Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine

Vastu võetud 27.12.2000 nr 19

Võttes aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670) paragrahvi 8 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6, Jõelähtme Vallavolikogu määrab:

1. Kinnitada ja kehtestada Jõelähtme valla haldusterritooriumil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (lisatud).

2. Käesolev määrus jõustub 15. jaanuaril 2001. a.

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI

1. Üldsätted

1.1. Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid osutava ettevõtja (edaspidi vee-ettevõtja) ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud veekasutajate vahel Jõelähtme valla territooriumil.

1.2. Eeskiri on kohustuslik kõigile Jõelähtme valla asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

2. Mõisted

Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
2.1.1. abonenttasu – tasu, mida klient maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest sõltumata kasutamisest;
2.1.2. avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega;
2.1.3. ehitis – hoone või rajatis;
2.1.4. fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed;
2.1.5. heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademe- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi;
2.1.6. hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirete ja siseruumiga ehitis;
2.1.7. kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
2.1.8. klient – isik, kes on sõlminud vee-ettevõtjaga lepingu veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks;
2.1.9. kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi ja hoonestusõigus;
2.1.10. kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult vee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;
2.1.11. kinnistu omanik – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse omanik ning kuni nende kinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate eramute puhul kuni korteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt;
2.1.12. kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist;
2.1.13. liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatisega veevarustuse ja/või heitvee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;
2.1.14. liitumispunkt – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga;
2.1.15. liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta liitumiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga;
2.1.16. peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki;
2.1.17. peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt kanaliseerimine;
2.1.18. paisutuskõrgus – kõrgusmärk, milleni veetase võib ühiskanalisatsioonis tõusta;
2.1.19. purgimiskoht – tekkekohast äraveetud heitvee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;
2.1.20. rajatis – maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone;
2.1.21. reostus – vee omadusi halvendav saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsuse sisaldus vees;
2.1.22. reovesi – olmes või tootmises kahjutuspiiri ületavalt rikutud vesi, on heitvee alaliik;
2.1.23. reovee kanalisatsioon – rajatised ainult reovee kanaliseerimiseks;
2.1.24. sademevee kanalisatsioon – rajatised sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ja puhta heitvee kanaliseerimiseks;
2.1.25. sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
2.1.26. vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;
2.1.27. vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil;
2.1.28. vee- või heitvee mõõdusõlm – vee või heitvee mõõtmiseks ette nähtud vee- või heitvee-arvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm;
2.1.29. vee- või heitvee mõõdukaev – kaev, kus asub vee- või heitveemõõdusõlm;
2.1.30. ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
2.1.31. ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastu võttev toru peatorust liitumispunktini;
2.1.32. ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee kanaliseerimiseks; siia hulka võivad kuuluda ka rajatised sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimiseks;
2.1.33. ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kui selleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti;
2.1.34. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või nende heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;
2.1.35. ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks.

3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise üldnõuded

3.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub Jõelähtme Vallavolikogu (edaspidi volikogu) otsusega määratud vee-ettevõtja poolt käesoleva eeskirja ning Jõelähtme Vallavalituse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud sellekohase lepingule.

3.2. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine vee-ettevõtja ja kliendi vahel toimub lepingu alusel, mis on koostatud kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

3.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping). Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu omanikuga. Vahetut ühendust mitteomavate kinnistute omanikega vee-ettevõtja lepinguid ei sõlmi, neile vahendab teenuseid klient, vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni ala krundistamiseni tähtajalised teenuslepingud hoonete valdajatega. Ühekordset või lühiajalist veekasutust või kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu alusel.

3.4. Kui vee andmine või heitvee kanaliseerimine toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning rajatisi pärast liitumispunkte käsitletakse kui kliendi kinnistutorustikke.

3.5. Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee üle on vallavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi volitatud isik) ja vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele.

3.6. Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontrollimisel saadud teavet. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava vee koguse ning reostuse kohta.

3.7. Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendi kinnistule vee andmise või kinnistu heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest. Vee andmise või heitvee kanaliseerimise taasavamine toimub pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.

3.8. Kliendile vee andmise või heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist. Erandjuhtudel on vee-ettevõtjal õigus klientidele vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.

3.9. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena.

3.10. Vee-ettevõtjal on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine ja heitvee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, teavitades sellest kliente avariiliste tööde puhul enne tööde alustamist ning enne plaanilisi töid vähemalt viis kalendripäeva ette. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul klientidele vee andmise või heitvee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

3.11. Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle kahekümne nelja tunni korraldab vee-ettevõtja elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks.

