktuure käesoleva seaduse §-s 71 sätestatud tingimustel ja korras;
 7) suunata kontrollitavatesse grupeeringutesse ja ühendustesse ning üksikisikute juurde variisikuid kuritegeliku kavatsuse või tegevuse selgitamiseks ning sellest loobumisele mõjutamiseks;
 8) kasutada oma koosseisulisi töötajaid variisikutena tööl teistes asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides;
 9) kaasata jälitustegevusse asjatundjaid nende nõusolekul.

§ 71. Varistruktuuride asutamine, tegevus ja lõpetamine

 (1) Politseiamet ja kuritegude kohtueelsel uurimisel Kaitsepolitseiamet võivad varistruktuurina asutada järgmisi struktuure:
 1) äriühingu või selle allüksuse;
 2) sihtasutuse või selle allüksuse;
 3) mittetulundusühingu või selle allüksuse;
 4) füüsilisest isikust ettevõtja;
 5) hallatava riigiasutuse või selle allüksuse;
 6) avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku allüksuse;
 7) väeosa või kaitseväeasutuse allüksuse.

 (2) Varistruktuuri asutamise ja lõpetamise otsustab siseminister kaitsepolitsei peadirektori või politseipeadirektori põhistatud taotluse alusel. Asutamise taotluses tuleb näidata:
 1) varistruktuuri asutamise vajadus;
 2) asutatava varistruktuuri liik;
 3) varistruktuuri asutamise ja tegevuse lõpetamise võimalused ning asutamiseks ja tegevuse lõpetamiseks tehtavad toimingud;
 4) varistruktuuri asutamise ja tegevuse lõpetamise ning tegutsemise orienteeruvad kulud;
 5) varistruktuuri orienteeruv tegutsemisperiood.

 (3) Varistruktuur asutatakse ja lõpetatakse seaduses ettenähtud korras. Varistruktuuri asutab ja lõpetab ning selle tegevust korraldab jälitusametkonna juhiga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel jälitusametkonna poolt alalisele salajasele koostööle kaasatud isik või jälitusametkonna koosseisuline töötaja.

 (4) Varistruktuuri töötajaks vormistatakse jälitusametkonna juhiga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel jälitusametkonna poolt alalisele salajasele koostööle kaasatud isik või jälitusametkonna koosseisuline töötaja.

 (5) Varistruktuuri töökorralduses peab järgima kõiki seaduslikke protseduure, mida tuleb järgida sama liiki avalikul struktuuril, sealhulgas töötasu ja maksude maksmisel.

 (6) Varistruktuuri asutaval või asutanud jälitusametkonnal on õigus eraldada rahalisi vahendeid varistruktuuri asutamiseks ja selle tegevuse arendamiseks.

 (7) Varistruktuuri tegevusest laekunud summad kantakse pärast käesoleva paragrahvi lõike 6 järgi tehtud kulude mahaarvamist jälitusametkonna kaudu riigieelarvesse.

§ 8. Jälitusametkondade kohustused

 (1) Jälitusametkonnad on jälitustegevuse teostamisel kohustatud:
 1) koguma, talletama, analüüsima ja kasutama teavet, mis on seotud kuritegevuse ja selle infrastruktuuriga;
 2) kaitsma jälitustegevuse sfääri sattunud Eesti kodanike ning teiste isikute seaduslikke õigusi ja vabadusi, samuti jälitustegevusse kaasatud isikuid ning muid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on osutanud abi jälitustoimingutes;
 3) kaitsma jälitustegevuses osalevaid või osalenuid ja selleks kaasatud või kaasatud olnud isikuid, vältimaks ohtu neile ning nende lähikondsete elule, tervisele, varale, aule ja väärikusele;
 4) tagama koostöö salajasuse;
 5) kõrvalekaldumatult järgima jälitustegevust sätestavate õigusaktide nõudeid.

 (2) Kui jälitustegevuse tulemusena saadud andmetest ilmnevad kuriteo tunnused, esitab jälitusametkond need andmed kriminaalmenetluse alustamiseks.

§ 9. Jälitusmenetluse alustamise ajendid

 (1) Jälitusmenetluse alustamise ajendid on:
 1) tõe selgitamise vajadus kriminaalasjas;
 2) kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest või süüdimõistetu kõrvalehoidumine kriminaalkaristuse kandmisest;
 3) andmed ettevalmistatava, toimepandava või toimepandud esimese astme kuriteo või tahtlikult toimepandud teise astme kuriteo kohta, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolmeaastane vangistus, kui need andmed ei ole piisavad kohtueelse uurimise alustamiseks;
 4) isiku teadmata kadunuks jäämine;
 5) vajadus otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku lubamine tööle jälitusametkonda;
 6) vajadus teostada julgeolekukontrolli, otsustamaks isiku lubamise juurdepääsuks riigisaladusele.
 61) vajadus anda arvamus kohtunikukandidaadi, riigikontrolöri kandidaadi, õiguskantsleri kandidaadi, Eesti Panga Nõukogu esimehe ning Eesti Panga presidendi ja Eesti Panga Nõukogu liikme kandidaadi ning kaitseväe juhataja kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele;
 7) vajadus otsustada politseiametniku sobivus politseiteenistusse ning politseiteenistusse ja politseiametniku erialale õppima kandideerivate isikute sobivus vastavalt politseiteenistusse võtmiseks ja politseiametniku erialal õppimiseks.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud jälitusmenetlust teostavad Politseiamet ja viimase poolt volitatud politseiasutused.

