Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tõrva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine

Vastu võetud 09.03.2001 nr 6

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670) paragrahvi 3 lõike 3 ja paragrahvi 8 lõike 4, Tõrva Linnavolikogu määrab:

1. Kinnitada Tõrva linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri vastavalt lisale.

2. Määrus jõustub 1. aprillil 2001. a.

TÕRVA LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Eeskirja ülesanne

1.1. Käesolev eeskiri kehtestab abonendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise korra ja tingimused Tõrva linnas neid teenuseid osutavate ettevõtete (edaspidi VK ettevõte) tegevuspiirkonnas.

2. Tegevuspiirkond

2.1. Vastavalt linnavalitsusega sõlmitud tegevuslepingule on VK ettevõtte tegevuspiirkonnaks Tõrva linn või määratletud linna osa. Tegevuslepingu väljastamise ja tingimused kinnitab volikogu.

3. Mõisted

ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks linna või linnapiirkonna (alev, küla) olmeveetarbijate veega varustamiseks ning tekkiva heitvee ärajuhtimiseks, sõltuvalt tehnilisest lahendusest ka vee võtmiseks ja sademevee ärajuhtimiseks;

abonent – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maa kasutaja või ehitise kui vallasasja omanik, kelle omandusse kuulub või kelle valduses on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud vee- ja/või kanalisatsioonirajatised ning kes on sõlminud VK ettevõttega vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamislepingu;

allabonent – juriidiline või füüsiline isik, kes kasutab ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni teenuseid abonendi lahendusel;

kinnistu – kinnisturaamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korteri hoonestusõigus;

peatoru - ühisveevärgi või -kanalisatsiooni magistraaltorustik, millest toimub abonentide varustamine veega või heitvee vastuvõtmine;

ühenduspunkt – koht, kus abonendi ühendustorustik liitub peatoru või varem väljaehitatud ühendustorustikuga;

piiritluspunkt – koht, mis on piiriks VK ettevõtte ja abonendi torustike vahel;

ühendustorustik – abonenti veega varustav torustik peatorust veearvestini või heitvett ärajuhtiv torustik peatorust esimese kontrollkaevuni abonendi kinnistul, kaevu puudumisel hoone vundamendini;

majatorustik – kinnistul asuvad torustikud, kaasa arvatud hoonete sisetorustikud – veetorustik pärast veearvestit ja kanalisatsioonitorustik pärast esimest kontrollkaevu abonendi kinnistul (kaev kaasa arvatud), kaevu puudumisel alates hoone vundamendi välispinnast;

peakraan – sulgemisseade ühendustorustikul veeandmise piiramiseks või peatamiseks;

veemõõdusõlm – arvesti koos juurdekuuluva armatuuriga abonendi veekulu mõõtmiseks;

reostus – vee (sh heitvee) omadusi halvendav reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees;

lokaalne vee- ja kanalisatsioonirajatis – lokaalne ülepumpla, survetõsteseade;

liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks;

liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga;

purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine.

4. Omandite piiritlemine

4.1. Piiri veevärgi- ja kanalisatsioonirajatistele, mille hoolduse ja seisukorra eest vastutab kas VK ettevõte või abonent, määrab omandite kuuluvus, kui VK ettevõttega ei ole kokku lepitud teisiti.

4.2. Piiritluspunktideks omandite vahel on:
– vee puhul peakraan ühendustorustikul, sealjuures peakraan, mis üldjuhul paigaldatakse kuni 2 m väljapoole kinnistu piiri, kuulub ühisveevärgile;
– kanalisatsiooni puhul viimane kontrollkaev väljaspool kinnistu piiri, sealjuures kuulub kontrollkaev ühiskanalisatsioonile, kaevu puudumisel aga ühenduskoht peatorul;
– kui abonendile kuuluv objekt ei ole kinnistus, määratakse piiritluspunktiks abonendile kuuluvast objektist lähim kontrollkaev või peakraan.

4.3. Lokaalsed vee- ja kanalisatsioonirajatised kuuluvad abonendile.

5. Vee kvaliteet

5.1. VK ettevõte peab tagama kehtivatele standarditele ja normidele vastava joogivee kvaliteedi ühisveevärgis.

6. Veevärgi kasutamine

6.1. Ühisveevärgi vesi on mõeldud olmevajaduste rahuldamiseks ning tulekahjude kustutamiseks.

6.2. Ühisveevärgi vett võib kasutada tootmisveena, samuti haljastuse kastmiseks ja tänavate pesemiseks ainult VK ettevõtte nõusolekul ning nendeks otstarveteks kasutatavale veele võib VK ettevõte kehtestada piirkoguse ja kasutusrežiimi, mis on fikseeritud vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamislepingus.

7. Kanalisatsiooni kasutamine

7.1. Ühiskasutatav kanalisatsioon on ette nähtud olmereovee ja viimasele lähedaste reostusnäitajatega heitvee vastuvõtmiseks.