3.12. Kui klient vajab vee andmise plaanilist peatamist, mis põhjustab teiste klientide vee andmise või heitvee vastuvõtmise piiramise või peatamise, tuleb tal selleks esitada taotlus vee-ettevõtjale vähemalt kolm ööpäeva ette. Piiramise või peatamisega seotud kulud kannab selle tellija.

3.13. Heitvee ja fekaalide väljaveol ja purgimisel ühiskanalisatsiooni tuleb juhinduda vallavalitsuse kinnitatud heitvee ja fekaalide väljaveo korrast.

3.14. Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste ja seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suuruse arvestab vee-ettevõtja veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

4. Rajatiste piiritlemine

4.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.

4.2. Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikel enne kinnistu piiri (krundistamata hoonestuse puhul enne ehitusse sisenemist) puudub sulgarmatuur, asub liitumispunkt kuni 2 meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui vee-ettevõtja ja kinnistu omanik ei ole kokku leppinud teisiti.

4.3. Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänaval enne kinnistu piiri või kaev kinnistul, kui see asub vahetult kinnistu piiri ääres. Esimesel juhul kuulub vaatluskaev ühiskanalisatsiooni, teisel kinnistu kanalisatsiooni hulka. Kaevude puudumisel on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljapoole kinnistut tänavale, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks elamute puhul viimane vaatluskaev, millest torustik siseneb hoonesse, teiste ehitiste puhul ühenduskoht peatorul.

4.4. Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

4.5. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel.

4.6. Kui vee-ettevõtja või kinnistu omanik taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

4.7. Kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui seal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõttel õigus vee andmine või heitvee kanaliseerimine sulgeda.

4.8. Sademevee restkaev koos äravoolutoruga, kuivendusdrenaaž ja muud sarnased heitvee ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka.

4.9. Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu lahutamatu osa.

5. Teenuste hinnad

5.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hind kliendile moodustub abonenttasust, tasust võetud vee eest ning tasust heitvee ärajuhtimise eest.

5.2. Klient tasub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest vee-ettevõtjale vallavalitsuse kehtestatud hindade alusel vastavalt kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingule.

5.3. Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise kulud ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kasutatava vee eest tasutakse vastavalt vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelisele lepingule.

5.4. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenustele kehtestab hinnad vallavalitsus vastavalt vallavolikogu kinnitatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korrale.

6. Veega varustamise nõuded ja tingimused

6.1. Ühisveevärk on ette nähtud veekasutajate varustamiseks joogivee kvaliteediga veega, samuti vee võtmiseks kahjutule tõrjumisel ja avalike veevõtukohtade veega varustamiseks.

6.2. Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt vallavalitsuse kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.

6.3. Ühisveevärgi vee tarvitamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata teenuslepinguga määratud tingimustel.

6.4. Ühisveevärgil olevate avalike veevõtukohtade hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise.

6.5. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab Tuletõrje- ja Päästeamet (edaspidi tuletõrje- ja päästeamet) kahjutule tõrjumisel ja teistel päästetööde vajadustel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppustel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt loa saamiseks kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

6.6. Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.

6.7. Klient peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks vabana ja juurdepääsetavana.

6.8. Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe vee-ettevõtjale teatama.

6.9. Sisendustoru lekke kohta koostab ülevaatust teinud volitatud isik või vee-ettevõtja esindaja sellekohase akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule kohe.

7. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

7.1. Ühiskanalisatsioonivõrku on lubatud juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri kanalisatsioonivõrgu ja -rajatiste töörežiimi, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada.

7.2. Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes. Kui paisutuskõrgus ei ole eelnevalt määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui antud kõrgustest ei piisa kinnistult vee isevoolseks või üleujutusriskita kanaliseerimiseks, tuleb vee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistuomanikul oma seadmetega ja oma kulul.

7.3. Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu ja vääramatu jõu tulemusel toimunud heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutustest põhjustatud kahjude eest.

7.4. Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja.

7.5. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida vett, mis sisaldab:
7.5.1. põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
7.5.2. torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
7.5.3. inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
7.5.4. radioaktiivseid aineid;
7.5.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
7.5.6. biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
7.5.7. bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

7.6. Kanaliseeritava heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 °C ning pH madalam kui 6,5 ja kõrgem kui 8,5.

7.7. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.