 (2) Jälitusmenetluse alustamise ajendiks võib olla vajadus otsustada:
 1) tegevusloa andmine tegelemiseks eradetektiivindusega;
 2) hasartmängu tegevusloa või korraldusloa andmine;
 3) tegevusloa andmine tegelemiseks turvateenuste osutamisega turvateenistuse seaduse (RT I 1993, 75, 1100; 1995, 62, 1056) § 3 1. lõikes nimetatud objekti puhul;
 4) tegevusloa andmine ettevõtjale tegelemiseks relvaseaduse (RT I 1995, 62, 1056) § 48 1. lõikes nimetatud tegevusalal;
 5) tulirelva soetamisloa või tulirelva relvaloa andmine välisriigi kodanikule või kodakondsuseta isikule;
 6) elamis- või tööloa või Eesti kodakondsuse andmine;
 7) litsentsi või väljaveo üldloa kasutaja õiendi andmine strateegilise kauba sisseveoks, väljaveoks, transiidiks või sõjalise kaubaga seotud teenuse osutamiseks või ettevõtja kandmine sõjalise kauba vahendajate riiklikusse registrisse strateegilise kauba seaduses (RT I 2004, 2, 7) sätestatud korras.

 (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud otsuse tegemise vajadus loetakse jälitusmenetluse alustamise ajendiks, kui otsuse tegemiseks pädev asutus leiab, ettaotlejataust või usaldusväärsus või tema esitatud andmed äratavad põhjendatud kahtlusi ning nende kontrollimiseks on muud võimalused ammendatud.

 (4) Käesoleva seaduse paragrahvis 121 loetletud jälituse erandtoimingute teostamise ajendiks on:
 1) kinnipidamiskohas või väljaspool seda ettevalmistatava või toimepandava kuriteo tõkestamine, olenemata selle raskusastmest;
 2) tõe selgitamise vajadus eelvangistuses peetava või vabadusekaotust kandva kinnipeetava kriminaalasjas, olenemata toimepandud kuriteo raskusastmest.
[RT I 2004, 2, 7 - jõust. 05.02.2004]

§ 10. Jälitusmenetluse alustamine

 (1) Jälitusmenetlust alustatakse jälitusmenetluse alustamise ajendi olemasolu korral jälitusametkonna juhi või tema käskkirjaga volitatud ametniku motiveeritud otsusega, mille aluseks on:
 1) uurija ülesanne või taotlus seoses kriminaalasja kohtueelse menetlemisega;
 2) jälitusametkonna juhi käskkirjaga ettepanekut tegema volitatud ametniku ettepanek;
 3) teise jälitusametkonna taotlus;
 4) Eesti välislepingu teise osapoole taotlus, kui see on lepingus ette nähtud;
 5) Interpoli või muu rahvusvahelise organisatsiooni päring, kui see tuleneb Eesti kohustustest selles organisatsioonis;
 6) käesoleva seaduse § 9 2. lõikes nimetatud luba välja andma volitatud asutuse (välja arvatud jälitusametkond) juhi taotlus.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1 ja 2 nimetatud taotlus või ettepanek ei ole nõutav, kui jälitusmenetluse alustamise otsus võetakse vastu jälitusametkonna juhi või tema volitatud ametniku algatusel või jälitusametkonna juhi korraldusel.

§ 101. Jälitusmenetluse alustamise otsus

 (1) Jälitusmenetluse alustamise otsus peab sisaldama:
 1) otsuse nimetuse, otsuse tegija ametinimetuse ja nime, otsuse tegemise kuupäeva ja numbri;
 2) jälitusmenetluse alustamise ajendi ning aluse viitega jälitustegevuse seadusele;
 3) jälitusmenetluse alustamise vajaduse motiivid;
 4) otsustuse käesoleva seaduse § 103 1. lõike punktides 1-3 nimetatud jälitustoimiku avamise ja selle numbri kohta;
 5) otsustuse jälitustoimiku oma menetlusse võtmise või vastava ametniku menetlusse andmise või saatmise kohta sama asutuse struktuuriüksuse juhile või jälitusametkonna allasutuse juhile menetlusse andmise küsimuse otsustamiseks;
 6) otsuse tegija allkirja.

 (2) Jälitusmenetluse alustamise otsusele antakse selle otsusega alustatud jälitustoimiku number.

 (3) Jälitusmenetluse alustamise otsusest teatatakse kirjalikult vastavale initsiaatorile kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.