7.2. Olmereoveest oluliselt erinevate näitajatega heitvee vastuvõtmine võib toimuda ainult VK ettevõtte nõusolekul, kusjuures VK ettevõte võib kehtestada vastuvõetava heitvee reostusnäitajate lubatavad piirväärtused ja muud vastuvõtutingimused, mis on kooskõlastatud omavalitsusega ja fikseeritud vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamislepingus.

8. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamine

8.1. Vee müümine abonentidele ja heitvee vastuvõtmine nendelt toimub vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamislepingu alusel.

8.2. Abonendi veetarbe või ärajuhitava heitvee koguse, samuti reostuse oluline suurendamine, ärajuhitava heitvee ühendustorustiku ja veemõõdusõlme muutmine ning väljaspool kinnistut asuvate allabonentide juurdeühendamine võib toimuda ainult VK ettevõtte nõusolekul ja tema seatud tingimuste alusel.

9. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste hinnad

9.1. Vee- ja heitvee ärajuhtimise hind kehtestatakse kooskõlas omavalitsusega sõlmitud tegevuslepingu tingimustele ning hinnaseadusele.

9.2. VK ettevõtte lisateenuste hinnad kehtestab VK ettevõte.

II. LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONIGA LIITUMINE

10. Taotluse esitamine

10.1. Juriidiline või füüsiline isik, kes soovib ühendada oma vee- ja/või kanalisatsioonirajatisi linna ühiskasutatava veevärgi ja kanalisatsiooniga, peab liitumiseks esitama avalduse koos lähteandmetega (andmed omandi kasutamise ning olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta, üldine veevajadus ööpäevas, maksimaalne veevajadus tunnis, eemaldatava heitvee kogus, koostis jne). Avaldusele tuleb lisada kinnistu plaan, liitumisprojekt (mõõtkavas 1:500), kus on ära näidatud kõik olemasolevad tehnovõrgud ja nende seosed tänavavõrkudega, ning kavandatavate uute hoonete eeldatav paiknemine. VK ettevõte võib nõuda täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks.

11. Taotluse läbivaatamine

11.1. VK ettevõte vaatab avalduse läbi viieteistkümne päeva jooksul (alates selle esitamise päevast) ja annab oma otsuse. Liitumisega nõustumisel väljastatakse taotlejale liitumistingimused.

11.2. VK ettevõte võib anda taotlejale eitava vastuse, kui vett soovitakse suures koguses kasutada muul eesmärgil kui olmevajadusteks või heitvee reostusnäitajad erinevad oluliselt reovee omadest või kui taotlejal on otstarbekas ja võimalik kasutada teisi veeallikaid ning heitvett mujale juhtida.

12. Liitumisprojekti koostamine ja kooskõlastamine

12.1. Liitumisprojekt koostatakse VK ettevõtte liitumistingimuste alusel vastavat tegevuslitsentsi omava projekteerija või VK ettevõtte poolt. Projekteerija vastutab projekti kehtivatele normidele ja standarditele vastavuse eest.

12.2. Veevärgi liitumisprojekt peab sisaldama (kui liitumistingimustes ei ole nõutud teisiti):
– kinnistu ja viimasega piirneva tänava tehnovõrkude üldplaani (mõõtkavas 1:500) ühenduspunktidega koos kõigi olemasolevate ja projekteeritavate tehnovõrkude ning nende põhiandmete äranäitamisega;
– veemõõdusõlme, survetõsteseadmete, rõhupaakide, veereservuaaride ja lokaalsete heitveepuhastite jooniseid;
– välisvõrgumaterjalide, veemõõdusõlme ja survetõsteseadme spetsifikatsioone;
– seletuskirja koos veetarbimise andmete ja kasutusrežiimi, heitvee koguste ja reostusnäitajate äratoomisega, samuti kanalisatsiooniuputuse vältimise abinõudega.

12.3. Lihtsate ehitiste puhul võib liitumisprojekt kokkuleppel VK ettevõttega sisaldada vähem andmeid.

12.4. Vajadusel võib VK ettevõte nõuda läbivaatamiseks kogu kinnistu vee- ja kanalisatsiooniprojekti ning andmed vett tarbiva ja heitvett eraldava tehnoloogilise seadmestiku kohta.

12.5. Liitumisprojekt tuleb esitada Tõrva Linnavalitsuse vastutvale spetsialistile kooskõlastamiseks kolmes eksemplaris, kusjuures pärast kooskõlastamist jääb üks eksemplar VK ettevõttele ja teine omavalitsusele.

13. Muudatused liitumisprojektis

13.1. Kõik liitumisprojekti muudatused, samuti ehituse ajal tehtavad kõrvalekaldumised projektist tuleb kooskõlastada VK ettevõtte ja omalvalitsusega.