7.8. Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

7.9. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida vett, mis sisaldab reostust, mille kohta puudub lubatav piirkontsentratsioon või mille kohta ei ole teenuslepingus esitatud vastuvõtutingimusi. Lubatavad piirkontsentratsioonid, heitvee reostumuse määramine ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad kehtestatakse teenuslepinguga vastavalt vallavalitsuse kinnitatud juhendile «Ühiskanalisatsiooni juhitud heitveest proovide võtmine ja saasteastme määramine».

7.10. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

7.11. Kanalisatsioonivõrku ei tohi juhtida tinglikult puhast heitvett, sademe- ja drenaaživett, kui see ei ole kooskõlastatud ettevõttega.

7.12. Kui kliendi heitvesi ei vasta teenuslepingus toodud nõuetele, tuleb kliendil heitvesi enne kanalisatsioonivõrku juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastada.

7.13. Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb kliendil ehitada reostuskoormuse ühtlustamiseks vahemahuti.

7.14. Veeettevõtte esindajal ja vallavolikogu volitatud isikul on õigus kontrollida kliendile kuuluva kohtpuhasti tööd.

8. Omavolilised ühendused

8.1. Mis tahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta ja vee-ettevõtja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.

8.2. Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul:
8.2.1. koostab vee-ettevõtja või volitatud isik sellekohase akti ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohe sulgemisele;
8.2.2. kliendil või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale tasuda hüvitist vastavalt arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise ja ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonirajatistele tekitatud kahju eest.

8.3. Omavolilise ühenduse kestust arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõttel pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestuseks üks aasta, veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest üks kuu.

8.4. Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tasub ühenduse tegija vee-ettevõtjale hüvitist täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordse mahu ulatuses.

9. Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine

9.1. Omavoliliseks veekasutuseks või heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil:
9.1.1. ei ole vee-ettevõttega sõlmitud teenuslepingut;
9.1.2. on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõdusõlmele vee-ettevõtte pandud plommid;
9.1.3. on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm;
9.1.4. vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud;
9.1.5. on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtte poolt paigaldatud sulgur või arvesti;
9.1.6. on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;
9.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
9.1.8. vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni;
9.1.9. vett võetakse omavoliliselt tuletõrjehüdrantidest.

9.2. Omavolilise veekasutamise või heitvee kanaliseerimise ilmnemisel koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik sellekohase akti ning kinnistule vee andmise või heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.

9.3. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist toruühenduse läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Kui vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu kanaliseerimise eest. Hüvitist arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenuste hindadest.

9.4. Omavolilise heitvee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitist, mis arvutatakse lähtudes kanalisatsiooniühenduse maksimaalsest läbilaskevõimest.

9.5. Omavolilise veekasutuse või vee kanaliseerimise kestust arvutatakse päevani, millal viimati kohal käinud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik võis veenduda omavolilise veekasutuse või vee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi.

9.6. Kui omavoliline veekasutamine või vee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine või kinnistu kanaliseerimine.

10. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

10.1. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide, tehniliste normdokumentide ja vee-ettevõtja nõuetega.

10.2. Klient on kohustatud:
10.2.1. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonttöödel kasutama nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid;
10.2.2. tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele;
10.2.3. kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning et ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
10.2.4. tagama volitatud isikule ja vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele.

10.3. Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise:
10.3.1. kui rikutakse alapunktide 10.2.1, 10.2.2 ja 10.2.3 nõudeid;
10.3.2. kui klient ei ole taganud punkti 10.2.4 kohast juurdepääsu.

10.4. Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses Jõelähtme valla heakorraeeskirjale, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõttele. Tähissiltide paigaldamine toimub planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt.

10.5. Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on tekkimas uputus veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu.

10.6. Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki ja kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

10.7. Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
10.7.1. veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
10.7.2. vee või heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite- ja -ülekandesüsteem;
10.7.3. vee- või heitvee mõõdusõlme sulgur;
10.7.4. omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
10.7.5. kanalisatsioonitorustiku sulgur.

10.8. Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate arvestitega nendele paigaldatud plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

10.9. Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
10.9.1. tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast selle eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
10.9.2. kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama koheselt, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

10.10. Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe-, drenaaživesi või muud pinnase- ja pinnavesi satub ülenormatiivse infiltratsiooni või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema volitatud isikul on õigus kontrollmõõtmist jälgida. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi heitvee hinnast.