§ 102. Jälitusmenetluse alustamisest keeldumise otsus

 (1) Jälitusmenetluse alustamise otsust tegema volitatud ametnik, olles vaadanud läbi käesoleva seaduse § 10 1. lõikes nimetatud ülesande, taotluse, ettepaneku või päringu, teeb jälitustegevuse alustamisest keeldumise otsuse, kui ta leiab, et:
 1) puudub jälitusmenetluse alustamise ajend;
 2) taotletav jälitustegevus ei kuulu antud jälitusametkonna pädevusse;
 3) taotletavat teavet on võimalik saada teistes seadustes ettenähtud korras;
 4) taotletavate jälitustoimingute teostamine on ilmselt ebaotstarbekohane või võimatu;
 5) esinevad muud seadusest või selle alusel antud õigusaktist tulenevad takistused.

 (2) Jälitusmenetluse alustamisest keeldumise otsus peab sisaldama:
 1) otsuse nimetuse, otsuse tegija ametinimetuse ja nime, otsuse kuupäeva ja numbri;
 2) jälitusmenetluse alustamisest keeldumise motiivid viitega jälitustegevuse seaduse § 102 1. lõike vastavale sättele;
 3) otsuse tegija allkirja.

 (3) Jälitusmenetluse alustamisest keeldumise otsusest ning keeldumise põhjustest ühes viitega selle aluseks olevale sättele teatatakse kirjalikult vastavale initsiaatorile kolme tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.

§ 103. Jälitustoimikud

 (1) Jälitustoimikud jagunevad:
 1) kuriteo jälitustoimik;
 2) isiku jälitustoimik;
 3) tagaotsimistoimik.

 (2) Kuriteo jälitustoimik avatakse käesoleva seaduse § 9 1. lõike punktides 1 ja 3 sätestatud ajendil.

 (3) Isiku jälitustoimik avatakse käesoleva seaduse § 9 1. lõike punktides 1, 3 ja 5 ning 2. lõikes sätestatud ajendil.

 (4) Tagaotsimistoimik avatakse käesoleva seaduse § 9 1. lõike punktides 2 ja 4 sätestatud ajendil.

§ 104. Jälitustoimikute avamine, pidamine ja lõpetamine

 (1) Jälitustoimik avatakse jälitusmenetluse alustamise otsusega.

 (2) Jälitustoimikus säilitatakse jälitusmenetluse käigus kogutud teavet.

 (3) Jälitustoimiku avamisel saadetakse jälitustegevuse seaduslikkuse üle järelevalvet teostavale prokurörile jälitustoimiku avamise kohta kirjalik teade, milles on nimetatud avatud jälitustoimiku liik, avamise kuupäev ja registreerimisnumber.

 (4) Jälitustoimikud on kaheosalised: esimeses osas salajase kaastöötaja poolt, variisiku poolt, jälituse eri- ja erandtoimingutega hangitud või muu salajane teave ning teises osas muude jälitustoimingutega hangitud või muu avalikest allikatest saadud teave.

 (5) Jälitustoimik lõpetatakse jälitusmenetluse lõpetamise otsusega käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud alusel.

 (6) Jälitustoimiku lõpetamisel saadetakse jälitustegevuse üle järelevalvet teostavale prokurörile jälitustoimiku lõpetamise kohta kirjalik teade, kus on nimetatud jälitustoimiku liik, registreerimisnumber ja lõpetamise kuupäev.

§ 11. Jälitusmenetluse lõpetamine

 (1) Jälitusmenetlus lõpeb jälitusametkonna juhi või tema poolt volitatud ametniku kirjaliku põhjendatud otsusega.

 (2) Jälitusametkonna juht või tema poolt volitatud ametnik lõpetab jälitusmenetluse:
 1) kui jälitusmenetluse alustamist taotlenud teine jälitusametkond või ametiisik loobub oma taotlusest;
 2) kui jälitusmenetluse alustamise ajendiks olnud kuritegu on avastatud, kuriteos süüdistatav isik on süüdi või õigeks mõistetud, kriminaalasi lõpetatud, kui on saabunud kriminaalvastutusele võtmise või süüdimõistva kohtuotsuse täitmise aegumise tähtaeg, samuti kui tagaotsitav süüdimõistetu on tabatud ning teadmata kadunuks jäänud isiku asukoht kindlaks tehtud;
 3) kui jälitusmenetluse alustamise ajendiks olnud esialgne teave ei ole leidnud kinnitust;
 4) kui käesoleva seaduse § 9 1. lõike punktis 5 või 2. lõikes nimetatud ajendil alustatud jälitusmenetluse andmed on taotlejale üle antud;
 5) kui jõustub jälitusmenetlust keelav või tühistav kohtuotsus;
 6) kui julgeolekukontroll on lõpetatud;
 7) pärast käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 7 nimetatud isiku kontrollimise lõpetamist.
 8) pärast käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 6 1 nimetatud arvamuse edastamist vastavalt Riigikohtule, Vabariigi Presidendile, Eesti Panga Nõukogule, Eesti Panga Nõukogu esimehele või kaitseministrile.

