Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Majandustegevus eri valdkondades

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Sisejulgeolek ja avalik kord

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Relvaseadus

Vastu võetud 13.06.2001
RT I 2001, 65, 377
jõustumine 31.03.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus kehtestab relvade ja nende laskemoona käitlemise, tsiviilkäibesse lubamise, tsiviilkäibes olemise ning tsiviilkäibest kõrvaldamise õiguslikud alused ja korra, nõuded lasketiirule ja laskepaigale ning nendes valdkondades riikliku järelevalve teostamise alused ja korra.

  (1¹) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (2) Käesoleva seaduse mõistes on relv seade või ese, mis on ette nähtud elava või muu objekti kahjustamiseks või hävitamiseks.

  (3) Relvade ja nende laskemoona käitlemise all mõistetakse käesolevas seaduses relvade ja laskemoona valmistamist, müüki, soetamist, omamist, valdamist, hoidmist, kandmist, edasitoimetamist, vedu, sissevedu, väljavedu, transiiti, võõrandamist, pärimist, leidmist ja hävitamist ning relvade parandamist, ümbertegemist, laskekõlbmatuks muutmist, lammutamist ja laenutamist.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2.  Seaduse kohaldamisala

  Käesolevat seadust ei kohaldata:
  1) esemele ja seadmele, mis ei ole relvaks konstrueeritud või kohandatud, kuid mida on võimalik sellena kasutada;
  2) enne 1890. aastat valmistatud tulirelvale;
  3) jäädavalt laskekõlbmatuks muudetud relvale;
  4) pürotehnilisele seadmele;
  5) terariistale (nuga, puss, kirves jt), mis on valmistatud kasutamiseks koduses majapidamises või olmes ja millel puuduvad § 20 lõike 2 punktis 2 nimetatud eritunnused;
  6) riigi- ja munitsipaalmuuseumi relvakollektsioonile, välja arvatud § 25 lõikes 10 sätestatud juhul;
  7) sõjaväe- ja teenistusrelvadele ning nende laskemoonale, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

§ 3.  Sõjaväe-, teenistus- ja tsiviilrelvad

  (1) Põhilise kasutusvaldkonna järgi jagunevad relvad järgmiselt:
  1) sõjaväerelv - relv, mis on põhiliselt ette nähtud kaitsejõududele lahingutegevuseks ning kaitsejõududele ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas asuvatele asutustele teenistusülesannete täitmiseks;
  2) teenistusrelv ¿ relv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmise tagamiseks;
  3) tsiviilrelv - relv, mis on põhiliselt ette nähtud jahipidamiseks, vastava spordialaga tegelemiseks või turvalisuse tagamiseks.

  (2) Sõjaväerelvade käitlemise korra kehtestab kaitseminister määrusega.

  (3) Sõjaväerelvad kantakse sõjaväerelvade riiklikusse registrisse (edaspidi sõjaväerelvade register), mille asutab ja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul andmekogude seadusega (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77) kehtestatud korras.

  (4) Teenistusrelvade liigid ja nende käitlemise korra kehtestab siseminister määrusega.

  (5) Teenistusrelvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse, mille asutab ja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul andmekogude seadusega kehtestatud korras.
[RT I 2002, 110, 653 - jõust. 01.04.2003]

§ 4.  Relva kasutamine filmivõtetel ja etendustel

  (1) Laskekõlblikku tulirelva võib filmivõtetel ja etendustel kasutada üksnes Politseiameti ühekordse loa alusel. Tulistada on lubatud ainult paukpadrunitega.

  (2) Külmrelva võib ohutust tagades kasutada filmivõtetel, etendustel ja etenduste ettevalmistamisel.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 5.  Pärandvaras olev relv ja laskemoon

  (1) Isik, kelle valdusse sattusid relv ja laskemoon omaniku surma tõttu, on kohustatud need viivitamata üle andma politseiprefektuurile käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras.

  (2) Alates pärandi vastuvõtmise päevast on pärijal õigus ühe kuu jooksul esitada avaldus relvaloa saamiseks päritud relva kohta või võõrandada päritud relv ja laskemoon kolme kuu jooksul käesoleva seadusega kehtestatud korras.

  (3) Kui pärijale keeldutakse päritud relva kohta relvaluba andmast, peab pärija võõrandama relva ja laskemoona kolme kuu jooksul, arvates relvaloa andmisest keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.

  (4) Pärandvaras olevat, tsiviilkäibes keelatud, kuid kollektsioneerida lubatud relva ja laskemoona võib võõrandada riigile või kollektsioneerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud korras.

  (5) Kui omanik ei ole relva ja laskemoona võõrandanud käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 3 kehtestatud tähtaja jooksul, kuuluvad relv ja laskemoon sundvõõrandamisele.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 6.  Relva ja laskemoona sundvõõrandamine

  (1) Sundvõõrandamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona võtmist riigi omandisse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel.

  (2) Relv ja laskemoon sundvõõrandatakse õiglase ja kohese hüvitise eest. Hüvitis makstakse sundvõõrandamisele kuuluva relva või laskemoona omanikule, valdajale või pärijale.

  (3) Sundvõõrandamine vormistatakse politseiprefekti otsusega, milles näidatakse sundvõõrandamise alus, väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurus ja hüvitise saaja. Otsus tehakse teatavaks hüvitise saajale.

  (4) Sundvõõrandamisele kuuluva relva ja laskemoona eest väljamakstava hüvitise arvestamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (5) Sundvõõrandatud relva ja laskemoona realiseerimise ja hävitamise korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 7.  Ühisomandis olev relv ja laskemoon

  (1) Kui abikaasade ühisomandi jagamisel jääb ühele neist teise nimele registreeritud relv ja laskemoon, on ta kohustatud need viivitamata üle andma politseiprefektuurile käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras.

  (2) Alates jagatud varale omandiõiguse tekkimisest on omanikul õigus ühe kuu jooksul esitada avaldus relvaloa saamiseks omandatud relva kohta või võõrandada relv ja laskemoon kolme kuu jooksul käesoleva seadusega kehtestatud korras.

  (3) Juhul kui relvaloa andmisest keeldutakse, tuleb relv ja laskemoon võõrandada kolme kuu jooksul, arvates keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.

  (4) Kui omanik ei ole relva ja laskemoona võõrandanud käesoleva paragrahvi lõikega 2 või 3 kehtestatud tähtaja jooksul, kuuluvad relv ja laskemoon sundvõõrandamisele.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on paralleelrelvaluba sama relva kohta ning tal on käesoleva seaduse kohased tingimused relva hoidmiseks, võib ta relva ja laskemoona käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud toimingute ajal oma käes hoida.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 8.  Pankrotivaras olev relv ja laskemoon

  (1) Pankroti korral peab pankrotihaldur tagama pankrotivaras oleva relva ja laskemoona hoidmise käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.

  (2) Pankrotivaras olevat relva ja laskemoona võib võõrandada käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras. Relva võõrandamise luba väljastatakse pankrotihalduri taotluse alusel.

  (3) Kui pankrotivaras olevat relva ja laskemoona ei õnnestu võõrandada kuue kuu jooksul pärast pankroti väljakuulutamist, hävitatakse need käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud korras.

§ 9.  Relva ja laskemoona leid

  (1) Isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiprefektuurile ning andma talle leiu üle käesoleva seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras.

  (2) Politseiprefektuur teatab leitud relvast ja laskemoonast üleriigilise levikuga ajalehes seitsme tööpäeva jooksul, arvates leitud relva ja laskemoona temale üleandmise päevale järgnevast päevast.

  (3) Kui leitud relva või laskemoona omanik või valdaja ei ole kuue kuu möödumisel ajalehes kuulutuse avaldamisest selgunud, on leidjal õigus leitud relv ja laskemoon omandada juhul, kui ei ole tuvastatud relva eelnevat kasutamist seadusvastastes toimingutes.

  (4) Alates leitud varale omandiõiguse tekkimisest on omanikul õigus ühe kuu jooksul esitada taotlus relvaloa saamiseks omandatud relva kohta või võõrandada relv ja laskemoon kolme kuu jooksul käesoleva seadusega kehtestatud korras.

  (5) Kui leidjale keeldutakse leitud relva kohta relvaluba andmast, tuleb relv ja laskemoon võõrandada kolme kuu jooksul, arvates keeldumise otsuse teatavakstegemise päevast.

  (6) Leitud, tsiviilkäibes keelatud, kuid kollektsioneerida lubatud relva ja laskemoona võib võõrandada riigile või kollektsioneerimisluba omavale isikule käesoleva seadusega kehtestatud korras.

  (7) Kui leidja ei ole relva ja laskemoona võõrandanud käesoleva paragrahvi lõikega 4 või 5 kehtestatud tähtaja jooksul, kuuluvad need sundvõõrandamisele.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 10.  Relva kasutamisest teatamine

  Relvavaldaja on kohustatud relva kasutamisest viivitamata teatama kasutuskohajärgsele politseiprefektuurile või -jaoskonnale, kui relva kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud talle kehavigastus või varaline kahju.

2. peatükk RELVADE JA LASKEMOONA LIIGITAMINE JA TSIVIILKÄIVE. TULIRELVA OLULISED OSAD JA LISASEADISED 

§ 11.  Relvade liigitamine

  Relvad liigitatakse järgmiselt:
  1) tulirelv - relv, mis on ette nähtud objekti hävitamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohu- või muud laengut;
  2) gaasirelv - relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga;
  3) pneumorelv - relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise suruõhu või muu surugaasi energiast;
  4) külmrelv - relv, mis on ette nähtud objekti kahjustamiseks lihasjõu abil vahetus kontaktis kahjustatava objektiga;
  5) heitrelv - relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise inimese kehalise jõu või mehaanilise seadise abil;
  6) elektriðokirelv - relv, mille toime põhineb elektrienergia kasutamisel.

§ 12.  Tulirelvade liigitamine

  (1) Tulirelvade liigid pikkuse ja relvaraua pikkuse järgi on:
  1) püss - tulirelv, mille üldpikkus on üle 600 mm ja relvaraua (relvaraudade) pikkus üle 300 mm;
  2) püstol - tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600 mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille padrunid võivad padrunisalves paikneda ühes või mitmes reas;
  3) revolver - trumliga tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600 mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille trummel on nii padrunisalveks kui ka padrunipesaks.

  (2) Tulirelvade liigid kaliibri ja kasutatava padruni järgi on:
  1) täiskaliibriline - tulirelv, mille laskemoonaks on kesktulepadrun;
  2) väikesekaliibriline - tulirelv, mille kaliiber on .22 või 5,6 mm ja mille laskemoonaks on ääretulepadrun.

  (3) Tulirelvade liigid relvaraua õõne järgi on:
  1) sileraudne - tulirelv, mille relvaraua õõs on sile, ilma vintsoonteta;
  2) vintraudne - tulirelv, mille relvaraua õõnes on vintsooned;
  3) kombineeritud - sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv.

§ 13.  Gaasirelvade liigitamine

  Gaasirelvade liigid on:
  1) gaasipihusti;
  2) gaasipüstol, gaasirevolver - gaasirelv, mis on ette nähtud tulistamiseks ainult gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga.

§ 14.  Pneumorelvade liigitamine

  Pneumorelvade liigid on:
  1) pneumopüss;
  2) pneumopüstol, pneumorevolver.

§ 15.  Külmrelvade liigitamine

  (1) Külmrelvade liigid on:
  1) löögirelv (kumminui, kettnui, teraspiits, kasteet jt);
  2) torkerelv (pistoda, torketääk, stilett jt);
  3) torke-lõikerelv (jahinuga ja -puss, allveenuga, tääknuga jt);
  4) torke-raierelv (mõõk jt).

  (2) Kumminui on kummist või plastmassist löögirelv, mis on ette nähtud enesekaitseks ja ründe tõkestamiseks ründaja lühiajalise kahjustamise teel.

§ 16.  Heitrelvade liigitamine

  Heitrelvade liigid on:
  1) amb - relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise mehaanilise seadise abil;
  2) sportvibu;
  3) allveerelv (allveepüss ja -püstol).

§ 17.  Laskemoona liigitamine

  (1) Laskemoona liigitamisel lähtutakse relva, mille jaoks laskemoon on määratud, parameetritest.

  (2) Padrunite liigid on:
  1) sileraudse püssi padrun;
  2) kesktulepadrun - padrun, milles püssirohu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja keskel asuvas sütiku kapslis;
  3) ääretulepadrun - padrun, milles püssirohu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja äärikus;
  4) gaasipüstoli- ja -revolvripadrun.

  (3) Padrunikomponendid on:
  1) püssirohi;
  2) sütik;
  3) kuul;
  4) haavel;
  5) padrunikest.

§ 18.  Piiramata tsiviilkäibega relvad ja laskemoon

  (1) Piiramata tsiviilkäibega relvad on:
  1) gaasipihusti;
  2) kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasa arvatud) pneumorelv;
  3) jahinuga ja -puss;
  4) allveenuga;
  5) spordiotstarbeline vehklemisrelv (epee, espadron, florett jt);
  6) ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduv külmrelv (mõõk, pistoda, rapiir jt) või selle koopia;
  7) amb tõmbejõuga kuni 75 kg (kaasa arvatud);
  8) sportvibu tõmbejõuga kuni 45 kg (kaasa arvatud);
  9) allveerelv.

  (2) Piiramata tsiviilkäibega padrunikomponendid on kuulid, haavlid ja padrunikestad.

  (3) Piiramata tsiviilkäibega relvadele ja nende laskemoonale laieneb seadus üksnes käesoleva paragrahvi lõigete 4-8 osas.

  (4) Piiramata tsiviilkäibega relva ega selle laskemoona ei või soetada, omada, vallata, kanda, hoida ega edasi toimetada alla 18-aastane isik.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4-9 nimetatud relva võib vallata, kanda, hoida ja edasi toimetada vastavat spordiala harrastav vähemalt kümneaastane isik.