10.11. Vee-ettevõtjal või tema volitatud juriidilisel isikul on õigus kontrollida kliendi lokaalse reoveepuhasti töö tõhusust vastavalt teenuslepingu tingimustele.

11. Keelatud ühendused

11.1. Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest kinnistu veevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut võimaldavad, loetakse keelatud ühendusteks.

11.2. Keelatud ühendusteks on ka:
11.2.1. ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
11.2.2. kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
11.2.3. ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni;
11.2.4. ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni.

11.3. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isik sellekohase akti. Klient tasub vee-ettevõttele hüvitist vastavalt tehnilistele arvutustele.

11.4. Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) arvutatakse hüvitist summast, mis vastab 75 m³ vee kanaliseerimise teenustasule kuus.

11.5. Kui kliendi või kinnistu omaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitab sellest tulenevad kahjud klient või kinnistu omanik.

12. Ajutised torustikud

12.1. Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja/või heitvee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks, kastmiseks ja muudel juhtudel teenuste tähtajalise lepingu alusel.

12.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgiga ühendada vastavuses vee-ettevõtja antud tehnilistele tingimustele.

12.3. Ajutised torustikud ehitab, neid hooldab ja likvideerib teenuste tähtajalise lepingu taotleja oma kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

12.4. Liitumispunktideks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

12.5. Ajutiste torustike kohta kehtivad käesolevas eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.

12.6. Kui vesi saadakse ühisveevärgist, peab teenuste tähtajalise lepingu taotleja veekasutuse üle arvestuse pidamiseks oma kulul ajutisele torustikule paigaldama vee-ettevõtja nõuetele vastava veemõõdusõlm.

13. Vee mõõtmine

13.1. Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

13.2. Kinnistu piires tarbitav vesi peab tulema veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib erandina toimuda vee-ettevõtja loal.

13.3. Veemõõdusõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule.

13.4. Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui:
13.4.1. hoones puudub selleks võimalus;
13.4.2. kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
13.4.3. sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 30 m;
13.4.4. sisendustorustik varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu.

13.5. Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti;

13.6. Kui veemõõdusõlm nõutaval kujul puudub, peab selle ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenusleping katkestada.

13.7. Veemõõdusõlme sisustamine (torude, sulgurite, arvestikandurite jm paigaldamine) toimub kliendi kulul. Teenuslepingut omava kliendi veemõõdusõlme monteerib veearvesti vee-ettevõtja oma kulul viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, korraldades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti vee-ettevõtja.

13.8. Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.

13.9. Klient peab tagama:
13.9.1. veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;
13.9.2. veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku puhtuse ja kuivuse; ruumi valgustuse;
13.9.3. veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
13.9.4. veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
13.9.5. veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.

13.10. Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või kaotsiläinud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendab vee-ettevõtja arvesti tasuta.

13.11. Kui ei ole kinni peetud punktide 13.9.2, 13.9.3, 13.9.4 ja 13.9.5 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule.

13.12. Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist ning arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale.

13.13. Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

13.14. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite- ja -ülekandesüsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme.

13.15. Veemõõdusõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrje veevärk. Siis peab rööptorul olema sulgur, mis on kinni ja millel on vee-ettevõtte plomm.

13.16. Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Veearvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp (kui ei ole arvestisse sisse ehitatud).

13.17. Arvesti ees asuv filter peab olema plommitud.

13.18. Veemõõdusõlmes peab arvesti taga olema kraan süsteemi tühjakslaskmiseks, veeproovide võtmiseks ja arvesti kontrollimiseks.

13.19. Arvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik.

13.20. Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus.

13.21. Kastmisveele võib olla eraldi ehitatud väljund, mis on varustatud omaette veemõõdusõlmega.

14. Heitvee mõõtmine

14.1. Heitvee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud juhtudel, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt.

14.2. Heitvee mõõdusõlme paigutus ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja ettekirjutustele. Sõlme paigutatavate heitveearvestite tüübi, suuruse ja arvu määrab vee-ettevõtja.

14.3. Üldjuhul ehitab heitvee mõõdusõlme klient omal kulul, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused.

14.4. Valminud heitvee-mõõdusõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõdusõlme hooldust korraldab ja kulud kannab klient. Heitveearvesti taatlust korraldab vee-ettevõtja vastavalt teenuslepingu tingimustele. Kulud kannab klient.

14.5. Heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest ning arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale.

15. Veearvestus

15.1. Üldjuhul mõõdetakse kliendi veetarvitust veearvestiga.