14. Liitumistingimuste pikendamine

14.1. Kui liitumistingimuste kehtivusaja jooksul ei lõpetatud veevärgi ja kanalisatsiooni ehitustöid, tuleb taotleda liitumistingimuste pikendamist.

14.2. Liitumistingimuste pikendamisel on VK ettevõttel õigus esitada täiendavaid nõudeid.

15. Ühendustorustike ehitamine ja kasutuselevõtmine

15.1. Ühendustorustikud ja nende sisselõiked vee- ja kanalisatsiooni peatorudesse teeb abonent pärast liitumistasu või kokkulepitud liitumistasu osa laekumist Tõrva Linnavalitsuse arvele.

15.2. Ühendustorustikud võib ehitada ja sisselõiked teha VK ettevõtte tehnilise järelvalve all ning VK ettevõttega kooskõlastatud tingimustel.

15.3. Piiritluspunktidest kinnistu poole või abonendile kuuluva territooriumi poole jäävate ühendustorustike ehitamise eest tasub taotleja eraldi ja nende ehitusmaksumust ei arvata liitumistasu hulka.

15.4. Vett võib hakata kasutama ja heitvett ära juhtima pärast majatorustikele VK ettevõtte poolt kasutusloa andmist, veearvesti paigaldamist ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamiseks lepingu sõlmimist.

15.5. VK ettevõtte loal võib valmisehitatud ühendustorustikke kasutada kinnistu ehitusaegseks veega varustamiseks ajutise kasutamislepingu alusel ja tingimustel.

15.6. Kui abonent soovib suurendada vee tarbimist või heitvee ärajuhtimist määral, mis tingib ühendustorustike ümberehitamist või veearvesti vahetamist, tuleb abonendil taotleda VK ettevõttelt tarbimise suurendamist samaselt ühinemisega.

16. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamisleping

16.1. Linna vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamislepingus näidatakse ära:
– ühenduspunktid koos peatorude läbimõõtude ja muude andmetega;
– tehnilised erinõuded;
– kasutamiseks lubatud vee kogus ja nõuded tarbimisrežiimi kohta;
– ärajuhitava heitvee kogus, lubatud reostustase ja nõuded ärajuhtimisrežiimi kohta;
– projektdokumentatsiooni olemasolu;
– liitumistasu suurus ja maksmise kord;
– liitumistingimuste kehtivuse aeg.

16.2. Liitumistingimustest mittekinnipidamisel võib VK ettevõte keelduda taotleja ühendamisest ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga.

17. Keelatud ühendused

17.1. Keelatud on linna ühisveevärgiga ühendatud abonendi veevõrguga ühendamine teiste veevarustussüsteemidega.

17.2. Reovee kanalisatsiooniga ei tohi ühendada sademe- ja drenaaživeetorustikke.

17.3. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul võib VK ettevõte vee abonendile andmise peatada.

18. Omavolilised ühendused

18.1. Omavoliliseks ühenduseks loetakse:
– ühendust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud VK ettevõtte loata;
– VK ettevõtte poolt torustikele ja armatuurile paigaldatud plommide ning veearvesti taatluspommi omavolilist eemaldamist, samuti veearvesti rikkumist;
– piiritluspunkti ja veemõõdusõlme vahelise ühendustorustiku muutmist ilma VK ettevõtte kirjaliku nõusolekuta;
– VK ettevõttega kooskõlastamata veevõttu ühisveevärgist või heitvee ärajuhtimist ühiskanalisatsiooni.

18.2. Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul koostab VK ettevõte sellekohase akti ning peatab vee andmise või heitvee vastuvõtmise.

19. Ajutised torustikud

19.1. VK ettevõte võib lubada ajutist veekasutust või heitvee ärajuhtimist ehitusele, ajutisele kaubandusele, tänavate, väljakute, parkide kastmiseks ja muudel juhtudel ajutise vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamislepingu alusel.

19.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud paigaldada ainult VK ettevõtte poolt antud tingimustel, kusjuures ühendus võib olla nii linna ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga kui abonendi vee- ja kanalisatsioonivõrguga. Viimasel juhul on vajalik abonendi nõusolek.

19.3. Ajutiste vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub loa taotleja kulul.

III. VEEMÕÕDUSÕLM

20. Üldnõuded

20.1. Ühisveevärgist vett tarbiv abonent peab olema varustatud veearvestiga. Kinnistu piirides tarbitav vesi peab tulema reeglina ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina ja ainult VK ettevõtte loaga. VK ettevõte võib lubada ajutisi veetorustikke ka ilma veearvestita.

21. Veemõõdusõlme ruum

21.1. Üldjuhul peab veemõõdusõlm asuma samas hoones kohe välispiiride taga, võimalikult peakraani lähedal kuivas ja valgustatavas ruumis, kus temperatuur ei lange alla 4 °C. Kui hoones ei leidu veemõõdusõlmele sobivat keldriruumi, siis võib VK ettevõtte juhiste kohaselt paigaldada veemõõdusõlme kaevu või mõnda teise sobivasse ruumi. Veemõõdusõlme tagasilöögiklapi ja settekoguja paigaldamise ning ruumi põrandalt vee äravoolu korraldamise vajaduse üle otsustab VK ettevõte.