 (3) Jälitusametkonna juht või tema poolt volitatud ametnik lõpetab jälitusmenetluse, kui selle alustamise otsuse vastu protestib jälitustegevuse üle järelevalvet teostav prokurör.

§ 12. Jälituse eri- ja erandtoimingud

 (1) Jälitusametkonnal on õigus teostada järgmisi jälituse eritoiminguid:
 1) andmete varjatud kogumine jälitustegevuses osalevate ja sellesse kaasatud isikute poolt;
 2) võrdlusmaterjali varjatud kogumine ning dokumentide ja esemete varjatud vaatlus ning esmauuringud;
 3) varjatud jälgimine;
 4) isiku samasuse varjatud tuvastamine;
 5) telekommunikatsioonivõrgu kaudu edastatavate sõnumite fakti, kestuse, edastamise viisi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmete kogumine telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt ja telekommunikatsiooniteenuse osutajalt.

 (2) Politseiametil ja kuritegude kohtueelsel uurimisel Kaitsepolitseiametil on käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud tingimustel ja korras õigus teostada järgmisi jälituse erandtoiminguid:
 1) sisenemine varjatult eluruumidesse, muudesse hoonetesse ja rajatistesse ning muudesse valdustesse, andmepankadesse, töökohtadesse, samuti transpordivahenditesse teabe kogumise ja salvestamise eesmärgil ning selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks;
 2) postisaadetiste varjatud läbivaatus;
 3) telegraafi, telefoni või muude üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite ja muu teabe salajane pealtkuulamine ning salvestamine;
 4) kurjategija kinnipidamise või kuriteo väljaselgitamise eesmärgil kuritegude matkimine.

 (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ning käesoleva seaduse §-s 12.1 loetletud jälituse eri- ja erandtoimingute loetelu on ammendav ning seda võib muuta või täiendada ainult seadusega.

 (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetamata jälitusametkonnad välja arvatud Justiitsministeeriumi vanglate osakond esitavad oma põhjendatud taotluse käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud jälituse erandtoimingute teostamiseks Kaitsepolitseiametile.

 (5) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes loetletud jälituse eri- ja erandtoimingute alustamise aluseks on jälitusmenetlust läbiviiva jälitusametkonna juhi või tema poolt volitatud ametniku korraldus.

 (6) Jälituse eri- ja erandtoimingud on lubatud üksnes siis, kui jälitusmenetluses vajalikke andmeid ei ole võimalik koguda muude jälitustoimingutega või kriminaalmenetlust sätestavates seadustes kehtestatud protsessitoimingutega.

 (7) Jälituse eri- ja erandtoimingud ei tohi kahjustada isiku elu, tervist, vara või ümbritsevat keskkonda.

§ 121. Jälituse erandtoimingute teostamine kinnipidamiskohas

  Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal on õigus teostada kinnipidamiskohtades järgmisi jälituse erandtoiminguid:
 1) eelvangistuses peetava või vabadusekaotust kandva kinnipeetava postisaadetiste varjatud läbivaatust;
 2) eelvangistuses peetava või vabadusekaotust kandva kinnipeetava telegraafi, telefoni või muude üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite ja muu teabe salajast pealtkuulamist ning salvestamist.

§ 13. Kohtu luba jälituse erandtoiminguks

 (1) Põhjendatud ja kirjaliku taotluse anda luba teostada alustatud jälitusmenetluse käigus käesoleva seaduse § 12 2. lõike punktides 1–4 sätestatud konkreetset jälituse erandtoimingut, mis on vajalik esimese astme kuriteo või tahtlikult toimepandud teise astme kuriteo, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolmeaastane vangistus, tõkestamiseks või avastamiseks, esitab Tallinna Halduskohtu esimehele või tema poolt määratud sama kohtu halduskohtunikule Kaitsepolitseiameti peadirektor või politseipeadirektor või nende kohuseid täitev ametiisik. Kohtunik vaatab esitatud taotluse läbi viivitamata ja annab kirjaliku loa või keeldub kirjalikult ning põhjendatult loa andmisest.

 (2) Edasilükkamatutel juhtudel võib kaitsepolitsei peadirektor või politseipeadirektor või nende kohuseid täitev ametiisik anda kirjaliku korralduse käesoleva seaduse § 12 2. lõikes loetletud konkreetse jälituse erandtoimingu teostamiseks ilma käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohtuniku loata. Kaitsepolitsei peadirektor või politseipeadirektor või nende kohuseid täitev ametiisik saadab kohe kirjaliku teate vastava korralduse väljaandmisest järelevalvet teostavale prokurörile ja teatab sellest kohtunikule hiljemalt järgmisel tööpäeval ning taotleb kohtunikult jälituse erandtoimingu tunnistamist õigustatuks ning vajadusel luba selle jätkamiseks.