  (6) Lubatud on üksnes lakrimaatoritega CS või pipragaasiga (kapsaitsiiniga) täidetud gaasipihustid. Kasutatava gaasi kontsentratsioon seejuures võib olla kuni 5%.

  (7) Gaasipihusti ja pneumorelva valmistamiseks ja ümbertegemiseks on nõutav käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud tegevusluba.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud külmrelva võib ohutust tagades kanda ja kasutada ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooni järgimiseks ning traditsioone järgiva võitluse imiteerimiseks.

§ 19.  Piiratud tsiviilkäibega relvad ja laskemoon

  (1) Piiratud tsiviilkäibega relvad on:
  1) gaasirelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktis 1 nimetatud gaasipihusti;
  2) pneumorelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktis 2 nimetatud pneumorelv;
  3) külmrelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktides 3-6 ning § 20 lõikes 2 nimetatud külmrelvad;
  4) heitrelvad, välja arvatud § 18 lõike 1 punktides 7-9 nimetatud heitrelvad;
  5) tulirelvad, välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad.

  (2) Piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud soetamisloa alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele.

  (3) Piiratud tsiviilkäibega relvade laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel.

§ 20.  Tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon

  (1) Tsiviilkäibes keelatud tulirelvad on:
  1) tulirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju;
  2) sileraudne püss, mille üldpikkus on alla 840 mm või mille iga raua pikkus on alla 450 mm;
  3) tulirelv, mida on võimalik antud relvaliigile tavalist määra ületavalt kokku panna (lükata) või lühendada;
  4) tulirelv, mis lahtivõetuna võimaldab lasu sooritamist;
  5) automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu;
  6) tulirelv, millel puudub valmistaja markeering;
  7) eriti tugevajõuline, tavaliselt sõjaväerelvana kasutatav tulirelv.

  (2) Tsiviilkäibes keelatud külmrelvad on:
  1) kasteet, kasteetnuga, torketääk, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
  2) lõike-, torke- või löögirelv, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse;
  3) vedru- või raskusjõul väljaviskuva ja seejärel jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm või mille tera on kahelt poolt teritatud.

  (3) Tsiviilkäibes on keelatud elektriðokirelv.

  (4) Tsiviilkäibes keelatud laskemoon on:
  1) gaasipüstoli- ja -revolvripadrun, mis sisaldab närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet, mis võib põhjustada sellise tervisekahjustuse, mille kõrvaldamiseks on vaja arstiabi;
  2) soomustläbiv laskemoon - tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav kõvasüdamik;
  3) lõhke-laskemoon - tulirelva padrun, mille kuul sisaldab laengut, mis kokkupõrkel takistusega lõhkeb (plahvatab);
  4) süüte-laskemoon - tulirelva padrun, mille kuul sisaldab ainet, mis kokkupõrkel takistusega süttib põlema;
  5) õõnsaotsalise kuuliga püstoli- ja revolvripadrun;
  6) eriti ohtlik, tavaliselt sõjaväerelvades kasutatav laskemoon.

  (5) Tsiviilkäibes keelatud, eriti tugevajõuliste tavaliselt sõjaväerelvana kasutatavate tulirelvamudelite ja eriti ohtliku tavaliselt sõjaväerelvades kasutatava laskemoona liikide loetelu kehtestab siseminister määrusega.

§ 21.  Tulirelva olulised osad

  (1) Tulirelva olulised osad on relvaraud, lukk, padrunipesa ja revolvritrummel, samuti nende toorikud, kui neid saab lõpuni viimistleda üldkasutatavate tööriistadega.

  (2) Tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb sama kord, mis käesoleva seadusega on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele, kui seadus otseselt ei sätesta teisiti.

§ 22.  Tulirelva lisaseadised

  (1) Käesolev seadus eristab tulirelvale paigaldamiseks ettenähtud lisaseadiseid vastavalt nende otstarbele järgmiselt:
  1) lasersihik - tulirelvale sihtimiseks ettenähtud seadis, kus sihtimiseks kasutatakse laserikiirt;
  2) öösihik - puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seadis, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus;
  3) helisummuti - tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seadis;
  4) adapter - tulirelva relvarauda paigutatav relvaraud või vahetatav mehhanism, mis võimaldab kasutada väiksema kaliibriga laskemoona.

  (2) Lasersihiku ja adapteri soetamiseks on nõutav Politseiameti luba.

  (3) Lasersihik ja adapter tuleb registreerida elu- või asukohajärgses politseiprefektuuris nädala jooksul pärast selle soetamist.

  (4) Lasersihiku ja adapteri registreerimisel väljastab politseiprefektuur relvaomanikule või -valdajale uue relvaloa, millele kannab soetatud lasersihiku ja adapteri andmed. Relvaluba, millele on kantud lasersihiku ja adapteri andmed, on lasersihiku ja adapteri omamist, kandmist ja edasitoimetamist õigustavaks dokumendiks.

  (5) Öösihik ja helisummuti on tsiviilkäibes keelatud.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

3. peatükk RELVA JA LASKEMOONA TÜÜBIKINNITUS. TSIVIILRELVADE ARVESTUS 

§ 23.  Relva ja laskemoona tüübikinnitus

  (1) Relva ja laskemoona tüübikinnitus (edaspidi tüübikinnitus) on toiming, mille käigus otsustatakse relva- või padrunimudeli kuuluvus tsiviilkäibesse lubatud relvade ja nende padrunite hulka.

  (2) Tüübikinnitusele kuuluvad Eestis käibes olevad, Eestis valmistatud ja Eestisse sissetoodavad relva- ja padrunimudelid ning nende modifikatsioonid, samuti Eestis ümberehitatud relvamudelid ja nende modifikatsioonid. Tüübikinnitusele ei kuulu kumminuiad ega piiramata tsiviilkäibega relvad.

  (3) Tüübikinnitusel määratakse kindlaks relva- või padrunimudeli või selle modifikatsiooni tsiviilkäibesse lubatavus ning selle liigitus, lähtudes käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatust.

  (4) Tüübikinnitust teostab Vabariigi Valitsuse volitatud asutus (edaspidi kinnitusasutus).

  (5) Tüübikinnitus toimub relva või padruni valmistaja või relva ümbertegija, samuti Eestisse sissetooja avalduse alusel.

  (6) Tsiviilkäibes olevate relvade tüübikinnitust teostab kinnitusasutus vastava tehnilise dokumentatsiooni ja tehnilise kirjanduse alusel.

  (7) Tüübikinnituse saanud relva- ja padrunimudel ning nende modifikatsioon kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

§ 24.  Tsiviilrelvade arvestus

  (1) Tsiviilkäibes olevad relvad ning kõik relva- ja padrunikollektsiooni kuuluvad relvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

  (2) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ei kanta:
  1) piiramata tsiviilkäibega relva;
  2) kumminuia;
  3) ekspordiks valmistatud relva;
  4) transiitsaadetises olevat relva.

  (3) Relv kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse Eestisse sisseveol, Eesti tootjalt Eesti tellijale üleandmisel ning relva igakordsel registreerimisel omaniku või valdaja nimele.

4. peatükk RELVADE KOLLEKTSIONEERIMINE 

§ 25.  Relva- ja padrunikollektsioon

  (1) Relva- ja padrunikollektsioon (edaspidi kollektsioon ) on ajaloo- või kultuuriväärtusega relvade ja padrunite korrastatud kogum, mida kasutatakse või mida on võimalik kasutada väljapanekuks või uurimistööks.

  (2) Kollektsiooni võib asutada ja pidada Eesti kodanik või Eestis registreeritud juriidiline isik Politseiameti antud relva- ja padrunikollektsioneerimisloa (edaspidi kollektsioneerimisluba) alusel.

  (3) Kollektsioneerida on lubatud kõiki, sealhulgas sõjaväerelvade hulka arvatud ja muid tsiviilkäibes keelatud tulirelvi, külmrelvi ja padruneid, samuti tulirelva olulisi osi ja lisaseadiseid, välja arvatud:
  1) kasteet, kasteetnuga, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese;
  2) relv, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel;
  3) lõhke-laskemoon, süüte-laskemoon, eriti ohtlik tavaliselt sõjaväerelvades kasutatav laskemoon ning närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet sisaldav laskemoon.

  (4) Kollektsiooni kuuluvad relvad tuleb registreerida elu- või asukohajärgses politseiprefektuuris käesoleva seaduse §-s 33 kehtestatud korras. Andmed registreeritud relvade kohta kantakse kollektsioneerimisloale.

  (5) Kollektsiooni kuuluva relva kandmine on keelatud.

  (6) Kollektsiooni kuuluvate relvade ja padrunite hoidmine, edasitoimetamine, võõrandamine ja vedu peab toimuma käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras.

  (7) Kollektsiooni kuuluvaid relvi ja padruneid tuleb hoida käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud relvahoidlas.

  (8) Kollektsiooni kuuluvaid relvi ja padruneid võib eksponeerida relvahoidlas. Väljaspool relvahoidlat võib kollektsiooni kuuluvaid relvi ja padruneid eksponeerida Politseiameti ühekordsel loal, millega määratakse ka tingimused relvade ja padrunite eksponeerimiseks.

  (9) Eksponeeritavad relvad peavad asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinides või olema kindlalt kinnitatud põranda, seina või muu ehituskonstruktsiooni külge. Eksponeeritavad padrunid peavad asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinides.

  (10) Riigi- ja munitsipaalmuuseumi relvakollektsiooni pidamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 26.  Kollektsioneerimisluba

  (1) Kollektsiooni asutada ja pidada sooviv füüsiline või juriidiline isik esitab vastava avalduse Politseiametile politseiprefektuuri kaudu. Avalduses näidatakse kollektsioneerimise eesmärk, kollektsioneeritavate relvade ja padrunite liik ning nende hoiutingimused. Avaldusele lisab füüsiline isik käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 2-5, juriidiline isik aga käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktides 2-5 nimetatud dokumendid.

  (2) Enne kollektsioneerimisloa saamist peab seda taotlev füüsiline isik sooritama elukohajärgses politseiprefektuuris käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 ettenähtud relvatundmise eksami.

  (3) Taotlus vaadatakse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.

  (4) Kollektsioneerimisloa andmisest füüsilisele isikule võidakse keelduda, kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud asjaolu, välja arvatud sama lõike punktis 3 sätestatu. Kollektsioneerimisloa andmisest juriidilisele isikule võidakse keelduda, kui esineb käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud asjaolu.

  (5) Kollektsioneerimisloal näidatakse kollektsioonis säilitamiseks lubatud relvade ja padrunite liigid, samuti kollektsiooni kuuluvad politseiprefektuuris registreeritud relvad.

  (6) Kollektsioneerimisluba antakse tähtajaga kümme aastat, misjärel seda võidakse pikendada samaks tähtajaks.

  (7) Politseiamet tunnistab kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui:
  1) seda taotleb relvakollektsiooni omanik;
  2) relvakollektsiooni omanik ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele;
  3) relvakollektsiooni omanik on surnud, surnuks või teadmata kadunuks tunnistatud või kuulutatud tagaotsitavaks kohtu või kohtueelse uurimise asutuse poolt;
  4) juriidiline isik on lõppenud;
  5) kollektsioneerimisluba on kaotatud;
  6) relvakollektsiooni omanik on vähemalt kaks korda viimase kolme aasta jooksul rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid, mida ta peab täitma, või ei ole täitnud temale tehtud ettekirjutuse nõudeid.

  (8) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (9) Kollektsioneerimisloa kehtivuse lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel rakenduvad käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõuded, kusjuures politseiprefektuurile üleantavad relvad ja padrunid võib jätta hoiule politseiprefektuuri poolt pitseeritud kollektsiooniomaniku relvahoidlasse.

  (10) Kollektsioneerimisloa vormi kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 27.  Relva soetamine kollektsiooni jaoks

  (1) Relva soetamine kollektsiooni jaoks toimub käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud soetamisloa alusel. Soetamisloa väljastamise aluseks on kollektsioneerimisluba. Padruni soetamine kollektsiooni jaoks toimub kollektsioneerimisloa alusel.

  (2) Soetamisloa taotlemise avaldus esitatakse politseiprefektuurile. Avalduses näidatakse soetatava relva liik ja mark ning registreeritud relva korral ka selle markeering. Avaldusele lisatakse:
  1) kollektsioneerimisluba, mis tagastatakse loa omajale;
  2) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (2¹) Enne avalduse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.

  (3) Kollektsiooni jaoks soetatava relva soetamisloa taotlemisele ei laiene käesoleva seaduse §-dega 35 ja 37 kehtestatud kord.

  (4) Relva või laskemoona sissevedu relvakollektsiooni jaoks toimub käesoleva seaduse § 60 lõikega 3 kehtestatud korras.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

5. peatükk RELVA JA LASKEMOONA SOETAMINE, OMAMINE JA VALDAMINE 

§ 28.  Füüsilisele isikule lubatud relvade otstarve

  (1) Füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel:
  1) jahipidamiseks;
  2) vastava spordialaga tegelemiseks;
  3) turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);
  4) kutsealal tegutsemiseks;
  5) kollektsioneerimiseks.

  (2) Relva kasutamisel ei tohi rikkuda teiste isikute õigusi ega avalikku korda.

§ 29.  Eesti kodanikule lubatud relvade liigid

  (1) Eesti kodanik võib soetada ja omada järgmisi relvi:
  1) vähemalt 18-aastane - väikesekaliibrilist sporditulirelva, pneumo- ja gaasirelva, ambu ja sileraudset püssi. Vintraudset ja kombineeritud jahipüssi võib ta soetada ja omada tingimusel, et tal on jahitunnistus;
  2) ajateenistuskohustuse (välja arvatud asendusteenistus) täitnud või vähemalt 21-aastane - kõiki tsiviilkäibesse lubatud relvi, välja arvatud kumminui.

  (2) Sporditulirelv on rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv.