21.2. Veemõõdusõlme ruum tuleb hoida korras ning juurdepääsu veearvestile ei rohi piirata materjalide ja esemete paigaldamisega.

21.3. Kõrvaliste isikute juurdepääs veearvestile peab olema välistatud.

22. Veearvesti valik

22.1. Veearvesti tüüp ja nominaalvooluhulk valitakse vastavuses läbivooluga ning kooskõlastatakse VK ettevõttega.

23. Veearvesti paigaldamine

23.1. Veearvesti paigaldab abonent oma kulul kooskõlastatult vee-ettevõttega.

23.2. Paigaldatav veearvesti peab olema nõuetekohaselt taadeldud ja plommitud. Veearvesti ja paralleeltoru siiber (kui on olemas) peavad olema fikseeritud VK ettevõtte plommidega.

23.3. Veearvesti ja veemõõdusõlme plommide säilimise eest vastutab abonent. Kõik veearvesti rikkumise või kaotsiminekuga seotud kulud kannab abonent.

24. Veearvesti taatlemine ja remont

24.1. Veearvesti taatlemise ja remondi eest vastutab abonent.

24.2. VK ettevõte võib kahtluse korral nõuda veearvesti kontrollimist enne taatluse tähtaega. Kui taatlemisel selgub, et veearvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kulud VK ettevõte, vastupidisel juhul abonent. Ebatäpne veearvesti parandatakse või asendatakse uuega ning sellest tekkinud kulud kannab arvesti omanik.

24.3. Abonendile kuuluva veearvesti taatlemise ajal võib veekulu arvestada kolme kuu keskmise veetarbimise alusel või kasutada asendusarvestit. VK ettevõte võib nõuda asendusarvesti kasutamist.

24.4. Veearvesti taatlemise ja remondi korral on abonent kohustatud sellest eelnevalt kirjalikult teatama VK ettevõttele.

IV. ABONENDILE MÜÜDAVA VEE ARVESTUS

25. Üldnõuded

25.1. Abonendile antud veekogust arvestatakse veearvesti näitude järgi kuupmeetrites. Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamislepingus.

26. Veekoguse arvestus arvesti rikke korral

26.1. Veearvesti rikke korral, kui abonent pole rikkes süüdi, arvestatakse tarbitud vee kogus rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kuu keskmise tarbimise järgi.

27. Veearvestita tarbitud veekoguse määramine

27.1. Veearvesti puudumisel arvutatakse tarbitud vee kogus vastavalt ajutisele vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamise lepingule.

28. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestus

28.1. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee eest tasu ei võeta.

28.2. Abonendi tulekustutusseadmete katsetamiseks kasutatud vee eest tasub abonent üldistel alustel. Päästeameti poolt õppustel kulutatud vee kasutamine tuleb eelnevalt kooskõlastada VK ettevõttega, vastasel juhul võib veevõtu lugeda omavoliliseks.

29. Registreerimata veetarvituse arvestus

29.1. Omavoliliste ühenduste ilmsikstulekul arvestatakse tarbitud veekogus ühendustorustiku läbilaskevõime järgi VK ettevõtte tehnilise arvestuse alusel. Seejuures algab arvestuse aeg ühenduse tegemise päevast ja lõpeb ühenduse sulgemise päevaga. Kui ühenduse tegemise aega ei suudeta tuvastada, siis loetakse alguseks jooksva kalendriaasta algus, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Veemõõdusõlme rikutud plommide või rikutud veearvesti avastamise korral loetakse omavolilise ühenduse kaudu tarbimise ajaks aeg viimasest veearvesti kontrollimisest kuni rikkumise avastamiseni. Omavoliliseks ühendamiseks ei loeta plommide mahavõtmist torustikult ja armatuurilt, kui seda tehti vastavalt eeskirja § 49.

29.2. Tuletõrjehüdrantidest omavolilise veevõtu korral arvestatakse tarbitud veehulk hüdrandi läbilaskevõime järgi VK ettevõtte tehnilise arvestuse alusel. Kui tuletõrjehüdrandist omavolilise veevõtu algust ei ole võimalik määrata, loetakse kasutusajaks üks kuu. Tuletõrjehüdrandist vee võtmist tulekahju kustutamiseks või teisteks päästeteenistuse avariilisteks vajadusteks ei loeta omavoliliseks veevõtuks.

29.3. VK ettevõtte poolt lekke avastamisel abonendile kuuluvast ühendustorust, samuti veearvestita abonendi majatorustikust, peatab VK ettevõte vee andmise. Lekke läbi kaotsiläinud veekogus arvestatakse VK ettevõtte tehnilise arvestuse alusel samaselt omavolilise ühenduse ilmsikstulekuga. Kui ühendustoru lekkest teatas abonent või kui abonendil ei olnud võimalik leket avastada (puudus nähtav vee väljavool, oluline rõhulangus majavõrgus), kaotsiläinud veekogust ei arvestata.