 (3) Kui kohtunik ei tunnista jälituse erandtoimingut õigustatuks või ei anna luba selle jätkamiseks, on kaitsepolitsei peadirektor või politseipeadirektor või nende kohuseid täitev ametiisik kohustatud viivitamata andma korralduse jälituse erandtoimingu lõpetamiseks.

 (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud loa jälituse erandtoimingu teostamiseks võib anda kuni kaheks kuuks või pikendada igakordselt sama tähtaja võrra. Loa kehtivus lõpeb ennetähtaegselt, kui lõpetatakse jälitusmenetlus käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud tingimustel ja korras või kui kohtunik põhjendatult tühistab loa või kui loa saanu otsustab jälituse erandtoimingu teostamise lõpetada.

 (5) Jälituse erandtoimingu teostamiseks loa andmine, pikendamine ja tühistamine ning jälituse erandtoimingu õigustatuks tunnistamine otsustatakse viivituseta kohtuistungit korraldamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 131. Kohtu luba jälituse erandtoimingute teostamiseks kinnipidamiskohas

 (1) Uurija, kelle menetluses on eelvangistuses peetava või vabadusekaotust kandva kinnipeetava kriminaalasi, esitab põhjendatud kirjaliku taotluse kinnipidamiskoha asukohajärgsele maa- või linnakohtule käesoleva seaduse §-s 12.1 nimetatud jälituse erandtoimingute teostamiseks Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale loa andmiseks või alustatud jälitusmenetluse jätkamise lubamiseks, mis on vajalik eelvangistuses peetava või vabadusekaotust kandva kinnipeetava kriminaalasjas tõe väljaselgitamiseks.

 (2) Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juht või tema kohuseid täitev isik esitab põhjendatud kirjaliku taotluse kinnipidamiskoha asukohajärgsele halduskohtule käesoleva seaduse paragrahvis 12.1 nimetatud jälituse erandtoimingute teostamiseks Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale loa andmiseks või alustatud jälitusmenetluse jätkamise lubamiseks, mis on vajalik kinnipeetavate poolt kinnipidamiskohas ettevalmistatava või toimepandava kuriteo tõkestamiseks või toimepandud kuriteo ja avastamiseks.

 (3) Edasilükkamatutel juhtudel võib Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juht või tema käskkirjaga volitatud ametnik anda kirjaliku korralduse käesolevas seaduses loetletud jälituse erandtoimingute tegemiseks ilma kohtuniku loata. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juht või tema käskkirjaga volitatud ametnik saadab kohe kirjaliku teate vastava korralduse väljaandmisest järelevalvet teostavale prokurörile ja teatab sellest vastavalt maa- või linnakohtunikule või halduskohtunikule hiljemalt järgmisel tööpäeval ning taotleb kohtunikult jälituse erandtoimingu tunnistamist õigustatuks ning vajadusel luba selle jätkamiseks.

 (4) Kohtunik vaatab esitatud taotluse läbi viivitamata ja annab loa või keeldub põhjendatult loa andmisest. Kohtuniku luba või loa andmisest keeldumine vormistatakse määrusena.

 (5) Kui kohtunik ei tunnista jälituse erandtoimingut õigustatuks või ei anna luba selle jätkamiseks, on Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juht või tema käskkirjaga volitatud ametnik kohustatud viivitamata andma korralduse jälituse erandtoimingu lõpetamiseks.

 (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud loa jälituse erandtoimingute tegemiseks võib anda:
 1) maa- ja linnakohus kriminaalmenetluse lõppemiseni;
 2) halduskohus kuni üheks aastaks või pikendada igakordselt sama tähtaja võrra.

 (7) Loa kehtivus lõpeb ennetähtaegselt, kui jälitusmenetlus lõpetatakse käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud tingimustel ja korras, või kui kohtunik tühistab põhjendatult loa või kui Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juht või tema käskkirjaga volitatud ametnik otsustab jälituse erandtoimingu lõpetada.

§ 14. Kaasamine salajasele koostööle jälitustegevuses

 (1) Jälitusametkondadel on õigus kaasata vabatahtlikule ajutisele või alalisele salajasele koostööle jälitustegevuses täisealisi isikuid nende nõusolekul.

 (2) Salajane koostöö ja sellesse kaasatud isikud on salastatud. Jälitusametkond, muu riigiasutus või riigiametnik, kohaliku omavalitsuse asutus või kohaliku omavalitsuse ametnik võib teavet koostöös osalenu kohta avaldada ainult koostöös osalenu kirjalikul loal pärast seda, kui salastatuse tähtaeg on möödunud või seda on muudetud.

 (3) Salajasele koostööle kaasatud isikud on kohustatud hoiduma teadvalt väära või laimava teabe edasiandmisest ning hoidma saladuses neile koostöö käigus teatavaks saanud andmed, samuti jälitustegevuses kasutatavad vahendid, meetodid ja taktika.