  (3) Jahipüss on põhiliselt jahipidamiseks ettenähtud sile- ja vintraudne ning kombineeritud püss.

§ 30.  Välismaalasele lubatud relvade liigid

  (1) Välismaalane, kes viibib Eestis alalise elamisloa alusel ja on vähemalt 18-aastane, võib soetada ja omada pneumo- ja gaasirelva ning sileraudset püssi. Vintraudset sporditulirelva ning vintraudset ja kombineeritud jahipüssi võib ta omada tingimusel, et neid hoitakse jahindus- või spordiorganisatsiooni või vastavat tegevusluba omava isiku relvahoidlas.

  [Vt. lõike 2 suhtes Riigikohtu üldkogu 25. 02. 2004. a kohtuotsust nr 3-3-1-60-03 - RT III 2004, 7, 70 ]

  (2) Välismaalane, kes viibib Eestis tähtajalise elamisloa ja tööloa alusel, võib soetada ja omada jahipidamise või vastava spordialaga tegelemise eesmärgil jahipüssi ja sporditulirelva käesoleva seadusega kehtestatud korras tingimusel, et tal on alalise elukoha järgse riigi pädeva asutuse poolt seda liiki relva kohta antud relvaluba. Vintraudset tulirelva tuleb sellisel juhul hoida jahindus- või spordiorganisatsiooni või vastavat tegevusluba omava isikurelvahoidlas.

  (3) Eestis seaduslikult viibiv välismaalane, keda ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ning kes on vähemalt 18-aastane, võib Politseiameti antud soetamisloa alusel soetada Eestist väljaviimiseks relva ja laskemoona tingimusel, et tal on alalise elukoha järgse riigi pädeva asutuse poolt väljastatud luba seda liiki relva ja laskemoona soetamiseks ning ta kohustub soetatava relva ja laskemoona Eestist lahkumisel välja viima.

  (4) Eestis spordivõistlusel, õppusel või jahil viibiv välismaalane võib soetada laskemoona teda kutsunud isiku või asutuse kirjalikul taotlusel relva ajutise sisseveo loa esitamisel. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesoleva seaduse § 46 lõikes 4 näidatud kogust.

  (5) Välisriigi diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, kes on välisriigi kodanik, võib soetada ja vallata relva, välja arvatud kumminui, käesoleva seadusega kehtestatud korras Välisministeeriumi taotlusel oma elukoha järgse politseiprefektuuri antud loa alusel tingimusel, et tal on kodakondsusjärgse riigi relvaluba.
[RT III 2004, 7, 70 - jõust. 25.06.2004]

§ 31.  Juriidilisele isikule lubatud relvade otstarve, liigid ja hulk

  (1) Juriidiline isik võib soetada, omada või vallata relvi järgmisel otstarbel:
  1) sisevalveks;
  2) vastava spordiala või jahindusega tegelemiseks;
  3) õppetööks relvadega seonduvates õppeainetes;
  4) kollektsioneerimiseks;
  5) turvateenuse osutamiseks.

  (2) Käesoleva seadusega juriidilisele isikule antud õigused ja temale pandud kohustused laienevad füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele.

  (3) Turvateenuse osutamiseks või sisevalveks võib omada või vallata järgmisi relvi:
  1) sileraudne püss;
  2) vintraudne püss;
  3) püstol;
  4) revolver;
  5) gaasipüstol;
  6) gaasirevolver;
  7) kumminui.

  (4) Turvateenuse osutamiseks ja sisevalveks lubatud relvade kogused liikide järgi määrab kindlaks asukohajärgne politseiprefektuur kirjaliku taotluse alusel, arvestades valvatavate ja kaitstavate objektide iseloomu ning ohustatuse astet ning tulirelvade hoiutingimusi. Turvateenuse osutamiseks ja sisevalveks ettenähtud tulirelvade ja gaasirelvade arv kokku ning kumminuiade arv võib olla 10% suurem objekte vahetult valvavate või kaitsvate töötajate arvust.

  (5) Laskmisega seotud spordialaga tegelemiseks võib omada või vallata mitte üle 200 sporditulirelva, pneumorelva ja ammu.

  (6) Jahindusega tegelemiseks võib omada või vallata kahte jahipüssi iga jahindusega tegeleva töötaja kohta.

  (7) Õppetööks relvadega seonduvates õppeainetes võib omada või vallata kokku mitte üle 50 püssi, püstoli ja revolvri.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 32.  Relvasoetamisluba

  (1) Käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud relvade ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, on vajalik relvasoetamisluba (edaspidi soetamisluba).

  (2) Soetamisluba annab selles näidatud isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes 4 näidatud koguses.

  (3) Soetamisloa väljastab relva soetamist taotlevale isikule tema elu- või asukoha järgne politseiprefektuur, käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud juhul aga Politseiamet.

  (4) Soetamisluba antakse ainult seda liiki relva soetamiseks, mis vastab otstarbele, milleks relva taotletakse.

  (5) Soetamisluba koosneb A-, B-, C- ja D-osast, millel on järgmine otstarve:
  1) A-osa jääb relva müüjale;
  2) B-osa on relva registreerimise ja relvaloa väljastamise alusdokumendiks ja jääb relva registreerinud politseiprefektuurile;
  3) C-osa jääb soetamisloa väljastanud politseiasutusele;
  4) D-osa jääb relvaomanikule ja annab õiguse sellele märgitud relva edasitoimetamiseks soetamiskohast politseiprefektuuri ja hoiukohta ning relva hoidmiseks kuni relvaloa või relva Eestist väljaviimise eriloa saamiseni. Soetamisloa D-osa tagastatakse politseiasutusele relvaloa või relva Eestist väljaviimise eriloa saamisel.

  (6) Loa igale osale kannab soetamisloa väljastaja andmed relva soetaja ja soetada lubatud relva liigi ja arvu kohta, samuti soetamisloa väljastanud politseiasutuse ja politseiametniku nime. Soetamisloa A-, B- ja D-osale kannab relva müüja andmed müüdud relva ja selle müüja kohta.

  (7) Soetamisluba on kehtiv kolme kuu jooksul, arvates loa väljastamise päevast. Luba võidakse pikendada kolme kuu võrra, kui pikendamise taotlus on esitatud enne soetamisloa kehtivusaja lõppu. Soetamisloa kehtivusaja lõppemisel tuleb taotleda uus soetamisluba.

  (8) Soetamisloa hävimisest või kadumisest on loa omaja kohustatud viivitamata teatama politseiprefektuurile.

  (9) Soetamisloa vormi kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 33.  Relva registreerimine

  (1) Relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul, arvates relva soetamise päevast, välisriigist soetamise puhul aga relva Eestisse saabumise päevast, registreerima selle elu- või asukohajärgses politseiprefektuuris.

  (2) Relv esitatakse registreerimiseks koos soetamisloaga, millele relva müüja on kandnud andmed müüdud relva kohta, kui relv on ostetud relvade müügi tegevusluba omavalt isikult.

  (3) Kui relv on soetatud muul käesoleva seadusega lubatud viisil, esitatakse selle registreerimiseks soetamisluba ning soetamise seaduslikkust tõendav dokument. Soetamisluba ei nõuta päritud, leitud või ühisomandis oleva relva, samuti käesoleva seaduse § 34 lõikes 9 nimetatud nimelise tulirelva registreerimisel.

  (4) Relva registreerimisel kontrollitakse selle vastavust soetamisloale või relva soetamise seaduslikkust tõendavale muule dokumendile kantud andmetega.

  (5) Relva registreerimisel vormistatakse iga relvaomaniku või -valdaja kohta toimik (edaspidi relvatoimik).

  (6) Relvatoimikut peetakse relvaomaniku või -valdaja elu- või asukoha järgses politseiprefektuuris. Kui relvad asuvad teise politseiprefektuuri teenistuspiirkonnas olevas relvaomaniku või -valdaja tegutsemiskohas, peetakse relvatoimikut ka tegutsemiskohajärgses politseiprefektuuris.

  (7) Relvatoimikusse pannakse kõik soetamisloa ja relvaloa taotlemise, väljastamise, väljastamisest keeldumise, kehtivuse pikendamise ja peatamise ning kehtetuks tunnistamisega seotud dokumendid, samuti dokumendid relva soetamise, ümbertegemise ja võõrandamise ning relvaomaniku või -valdaja käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse ja relva hoidmise tingimuste kontrollimise kohta.

  (8) Relva registreerimise ajaks võib relvaomanik või -valdaja anda selle hoiule politseiprefektuuri või hoida seda oma elu- või asukohas käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.

§ 34.  Relvaluba

  (1) Relva registreerimisel väljastab politseiprefektuur relvaomanikule või -valdajale relvaloa. Relvaloa väljastamise aluseks on politseiprefektuuri juhi otsus.

  (2) Füüsilise isiku relvaluba annab selle omanikule õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks, kandmiseks ja edasitoimetamiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras, samuti relvamudelile vastava laskemoona soetamiseks. Soetatava laskemoona ühekordne kogus ei tohi ületada käesoleva seaduse § 46 lõikes 4 näidatud kogust.

  (3) Füüsilisele isikule kuuluva relva kohta võidakse väljastada mitu relvaluba. Relvaluba, mis on väljastatud füüsilisele isikule, kes ei ole relva omanik, nimetatakse paralleelrelvaloaks.

  (4) Paralleelrelvaluba antakse ühele või kahele füüsilisele isikule juhul, kui relvaomanik on andnud kirjaliku nõusoleku temale kuuluva relva kasutamiseks konkreetselt näidatud isiku või isikute poolt.

  (5) Relva andmisel paralleelrelvaloa omaja valdusse koostatakse akt relva üleandmise-vastuvõtmise kohta, näidates selles relva vastuvõtmise koha, kuupäeva ja kellaaja. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb relva üleandjale, teine vastuvõtjale. Relva tagastamisel omanikule koostatakse analoogne akt.

  (6) Juriidilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse vastava laskemoona soetamiseks, relva ja laskemoona hoidmiseks ja edasitoimetamiseks (veoks) ning õiguse anda relva ja laskemoona oma töötajatele kandmiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel.

  (7) Relvaloa kehtivus on viis aastat. Paralleelrelvaloa kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja paralleelrelvaluba kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral.

  (8) Relvaluba antakse välja lühemaks tähtajaks:
  1) kui taotleja seda soovib;
  2) isikule, kes viibib riigis vähem kui viis aastat;
  3) juriidilisele isikule, kelle tegevuse määratud tähtaeg on lühem kui viis aastat.

  (9) Isikule, keda siseminister või kaitseminister on seaduses sätestatud korras autasustanud nimelise tulirelvaga, antakse nimelise relva relvaluba ilma kehtivusaega määramata.

  (10) Relvaloa hävimisest või kadumisest on selle omaja kohustatud viivitamata kirjalikult teatama politseiprefektuurile.

  (11) Relvaloa, sealhulgas paralleelrelvaloa vormi kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 35.  Soetamisloa ja relvaloa taotlemine füüsilise isiku poolt

  (1) Füüsilise isiku taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks vaatab läbi elukohajärgne politseiprefektuur, käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud juhul aga Politseiamet, hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.

  (2) Soetamisloa või relvaloa saamiseks on taotleja kohustatud esitama:
  1) kirjaliku avalduse, näidates selles soetada soovitava relva otstarbe, margi või liigi või konkreetse relva ja ka selle omaniku, kui tegemist on paralleelrelvaloa taotlemisega;
  2) dokumendid, mis tõendavad tema vastavust käesoleva seaduse §-s 29 või 30 sätestatud nõuetele;
  3) arstliku läbivaatuse alusel tehtud järeldusotsuse;
  4) kaks fotot mõõtmetega 3×4 cm;
  5) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (2¹) Enne soetamisloa või relvaloa taotluse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.

  (3) Soetamisloa või relvaloa taotleja arstliku läbivaatuse ja järeldusotsuse vormistamise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.

  (4) Paralleelrelvaloa taotleja peab esitama ka relvaomaniku kirjaliku nõusoleku tema relva kasutamiseks paralleelrelvaloa alusel.

  (5) Soetamisluba või relvaluba võib taotleda isik, kes on sooritanud relva soetamist, registreerimist, hoidmist, kandmist, võõrandamist ja seaduslikku kasutamist reguleerivate õigusaktide nõuete tundmise eksami ning laskevigastuse korral kannatanule esmaabi andmise eksami. Tulirelva relvaloa taotlemise korral tuleb sooritada eksami käigus tulirelva tundmise test ning tulirelva käsitsemise katse.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksami korra kehtestab siseminister määrusega.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud nõuded ei laiene politseiametnikule ja lepingulises tegevteenistuses olevale kaitseväelasele, samuti käesoleva seaduse § 30 lõigetes 2, 3 ja 5 nimetatud isikule.

  (8) Relvaloa omaja ei pea relvaloa kehtivuse ajal teise ja iga järgmise sama liiki relva soetamisel läbima arstlikku läbivaatust ega sooritama uut eksamit.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 36.  Füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud

  (1) Soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes:
  1) on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäirega;
  2) on raskekujulise psüühikahäirega;
  3) on füüsilise puudega, mis takistab tema poolt taotletava relva õiget käsitsemist;
  4) hoidub kõrvale kaitseväeteenistusest;
  5) on piiratud teovõimega ja kellele on seetõttu määratud eestkostja;
  6) on kriminaalkorras karistatud;
  7) on halduskorras karistatud relva ja laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleeriva õigusaktiga sätestatud nõuete rikkumise eest või jahipidamise eest ilma jahitunnistuseta.
  8) on kriminaalmenetlusest tulenevatel alustel kuulutatud tagaotsitavaks, tunnistatud kahtlustatavaks, võetud vastutusele süüdistatavana või antud kohtu alla;
  9) on soetamisloa või relvaloa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, millel on oluline tähtsus loa andmise küsimuse otsustamisel;
  10) ei oma käesoleva seadusega ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 1998, 111, 1830) kohaselt.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud psüühika- ja käitumishäirete ning füüsiliste puuete loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.