V. HEITVEE VASTUVÕTUTINGIMUSED ÜHISKANALISATSIOONI

30. Üldnõuded

30.1.Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsiooni torustike ja rajatiste töörežiimi ning on ühispuhastusseadmetes puhastatav.

30.2. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida heitvett, mis sisaldab:
– põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
– torustikele kleepuvaid või ummistusi tekitavaid aineid;
– inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid;
– radioaktiivseid aineid;
– keskkonnaohtlikku bakterioloogilist reostust;
– biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
– bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

30.3. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, lokaalsetest puhastusseadmetest kogutud jäätmeid jms.

30.4. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reostust, mille kohta puudub kanalisatsioonivõrgus kinnitatud piirväärtus või mille kohta abonent ei ole oma taotluse alusel saanud VK ettevõttelt vastuvõtutingimusi.

31. Reostuse lubatud piirväärtuste kehtestamine

31.1. Ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused konkreetsetele reostustele kehtestab VK ettevõte kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega, lähtudes rajatiste kaitsest ja väljalasketingimuste tagamisest suublas. Seejuures arvestatakse:
– puhastusseadmete olemasolu ja koosseisu;
– reostuse mõju puhastusprotsessile ja kanalisatsioonirajatistele;
– kanalisatsiooni teeninduspersonali ohutute töötingimuste tagamist;
– keskkonna- ja tervisekaitseteenistuste kehtestatud täiendavaid nõudeid.

32. Eelpuhastuse nõue

32.1. Kui abonendi heitvesi ei vasta eeltoodud nõuetele (§ 30), tuleb abonendil heitvesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist lokaalsetetes puhastusseadmetes nõutava tasemeni puhastada. Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb abonendil ehitada seadmed koormuse ühtlustamiseks.

32.2. Abonent on kohustatud hooldama ja hoidma oma lokaalsed puhastid ja pumplad töökorras. VK ettevõttel on õigus kontrollida abonendile kuuluvate puhastite ja pumplate tööd.

VI. ÄRAJUHITAVA HEITVEE ARVESTUS

33. Heitvee koguse arvestus

33.1. Abonendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võetakse võrdseks ühisveevärgist tarbitud veekogusega või mõõdetakse eraldi.

33.2. Kui sõltuvalt tarbimise iseloomust on ärajuhitava heitvee kogus oluliselt väiksem tarbitava vee kogusest ja heitvett ei mõõdeta eraldi, võib abonent taotleda VK ettevõttelt heitvee koguse vähendamist, kui kanalisatsiooni mittejuhitava veekoguse määramiseks paigaldatakse eraldi arvesti.

33.3. Abonendid, kelle heitvett ei mõõdeta ja kes saavad osa või kogu vee muudest veevõtukohtadest või toormena, peavad kokkuleppel VK ettevõttega selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama muud andmed, mis on vajalikud heitvee koguse määramiseks. Kui eespool nimetatud abonendid seda ei tee, on VK ettevõttel õigus arvestada heitvee ärajuhtimist ühendustoru maksimaalse läbilaskevõime järgi VK tehnilise arvestuse alusel.

34. Registreerimata kanalisatsioonikasutuse arvestus

34.1. Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud heitvee kogus arvestatakse lähtudes kanalisatsiooniühenduse läbilaskevõimest VK ettevõtte tehnilise arvestuse alusel, lähtudes §29 toodud arvestustähtaegadest.

35. Heitvee reostuse määramine

35.1. Abonendi poolt kanalisatsiooni juhitava heitvee reostust määrab VK ettevõte regulaarselt või pisteliselt võetavatest heitvee proovidest. Olmereoveest või viimasele ligilähedase ja madalama reostusastmega heitveest regulaarseid proove ei võeta.

35.2. Proovi võtab ja reostusastme määrab kehtivas korras selleks atesteeritud VK ettevõte või VK ettevõtte poolt selleks volitatud laboratoorium. Proovi võtmine toimud abonendi esindaja ja kohaliku keskkonnakaitse teenistuse esindaja juuresolekul.

35.3. Reostusastet iseloomustava proovi saamiseks on VK ettevõttel õigus eelnevalt tutvuda abonendi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ning sellega seotud tootmistehnoloogiaga, samuti lokaalsete puhastitega. Sealjuures lasub abonendil tema heitveega ärajuhitava reostuse ja kinnistul kasutatavate või hoitavate ainete, mille kohta on kehtestatud kanalisatsiooni juhtimise keeld, on kinnitatud kanalisatsiooni ärajuhtimise piirväärtus või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimekirjadesse, VK ettevõttele teatavakstegemise kohustus.