15.2. Veearvesti puudumisel määratakse elanikkonna veetarvitus vallavolikogu kinnitatud kulunormide alusel. Teiste veetarbijate veetarvitus määratakse teenuslepinguga.

15.3. Veearvesti puudumisel võib vee-ettevõtja lekke avastamise korral kinnistutorustikes käsitleda seda kui omavolilist veekasutust ja rakendada vastavaid sanktsioone.

15.4. Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi, arvestamata sealjuures arvesti viimase kalendrikuu näitusid. Nimetatud arvlemiskord kehtib arvesti rikkimineku tuvastamise päevast kuni uue arvesti paigaldamiseni.

15.5. Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja veekasutust käsitleda kui omavolilist veekasutust.

15.6. Kui kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-ettevõtja tasaarvelduse viimase kolme kuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Taatluskulud katab vee-ettevõtja.

15.7. Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustele.

15.8. Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) arvestatakse vee-ettevõtja poolt iga kord vastavalt kasutusele või mõõdetakse.

15.9. Tuletõrje- ja päästeameti poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust tuletõrje- ja päästeamet, esitades kord kvartalis vee-ettevõtjale sellekohased andmed.

15.10. Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

16. Heitvee arvestus

16.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt.

16.2. Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heitvee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenustelepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

16.3. Heitveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud heitvee kogus punktis 15.4 sätestatud korras.

16.4. Ühekordsed heitvee ärajuhtimised ühiskanalisatsiooni (läbipesud, katsetused jms) arvestab vee-ettevõte iga kord vastavalt kasutusele.

16.5. Kinnistult sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee koguse määrab vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel või see mõõdetakse, kusjuures arvestusviis määratletakse teenuslepinguga.

17. Arvlemine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest

17.1. Arvlemine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest, sealhulgas veearvesti näidu registreerimine ja nende teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

17.2. Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõttele viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest.

17.3. Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% ja elanikele kuni 0,15% tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

17.4. Pretensioone arvete õigsuse kohta tuleb esitada vee-ettevõtjale kirjalikult kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamise päevast. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul. Tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult.

17.5. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja vee kanaliseerimise sulgemiseks.

18. Teenuslepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine

18.1. Teenusleping sõlmitakse määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

18.2. Käesoleva eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või määramata tähtajaks teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ja muud käesolevast eeskirjast tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

18.3. Tähtajalise teenustelepingu sõlmimiseks esitab kinnistu omanik (või klient) avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tööde kohta tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.

18.4. Kui tähtajalist ühisveevärgi teenuste kasutamist soovitakse olemasolevate või ehitatavate kinnistu ühendustorude kaudu (ehitusaegne veekasutus), mis edaspidiselt jäävad alalisse kasutusse, toimub teenuste tähtajalise lepingu sõlmimine määramata tähtajaks sõlmitava teenuslepingu kohaselt.

18.5. Ühekordse veekasutuse või heitvee kanaliseerimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või heitvee kanaliseerimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

18.6. Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest viisteist tööpäeva ette ja tasuma kasutatud teenuste eest. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja/või heitvee kanaliseerimise omavoliliseks.

18.7. Kui klient lõpetab teenuslepingu põhjusel, et teenuseid enam ei vajata ehitiste kasutamisotstarbe muutumise või lammutamise tõttu, tuleb eelnevalt tasuda vee-ettevõtjale kulutused ühendustorude likvideerimise eest.

18.8. Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping:
18.8.1. kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine või heitvee kanaliseerimine käesoleva eeskirja alusel suletud. Leping taastatakse, kui klient on tasunud nii ühisveevärgist ja kanalisatsioonist lahutamise kui ka taasühendamise kulud ning hüvitanud tekitatud kahju;
18.8.2. kinnistu piiride muutumine või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine või muu tegevus, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
18.8.3. ehitise lammutamisel;
18.8.4. juuriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
18.8.5. kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
18.8.6. muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

18.9. Teenuslepingu lõpetamisest teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

19. Lõppsätted

19.1. Kui eeskirjas märgitud õigusakt ei ole jõustunud, kehtivad käesoleval ajal vastavaid suhteid reguleerivad õigusaktid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seadusega, käesoleva eeskirja või muude kehtivate õigusaktidega.

19.2. Enne käesoleva eeskirja jõustumist vallavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse või muude kehtivate õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 2001. aasta 31. detsembriks.

19.3. Käesoleva eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel, vallavalitsuse poolt või vastavate õigusaktidega kehtestatud korras.