 (4) Salajasele koostööle kaasatud isikul on õigus keelduda jälitustegevuse ülesannete täitmisest oma lähedaste isikute suhtes.

 (5) Salajasele koostööle kaasatud isikul on õigus lõpetada salajane koostöö, täites käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes esitatud nõudeid saladuste hoidmise suhtes.

 (6) Riigikogu ning valla- ja linnavolikogu liikmeid, kohtunikke, prokuröre, advokaate ja vaimulikke ning Riigikogu poolt valitavaid ja nimetatavaid ametiisikuid on õigus Tallinna Halduskohtu esimehe või tema määratud sama kohtu halduskohtuniku kirjalikul loal kaasata ajutisele salajasele koostööle kriminaalmenetluse üksikute jälitustoimingute teostamiseks vaid juhul, kui nad on samas kriminaalasjas menetlusosalised või tunnistajad.

§ 15. Jälitustegevusse kaasatud isikute sotsiaalne ja õiguslik kaitse

 (1) Salajane koostöö jälitusametkonnaga töölepingu alusel arvatakse isiku tööstaaži üldalustel.

 (2) Kui jälitustegevusse töölepingu alusel salajasele koostööle kaasatud isik invaliidistub või hukkub, makstakse talle või tema omastele ühekordset toetust samas määras, mis on politseiseadusega ette nähtud politseiametnikule teenistusülesannete täitmisel invaliidistumise või hukkumise korral, kui ei ole kehtestatud suuremat toetusmäära. Toetuse maksab välja jälitusametkond.

 (3) Invaliidsus- ja toitjakaotuspension määratakse salajasele koostööle töölepingu alusel kaasatud isiku invaliidistumise või hukkumise korral üldalustel ning pensionile arvutatakse juurde 25 protsenti miinimumpalgast, kui ei ole kehtestatud suuremat pensioni.

 (4) Jälitusametkonnad on kohustatud võtma tarvitusele abinõud, vältimaks ohtu, mis ähvardab salajasele koostööle kaasatud isikute ja nende perekonnaliikmete elu, tervist, au ja väärikust ning vara.

§ 16. Jälitustegevuses kogutud andmete kasutamine

 (1) Jälitustegevuse tulemusena saadud andmeid (edaspidi jälitusteave) kasutatakse uurimistoimingute ettevalmistamisel ja tegemisel, kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks, samuti tagaotsitavate isikute tabamiseks ning teadmata kadunud isikute asukoha väljaselgitamiseks. Jälitusteavet kasutatakse ka välismaalastele elamis- ja tööloa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise ning sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel.

 (2) Käesoleva seaduse § 9 1. lõike punktides 5, 6 ja 7 ning lõikes 2 nimetatud juhtudel kogutud jälitusteavet kasutatakse selle otsuse vastuvõtmisel, milleks teavet koguti.

 (3) Jälitusteabe kasutamine tõendina kriminaalasjas sätestatakse kriminaalmenetluse seadustega.

 (4) Jälitusteabe kasutamine tõendina kriminaalasjas ei tohi üldjuhul tuua kaasa jälitustegevuse salajaste andmete ning jälitustegevuses osalenud ja sellesse kaasatud isikute avalikustamist.

 (5) Jälitusametkondadel ning jälitustegevuses osalenud isikutel on keelatud jälitusteavet kasutada erakondade ning ühiskondlik-poliitiliste ühenduste ja liikumiste huvides või diskrediteerimiseks.

 (6) [kehtetu]

 (7) Jälitusametkonnal ei ole õigust esitada kaebust läbivaatavale kohtule materjali või andmeid, mis rikuvad jälitustegevuses osalenud või sellesse kaasatud isiku õigust hoida koostöö saladuses.

 (8) [kehtetu]
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 161. Jälitusteabe säilitamine

 (1) Lõpetatud jälitustoimikud, välja arvatud § 11 2. lõike punkti 3 alusel lõpetatud jälitustoimikud, säilitatakse jälitusametkondade struktuuriüksustes, kes tagavad nende säilimise ja nendele juurdepääsu seaduses sätestatud korras.

 (2) Jälitusteabe säilitamiseks hoitakse jälitustoimikuid järgmiste tähtaegadeni:
 1) kuriteo jälitustoimikud - kuni kuriteo aegumistähtaja möödumiseni;
 2) isiku jälitustoimikud - kuni neis sisalduva teabe kasutamise vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 50 aastat;
 3) teadmata kadunuks jäänud isiku tagaotsimistoimikud - kuni 25 aastat pärast kohtumääruse jõustumist selle isiku surnuks tunnistamise kohta;
 4) muud tagaotsimistoimikud - kuni kolme aasta möödumiseni toimiku lõpetamisest.

 (3) Jälitusteavet võidakse säilitada õppe- ja uurimisotstarbeks. Teabes sisalduvad isikuandmed ja vajaduse korral ka olustik peavad olema täielikult muudetud, vältimaks jälitustegevuses osalenud või sellesse kaasatud isikute avalikuks tulemist.