35.4. Proovide võtmine ja reostusastmete määramine toimub VK ettevõtte kulul. Abonendil on õigus oma kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja reostusastmete määramist. VK ettevõtete täiendavate proovide kulud katab abonent, kui reostusaste ületas lubatud piiri.

36. Heitvee ärajuhtimise ja puhastamise hinnataseme määramine

36.1. Abonendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee hinnataseme aluseks on heitvee reostuse määramise tulemused.

36.2. Hinnatase kehtib alates kalendrikuust, millal proov võeti, kuni järgmise proovivõtukuuni. Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem kui üks proov, võetakse sellel kuul hinnataseme määramisel aluseks proovide keskmised reostusnäitajad. Järgnevatel kuudel kuni proovivõtukuuni on aluseks viimase proovi reostusnäitajad.

36.3. Kui abonendil on kaks või enam eraldatud veearvestusega ning eraldi veearvestusega ja ka eraldatud kanalisatsiooniga süsteemi või on eraldi asuvad kanalisatsiooni väljalasked varustatud mõõteseadmetega, siis on abonendi soovil võimalik väljalaskudele kehtestada eraldi hinnatasemed.

36.4. Hinnataseme suurendamine ülemäärase reostuse ühiskanalisatsiooni juhtimise eest toimub, kui ükskõik millisel ajahetkel tehti abonendi heitvees kindlaks § 51 kohased reostuse ületamised. Kõrgendatud hinnatase kehtib alates kuust, mil ületamine registreeriti, kuni järgmise proovivõtukuuni. VK ettevõte võib avariilise või lühiajalise reostuse ületamise puhul hinnataset mitte suurendada, kui abonent võttis viivitamatult tarvitusele meetmed reostuse vähendamiseks ning teatas sellest kohe VK ettevõttele.

VII. ARVLEMINE ABONENTIDEGA VEE KASUTAMISE NING HEITVEE ÄRAJUHTIMISE JA PUHASTAMISE EEST

37. Makse alus

37.1. Arveldus abonentidega neile müüdud vee ja ühiskanalisatsiooni vastuvõetud heitvee eest toimub kinnitatud hindade ja käesoleva eeskirja alusel.

38. Arvelduse vorm ja sagedus

38.1. Arveldused vee ja heitvee eest toimuvad VK ettevõttega vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamislepingu alusel.

39. Makse tasumise tähtaeg

39.1. Maksenõude saanud abonent on kohustatud tasuma VK ettevõttele kümne päeva jooksul alates maksenõude saamisest.

39.2. Kui maksmise tähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtpäevaks pühadele järgnev päev.

40. Viivis

40.1. Viivise arvestamine toimub vastavalt vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutamislepingule.

41. Pretensioonide esitamine

41.1. Pretensioonid arvete õigsuse osas (arvutamine, reostuse järgi hinnataseme määramine jne) tuleb esitada VK ettevõttele kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates maksenõude kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei peata tasumist maksenõudel näidatud summas ja tähtajal.

42. Pretensioonide läbivaatamine

42.1. Pretensioonid vaadatakse VK ettevõttes läbi seitsme päeva jooksul nende kättesaamise päevast arvates. Kui need osutuvad põhjendatuks, siis arvestatakse ülemäärane summa järgneva makse katteks ette. Pretensioonide läbivaatamise tulemused teatatakse abonendile kirjalikult.

43. Maksenõuete kord ebaseadusliku veetarvituse korral

43.1. Omavolilise ühenduse või muu reglementeerimata veetarvituse ilmsikstulekul esitab VK ettevõte eeskirja § 18 kohase akti alusel maksenõude vee tarbimise ja/või heitvee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

44. Maksenõuete täitmata jätmine

44.1. Maksenõuete täitmata jätmisel on VK ettevõttel õigus: peatada abonentidele vee andmine ja neilt heitvee vastuvõtmine ning esitada hagi kohtusse tasumata summa sissenõudmiseks.

VIII. VEE ANDMISE JA HEITVEE VASTUVÕTU KATKESTAMISE VÕI PEATAMISE KORD

45. Vee andmise ja heitvee vastuvõtu katkestamine või piiramine

45.1. Vee andmine ja heitvee vastuvõtmine toimub pidevalt, kui abonendiga sõlmitud lepingus pole ette nähtud teisiti. Vee andmise või heitvee vastuvõtu katkestamine, peatamine või piiramine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja veeseaduses ettenähtud juhtudel.

45.2. VK ettevõttel on õigus etteteatamata katkestada täielikult või osaliselt vee andmine abonentidele või heitvee vastuvõtt neilt:
– loodusõnnetuse korral;
– energiavarustuse katkemisel;
– veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste avarii korral;
– vajadusel suurendada vee andmist tulekahju kohtadele.