  (4) Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluste võib loa andja keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest:
  1) isikule, kellele varem väljastatud relvaloa kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui viis aastat ja loa kehtetuks tunnistamine oli tingitud relva kaotsiminekust või relva ja laskemoona hoidmist, kandmist või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõuete rikkumisest;
  2) isikule, kellele soetamisloa andmisest on varem keeldutud, kusjuures sellest on möödunud vähem kui kaks aastat ja keeldumine oli tingitud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8-10 nimetatud asjaoludest;
  3) isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama.

  (5) Soetamisloa või relvaloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks kümne päeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 37.  Soetamisloa ja relvaloa taotlemine juriidilise isiku poolt

  (1) Juriidilise isiku taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks võtab vastu asukohajärgne politseiprefektuur ja vaatab selle läbi hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.

  (2) Soetamisloa või relvaloa taotleja on kohustatud esitama:
  1) kirjaliku avalduse, põhjendades selles relvade vajalikkust ja näidates soetada soovitavate relvade otstarbe, margi või liigi ja koguse;
  2) ärakirja juriidilise isiku otsusest juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutava isiku ja tema asendaja määramise kohta;
  3) õiendi, milles on vastutava isiku ja tema asendaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, ametikoht ja telefoninumber, andmed eksami sooritamise kohta;
  4) juriidilise isiku põhikirja (-määruse);
  5) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  6) relva kandma hakkavate, käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 kehtestatud nõudele vastavate töötajate nimekirja, milles on näidatud nende ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht;
  7) valvatavate objektide nimekirja, milles on näidatud nende aadressid, kontaktisikud ja telefoninumbrid, kui relva taotletakse turvateenuse osutamiseks või sisevalveks;
  8) relvade hoiukoha ja -tingimuste kirjelduse;
  9) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (3) Enne soetamisloa või relvaloa taotlemist peab taotleja tasuma riigilõivu
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 38.  Juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutav isik

  (1) Juriidilise isiku relvade ja laskemoona eest vastutav isik (edaspidi vastutav isik) vastutab selle eest, et juriidilise isiku relvade ja laskemoona käitlemine toimuks käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt ning vastaks vastavas loas ettenähtud tingimustele.

  (2) Vastutavaks isikuks või tema asendajaks võib olla vähemalt 21-aastane alaliselt Eestis elav Eesti kodanik, kelle suhtes ei esine käesoleva seaduse § 36 lõigetes 1 ja 4 loetletud asjaolusid.

  (3) Vastutavaks isikuks või tema asendajaks võib määrata isiku, kes on sooritanud vastutava isiku eksami.

  (4) Nõuded vastutava isiku teadmistele ja tema eksamineerimise korra kehtestab siseminister määrusega.

§ 39.  Vastutava isiku määramine ja tema volituste lõppemine

  (1) Vastutav isik määratakse juriidilise isiku kirjaliku otsusega (otsus, korraldus, käskkiri). Kui juriidilisel isikul on struktuuriüksus teises haldusüksuses, tuleb vastava otsusega määrata ka struktuuriüksuse relvade ja laskemoona eest vastutav isik, kellele laienevad käesoleva seaduse § 38 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuded. Otsuse ärakiri saadetakse kolme tööpäeva jooksul juriidilise isiku ning struktuuriüksuse asukoha järgsele politseiprefektuurile.

  (2) Vastutava isiku volitused lõpevad tema töölt vabastamisega või lõpetatakse, kui ta ei vasta enam käesoleva seaduse § 38 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele või on rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõudeid. Teade volituste lõppemise kohta saadetakse kolme tööpäeva jooksul vastavale politseiprefektuurile.

  (3) Vastutava isiku volituste lõppemisel määratakse viivitamata vastutava isiku kohusetäitjaks tema asendaja ning tehakse relvade ja laskemoona inventuur. Hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates volituste lõppemisest, määratakse uus vastutav isik.

  (4) Vastutava isiku määramine ei vabasta juriidilise isiku juhatust või seda asendavat organit vastutusest selle eest, et relvade ja laskemoonaga seotud tegevus vastaks käesoleva seaduse ja muude õigusaktide nõuetele.

§ 40.  Juriidilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmist välistavad asjaolud

  (1) Soetamisluba ega relvaluba ei anta juriidilisele isikule:
  1) kes on loa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel on oluline tähtsus loa väljastamise küsimuse otsustamisel;
  2) kellel ei ole käesoleva seadusega kehtestatud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;
  3) kes on viimase kolme aasta jooksul vähemalt kaks korda rikkunud relva või laskemoona hoidmise, veo või võõrandamise või relva registreerimise või relva kanda andmise korda;
  4) kes ei ole täitnud järelevalveorgani ettekirjutust käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusakti nõuete täitmise kohta.

  (2) Juriidilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks kümne päeva jooksul, arvates otsuse vastuvõtmise päevast.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 41.  Relvaloa vahetamine

  (1) Relvaluba vahetatakse selle omaja avalduse põhjal relvaloa kehtivuse lõppemisel, kõlbmatuks muutumisel või relva või relvaloa omaja andmete muutumisel, samuti relvahoidla asukoha muutumisel.

  (2) Relvaloa vahetamiseks tuleb elu- või asukohajärgsele politseiprefektuurile esitada:
  1) kirjalik avaldus, milles näidatakse vahetamise põhjus;
  2) vahetamisele kuuluv relvaluba;
  3) [kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]
  4) foto mõõtmetega 3×4 cm.

  (2¹) Enne relvaloa vahetamist peab relvaloa omaja tasuma riigilõivu.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid tuleb politseiprefektuurile esitada seoses:
  1) relvaloa kehtivuse lõppemisega - vähemalt üks kuu enne kehtivuse lõppemist;
  2) relvaloa kõlbmatuks muutumisega - vahetult pärast kõlbmatuks muutumist;
  3) relva või relvaloa omaja andmete või relvahoidla asukoha muutumisega - seitsme tööpäeva jooksul, arvates andmete või asukoha muutumisest.

  (4) Paralleelrelvaloa vahetamisel tuleb esitada ka relvaomaniku kirjalik nõusolek tema relva kasutamiseks paralleelrelvaloa alusel.

  (5) Uus relvaluba väljastatakse, kui ei esine käesoleva seaduse §-s 36 või 40 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid.

  (6) Endine relvaluba säilitatakse relvatoimikus.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 42.  Muudatuste vormistamine

  (1) Politseiprefektuuris tuleb vormistada:
  1) relva ümbertegemisest tingitud muudatused relvaandmetes (liik, mark, kaliiber, markeering). Relva ümbertegemiseks peab olema politseiprefektuuri eelnev luba;
  2) relvaomaniku või -valdaja nime muutumisega, elu- või asukoha vahetamisega teise haldusüksusesse, relvahoidla asukoha muutumisega seotud muudatused;
  3) muudatused muudes teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantavates andmetes.

  (2) Muudatuste vormistamiseks tuleb esitada politseiprefektuurile käesoleva seaduse § 41 lõikes 2 nimetatud dokumendid ja tasuda riigilõiv. Avalduses tuleb märkida uued relvaandmed, relvaomaniku või -valdaja uus nimi, elu- või asukoht, relva hoiukoha uus aadress ja muud muutunud andmed.

  (3) Politseiprefektuur teeb vastavad kanded relvatoimikusse ja teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ning väljastab uue relvaloa.

  (4) Relvaomaniku või -valdaja asumise korral teise politseiprefektuuri teenistuspiirkonda tehakse relvatoimikusse vastav märge ja toimik edastatakse koos kõigi selles sisalduvate materjalidega relvaomaniku või -valdaja uue elu- või asukoha järgsele politseiprefektuurile.

  (5) Relvaomaniku või -valdaja uue elu- või asukoha järgne politseiprefektuur teeb vajalikud kanded relvatoimikusse ja teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ning teatab sellest kohe kirjalikult politseiprefektuurile, kus relv oli registreeritud. Teate saanud politseiprefektuur kustutab relva ja relvaomaniku või -valdaja oma arvestusest.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 43.  Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiprefektuur peatab loa kehtivuse, kui:
  1) loa omajat on halduskorras karistatud mootorsõiduki, raudteeveeremi või õhusõiduki juhtimise eest alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine tarvitamise korral - üheks aastaks;
  2) loa omaja on kriminaalmenetlusest tulenevatel asjaoludel tunnistatud kahtlustatavaks, võetud vastutusele süüdistatavana või antud kohtu alla;
  3) kontrollimisel on tuvastatud, etloaomajal ei ole käesolevas seaduses ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;
  4) juriidiline isik on põhjendamatult jätnud täitmata järelevalveorgani ettekirjutuse käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise kohta.

  (2) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatatus lõpetatakse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel või loa kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras.

  (3) Soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiprefektuur tunnistab loa kehtetuks, kui:
  1) seda taotleb loa omaja;
  2) loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele;
  3) relv kuulub erikonfiskeerimisele;
  4) loa omaja on surnud või teadmata kadunuks tunnistatud;
  5) relv on kaotsi läinud või hävinud;
  6) relv on muutunud kasutamiskõlbmatuks määral, mis ei võimalda selle taastamist, või kui relvaomanik või -valdaja ei soovi relva taastada;
  7) soetamisluba või relvaluba on kaotsi läinud või hävinud;
  8) juriidiline isik on lõppenud või asutus on likvideeritud;
  9) relvaomanik või -valdaja on vähemalt kaks korda viimase kolme aasta jooksul rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid või on jätnud täitmata temale tehtud ettekirjutuse nõuded.

  (4) Paralleelrelvaluba kaotab kehtivuse või selle kehtivus peatub vastavalt relvaloa kehtetuks tunnistamisel või kehtivuse peatamisel. Paralleelrelvaluba võidakse tunnistada kehtetuks ka relvaomaniku avalduse alusel.

  (5) Soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamine, kehtivuse peatatuse lõpetamine või loa kehtetuks tunnistamine vormistatakse politseiprefektuuri otsusega. Otsuses peab olema näidatud loa kehtivuse peatamise, kehtivuse peatatuse lõpetamise või loa kehtetuks tunnistamise alus viitega seaduse vastavale sättele. Otsuse koopia saadetakse viivitamata loa omajale.

§ 44.  Soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise, peatamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed

  (1) Pärast soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemist, peatamist või kehtetuks tunnistamist on loa omaja, vastava relva omanik, valdaja või muu isik, kelle valduses on vastav luba ja relv ning selle laskemoon, kohustatud need loa kehtivuse viimasel tööpäeval, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval üle andma politseiprefektuurile. Juriidilise isiku relva ja laskemoona võib jätta politseiprefektuuri poolt pitseeritud juriidilise isiku relvahoidlasse.

  (2) Paralleelrelvaloa kehtivuse lõppemisel, peatamisel või kehtetuks tunnistamisel peab paralleelrelvaloa omaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul tagastama relva ja laskemoona selle omanikule ning politseiprefektuurile.

  (3) Loa, relva ja laskemoona üleandmine võib toimuda nende asukohas või politseiprefektuuris. Relva ja laskemoona üleandmine peab toimuma nende asukohas juhul, kui need annab üle isik, kes käesoleva seaduse järgi ei olnud nende omanik või valdaja enne soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamist ja kes on teatanud politseiprefektuurile enda valduses olevast relvast või laskemoonast.

  (4) Relva ja laskemoona, samuti kehtivuse kaotanud loa või loa, mille kehtivus on peatatud, üleandmine-vastuvõtmine vormistatakse aktiga, milles on kirjas andmed üleantud relva, laskemoona ja loa kohta. Akti vormi kehtestab siseminister määrusega. Akt koostatakse kahes eksemplaris ja sellele kirjutavad alla relva, laskemoona või loa üleandja ja politseiprefektuuri esindaja. Üks eksemplar aktist jääb politseiprefektuurile, teine üleandjale.

  (5) Politseiprefektuur on kohustatud tagama vastuvõetud relva ja laskemoona säilimise ja seisundi, milles need üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeriti.

  (6) Üleandmise päevast alates on relva- ja laskemoonaomanikul või -valdajal õigus relv ja laskemoon võõrandada kolme kuu jooksul käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel, välja arvatud erikonfiskeerimise otsuse alusel üleantud relv ja laskemoon.

  (7) Juhul kui soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse peale esitati kaebus kohtule või vaie politseiprefektuurile ja kohus või politseiprefektuur tunnistas loa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks, on vastava loa, relva ja laskemoona hoiule võtnud politseiprefektuur kohustatud need pärast loa kehtivuse peatatuse lõpetamist või kohtuotsuse jõustumist viivitamata tagastama omanikule või valdajale. Soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse jõussejäämise korral on relva- ja laskemoonaomanikul või -valdajal õigus need võõrandada käesoleva paragrahvi lõikes 6 kehtestatud korras alates otsuse jõustumise päevast.

  (8) Juhul kui võõrandamisele kuuluvat relva ja laskemoona ei ole nende omanik või valdaja käesoleva paragrahvi lõikes 6 ettenähtud tähtaja jooksul võõrandanud, kuulub hoiule antud relv või laskemoon sundvõõrandamisele.

  (9) Laskekõlbmatuna üleantud relv ja laskemoon hävitatakse käesoleva seaduse §-s 83 kehtestatud korras.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

6. peatükk RELVA JA LASKEMOONA HOIDMINE 

§ 45.  Relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded

  (1) Relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena.

  (2) Relva ja laskemoona tuleb hoida tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvaliste isikute juurdepääsu.

  (3) Tulirelvi võib hoida ainult tühjaks laetuna.

  (4) Relvi ja laskemoona võib hoida füüsilise isiku elukohas, juriidilisele isikule kuuluvas või renditud relvahoidlas või anda need hoiule isikule, kellel on tegevusluba relvade või laskemoona hoidmiseks teenusena.