 (4) Riigisaladuseks tunnistatud jälitustoimikuid säilitatakse vastavalt riigisaladuseks tunnistatud teabe säilitamise tähtajale.

§ 162. Jälitustoimikute hävitamine

 (1) Jälitustoimikud, mis on lõpetatud käesoleva seaduse § 11 2. lõike punkti 3 alusel, tuleb pärast nende lõpetamist hävitada. Muud jälitustoimikud hävitatakse pärast säilitustähtaja möödumist.

 (2) Hävitamisele kuuluvad jälitustoimikud hävitab selleks moodustatud komisjon. Jälitustoimikute hävitamise komisjoni moodustab jälitusametkonna juht. Jälitustoimiku hävitamise kohta koostab komisjon akti, kuhu märgitakse hävitatud jälitustoimiku number ja jälitustoimiku hävitamise põhjus.

§ 17. Õigus tutvuda jälitustegevuses kogutud andmetega

 (1) Eesti kodanikul on õigus isiklikult tutvuda jälitusametkondades ja nende arhiivides tema kohta hoitavate andmetega.

 (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud õiguste teostamiseks peab Eesti kodanik esitama isiklikult jälitusametkonnale sellekohase kirjaliku avalduse. Jälitusametkond on kohustatud hiljemalt kolme kuu jooksul avalduse saamisest avalduse esitajale vastama, kas ta hoiab avaldaja kohta käivaid andmeid ja teatama vähemalt kaks nädalat ette, millal ja kus saab avaldaja nende andmetega isiklikult tutvuda hiljemalt kolme kuu jooksul, või tegema keeldumise avaldajale kättetoimetamisega teatavaks.

 (3) Eesti kodanikul ei ole õigust esitada jälitusametkonnale uut avaldust enne ühe aasta möödumist eelmise avalduse esitamisest.

 (4) Kui avaldaja ei saanud ilmuda andmetega tutvuma mõjuval põhjusel, võib ta esitada selleks uue avalduse ilma käesoleva paragrahvi 3. lõikes kehtestatud üheaastase tähtajata.

 (5) [kehtetu]

 (6) Tutvumiseks ei tohi esitada andmeid:
 1) teiste isikute eraelu kohta;
 2) mis kahjustavad teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi;
 3) mis sisaldavad riigisaladusi või teise isiku saladusi või jälitusametkonna ametisaladusi;
 4) mis rikuvad jälitustegevuses osalenud või sellesse kaasatud isiku õigust hoida koostöö saladuses ja võivad endast kujutada ohtu nii tema enda kui ka jälitustegevuses osaleva või osalenud muu isiku ja nende lähikondsete elule, tervisele, aule ja väärikusele ning varale;
 5) mis ei käi avaldaja kohta.

 (7) Jälitusametkond on kohustatud keelduma esitamast tutvumiseks andmeid:
 1) mis on loetletud käesoleva paragrahvi 6. lõikes;
 2) mida ei ole võimalik eraldada ja esitada selliselt, etneistei ilmneks andmed, mis on loetletud käesoleva paragrahvi 6. lõikes;
 3) mis koguti seoses avaldaja poolt toimepandud kuriteoga, mis leidis tõendamist kriminaalmenetluses.

 (8) Jälitusametkonnal on õigus keelduda andmete esitamisest, mis on kogutud veel lõpetamata jälitusmenetluse käigus.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 171. Jälitustegevuse andmetega tutvumise taotlemine

 (1) Eesti kodaniku poolt jälitusametkonnale esitatav kirjalik avaldus, milles ta avaldab soovi isiklikult tutvuda jälitusametkonnas ja selle arhiivis tema kohta hoitavate andmetega, peab sisaldama:
 1) avaldaja isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood ning elukoht);
 2) ettepaneku andmetega tutvumiseks soovitava aja kohta;
 3) avalduse kuupäeva ja avalduse esitaja allkirja.

 (2) Avaldus esitatakse masinakirjas või selgesti loetavas käekirjas. Avalduse esitaja võib oma avalduses viidata põhjusele, miks ta arvab, et jälitusametkond on tema kohta andmeid kogunud.

 (3) Eesti kodanik, kes ei ole isiklikult võimeline esitama käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avaldust, ilmuma kohale andmetega tutvumiseks või tutvuma andmetega ilma kõrvalise isiku abita, võib nende toimingute teostamiseks volitada teist Eesti kodanikku. Volikirja peab olema tõestanud notar või notariaaltoimingute tegemiseks volitusi omav ametiisik.

 (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes märgitud juhul tuleb avalduses märkida ka selle isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning elukoht, kelle huvides avaldus esitatakse. Avaldusele lisatakse volikiri.

 (5) Jälitusametkonna vastus avalduse esitajale peab sisaldama käesoleva seaduse § 17 2. lõikes nõutavaid andmeid. Avalduse esitajale saadetav vastus vormistatakse jälitusametkonna kirjaplangil ja sellele kirjutab alla jälitusametkonna juht või tema asetäitja.