45.3. VK ettevõttel on õigus etteteatamisel ajutiselt katkestada või piirata vee andmist või heitvee vastuvõtmist, kui see on vältimatu veevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. VK ettevõte on kohustatud informeerima abonente eelseisvast vee andmise või heitvee vastuvõtmise katkestamisest või piiramisest vähemalt kolm päeva ette kohalikus ajalehes või muul viisil.

45.4. Kui vee andmise katkestamine toimus vee- või kanalisatsioonirajatiste avarii või nende remondi tõttu, peab VK ettevõte tagama veevõrgust üle 6 tunni etteteatamata ja üle 24 tunni etteteatamisega väljalülitatud elumajade elanikele ajutise veevõtu võimaluse.

46. Vee andmise ja heitvee vastuvõtu peatamise õigus

46.1. VK ettevõttel on õigus eelneva kirjaliku hoiatuse alusel peatada abonendile vee andmine ja/või temalt heitvee vastuvõtmine:
– kui abonent on viivitanud oma maksekohustuse tasumisega üle ühe kuu arvates maksenõude esitamisest;
– kui abonent ei võimalda VK ettevõtte esindajal järele vaadata veemõõdusõlme, abonendi vee- ja kanalisatsioonivõrke, abonendi veeseadmeid ja -rajatisi, kontrollida veearvestit ja selle näite (ka siis, kui puudub vaba juurdepääs või arvesti on uputatud), paigaldada veeseadmetele plomme või teha muid ülevaatuse töid;
– VK ettevõtte tehtud käesolevast eeskirjast tulenevate ettekirjutuste mittetäitmisel;
– vee tarbimise piirkoguste ületamisel või heitvee ärajuhtimise tingimustest mittekinnipidamisel.

46.2. VK ettevõttel on õigus etteteatamata peatada vee andmine ja/või heitvee vastuvõtmine, kui:
– tuleb ilmsuks omavoliline ühendus ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga;
– abonendi tegevuses või tema seadmete puudulikkuses võib näha ohtu ühisveevärgile ja kanalisatsioonile või teistele abonentidele, sealhulgas keelatud ühenduste ilmsikstulekul majatorustikes;
– lekke ilmnemisel abonendile kuuluvast ühendustorust, samuti veearvestita abonendi majavõrgust.

46.3. Vee andmist ja heitvee vastuvõttu jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamiskulude tasumist VK ettevõttele kalkulatsioonide alusel, kui VK ettevõte ei ole kasutanud § 52.2 kohast õigust.

IX. VK ETTEVÕTTE JA ABONENTIDE KOHUSTUSED, ÕIGUSED JA VASTUTUS

47. VK ettevõtte kohustused ja õigused

47.1. VK ettevõte peab tagama abonentidele varustamise kvaliteetse veega ja heitvee ärajuhtimise vastavalt vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutuslepingule ja käesolevale eeskirjale, kusjuures VK ettevõte võib:
– teostada kontrolli abonentide vee- ja kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete seisukorra ja hoolduse ning abonendi veekasutuse ja heitvee ärajuhtimise üle;
– teha ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks ja anda konsultatsiooni hoolduse korraldamiseks.

47.2. VK ettevõte ei tohi avalikustada abonendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet abonendi kohta, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise korra rikkumistega või ohuga ühisveevärgile või ühiskanalisatsioonile.

48. Abonendi kohustused ja õigused

48.1. Abonendil on õigus nõuda ja saada VK ettevõttelt nendevahelistest lepingutest ja käesolevast eeskirjast tulenevate kohustuste täitmist.

48.2. Abonent on kohustatud tagama vee- ja kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete nõuetekohase korrasoleku.

48.3. Abonent on kohustatud viivitamatult teatama VK ettevõttele kõigist tema kinnistul asetleidnud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning teistest avariidest ja juhtumitest, mis võivad ohustada ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni.

48.4. Abonent ei tohi ühendustorustike kohale püstitada rajatisi ega ladustada materjale, lekete ilmnemisel temale kuuluvast veeühendustorustikust tuleb kohe teatada VK ettevõttele. Abonent ei tohi kinnistu veevärgitorustike kohale jäävale maale istutada puid ja hekke.

48.5. Abonent on kohustatud tagama VK ettevõtte volitatud esindajale vaba juurdepääsu kõigile veevärgi- ja kanalisatsioonirajatistele ning -seadmetele, mis asuvad abonendi kinnistul.

48.6. Abonent on kohustatud tagama seadusjärgselt tema kinnistul asuvate linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrkude ja -seadmete nõuetekohase kaitse ning VK ettevõtte pandud plommide puutumatuse, on kohustatud kohe teatama VK ettevõttele nende kadumisest või rikkumisest. Abonent ei tohi nende kohale jäävale maale püstitada rajatisi ega ladustada materjale.

48.7. Abonent peab tagama juurdepääsu ning hoidma lume- ja jäävabad tema hooldusalusel territooriumil olevad tuletõrjehüdrantide ja peakraani maapealsed kaaned.