  (5) Relvade ja laskemoona hoiuleandmine teisele isikule vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis koostatakse kolmes eksemplaris, millest esimene saadetakse politseiprefektuurile säilitamiseks relvatoimikus, teine jääb hoiuleandjale ja kolmas hoiulevõtjale.

  (6) Relvaomanik või -valdaja on kohustatud igast relva kaotsimineku või hävimise juhtumist viivitamata teatama politseiprefektuurile.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 46.  Füüsilise isiku relvade ja laskemoona hoidmine

  (1) Füüsiline isik peab temale kuuluvaid või tema valduses olevaid tulirelvi hoidma selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapis (edaspidi relvakapp).

  (2) Üle kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema selleks spetsiaalselt kohandatud ruum (edaspidi relvahoidla).

  (3) Relvakapp ei ole nõutav ühe tulirelva puhul. Sel juhul tuleb relva ja selle laskemoona hoida kõrvalisele isikule raskesti avastatavas ja kättesaadavas kohas.

  (4) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
  1) kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit;
  2) kuni 100 gaasirelvapadrunit;
  3) kuni 100 padrunit iga vintraudse jahipüssi kohta;
  4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahipüssi kohta;
  5) kuni 1000 padrunit iga sporditulirelva kohta;
  6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg;
  7) kuni 1000 sütikut.

  (5) Padruneid, püssirohtu ja sütikuid võib hoida koos relvadega samas relvakapis, selle eraldi lukustatavas osas või eraldi asuvas lukustatavas raudkapis.

  (6) Gaasirelva võib hoida lukustatavas sahtlis või laekas.

  (7) Nõuded relvahoidlale, relvakapile ning püssirohu ja sütiku hoidmisele kehtestab siseminister määrusega.

§ 47.  Juriidilise isiku relvade ja laskemoona hoidmine

  (1) Juriidilisel isikul peab tulirelvade ja laskemoona hoidmiseks olema relvahoidla.

  (2) Relvi tuleb relvahoidlas hoida relvakappides, mille uste sisekülgedel peab olema relvakapis hoitavate relvade nimekiri.

  (3) Laskemoona hoitakse relvadest eraldi asuvas raudkapis või relvakapi eraldi lukustatavas osas.

  (4) Gaasirelvi võib hoida relvakapis või lukustatavas sahtlis või laekas.

  (5) Kuni kaheksa (kaasa arvatud) tulirelva hoidmiseks ei ole relvahoidla nõutav. Sel juhul peab relvakapp asuma ruumis, kus on elektrooniline valveseade, mis lülitatakse sisse ajal, kui ruumis ei viibi vastutavat isikut. Ruumi uks peab olema terasplekist või plekiga üle löödud ning sellel peab olema vähemalt kaks lukku. Ruumi aknad peavad olema trellitatud või valmistatud purunemiskindlast klaasist.

  (6) Politseiprefektuurid kontrollivad vähemalt kaks korda aastas relvade ja laskemoona hoidmise nõuete täitmist juriidilise isiku poolt. Kontrollimise tulemuse kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kontrollitavale isikule ja teine pannakse relvatoimikusse.

§ 48.  Relva ja laskemoona hoidmine spordivõistlusel ja treeningul

  (1) Spordivõistlusele ja treeningule toodud relva ja laskemoona hoitakse lasketiiru relvahoidlas juhul, kui see on olemas. Lasketiiru relvahoidlas hoitava relva ja laskemoona eest vastutab lasketiiru omanik või valdaja.

  (2) Võimaluse kasutada relvahoidlat relvade ja laskemoona hoidmiseks võistluse ja treeningu ajal tagab ürituse korraldaja. Relvahoidla puudumise korral tagab relvade hoidmise ja valve võistluse ja treeningu ajal ürituse korraldaja.

  (3) Relvahoidlast võib laskma minnes kaasa võtta vaid selleks korraks vajalikud relvad ning vajaliku koguse laskemoona.

  (4) Laskepaigas ei ole relvahoidla olemasolu kohustuslik. Relva ja laskemoona hoidmise eest laskepaigas vastutab relva valdaja.

7. peatükk RELVA JA LASKEMOONA KANDMINE JA EDASITOIMETAMINE 

§ 49.  Relvakandmine

  Relvakandmise all mõistetakse käesolevas seaduses relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta.

§ 50.  Relva ja laskemoona kandmise üldine kord

  (1) Relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga.

  (2) Relva ja laskemoona tuleb kanda varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti juhusliku kahju tekitamise. Kantava tulirelva, välja arvatud revolvri padrunipesas ei tohi olla padrunit.

  (3) Relva ja laskemoona on keelatud kanda:
  1) alkoholijoobes, narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine mõju all;
  2) koosolekul, meeleavaldusel, piketil, pidustusel ja teistel avalikel üritustel, välja arvatud nimetatud avalikel üritustel teenistus- või tööülesannet täitval isikul.

  (4) Minister võib oma käskkirjaga piirata relvakandmist ministeeriumis, ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ja hallatavates riigiasutustes ning nende valduses olevatel objektidel.

  (5) Äriühingu või mittetulundusühingu juhtorgan või juht, samuti füüsilisest isikust ettevõtja võib oma aktiga piirata relvakandmist oma asukohas ja teistel tema omandis või valduses olevatel objektidel, kui selleks on antud objekti asukoha järgse politseiprefektuuri nõusolek.

  (6) Jahirelva kandmist jahil reguleerib jahikorralduse seadus (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953; 1997, 86, 1460; 1999, 54, 583) ja selle alusel antud õigusaktid.

§ 51.  Juriidilise isiku nimele registreeritud relva kandmine

  (1) Juriidiline isik võib anda tema nimele registreeritud relva kanda oma töötajale, kellel on relvakandmisluba.

  (2) Relv antakse töötajale kanda töö- või teenistusülesannete täitmiseks vastava juriidilise isiku juhi otsuse alusel.

  (3) Relv väljastatakse töötajale töö- või teenistusülesannete täitmiseks üldjuhul tööpäevaks või valvekorraks, välja arvatud juhul, kui relva pikemaajalise kandmise vajadus on tingitud ametikohustuste iseloomust. Ametikohtade loetelu, kus selliseid kohustusi tuleb täita, kehtestatakse juriidilise isiku otsusega, mis on eelnevalt kooskõlastatud asukohajärgse politseiprefektuuriga.

  (4) Relvakandmisõigust omaval töötajal on keelatud:
  1) kanda relva töövälisel ajal, välja arvatud juhul, kui sellekohane luba on vormistatud juriidilise isiku otsusega;
  2) anda relva või relvakandmisluba kõrvalisele isikule;
  3) kanda relva teise juriidilise isiku huvides või selle töö- või teenistusülesannete täitmisel.

  (5) Relva kaotamisest, hävimisest või muul viisil valdusest väljaminekust on relva kandev töötaja kohustatud viivitamata teatama politseiprefektuurile või -jaoskonnale ja relva väljastanud isikule või asutusele.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 52.  Juriidilise isiku nimele registreeritud relva väljastamine töötajale ja selle tagastamine

  (1) Relva ja laskemoona väljastav isik on enne relva väljastamist kohustatud kontrollima relvakandmisloa olemasolu.

  (2) Relva ja laskemoona väljastamine fikseeritakse nööritud ja politseiprefektuuri pitseriga kinnitatud relvade ja laskemoona arvestusraamatus (edaspidi relvaraamat) allkirja vastu.

  (3) Relvaraamatusse kantakse relva väljastamise ja tagastamise kuupäev ning kellaaeg, relva liik, mark, kaliiber ja markeering, padrunite arv, relva saanud ja relva väljastanud töötaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht.

  (4) Pärast töö- või teenistusülesande täitmist peab töötaja relva ja laskemoona tagastama. Relva ja laskemoona vastuvõtnud isik teeb relvaraamatusse märke relva ja laskemoona vastuvõtmise kohta ning kinnitab seda oma allkirjaga.

  (5) Juhul kui töötajal on kaasas isiklik tulirelv, tuleb see juriidilise isiku relva kandmise ajaks anda hoiule juriidilise isiku relvahoidlasse või -kappi. Isikliku tulirelva hoiulevõtmine ja tagastamine peab olema kantud relvaraamatusse.

  (6) Relvaraamatut säilitatakse viis aastat viimase sissekande tegemise kuupäevast arvates.

  (7) Relvaraamatu vormi kehtestab siseminister määrusega.

§ 53.  Juriidilise isiku relvakandmisluba

  (1) Juriidilise isiku relvakandmisloa (edaspidi relvakandmisluba) väljastab töötajale tema elukoha järgne politseiprefektuur juriidilise isiku taotlusel, kui töötaja on sooritanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 sätestatud relvatundmise ja -käsitsemise eksami ning kui tema suhtes ei esine asjaolusid, mis välistavad relvaloa saamise füüsilise isiku poolt.

  (2) Relvakandmisloa väljastamise taotluses märgitakse töötaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, isikukood ja elukoht ning selle relva liik ja mark, mille kandmiseks luba taotletakse.

  (3) Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid, kaks fotot mõõtmetega 3×4 cm ning sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksami sooritamist tõendav dokument.

  (4) Politseiprefektuur vaatab taotluse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide esitamise päevast arvates.

  (5) Taotluse rahuldamise korral väljastatakse relvakandmisluba ning selle omaja kohta avatakse käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras relvatoimik.

  (6) Relvakandmisloa kehtivus on viis aastat. Relvakandmisluba kaotab kehtivuse töötaja lahkumisel antud ametikohalt, samuti juriidilise isiku lõppemisel.

  (7) Relvakandmisloa vormi kehtestab siseminister määrusega.

  (8) Kehtivuse kaotanud relvakandmisluba tagastatakse selle väljastanud politseiprefektuurile.

§ 54.  Relva ja laskemoona edasitoimetamine

  (1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona endaga kaasaskandmist nende ühest kohast teise toimetamise vajaduse korral ilma relva vahepealse kasutamise eesmärgita ja sõltumata asjaolust, kas sellega kaasneb sõiduki kasutamine või mitte.

  (2) Juriidilise isiku nimele registreeritud relvade ja laskemoona, mis ei ole väljastatud kandmiseks nende töötajatele, edasitoimetamine, kui sellega kaasneb transpordivahendi kasutamine, loetakse kohalikuks relvaveoks.

  (3) Relva ja laskemoona saatmine posti teel on keelatud.

§ 55.  Relva ja laskemoona edasitoimetamine füüsilise isiku poolt

  (1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise õigus on soetamisluba või relvaluba, samuti käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud luba omaval füüsilisel isikul.

  (2) Edasitoimetatav relv peab olema tühjaks laetud ja lahti võetud või pakitud viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu.

  (3) Relva või laskemoona edasitoimetamisel tuleb järgida käesoleva seaduse § 50 lõigetes 1-3 sätestatud nõudeid.

8. peatükk RELVA JA LASKEMOONA VEDU JA ÜLE TOLLIPIIRI TOIMETAMINE 

§ 56.  Relvaveo mõiste

  (1) Relvaveo all mõistetakse käesolevas seaduses relvade ja laskemoona kohalikku ja rahvusvahelist õhu-, raudtee-, vetel- või autovedu.

  (2) Kohaliku relvaveo all mõistetakse relvade ja laskemoona vedu Eesti piires.

  (3) Kohalik relvavedu toimub autoveoseaduse (RT I 2000, 54, 346), lennundusseaduse (RT I 1999, 26, 376), kaubandusliku meresõidu koodeksi (RT 1991, 46-48, 577; RT I 1993, 65, 923; 1995, 54, 882; 1996, 78, 1380; 1997, 77, 1315; 1998, 2, 47; 23, 321; 30, 409; 59, 941; 2000, 35, 221; 2001, 21, 114) ja raudteeseaduse (RT I 1999, 29, 405; 2001, 31, 170) ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt.

  (4) Rahvusvahelise relvaveo all mõistetakse relvade ja laskemoona vedu, millega kaasneb riigipiiri ületamine.

  (5) Rahvusvaheline relvavedu toimub vastavas veoliigis kehtivate rahvusvaheliste veoeeskirjade kohaselt.

§ 57.  Täiendavad nõuded kohalikul relvaveol

  (1) Kohalikku relvavedu võib teostada füüsiline või juriidiline isik, kellel on relvaluba, soetamisluba või tegevusluba relvade valmistamiseks või müügiks.

  (2) Relvade ja laskemoona valve ja kaitse tagab nende veol omanik või valdaja.

  (3) Relvi ja laskemoona peab vedama valmistajapakendis või pakituna viisil, mis ei võimalda nende kohest kasutuselevõttu.

  (4) Kuni 20 tulirelva või 10 000 padrunit võib vedada varjatult sõiduautoga, suurema tulirelva- või padrunipartii veoks tuleb kasutada kinnise veoseruumiga veoautot. Veoseruumi uksed peavad olema kindlalt suletud ja lukustatud.

  (5) Kuni 20 tulirelva või 10 000 padruni veol peab olema vähemalt üks relvastatud saatja, üle 20 tulirelva või üle 10 000 padruni veol aga vähemalt kaks relvastatud saatjat. Relvastatud saatjad võivad asuda relvi vedava veoauto kabiinis või relvi vedavat autot saatvas autos.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatu ei laiene juriidilisele isikule tema nimele registreeritud sporditulirelvade ja nende laskemoona veol lasketiiru seoses osavõtuga treeningust või võistlusest. Sel juhul peab relvadega kaasasõitvate isikute hulgast olema määratud relvaveo eest vastutav relvastatud isik.

§ 58.  Relva ja selle laskemoona kaasavõtmine õhusõidukisse

  Relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 59.  Relvade ja laskemoona üle tollipiiri toimetamise mõiste

  (1) Käesolevas seaduses mõistetakse relvade ja laskemoona üle tollipiiri toimetamise all relvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu, transiiti ning sissetoomist ja väljaviimist.