§ 172. Jälitustegevuse andmetega tutvumise kord

 (1) Käesoleva seaduse § 171 1. lõikes nimetatud andmed esitatakse tutvumiseks üksnes jälitusametkonna ametiruumides ning võimaluse korral süstematiseerituna ja kronoloogilises järjekorras.

 (2) Andmetega tutvumise kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse iga tutvumiseks esitatud dokumendi nimetus, number ja koostamise kuupäev (kui need on olemas) ning lehtede arv.

 (3) Protokollile kirjutab alla isik, kellele andmeid tutvustati, ning ametiisik(ud), kes andmed tutvustamiseks esitas(id). Kui isik, kes andmetega tutvus, keeldub protokollile alla kirjutamast, teeb ametnik protokolli sellekohase märke ja kinnitab seda oma allkirjaga.

 (4) Andmetega tutvumise protokolli vormi kinnitab vastava jälitusametkonna juht.

§ 173. [Kehtetu]

§ 18. Vaie jälitusametkonna tegevuse peale

 (1) Igaüks võib esitada jälitusametkonna juhile või jälitusametkonna kõrgemalseisvale riigiasutusele avalduse või vaide jälitusametkonna või jälitusametkonna töötaja ametialase tegevuse peale. Kui vaideotsusega rahuldatakse taotleja §-s 17 nimetatud avaldus, siis ei kehti sama paragrahvi 3. lõikes ettenähtud üheaastase tähtaja nõue.»

 (2) Igaühel on õigus pöörduda kohtusse, kui jälitusametkonna või jälitusametkonna ametniku tegevus rikub tema õigusi ja vabadusi.

 (3) Eesti kodanikul on õigus pöörduda kohtusse, kui tema suhtes on rikutud käesoleva seaduse § 17 1. lõikes sätestatud õigust ja selle teostamise korda.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 19. Kontroll ja järelevalve jälitustegevuse seaduslikkuse üle

 (1) Jälitusametkondade kõrgemalseisvad organid kontrollivad nende haldusse kuuluvate ametkondade jälitustegevuse seaduslikkust ja põhjendatust.

 (2) Järelevalvet kohtueelse uurimise asutuseks oleva jälitusametkonna jälitustegevuse seaduslikkuse üle kuritegude avastamisel või kriminaalasjade kohtueelses menetluses teostab prokuratuur.

 (3) Järelevalvet käesoleva seaduse § 12 2. lõikes nimetatud jälituse erandtoimingute seaduslikkuse üle teostab riigi peaprokurör või tema käskkirjaga määratud prokurör.

 (4) Julgeolekuasutuste seaduse §-s 36 nimetatud Riigikogu komisjon kuulab ära kaitsepolitsei peadirektori, politseipeadirektori ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonna juhi aruande § 12 2. lõikes nimetatud jälituse erandtoimingute teostamisest vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

 (41) Kaitseväe juhataja, Piirivalveameti peadirektor, Maksu- ja Tolliameti peadirektor ja vangla direktor esitavad läbi asjaomase ministri käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud Riigikogu komisjonile kirjaliku aruande nende poolt teostatud eritoimingute kohta vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

 (5) Jälitustegevuseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust kontrollivad riigikontrolör või tema määratud Riigikontrolli ametnik ning rahandusministri määratud ametnik.

 (6) Kontrolli või järelevalvet teostavale asutusele või ametiisikule ei esitata andmeid isikute kohta, kes on või olid kaasatud salajasuse alusel jälitustegevusse.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 20. Jälitustegevuse finantseerimine

 (1) Jälitustegevust finantseeritakse riigieelarvest.

 (2) Jälitusametkonna poolt salajasele koostööle kaasatud isikule salajase koostöö ja edastatud teabe eest väljamakstud tasu kuulub maksustamisele tulumaksuga, mille tasub jälitusametkond.

§ 21. Vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest

 (1) Jälitusametkonna töötaja või jälitustegevusse kaasatud isik, kes on rikkunud kehtestatud korda või ületanud oma võimupiire, kannab vastutust seaduses või muudes õigusaktides kehtestatud korras.

 (2) Jälitusametkonna töötaja või jälitustegevusse kaasatud isik kannab seaduses või muudes õigusaktides kehtestatud korras vastutust salajaste või avaldamiseks keelatud andmete avaldamise või levitamise eest.

 (3) Muu riigiametnik või kohaliku omavalitsuse ametnik, kes avaldab salastatud teavet jälitustegevuses osalenu või jälitustegevusse kaasatu kohta, kui selleks ei ole jälitusametkonna ning jälitustegevuses osalenu või sellesse kaasatud isiku kirjalikku luba ja ei ole möödunud salastatuse tähtaeg, kannab vastutust seaduses ettenähtud korras.

§ 22-26. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 27. Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast.

§ 28. [Kehtetu]