49. Tuletõrjehüdrantidelt ja -siibritelt plommide mahavõtmine

49.1. Tuletõrjehüdrantidelt ja -siibritelt võib VK ettevõtte plomme maha võtta järgnevatel juhtudel:
– tuletõrje veevarustussüsteemide ja -pumpade proovimiseks pärast selle eelnevat kooskõlastamist VK ettevõttega;
– tulekahju kustutamiseks, kusjuures plommide eemaldamisest on abonent kohustatud VK ettevõttele teatama 24 tunni jooksul.

50. Vastutus tekitatud kahjude eest

50.1. Abonent kannab täielikku vastutust eranditult kõigi tema kinnistul paiknevate sulgurseadmete säilivuse, komplektsuse, töökõlblikkuse ja normaalse tehnilise seisundi eest, mis peavad ära hoidma maapinnast allpool asuvate ruumide üleujutuse kanalisatsiooni avariide korral. Kui üleujutuse on põhjustanud sulgurseadmete puudumine abonendi valduses oleva sanitaartehnilise armatuuri kanalisatsioonivõrkude, -rajatiste ja -seadmete mittekorrasolek, kannab vastutust tekitatud kahju eest abonent olenemata sellest, kas avarii (ummistus, üleujutus) juhtus abonendi või linna kanalisatsioonil.

50.2. VK ettevõte ei vastuta eeskirja § 46 toodud vee andmise ja heitvee vastuvõtmise peatamise või piiramise juhtudest põhjustatud abonendi kahjude eest.

50.3. Kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes on süüdi ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste, - seadmete ja -tähiste vigastamises ja veekaos, kannavad vastutust VK ettevõttele tekitatud kahju eest. Juriidilised ja füüsilised isikud, kes on vigastanud veevärgi- ja kanalisatsioonivõrke, -seadmeid või -rajatisi, on kohustatud sellest viivitamatult teatama VK ettevõttele.

50.4. Veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste, -seadmete ja -tähiste rikkumises süüdiolevad isikud võetakse vastutusele õigusaktidega ettenähtud korras.

51. Vastutus ülemäärase reostuse ühiskanalisatsiooni juhtimise eest

51.1. Juhtudest, mis põhjustasid ärajuhitava heitvee reostusastme tõusu, samuti kanalisatsioonirajatiste või inimestele ja looduskeskkonnale ohtlike ainete sattumisest ühiskanalisatsiooni, tuleb viivitamatult teatada VK ettevõttele.

51.2. Ühiskanalisatsiooni kohta kinnitatud heitvee reostusnäitajate piirväärtuste ületamisel abonendi poolt võib VK ettevõte suurendada heitvee vastuvõtu hinda. Hinda suurendab iga piirväärtuse ületanud näitaja eraldi.

51.3. Kui abonendi poolt ärajuhitavas heitvees leitakse ühiskanalisatsioonirajatisi või inimest ja looduskeskkonda ohustavat reostust, mille kohta puudub kanalisatsioonivõrgule kinnitatud piirväärtus või mille kohta pole abonendile tema taotluse alusel VK ettevõtte antud väljalasu tingimusi, võib VK ettevõte suurendada heitvee ärajuhtimise hinda kuni viiekordselt.

X. KASUTUSLEPINGU LÕPETAMINE JA UUENDAMINE

52. Lepingu lõpetamine

52.1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutusleping lõpetetakse abonendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, või kinnistu võõrandamisel. Abonent on kohustatud teatama lepingu lõpetamisest seitse päeva ette ja tasuma lõpparve kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee eest. Uus omanik peab seitsme päeva jooksul teatama VK ettevõttele kohustuste ülevõtmisest ja sõlmima vastava lepingu VK ettevõttega, kui ta soovib jätkata teenuste kasutamist, vastasel juhul vee andmine ja/või heitvee vastuvõtmine katkestatakse.

52.2. VK ettevõttel on õigus lõpetada abonendiga sõlmitud leping, kui abonent ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille alusel oli vee andmine või heitvee vastuvõtt peatatud.

52.3. Pärast lepingu lõpetamist lahutab VK ettevõte abonendi veevarustus- ja/või kanalisatsioonivõrgud linna ühisveevõrgust ja -kanalisatsioonist. Lepingu tühistamisel liitumistasu ei tagastata.

53. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kasutuslepingu uuendamine

53.1. Abonendil on õigus lepingu uuendamisele. Kui leping tühistati § 52.2 alusel, siis uuendatakse leping vaid juhul, kui hooletuse tagajärjed või muu süü on nõutud viisil kõrvaldatud. Lepingu uuendamiseks peab abonent tasuma nii ühisveevõrgust ja -kanalisatsioonist lahutamise kui ka ühendamise kulutused.

54. Eriarvamused

54.1. Kõik abonendi ja VK ettevõtte vahelised vaidlused lahendatakse kehtivate õigusaktide kohaselt.