  (2) Relvade ja laskemoona üle tollipiiri toimetamine toimub käesoleva seaduse, tolliseadustiku ning strateegilise kauba seaduse ( RT I 2004, 2, 7 ) ja nende alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras.

  (3) Relvade ja laskemoona üle tollipiiri toimetamine võib käesoleva seaduse kohaselt toimuda üksnes Politseiameti ühekordse eriloa alusel.

  (4) Eriloa väljastamise ja vormistamise korra, eriloa alusel üle tollipiiri toimetatavate relvade, tulirelva oluliste osade, lisaseadiste ja laskemoona nomenklatuuri ning eriloa vormi kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2004, 2, 7 - jõust. 05.02.2004]

§ 60.  Relvade ja laskemoona sissevedu, väljavedu ja transiit

  (1) Relvade ja laskemoona sissevedu kaubana vabasse ringlusse lubamiseks võib teostada käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel isik, kellel on tegevusluba relvade, tulirelva oluliste osade, laskemoona või lasersihikute valmistamiseks või müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks.

  (2) Relvade, tulirelva oluliste osade ning lisaseadiste valmistamise, parandamise või ümbertegemise ning laskemoona valmistamise tegevusluba omav isik võib taotleda luba ainult seda liiki relvade, tulirelva oluliste osade, lasersihikute või laskemoona sisseveoks, mille valmistamiseks, parandamiseks või ümbertegemiseks tegevusluba on antud.

  (3) Füüsiline või juriidiline isik võib relva või laskemoona oma tarbeks Eestisse sisse vedada, kui tal on vastava relva soetamisluba ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriluba.

  (4) Lubatud on ainult selliste tulirelvade ja padrunite sissevedu, mis on saanud käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud tüübikinnituse, tingimusel, et sisseveetavate relvade ja padrunite mudelid on kantud teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu ei laiene relvadele ja padrunitele, mis tuuakse Eestisse sisse nende katsetamise, demonstreerimise või näitusel väljapaneku eesmärgil.

  (6) Strateegilise kauba nimekirja arvatud relvade ja laskemoona väljavedu Eestist ja transiit läbi Eesti tolliterritooriumi toimub strateegilise kauba seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras.

  (7) Strateegilise kauba nimekirja mittekuuluvate relvade ja laskemoona väljavedu ja transiiti võivad teostada käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel isikud, kellel on tegevusluba seda liiki relvade ja laskemoona valmistamiseks või müügiks.

  (8) Eestit läbiva transiidi puhul tuleb järgida käesoleva seaduse §-s 57 kehtestatud korda.
[RT I 2004, 2, 7 - jõust. 05.02.2004]

§ 61.  Relvade ja laskemoona sissetoomine ja väljaviimine

  (1) Füüsiline või juriidiline isik võib enda nimele registreeritud relva ja selle laskemoona Eestist ajutiselt välja viia relva taassissetoomise kohustusega osalemiseks spordivõistlusel, õppusel, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks, kui tal on välisriigi isiku või asutuse kutse ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriluba.

  (2) Füüsiline isik võib enda nimele registreeritud relva ja selle laskemoona Eestist alatiseks välja viia, kui ta asub elama välisriiki ja tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriluba.

  (3) Välisriigi füüsiline või juriidiline isik võib enda nimele registreeritud relva ja selle laskemoona Eestisse ajutiselt importida osalemiseks spordivõistlusel, õppusel, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks, kui tal on käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriluba. Ajutiselt imporditud relv peab olema loal märgitud tähtajaks Eestist välja viidud.

  (4) Diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, kes on välisriigi kodanik, ning välisriigi ametliku delegatsiooni või diplomaatilise tava kohaselt sellega võrdsustatud delegatsiooni koosseisu kuuluv välisriigi kodanik ja teda saatev isik võivad kodakondsusjärgses riigis registreeritud relva ning selle juurde kuuluva laskemoona Eestisse sisse tuua ja Eestist välja viia Välisministeeriumi taotlusel antava käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel.

  (5) Välismaalane peab Politseiameti loal Eestist väljaviimiseks soetatud relva ja laskemoona Eestist välja viima käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel viie päeva jooksul, arvates soetamise päevast. Relva ja laskemoona Eestist väljaviimise tähtaeg märgitakse loale.

  (6) Välisriigi füüsilise või juriidilise isiku nimele registreeritud relva ja selle laskemoona transiit võib toimuda käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloa alusel käesoleva seaduse §-des 54 ja 55 kehtestatud korras.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 5 sätestatud juhtudel saadab Politseiamet viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, teate relva väljaviimise kohta sihtriigi kompetentsele asutusele.
[RT I 2003, 66, 449 - jõust. 03.11.2003]

§ 62.  Relvade ja laskemoona üle tollipiiri toimetamise kord

  (1) Relvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu võib toimuda rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunktide kaudu, kus on toll alaliselt kohal.

  (2) Tulirelvade ja laskemoona saatmine Eestisse ja Eestist välja rahvusvahelistes postisaadetistes ei ole lubatud.

  (3) Sisseveetavate relvade ja laskemoona vastavust nõuetele kontrollib tollikontrolli tsoonis Vabariigi Valitsuse volitatud asutus, kes nende nõuetele vastavuse korral teeb sellekohase märke eriloale. Relvade või laskemoona mittevastavuse korral kehtestatud nõuetele koostatakse akt, kus näidatakse ära puudused, mille tõttu kõigi või osa relvade või laskemoona sissevedu on keelatud.

  (4) Relv ja laskemoon peavad olema saatedokumentide ja loa alusel täpselt identifitseeritavad. Nomenklatuur eitohierineda loal märgitud nomenklatuurist ning kogus ei tohi ületada loal näidatud kogust.

  (5) Sisseveetaval tulirelval ja tulirelva olulisel osal peab olema nõuetekohane markeering. Registreeritud tulirelva markeering peab vastama eriloal näidatule.

  (6) Ilma käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 nimetatud eriloata tollipiirile toimetatud relv ja laskemoon peetakse kinni kuni asjaolude selgitamiseni ja paigutatakse tollilattu. Kinnipeetud relvade ja laskemoona säilimise ja nõuetekohase hoidmise tagab toll.

9. peatükk RELVA JA LASKEMOONA VÕÕRANDAMINE 

§ 63.  Relva ja laskemoona võõrandamise üldine kord

  (1) Relva ja laskemoona võõrandamise all mõistetakse käesolevas seaduses nende omandiõiguse üleandmist teisele füüsilisele või juriidilisele isikule või riigile või kohalikule omavalitsusele.

  (2) Relvaomanik või -valdaja võib relva võõrandada:
  1) isikule, kellel on vastava relva soetamisluba;
  2) komisjonimüügi korras relvade müügi tegevusluba omava isiku vahendusel;
  3) relvade müügi, valmistamise, ümbertegemise või parandamise tegevusluba omavale isikule.

  (3) Laskemoona tohib võõrandada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud isikute vahendusel või isikule, kellel on vastava relva relvaluba.

§ 64.  Relva võõrandamine soetamisluba omavale isikule

  (1) Relva võõrandamine soetamisluba omavale isikule toimub politseiprefektuuri pädeva ametniku juuresolekul politseiprefektuuris või relva asukohas.

  (2) Relva võõrandamine vormistatakse relvaomaniku või -valdaja kirjaliku avalduse alusel. Avalduses tuleb märkida andmed relva ning isiku kohta, kellele relv võõrandatakse. Avaldusele lisatakse relvaluba või muu relva seaduslikku omamist tõendav dokument.

§ 65.  Relva võõrandamine vastavat tegevusluba omavale isikule või tema vahendusel

  Käesoleva seaduse § 63 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel toimub relva võõrandamine käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud loa alusel ja sellel näidatud tingimustel.

10. peatükk TEGEVUSLUBA RELVADE JA LASKEMOONAGA SEONDUVATEL TEGEVUSALADEL 

§ 66.  Tegevusloa kohustuslikkus relvade ja laskemoonaga seonduval tegevusalal

  (1) Tegevusluba on nõutav järgmistel relvade ja laskemoonaga seonduvatel tegevusaladel:
  1) relvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona, samuti lasersihikute valmistamine ja müük;
  2) relvade ümbertegemine ja parandamine teenusena;
  3) lasketiiru või laskepaiga kasutamine tasulise teenuse osutamiseks;
  4) relvade laenutamine lasketiirus teenusena;
  5) relvade või laskemoona hoidmine teenusena.

  (2) Tegevusloaga antakse selles märgitud isikule õigus käesoleva seaduse ja muude õigusaktidega kehtestatud korras ning tingimustel tegutseda kindlaksmääratud ajavahemikus ühel või mitmel relvade ja laskemoonaga seonduval tegevusalal.

  (3) Tegevusloa koopia peab olema paigutatud tegevuskohas nähtavale kohale.

  (4) Tegevusloa vormi kehtestab siseminister määrusega.

§ 67.  Tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusluba võib taotleda:
  1) teovõimeline Eesti kodanik, kes alaliselt elab Eestis;
  2) Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle põhikirjas on tegevusalaks märgitud vähemalt üks käesoleva seaduse § 66 lõikes 1 nimetatud tegevusala.

  (2) Tegevusluba antakse, kui taotleja:
  1) on määranud käesoleva seaduse §-de 38 ja 39 kohaselt vastutava isiku ja tema asendaja;
  2) omab seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud muid tingimusi tegutsemiseks tegevusloa taotlemise avalduses märgitud tegevusalal.

  (3) Tegevusloa saamiseks esitatakse avaldus, milles märgitakse:
  1) relvade või laskemoonaga seonduv tegevusala, millega taotleja soovib tegelda;
  2) tegevuskoht;
  3) soovitav tegevusloa kehtivusaeg, kui see on lühem kui viis aastat.

  (4) Tegevusloa taotlemise avaldusele lisatakse:
  1) taotleja asutamisdokumentide, samuti põhikirja või põhimääruse ärakirjad;
  2) tegevusluba taotleva äriühingu osanike ja aktsionäride, kellel on üle 5% aktsia- või osakapitalist, nimekiri ning äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri, kus on märgitud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja äriregistrikood;
  3) andmed vastutava isiku ja tema asendaja kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, kontakttelefoni number), samuti õiend vastava eksami sooritamise kohta;
  4) relvade ja laskemoona käitlemisega seotud töötajate nimekiri, kus on märgitud nende ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht;
  5) õiend relvahoidla nõuetele vastavuse kohta, milles on märgitud selle aadress, kontakttelefon ning vahendid, millega tagatakse valve ja kaitse, või tegevusloa kehtivusajaks relvahoidla rentimise lepingu koopia;
 6)-7) (4¹) Enne tegevusloa taotlemist peab taotleja tasuma riigilõivu.
[kehtetud - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (5) Lasketiiru või laskepaiga pidamise tegevusloa taotlemisel lisatakse avaldusele peale käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu:
  1) kohaliku omavalitsuse poolt tervisekaitse, keskkonnakaitse ja tuletõrjejärelevalve esindajate osavõtul tehtud ülevaatuse akt lasketiiru või laskepaiga vastavuse kohta kehtestatud nõuetele;
  2) müra mõõtmise akt;
  3) asendiplaan ja üldvaated;
  4) uue lasketiiru korral ehitise kasutusluba.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 68.  Tegevusloa väljastamine

  (1) Tegevusloa väljastab, muudab ja pikendab seda, peatab selle kehtivuse ning tunnistab kehtetuks Politseiamet.

  (1¹) Enne tegevusloa väljastamist kontrollib Politseiamet, kas taotlejal puuduvad maksuvõlgnevused. Taotleja maksuvõlgnevuse olemasolu korral keeldub Politseiamet tegevusloa väljastamisest.

  (2) Tegevusluba relvade ja laskemoona valmistamiseks või müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks ei anta isikule, kes tegeleb turvateenuste osutamise või eradetektiivindusega.

  (3) Politseiamet teeb otsuse tegevusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide laekumist ja riigilõivu tasumist.

  (4) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (5) Iga tegevusloa taotleja kohta vormistatakse toimik, kuhu koondatakse kõik materjalid tegevusloa väljastamise ja väljastamisest keeldumise, selle muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning tegevusloa omaja tegevuse kontrollimise kohta.

  (6) Tegevusloas märgitakse tegevusloa omaja nimi, tegevusloa kehtivusaeg, väljastamise kuupäev, väljastaja rekvisiidid, väljastamise aluseks oleva otsuse number ja kuupäev, samuti tegevusala, millega lubatakse tegelda. Tegevusloale pannakse Politseiameti pitser.

  (7) Tegevusloa omaja on kohustatud kirjalikult informeerima Politseiametit kõigist muudatustest oma andmetes, dokumentides ja struktuuris viie tööpäeva jooksul, arvates nimetatud muudatuste toimumise päevast.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 69.  Tegevusloa kehtivus

  (1) Tegevusluba antakse üheks kuni viieks aastaks või ajutise kohustuse või ülesande täitmise ajaks, kui selleks kulub aega vähem kui üks aasta.

  (2) Tegevusloa kehtivuse pikendamiseks esitatakse avaldus käesoleva seaduse § 67 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras vähemalt üks kuu enne tegevusloa kehtivusaja lõppemist.

  (3) Tegevusloa kehtivusaja möödumisel tagastatakse tegevusluba selle väljastajale. Tegevusluba tagastatakse selle väljastajale ka juriidilise isiku lõppemise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral.

§ 70.  Tegevusloa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused

  (1) Tegevusluba võidakse tunnistada kehtetuks:
  1) kui tegevusloa omaja ei ole ühelgi tegevusloas märgitud tegevusalal alustanud tegevust 12 kuu jooksul loa väljastamise päevast arvates;
  2) kui tegevusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid, millel oli oluline tähtsus loa väljastamise küsimuse otsustamisel;
  3) kui tegevusloa omaja on rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktide nõudeid;
  4) kui tegevusloa omaja ei vasta enam tegevusloa andmise aluseks olnud nõuetele;
  5) kui tegevusloa omaja tegevus on katkenud rohkem kui 12 kuuks järjest;
  6) kui isik tegutseb käesoleva seaduse §-s 66 nimetatud tegevusalal, milleks tal puudub tegevusluba;
  7) muul seaduses sätestatud juhul.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluse ilmnemisel Politseiamet:
  1) teeb ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks ja peatab tegevusloa kehtivuse kuni rikkumise kõrvaldamiseni või
  2) tunnistab tegevusloa kehtetuks ja määrab tegevuse lõpetamise tähtaja.

  (3) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 71.  Tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjed

  (1) Tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse ärakiri saadetakse tegevusloa omaja asukoha järgsele politseiprefektuurile kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

  (2) Relvad ja laskemoon, mis tegevusloa omajal on tegevusloa kehtivuse peatamise ajal, antakse hoiule asukohajärgsesse politseiprefektuuri või tagatakse nende valve ja kaitse kuni tegevusloa kehtivuse peatatuse tähtaja lõpuni.

  (3) Relvad ja laskemoon, mis tegevusloa omajal on tegevusloa kehtetuks tunnistamise ajal, antakse hoiule asukohajärgsesse politseiprefektuuri või tagatakse nende nõuetekohane valve ja kaitse kuni nende võõrandamise või hävitamiseni käesoleva seadusega kehtestatud korras.

  (4) Relvade ja laskemoona hoiuleandmine, vedu, hoidmine, valve, kaitse ning tagastamine toimub tegevusloa omaja kulul.

  (5) Tegevusloa, mille kehtivus on peatatud, omaja võib peatatud tegevust jätkata üksnes Politseiameti loal, kui on kõrvaldatud või on ära langenud tegevusloa kehtivuse peatamise aluseks olnud asjaolu.

  (6) Juhul kui tegevusloa peatamise aluseks olnud asjaolu ei ole tegevusloa kehtivuse peatatuse aja jooksul kõrvaldatud või ära langenud, otsustab Politseiamet tegevusloa kehtetuks tunnistamise.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 72.  Tegevusloa omajate tegevuse seaduslikkuse kontrollimine

  (1) Politseiamet ja politseiprefektuurid kontrollivad vähemalt kaks korda aastas tegevusloa omaja relvade ja laskemoonaga seonduva tegevuse seaduslikkust. Vajaduse korral võidakse kontrollimisele kaasata ka teisi ametkondi või asutusi.

  (2) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

  (3) Kontrollimise tulemuste kohta koostatakse akt, mille üks eksemplar antakse tegevusloa omajale ja teine jääb kontrollijale.

11. peatükk RELVADE JA LASKEMOONA VALMISTAMINE, MÜÜK, PARANDAMINE, ÜMBERTEGEMINE, LASKEKÕLBMATUKS MUUTMINE, LAMMUTAMINE JA HÄVITAMINE 

§ 73.  Relvade ja laskemoona valmistamine

  (1) Relva, tulirelva olulise osa, laskemoona, samuti lasersihiku valmistamine toimub vastavalt tegevusloal näidatule.

  (2) Lõhkematerjali sisaldavat laskemoona valmistatakse lõhkematerjaliseadusega (RT I 1997, 86, 1461) ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras.

  (3) Relvade või tulirelva oluliste osade valmistamisega tegelev isik on kohustatud:
  1) hoidma toodangu valmistamiseks kasutatavat toorainet ja materjale, lõpetamata ja valmistoodangut kohas ja tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele;
  2) tagama toodangu nõuetekohase kvaliteedi ja ohutuse;
  3) kandma tulirelvale ja tulirelva olulisele osale nõuetekohase markeeringu sellisel moel, et selle eemaldamine oleks tehniliselt raske või võimatu.

  (4) Eestis valmistatud relvade ja laskemoona nõuetele vastavuse tõendamine on kohustuslik ning toimub toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825) ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras.

  (5) Nõuded Eestis valmistatavatele relvadele ja laskemoonale kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega või Vabariigi Valitsuse volitusel majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

  (6) Käesoleva paragrahvi nõuded ei laiene füüsilise isiku poolt kodusel teel jahipidamise eesmärgil padrunite valmistamisele padrunikomponentidest. Kodusel teel valmistatud padruneid ei tohi võõrandada.

  (7) Tulirelvade ja tulirelva oluliste osade markeerimise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]

§ 74.  Relvade ja laskemoona müük

  (1) Relvade või laskemoona müügi tegevusluba omav isik on kohustatud:
  1) nõudma relva ostjalt isikut tõendava dokumendi ja antud liiki relva soetamisloa esitamist, laskemoona ostjalt aga isikut tõendava dokumendi ja relvaloa esitamist;
  2) nõudma komisjonimüügile antava relva kohta selle võõrandamisluba;
  3) teatama võõrandamisloa alusel müüki võetud relvast loa väljastanud politseiprefektuurile kolme tööpäeva jooksul, arvates relva müüki võtmise päevast;
  4) hoidma müügiks soetatud relvi ja laskemoona kohas ja tingimustes, mis vastavad kehtestatud nõuetele;
  5) teatama soetamisloa väljastanud politseiprefektuurile andmed müüdud relva ja selle ostnud isiku kohta kolme tööpäeva jooksul pärast relva müümist.

  (2) On keelatud:
  1) müüa relva isikule, kes ei esita oma isikut tõendavat dokumenti ja antud liiki relva soetamisluba;
  2) müüa piiramata tsiviilkäibega relva alla 18 aasta vanusele isikule;
  3) teadvalt müüa defektset relva või laskemoona;
  4) müüa relva või padruneid, millel ei ole tüübikinnitust, välja arvatud komisjonimüügiks võetud relv.

  (3) Tehnilised nõuded relvade ja laskemoona müügikohale kehtestab siseminister määrusega.

§ 75.  Relvade ja laskemoona arvestus nende valmistamisel ja müümisel

  (1) Tegevusloa alusel relvi, tulirelva olulisi osi, lasersihikuid ja laskemoona valmistav ning müüv isik on kohustatud pidama eraldi arvestust relvade, tulirelva oluliste osade, lasersihikute ja laskemoona kohta.

  (2) Arvestust peetakse nööritud ja politseiprefektuuri pitseriga kinnitatud relvaraamatus. Relvaraamatu vormi kehtestab siseminister määrusega.

  (3) Relvaraamatu ühele poolele märgitakse valmistatud või müügiks soetatud, teisele poolele realiseeritud relvad, tulirelva olulised osad, lasersihikud või laskemoon.

  (4) Relvaraamatut säilitatakse viis aastat viimase sissekande tegemise päevast arvates.

  (5) Relvaraamatusse kantud andmetest on lubatud teavitada ainult vastavat kontrollimise õigust omavat isikut ning isikut, kellele dokumentidele juurdepääsu õigus on antud muu seadusega.

§ 76.  Relva parandamine

  (1) Relva parandamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva defekti kõrvaldamist viisil, millega ei kaasne relva omaduste olulist muutumist.

  (2) Relva parandamiseks ei nõuta luba ja seda võib teha relvaomanik või -valdaja või tema tellimusel vastavat tegevusluba omav isik.

§ 77.  Relva ümbertegemine

  (1) Relva ümbertegemise all mõistetakse käesolevas seaduses relva muutmist viisil, millega kaasneb relva omaduste oluline muutumine.

  (2) Relva ümbertegemine võib toimuda ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva ümbertegemise loa alusel.

  (3) Politseiprefektuur võib relva ümbertegemise loa andmisest keelduda, kui taotlus on põhjendamata või kui taotletakse relva ümbertegemist viisil, mille tagajärjel ümbertehtud relv ei vasta enam oma esialgsetele liigitunnustele, juhul, kui relvaomanik või -valdaja ei oma vastavat relvaluba.

  (4) Relva ümbertegemise loal näidatakse, millises ulatuses on relva ümbertegemine lubatud.

  (5) Kui relva ümbertegemisel asendati relva oluline osa, millel on relva number, tuleb sellest teatada loa väljastanud politseiprefektuurile.

§ 78.  Relva laskekõlbmatuks muutmine

  (1) Relva laskekõlbmatuks muutmine toimub tulirelva olulise osa mehaanilise töötlemise teel, mille tulemusena relv kaotab jäädavalt lasu sooritamise võime.

  (2) Relva võib laskekõlbmatuks muuta relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva laskekõlbmatuks muutmise loa alusel.

  (3) Relva laskekõlbmatuks muutmise tehnilised nõuded kehtestab siseminister määrusega.

§ 79.  Relva lammutamine

  (1) Relva lammutamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva kasutamisest loobumist ja selle lahtivõtmist koostisosadeks.

  (2) Relva võib lammutada ainult käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud relva lammutamise loa alusel relvaomanik või -valdaja või tema tellimusel relva parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik.

  (3) Relva lammutamisest järelejäänud kasutuskõlblikke tulirelva olulisi osi võib kasutada üksnes relvade parandamiseks või ümbertegemiseks. Juriidiline isik võtab kasutuskõlblikud relva olulised osad arvele käesoleva seaduse §-s 75 kehtestatud korras.

  (4) Kõlbmatud tulirelva olulised osad hävitatakse käesoleva seaduse §-s 83 kehtestatud korras.

§ 80.  Relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise luba

  (1) Relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loa (edaspidi luba) annab relvaomaniku või -valdaja taotlusel politseiprefektuur, kus relv on registreeritud.

  (2) Loa taotlemise avalduses märgitakse:
  1) omaniku või valdaja andmed - füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht, juriidilise isiku nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja kontakttelefoni number;
  2) relva liik, mark, kaliiber ja markeering;
  3) relvaloa number, väljastamise ja kehtivuse aeg;
  4) milleks taotlus esitatakse (võõrandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine);
  5) loa realiseerimise viis (kellele ja mil viisil relv võõrandatakse, millises ulatuses relv ümber tehakse, kes relva ümber teeb, laskekõlbmatuks muudab või lammutab).

  (3) Avaldusele lisatakse relvaluba, selle puudumisel aga relva omamise seaduslikkust tõendav dokument. Nimetatud dokumendid tagastatakse pärast kontrollimist loa taotlejale.

  (4) Politseiprefektuur vaatab taotluse läbi hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise päevast.

  (5) Luba ei anta isikule, kes kasutab relva paralleelrelvaloa alusel.

  (6) Loa andmisest keeldumine tehakse taotlejale teatavaks kolme tööpäeva jooksul pärast sellise otsuse vastuvõtmist.

  (7) Luba on kehtiv üks kuu, mille jooksul on relvaomanikul õigus relv võõrandada, anda see komisjonimüüki, ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks.

  (8) Kui luba ei olnud võimalik kasutada ühe kuu jooksul, pikendab loa väljastanud politseiprefektuur loa kehtivustähtaega ühe kuu võrra, kui pikendamise taotlus on põhjendatud ja esitatud enne loa kehtivustähtaja möödumist.

  (9) Relva võõrandamise luba ei piira relva komisjonimüügiks vajaminevat aega.

  (10) Relvade müügi tegevusloa omajal on õigus komisjonimüüki antud relv ühe kuu möödudes omanikule tagastada. Sel juhul teeb müüja loale märke relva tagastamise kohta ja teatab sellest kirjalikult kolme tööpäeva jooksul loa väljastanud politseiprefektuurile.

  (11) Kui relvaluba tunnistatakse kehtetuks ajal, millal relv on antud müüki või ümbertegemisele, annab relva asukohajärgsele politseiprefektuurile üle relva müüja või ümbertegija.

  (12) Pärast tehingu sooritamist tehakse loale sellekohane märge ja luba tagastatakse viie tööpäeva jooksul loa väljastanud politseiprefektuurile ning see on teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse vastava märke tegemise aluseks.

  (13) Loa vormi kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 81.  Relvade parandamise ja ümbertegemisega tegeleva isiku kohustused

  (1) Relvade parandamise või ümbertegemise tegevusluba omav isik on kohustatud:
  1) nõudma relva parandamiseks toonud isikult isikut tõendava dokumendi ja relvaloa esitamist;
  2) nõudma relva ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks toonud isikult isikut tõendava dokumendi ja relvaloa esitamist koos relva ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loaga;
  3) teatama ümbertehtud, laskekõlbmatuks muudetud või lammutatud relva ja selle omaniku või valdaja andmed vastava loa andnud politseiprefektuurile kolme tööpäeva jooksul pärast relva ümbertegemist, laskekõlbmatuks muutmist või lammutamist;
  4) hoidma vastuvõetud relva ning relvade parandamiseks ja ümbertegemiseks vajalikke tulirelva olulisi osi käesoleva seadusega kehtestatud korras ja tingimustel ning tagama nende säilimise;
  5) teatama relva vastuvõtmisest ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks vastava loa väljastanud politseiprefektuurile kolme tööpäeva jooksul, arvates relva vastuvõtmise päevast.

  (2) Keelatud on vastu võtta relva parandamiseks, ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks isikult, kes ei esita isikut tõendavat dokumenti ja nõutavat luba.

§ 82.  Parandamisele, ümbertegemisele ja laskekõlbmatuks muutmisele toodud relvade arvestus

  (1) Tegevusloa alusel relvade parandamise, ümbertegemise ja laskekõlbmatuks muutmisega tegelev isik on kohustatud pidama parandamisele, ümbertegemisele ja laskekõlbmatuks muutmisele toodud relvade, samuti relvade parandamiseks ja ümbertegemiseks vajalike tulirelva oluliste osade arvestust.

  (2) Arvestust peetakse nööritud ja politseiprefektuuri pitseriga kinnitatud relvaraamatus. Relvaraamatu vormi kehtestab siseminister määrusega.

§ 83.  Relva ja laskemoona hävitamine

  (1) Relva ja laskemoona hävitamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva kui terviku ja laskemoona füüsilist hävitamist.

  (2) Hävitamisele kuuluvad:
  1) leitud laskekõlbmatu relv ja laskemoon;
  2) omaniku poolt hävitamiseks antud relv ja laskemoon;
  3) muu relv ja laskemoon seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud korras.

  (3) Hävitamisele ei kuulu ajaloo- või kultuuriväärtusega relv. Ajaloo- või kultuuriväärtust omavaks tunnistatakse relv muinsuskaitseseadusega (RT I 2002, 27, 153) kehtestatud korras. Ajaloo- või kultuuriväärtusega relv kuulub säilitamisele relvakollektsioonis käesoleva seadusega kehtestatud korras.

  (4) Hävitamisele kuuluva relva ja laskemoona annab relvaomanik või -valdaja koos sellekohase avaldusega elu- või asukohajärgsele politseiprefektuurile. Relvade ja laskemoona hävitamist korraldab Politseiamet.

  (5) Relv hävitatakse ümbersulatamise või vastava pressi all purustamise teel sellisel moel, et relva kui terviku ja selle üksiku osa edasine kasutamine oleks võimatu.

  (6) Lõhkematerjali sisaldav laskemoon hävitatakse lõhkematerjaliseadusega kehtestatud korras.

  (7) Relv ja laskemoon hävitatakse Politseiameti juhi poolt volitatud politseiametniku juuresolekul. Hävitamise juurde võidakse kutsuda relvaomanik või -valdaja, samuti teiste ametkondade esindajaid.

  (8) Relva ja laskemoona hävitamise kohta koostatakse akt, milles näidatakse relva või laskemoona liik, mark, mudel, kaliiber, relva markeering (selle olemasolu korral), laskemoona kogus, hävitamise koht, kuupäev ja moodus. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks köidetakse relvatoimikusse, teine antakse relvaomanikule või -valdajale. Aktile kirjutavad alla relva või laskemoona hävitamise juures viibinud politseiametnik ja teised isikud.

  (9) Relva hävitamise kohta tehakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse vastav märge.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

12. peatükk LASKETIIR JA LASKEPAIK 

§ 84.  Lasketiir ja laskepaik

  (1) Lasketiir on käesoleva seaduse mõistes laskevõistlusteks või -harjutusteks alaliselt kasutatav ehitis, ruum või territoorium.

  (2) Laskepaik on koht, mis sobib või on kohandatud laskevõistluste või -harjutuste ajutiseks korraldamiseks.

  (3) Lasketiiru või laskepaiga rajamiseks peab olema selle kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek, kelle territooriumile see tahetakse rajada.

  (4) Lasketiir või laskepaik peab asetsema, olema rajatud ja seadistatud selliselt, etsellekasutamisel on tagatud lasketiiru või laskepaiga kasutajate ja ümbruse ohutus ning välistatud kõrvaliste inimeste ja loomade pääs laskmispiirkonda.

  (5) Lasketiir ja laskepaik, kus korraldatakse spordivõistlusi, peab olema ehitatud ja varustatud vastava rahvusvaheliselt tunnustatud spordiorganisatsiooni nõuete kohaselt.

  (6) Lasketiirus ja laskepaigas peavad nähtavale kohale olema välja pandud ohutusnõuded, sisekorraeeskiri ning laskmise eest vastutava isiku nimi.

  (7) Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded kehtestab siseminister määrusega.

  (8) Käesoleva paragrahvi mõisted ja nõuded ei laiene kaitsejõudude harjutusväljal paiknevale lasketiirule ja laskepaigale.

§ 85.  Kaitsejõudude harjutusväli

  (1) Kaitsejõudude harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga, kus korraldatakse kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi ja õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat.

  (2) Kaitsejõudude harjutusväljad on:
  1) kaitseväe keskpolügoon;
  2) õhuväepolügoon;
  3) mereväepolügoon;
  4) väeosa harjutusväli;
  5) Kaitseliidu maleva harjutusväli.

  (3) Kaitsejõudude harjutusvälja asutamise otsustab Vabariigi Valitsus.

  (4) Kaitsejõudude harjutusväljale esitatavad nõuded ja kasutamise korra kehtestab kaitseminister.

§ 86.  Relva laenutamine lasketiirus

  (1) Lasketiirus võib relva laenutada isik (edaspidi laenutaja), kellel on tegevusluba relvade laenutamiseks lasketiirus. Õppeasutuses ja laskespordiorganisatsioonis, kus laskespordiga tegeldakse põhikirja alusel, ei ole tegevusluba nõutav.

  (2) Relva laenutatakse isikule (edaspidi laenaja) isikut tõendava dokumendi esitamisel. Isikut tõendava dokumendi alusel kantakse laenaja ees- ja perekonnanimi ja isikukood relvaraamatusse. Laenaja, kellel vanuse tõttu isikut tõendavat dokumenti veel ei ole, esitab õpilaspileti.

  (3) Enne relva laenamist peab laenaja tutvuma relva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõuetega ja lasketiiru sisekorraeeskirjaga. Selle kohta annab ta relvaraamatusse allkirja. Nimetatud nõudeid ja eeskirja tutvustab relvade laenutamise eest vastutav isik või laskeinstruktor.

  (4) Relva laenutamine kantakse relvaraamatusse, mille kohta laenaja annab oma allkirja. Relva laenaja vastutab relva hoidmise ning õiguspärase ja ohutu kasutamise eest.

  (5) Laenutatud relva võib kasutada ainult samas lasketiirus laskeinstruktori juhendamisel.

  (6) Iseseisvalt võib laenutatud relva kasutada laenaja, kellel on relvaluba või laskeinstruktori, lasketreeneri või laskesportlase litsents.

  (7) Sporditulirelva võib laenutada vähemalt 16-aastasele isikule.

  (8) Õppeasutuse või põhikirja alusel tegutseva laskespordiorganisatsiooni lasketiirus võib laskeinstruktori või relvaluba omava lapsevanema vahetu järelevalve all sporditulirelva kasutada anda vähemalt 12-aastasele isikule.

  (9) Pärast relva kasutamist tuleb laenutatud relv viivitamata tagastada laenutajale. Relva vastuvõtnud isik teeb relvaraamatusse märke relva vastuvõtmise kohta ja kinnitab seda oma allkirjaga. Relva väljaviimine lasketiirust on keelatud.

§ 87.  Laskemoona müük lasketiirus

  (1) Laskemoona võib lasketiirus müüa isik, kellel on tegevusluba laskemoona müügiks.

  (2) Laskemoona võib müüa relvaomanikule või -valdajale relvaloa alusel käesoleva seaduse § 46 lõikega 4 kehtestatud koguses.

  (3) Kui laskemoona ostetakse laskmiseks lasketiirust laenatud relvaga, ei ole relvaloa esitamine nõutav. Sel juhul on laskemoona väljaviimine lasketiirust keelatud ning lasketiirus kasutamata laskemoon kuulub tagasiostmisele.

13. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 88.  Järelevalve seaduse täitmise üle

  (1) Järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade ja laskemoona käitlemise üle teostavad politseiasutused ning relvade ja laskemoona üle tollipiiri toimetamise seaduslikkuse üle tolli- ja piirivalveasutused.

  (2) Järelevalvet sõjaväerelvade ja teenistusrelvade käitlemise üle teostavad Vabariigi Valitsuse volitatud asutused.

  (3) Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide täitmise üle asutuste poolt teostavad ka nende kõrgemalseisvad asutused.

§ 89.  Järelevalvet teostava ametiisiku õigused

  Käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest kinnipidamise üle järelevalvet teostama volitatud ametiisikul on õigus:
  1) teostada relvade ja laskemoona ning nende kohtade ülevaatust, kus neid hoitakse, valmistatakse, müüakse, laenutatakse, parandatakse, ümber tehakse, lammutatakse või hävitatakse;
  2) nõuda füüsiliselt isikult ning juriidilise isiku esindajalt dokumentide esitamist ja kirjalikku või suulist informatsiooni, mis on tarvilik järelevalve teostamiseks;
  3) teha ettekirjutus avastatud õigusrikkumise kõrvaldamiseks ja kontrollida ettekirjutuse täitmist;
  4) võtta käesoleva seaduse täitmise tagamiseks tarvitusele muid abinõusid, mis on ette nähtud seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega.

13¹. peatükk VASTUTUS 

§ 89¹.  Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemise nõuete ning arvestuse ja registreerimise korra rikkumine

  (1) Relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või arvestuse või registreerimise korra rikkumise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 89².  Elektriðokirelva ja tsiviilkäibes keelatud külmrelva ebaseaduslik käitlemine

  (1) Elektriðokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 89³.  Gaasi- pneumo-, heit- ja külmrelva ebaseaduslik käitlemine

  (1) Gaasi- pneumo-, heit- või külmrelva, välja arvatud tsiviilkäibes keelatud külmrelv, ebaseadusliku valmistamise, ümbertegemise, soetamise, omamise, müümise, kandmise, edasitoimetamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 89⁴.  Relva ja laskemoona üleandmise nõude rikkumine

  (1) Relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele üleandmata jätmise eest isiku poolt, kelle relvasoetamisloa või relvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, samuti relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul omanikule üleandmata jätmise eest isiku poolt, kelle paralleelrelvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

  (2) Relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele üleandmata jätmise eest juriidilise isiku poolt, kelle relvasoetamisloa või relvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 89⁵.  Relvasoetamisloa, relvaloa ja paralleelrelvaloa tagastamise nõude rikkumine

  (1) Relvasoetamisloa, relvaloa või paralleelrelvaloa, mille kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele või omanikule tagastamata jätmise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

  (2) Juriidilise isiku poolt relvasoetamisloa või relvaloa, mille kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele tagastamata jätmise eest ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 89⁶.  Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku tegevuse takistamine

  Juriidilise isiku poolt riiklikku järelevalvet teostavale ametiisikule relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kontrollimiseks esitamata jätmise või nende hoiu- ja asukoha või lasketiiru või laskepaiga kontrollimise takistamise või kontrollimiseks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise, samuti valeandmete esitamise eest või esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalvet teostada, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

  §-d 89⁷-- 89⁹.
[Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 89¹⁰.  Relva või laskemoona kandmine alkoholijoobes või narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine mõju all

  Relva ja laskemoona kandmise eest alkoholijoobes või narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine mõju all ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 89¹¹.  Relva või laskemoona ebaseaduslik kandmine avalikul üritusel

  Relva või laskemoona kandmise eest avalikul üritusel isiku poolt, kelle ülesandeks ei ole avalikul üritusel teenistus- või tööülesannete täitmine, ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 89¹².  Relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja relva kollektsioneerimisloa väljaandmise korra rikkumine

  Relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa või relva kollektsioneerimisloa väljaandmise korra rikkumise eest neid väljaandva ametiisiku poolt ¿ karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 89¹³.  Konfiskeerimise kohaldamine

  Politseiprefektuur või kohus võib kohaldada §-des 89¹ ¿89⁴ ja 89¹⁰¿89¹¹sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) §-le 83.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 89¹⁴.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 89¹¿89⁶ ja 89¹⁰¿89¹² sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 89¹¿89⁶ ja 89¹⁰¿89¹² sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur.

  (3) Käesoleva seaduse § 89¹lõikes 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
  1) Justiitsministeerium (teenistusrelvade osas);
  2) Kaitseministeerium (sõjaväerelvade osas);
  3) Keskkonnaministeerium (teenistusrelvade osas);
  4) Rahandusministeerium (teenistusrelvade osas).
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

14. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 90.  Tegevuslubade, relvalubade ja relvakandmislubade kehtivus

  Seni kehtinud õigusaktide alusel väljastatud tegevusload, relvaload ja relvakandmisload kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni.

§ 91.  Seaduse rakendamise erisused

  (1) Füüsilise isiku nimele seni kehtinud õigusaktide alusel registreeritud relv, mis ei saa tüübikinnitust, jäetakse selle omanikule ja talle säilitatakse relva senise kasutamise õigused. Sellist relva ei tohi anda kasutada paralleelrelvaloa alusel ja võib võõrandada ainult riigi omandisse.

  (2) Käesoleva seaduse § 25 kohaselt kollektsioneerida lubatav, kuid seni registreerimata relv tuleb registreerida elu- või asukohajärgses politseiprefektuuris kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud relva registreerimiseks tuleb politseiprefektuurile esitada avaldus, milles on kirjas relva nimetus, liik ja number (mittestandardse relva puhul aga selle kirjeldus) ning relva saamise asjaolud. Relva registreerimisel ei rakendata käesoleva seaduse § 33 lõigetes 1-4 sätestatut.

  (4) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud relva registreerimist hindab politseiprefektuur relva saamise asjaolude tõepärasust, kontrollib relva vastavust avalduses toodud andmetele, veendub, etavaldusesmärgitud relva ei ole kasutatud seadusvastastes toimingutes ning võrdleb relva andmeid sõjaväerelvade registri ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetega. Politseiprefektuuril on õigus küsida eksperdi arvamust relva kohta.

  (5) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 nimetatud registri kasutusele võtmiseni jätkatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registri pidamist Vabariigi Valitsuse poolt varem kehtestatud korras.

15. peatükk MUUDATUSED TEISTES SEADUSTES 

§ 92.  Relvaseaduse kehtetuks tunnistamine

  (1) Relvaseadus (RT I 1995, 62, 1056; 1997, 93, 1564; 1999, 57, 597; 2001, 7, 17; RT III 2001, 26, 280; RT I 2001, 65, 377), välja arvatud seaduse § 16 lõige 5, tunnistatakse kehtetuks 2002. aasta 31. märtsist.

  (2) Relvaseaduse (RT I 1995, 62, 1056; 1997, 93, 1564; 1999, 57, 597; 2001, 7; 17; RT III 2001, 26, 280; RT I 2001, 65, 377) § 16 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks 2003. aasta 31. märtsist.

§ 93-97.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

16. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 98.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesoleva seaduse § 97 jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

  (2) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 31. märtsil.
[RT I 2001, 102, 673 - jõust. 01.01.2002]